ppimine tiskasvanueas

asdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmrtyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnmqwertyuiopasdfghjklzxcvbnm

ppimine tiskasvanueasPortfoolioAnnely LindstrmJuhendaja : Kristiina Krabi

Autori tutvustus

Tere, mina olen Annely Lindstrm. Olen Andragoogika I kursuse tundeng, kes on valmis saanud oma elu teise portfoolioga. Esimene portfoolio oli seotud erivajadustega ppijaga. Hetkel on Teil aga ees portfoolio, mis kistleb tiskasvanud ppijat. Loodan, et ka sellest portfooliost on Teil kigil midagi saada. Olen retult uhke, et sain hakkama sellise tga ning ma pean siin kohal tnu avaldama kigile neile, kes on mulle toeks olnud. Samuti ka meeldivale hkkonnale koolis.Omalt poolt soovin Teile meeldivat lugemist! Sisukord

Algus4Tiskasvanud ppija5pimeetodid6Narratiivne pimeetod6Kogemusest ppimine9Transformatiivne ppimine10Vrdlev tabel13Tiskasvanud ppija leminekud17Next episode mina ja minu muutumine19Kokkuvte loengule23Lpp25Lisa26Kasutatud kirjandus28

Algus

Portfooliot alustades ei kujutanud ma silme ees ka ette, millise tga ma valmis saan. Kuid nd, vaadates kogu td on mul metsikult hea meel tuua see kik Teile lugemiseks! Portfooliost leiate informatsiooni tiskasvanud ppija kohta, tema vajaduste, valikute ning samuti ka tekspidamiste kohta. Samuti lbi selle kige vaatan ma ka iseennast ning iseenda arengut tiskasvanud ppijana. Ma ei ole kasutanud oma portfoolios rasket snavara, sest nagu teada on, inimesed vsivad liialt raskeid snu nhes ra, ning edasi ei loeta enam seega ma panustan lihtsusele, konkreetsusele ning arusaadavusele. Kujunduses kasutasin ma silmatorkavat, kuid samuti lihtsat kujundust pisikene tasuraamatu suurune raamat peaks iga inimese thelepanu ratama, ning ma loodan, et see toimib. Meeldivat lugemist ma alustan!

Tiskasvanud ppija

Kes on tiskasvanud ppija?

Esmalt toon ma vlja seletuse tiskasvanud ppija kohta. See oleks siis jrgmine :Tiskasvanud ppija on inimene, kes on esmase hariduse ktte saanud ja prdunud hiljem ppimise juurde tagasi. Enamasti ei ole ppimine tema phitegevus. Ta pib muude kohustuste, niteks t- ja pereelu krvalt ja vajab seetttu paindlikumat ppekorraldust (pitrepp, mrts 2009). Keda pean aga mina tiskasvanud ppijaks? Mina pean tiskasvanud ppijaks inimest, kes on saanud vanemaks kui 25 ning kellel on soov ennast tiendada vi midagi uut ppida. Ma olen kindel, et mlemad seletused, nii see, mis ma sain pitrepi ajakirjast kui ka see, mida mina arvan on iged. Selliste seletuste juures ei saagi vahest kindlat vastet sellele, mis on ige vi mis mitte.

pimeetodid

Narratiivne pimeetod

Narratiivse ppimise meetod on kasutusel olnud juba pikemat aega, kuid tiskasvanu hariduses on see pigem uus asi. Kindlasti on narratiivne ppimismeetod olnud suur osa ppivatele tiskasvanutele. Jrgnevalt tuleb juttu erinevatest narratiivse pimeetodi nidetest praktikas ja tiskasvanu hariduses. Inimesi kes lugusid rgivad on Fisher (1987) nimetanud homo narraniks. Iga lugu mida me jutustame, rgime on meile thtis. Kui ta ei oleks thtis ei omandaks me sellele thtsust ning siis ei oleks see ka nii vajalik rkida. Loode rkimine ei ole seotud kellegi teise elu ette kandmisega, vi siis enda, vaid selle taga on identiteedi lahti mtestamine. Isiklikud narratiivid mitte ainult ei jutusta meie elust vaid on vahendid, mille abil me loome oma identiteeti. Need lood ei saa kunagi valmis, nad on muutlikud ja vastuolulised. helt poolt vime me ennast lbi selle loo rkimise nha kangelasena, teisalt aga vime nha, et meie osalus ei olegi selles loos kige thtsam ning me oleme hoopis tagaplaanil. Narratiive vib liigitada mitmetasandilisteks tasandid algavad lekultuurilisest ning lppevad vga isiklike lugudega. Narratiivne ppimine on seotud nii hiskonnaga kuid ka igapevase kogemusega (Hansman, 2001). On oluline meeles pidada, et naratiivne ppimine ei ole personaalne protsess vaid tegu on ka sotsiaalse keskkonnaga. Sarbin (1993) peab aga narratiivset ppimist a story-shaped worldks. Peale selle, et narratiive ppimine on ks edukas ppimise viis, saab narratiivselt lhendega ka inimese elukigule ja arengule. Narratiivne lhenemine laseb vlise vaatluse asemel elukiku ja arengut jlgida sisemiselt positsioonilt, nagu inimene seda kogeb. Siin on theldatav sarnasus M. Merleau-Ponty fenomenoloogilise lhenemisega ta soovitab samuti asju vaadelda kogeva inimese vaatepunktist, sest objektiivsus on inimese jaoks saavutamatu, illusoorne ja mitte midagi tlev (2005). Fookus on subjektiivsel thendusel ja sellise lhenemise kohaselt aktsepteeritava elunarratiivi loomine ongi tiskasvanu arengu keskne protsess. Samuti on see meie pidev nn mberkirjutamine. Narratiive ppimine on kige enam seotud konstruktivistliku perspektiiviga. Konstruktivistlikus perspektiivis on keskmeks subjektiivne ning kontsetreeritud thendus. Vrtusteks loetakse gruppi ning erinevaid perspektiive (Merriam, 2007). Protsessi, mille jrgi on vimalik lugudest ppida jagatakse kolmeks : Lugude kuulamine lastes kellegil teisel rkida lugu kas endast/kellegist teisest tekitab meile, kui kuulajale seoseid meie eluga. Silme ette tulevad lood lapseplvest jm. Tegemist on vljaspoolt tulevate lugudega ning nende tlgendamine on meie endi ktes. Iga inimene tlgendab seda isemoodi ning seega vib edasi rkides jutt muutuda. Lugude rkimine ise rkides on vajalik enda lugu esmalt enda jaoks mtestada. Edasi rkides tekib vimalus enda kogemust/sndmust veelgi enam lahti mtestada ning selgust saada sellest, mis teatud sndmuse phjustas. Lugude ra tundmine lugude ra tundmise puhul on esmalt vajalik narratiivse pimeetodi ra tundmine. Sellisel puhul on igal inimesel vimalik (kes vhegi narratiivseppimise kohta teab) lbi lugude tekitada konflikte iseendaga vi loo endaga.

Kogemusest ppimine

Aastaid tagasi pensionieelseid koolitusi tehes palus P. Jarvis oma pilastel endalt ksida Kes ma olen? ja vastata sellele kmne lausega. Paljud vastused olid seotud tga. Jrgmiseks palus P. Jarvis pilastel ksida endalt, kes on nad siis, kui nad on pensionile jnud. Selline meetod vimaldab inimesi mtlema panna sellele, mida tulevikus saaks teha ja mida elu meile tegelikult vimaldab. Samuti on need ksimused seotud sellega, mida sa oled kogenud. Kogemusest ppimine on ppimise meetod, mis isiklikus perspektiivis ttab vga edukalt. Igal inimesel on kogemus, mida ta soovib jagada ning lbi uuesti rkimise on vimalus ka muuta kogemusele antud thendust vi seda ldse mber teha. Jarvis on oma tekstis vlja toonud Kolbi teooriale phineva ppimise protsessi mudeli, millega Jarvis ise nus ei olnud.

Transformatiivne ppimine

Jrjepidevalt on transformatiivset ppimist uuritud ning Mezirow judis jreldusele, et transformatiivset ppimist saab omakorda jagada veel kaheks : Instrumentaalne ppimine sellist laadi ppimine vimaldab inimesel omandada teadmisi n ekspertteadmisena. See annab inimesele oskuse tegeleda asjadega, mis vajavad veel peale oskuse ja teadmist, kuid teatuid asju teha. Kommunikatiivne ppimine oskust misa inimesi ning mista meid mbritsevat. Seda saab teha lbi raamatute, lugude, mida rgitakse jne. Selles ppimises on oluline leida veel midagi, mis on varjul. Samuti on Mezirow pannud kirja antud artiklis tiskasvanud ppija, ppimise mratlused : ppija peab omama ausat ning tielikku informatsiooni ppija peaks olema vaba ngist, halbadest mtetest, et ppida Ole avatud alternatiividele Ole valmis mista ning arutle kaasa Oma kriitlist mtlemist Ole valmis omandama erinevaid rolle nig osalema pidevalt ppe tsTransformatiivne ppimine hlmab endas kriitilist mtlemist, instrumentaalset ppimist jne. Tranformatsioon vib olla ka prdeline/otsustav. Tehtud katses, kus naised lksid uuesti tagasi kooli ilmnes erinevaid prdeid/muutusi naiste kitumises ja olekus. Samuti said selgemaks jrgmised mtted nagu niteks uute rollide katsetamine, kursuse planeerimine jne. Kaks peamist elementi transformatiivses ppimises on kriitline mtlemine/eneseanals ning tielikult ja vabalt dialektilises diskursuses osalemine

Need olid kolm pimeetodit, mida ksitlesime vastavas lonegus. Jrgmisena toon ma sisse vrdleva tabeli, milles on vib olla kergem ja arusaaavam nha kiki pimeetodeid. Samuti on seal sees ka enesejuhitud ppimine, mis on tnapeval tiskasvanud ppijale vga omane.

Vrdlev tabel

piteooriate vrdluse aluseksistentsiaalse ppimise teoorianarratiivse ppimise teooriatransformatiivse ppimise teooriaenesejuhitud ppimise teooria

inimksitus ehk millisele inimese mratlusele piteoorias tuginetakseinimese keha ja vaim on ks, seega on ka inimene peamiselt keha ja vaim.

Antud piteoorias peetakse inimest selleks, kes rgib lugusid. Ehk siis inimene on homo narran lugusid jutustav olend. Inimest peetakse kriitiliseks mtlejaks, kes analsib enda kogemusi. Samuti on ta tiskohaga hiskonna liige.Enesejuhtiud ppimise teooria kohaselt on inimene iseseisev, suutlik ise tegutseda. Iseloomulikuks jooneks on aktiivsus ning pidev sotsiaalne aktiivus.

teooriad, millele piteooria tuginebKolbi ppimise tsklile. Eksistentsialism, humanismKonstruktivistlik perspektiiv Kriitiline piteooria, pragmatism. Humanistlik perspektiiv keskmes on MINA.

kuidas piteoorias mratletakse ppimist (ppimine on....)ppimine on enda kogemustele thenduse loomine.Iseenda avastamine erinevatest vaatenurkadest. Identideeti avamine lbi lugude avaldub inimese isiksus. Lbi lugude seostamine enda eluga (juhul, kui rgib keegi teine). Seoste loomine. Kogemuse tlgendamine iseendale, teistele.Uute thenduste, vrtuste, maailmavaadete loomine.Enesejuhitud ppimises mrab ppija ise selle, mida ta enese jaoks vajalikuks peab. ppimine on ppija jaoks meeldiv ning mitte peale surutud.

milliseid ksimusi peaks ppija endale esitama, mis toetavad selle teooria aspektist ppimist? Leidke vhemalt viis ksimust1.Miks selline sndmus aset leidis?2.Kas ma saaksin midagi muuta?3.Kellena ma ennast tunnen?4. Kuidas antud kogemus mind muutis? 5. Millist eeskuju ma annan?1.Missugune ma olen? 2.Kas lool on minu jaoks thendus?3. Kas teiste poolt jutustatud lood on seotud ka minu eluga?4. Milliseid seoseid ma loon?5. Kui teadlik olen ma iseendast? 1. Miks ma tlgendan oma kogemust sedasi?2. Kas ma mistan iseennast?3.Kas ma vrtustan igeid asju?4. Kas minu vrtushinnangud on iged?5. Kas ma olen selline ppija nagu ma ennast pean?1. Millised on minu valikud?2.Mida ma tahan kindlalt ppida?3. Kas ma vajan kindlasti kike seda, mis peas mlgub?4. Milleks mul seda hiljem vaja on?5. Mis on minu eesmrgiks?

ppija rollid selle teooria aspektistEnese tundma ppimine. Kogemuste mtestaja, seostaja. Kriitiline mtleja, kahtlea, info otsija, muutuja, aktiivne ppija.Kriitiline mtleja, analsija, mtestaja. Enese leidja, vajduste otsja, tahtejuline, pihimuline.

koolitaja vimalused ppimise toetamiseks selle teooria aspektistOlla eeskujuks, luua elulisi situatsioone (sotsiaalseid), ergutada pidevat arutelu, suurendada mtete jagamist teistega(rohkem suhtlust).Koolitajal on vimalus anda erinevaid lesandeid, mis puudutaksid narratiivset ppimist. Niteks enda biograafia kirjutamine, isikliku teema rkimine jms. Suudab tagada ligipsu tesele informatsioonile. Vimeline andma algseid igeid teadmisi. Vimaldab arendada kriitilist meelt. Kui ppija on judnud mingise puntki, kust edasiminek on keerulisem, siis on koolitajal vimalus ppijat suunata. Tegu ei tohiks olla ettetlemisega. Toetada ppija positiivset suhtumist ppimisse.

esindajadPeter JarvisM. Carolyn Clark, Marsha RossiterJack MezirowMalcolm Knowles

mille poolest piteooriad sarnanevad ja mille poolest erinevadSarnane: hildamatuse tunne tuleb ikka ja jlle ja maailmapilti tuleb ikka ja jlle ppides terviklikuks muuta.ppimine on sotsiaalne. Kogemusele thenduse andmine, olulisel kohal kogemus ise. Erinevus: rhutab ihu, mistuse ja sotsiaalsuse tervikut inimesest ja ppimisest rkidesSarnane : Inimese maailma ja kogemustega koosklas olev lugu on lputa ja vajab pidevat mberkirjutamist. Iga lugu vajab kuulajat; hiskondlikud/kogukondlikud metanarratiivid (sotsiaalne). Kogemusele thenduse andmine ht kogemust saab korduvalt mtestada erineval ajal ja erinevate teemadega seoses.Erinevus : lugude jutustamine ja ppimine lbi lugude.Sarnane : Inimese jreldused on alati esialgsed, visandivormis ning kohalduvad ja muutuvad suheldes teistega. Jreldused kohanduvad suheldes teistega (sotsiaalne). Kogemusele thenduse andmine ige thendus, mis on vabastatud enesepettusest ja ideoloogia pettusest.Erinevus : rhk kriitilisel refleksioonil, ideoloogiakriitilisusel ja ppimise vabastaval rollil.Sarnane : Enese juhitud ppimine kestab surmani ja inimene ei saa kunagi valmis. Meie juhitud ppimine; enese juhitud ppimine koosts teistega, kigi enesejuhitavus paraneb (sotsiaalne). Enda jaoks olulistele kogemusele thenduse andmine.Erinevus : Rhutab inimese vimet ise oma elu ja ppimise le otsustada ja oma eesmrke tide viia.

NB! Antud tabel on tehtud aine ppimine tiskasvanueas raames.

Tiskasvanud ppija leminekud

leminekud on muutused elus, mis on asenduseks/vahelduseks stabiilsusele. Teatud elu struktuur on mugavdatud ning kohandatud stabiilse perioodi ajal ning seejrel on elu struktuurile lisatud ksimus ning ka muudetud seda lemineku perioodis. Et olla struktuurselt mugavas tsoonis on vaja oma elu esmalt struktuurseks muuta. Struktuurid on pshholoogilised. Neid on kujundatud nii biloogiliste kui ka pshholoogiliste vajadustega ning samuti ka ootustega, mis meil on. Selline struktuuri vaheldumine on seotud peamiselt elu sndmustega ning rollide, mida eeldame tiskasvanu eas endale vtta, nagu niteks abiellumine, kooli lpetamine jne. Need on peamiselt oodatavad elu leminekud. Leidub ka aga ootamatuid elu leminekuid, nagu niteks haigused, ettekujutamatu kuulsus, lhedase surm jne. Need elusndmused annavad inimese elule uue kuju ning arusaama. Levinsoni mudelis on struktuuri muutuse phjuseks/eelduseks eelnevad elu sndmused ning ka sotsiaalsed rollid, mis inimesel on. lemineku perioode saab jagada jrgmiselt : Oodatud kooli lpetamine, abiellumine jms. Ootamatu lhedase surm, lotovit jms. Mrkamatud sndmused mis muudavad su elu nii, et sa alguses arugi ei saa. ra jnud lapse snd, mida oodatakse, aga mida kunagi ei juhtu. BRIDGEI 3-ASTMELINE LEMINEKUMUDEL: Lpetamine, lein vana elukorralduse lpp vi lpetamine ja sellega seotud tunded. Eikellegimaa vanad strateegiad enam ei tta ja uusi pole. Uus algus arusaamine, et lminek tuleb lpule viia, uue identiteedi, vrtuste ja suhtumiste kujundamine. Heaolu kolmeastmelise muutuse tagajrjel tekkinud stabiilsusperiood vanast on lplikult lahti eldud ja uus elukorraldus on saanud harjumuspraseks. SUGARMANI 7-ASTMELINE LEMINEKUMUDEL: Terav, litugev emotsioon, Parals, tuimus, Probleemi vhendamine ja mittetunnistamine, Minnalaskmine minevikust lahti tlemine, Alternatiivide testimine, Uue thenduse otsimine, Harjumine, kohanemine uuega.

Next episode mina ja minu muutumine

Eespool tin vlja enda jaoks kige olulisema teooria tiskasvanud ppija kohta. Kogu selle aja olen ritanud jlgida ka iseennast ning aru saada, milline olen mina tiskasvanud ppijana. Sellele arusaamisele aitas mind kige rohkem mini-uuring. Tnu mini-uuringule tuli vlja nii mndagi. Ma leidsin, et mind mjutab tohutult keskkond milles ma viibin. Ma pin kige paremini keskkonnas mis vimaldab mulle loovust, hu olemasolu, sbralikkust jms. Leidsin ka isikuomadused, mis on mulle kasuks ppimisel. Nendeks on tahtejud, soov ppida meeleprast, enese motiveerimine ning raskustele vastu astumine. Kuid ilma negatiivseta ei saa. Leidub ka isikuomadusi, mis on mulle kui ppijale kahjuks. Nendeks on suutmatus, psimatus, viimasele minutile lkkamine ning kiirustamine. Ma olen sgavalt melnud selle le, kuidas seda muuta, kuid siiani on kik asjatud. Siiani on asjade jtmine viimasele minutile minu lemmik tegevus ning aja planeerimisest ma parem ei hakkaks rkima, kuid ma usun, et pika pingutamise ning oskusliku enda lemngimisega peaks see nnestuma.

Siin tooks vlja he blogi, mis on postitatud peale kahte kuud likoolis kimist : Ma olen tkk aega ritanud melda, kuidas edasi minna. Kui ma mtlen eelmisele ndalale, siis tekkisid mul erinevad emotsioonid. Mul tekkis ka he korra tunne, et tahaks lihtsalt alla anda. Alla anda kooli suhtes. Vtta paberid vlja ja melda natukene, mida ma edasi teha tahan. See aga muutus. See tunne tekkis esmaspeval arvuti tvahendina lonegus istudes. Ma hakkasin mtlema, et kas ma tahan siin ka tegelikult olla. Mul tiirles peas nii palju erinevaid mtteid, et tunnile keskendumisele mul aega ei jtkunud. Teisipev oli aga palju rmsamates vrvides minu jaoks. Hommikul inglise keele loengusse minnes ei olnud mul mingisugust tuju. Nimelt oli mul t. Ma ei olnud selleks valmistunud ning olin enam kui kindel, et sellest tuleb ks suur lbikukkumine. Lks aga teisiti. Kolmapeval longusse minnes sain aga suureprase rmsa uudise osaliseks. Nimelt oli mu t vga hsti tehtud, ning lbi ma ei kukkunud. Sel hetkel tundsin ma, et ma pean ennast kokku vtma. Asjad ei saa ometigi nii hullud olla. Samuti oli mul alates leelmisest ndalast probleeme oma aja planeerimisega (nagu nha, siiani on probleemne - postitus, mis pidi olema leval esmaspevaks juab alles nd), selle tttu ji mul tegemata kriitilise mtlemise ja kriitilise reflektsiooni kodut. Kui tunnis kodut arutlus ksil oli, tundsin ma ennast halavasti, et selle tegemata oli jtnud. Oleksin tahtnud ka sna sekka elda. Kolmapeval oli meil andragoogika loengus vahe kokkuvte. Me pakkusime vlja variante, kuidas tunnid mnusamaks teha ja pakkusime vlja ka selle, mida viksid ppejud teha. Nimelt, kuna nad ei olnud tagasisidet otseselt andnud, siis ndsest palusime, et nad hakkaksid seda tegema. Nd on hirm muidugi eelmise kodut suhtes. Nd reaalselt saad tagasisidet - olen enam kui kindel, et mu t ei klba kuhugile. Seda just selleprast, et see oli kiirelt kokku klopsitud ning ma ei usu, et see oli nii hea(minu jaoks igatahes ei olnud). Neljapev oli uuesti arvuti tvahendina, kuhu ma aga ei judnud. Neljapeval hakkasin ma tegelema aga vahendala kodutdega, seega tegelesin ma siiski ppimisega.Tunne oli hea! Ma olen retult rahul hetkel sellega, et ma olen suutnud oma asjad peaaegu ra teha. Sest on imelik allaandmise tunne kadunud ning ma loodan, et see ei tule enam mitte kunagi tagasi.Kui ma seda praegu loen tundub mulle nagu ma oleks kes teab kust vlja tulnud. tleme nii, et hetke seisuks on olukord totaalselt muutnud ning ma tunnen, et ma olen iges kohas. Tsi, mul lheb veel aega harjumisega, et ma ei ole enam see vike laps, kellele jrgi joosti ja eldi, et see ja see ja see tuleb ra teha. Nd olen ma tiskasvanud ppija. Kui vaadata eelnevalt vlja toodud teooriat, siis ma ei oska elda, mille jgi ma kige edukamalt pin. Ehk on selleks narratiivne ppimine vi siis kogmusest ppimine. Ma olen mistam hakanud aga, et minu elus on hakanud toimuma transformatiivsed muutused ning ma loodan ja usun, et need viivad mind vajalikku punkti. Meldes tagasi aga kogu loengule ning selle sisule olen ma muutunud enesekindlamaks ning julgemaks. heks selliseks tukeks oli filmide phjal teistele koolituste tegemine. Selle valmimine ei olnud nii raske, kui selle esitamine. Nimelt oli koolituse teemaks tiskasvanud ppija lbi filmi ning ksitluse all oli noorem tiskasvanu. Kuigi alguses tundus, et koolitus on totaalselt lbi kukkunud, siis tegelikult ei olnud see nii. Nii kummaline kui see ka ei olnud tundsin ma kohati ennast ra ka keskeas. Vib olla on asi seotud minu pidevate elumuustustega. Ma ei oska elda kas see on hea vi mitte. Eks tulevik nitab seda. Kokkuvte loengule

Minu arvamus loengust oli hea, sest loengu sisu oli huvitav ning kogu lesehitus oli arusaadav. Tsi, kohati lks segaseks ning mne kodut ktte saades oli selline tunne, et mida ma nd tegema pean. Koos arutades sai aga seegi selgemaks ning edasi lks nagu ludinal. Vib olla on see seotud sellega, et ka teise semestri alguseks tundus kik kuidagi vrastav. Siiski muutusid kik ained. Ksimusele, kas midagi saaks paremini teha vi midagi ra jtta vms on vastus lihtne kui seda loengut jtakata samamoodi, on asi lpuks edukas. Loodan, et ka jrgmise aasta I kursuse andragoogika tudengid naudivad seda.

Lpp

Olen judnud lpusirgele. Tsi, portfoolio ei ole kuigi paks, kuid ma usun, et see tleb ra kik, mis elda vaja on. Kuigi ma tunnen, et siit on nii mndagi veel puudu jookseb aeg peale ning mul on aeg selleks korraks lpetada. Ehk peaksin kirjutama porfoolio tiskasvanud ppijast II? Huumor ei ole ka kige suurema vsimuse korral minust kadunud. Ma loodan, et ka teie saate midagi siit, midagi mis jb meelde ning ei unune. Lisas olev naljanurgake peaks teid naerma ajama, kui vsitav teooria ning minu anals teid ra on vsitanud.

Aith!

Lisa

Heiki Kiid on vlja toonud tiskasvanud ppija ning lapsest ppija sarnasused. Teile lugemiseks mtlesin, et panen osa neist kirja. Tiskasvanud ppija ei suuda le 20 minuti monotoonselt rkida. Soov on rohkem nha kui kuulda. Tiskasvanud ppijat tuleb pidevalt ergutada ning llatada. Suhtlemine ja mngimine on suur ppimise osa. Kui tiskasvanud ppijal on igav, tegeleb ta krvaliste asjadega. Tiskasvanud ppijal on soov oma tarkusega silma paista. Tiskasvanud ppijal on komme teisi petada(samuti meeldib talle see). Liiga kerge materjal ei paku tiskasvanud ppijale pinget. Soov olla thelepanukeskpunktis. Tiskasvanud ppijale meeldib nali ja naer Tundsin ennast ra olenemata sellest, et oled tiskasvanud ppija? ra pe, see on loomulik (Allikas: "Lapsest ppija ja tiskasvanud ppija" Heiki Kiid)

Kasutatud kirjandus

Clark, M.C., Rossiter, M. (2008). Narrative Learning in Adulthood. New Directions for Adult and Continuing Education no. 119, 61-71. Jarvis, P. (2009). Learning to be person in society. Rmt. Illeris, K. (Ed.) Contemporary theories of learning. 21-34. Oxon: Routledge.Mezirow, J. (2009). An overview on transformative learning. Rmt. Illeris, K. (Ed.) Contemporary theories of learning. Oxon: Routledge, 90-105.http://stud.sisekaitse.ee/teppan/oppemeetodid/tiskasvanud_ppija_kui_teismeline.html

4