Õppeülesannete koostamine juhtumianalüüsi metoodikaga
DESCRIPTION
Õppeülesannete koostamine juhtumianalüüsi metoodikaga. 17.august, 2010 Einike Pilli, PhD Tartu Ülikool. Sissejuhatus: vestlus naabriga. Mida te juba teate juhtumianalüüsist? Millised on teie kogemused juhtumianalüüsiga? Millele tahaksite kindlasti tähelepanu pöörata? - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
ÕPPEÜLESANNETE KOOSTAMINE JUHTUMIANALÜÜSI METOODIKAGA17.august, 2010
Einike Pilli, PhD
Tartu Ülikool
SISSEJUHATUS: VESTLUS NAABRIGA
Mida te juba teate juhtumianalüüsist? Millised on teie kogemused
juhtumianalüüsiga? Millele tahaksite kindlasti tähelepanu
pöörata? Mida tahaksite vältida?
SEMINARI ÕPIVÄLJUNDID
Seminari lõpuks osalejad Tunnevad juhtumianalüüsi metoodikat Oskavad koostada õpiväljunditega kooskõlas
olevad juhtumeid oma õppekavarühmas Analüüsivad üksteise juhtumeid ja on
õppinud üksteise abil paremaid juhtumeid kirjutama
SEMINARI SISU
Juhtumianalüüsi metoodika tutvustus Juhtumite analüüsimine Juhtumite koostamine õppekavarühmades Juhtumite analüüsimine ja kohendamine Kokkuvõte
MEETODI TUTVUSTUS
Juhtumipõhine õpe on õpetamise meetod, mis nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001).
Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada.
SAAMATUD PRAKTIKANDID?
Mart oli praktikajuhendaja edukas logistikaettevõttes, mis võttis igal kevadel vastu vähemalt kolm teise aasta logistikaõpilast kohalikust kutsehariduskeskusest. Marti oli kaua häirinud see, et praktikandid ei saanud tööle tulles hakkama ka kõige lihtsamate tööülesannetega ja ta pidi neile kõike uuesti õpetama. Samal ajal teadsin nad töö kohta üksikuid asju nimetada.
Viimaks otsustas ta sellest kooli praktikakoordinaatori Andresega rääkida. Ilmnes, et Mardi ettevõttesse saadetakse kursuse kõige paremate õppetulemustega õpilased.
Kuidas sai selline asi juhtuda ja kuidas seda lahendada?
JUHTUMIANALÜÜSI METOODIKA TUGEVUSED Imiteerib reaalse elu situatsiooni (või on selle
kirjeldus) Seostab teooria ja praktika Seostab varem kogetu uuega Ühendab erinevaid õppeaineid Arendab analüüsioskust Aitab hinnata lahendusi ja nende
teostatavust
Juhtumianalüüsi metoodika on väga sarnane probleemilahenduse meetodiga.
Seda võib kasutada nii õppe- kui hindamismeetodina.
MILLISED ON JUHTUMIANALÜÜSI NÕRGAD KÜLJED? KUIDAS NEID ÜLETADA?
JUHTUMIPÕHISE ÕPPE PROTSESS SISALDAB KOLME OMAVAHEL SEOTUD KOMPONENTI (PILT, 2008): juhtumi kirjeldus - probleemi esitamine ja
defineerimine (kirjeldamine), taustinformatsiooni esitamine ning lähteandmete ja eesmärgiks oleva lõppseisu määratlemine, arvestades lahendamisviisile esitatavaid nõudeid;
juhtumi analüüs - probleemi definitsioonist ja lahendamise tingimustest lähtudes pakutakse välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks ja analüüsitakse iga lahendusvariandiga kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid jooni;
juhtumi arutelu – valitakse välja lahendusvariant, millel on kõige rohkem positiivseid ja kõige vähem negatiivseid külgi.
Õppija peab tegema kokkuvõtte, pakkuma probleemile lahendusi ning võrdlema tulemusi tegeliku otsusega, mida probleemi lahendamiseks kasutati.
JUHTUMIANALÜÜSI STRUKTUUR Juhtumi ülevaade (lisada enda mõtteid nn
tühjadele kohtadele) Probleemide määratlus ja analüüs (nii
põhjused kui sümptomid, seos teooriaga) Peamiste probleemide määratlemine Alternatiivsete lahenduste genereerimine ja
hindamine (soovitused) Rakendamise võimalikkuse analüüs Viidatud kirjandus
Juhtumianalüüsi tasub teadlikult seostada õpitud teooriaga
JUHTUMEID/PROBLEEME VÕIB ERINEVALT LIIGITADA:
Näiteks võib liigitamisel aluseks võtta õppijatelt oodatava tegevuse liigi (Mikk, Asser, 2000):
Fakti leidmine Nähtuse mõistmine, selgitamine Tegevuse valik, kavandamine Eetilised otsustused
KUIDAS KIRJUTADA HEAD JUHTUMIT?See peab ..koosnema äratuntavast selgitamist
vajava fenomeni neutraalsest kirjeldusest …olema formuleeritud konkreetsetes
terminites, olema pigem lühem kui pikem …suunama õppima just seda, mida selle
kaudu tahetakse õpetada (õpiväljund) …võimaldama eelteadmiste põhjal
hüpoteetiliste lahenduste püstitamist …olema etteantud ajaga lahendatav … olema seotud õpetatava eriala/kutse
keskse temaatikaga;
JOHNSTON LISAB HEA JUHTUMI/PROBLEEMI OMADUSI:
See seostub erinevate moodulite ja teemadega ning integreerib neid lahendustes;
See tõstatab küsimusi, mis tekitavad arutelu; See eeldab uue teadmise omandamist, sest pole
kergesti lahendatavad;
JUHTUMI/ PROBLEEMI KIRJUTAMISE PROTSESS Kaardista kõik erinevate distsipliinide
kontseptsioonid, k.a. teadmine ja oskused, mida on vaja situatsiooni lahendamiseks.
Kirjuta õppeväljundid. Milline peaks olema õppimise tulemus teadmiste, oskuste ja hoiakute keeles?
Identifitseeri tegeliku elu tegelik probleem, mis on õppijatele oluline ja potentsiaalselt seotud nende tulevase elukutsega.
Korda 3. sammu kuni kõik õpitulemused on kaetud.
JUHTUMI/PROBLEEMI KIRJUTAMISE PROTSESS (2)
Juhtumit kirjutades jälgi, et: Kasutad oleviku vormi Kirjeldad konteksti ja tegutseja rolli: mis, millal ja
kus Pakud võimalikult konkreetset informatsiooni Annad suuna, mis selle juhtumiga peaks tegema Eeldad, et tudengid vormistavad kas otsuse või
raporti
Juhtumi kvaliteet selgub proovimise käigus
MIS VÕIB MINNA VALESTI?
Liiga palju mitterelevantset informatsiooni Liiga lai (eeldab liiga pikka õppimisaega) Liiga suunav Liiga üldine Ei vii välja kavandatud õpiväljundite
omandamiseni
LISALUGEMIST Jonassen, D.H. (2004) Learning to Solve
Problems. An Instructional Design Guide Mikk, J., Asser, H. (2000). Probleemõpe
kõrgkoolis. Maastrichti kogemus. http://raud.ut.ee/~jaanm/probleemope.htm
Pilli, E. (2008). Hindamine kõrgkoolis ja Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis (2010). Olemas elektrooniliselt.
Pilt. L. (2008). Juhtumianalüüsi kasutamine e-õppes. http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/8584/index.html
Valgmaa, R. (2005) Juhtumi analüüs. Raamatus “Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis”, lk 300-305