Sofia Zdobnõh

STOM III

Parotiit. Mumps. Sialolithiasis

Glandula parotidea Suurim süljenääre

Sekreet valdavalt seroosne

25% sülje koguhulgast

sülje alfa-amülaas (süsivesikute lõhustamine).

Stenseni juha = parotiidnäärme juha

väljub näärme esimesest osas

m.masseter’i peal

läbistab m.buccinator’i

Avaneb 2.ülemise molaari kohal

papilla parotidea

„paraotic“ – kõrva ümber, asub eespool meatus acuticus externus’t

Anatoomia

Nääret läbivad struktuurid

Lateraalsemalt mediaalsemale

n.facialis,

v.retromandibularis,

a.carotis externa,

a.temporalis superficialis,

n.auricularis superior’i harud

Verevarustus: a.auricularis posterior ja a.transversa faciei

Vere äravool: v.retromandibularis

Inntervatsioon: n.glossopharyngeus (nucleus salivarius inferior)

(n.petrosus minorganglion oticum)

Parotiit

Parotiit – kõrvasüljenäärme põletik

Mitmed etioloogilised tegurid:

Infektsioonid

Autoimmuunsed haigused

Ebaselge etioloogia

Näärmejuha ummistus

(sialolithiasis)

Infektsioosne parotiit Äge bakteriaalne parotiit

Staphylococcus aureus

Äge viiruslik parotiit ehk mumps

kõige levinum

vaktsineerimine

Parotiit kui kopsuväline tuberkuloos

mükobakterid

suurenenud, tihenenud, mõõdukalt valulikud süljenäärmed

enamasti unilateraalne

HIV parotiit

lokaalne süljenäärme suurenemine

Autoimmuunne parotiit

Sjögren`i sündroom

krooniline süljenäärme põletik

haigestumine 40-60 aastastelt, harva ka väikestel lastel

Mikulicz`i tõbi

Johann Mikulicz-Radecki, 1888

Iganenud termin

Godwin´i lümfoepiteliaalne kahjustus

John T. Godwin, 1952

Iganenud termin

Ebaselge etioloogiaga parotiit(1) Krooniline mittespetsiifiline parotiit

perioodiliselt tekkiv valulik näärme põletik, mis kestab tunde kuni nädalaid

vahepeal asümptomaatilised perioodid

samaaegselt võib esineda bakteriaalne või viiruslik haigus

Korduv lapsepõlve parotiit haruldane sündroom

korduvad episoodid kliiniliselt meenutavad mumpsi.

Episoodid vanuses 5-10/15

Episoodi kestus on keskmiselt 3-7 päeva (2-3 nädalat)

Raviks kohalik süljenäärme soojendamine, masserimine, penitsilliin

Sialadenoos Mittepõletikuline ja mitteneoplastiline näärmete suurenemine

bilateraalne, difuusne, aeglaselt arenev turse, ei ole valulik

viib aeglaselt areneva süljeerituse vähenemiseni

Seotud endokriinsete haigustega (diabeet)

Ebaselge etioloogiaga parotiit(2) Sarkoidoos

kopsude, naha ja lümfisõlmede haaratus

süljenäärmed kahjustatud ~10% juhtudest

süljenäärmed bilateraalselt siledad, kõvad, suurenenud.

Heerfordt-Waldenstrom sündroom

sarkoidoos koos kõrvasüljenäärme laienemisega

Kaasneb palavik, uveiit ja näopiirkonna närvide halvatus

Pneumoparotiit

õhu olemasolu kõrvasüljenäärmejuha sees

Esineb koos või ilma põletikuta

Puhkpillimängijad, klaasipuhajad,sukeldujad

Mumps – endeemiline parotiit Tekitaja – paramüksoviiruste sugukonda kuuluv RNA-viirus

Levik respiratoorsel teel piisknakkusena või otsesel kontaktil haigega

1-2 viimast inkubatsioonipäeva 6-9. haiguspäevani

Põevad enamasti lapsed ja noorukid

Lapsel kuni 1. eluaastani ema antikehad

Pärast põdemist püsiv immuunsus

Parasvöötmes enamasti kevadtalvel

Viirus siseneb organismi ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu paljuneb hingamisteede limaskesta rakkudes vireemia vere kaudu organitesse

Tropism näärme- ja närvikoe suhtes

Sümptomid

Inkubatsiooniperiood 11-25 päeva

Prodromaalperiood 1-2 päeva

peavalu, halb enesetunne ja isutus

kehatemperatuur tõuseb 38-39°C

kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks

sageli 1-2 päeva pärast ka teisel pool

Naha pingsuse tõttu on mälumine ja neelamine takistatud

Kahjustuda võivad ka teised näärmed

Viirus läbib HEB

15-50% varjatud ja asümptomaatilised vormid

Tüsistused Meningoentsefaliit - peaaju kestade põletik

peavalu, halb enesetunne ja oksendamine

Algus: 2-10 päeva pärast süljenäärme põletikku

Kestus: 3-4 päeva

Entsefaliit - peaaju põletik

Oht püsivale kahjustusele

Suremus 2%

Kõhunäärme, kilpnäärme või rinnanäärme põletik

Noormeestel munandipõletik viljatus

Nakatumine raseduse I kolmandikul – abort, loote arenguhäired

Diagnoosimine ja leviku tõkestamine

Kliinilised haigusnähud

Vajadusel seroloogilised uuringud või mumpsiviiruse

isoleerimine kliinilisest uurimismaterjalist

Sümptomaatiline ravi – NSAIDid

Immunoprofülaktika

Leetrite, punetiste ja mumpsi liitvaktsiin

1-aastaselt

13-aastaselt

Sialolithiasis

Kreeka k “sialon”=sülg, “lithos”=kivi, ladina k “-iasis”

=protsess, haigus

“meal time syndrome”

Enamasti gl.submandibularis – 85%(Whartoni juha), kuid ka

gl.parotidea 5-10% (Stenseni juha)

Meestel ~2 korda sagedasem

Kivide koostis:

Kaltsiumfosfaat

Karbonaadid, magneesium, kaalium, ammoniaak

Näärmejuha obstruktsiooni muud põhjused:

Fibromukoossed moodustised

Juha stenoos

Võõrkeha

Anatoomilised eripärad

Kasvaja

SIALADENIIT – obustruktiivne süljenäärme põletik

Sümptomid Vahelduv valu ja turse

Suurenevad söögi ajal

Süljenäärme mõõdukas

valu palpatsioonil

Palpeeritav moodustis

näärmejuhas Keelealuse näärme korral

on kivi tuntav keele all

Süljeerituse puudumine

Põletiku korral: Erüteem suupõhjas

Mäda eritumine näärmejuhast

Kaela lümfadeniit

NB!15-20% juhtudest ei ole moodustunud süljekivi radiokontrastne, mis raskendab diagnoosimist

Süljekivide moodustumise põhjused

Kaltsiumi metabolismi häired

Dehüdratatsioon

Vähenenud süljeeritus

Suurenenud sülje pH (kõrva- või ülemiste hingamisteede põletike korral)

Suurenenud kristallide lahustumine

Podagra

Süljekivid kusihappesooladest

Teine teooria:

toidu jäägid, bakterid satuvad juhadesse

sfinkterite funktsioonihäired

Diagnoosimine ja ravi

Kliinilised nähud, kinnituseks röntgen

Oklusaalsed ülesvõtted ja sialograafia

Mitteinvasiivne ravi: väikesed kivid,

mis asuvad juha ava lähedal

hüdratatsioon, kuumateraapia, massaaž

NSAIDid

Tsitruseliste imemine võib põhjustada kivi spontaanse väljumise

Infektsiooni vältimiseks antibiootikumid

Kirurgiline ravi

Whartoni juhast kivi eemaldamine

Sisselõige suupõhja piki juha kulgu

NB! ettevaatust n.lingualis’ega

Vajadusel terve näärme eemaldamine

Fibroos, põletik

Stenseni juhast kivi eemaldamine

Parotiidektoomia

Ligipääs juhale väga halb

Tihti stenoos

Kui konservatiivne ravi ei toimi

Alternatiivsed ravimeetodid Kehaväline kiripurustus ESWL (extracorporeal shock wave lithotripsy)

Endoskoopiline kehasisene kiripurustus EISWL (endoscopic

intracorporeal shockwave lithotripsy)

Kivi purustatakse lööklainega väikesteks tükkideks

Vähem tüsistusi

ei vaja tuimastust

ei teki armi

ei vigasta n.lingualis’t

Endoskoopilise kiripurustuse korral kasutatakse lööklaine edastamisel

endoskoobi abi

Toimib 83%

Ei sobi, kui kivi suurus ületab 12mm

Tänan tähelepanu eest! Küsimusi?

Kasutatud materjalid http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVN

H/mumps.pdf

http://www.herbalgranny.com/2009/11/14/herbal-treatment-for-epidemic-parotitis/

http://www.localhealth.com/article/parotitis/causes

http://kiku.hambaarst.ee/robot/25/suurenenud-syljenaare

http://www.nature.com/bdj/journal/v193/n2/full/4801491a.html

http://emedicine.medscape.com/article/882461-overview

http://www.studyblue.com/notes/note/n/head--neck/deck/10063580

http://bedahunmuh.files.wordpress.com/2010/05/facial-nerve-branches-and-parotid-gland.jpg

http://dentistryandmedicine.blogspot.com/2011/11/anatomy-and-physiology-of-salivary.html