parkimiskohale kehtestatud parkimsstandardite … · mistõttu on vaja analüüsida...

Kristjan Kalja

PARKIMISKOHALE

KEHTESTATUD

PARKIMSSTANDARDITE

VASTAVUS TEGELIKU

OLUKORRAGA PARKLATES

LÕPUTÖÖ

Tallinn 2016

Kristjan Kalja

PARKIMISKOHALE

KEHTESTATUD

PARKIMSSTANDARDITE

VASTAVUS TEGELIKU

OLUKORRAGA PARKLATES

LÕPUTÖÖ

Transporditeaduskond

Autotehnika eriala

Tallinn 2016

Mina,

…………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………...…,

tõendan/tõendame, et lõputöö on minu/meie kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh

juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt.

Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt

ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Lõputöö autor/autorid

…………………………………………………………………………………………………………

Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev

…………………………………………………………………………………………………………

Üliõpilase kood …………………………

Õpperühm …………………………

Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.

Juhendajad

…………………………………………………………………………………………………………


…………………………………………………………………………………………………………

Konsultandid

…………………………………………………………………………………………………………


…………………………………………………………………………………………………………

Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.

.............................................. teaduskonna dekaan …………………………………………..

Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri

3

SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 5

1. PARKIMINE ................................................................................................................................ 7

1.1. Parkimisnurgad ...................................................................................................................... 7

1.2. Omaalgatuslikud parkimiskohad ........................................................................................... 8

1.3. Mittestandardsed parklad ....................................................................................................... 9

1.4. Näited parkimisalastest lahendustest ................................................................................... 10

1.4.1. Juhiabid ........................................................................................................................ 10

1.4.2. Parkimisliftid ................................................................................................................ 11

2. PARKIMISSTANDARDID ....................................................................................................... 12

2.1. Parklate mõõtmete standardid ............................................................................................. 12

3. UURIMISMEETOD JA VALIM ............................................................................................... 13

4. LIIKLUSÕNNETUSED PARKLATES .................................................................................... 14

4.1. Probleemsemad parklad ....................................................................................................... 14

4.2. Kaubanduskeskuste parkimiskohtade mõõtmised ............................................................... 17

4.2.1. Ülemiste Keskus Tallinn .............................................................................................. 18

4.2.2. Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinn ..................................................................... 19

4.2.3. Lõunakeskus Tartu linn ................................................................................................ 21

4.2.4. Järve Keskus Tallinn .................................................................................................... 22

4.2.5. Lasnamäe Centrum Tallinn .......................................................................................... 23

4.2.6. Kristiine Keskus Tallinn ............................................................................................... 24

4.2.7. Sikupilli Kaubanduskeskus Tallinn .............................................................................. 25

4.2.8. Magistrali Keskus Tallinn ............................................................................................ 27

4.2.9. Mustika Ostukeskus Tallinn ......................................................................................... 29

4.2.10. Kaubamajakas Pärnu linn ......................................................................................... 30

4.2.11. Kadaka Selver Tallinn .............................................................................................. 31

4.2.12. Pärnu Maxima Pärnu linn ......................................................................................... 32

4

4.2.13. Pelgulinna Selver Tallinn ......................................................................................... 33

4.2.14. Lasnamäe Prisma Tallinn ......................................................................................... 34

4.2.15. Tasku Keskus Tartu linn ........................................................................................... 35

4.2.16. Mustakivi keskus Tallinn.......................................................................................... 37

4.2.17. Peetri Selver Rae vald ............................................................................................... 38

4.2.18. Tondi Selver Tallinn ................................................................................................. 39

4.2.19. Laagri Maksimarket Saue vald ................................................................................. 40

4.2.20. Lasnamäe Maksimarket ............................................................................................ 42

4.2.21. K-Rauta parkla, Kirkkonummi, Soome Vabariik ..................................................... 42

4.3. Küsitluse tulemused ............................................................................................................. 43

5. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ............................................................................ 46

6. ETTEPANEKUD, LAHENDUSED .......................................................................................... 48

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 49

SUMMARY ....................................................................................................................................... 51

VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 53

LISAD ................................................................................................................................................ 54

Lisa 1. Parklate koondtabel ................................................................................................................ 55

Lisa 2. Küsimustik .............................................................................................................................. 57

5

SISSEJUHATUS

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) murekohaks on kaubanduskeskuste parklates aset leidvate

liiklusõnnetuste drastiliselt suur arv. Tervelt 2/3 kõikidest liiklusõnnetustest leiab aset parklates.

Parklates toimuvate liiklusõnnetuste põhjused võivad seisneda nii ebastandartsetes

kaubanduskeskuste parklates kui ka liiklejate parkimisalases oskamatuses. Käesoleva lõputöö

eesmärk on analüüsida kaubanduskeskuste parklaid ning välja selgitada põhjused, miks juhtub aina

enam liiklusõnnetusi parklates parkimiskohtadele manööverdamisel.

Parklatele on kehtestatud „Linnatänavad- Town streets [EVS 843:2003]“ standardid, mille

väljaandjaks on Eesti Standardikeskus. Standardid on normdokumendid, milles tuuakse välja reeglid

järgimiseks, et saavutada korrastatus optimaalse taseme saavutamiseks [1]. Kuna standard pole

seadus, mille eiramine on karistatav, siis parklate projekteerija saab standardeid enda sobivuse järgi

muuta paindlikumaks. Uurimuse käigus vaadeldakse ja analüüsitakse linnatänava standardeid ja

nende kasutamist ning järgimist LKF-i statistikast tulenevalt probleemsemate kaubanduskeskuste

parklates.

LKF-i statistika kohaselt leiavad aset paljud liiklusõnnetustest just kaubanduskeskuste parklates,

mistõttu on vaja analüüsida kaubanduskeskuste parklaid, nende vastavust kehtivatele standarditele

ning leida avastatud probleemidele lahendusi. Lahendusi otsides lähtutakse vajadusel standardi

muutmisest ja konkreetse parkla vaatluse käigus avaldunud probleemide lahendamisest.

Väljapakutud teema on 2015a. ja varem parklates toimunud üllatavalt suurte liiklusõnnetuste hulga

tulem, kus statistikas selgunud numbrid ajendavad teemat lähemalt uurima. Lisaks on antud

probleem kogu keskkonda ja igapäeva liiklust puudutav, mistõttu antud probleemi lahendamine on

kogu keskkonda säästva eesmärgi nimel.

6

Lõputöös käsitletud teemade lahenduste väljatöötlemisel lähtuti peamiselt hetkel kehtivates

standarditest ja nende järgimisest, kohustusliku liikluskindlustuse liiklusõnnetuste statistikast,

kaubanduskeskuste väliparklate tavakohtadest, muu maailma kogemustest ning püüdlusest

lahendada parkimisest tingitud probleemid.

7

1. PARKIMINE

Mõiste parkimine tähendab sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks [2]. Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud

ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid

ühendavad teeosad [2]. Parkimine ja parkla on Liiklusseaduses §2 all välja toodud mõisted, mis on

seadusega sätestatud ning nende eiramine on seadusega karistatav.

Parklaid on erinevaid: väliparklad, parkimismajad ning tiheda inimasustusega riikides parkimisliftid.

Eestis on kasutusel peamiselt parklad ning parkimismajad. Parkimislifte Eestis ei kasutata sel lihtsal

põhjusel, et Eestis pole ükski linn piisavalt tihedalt asustatud, et tekiks vajadus luua parkimiskohti

õhku ning parkimisliftide loomine on liialt kallis. Parkimislifte luuakse äärmiselt tihedalt asustatud

suurlinnade keskele, sest maapinnale parkimiskohtade rajamiseks puudub ruum. Suurlinnaks

peetakse linna, kus on elanike arv üle 500 000 inimese. Tallinnas on elanike arv 1.aprill 2016 seisuga

440 597 inimest [3], mis välistab Tallinna kuulumise suurlinnade hulka.

1.1. Parkimisnurgad

Kõige sagedamini kasutatakse parkimiseks 90˚ parkimisnurgaga parkimiskohti, kuna selline

parkimissüsteem on kõige selgem ja ökonoomsem lahendus. Samuti kasutatakse veel 45˚ ja 60˚

parkimisnurgaga parkimissüsteeme, mis leiavad enim kasutust kitsastes oludes ning sujuva liikumise

saavutamiseks nagu näiteks kaubanduskeskuste parklates ja parkimismajades [1].

8

Sele 1. 90° parkimiskohad [Autori joonis]

90 kraadiste parkimiskohtade populaarsus seisneb võimalikkuses kasutada mõlemasuunalist liiklust

parkimiskohtade vahel (Sele 1). Lisaks kasutades 90° parkimisnurki on võimalik luua rohkem kohti

kui teiste parkimisnurkadega, kuna kõikidele parkimisnurkadele kehtivad eritingimused. Eestis on

standardi soovituselt mittesõltuvalt kõige populaarsem parkimisnurk just 90 kraadine, kuna

kaubanduskeskuste parklate planeerijad üritavad luua maksimaalse kohtade arvu piiratud suurusega

maa-alale.

45 ja 60 kraadiste parkimisnurkadega parkimiskohtade loomine on soovitatav kaubanduskeskuste

parklates, kus toimub tihe liiklus ning parkimine on sõidukite arvulise tähtsuse tõttu pärsitud.

Paraku pole Eestis antud parkimisnurgad väga populaarsed just standardiga kehtestatud mõõtmete

tõttu. Sest näiteks 250m2 alale mahub:

45° parkimisnurgaga parklasse 18 kohta:

-Parkimiskoha laius 2,6m; parkimiskoha pikkus 5,3m

60° parkimisnurgaga parklasse 17 kohta


90° parkimisnurgaga parklasse 19 kohta


Kuna iga koht parklas ja sellest tulenevalt ka iga klient kes külastab kaubanduskeskust on oluline,

siis leitakse parklale kõige kõige sobivam lahendus kaubanduskeskuse jaoks.

1.2. Omaalgatuslikud parkimiskohad

Kaubanduskeskuste parklates võime tihtipeale leida parkimiskohti, mille tähendusi erinevatest

seaduste ja normatiivide kogumist leida pole võimalik. Antud parkimiskohad on tihtipeale

kaubanduskeskuste enda loodud ning sellepärast nimetame neid parkimiskohti omaalgatuslikeks

parkimiskohtadeks.

9

Rocca al Mare parklasse on loodud CO2 parkimiskohad. CO2 parkimiskohad on mõeldud eelkõige

keskkonnasäästlikele autodele. Keskkonnasäästlikud sõidukid ja nende kohad on määratletud

saastenormi järgi, mis tähendab, et sõidukid mille CO2 sisaldus heitgaasis on alla 150g/km võiksid

ainsana seal parkimiskohal parkida. Paraku on raske pelgalt sõidukile peale vaadates kindlaks teha,

kas tegemist on keskkonda säästva või hoopis keskkonda saastava sõidukiga. Sellise reegli

kehtestamiseks oleks vajalik teadvustada kõiki inimesi nende isiklike sõidukite heitgaaside

saastekogustest.

Pereparkimiskohad erinevates Eesti piirkondades koguvad aina populaarsust. Pereparkimiskohad on

mõõtmetelt suuremad ning eelkõige mõeldud lastega peredele. Pereparklaid võib kohata Ülemiste

Keskuse parklas.

Lisaks on Ülemiste Keskuse parklas võimalik kohata ka „S“ tähisega parkimiskohti, mille kohta

täiendav info puudub. Ainsana saab „S“ parkimiskoha juures välja tuua mõõtmed, mis vastavad

„Linnatänava“ standardi kohaselt tavaparkimiskohtadele, mitte aga kaubanduskeskustele mõeldud

parkimiskohtadele. Samuti kuna omaalgatuslikke parkimiskohti pole seadustega määratletud, siis

pole kohustus kellegil järgida kaubanduskeskuste loodud reegleid.

1.3. Mittestandardsed parklad

Mittestandartseteks parklateks nimetatakse parklaid, mis on loodud tühermaale ning ei vasta

parkimisstandarditele. Teatavasti kehtivad parklatele ja nende kohtadele kindlad standardid, kuid

linnapildis on näha parklaid, kuhu minek võib päädida hiljem sõiduki remondiga kehvade teeolude

tõttu.

Aasta-aastalt tõusevad kinnistute hinnad ning üha populaarsem on rajada kinnistu aladele parklaid.

Üheks suurimaks eraparklate teenusepakkujaks on EuroPark, kes pakub mitmes erinevas linnas üle

Eesti parkimisteenust. Parklatele kehtivad küll standardid, kuid standardid ei ole seadusega

sätestatud, mistõttu eraparklate teenusepakkujad nendest kinni ei pea. Selelt 2 on näha Europargi

parkla, kus puudub parkimist reguleeriv parkimiskorraldus.

10

Sele 2. Mittestandartne Europargi parkla [Autori foto]

Parkimist reguleeriv parkimiskorraldus on oluline väljaselgitamaks süüdlane, kes on rikkunud

liiklusseadust ning sellest tulenevalt põhjustanud parklas liiklusõnnetuse. Kui aga puudub konkreetne

parkimiskorraldus, siis süüdlase ehk liikluskorralduse eiraja leidmine võib osutuda väga raskeks.

1.4. Näited parkimisalastest lahendustest

Parkimine nii füüsiliselt kui ka praktiliselt on terves maailmas suureks probleemiks ning kõikjal

üritatakse leida lahendusi antud probleemi lahendamiseks. Füüsilise parkimise all peetakse silmas

reaalseid parkimisvõimalusi ning kohti parklates ja praktiliseks parkimiseks on reaalne liiklejate

parkimisoskus parkimiskohtadele manööverdamisel. Nende probleemidest tingituna on autotootjad

ja insenerid aastaid üritanud leida lahendusi, kuidas teha parkimine iga indiviidi jaoks lihtsamaks.

Autotootjad rõhuvad peamiselt sõidukite juhiabidele ning hoonete ehituse projekteerijad üritavad

leida lahendusi, kuidas minimaalse suurusega maapinnale on võimalik luua maksimaalselt

parkimiskohti.

1.4.1. Juhiabid

Autotootjate eesmärgiks parkimisalaste probleemide lahendamisel on luua sõiduautodele erinevaid

abistavaid tegureid ja juhiabisid, mis võimaldavad sõidukit hõlpsamalt parkida. Näiteks

lisavarustusena pakutakse sõidukitele parkimisandureid, parkimiskaameraid ja automaatset

parkimist.

11

Tänapäeval pakuvad palju sõidukitootjad ka juba standardvarustuses parkimisandureid.

Parkimisandurid hakkavad tööle tagurpidikäigu sisselülitamisel ning heliga teavitavad juhti

lähenevast takistusest parkimistrajektoris.

Parkimiskaamera on võimalik samuti lisavarustusena enda sõidukile osta. Parkimiskaamera on

kinnitatud enamasti sõiduki tagumise ja/või esimese põrkeraua külge. Kaamera kuvab ekraanil

takistuse kauguse, mis aitab juhil parkimiskohale manööverdada.

Automaatne parkimissüsteem on juhiabi, mis pargib sõiduki ise, ilma juhi abi kasutamata. Üha

populaarsem on automaatse parkimissüsteemi loomine sõidukile, sest arvuti teeb ära kogu

parkimiseks vajamineva töö, mis tähendab seda, et juhi märkamatusest tulenevad

parkimismanööverdamisvead jäävad ära ning kogu usaldus on autol.

Parkimiseks mõeldud juhiabid on pidevas arengusuunas, kuid paljude inimesed ei saa lubada endale

selliseid lahendusi, kuna rahalisest võimekusest ei piisa. Kuigi järelturu juhiabi süsteemid ei maksa

palju, siis enamik inimesi loodab siiski enda parkimisoskusele ja võimekusele.

1.4.2. Parkimisliftid

Suurlinnades kus igapäevane probleem seisneb parkimiskohtade leidmisel ja liiklusõnnetused

parklates, üritavad hoonete projekteerijad leida võimalusi, kuidas minimaalsele maa-alale luua

maksimaalselt parkimiskohti, et parkijate kontakt oleks võimalikult väike. Ühe lahendusena on

võetud kasutusel parkimisliftid, kus puudub igasugune kontakt parkimiskohale manööverdamisest

tingitud kahjul ning teiste sõidukitega kokkupuude puudub täielikult.

Parkimislift on sõidukite parkimiseks mõeldud lift, kus sõiduk sõidab parkimismajas oleva platvormi

peale. Platvormi abil pargitakse sõidukid erinevatele korrustele, mis tähendab, et parkimisele kuluv

maa-ala ei pea olema suur, vaid parkla ehitatakse kõrgustesse [4]. Liiklusõnnetused, mis on tingitud

tava parkimiskohale manööverdamisel, jäävad ära tänu lihtsustatud sisse- ja väljasõidule. Sisenedes

parkimislifti, platvorm võtab sõiduki edaspidise suuna vastavalt väljasõidusuunale ning viiakse

korrusel asuvale parkimiskohale. Paraku on parkimislifti ehitamine üsna kulukas ning

teenusepakkujaid tuleb tellida välisriikidest, mis teeb antud teenuse osutamise väga kalliks.

12

2. PARKIMISSTANDARDID

Standard on konsensuse alusel koostatud ja tunnustatud organi poolt kinnitatud normdokument,

milles tuuakse reeglid, juhtnöörid ja karakteristikud üldiseks ja korduvaks kasutamiseks tegevuste

või nende tulemuste jaoks ja mis on suunatud korrastatuse optimaalse taseme saavutamisele antud

tingimustes.[5]

Kuna standard pole õigusakt, siis ei ole parkimisstandardi järgimine kohustuslik. Parkimiskohtade

mõõtmed ja regulatsioon on määratletud Eesti Standardikeskuse „Linnatänavad“ standardis, EVS

843:2003.

2.1. Parklate mõõtmete standardid

Sõiduauto parklate mõõtmete standardid pärinevad 2003 aastast. Parklate mõõtmiste analüüsis

osalevate kehtivate parkimisstandardite kohaselt on kehtestatud M1 sõiduauto parkimiskohtade

mõõtmetele järgmised standardid [1]:

1) sõiduauto parkimiskoha normaalne laius on 2,5 m ja pikkus 5,0 m;

2) kaubanduskeskustes soovitatakse parkimiskoha laiuseks 2,6m ja pikkuseks 5,0m;

3) kaubakeskuste parklates on soovitatav kasutada parkimiskoha laiust 2,6 m;

4) mootorrataste parkimiskoha laius on 1,5m ja pikkus 2,20m;

5) 30° parkimisnurgaga parkimiskohtade vahe on 4,0m;





10) parkimiskohad märgitakse 10cm paksuse valge joonega [6].

13

3. UURIMISMEETOD JA VALIM

Käesolevas diplomitöös on kasutatud kvantitatiivseid andmekogumis ja –uuringumeetodeid, et

uurimuses saadud andmed oleksid arvuliselt mõõdetavad. Uurimuse jaoks viidi läbi mõõtmised

kaubanduskeskuste parklates, kus juhtus Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel kõige rohkem

liikluskindlustusjuhtumeid. Uurimisobjektideks on Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikast

pärinevad parkimisplatsid [Tabel 1], kus juhtusid 2015a. vältel manööverdamisest tingitud

kindlustusjuhtumid. Mõõtmised viidi läbi perioodil 17.03-17.04.2016.

Pärast parklates vajalike mõõtmiste tegemist alustati andmete analüüsimist. Analüüsi eesmärgiks oli

välja selgitada, mis võivad olla parklates parkimiskohal manööverdamisel tekkinud liiklusõnnetuste

põhjusteks. Analüüsi tegemisel võrreldi saadud andmeid olemasoleva kirjaliku materjaliga. Seejärel

tehti järeldusi ja kokkuvõtteid.

Lisaks koostas autor ankeetküsimustiku, et teada saada, kas ja miks valmistab parkimine inimeste

jaoks raskusi. Selline meetod aitas uurimusse kaasata hulganisti inimesi ja sellepärast valis autor just

ankeetküsimustiku, et oleks piisavalt andmeid, mida analüüsida. [Uuri ja kirjuta, p.188]. Kokku oli

küsimustikus 6 valikvastustega küsimust. Struktureeritud küsimustik võimaldas saadud vastuseid

omavahel paremini võrrelda ja hiljem analüüsida [Uuri ja kirjuta, p.188]. Küsitluse läbiviimiseks pani

autor küsimustiku üles erinevatesse veebikeskkondadesse ja selgitas küsitluse eesmärke.

Veebikeskkondadeks olid Facebook, Volvo klubi ja Saabi klubi. Küsitlus viidi läbi perioodil 25.02-

27.02.2016 ning valimiks olid inimesed, kes omavad juhilube. Kokku vastas 198 inimest.

Saadud kvantitatiivseid andmeid hakati analüüsima kohe pärast küsitluse lõppu. Kuna kvantitatiivse

analüüsi puhul kasutatakse saadud arvulisi andmeid, siis kasutas autor Microsoft Excelit, mis

võimaldas andmeid töödelda ning teha analüüsi jaoks vajalikke graafikuid ja tabeleid. Pärast analüüsi

tehti järeldused ja ettepanekud.

14

4. LIIKLUSÕNNETUSED PARKLATES

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärel saab

inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. [8] 2015a. Eestis toimunud

liikluskindlustusjuhtumitest oli 37% ehk ca. 11700 juhtumit seotud parkimisega, pooled parkimisega

seotud juhtumitest leidsid aset Tallinnas [9]. Kõikidest liiklusõnnetustest leidis aset 12,6%

kaubanduskeskuste parklates parkimiskohale manööverdamisel.

4.1. Probleemsemad parklad

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikast tulenevalt on välja toodud 20 kaubanduskeskuse parklat,

kus 2015 aastal toimus kõige enam liikluskindlustuse juhtumeid. Eraldi on välja toodud

parkimiskohal manööverdamisel tekkinud liikluskindlustuse juhtumite arv ning protsentuaalne suhe

üldisest liikluskindlustuse juhtumite arvust parklates. Andmed pärinevad Eesti Liikluskindlustuse

Fondi liikluskindlustuse registrist seisuga 21.03.2016 ning hõlmavad vaid kohustusliku

liikluskindlustuse juhtumeid ja ei sisalda vabatahtliku liikluskindlustuse ehk kaskokindlustuse

statistikat.

Tabelis 1 välja toodud kahjunõuete kogusumma hõlmab ainult juhtumite rohkemates parklates

toimunud liiklusõnnetusi ning mitte ainult parkimisplatsil manööverdamisest tingitud liiklusõnnetusi.

2015 a. Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest 38% ehk 11 tuhat juhtumit olid seotud

parkimisega, mille kogusumma oli 9,4 miljonit eurot. Parkimisega seotud

liikluskindlustusjuhtumitest moodustas 67,9% ehk peaaegu 7500 juhtumit just parkimiskohal

manööverdamisel ning antud kahjude kahjusumma ulatub ca. 6,4 miljoni euroni. Eelnevalt mainitud

summad on trastiliselt suured ning parkla juhtumid moodustavad väga suure osa kogu

liiklusõnnetuste kahjujuhtumite summast.

15

Tabel 1

Liikluskindlustusjuhtumite arv juhtumite poolest populaarsemates parklates ja juhtumite arv

parkimiskohal manööverdamisel kaubanduskeskuste juures 2015a. vältel. [14]

Kaubanduskeskus

Kahjunõuete

kogusumma

(tuhat eurot)

Liikluskindlustuse

juhtumite arv

parklates

Liikluskindlustuse

juhtumite arv

parkimiskohal

manööverdamisel

%

Ülemiste Keskus,

Tallinn 144 151 101 66,8

Rocca al Mare

Kaubanduskeskus,

Tallinn 96 105 71 67,6

Lõunakeskus, Tartu

linn 89 89 66 74

Järve Keskus,

Tallinn 74 78 53 67,9

Kristiine Keskus,

Tallinn 51 71 44 60

Lasnamäe Centrum,

Tallinn 68 73 50 68,5

Sikupilli

Kaubanduskeskus,

Tallinn 61 71 42 59

Magistrali keskus,

Tallinn 40 55 39 70,9

Mustika

Ostukeskus, Tallinn 36 48 39 81

Kaubamajakas,

Pärnu linn 32 41 38 92,7

Kadaka Selver,

Tallinn 29 33 23 69,7

16

Kaubanduskeskus

Kahjunõuete

kogusumma

(tuhat eurot)

Liikluskindlustuse

juhtumite arv

parklates

Liikluskindlustuse

juhtumite arv

parkimiskohal

manööverdamisel

%

Tasku keskus, Tartu

linn 25 32 19 59

Peetri Selver,

Rae vald 30 29 17 58,6

Lasnamäe Prisma,

Tallinn 19 29 23 79

Fama Keskus,

Narva linn 17 27 Info puudub Info puudub

Pärnu Maxima,

Pärnu linn 27 26 23 88,5

Mustakivi keskus,

Tallinn 25 23 18 72

Tondi Selver,

Tallinn 25 21 16 64

Laagri

Maksimarket,

Saue vald 24 26 13 54

Pelgulinna Selver,

Tallinn 24 27 22 91,7

KOKKU: 936 1055 717 67,9

17

4.2. Kaubanduskeskuste parkimiskohtade mõõtmised

Saamaks aimu standardiga kehtestatud parkimisnormide järgimisest, viidi läbi Liikluskindlustuse

Fondi statistikast lähtuvalt kaubanduskeskuste parklate parkimiskohtade mõõtmised. Parkla

parkimiskohtade juures tuleb silmas pidada parklatele kehtivaid parkimisstandardeid ja mõõtmise

käigus võimalikku tekkinud mõõteviga, milleks on +/- 10mm.

Korrektse mõõdu saamiseks tuleb mõõtmise juures tuleb silmas pidada:

parkimisjoone laiuse lisamist parkimiskoha vahe mõõdule;

parkimiskoha laius – õige mõõdu teada saamiseks tuleb mõõta parkimiskoha joonte vahe ja

lisada sellele mõõdule parkimisjoone laius;

parkimiskoha pikkus – mõõdetakse parkimisjoon;

parkimiskohtade vahe (Sele 3).

Sele 3. Parkimisalade vahe mõõtmine [Autori joonis]

Suuremate parklate populaarsema parkimisviisi teadasaamiseks teostati parklates loendus, mille

käigus loendati sõidukeid ning analüüsiti liiklejate parkimisviise. Analüüsimine viidi läbi loendades

100 kaubanduskeskuse peauksele kõige lähemale parkivat sõidukit, sest sellisel juhul on väiksem

võimalus, et liikleja on valinud parkimiseks koha, kus tal on võimalik otse parkimiskohalt välja sõita.

Statistika koostamise juures loendati kokku sada sõidukit ning nende hulgast toodi välja päripidi ja

tagurpidi parkivad sõidukid.

Samuti külastas autor kahte Soome Vabariigis asuvaid parklaid. Soome Vabariigi külastamise

eesmärgiks oli tuua võrdlusi Eesti ja ühe teise Euroopa Liidu liikmesriigi parkimisstandardite

järgimisest.

18

4.2.1. Ülemiste Keskus Tallinn

Sele 4. Ülemiste Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 2

Ülemiste Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]

Joone laius (mm) Pikkus (mm) Laius (mm) Parkimisalade

vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

85 5000 2545 7270 90

Kõige populaarsem kaubanduskeskus liikluskindlustusjuhtumite arvu poolest on Ülemiste Keskus.

Ülemiste kaubanduskeskus on ühtlasi ka suurim kaubanduskeskus Eestis, mille pindala on 60000m2

ning külastajate päevane arv on 23000 inimest. Ülemiste Keskuses on 1350 parkimiskohta [10].

2015a. Ülemiste Keskuse 152-st liikluskindlustuse juhtumist 101 oli seotud manööverdamisega

parkimiskohal. Selelt 4 on näha, et kõige suuremad murekohad Ülemiste Keskuse parklas on

tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile ning pärisuunas

parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile.

Peamiseks probleemiks Ülemiste Keskuse parklas on päevane rahva hulk, kes Ülemiste Keskust

külastab ning parklat kasutab. Kuna aga parkla on niivõrd suur, siis satub kokku arvukalt erineva

sõiduoskusega liiklejaid. Samuti tuleb mõista ka kliente, kes ei jaksa jala käia ning ilmtingimata

36

31

19

7

4

4

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Tagurdades parkimiskohale või -kohalt

liikuja otsasõit pargitud sõidukile

Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt



liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga

Uksega teise sõiduki kahjustamine



Mööduva sõiduki otsasõit pargitud

sõidukile

19

peavad parkima enda sõiduki kaubanduskeskuse etteotsa. Tihtipeale aga on parkla kohad liiga kitsad

kehvasti pargitud sõidukite tõttu, mistõttu on parkimine raskendatud.

Ülemiste Keskus on üritanud lahendada parkimisest tekkinud kahjusid luues parklasse eritähistega

parklakohti. Näiteks on kasutusele võetud pereparklad, S-tähisega parklad, nn. sõbraparklad.

Pereparkla parkimiskoha laius on 3485mm, mis on tunduvalt laiem kui tavakoht. S-tähisega parkla

on tavamõõdus ning sõbraparklas parkimise tingimuseks on autos olevate inimeste arv.

4.2.2. Rocca al Mare kaubanduskeskus Tallinn

Sele 5. Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori

joonis]

Tabel 3

Rocca al Mare kaubanduskeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

95 4960 2315 6860 90

19

19

14

13

5

1

0 5 10 15 20











sõidukile

20

Rocca al Mare kaubanduskeskuse parkla suurimateks probleemideks on vastavalt uksega teise

sõiduki kahjustamine ning pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile.

Vaadates tabelit 3. näeme, et parkimiskoha laius on standardiga kehtestatud mõõtmest 28,5cm

väiksem. Parkimiskoha laiusest tulenevalt võib järeldada, et uksega teise sõiduki kahjustamine on

tingitud parkimisnormatiivi eiramisest. Kuna aga manööverdamisel parkimiskohale ja parkimiskohalt

mängib suurt rolli parkimiskoha laius ja parkimisviis, siis väikse parkimiskoha laiuse tõttu on

manööverdamine parkimiskohal raskendatud.

Sele 6. Rocca al Mare kaubanduskeskuse parklas parkimisekorralduse eiramine [Autori foto]

Selelt 6 on näha, et ühe sõiduki ebakorrektne parkimine parkimiskohal mõjutab teiste sõidukite

parkimist. Mis tähendab seda, et kui üks liikleja pole suutnud ennast parkimisjoonte vahele ära

mahutada, siis on terve parkimisrida nihkes ning sellest tulenevalt on parkimisalased liiklusõnnetused

võimalikud.

21

4.2.3. Lõunakeskus Tartu linn

Sele 7. Lõunakeskuse parklas parkimisega soetud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 4

Lõunakeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 4940 2400 6800 90

95 4940 2475 6940 90

Vaadates selet 7, näeme, et Tartu Lõunakeskuse parkla peamiseks probleemiks on pärisuunas

parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Kuna aga valdavalt kõige suurem

probleem üldse parklates seisneb tagurdamisega seotud liiklusõnnetustega, siis saamaks aimu miks

Tartu Lõunakeskuse parkla kõige suurem probleem on pärisuunas liikumisega seotud

liiklusõnnetused, viisin läbi sõidukite loenduse. Sõidukite loenduse käigus luges autor 100 autot ning

vaatles nende hulgas olevaid päripidi ja tagurpidi parkivaid sõidukeid. Andmete kogumise käigus

selgus, et sajast sõidukist 73% pargivad pärisuunas ning 27% aga tagurpidi. Statistikast tulenevalt

22

16

13

11

2

2

0 5 10 15 20 25











sõidukile

22

saab järeldada, et peamine põhjus võib seisneda parklate liiga väikeses vahes ja päripidi parkivates

liiklejates, sest teatavasti on sõiduki pöörderaadius tagurpidi parkimisel parem.

4.2.4. Järve Keskus Tallinn

Sele 8. Järve Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 5

Järve Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

85 4950 2545 7000 90

85 4810 2525 7000 90

Kõige suurema osakaaluga kindlustusjuhtum Järve Keskuse parklas on tagurdamine parkimiskohale

või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Järve Keskuse parklas on kokkuhoid toimunud

peamiselt parkimiskoha pikkuse arvelt. Kui parkimiskoha pikkus pole standartne, siis isegi 10cm

kokkuhoid parkimiskoha pikkusest ja manööverdamisel ilma juhiabideta muudavad tagurdades

parkimise raskendatuks.

25

11

10

4

2

1

0 5 10 15 20 25 30








sõidukile




23

Tabelist 5 selgub, et parkimisjoone pikkus on kaubanduskeskuse eri paigus eri pikkusega.

Kuna aga tagurpidi manööverdades parkimiskohale ilma juhiabideta on raskem hinnata kaugust

teisest sõidukist ning parkimiskoha pikkus ega ka parkimiskoha laius ei vasta soovitatud standardile,

siis see on otsene viide tagurdamisest tulenenud liiklusõnnetusele.

4.2.5. Lasnamäe Centrum Tallinn

Sele 9. Lasnamäe Centrumi parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 6

Lasnamäe Centrumi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

90 4960 2510 6700 90

110 4810 2470 7260 90

Lasnamäe Centrumi parkla parkimiskohad olid erinevates punktides erinevate mõõtudega.

Tabelis 6 on näha, et parkimiskohtade mõõtmed erinevad üksteisest suuresti. Ühes parkla otsas oli

parkla koha laiuseks 2510mm ja parklate vaheks 6700mm ja parkla teises otsas parkimiskoha laiuseks

2470mm ja parklate vaheks 7260mm. Sele 9 viitab selgelt, et Lasnamäe Centrumi parkla peamiseks

probleemiks on ülekaalukalt tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud

21

10

8

7

4

0 5 10 15 20 25









sõidukile

24

sõidukile. Kuna ei parkimiskoha pikkus, laius, ega parklate vahe vasta standarditele, siis kõikide

punktide eiramise tulemus on raskendatud manööverdamine parkimiskohal.

4.2.6. Kristiine Keskus Tallinn

Sele 10. Kristiine Keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 7

Kristiine Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

85 4950 2555 7150 90

Kristiine Keskuse parklas on kaubanduskeskuse avatud oleku kellaaegadel küllaltki palju liiklemist

just enda positsiooni tõttu kesklinna suhtes. Mis tähendab seda, et parkla on autosid üsna täis ning

ebakorrektset parkimist esineb palju. Kuna aga tagurdamine valmistab inimestele üleüldiselt palju

probleeme, siis parkla kohtade suhtes valesti pargitud sõidukid ja täis parkla võimendavad seda

enamgi veel.

Tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile on Kristiine Keskuse

parklas vaieldamatult suurimaks probleemiks. Standardi kohaselt vastavad enamus

parkimiskohtadele kehtestatud parkimisnormidest kriteeriumitele. Paraku ei vasta aga parkimiskohta

17

11

7

4

3

2

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18











sõidukile

25

tähistav joone laius soovitatud mõõtmetele. Parkimisjoone laiuseks on määratud 100mm [6], kuid

Kristiine Keskuse parkla joone laius on kõigest 85mm. Võttes arvesse parkimiskoha laiuseks saadud

mõõtude viisi, siis juba joone laiusest sõltub parkimiskoha laius küllaltki palju.

Kui Kristiine Keskuse parkla projekteerijate eesmärgiks oli joone ja parkimiskoha arvelt luua lisa

parkimiskohti, siis on see võimalik. Sest kui standardi kohaselt on parkimiskoha laiuseks 2,6m, siis

100 koha loomiseks kulub 260m. Vaadates tabelit 7, kus on märgitud Kristiine keskuse parkimiskoha

laius, milleks on 2,55, siis saja koha loomiseks kulub 255m. Saja koha loomise arvelt on võimalik

nende mõõtmetega luua juurde kaks tervet parkimiskohta.

4.2.7. Sikupilli Kaubanduskeskus Tallinn

Sele 11. Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 8

Sikupilli Kaubanduskeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

80 4930 2560 7000 90

Statistika kohaselt on Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas kaheks suurimaks probleemiks

tagurdamisega seotud liiklusõnnetused. Ühel juhul kokkupõrge pargitud sõidukiga ning teisel juhul

13

12

6

5

4

2

0 2 4 6 8 10 12 14











sõidukile

26

kokkupõrge liikuva sõidukiga. Kuna tagurdamine on Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas määravaks

õnnetuste põhjustamises, siis sellest ajendatuna sai läbi viidud parkimiskohtadel parkivate sõidukite

suuna statistika.

Statistika läbiviimistingimused hõlmasid endas saja sõiduki loendamist kaubanduskeskuse pea uksele

kõige lähemal asuvas parklas. Sajast sõidukist 71% parkis päripidi ning vastavalt 29% sõidukitest

tagurpidi. Kuna aga statistika kohaselt pargib üsna väike protsent sõidukitest tagurpidi, siis tuleb

arvesse võtta tagurpidi parkimise teisi nüansse. Nimelt toimus kõige enam kokkupõrkeid

tagurdamisel liikuva sõidukiga. Parkimissüsteem Sikupilli Kaubanduskeskuse parklas on üsna

arusaamatu. Parkimisridade lõpus on märgistamata tupikud, kuhu tipptunnil sõidukiga sõites ei

pruugi leida vabu kohti, mis päädib üsna pika tagurdamisega. Tagurdamine Sikupilli

Kaubanduskeskuses on raskendatud, kuna parkla on üsna kitsas ning manööverdamisruumi on vähe.

Tihtipeale on väljapääsud ummistunud sõidukitest ning sõidukite järjekorrad ulatuvad parkimisalade

vahedeni ning sõidukite väljasaamine parkimiskohtadelt on pärsitud.

Küll aga on Sikupilli Kaubanduskeskuses võimalik kasutada ka siseparklat, mis tipptunni

kellaaegadel on üsna tühi. Parklas puuduvad ülegabariidiliste sõidukite parkimiskohad, mistõttu

pargivad kaubikud sõiduautode parkimiskohtadel ning hõivavad üsna suure osa parkimisruumist

(Sele 12).

Sikupilli Kaubanduskeskuse parkla vajab uute lahenduste väljatöötamist. Kuna väliparkla on väga

tihedalt täis autosid ning siseparkla sõidukitest praktiliselt tühi, siis tuleks reklaamida siseparkla

parkimisvõimalusi, et ühtlustada sõidukite paiknemist parkimisalal. Lisaks vajab Sikupilli

Kaubanduskeskuse parkla ülegabariidiliste sõidukite parkimiskohti.

27

Sele 12. Suuremõõtmeline sõiduk sõiduauto parkimiskohal [Autori foto]

4.2.8. Magistrali Keskus Tallinn

Sele 13. Magistrali keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

14

11

9

2

2

1

0 2 4 6 8 10 12 14 16








sõidukile




28

Tabel 9

Magistrali keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

90 5000 2560 7000 90

Magistrali keskuse parklas on liiklus üsna rahutu. Parkimiskoha leidmine valmistab raskusi ning

liiklus on tihe. Tihe liiklus sunnib autojuhti vaimselt kiirustama ning kitsaste tingimuste ja

ebapiisavate sõiduoskuste tõttu võib toimuda sõidukite vaheline kokkupõrge. Kuna antud parklas on

kiiremaks lahenduseks tee vabastada pärisuunalise parkimisviisiga, siis sellepärast on pärisuunas

parkivate sõidukite liiklusõnnetuste hulk üsna kõrge. Magistrali keskuse eeldatav külastajate arv

aastas on 4 miljonit inimest, mis teeb päevaseks külastajate arvuks umbes 11 tuhat inimest [11].

Lisaks oli näha palju närveerivaid inimesi, kes parkimiskohtadel manööverdaval sõidukil tihedalt

kannul püsisid ning piisavalt laia sõidujoone tekkimisel manööverdavast autost signaaliga märku

andes kärsitult mööda sõitsid. Antud situatsiooni valesti hinnates võib mööduv sõiduk sõita otsa

pargitud sõidukile. Äärmised parkimiskohad Magistrali keskuse parklas on üsna ohtlikud, sest

inimesed kipuvad manööverdades sisekurvi lõikama.

29

4.2.9. Mustika Ostukeskus Tallinn

Sele 14. Mustika Ostukeskuses parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 10

Mustika Ostukeskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

70 4960 2460 7100 90

Mustika Ostukeskus on linna suhtes heal positsioonil asuv ostukeskus. Kuna keskus asub Mustamäel

Sõpruse pst ääres ja keskuse külastamine on tehtud inimeste jaoks üsna mugavaks. Mustika

Ostukeskuse parklas on näha üsna palju ülegabariidilisi sõidukeid, mis ei mahu standardsetele

kohtadele. See aga seab kaasliiklejad olukorda, kus autojuht ei tunne ennast kindlalt ning

parkimiskohale või parkimiskohalt tagurdamine võib päädida otsasõiduga pargitud sõidukile.

Samuti on näha tabelis 10 , et joone laius on 70mm (Sele 14) ning erineb standardsest mõõdust 30mm

ning parkimiskoha laius kaubanduskeskustele soovitatud laiusest 140mm. Kuna parkla kohtade

mõõdud ei vasta kehtivatele standarditele, siis see võib olla kokkupõrgete põhjuseks.

13

13

5

5

2

1

0 2 4 6 8 10 12 14









sõidukile



30

Sele 15. Mustika Keskuse parkla joone laius [Autori foto]

4.2.10. Kaubamajakas Pärnu linn

Sele 16. Kaubamajaka parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 11

Kaubamajaka parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 5000 2500 7040 90

13

11

8

3

2

1

0 2 4 6 8 10 12 14









sõidukile



31

Pärnu Kaubamajaka parkla on statistiliselt üsna suures mahus erinevate liiklusõnnetuste poolest

esindatud. Suurimat probleemi valmistab antud parklas tagurdamine parkimiskohale või – kohalt mis

päädib otsasõiduga kas liikuva või pargitud sõidukiga.

Suures plaanis on silmahakkava antud parkla juures just kulunud parkimiskohti ja sõiduradasid

tähistavad jooned. Liiklus on Kaubamajaka parklas üsna tihe ning tagurpidi parkimine on üsna

populaarne. Sajast loendatud sõidukist parkis tagurpidi 48% sõidukitest. Sellest arvust võib järeldada,

et peamine probleem seisneb parkimiskohalt välja tagurdamise ja kokkupõrkega liikuva sõidukiga.

Parkla äärmised kohad on üsna ohtlikud kohad, kuhu parkida, kuna toimub pidev suurte kiiruste

liikumine parklas. Tee andmist ja viisakusreegleid ei järgita ning parkimiskohalt välja tagurdamine

on üsna tülikas, kuna liiga palju erinevaid suundasid on vaja jälgida, et saada täit ülevaadet parklas

toimuvast.

4.2.11. Kadaka Selver Tallinn

Sele 17. Kadaka Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 12

Kadaka Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

95 4960 2445 6900 90

8

6

5

3

1

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9








sõidukile



32

Kadaka Selveri parkla on vananenud ning vajaks värskendust. Parkimiskohad on kitsad ning

parkimisjoone laius ja parkimiskohtade vahe ei ole standardsed. Kõik standardite eiramised võivad

olla erinevate parkimiskohtadele manööverdamisel tekkinud kahjude põhjusteks. Eriti kui neljast

standardiga kehtestatud mõõdust kolm ei vasta standardile.

4.2.12. Pärnu Maxima Pärnu linn

Sele 18. Pärnu Maxima parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 13

Pärnu Maxima parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 5010 2470 6640 90

Pärnu Maxima suurimaks probleemiks on pärisuunas parkimiskohale või –kohalt liikuja otsasõit

pargitud sõidukile (Sele 18). Parkla analüüsi käigus selgus, et Pärnu Maximas on kõige

populaarsemaks parkimisviisiks just pärisuunaline parkimine, sest parkimiskohale manööverdamine

on mugavam. 100-st sõidukist 70, ehk 70% sõidukitest parkis päripidi. Kuna ei parkimiskoha laius

10

5

3

3

2

0 2 4 6 8 10 12










33

ega parkimisalade vahe vasta kehtestatud standarditele, siis mitme standardi eiramine võib viia

parklates toimuvate liiklusõnnetusteni.

4.2.13. Pelgulinna Selver Tallinn

Sele 19. Pelgulinna Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 14

Pelgulinna Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

80 5000 2510 6900 60

Pelgulinna Selveri parkla parkimiskohtade parkimisnurk võrreldes teiste statistikas osalenud

parklatega on joonitud 60 kraadisteks, mis võimaldab sõidukitel paremini parkimiskohal

manööverdada. Küll aga toimivad 60 kraadised parkimiskohad edukalt vaid ühte pidi parkimiskohal

manööverdamisel. Vaadates selet 19, on näha, et kõige suuremaks probleemiks Pelgulinna Selveri

parklas on pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile. Pelgulinna

Selveri parkla probleem seisneb kahesuunalises liikluses 60° parkimiskohtade vahel. Parkijad

lähenevad parklasse vastukraadi ning üritavad sõidukit päripidi parkimiskohal parkida. Probleemi

9

6

3

2

1

1

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10











sõidukile

34

aitaks lahendada ühesuunalised sõidusuunad parkimiskohtade vahel (Sele 20), mis hoiavad ära liigse

manööverdamise vastukraadi parkimisel.

Sele 20. Soovitatav liikumissuund 60° parkimiskohtadega parklas [Autori joonis]

4.2.14. Lasnamäe Prisma Tallinn

Sele 21. Lasnamäe Prisma parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

8

5

4

3

1

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9










35

Tabel 15

Lasnamäe Prisma parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 4950 2600 6630 90

Selelt 21 selgub, et vaieldamatult kõige suuremaks probleemiks Lasnamäe Prisma parklas on

tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga. Lasnamäe Prisma

parkimiskohad vastavad enamjaolt kehtivatele standarditele. Küllaga ei vasta parklate vahe, milleks

Lasnamäe Prismas on 6630mm. Sellises tiheda asustusega parklas on iga millimeeter tähtis, seda

enam kui parklate vahe on 370mm väiksem kui parkimisstandard seda nõuab.

4.2.15. Tasku Keskus Tartu linn

Sele 22. Tasku keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

10

7

2

0 2 4 6 8 10 12







36

Tabel 16

Tasku Keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

95 4040 2495 7000 90

Tasku Keskus asub Tartu kesklinnas ning üsna tiheda liiklusega piirkonnas. Ruumi kokkuhoiu mõttes

on ehitatud sõidukite parkimiseks parkimismaja, mitte aga väliparkla. Tasku Keskuse parkimismaja

parkimist korraldab OÜ Europark Estonia [12].

Peamine probleem Tasku Keskuse parkimismajas on tagurdamine parkimiskohale või -kohalt liikuja

otsasõit pargitud sõidukile. Probleemi esinemisele aitavad kaasa mitmed puudused, mida on

parkimismajja sisenemisel koheselt võimalik märgata.

Tasku Keskuse parkimismajas on kasutusel 90° parkimisnurgaga parkimiskohad, mis viib

manööverdamisefektiivsust alla (Sele 23). Eesti Standardi „Linnatänavad“ kohaselt soovitatakse

kaubanduskeskuste parklates kasutada 45° ja 60° parkimisnurki, et saavutada võimalikult sujuv

liikumine [1].

Sele 23. Europark Tasku parkimismaja [Autori foto]

37

Parkimismaja valgustusest töötasid alla poolte lampidest, mis tegid parkimismajast üsna pimeda ala.

Positiivse poole pealt tasub välja tuua, et Tasku Keskuse parkimismajas on kasutusel ka

mootorratastele mõeldud parkimiskohad. Mootorratastele mõeldud parkimiskohtade standardsed

mõõtmed on laius 1500mm ja pikkus 2200mm, kuid Tasku Keskuses olevate kohtade mõõtmed on:

laius 2500mm ja pikkus 4800mm, mis ruumi kokkuhoiumõttes võiksid olla väiksemad.

4.2.16. Mustakivi keskus Tallinn

Sele 24. Mustakivi keskuse parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 17

Mustakivi keskuse parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

90 4930 2540 7000 90

Mustakivi keskuses parkimiskohal manööverdamise peamiseks probleemiks on pargitud sõidukile

otsa tagurdamine. Parkla koht vastab mõõtude poolest standardile, kuid tagurdamine moodustab

parkimiskohal manööverdamisel tekkinud kahjust üle 60%. Nii suurest protsendist ajendatuna tuleb

süveneda parkla probleemidesse või autojuhtide oskamatusesse. Arvestada tuleks kaubanduskeskuse

asukohta, selles piirkonnas elava rahvastiku keskmist vanust ning juhtimise staaži. Seejärel saab

7

4

3

2

1

1

0 1 2 3 4 5 6 7 8










sõidukile


38

aimu, kas tegemist on üleüldise probleemiga, kus inimesed ei oska parkida või vajab standard

mõõtude poolset uuendamist.

4.2.17. Peetri Selver Rae vald

Sele 25. Peetri Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 18

Peetri Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 4930 2570 7000 90

Peetri Selveri kaheks suurimaks probleemiks on tagurdamine vastavalt pargitud sõidukiga ja liikuva

sõidukiga. Parkimisnormatiivi täitmine oma mõõtudelt võrreldes teiste kaubanduskeskuste parklatega

on Peetri Selveri parklas enamasti õnnestunud. Efektiivsema parkimise saavutamiseks tuleks

kasutada 90° parkimisnurga asemel 60° parkimisnurka, mis muudaks liikluse parklas sujuvamaks

ning manööverdamise lihtsamaks. Sellest muudatusest lähtuvalt on võimalik tagurdamisega seotud

liiklusõnnetused ära hoida, sest kõige mugavam parkimisviis 60° parkimiskoha puhul on päripidi

parkimine.

7

7

1

1

1

0 1 2 3 4 5 6 7 8










sõidukile

39

4.2.18. Tondi Selver Tallinn

Sele 26. Tondi Selveri parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 19

Tondi Selveri parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

95 4910 2525 8670 90

Tondi Selveri parkla piirkonnas on üsna palju erinevaid asutusi. Parkla ümbruses on pood, söögikoht,

sõidukite pesula ning motopood. Parkla ülesehitus on laialivalguv. Parkimiskohad on tehtud tee

äärtesse, mis viivad erinevate asutusteni parkla ümbruses. Liiklejal võib jääda tunne, et

parkimiskohalt väljudes on temal eesõigus, mis võib viia otsasõiduni peateel liikuva sõidukiga.

Parkla meenutab ülesehituselt labürinti, mis tähendab seda, et parkimiskohad on liigendatud erinevate

nurkadega, kuid samal tasandil. Antud lahendus tekitab parkimiskohale või -kohalt manööverdajale

liiga palju suundi, mida peab jälgima, eriti parkimiskohalt välja tagurdades. Paraku ei suudeta kõiki

suundi jälgida ning on oht välja tagurdades põrgata kokku „peateel“ liikleva sõidukiga.

4

4

4

2

2

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5







sõidukile



40

Lahendus Tondi Selveri parklas oleks ära määrata parkimisviis, mis oleks parkimiskohale tagurpidi

parkimine. See parkimisviis vähendaks „pimedast nurgast“ tekkinud tähelepanu hajumisi ning aitaks

kaasa inimese tähelepanelikkusele. Teine variant on muuta parkimiskorraldust ning kogu parkla üle

joonida, sest parkla on ehitatud varem kui ümberpaiknevad poed ja asutused, mis ajapikku on

parkimissüsteemi hakanud rõhuma.

4.2.19. Laagri Maksimarket Saue vald

Sele 27. Laagri Maksimarketi parklas parkimisega seotud liiklusõnnetused [Autori joonis]

Tabel 20

Laagri Maksimarketi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

95 5050 2420 7380 90

95 5050 2460 7380 90

95 5050 2485 7380 90

Vaadates selet 27, kus on märgitud Laagri Maksimarketi parklas aset leidvate liiklusõnnetuste hulka,

siis on näha, et suurimateks probleemideks on pargitud sõidukitele otsasõidud ning uste teiste

4

4

3

2

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5








41

sõidukite kahjustamine. Parkimisstandardi kohaselt on kaubanduskeskuste parkimiskoha laiuseks

2600mm. Laagri Maksimarketi 90° parkimisnurgaga parkimiskoha laiuseks, sõltuvalt parkimiskoha

paiknemisest kaubanduskeskuse eri piirkondades, vastavalt 2420 mm, 2460mm ja 2485mm. (Sele

28). Lisaks puuduvad 50% kogu parklas jooned täielikult (Sele 29).

Sele 28. Laagri Maksimarketi parkimiskoha laius [Autori foto]

Sele 29. Laagri Maksimarketi parkla jooned [Autori foto]

42

4.2.20. Lasnamäe Maksimarket

Tabel 21

Lasnamäe Maksimarketi parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 5000 2500 7500 90

Lasnamäe Maksimarket on statistikast sõltumatu kaubanduskeskus, mille parklas ei toimunud 2015a.

vältel ühtegi liiklusõnnetust. Vaadates tabelit 21, siis on näha, et antud parkla vastab enamjaolt

kehtestatud parkimisstandarditele. Lisaks tasub välja tuua standardist mittelähtuvat parklate vahe

mõõtu, milleks on 7,5m kehtestatud 7m asemel. Tõenäoliselt seoses parkimisstandardite täitmise ja

suurema parklate vahe tõttu on Lasnamäe Maksimarket eeskujuks kõikidele kaubanduskeskustele,

sest seal pole statistika kohaselt juhtunud ühtegi liiklusõnnetust.

4.2.21. K-Rauta parkla, Kirkkonummi, Soome Vabariik

Tabel 22

Kirkkonummi K-Rauta parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

100 4950 2840 7000 90

Tabelis 22. on välja toodud võrdluseks Soome Vabariigis asuva parkla mõõtmed. Seal kasutusel

olevad mõõtmed erinevad mõneti Eestis kasutusel olevatest mõõtmetest. Nimelt kasutatakse Soomes

laiemat parkimisvahet kui Eestis. See annab eelise paremaks manööverdamiseks parkimiskohal ning

vähendab kehvasti parkimisest tingitud autoustega teise sõiduki kahjustamise.

43

Tabel 23

Soome Kirkkonummi Prisma parkimiskoha mõõtmed [Autori tabel]


vahe (mm)

Parkimisnurk (°)

120 5000 2600 7000 90

Teise näitena saab Soome Vabariigist välja tuua Kirkkonummi Prisma mõõtmed [tabel 23]. Prisma

kaubanduskeskuses parkla vastab parkimiskohale kehtestatud parkimisstandarditele.

Sele 30. Kirkkonummi Prisma parkla parkimiskoht [Autori foto]

4.3. Küsitluse tulemused

Autori koostatud ankeetküsimustikus oli 7 küsimust, kus sooviti välja selgitada vastajate osalus

parklas toimunud avariides ning enesehinnangus parklas parkimiskohale manööverdamisel.

44

Küsitluses osales 198 inimest, kes omavad juhtimisõigust. Vastuste kogumiseks postitas autor

küsitluse üles erinevatesse mehaanikateemalistesse foorumitesse ja sotsiaalmeediasse. Küsitluse

tulemusi kasutati eelkõige erinevate parklas esinevate probleemide kinnitamiseks. Seetõttu on välja

toodud ainult mõned küsimused ja nende vastused.

Sele 31. Vastajate osalus liiklusõnnetustes [Autori joonis]

Sele 32. Autokoolis saadud parkimisalase õppe vastused [Autori joonis]

Selelt 31 on näha, et 198-st vastanust 69% ehk 137 inimest on osalenud liiklusõnnetuses parklas.Sele

32 aga näitab vastajate arvamust autokoolis saadud parkimisalase õppe kohta. 71% ehk 141

vastanutest leiab, et autokoolis saadud parkimisalane õpe andis neile piisavalt kogemusi ning nad

tundsid ennast pärast autokooli lõpetamist parklas parkimisel kindlalt. Küllaga üsna suur protsent,

69%

31%

Kas olete osalenud liiklusõnnetuses

parklas?

Jah

Ei

7%

71%

22%

Kas autokoolis saadud parkimisalane

õpe oli Teie arvates piisav?

Ei saanud parkimist

päris selgeks

Jah, tundsin pärast

autokooli ennast

kindlalt

Oleks võinud natuke

rohkem rõhku

parkimisele panna

45

ehk 29% vastanutest oli pooleldi või täielikult kahtleval seisukohal. Täpsemalt 22% ehk 44 vastanut

198-st tundis, et oleks võinud natuke rohkem rõhku panna parkimisalasele õppele. Sealjuures tundis

aga 7% vastanutest, et autokoolis saadud parkimisalane õpe ei olnud nende jaoks piisav.

Küsitluse tulemusena saab järeldada, et üsna suur hulk vastanutest peab enda oskusi parklas

parkimisel kasinaks. Samuti, kuna väga suur hulk vastanutest oli ka osalenud liiklusõnnetuses

parklates, siis nende kahe küsimuse koosmõjul on võimalik järeldada, et parkimisalane õpe

autokoolides võiks olla pigem rõhutatud parklates parkimisele.

46

5. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED

Sele 33. 2015a. Parkimisega seonduvad liiklusõnnetused [Autori joonis]

Selelt 33 on näha, et valdavalt kõige suuremat probleemi valmistab autojuhtidele tagurdamine

parkimiskohale või tagurdamine parkimiskohalt, kus sõidetakse otsa pargitud sõidukile. Kõikidest

juhtumitest 368 ehk 54% toimub tagurdamise teel. Sellega seonduvalt saab väita, et tagurpidi

manööverdamine valmistab autojuhtidele üleüldiselt palju probleeme. Pärisuunas manööverdamise

tagajärel aset leidnud liiklusõnnetusi oli kokku 207, mis moodustab 30% kõikidest juhtumitest.

Mööduva sõiduki otsasõit pargitud sõidukile ja uksega teise sõiduki kahjustamine oli vastavalt 5% ja

11%.

33%

25%

21%

5%

11%5%

Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile

Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja otsasõit pargitud sõidukile

Tagurdades parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga

Mööduva sõiduki otsasõit pargitud sõidukile


Pärisuunas parkimiskohale või -kohalt liikuja kokkupõrge liikuva sõidukiga

47

Parkimisega seonduvaid probleeme kajastavad ka küsitluses esitavate küsimuste vastused. Küsitluses

taheti teada, kas vastaja on osalenud liiklusõnnetuses parklas ning kas parkimine valmistab raskusi.

198-st vastanust 29,3% väitis, et on osalenud parklas aset leidnud liiklusõnnetuses, samuti tunnistas

8,1% vastanutest, et parkimine valmistab nende jaoks raskusi.

Leidmaks seos inimeste parkimisalases oskuses ja enesekindluses, esitas autor küsimuse autokoolis

saadud parkimisalase õppe kohta. 198-st vastajast tervelt 28,8% vastanutest ei pidanud autokoolis

toimuvad parkimisalast õpet piisavaks ning sellega seonduvalt ei pea enda parkimisalaseid oskuseid

heaks.

Järelikult seisneb probleem kahes peamises aspektis: autokoolide ebapiisavas parkimisalases õppes

ning kaubanduskeskuste parklate parkimisstandardite mitte järgimises. Inimeste parkimisalasesse

ebakindlusse viitab küsitluses osalenud üleüldine vastanute hulk, kuna küsitluse pealkiri viitas

sügavale probleemile Eesti parkimisega seotud probleemides ning lühikesest ajast tingitud küllaltki

suur vastajate hulk.

Kaubanduskeskuste parkimisstandardite mittejärgimisele viitab Eesti Liikluskindlustuse Fondi

statistika ning parklate mõõtmete analüüs. 19-st analüüsis käsitletud kaubanduskeskuste

parkimisstandarditest ei vastanud mitte ükski kaubanduskeskus 100%-liselt kehtestatud standarditele,

mis on määravaks probleemiks.

48

6. ETTEPANEKUD, LAHENDUSED

Parklate analüüsi käigus ilmnes mitmeid probleeme ning murekohti, mis oleks võimalik lihtsa

vaevaga parandada. Kuna 2015a. aastal parklas toimunud liikluskindlustusjuhtumitest moodustab

kogu liikluskahjude arvust 38%, ehk 11 tuhat juhtumit, siis selleks et vähendada kogu juhtumite arvu

liikluses on soovitatav viia läbi parkimisalased täiendused lahendamaks parklatest ja parkimisest

tingitud probleeme. Suurimaid probleeme valmistas parklates parkimine nii päripidi kui tagurpidi.

Samuti küsitluse käigus selgus, et probleemiks oli ka vähene parkimisalane õpe ning standarditega

mittekooskõlas olevad parklad.

Parklate analüüsi käigus selgus, et parklad ei vasta kehtestatud standarditele, mistõttu on soovitatav

muuta parkimisstandardite järgimine kohustuslikuks, et vältida parkimisstandardite eiramisest

tulenevaid probleeme. Parkimisstandardite järgimine on oluline ning, et kaubanduskeskused ei saaks

parkimisstandardite eiramisest luua lisa parkimiskohti, tuleks nende järgimine muuta kohustuslikuks.

Samuti on parkimisstandardi kohaselt soovitatav kasutada kaubanduskeskuste parklates 45° ja 60°

parkimisnurgaga parkimiskohti, sest sellise parkimisviisiga muudetakse parkla liiklus sujuvamaks

[1]. Ainult ühes parklas oli kasutusel 60° parkimiskohad. Paraku eelistatakse kasutada 90°

parkimisnurki, kuna sellise parkimisnurgaga on võimalik luua rohkem kohti kui mõne teise

parkimisnurgaga.

Parklad pole aga ainsad probleemsed kohad, mis vajavad tähelepanu, sest teiseks suurimaks

probleemiks on liiklejate parkimisalased oskused. Nimelt selgus küsitluse käigus, et 198-st vastajast

28,8% vastas, et autokoolis jäi parkimisalasest õppest väheseks. Autokoolis on kohustuslikuks

sõidutundide arvuks 23 akadeemilist tundi [13]. Nende tundide sisse mahub üsna palju liikluses

osalemise praktikat. Kuna aga parklates toimunud liiklusõnnetuste statistika viitab otseselt

probleemseks kohaks parkimise, siis soovitatav oleks rõhuda autokoolis parkimisele. Probleemi

lahendamisele aitaks kaasa kohustuslikuks muudetud kindel parkimisele kulutatud sõidutundide arv.

49

KOKKUVÕTE

Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada peamised põhjused, miks toimub niivõrd suur hulk

liiklusõnnetustest just parklates. Selles tulenevalt viitab ka pealkiri „Parklatele kehtestatud

parkimisstandardite vastavus tegeliku olukorraga parklates“ oma olemuselt, et põhiline ressurss kogu

lõputöö juures kulub parklate kitsaskohtade otsimisega. Antud teema idee selgus koostöös Eesti

Liikluskindlustuse Fondiga, kelle murekohaks on drastiliselt suur liiklusõnnetuste arv just parklates

parkimiskohtadel manööverdamisel.

Tänapäeva liikluse igapäevaseks probleemiks on liiklusõnnetused parklates. 2015a. aastal Eestis

toimunud liikluskindlustusjuhtumitest 38% olid seotud parkimisega, milleks on 11 tuhat juhtumit

kahjunõuete kogusummaga 9,4 miljonit eurot [14]. Kogu juhtumite arvust moodustas 67,9% ehk 717

juhtumit just parklas parkimiskohal manööverdamisel. Peamised probleemid seisnevad

parkimiskohale kehtestatud parkimisstandardite mittejärgimises, parkimisjoonte puudumises

parklates ning liiklejate oskamatuses sõidukit parkida parkimisjoonte vahele, mis vajab ka lähemat

uurimist.

Standardi „Linnatänavad“ [EVS 843:2003] kohaselt on kaubanduskeskuste parklatele kehtestatud

kindlad standardid. Standardi kohaselt on soovituslik lähtuda standardis esitatud parkimiskohtadele

esitatud mõõtmetest (laius 2600mm ja pikkus 5000mm) ja parkimisnurgast (45° ja 60°). Saamaks

aimu kaubanduskeskuste parklate standardite järgimisest, teostas autor 20 kõige problemaatilisema

parkla analüüsi. Analüüsi käigus selgus, et analüüsis osalenud parklatest ei vasta ükski 100%-liselt

kehtestatud parkimisstandarditele. Uuringust tulenevalt võib olla kaubanduskeskuste parklate

parkimisstandardite eiramine üheks suureks nüansiks, mis viib niivõrd suurte juhtumite arvuni

parklates.

Paraku ei seisne ainus probleem parklates. Lõputöö üheks hüpoteesiks oli, et parklas aset leidvad

liiklusõnnetused on põhjustatud parkimisalasest oskamatusest. Antud väite kinnitamiseks koostas

lõputöö autor küsitluse, kus osales 198 juhtimisõigust omavat inimest. Küsitluse käigus sai autor

50

kinnitust, et probleem ei seisne pelgalt parkimisstandardite järgimises, vaid probleem esineb suurel

määral ka parkimisalases oskamatuses. Tervelt 29% ehk 57 inimest tunnistas, et autokoolis saadud

parkimisalane õpe ei olnud piisav. Sellest võib järeldada, et antud probleem seisneb väga suures osas

parkimisalases õppes.

Juhtumite arvud parklates on suuresti tingitud mitmete erinevate probleemide koosmõjust, mis

vajavad tähelepanu. Kaubanduskeskuste parklad vajavad järelkontrolli, et parklatele kehtestatud

standardite järgimine vastaks kehtestatud korrale. Samuti küsitlusest tulenevalt vajab suuremat

tähelepanu parkimisalane õpe, kuna liialt suur osakaal küsitluses osalenud vastajatest tunnistas

parkimisest tulenenud probleemi.

51

SUMMARY

Thesis purpose is to identify main causes, why there is such a huge number of traffic accidents in car

parks. According to that, headline „Established parking standards conformity with real situations in

car park“ refers to, that main resource of the thesis is to find bottlenecks in car parks. The topic was

collaborated with Eesti Liikluskindlustuse Fond, who is concerned about drastically huge numbers of

accidents due to parking to the parking space.

In today’s traffic, one of the biggest problems is accidents in car parks. In 2015 38% of Estonian car

accidents was due to parking into parking spaces which is 11 thousand cases and with damage claims

up to 9,4 million euros [14]. Due to parking to the parkingspace accounted 67,9% (717) cases of all

crashes. Main problems are that there is no observance of parking standards, worn-out parking lines

and inhability to park between parking lines- which needs closer exploration.

Due to standard „Town Streets“ [EVS 843:2003], there is specific standards established to parking

spaces. Due to standard, it is recommended to rely on standards and follow the established

measurements (parking space width 2600mm and length 5000mm) and parking angle (45° and 60°).

To give idea of the observance of the parking standards, author accomplished analysis of 20 most

problematic car parks. Analysis revealed, that none of the analyzed car parks conformed to standards

for 100%. Due to the survey, ignoring the established car parking space standards, it might be one of

the circumstances why there is so many accidents in car parks.

Unfortunately the only problem doesen’t stand only in car parks. One of the thesis hypothesis was

that accidents in car parks are because of humans inhability to park. To confirm this plea, author put

together questionnaire, where was 198 participants who have car drivers licence. The survey

approved, that the only problem doesen’t stand for not following parking standards, but the problem

occurs because of lousy parking skills. 29% (57) of people admited, that training to park in driving

school wasn’t enough. Due to that, it can be concluded, that problem lies on insufficient parking

courses.

52

Numerous cases are highly caused by many different problems, which need closer attention. Shopping

center and whole parking lots need follow-up, to insure that car parks correspond to established

standards. Also due to survey, people need more parking lessons, because too big percentage of

respondents admitted that it is difficult for them to park.

53

VIIDATUD ALLIKAD

[1] Linnatänavad-Town streets EVS 843:2003, Tallinn: Eesti Standardikeskus, 2003.

[2] „Liiklusseadus,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732.

[3] Tallinn, „Tallinn,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-

elanike-arv.

[4] „Parkmatic,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.parkmatic.com/#!speedy-

tower/cez8.

[5] „Eesti Standardikeskus,“ 2016. [Võrgumaterjal]. Available:

https://www.evs.ee/Standardimine/Standardimine/tabid/79/Default.aspx.

[6] P. OÜ, „Parkimisjoon,“ 2010. [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.parkimisjoon.ee/et/teenused/parklate-joonimine/oluline-teada-enne-tellimist.

[7] P. R. P. S. Sirkka Hirsjärvi, „Uuri ja kirjuta,“ Tallinn, Medicina, 2010, p. 412.

[8] „Riigiteataja,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335732.

[9] Eesti Liikluskindlustuse Fond, „Eesti Liikluskindlustuse Fond,“ 2016. [Võrgumaterjal].

Available: https://lkf.ee/images/LKmajtulemuste_kvartesitlus2015_aastakokku.pdf.

[10] B. Media, „BTL Media,“ 2014. [Võrgumaterjal]. Available: http://btl.ee/wp-

content/uploads/2014/09/BTL-Hinnakiri-%C3%9ClemisteKeskus-ilmakleebiseta.pdf.

[11] „Ehitusinfo,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available:

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=10941.

[12] Tasku, „Tasku parkimismaja,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://tasku.ee/parking/.

[13] „Riigiteataja,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/6201/1039/MKM60_lisa5.pdf.

[14] Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF), Liikluskindlustusjuhtumid, Tallinn, 2016.

54

LISAD

Lisa 1. Parklate koondtabel

Lisa 2. Küsimustik

55

Lisa 1. Parklate koondtabel

Kaubanduskeskuse

parkla

Joone

laius

(mm)

Parkimiskoha

pikkus (mm)

Parkimiskoha

laius (mm)

Parkla vahe Parkimis-

nurk

Ülemiste 85 5042 2460 7270 90°

Rocca Al Mare 95 4960 2210 6860 90°

Lõunakeskus 95 4940 2380 6940 90°

Järve Keskus 85 4810 2440 7080 90°

Kristiine Keskus 85 4950 2470 7150 90°

Lasnamäe

Centrum

90 4960 2420 6700 90°

Sikupilli keskus 85 4930 2480 6970 90°

Magistrali keskus 90 5000 2470 7000 90°

Mustika keskus 70 4960 2385 7170 90°

Kaubamajakas 100 5000 2400 7040 90°

Kadaka Selver 90 4960 2350 6900 90°

Tasku keskus 95 4040 2400 7000 90°

Peetri Selver 100 4930 2570 7000 90°

Lasnamäe Prisma 100 4950 2500 6630 90°

Farma keskus NI NI NI NI 90°

Pärnu Maxima 100 5100 2470 6640 90°

Mustakivi keskus 90 4930 2450 7090 90°

Tondi Selver 95 4980 2415 8670 90°

56

Kaubanduskeskuse

parkla

Joone

laius

(mm)

Parkimiskoha

pikkus (mm)

Parkimiskoha

laius (mm)

Parkla vahe Parkimis-

nurk

Laagri

Maksimarket

95 5000 2360 7380 90°

Pelgulinna Selver 80 5000 2430 6900 60°

57

Lisa 2. Küsimustik

1. Sugu

Mees

Naine

2. Vanus

17-20

21-25

26-30

31-

3. Kas olete osalenud liiklusõnnetuses?

Jah

Ei

4. Kas olete osalenud liiklusõnnetuses parklas?

Jah

Ei

5. Kas autokoolis saadud parkimisalane õpe oli Teie jaoks piisav?

Jah, tundsin pärast autokooli lõpetamist kindlalt

Oleks võinud natuke rohkem rõhku panna parkimisele

Ei saanud parkimist päris selgeks

6. Kas autode vahele parkimine valmistab Teie jaoks raskusi?

Jah, valmistab

Ei valmista

parkimiskohale kehtestatud parkimsstandardite … · mistõttu on vaja analüüsida...

Documents