peipsiääre - peipsivald.ee

Peipsiääreteataja

Nr 6(39) juuni 2021

28. mail kell 11, Janno Tomso-ni viimasel tööpäeval Peipsiveere Hooldusravikeskuse juhatajana (2005–2021), avati hooldusravikes-kuse ees Janno Tomsoni nimeline pink. Piduliku avamise käigus tä-nati hooldusravikeskuse töötajaid tubli töö eest võitlemisel koroona-viirusega.

Samal päeval kell 14 avati Alats-kivil Kukepargi rajaja Lembit Kuke nimeline pink ning kell 15 Peipsiää-re vallavalitsuse ees endise Alatski-vi valla vallavanema (2005–2017) Andu Tõrva nimeline pink. Kõik pingid on valmistatud matkaraja ääres kasvanud saartest.

Tema loovust ja loo-mingut saame nautida Ranna puhkebaasis 2. juu-lil 2021 algusega kell 19. Väravad avame kell 17.

Tasub varem tulla, sest siis on aega nautida veel head kohalikku sööki, maalilist järve vaadet ja valida parim koht lava juures.

K o n t s e r d i s a r j a "Noodid Peipsi rannal"

korraldajad soovivad tä-nada publikut. Täname, et olete tulnud ja paljud teist juba käinud kõikidel meie kontsertidel! Sügav kummardus teile!

Suur tänu meie toe-tajatele, kes kõik need aastad on meid abistanud ja on meid usaldanud!

Aitäh Siiraku talule ja Puhvet7-le, kes pakuvad

kohalikku ja ehedat sööki ja jooki!

Tänu teile, publik, toetajad ja vabatahtli-kud, saame tähistada

juba järgmisel aastal oma 5. sünnipäeva!

Noodid Peipsi Rannal korraldajad

"Luuletus Peipsist" Autor Jarek Kasar

Mõtleb vettinud mees,kui igatsedes vaatab kaugele veel kaugele.Su Peipus, mu Peipsi, veekogusid teisi ma enam ei näe.Julge hundina oma lootsikul Su jänestel loksusiniga jumala päev.Eesti ja Vene Su ümber üks pere, Su lihased pojad.Ma tean, et ma tulen kord jällenagu Meerapalu oja.

Jarek Kasaril oli sahtlis üks luuletus Peipsist.

Janno Tomson omanimelisel pingil.

Lembit Kuke tütred, lapselaps ja lapselapselaps Lembit Kuke nimelisel pingil. Fotod: Gerly Kirikal

Andu Tõrva omanimelisel pingil.

1. juulil kell 21.30 öökino Vara kogukonnakeskuses: „Eesti matus“. 2. juulil kell 19.00 kontsert Ranna Puhkebaasis „Noodid Peipsi Rannal“ Jarek Kasar. 3. juulil kell 11.00-13.00 jalgrattalaat „Kokora Vänt 2021“ Kokora külakeskuse õuel. 3. juulil kell 20.00 Vene jaanipäev Kolkja rahvamajas. 9. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Kolkja sadamas. 10. juulil kell 9.00 XV Alatskivi vanavaralaat. 10. juulil kell 19.00 Kalurite päev Varnja seltsimaja vabaõhuplatsil. 12. juulil kell 17.00 Sisevete Festival 2021 Varnja sadamas. 16. juulil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere Pärimuskeskuse siseõuel: Etnosfäär. 17. juulil Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva tähistamine. Raamatu „Villem Ernits“ esitlus Liivi muuseumis. 18. juulil kell 9.00-15.00 suvelaat Kallaste linna kesk-väljakul. 30. juulil kell 13.00 Rääbu päev Peipsimaa külastus-keskuses. 1. augustil kell 10.00 Alatskivi lossipäev. 14. augustil kell 15.00 folklooripäev Assikveres. 16. augustil kell 19.00 Murdemuusika kontsert Kodavere Pärimuskeskuses: Puuluup. 19. augustil kell 19.00 heategevuslik piduõhtu Pala Tuletõrje Seltsi toetuseks Ranna rahvamajas. 19.-20. augustil kell 21.30 öökino Pala noortekeskuse terrassil. Jälgige infot! 20. augustil kell 18.00-21.00 kogukonnaõhtu Pala noortekeskuse terrassil. Kell 21.30 järgneb film „Soo“. 20. augustil kell 14.00 Alatskivi lossikino: „Soo“. 21. augustil kell 10.00-14.00 Kokora külalaat „Nööpnõelast traktorini“ Kokora külakeskuse õuel. 21.-22. augustil Kirjandusfestival Eesti Kirjanik 2021 Liivi muuseumis. 22. augustil kell 17.00 kinoõhtu Pala kultuurimajas: „Soo“. 28. augustil kell 10.00 Kallaste kala- ja sibulalaat. 28. augustil kell 19.00 muinastulede öö kontsert Koosa paisjärve ääres.

Kalender täieneb jooksvalt: www.peipsiaarekultuur.webs.com

Lisainfo: tel 525 0987; [email protected]

Foto: Mati Hiis

2 PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 6• Juuni 2021

PEIPSIÄÄREVäljaandja: Peipsiääre vallavalitsus, Tartu mnt 4, 60201 Alatskivi, Peipsiääre vald, Tartumaa

Trükk ja kujundus: OÜ Vali Press, Pajusi mnt 22, Põltsamaa 48106 Jõgevamaa

JÄRGMINE PEIPSIÄÄRE TEATAJA ILMUB AUGUSTIS 2021

Toimetaja: Gerly Kirikal, Peipsiääre valla infospetsialist, [email protected] Tel (+372) 523 8740

Peipsiääre Teatajas ilmuvate artiklite sisulise õigsuse ning keelelise korrektsuse eest vastutab vaid artikli või teate autor. Kõik toimetusele kasutada antud materjalid tagastatakse andja soovil.

VALLAVALITSUSES

Maikuu volikogu istung toimus 26. mail virtuaalselt infosüsteemis VOLIS ja veebikeskkonnas Google Meet.

Vallavalitsuse istung 25.05.2021

• Väljastati järgmised ehitusload: Kevade tn 2 kinnistul bussijaama hoone lammutamiseks, Kodavere külas Kurepesa kinnistul teenindushoone ehitamiseks, Papiaru külas Riivese kinnistul off-grid päikese- elektrijaama rajamiseks ja Kallaste linnas Võidu tn 47 kinnistul suvila püstitamiseks.• Rahuldati hajaasustuse programmi 2021. aasta taotlusvooru esitatud toetustaotlused projektide ko-gumahus 91 729,60 eurot (toetuse osa 60 000 eurot ja omaosaluse osa 31 729,60 eurot) tingimuslikult ja otsustati sõlmida toetuslepingud.• Väljastati järgmised kasutusload: Lümati külas Sillaotsa kinnistul kasvuhoone kasutusele võtmiseks ja Rupsi külas Liivi muuseumi kinnistul näitusemaja kasutusele võtmiseks.• Tunnistati pakkumuse „Kallaste bussijaama hoone lammutus“ tööde tegijaks MR Vaader OÜ pakkumuse-ga summas 4119,50 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 4943,40 eurot).• Tunnistati pakkumuse „Kallaste linnas Oja tn 19 kõnniteele tänavakivi paigaldus“ tööde tegijaks MR Vaader OÜ pakkumusega summas 6790,00 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 8148,00 eurot).• Tunnistati pakkumuse „Kallaste linnas surnuaia juurde viivale teele Võidu tn L4 tänavakivi paigaldus“ tööde teostajaks MR Vaader OÜ pakkumusega summas 9622,25 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksu-ga 11546,70 eurot).• Tunnistati pakkumuse „Vara kellatorni rekonst-rueerimine“ tööde tegijaks OÜ Haspo pakkumusega summas 15 060,51 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 18 072,61 eurot).• Tunnistati pakkumuse „Kolkja rahvamaja fassaadi ja soojustuse vahetus“ tööde tegijaks Carene OÜ pakku-musega summas 18 898,00 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 22 677,60 eurot).• Kooskõlastati Peipsiääre vallas Kusma külas Õuenur-ga kinnistule ja Lahepera külas Kasehalu juurdelõige kinnistule rajatava puurkaevu asukoht.• Nõustuti Kokanurga külas asuva Priksi katastriüksu-se jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed.• Nõustuti Tõruvere külas asuva Miku katastriüksuse jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed.•NõustutiVeakülasasuvaRaul-Rudolfikatastriüksusejagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed.• Määrati Kolkja alevikus asuvale katastriüksusele sihtotstarbeks: 100% üldkasutatav maa ja koha-aad-ressiks: Tartu maakond Peipsiääre vald Kolka alevik Aia tn 2.• Määrati Metsakivi külas asuva Peipsiääre vallale kuu-luvagaraažiteenindamiseksvajalikumaasuuruseks325 m² ja nimetatud katastriüksuse koha-aadressiks TartumaakondPeipsiäärevaldMetsakivikülaGaraaži.• Rahuldati ühe isiku taotlus korraldatud jäätmeveo-ga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemise kohta kuni 30.09.2021, sest jäätmevaldaja kasutab kinnistut vaid suveperioodil. • Eraldati Peipsiääre valla 2021. aasta eelarve reserv-fondist 5 000 (viis tuhat) eurot Kolkja Lasteaed-Põhi-koolis keelekümblusprogrammi raames vaja mineva materiaalse baasi (ruumid, mööbel, õppematerjal) loomiseks.• Muudeti Peipsiääre Vallavalitsuse 21.01.2020 korraldusega nr 36 „Peipsiääre valla koolieelsete lasteasutuste ja üldharidusasutuste struktuuri ja teenistuskohtade kinnitamine“ kinnitatud Alatskivi Lasteaia struktuuri.• Määrati Peipsiääre valla kalmisturegistri volitatud töötlejaks Aktsiaselts SPIN TEK.• Tunnistati riigihankes „Kohalike teede remondi-tööd“ I osa edukaks OÜ Moreen vastavaks tunnistatud pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus, kogumaksumusega 184 377 (sada kaheksakümmend neli tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ilma käibemaksuta.

• Tunnistati riigihankes „Kohalike teede remonditööd“ II osa edukaks OÜ Moreen vastavaks tunnistatud pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus, kogumaksumusega 63 600 (kuuskümmend kolmtuhat kuussada) eurot ilma käibemaksuta.• Tunnistati kehtetuks Peipsiääre Vallavalitsuse 29.12.2020.a. korraldus nr 666 „Sotsiaalhoolekan-deasutuse kohamaksumusest puudujääva osa rahas-tamine“.• Otsustati sõlmida Jahiühing Mäger kinnisasjade jahindusliku kasutamise leping Peipsiääre vallale kuuluvate kinnistute kasutamiseks.


• Alates 1. juunist 2021 vabastati Väino Kivirüüt Siht-asutus Peipsiveere Hooldusravikeskus nõukogu liikme kohustest. • Nimetati alates 1. juunist 2021 Sihtasutuse Peipsiveere Hooldusravikeskus uueks nõukogu liik-meks volituste tähtajaga 4 (neli) aastat Janno Tomson.


• Võeti vastu Varnja alevikus asuva Kesk tn 3 maa-üksuse detailplaneering ning otsustati korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek.• Väljastati ehitusluba Pala külas Tiigiääre kinnistul tuletõrje seltsi hoone ehitamiseks.• Anti välja korraldus „Hajaasustuse programmi taotluste rahuldamata jätmine“.• Kiideti heaks hajaasustuse programmi 2020. a taotlusvooru esitatud projekti taotluse ja 24.08.2020 sõlmitud toetuslepingu nr 11-2/108 alusel esitatud aruanne.• Otsustati võtta arvele peremehetu ehitistena ait (katastritunnus 58601:001:1189) Torila külas lähiaadressiga Pajuvälja.• Väljastati järgmised projekteerimistingimused: Kadrina külas Kraavi kinnistule elamuprojekti koos-tamiseks, Kauda külas Preedinurme kinnistule 2 MW päikeseelektrijaama projekti koostamiseks, Kauda külas Preedipõllu kinnistule 3 MW päikeseelektri-jaama projekti koostamiseks ja Praaga külas Emajõe-Suursoo maastikukaitseala 7 kinnistule lõkkekoha projekti koostamiseks.• Kooskõlastati Sookalduse külas Soorebaste kinnis-tule ja Väljaküla külas Mäekalda kinnistule rajatava puurkaevu asukoht.• Nõustuti Haapsipea külas asuva Pajuvälja katastriük-suse jagamisega ning määrati jagamise käigus tekki-vate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed.• Nõustuti Särgla külas asuva Aare katastriüksuse jagamisega ning määrati jagamise käigus tekkivate katastriüksuste koha-aadressid ja sihtotstarbed.• Otsustati võõrandada Peipsiääre vallale vallasvarana kuuluv sõiduauto Škoda Yeti registreerimismärgiga 832TJP otsustuskorras SA Peipsiveere Hooldusra-vikeskusele (90007968) hinnaga 2000 (kaks tuhat) eurot.• Otsustati anda üürile munitsipaaleluruum.• Otsustati Anda FIE Sirle Sillastele luba avaliku ürituse „Kallaste laat“ korraldamiseks 13. juunil 2021 algusajaga kell 9 ja lõpuajaga kell 15 Kallaste linnas lähiaadressil Keskväljak ning Oja tänav.• Otsustati sotsiaalhoolekandeasutuse kohamaksu-musest puudujääva osa rahastamine.• Nimetati alates 9. juunist 2021 Sihtasutuse Kallaste Arendus (rg-kood 90014901) Peipsiääre Vallavalit-suse 26.01.2021 korraldusega nr 36 nimetatud ja 08.06.2021 tagasiastunud nõukogu liikme Kristina Drozdova asemele uueks nõukogu liikmeks Aleksand-ra Šeffer.

Peeter Kiuru abivallavanem

Päevakorras oli 11 päevakorrapunkti ning nendest järgne-valt lühike ülevaade.

1. Volikogu kehtestas määruse Koduteenuste osutamise tingimused ja kord. Nimetatud korras tehti vormistuslikke muudatusi.

2. Võeti vastu otsused järgneva vallavara võõrandamiseks enampakkumise korras:

• Kallaste linn, Tööstuse tn 9, alghinnaga 20 000 eurot;• Kasepää alevik, Kiriku tn 8, alghinnaga 16 000 eurot;• Päiksi küla, Saare kinnistu, alghinnaga 5000 eurot;• Nõva küla, Hoidla kinnistu, alghinnaga 3000 eurot.3. Volikogu kehtestas määruse Peipsiääre valla huviharidu-

se ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetuse taotlemise kord. Määrusega kehtestatakse valla eelarvesse riigi eelarvest eral-datud huvihariduse ja huvitegevuse sihtotstarbelise toetusena eraldatud vahenditest: 1) eraisiku huvihariduses ja huvitege-vuses osalemise kulude hüvitamise taotlemise, määramise ja maksmise korra; 2) valla huvihariduse ja huvitegevuse edasiarendamise ja uute huvihariduse ja huvitegevuse tege-vuste käivitamiseks tegevustoetuse taotlemise, kasutamise, määramise ja aruandluse tingimused ja korra.

4. Otsustati tasuta omandada Vadi tee katastriüksus ja Varamõisa jalgtee L10 katastriüksus.

5. Volikogu kinnitas Alatskivi Lasteaia arengukava.6. Volikogu lõpetas koolivõrgu ümberkorraldamise ko-

misjoni tegevuse, kuna komisjon ei täitnud sellele pandud ülesandeid.

7. Volikogu vabastas ametist abivallavanem Väino Kivirüüti. Väino Kivirüüt jääb edasi tegutsema vallavalitsuse liikmena.

8. Volikogu kinnitas Peipsiääre Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade loetelu. Struktuurist kaotati üks abivallava-nema koht, ülesanded jagatakse vallavanema ja teise abival-lavanema vahel. Kallastel kaotatakse turismi- ja kultuuritöö-taja koht, kuna tema ülesandeid täidab SA Kallaste Arendus. Kallastele luuakse 0,5 koormusega koristaja töökoht, kelle ülesandeks saab ka üritustel piletite müük. Luuakse tehnika operaatori töökoht vallale soetatud traktoriga majandustööde tegemiseks ning muude ülesannete täitmiseks.

9. Seoses ühe abivallavanema tööülesannete jagamisega vallavanema ja teise abivallavanema vahel otsustas volikogu suurendada vallavanema ja abivallavanema töötasu 500 euro võrra.

Jaako Lindmäe volikogu esimees

VALLAVOLIKOGUS

SÜNNITOETUSEST

Sünnitoetust on õigus saada alates 1. jaanuarist 2018 vastsündinu ühel Peipsiääre vallas alaliselt elaval vanemal, kes on rahvastiku- registrisse kantud Peipsiääre valla elanikuna ning tingimusel, et laps rahvastikuregistri andmetel on Peipsiääre valla elanik. Kui lapsele on määratud kohtuotsuse alusel eestkostja, makstakse sünnitoetust samadel tingimustel.Toetust (500 EUROT) makstakse kolmes osas järgmiselt:• 1. osa lapse sünni registreerimisel 200 eurot• 2. osa lapse 1 aasta vanuseks saamisel 100 eurot (tingimusel,

et lapse ja vanema ühine elukoht on jätkuvalt ja katkematult Peipsiääre vald)

• 3. osa lapse 2 aasta vanuseks saamisel 200 eurot (tingimusel, et lapse ja vanema ühine elukoht on jätkuvalt ja katkematult Peipsiääre vald)

• Iga osa väljamakses tuleb esitada uus taotlus!

3PEIPSIÄÄRE TEATAJA•nr 6• Juuni 2021

Kas tead, et Euroopa üks kalarikkam ja suurim piiriülene järv on Peip-si! Õigupoolest koosneb järv kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest. Kuna jagame järve Vene-maaga, tuleb keskkonna-kaitse meetmeid ellu viia üheskoos. Et tutvustada laiemalt selle Euroopa suu-ruselt 4. järve keskkonna-teemasid ja elurikkust, viis Peipsi Koostöö Keskus koos Eesti ja Vene partneritega ellu projekti ER101Green-Mind.

Selle aasta algul korral-dasime Peipsi järve kesk-konnareklaamide konkursi nii Eestis kui ka Pihkva oblastis. Parimatest töödest loodi plakatid, mida võib leida sel suvel Peipsimaa sadamatest ja vallakes-kustest.

Peipsi-Pihkva järv on oma pindala poolest Eu-roopa järvede hulgas uhkel neljandal kohal. Tema 3555 km2 suurusest veepeeg-list on Eesti piirides 44%. Peipsi-Pihkva järv on oma suuruse kohta madal järv: tema keskmine sügavus on ainult 7,1 meetrit. Suurte ja madalate järvede ökoloogili-ne seisund ehk tervis oleneb väga palju keskkonnatin-gimustest. Järve tervist mõjutavad üheaegselt nii looduslikud kui inimtek-kelised tegurid, seejuures on neil sageli raske vahet teha. Miks me peaksime pöörama tähelepanu Peipsi järvele? Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalandu-se õppetooli teadur, Peipsi hüdrobioloogilise seire juht

Lea Tuvikene on välja too-nud viis olulisemat põhjust.

Peamine looduslik mõ-jutaja on muutlik veetase. See võib aasta jooksul ter-velt 1,5 meetri jagu kõiku-da. Järve elustikule kipub halvasti mõjuma just väga madal veetase, kui on suu-rem tõenäosus vetikaõitsen-guteks.

Suurim inimese tekita-tud probleem on reostami-ne. Paljude aastate jooksul asumite heitveest, praegu peamiselt Pihkva regiooni linnadest ja põllumajandu-sest järve kantud fosfor ja lämmastik on talletunud põhjasetetesse. See on nagu sahver, mis suurtaimi ja pisivetikaid ehk fütoplank-tonit toiduga varustab, eriti soojadel suvekuudel, kui lainetus madalas vees set-teid loksutama ulatub. Nii on vetikate toidulaud hästi kaetud vaatamata sellele, et tänu linnade puhastussead-metele kannavad jõed järve varasemast palju vähem fosforit ja lämmastikku.

Sinivetikate vohamine ja sellest põhjustatud kala-de hulgisuremine on kõige silmapaistvamad ja ühis-konda häirivamad järve halva seisundi tunnused. Sinivetikad on pea igas järves loomulik elusloo-duse osa ja neid leidub seal alati. Jäävabal ajal on nad Peipsi järves enamasti valdav vetikarühm. Nad suudavad reguleerida oma ujuvust – liikuda veepin-nale kui madalamal on vähe valgust ja laskuda põhja, et settepinnalt fos-forit ammutada. Mitmed sinivetikaliigid suudavad

võtta õhust lämmastik-ku kui seda vees napib ja see on nende eelis teiste vetikarühmade ees. Sini-vetikaõitsengu tagajärjel väheneb vee läbipaistvus, tekib öine hapnikupuudus ja tõuseb vee aluselisus (pH üle 9). Sellistes tingimus-tes hakkab vetikamassi lagunemisel eralduv läm-mastikühend ammoonium muutuma mürgiseks am-moniaagiks, põhjustades kalade hukkumist. Lisaks toodavad mõned sinive-tikaliigid ise mürgiseid ühendeid ja ka sellepärast on nende vohamine järves ohtlik.

Vetikaõitsenguid saab ohjeldada ainult nende toi-dulaua kaudu. Järve prae-guste fosforivarude juures sõltub veeõitsengute teke ja intensiivsus Peipsi-Pihkva järves ennekõike suvisest veetemperatuurist ja veeta-semest. Mõlemad olenevad ilmastikust, mida me muuta ei saa. Prognooside järgi veetemperatuur tulevikus pigem tõuseb kui alaneb. Seega tuleb senisest veelgi rohkem piirata fosfori juur-devoolu järve, väga hoolega kontrollides viimasel ajal taas hoogustunud põlluma-jandusväetiste kasutamist ning parandades maapiir-kondade heitveepuhastust.

Inimese põhjustatud ja lõppkokkuvõttes inimese vastu pöörduvaid probleeme on veelgi. Lisaks vetika-õitsengutele on taimtoit-ainete ülekülluse tagajär-jeks laienev roostumine ja sellega kaasnev kala-koelmute mudastumine.

Umbrohutõrjevahendeid ei tohiks järve lähiümb-ruses kasutada, sest järve jõudes on nad ohuks järve elustikule, sealhulgas kala-dele ja lõpuks ka inimesele endale. Suureks keskkon-naprobleemiks on järve trii-vima jäänud kalapüünised, nn kummitusvõrgud, mis tapavad kalu ja veelinde ning ohustavad veeliiklust. Prügistamine suurendab jõudsalt mikroplastide hul-ka vees – needki jõuavad toiduahela kaudu inimese organismi. Võõrliigid tõrju-vad välja kohalikke liike ja järve elustik vaesub.

Bioloogiline mitmekesi-sus on kliima, terviseprob-leemide, toidu- ja veeva-rustuse ning jätkusuutliku elatusallika lahenduste vun-damendiks. Inimestel on sel-les suur osa. Iga väike samm aitab kaasa bioloogilise mit-mekesisuse säilimisele.

Antud artikkel valmis Eesti-Vene piiriülese koos-

töö programmi 2014-2020 projekti ER101 GreenMind rahalise abiga. Selle väljaan-de sisu eest vastutab ainult Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi,

programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Margit SäreMTÜ Peipsi

Koostöö Keskus

Viis põhjust, miks Peipsi äärest leiab suvel plakateid, mis ajendavad keskkonnasõbralikumale käitumisele

1. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kallaste linnas Töös-tuse tn 9 kinnistu (registriosa nr 4258204, katastritunnus 27901:001:0161) alghinnaga 20000 eurot. Kinnistu asub Pärsikivi paisjärve ääres. Kinnistul on põlenud hoone (endine Pärsikivi vesiveski). Olemas elektriliitumine. Vesi ja kanalisat-sioon puuduvad.https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik;ky=27901:001:0161

2. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää alevikus Kiriku tn 8 kinnistu (registriosa nr 2307104, katastritunnus 58701:003:0025) alghinnaga 16000 eurot. Hooned vajavad kapitaalremonti. https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik;ky=58701:003:0025

3. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Päiksi külas Saa-re kinnistu (registriosa nr 19194950, katastritunnus 58601:001:1249) alghinnaga 5000 eurot. Kinnistul põlenud saun. Kommunikatsioonid puuduvad.https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik;ky=58601:001:1249 4. Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Nõva külas Hoidla kinnis-tu (registriosa nr 19244650, katastritunnus 58601:001:1293) alghinnaga 3000 eurot. Kommunikatsioonid puuduvad.https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik;ky=58601:001:1293

Enampakkumise võitja on kohustatud sõlmima kinnistu notariaalse ostu-müügilepingu 30 kalendripäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuse kinnitamist.Enampakkumise võitja on kohustatud tasuma kinnistu os-tuhinna Peipsiääre vallavalitsuse pangakontole hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise päevale eelnevaks päevaks. Tehinguga seotud kulud ja omandiõiguse registreerimise kulud tasub ostja.Enampakkumisel osalev pakkuja kinnitab pakkumist tehes, et on vara põhjalikult üle vaadanud, ta on teadlik kinnistu seisukorrast, suurusest ja piiridest ning juurdepääsuõigusest ja kitsendustest ning ei oma seoses vara, sealhulgas ehitis(t)e seisukorraga mingeid pretensioone võõrandajale ja ta on nõus kinnistu, sealhulgas ehitise(d) omandama seisundis, millises see on pakkumise tegemise hetkel.E n a m p a k k u m i n e t o i m u b o s t a . e e k e s k k o n n a s : https://www.osta.ee/kategooria/riigivara-ja-ettevotted/riigi-vara/kohalikud-omavalitsused/peipsiaare-vallavalitsus

Enampakkumise tähtaeg: 05.07.2021 kell 09:00

Info: Peeter Kiuru tel 5393 2566 [email protected] Raudsepp tel 515 [email protected]

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS VÕÕRANDAB AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL JÄRGMISED KINNISTUD:

Foto: Margit Säre

PEREMEHETU EHITISE HÕIVAMISE TEADE

Peipsiääre Vallavalitsus avaldab teadaande Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määruse nr 211 “Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine” punkti 9 alusel.Peipsiääre Vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele pere-mehetu ehitisena aida Torila külas lähiaadressiga Pajuvälja, 58601:001:1198 katastritunnusel.Teadaoleva viimase omaniku kohta andmed puuduvad.Vastuväiteid ehitiste peremehetuse või nende kohaliku oma-valitsuse poolt hõivamise kohta palume esitada kahe kuu jooksul käesoleva teate avaldamisest Peipsiääre Vallavalit-susele, aadressil Peipsiääre Vallavalitsus, Tartu mnt 4, Alatskivi alevik, 60201 Tartu maakond, [email protected], tel 730 2370.

TEADE DETAILPLANEERINGU VASTUVÕTMISEST

Peipsiääre Vallavalitsus võttis 08.06.2021 vastu Kesk tn 3 kinnnistu detailplaneeringu.Planeeritav ala pindalaga 3695 m2 asub Varnja alevikus. Lahendus antakse planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkude-ga varustamisele. Detailplaneering ei muuda üldplaneeringu põhilahendusi ja kogu piirkonnale antud maakasutuse põhi-suundasid. Avalik väljapanek toimub 12.07–25.07. 2021. a ja avalik arutelu 05.08.2021 kell 10 Peipsiääre vallavalitsuses Tartu mnt 4, Alatskivi alevik.


Varnja kogukond rannapingil. Foto: Marko Mesi

ESITA OMA IDEE TARTUMAA LOOMETALGUTELE!

Loometalgud sobivad kõigile oma ideede edasi arenda-miseks ja teostamiseks. Piisab sellest kui sul on väike mõte, idee alge või unistus, millega soovid kodukandis, tööalaselt või hobi korras, midagi paremaks muuta. Või on just Sinul looduskaunis kohas maakoht, hoone või ruumid, millele soovid rakendust leida. Loometalgud on hea võimalus igaühele – saada ise muutuste algatajaks ja juhtijaks.

Loometalgutel osalemine on lihtne. Külasta Tartumaa loometalgute kodulehekülge ja täida ära ankeet. Hea, kui Sul on endal üks või mitu mõttekaaslast juba olemas. Esitatud ideedele ootame liituma veel mõttekaaslaseid, keda Sinu idee või mõte kõnetab ning aitame kokku panna meeskonna. Kõige kasulikum ongi see, kui meeskond moo-dustub erineva taustaga inimestest, keda sa ei tunne. Idee esitamise kaudu saad näha, et sinuga sarnaselt mõtlevaid inimesi on veel.

Vunki mano! metoodikale vastavalt saavad loometal-gutel kokku ettevõtjate realistlikkus, kodanike kogemus, eksperdi pädevus ja ametnike vastutus.

Kaks päeva järjest tegeled koos meeskonnaga oma idee arendamisega. Ajusid ragistades tuleb pidevalt kastist välja mõelda, et leida kõige paremad lahendused. Mentorid kõrvalt oma teadmiste ja kogemustega ei lase meeskonnal sihist kõrvale kalduda, nad on igakülgselt abiks, et idee fookus taas paika saada.

Kindel on see, et valmis lahenduseni nende kahe päeva jooksul ei jõua, kuid oled saavutanud kindla arengu, paika saanud sihid ja mis peamine, sinu idee on saanud laiemat kajastust ning sul on meeskond. Loometalgutel pannakse paika ka edasised sammud ning see, kui kiiresti tulemuseni jõutakse sõltub edaspidi sinust ja meeskonna koostööst.

Tule julgesti loometalgutele ideele hoogu juurde and-ma, Sinu päralt on tasuta ruumid, igakülgne toetus ja abi metoodikate rakendamisel, toitlustus ja lõbusalt töine õhkkond.

Indrek Maripuu, Võrumaa Vunki mano! loometalgute ja ka Tartumaa loometalgute mentor: “Mina soovitan osalemist igaühel, kes tahab oma ideed selgeks mõelda. Sõltumata sellest, kas tegemist on väga toore või juba küp-sema ideega. Talgutel saad metoodiliselt selle läbi mõelda ja kogenud mentorite nõu – seda kogemust ei saa mujalt nii kerge vaevaga ja ilma rahata. Kolmas suur kasu on ka – see on hea koht, kus leida kaasamõtlejaid, isegi kui neid ei teki kohapeal uute meeskonnaliikmetena, on see siiski hea platvorm sõna levima saamiseks. Miks ei tasu osaleda? No selleks pole ühtegi head põhjust :).”

Ideid saab esitada 30. augustini.

Lisainfot saab küsida Kaidi Randpõld´ilt [email protected]

Vaata järgi https://www.tartumaa.ee/loometalgud2021

Tartumaa loometalgute korraldusmeeskondKaidi Randpõld Tartumaa Omavalitsuste LiitKristi ValsVõrumaa Arenduskeskus

Sibulateelised on suveks valmis. Seinad on värvi-tud, õued korda klanitud ning kamaluga ka uusi tooteid ja teenuseid aren-datud. Ikka selleks, et külalistel oleks meie piir-konnas avastamisrõõmu, et turismitulu meie kanti tuleks, ettevõtjad saaksid enda ja oma töötajate töö eest väärilist palka ning et ka kohalikud oma nii sibulaid, tomateid kui ka hoidiseid külalistele saak-sid müüa.

Anname ülevaade, mil-lised sibulateeliste tee-nused selleks suveks uue kuue saanud on.

Peipsimaa Külastuskes-kuses Kolkjas on renovee-ritud õpitubade ruum ning valminud on tuttuus köök, kus on võimalik ka toidu õpitubasid korraldada. Terrass, kus on hea Tädi Šura puhveti sibulapiru-kaid süüa ja sigurikohvi juua, saab ka juulikuuks valmis.

Nina Kordonisse saabus terve plejaad renditavaid

jalgrattaid. Ehk ka suu-rema seltskonnaga on Sibulateel ringi rända-mine, nii et tuul juustes sasib, võimalik. Sibulatee piirkonna jalgrattamars-ruudid muutsime ka enne suve ajakohaseks.

Alatskivi lossi kõrval-hoone on ümbersündimi-se protsessis. Ehitustööd käivad ja ehk sügiseks on juba tulemust oodata. Sar-nased ehitustööd on käi-mas Kolkjas vanausuliste muuseumis, mis täielikult renoveeritakse ja mis saab ka lisaehitise. Projekt „Sibulatee kolme kultuuri arendus“ toob siia piirkon-da viimase aja suurima turismiinvesteeringu.

Kodavere Pärimuskes-kus saab oma sisehoovis asuvale lavale katuse ja nii on hea suviti kontserte nautida. Samuti on küla-listele väliterrassi avanud Alatskivi Mõisamaitsed, mis kutsub uusi käsitöö-veine proovima. Viguri-te koduküpsetised hoiab oma pagaritöökoja juures

väliterrassi üha enam ja enam avatuna, hea on sooje pirukaid ja värskeid kooke otse valmimispai-gast saada. Kadrina mõis on katusekorrusele sisse seadnud seminariruumi ning rajanud numbritoad, millega üheskoos mahub nüüd Kadrina mõisamaj-ja majutuma 48 külalist. Ehitustöid tegi ka Liivi muuseum ning näituse-maja sai uued tualetid.

Varnjas on alati midagi uut. Voronja galerii suvi-ne näitus „Kolmainsus. Kunst. Teadus. Ulme“ on avatud kolmapäevast pühapäevani ning täien-dust on saanud ka ga-lerii skulptuuriaed. Sa-movarimaja on avatud samuti nädalavahetusel ning kutsub kõiki suurt samovarikollektsiooni imetlema. Resto Lendav Laev on sel suvel avatud neljapäevast reedeni ning lisaks toidule pakub ka kunstielamusi: avatud on Mattias Sonnenbergi näi-tus. Kunstielamust loob

ka Kasepääl asuv galerii ambulARToorium, kus juulikuus avatakse Sirli Raitma fotonäitus „EHA“.

Muidugi lisaks saab Si-bulateel hästi süüa, mõ-nusalt puhata, matkata ja lihtsalt siinset elu-olu uudistada. Või hoopis mõ-nel sündmusel osaleda: kõik suuremad sündmu-sed kirjas www.sibulatee.ee lehel. Alatskivi Loo-duskeskuses on saadaval H2O mänguväljad, võta endale ka üks ja avasta Lõuna-Eestit. Kui tahad sihipärasemalt oma ko-dupiirkonda avastada, võid Navicup äppis üles otsida kaardi „Sibulatee 25 aaret“ ning käia mööda Sibulateed ja leida infot meie aarete kohta.

MTÜl Sibulatee endal on samuti uudiseid: ala-tes selle aasta algusest on Sibulatee Lõuna-Eesti Turismiklastri liige ehk kogu vajalik informat-sioon nii üht- kui teistpidi liigub väga hästi. Oleme ette valmistamas suvist kampaaniat „Tule varem kohale!“ ning juunikuus avame kohalikele huvi-listele registreerumise sügisesele Sibulatee puh-vetite päevale. Kui soovid ka ise puhveti avada, jälgi Sibulatee kodulehte ja Facebooki kanalit.

Suvi Sibulateel, kas oleme valmis?

Oleme võrgutatud!

Varnja aleviku rahvas on pikalt maadelnud kitsas-kohaga- elades Peipsi järve kaldal puudub alevikus koht, kust järve näeks ja varbad vette saaks pista. Kus mure kõige suurem, seal tuleb käised ise üles käärida. Nii sündiski, et Järve tänava pi-kenduseks oleva vana kinni-kasvanud kanali otsustasid kohalikud inimesed Voronja galerii, Samovarimaja ja Lendava laeva pererahvaste eestvedamisel vallavalitsu-sega kooskõlastatult korda teha. Algatusega liitusid nii noored kui eakamad ko-halikud, nii eestlased kui vene vanausulised. Üheskoos koguti kokku raha ning tel-liti sügisel kopatööd. Peale talvist tahenemisperioodi toimusid 30. aprillil ühised talgutööd, kus kaldaäärne puhastati kividest ja juuri-katest.

5. juunil aga paigutati külarahvaga koos randa esi-mene istumis- ja vaatenauti-mispink. Varnja kogukonna-rand on nüüd nii omadele kui külalistele avatud, et võtta aeg maha, istuda ja nautida Peipsi järve!

Kogukond aga mõtleb juba edasi. Avalik supluskoht vajab randa ka riietumiska-biini. Et tegemist on elanike oma ettevõtmisega, on iga-ühe abi ja panus oodatud, et meie kõigi jaoks oleks randa mugav kasutada ja külastada.

Oma panuse andmiseks ja Varnja kogukonnaranna täiustamiseks võta ühendust MTÜ Peipsi Tulevikuga ([email protected], tel 5805 0201 Marko Mesi)

Herling MesiSamovarimaja perenaine

Varnjas avati kogukonnarand

Loometalgutel mõttetöös. Foto: Timo Arbeiter

Foto: Ahto Sooaru


Kodavere kiäleruasukePEIPSIÄÄRE VALLA RAAMATUKOGUDES

Õlesi kangass siädä Undrukid, miässeriidid, küljealuse kotta — messi tämäss kôik suab

Jänessed kekssid käädä, karu kua vaht ja kruap, pärässe naasama iss mätässikun, kost õtssin sammlite roheliss

Maranajuurikid kiskinEnnäh — punane juttKole iass värvi mõisstõesse õmade Miili,Miili, sii vanamutt

Sinised sinikivigäEi tiä, koskõhass niidKadrina puadissKudunkudun kudun ja kudun

Pitk suab nõnnagu ilmamuaVai sa õtsukess tiid Mari Vallisoo

„LUGEMISISU“ programmi eesmärgiks on innustada 5–10-aastaseid lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust. Lapsed saavad raamatukogust valida endale lugemiseks meelepäraseid raamatuid. Läbiloetud raamatud pannakse lugemispassi kirja ja täidetakse nende kohta ülesanded. Lugemispassi üles-anded on loomingulised ja innustavad lapsi oma luge-miskogemust jagama. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Lisaks saavad lugemisprogrammis osalevad lasteaia-rühmad ja klassid registreeruda raamatukogu teema-tundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile.

Eesti Lastekirjanduse Keskus käivitas lugemisprog-rammi koostöös Soome Instituudiga 7. jaanuaril 2019.

2020/2021. õppeaastal tegutseb "Lugemisisu" programmis 147 Eesti raamatukogu, meie valla raamatukogudes on programmiga ühinenud Alatskivi raamatukogu, Pala raamatukogu ja Vara raamatukogu.

„LUGEMISISU“ programm on selleks aastaks edukalt lõpule jõudnud!

Välgi raamatukogu väike käsitööring Vesiroos on vaatama-ta kõikidele koroonapiirangutele, elus, terve ja tegus. Tänu iseolemisele ja internetiteenustele oleme otsinud ja leidnud igasugust huvitavat. Nii leidsimegi numbrite järgi maalita-vad pildid ja tellisime. Hakkasime siis nii öelda „väikesteks kunstnikeks“. Maalimine on väga rahustav tegevus. Pärast pingelist päeva on suurepärane viis haarata kätte pintsel ja sukelduda teise maailma. Asemele tulevad ainult positiivsed mõtted. Lill, väike, õrn ja kaduv, kiirelt kaduv. Samas täis pidurdamatut jõudu meelevallaga me meelte üle. Pannes meid tundma härdust, armastust, erakordsust. Lilled on kingitus. Maalid lilledest on kingitus, mille oleme saanud. Selle kingituse anname sulle edasi, et sina saaksid seda omal moel edasi kinkida. Näitus avatud 10.05 – 29.07. Soovime toredat nautimist!

Vesiroosi nobenäpud

Foto: Viktoria Arro

Vanemraamatukoguhoidja Anne Toome: Alatskivi laste Lugemisisu lõpupeol oli külaliseks lugemiskoer Johnny. Kõik said talle esineda. Jagasime kõige tub-limatele diplomeid ja medaleid. Sügisel jätkame 1.–3. klassi õpilastega ja loodame taas liitujaid lasteaiastki.

Vanemraamatukoguhoidja Anu Saul: Pala raamatuko-gule on hea lugemispartner Pala lasteaed. Lasteaiaõpetajate eestvedamisel täideti juba teist aastat „Lugemisisu” projekti lugemispassid. Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse kujun-damine saabki alguse varasest lapsepõlvest ettelugemiste ja unejuttude toel. Võime vaid loota, et ka koolipõlve kirevas karussellis jääb alles soov raamatute abil õppida maailma asjadest aru saama.

Vanemraamatukoguhoidja Olga Haljaste: Antud pro-jektiga olid sel aastal liitunud Vara Põhikooli I, II ja III klass ning Vara Lasteaed Õnnetriinu Mõmmikud ja Naerupallid.

Rõõmu teeb, et lapsed pole distantsõppel olles lugemist unustanud. Tänud tublidele õpetajatele laste ärgitamisel! Kui oktoobris kohtuti kirjanik Anti Saarega, siis hooaja lõpeta misel oli külaliseks Triinu Laan. Tema raamat „Luukere Juhani juhtumised“ on laste seas muutunud väga populaar-seks. Meie kohtumised antud projekti raames jätkuvad uuel hooajal, seniks mõnusat suve huvitavate raamatute seltsis!

NÄITUSED RAAMATUKOGUDES

Folkooripäev Assikveres 14. augustil kell 15.

Näitus "Kohalikku elusloodust tutvustavad eksponaadid" Vahur Sepp

Kodaveremurdeline folkloorikava "Kodavere tondijutud" Assikvere külateatrilt. Stsenaarium Ann Kilk. Lavastaja Ülle Meos

Muusikalist meelelahutust Kodavere kandi pillimeestelt

Puhvet

Toetavad Rahvakultuuri Keskus ja Peipsiääre vallavalitsus

Foto:Anne Toome

Foto: Anu Saul

Foto: Olga Haljaste

Foto: Liilia Afanasjev

Pala raamatukogu tänab kõiki, kes oma kodudest

näitusele puidust esemeid tõid.

Teid on 26. Meistrite nimekirjas on 44 inimest

vanema põlve tegijatest tänaste koolilasteni.

Aitäh! Olete oodatud näitust vaatama!

Alatskivi raamatukogus 03.05–15.08 2021 Tamara Braksi õlimaalide näitus

Kallaste raamatukogus01.07–31.07.2021Anne Vasara maalinäitus

Välgi raamatukogus10.05–29.07.2021Õpitoa Vesiroos maalinäitus I osa „Lilled“

Pala raamatukogus juuni-oktoober „Puidust, oma kätega – tarbeks ja iluks!“ Ülle (Palm) Linnuste maalide näitus


Peipsi järv ja Võrtsjärv on kaks Eesti suurimat sisejär-ve, mida omavahel ühendab Emajõgi. See unikaalne vee-tee on kui lõikamata teemant, millel pole siiani ühendust Läänemerega ja on seetõttu ligipääsmatu paljudele lae-vasõitjatele.

Selleks, et Peipsi järve ja Võrtsjärve tähtsust veelgi rohkem esile tuua, korral-datakse 10-päevast sisevete seiklust kahel suurjärvel ja neid ühendaval Emajõel.

Festivali eesotsas seilavad ajaloolised laevad - lodi Peipsi järvel ja kale Võrtsjärvel ning kokku saadakse Tartus ühi-sel veeparaadil. Ajalooliste laevadega on eelregistreeri-des võimalik ühineda kõikidel paadiomanikel ja veealustega sõitjatel.

10-päevast sisevete seik-lust toetavad üritused eri-nevates randumiskohtades ja sadamates. Korraldatakse õpitubasid, võistlusi, toimub kultuuriprogramm, valmista-takse ja maitstakse piirkon-nale omaseid roogasid.

Festivali korraldaja Kadi Ploom kutsub sel aastal avas-tama Peipsimaa sadamaid jalgratastel või jalgsi “Igas sadamas toimuvate matkade ajal külastatakse erinevaid Peipsimaa külasid, muuseu-me, randasid ning avastatak-se ilusat loodust.“

Kadi PloomKorraldajaMTÜ Peipsimaa [email protected]+372 5696 4686

10 päeva kestev sisevete seiklus Peipsi järvel, Emajõel ja Võrtsjärvel

Sisevete festivali Peipsi järve sadamad

ja peaesinejad

07.07 Vasknarva – Zetod, 08.07 Mustvee – Posõ, 09.07 Kolkja – Via Baltica, 10.07 Tartu Lodjakoda – Kukerpil-lid, 11.07 Luunja – Angus, 12.07 Varnja – Svjata Vatra, 13.07 Piirissaar – Kiiora, 14.07 Mehikoorma – Ned-saja küla bänd, 15.07 Värs-ka – Väliharf, 16.07 Räpina - Audru Jõelaevanduse Punt.

www.sisevetefestival.ee

Foto: Tom Zuravljov

19. juunil saadeti Vara põhikoolist teele järje-kordne lend 12 õpilase-ga.. Tänavusele lõpuklas-sile mõeldes tuleb esmalt meelde tabav pealkiri Shakespeare`ilt: "Palju kära ei millestki". See oli mudel kogu ühiskonnast, suuremaid ja väiksemaid isiksusi seinast seina. Ühed olid häälekad pro-testijad juba ette, igaks juhuks, ja teised jälgisid vaikselt "mängu" ega võtnud vaevaks sekkuda isegi siis, kui seda olnuks väga vaja.

Õnneks jääb meelde ka midagi helget, näiteks rõõm mõne õpilase tööku-sest või loomingust, mõni jutuajamine n-ö elust ja inimestest.

9. klass jääb õpetajatele meelde ka ühtsetena. Kui õpilane tahvli valgusti küljes rippus ja kinnituse katki tõmbas, siis terve klass kinnitas kui ühest suust, et noormees ko-gemata komistas või kui üks noormees soovis, et tund varem ära lõppeks ja liigutas edasi kella seie-rid. Vemp tuli alles siis ilmsiks, kui osad lapsed garderoobis juba riidesse panid ja koju asutasid minema.

Lõpuklass näitas alati üles huvi ka igapäevaselt

oluliste teemade kohta. Alati, kui keegi mingi põneva arutelu tõstatas, võtsid kõik vestlusest osa ja sündisid põnevad aru-telud. Nad on lahedad, mõistavad nalja ja rebi-vad kildu. Võtsid meel-sasti osa üritustest, õppe-käikudest. Nendega koos on südamest naerdud ja südamest kurvastatud.

9. klassi jäävad õpe-ta jate le meenutama märksõnad: ülemeelikus ja südamlikkus. Klass, kes ühest küljest suutis õpetajate närvid täiesti mustaks ajada, kuid kes teisest küljest pakkusid

nii palju rõõmu, soojust ja sisukaid vestluseid.

Õpetajatel on olnud au teiega sõita sellel retkel. Nüüd tuleb see koht kus tuleb ajada selg sirgu ja enda tulevikuga silmitsi seista. Igalühel on see erinev ning karta pole siin midagi. See tee, mille algusesse on jäänud veel imevähe, ei saa olema kindlasti kerge, vaid ma usun, et see saab olema üsna konarlik. Ärge ku-nagi elage minevikus, vaid nautige hetke, milles elate praegu. 9 aastat tagasi panid teie vane-mad teid ühe igavesti

näiva rongisõidu peale ning täna lahkute te sel-lelt sõidult kui elujõudu täis, kuid samas veidike ärevuses olevad reisijad. Järgmine sõit viib teid kohta, mille mõiste on väga laialdane. Selleks on elu.

Juhan Liiv on öelnud: “Kes minevikku ei mäle-ta, see elab tulevikuta”. Hoidke siis oma kooliaega südames, neid inimesi, kellega koos sai seda rada käidud ja võtke see koge-mustepagas ja mälestu-sed tulevikku kaasa. Mä-lestused, mis muutuvad iga aastaga kallimaks.

Kindlasti olete pida-nud vastama küsimusele, mida sa pärast põhikooli lõppu edasi teed, kelleks tahad saada. Aga, mis oleks siis, kui mõtled hoopis sellele, kes sa oled täna.

Olge teadlikud enda tugevustest ja vaadake julgelt iseendasse. Siit al-gab kasvamine paremaks ja ilusamaks inimeseks – oma hingelt.

Te olete seda väärt, et Teist hoolitakse – Teie kool armastab Teid!

Signe Tennisson Vara põhikooli õpetaja

Maikuu viimane päev oli Vara lasteaias Õnnetriinu väga eriline – taas oli lahkumas järjekordne lend tublisid lapsi. Et nende viimane pidulik hetk ja algav koolitee oleksid eriti säravad ning kogemused värvikirevad sai peo läbivaks teemaks valitud imeline vikerkaar. Pidulik meeleolu täitis lasteaiahoovi juba hommikust saadik, kui toimus tähtsa peo peaproov, millest sai ühiselt osa kogu lasteaiapere.

Hoovi kaunistavad vikerkaarevärvilised õhupallid ja lipu-kesed kuulutasid pidu väikest ning kutsusid õhtuks kokku lõpetajate peresid ja päikest. Lasteaiaõu täitus kõlavate lastehäältega. Erinevate luuleridade ja lauluviiside abil tutvustasid lõpetajad ning esinejad külalistele järgemööda kirkaid vikerkaarevärve. Värviliste õhupallidega lennu-tati kõrgele taevalaele ka kõigi koolieelikute unistused ja salasoovid. Traditsiooniliselt saadeti lõpetajad kooliteele kaunite sõnade ja põnevate meenetega. Ka lasteavanema-te eestkõneleja jagas kiitust ning tänusõnu nii vahvatele lastele kui ka personalile. Tänaseks võib rõõmuga nentida, et nii omavalitsuse poolt lastele kingitud toredad T-särgid kui ka lasteaiale vanemate poolt kingitud peenrakastid on juba aktiivses kasutuses.

Peo finaaliks kujunes ühine tordisöömine ja võib öelda, et Õnnetriinud läksid lasteaiast sel aastal lendu eriti ma-gusate mälestusega!

Õnnetriinu pere

Õnnetriinude lõpupidu „Jalutuskäik vikerkaarel”

Foto: Eve Odrest

Vara lasteaed Õnnetriinu lõpetajad (vasakult paremale) Kaur Tundo, Kaisa Väljaste, Renar Krehhov, Maria Kadaste, Adeia Kuura, Erle Kaldamäe, Lenna Täpsi, Kelli Kurg, Adriana-Liisa Nigol. Foto Evelyn Uibo

Sisevete festivali toimumist toetavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Eest-Vene programmi projekti „Common Peip-si“, Alutaguse, Mustvee, Peipsiääre, Tartu, Luunja, Setomaa ja Räpina vallad.

Aeg lendab linnutiivul

Akadeemiline dispuut jõudis Peipsi äärde

Seni teadaolevalt esimesena Peipsiääre vallas kaitses Nina külas 7. juunil Tartu Ülikooli majan-dusteaduskonna magistrant Silver Kelk oma lõpu-tööd teemal "Ärimudelite terviklik arendamine Eesti küberturbe valdkonnas".

Toetavana viibis kohal ka 4-aastane poeg Gustav, kes teema spetsiifilisuse tõttu otsustas siiski lõuna-uinaku kasuks. Interneti tõrkeid ei esinenud.

Komisjon Tartus hindas lõputööd kõrgeima hin-dega.

Ilusat kooliteed, Pala lasteaia lõpetajad 2021! Vasakult: Rosanna Värk, Lisanna Juhkov, Emili Vasenko, Anastasija Šjuts.

Lõpuklass traditsiooniliselt oma puud istutamas. Foto: Signe Tennisson


Tegevus Alatskivi Kunsti-de koolis on nagu malemäng. On kergemaid ja raskemaid hetki, võite ja kaotusi, kuid alati tuleb edu nimel käike ja võimalikke lahendusi ette näha. Kunstide kool oli sellel aastal tugevam kui ükskõik milline nähtamatu vastane ja aasta võib lugeda õnnes-tunuks.

Õppeaastal 2020/2021 lõ-petasid laulu eriala Marta-Miina Noormägi, klaveri eri-ala Hella Hildegard Niitra, maalikunsti eriala Markus Kiisel ja Ksenia Tšasovikova, pop-tantsu eriala Emil Lau-mets ja Emma-Lotta Oras. 2019/2020 lõputunnistuse said väikese hilinemisega ka laulu erialal Hella Hildegard Niitra, klaveri erialal Eneli Semilarski ning kitarri eri-alal Albert Laasmaa. Alats-kivi Kunstide Kool tunnustab osalemise eest EML vabariik-likul plokkflöödi konkursil „Parim noor instrumentalist 2021” õpilasi Lenna-Riin Oras ja Teele Pärn. Mõlemaid õpilasi pärjati oma vanuse-klassis diplomitega. Suur aitäh juhendajale Pille-Riin Aland tulemusrikka töö eest muusikahariduses.

Aktiivse osalemise eest kooli erinevates tegevustes lähevad järgmistele õpilas-tele: Grethel Koch, Denis Petrov, Tarmo Kivilo, Mia Charlot Peedo, Eha Merin Nõmm, Daisi Noormägi, Kristel-Haldja Tross, Hella Hildegard Niitra, Karmen

Kuusik, Marta-Miina Noor-mägi

Suur tänu õpetajale Made Ritsing laste juhendamise eest.

Lõpusündmused toimu-sid sellel aastal väiksemal ja hubasemal kujul. Vara osakonnas jagati tunnistusi mängulisel piknikul ning Alatskivi lõpuaktus toimus vaid selle ja eelmise aasta

lõpetajatele, erialaõpetajate-le, vanematele ning riiklikul instrumendikonkursil osa-lejatele. Aitäh õpilastele ja nende juhendajatele!

Alatskivi Kunstide Kool ootab septembrist õppima uusi muusika-, tantsu- ja kunstihuvilisi. Kokkusaa-mised uute sisseastujate-ga toimuvad augusti lõpus. Täpsem info kunstide kooli kodulehel.

Aitäh tervele kooliperele ja kõigile sõpradele toreda, meeldejääva ja võituderohke aasta eest. 2021/2022. õa alustame taas avaaktusega 3.septembril Alatskivil ja 6 septembril Varal. Ilusat suve!

Mikk Kirikal Alatskivi Kunstide Kooli direktor

Huviharidus kui malemäng

Kooliaasta lõpp Palal24. mail kõlas üheksandikele viimane koolikell, mis andis

märku eksamiperioodi lähenemisest. Testiti teadmisi ning meenutati möödunud kooliaastaid. Traditsiooniliselt anti kätte lõpusõrmused.

1. juunil, lastekaitsepäeval toimus teine ülekooliline pro-jektõppepäev, teemaks loodushoid. Kogu päeva jooksul otsisid õpilased vastused küsimustele: Kuidas hoida enda ümber looduslikku elurikkust? Kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge? Kuidas hoida ja saada puhast joogivett?

1.–3. kl õpilaste fookusteemaks oli putukate olulisus meie elukeskkonnas. Õpilased pidasid putukate jahti, meisterda-sid tiimides putukahotelle ja taaskasutatud materjalidest rütmipille ning kogusid erinevaid kooliümbruses leiduvaid looduslikke materjale.

4.–5. kl tegi katseid veega. Uuriti kooli joogivett, tiigivett ja poes müüdavat gaseeritud vett.

6.–8. kl õpilased osalesid Teele Sikka juhendatud jäätmete töötoas, teadvustati prügi sorteerimise olulisust. Kooli ehitati jäätmete kastid paberi, pakendite ning taara kogumiseks. Tööde tutvustamisel ütles 8. kl õpilane Ron Rasmus: “Inimene on isekas ning ei taha teha lisategevusi, kuid tänane päev andis meile teada, et tuleks sorteerida prügi, et hoida loodust meie lastele ja lastelastele puhtana”. Edaspidi sorteerime prügi kindlasti teadlikumalt.

Video vahendusel esinesid õpilastele laskesuusatajad Kalev Ermits ja Regina Oja, rääkides oma tegemistest spordivald-konnas ja sellest, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ning hambaarst Helena Lemmats, kes tutvustas oma tööd.

Oli tõeliselt meeleolukas päev, andes uusi kogemusi nii õpilastele kui õpetajatele. Kindlasti jätkame projektõppepäe-vadega ka järgmistel õppeaastatel.

Nii mai lõpp kui juuni algus viis meie õpilasi erinevatele õppeekskursioonidele – tutvuti taluloomadega Eesti Põlluma-jandusmuuseumis Ülenurmes, saadi teadmisi rüütlite elust Rakvere Linnuses ning politseitööst Rakvere Politseimuuseu-mis, külastati Naissaart ja Pokumaad, seilati lodjaga Emajõel, avastati AHHAA põnevaid väljapanekuid, sõideti paadiga Peipsi järvel, õpiti veeohutust ning seigeldi jalgratastega mööda koduvalda.

Sel õppeaastal tuli teadmisi omandada nii koolis kui ka distantsõppel. Hoolimata kõikidest takistustest lõpetasid kiituskirjaga Jakob Argel, Anneli Kaur ja Kert Kolk 1. kl; Ats Laugamets, Lukas Zirk, Kärt Mai Poolakese, Karmen Ariel Menind, Raiko Raudmäe ja Kerli Tooming 2. kl; Se-bastian Argel, Hanna Kendra Kaasik ja Peep Mathias Päll 3. kl; Lenna-Riin Oras ja Karmen Kivistik 4. kl; Eha Merin Nõmm ja Emma-Lotta Oras 5. kl ning Meribel Raamets ja Berit Norring 7. kl.

Saabunud suvevaheaeg annab taas kosutust väsinud kehale ja vaimule, võimaluse veeta aega pere ja sõpradega, avastada kaunist Eestimaad ning aega lugeda põnevaid ja silmaringi avardavaid raamatuid.

Päikeselist suve ja kohtumiseni taas sügisel! PALA KOOL

Kooliaasta saime kõik kooslõpetada kontaktõppel olles. Viimased nädalad enne kooliaasta lõppu rõõmus-tasid meid suviselt soojad ilmad. Paljud tunnitegevu-sed toimusid õues, õuesõppe alaks oli lisaks koolimaja ümbrusele terve Alatskivi. Õpiti Alatskivi lossi ümbru-ses ja matkarajal, külastati Alatskivi jäätmejaama jne. Kooliaasta lõpus toimusid õppereisid lähedalasuva-tesse muuseumitesse ning külastati ka kaugemaid Ees-timaa paiku.

11. juunil toimus ülemine-kuklasside koolilõpu piknik. Võeti kokku kooliaasta ning tunnustati parimaid õppijaid ning ainetundjaid. Kiitus-kirjaga lõpetasid õppeaasta Grethel Koch, Loreen Lüüs, Aaron Mõts, Getter Pavlov, Maibel Pärn, Miia Krystyna Scott, Emilia Särki, Sandra Kazakova, Lisandra Kuusik, Lisette Kuusik ja Mirell Pärn 1. klassist, Tarmo Ki-vilo, Mirtel Knude, Paul-Too-mas Niitra, Artur Ovtšinni-kov, Aleksander Rosenberg, Hilde Suursild ja Angelique Konovalik 2. klassist, Romet Elken, Kaisa Kiuru ja Kaari Kruusaauk 3. klassist, Nevil Laumets ja Mia Charlot Pee-do 4. klassist, Kaira Kruu-saauk ja Daisi Noormägi 5.a

klassist, Mairold Nikitkin ja Liisa Tollimägi 6. klassist.

Heade õpitulemustega lõpetasid Aleksandr Bušin, Emily Kask, Teodor Pärn, Krister Elken ja Kevin Mägi 1. klassist, Isabel Guljajeva, Aleksija Gužova, Elisabeth Koort, Denis Petrov, Mai-ron Rebane, Mirtel Rebane, Valeria Šeffer ja Alexander Žulenkov 2. klassist, Ker-li- Ksenja Gužova, Marten Tens, Lauri Tollimägi, Ke-vin Opikov, Anni Laumets ja Steven Villik 3. klassist, Kris-Henri Koord, Emil Lau-mets, Richard Kuusmaa ja Ekke Vares 4. klassist,

Kaspar Katsan, Anna Pa-šenkova, Sergei Poljakov ja Ruudi Suursild 5.a klassist, Markus Karusion, Merit Kivitalu, Germo Rebane, Kertu Sangernebo ja Karolin Vagula 5.b klassist, Robert Elken, Filipp Filippov, Le-gendra Hünnonen, Kristiina Kask, Mathias-Alois Kat-san, Miia Marii Kiisel, Kaur Kruusaauk, Angela Kask, Alvar Must, Kaire Muinas-maa, Kätriin Niinemägi, Martin Nikitkin, Kenneth Paju, Ranel Pärn ja Karo-liin Vinogradov 6. klassist, Ralf Markus Koort, Helina Oosim, Kevin Soieva, Uku

Suursild ja Kristin Vagula 7. klassist, Angela Kask, Liisa Kook, Marta-Miina Noormä-gi, Hugo-Eduard Teras ja Ida Vares 8. klassist.

18. juunil toimus Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis 9. klassi lõpuaktus. Kiituskir-jaga lõpetas põhikooli Hella Hildegard Niitra, heade õpitulemustega Mari Kivi-talu, Ardi Lebedev, Ursula Paap, Elizaveta Pedova, Helen Poolakese ja Eneli Semilarski.

Juhan Liivi nim Alatskivi Kool soovib kõigile kaunist suve!

Kooliaasta lõpp Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis

Meie kooli 9. klassi lõpetajad. Soovime tuult tiibadesse! An-nika Hallik, Mai-Liis Aasa, Triinu Teras, Karl Matthias Kaasik, Markus Karv, Mairo Leppik, Airo Lea.

Lõpetajad 2021: Helen-Nelle Hünnonen, Kelin Jürgenstein, Karolin Karlson, Danil Kersontsev, Markus Kiisel, Mari Kivitalu, Albert Laasmaa, Agnes Laumets, Ardi Lebedev, Ardi Madi, Lia Märs, Hella Hildegard Niitra, Ursula Paap, Elizaveta Pedova, Mariliin Piiri, Thomas Pilt, Helen Poolakese, Stanislav Remets, Eneli Semilarski, Maarja Suup ja klassijuhataja Maiki Hint. Pildilt puuduvad Cärolyn Kalda ja endised klassijuhatajad Eve Tammeorg ning Svetlana Goidina.

Alatskivi Kunstide Kooli lõpetajad lõpuaktusel. Fotod: Mikk Kirikal

Vara osakonna lõpupiknik.


Käesoleva aasta jalgpallihooaja hea algus Peipsi-Puhja ühendmeeskonnale

Aastal 2021 mängitakse Eesti Jalgpalli Liidu poolt korraldatavat Eesti Noorte Meistrivõistlusi U12 vanuse-klassis (9 mängijat vs 9 män-gijat). Kuna Peipsi United Junioril U12 vanuseklassis poisse napib, siis saigi Puhja SK Barca treeneri Andres Bõkareviga seljad kokku pandud ja loodud ühend-meeskond.

29. mail mängiti Põltsa-maal naturaalmuru staa-dionil Eesti Noorte Meistri-võistluste 1. voor. Vastamisi olid Põltsamaa Sport ja FC Peipsi United Junior ja Puhja SK Barca Ühendmeeskond. 9 vs 9 formatsioon oli meile endiselt veel natuke võõras ja nii kuluski mängu esime-sel poolajal suisa 20 minutit enne, kui skoori avas meie ühendmeeskond. 1. värava

skooris Peipsi ridades mängiv Richard Kuusmaa. Edasine mängupilt oli meie treeneri-tele juba nauditav vaadatata. Dikteerisime edasist mängu, kuni lõpuvile kõlamiseni.

Lõppskooriks Peipsi-Puhja 5, Põltsamaa Sport 1.

Meie skooritegijad olid Ric-hard Kuusmaa 3 väravat, Eldar Buk 1, Krister Laurisoo 1. Kogu meeskond võitles hin-

gestatult ja treenerite õpetusi kuulati tähelepanelikult.

Ühendmeeskonda kuulu-sid: Sergei Poljakov (VV), Märt Aan (SK Barca), Eldar Buk, Nevil Laumets, väga hea esituse teinud Alek-sander Rosenberg ja Emil Laumets, Johan Lääne (SK Barca), Kevin Opikov, Artjom Blinnikov, Daniel Menšikov (SK Barca), Svjatoslav Šutak, Jaroslav Šutak, Kevin Arly Laanemets, Kevin Iljin (SK Barca), Krister Laurisoo (K) ja Richard Kuusmaa.

Treenerid – Eduard Landz-berg, Andres Bõkarev ja Vla-dimir Feltin.

Järgmine mäng toimus juba 5.juunil Rannu kooli staadionil, vastaseks oli Tar-tu WJK Santos.

Olimar Laurisoo

Juunikuu esimesel lau-päeval mängiti Rannu kooli staadionil meistrikate 2. voor, kus meie vastaseks oli Tartu WJK Santos jalgpalliklubi.

Kuna meie meeskonna põhikoosseisu kuuluv võist-konna kapten ja vasakrün-daja Krister Laurisoo pidi tervislikel põhjustel mängu vahele jätma, siis mängule sõites oli pinge suur. Kapteni paela andis Krister Richard Kuusmaale, kelle panus män-gu oli kindlasti üheks võidu-võtmeks.

Juba 4. minutil skoorinud Richard Kuusmaa lõi meie ühendmeeskonna eest män-gus kokku 4 väravat. Meie meeskond dikteeris selles mängus absoluutselt kõike. Surve pandi vastasele peale mängu avavile kõlamisel ja seda survet suudeti hoida 60 minutit. Vastaste väravava-hil tuli pall enda meeskonna väravavõrgust välja võtta suisa 9 korral.

Meie ühendmeeskond võitis mängu kindlalt, skooriga 9-1.

Mängu jooksul lõi Richard Kuusmaa 4 väravat. Teisel

poolajal mängu lülitunud meeskonna väravavaht Ser-gei Poljakov näitas, et suudab samuti väravaid lüüa ning alistas vastasmeeskonna väravavahi 3 korral. Puhja ridades mängiv Märt Aan ja Peipsi ridades mängiv kesk-kaitsja Jaroslav Šutak said kumbki kirja 1 tabamuse.

Meie treenerite pingil ju-hendasid meeskonda seekord

Andres Bõkarev (SK Barca), Vladimir Feltin (FC Peipsi) ja Eduard Landzberg (FC Peipsi).

2. vooru koosseisu kuu-lusid: Sergei Poljakov (VV), Märt Aan (SK Barca), El-dar Buk, Nevil Laumets, Aleksander Rosenberg, Emil Laumets, Johan Lääne (SK Barca), Kevin Opikov, Daniel Menšikov (SK Barca), Svja-

toslav Šutak, Jaroslav Šutak, Kevin Arly Laanemets, Kevin Iljin (SK Barca), Karl Kender Neltsas (SK Barca) ja Richard Kuusmaa (K).

Juba 11.06 mängitakse ENMV 3. voor Vändra staa-dionil, kus meie vastaseks on Vändra JK Vaprus.

Olimar Laurisoo

FC Peipsi United Junior ja SK Puhja Barca Ühend-meeskond jätkab võidukalt ENMV-l

IV PEIPSIÄÄREVALLA

SUVEMÄNGUDVARAL

LAUPÄEV 7. AUGUST 2021ALGUS 10:30

LASKMINEKÄSIPALLI TÄPSUSVISKED

JÕU MITMEVÕISTLUSDISCGOLF

RANNAVÕRKPALLJALGPALL

LÜHIMAAJOOKSKUULITÕUGEKAUGUSHÜPETEATEJOOKS

SPORT

Foto: Helja Laumets

Foto: Helja Laumets

Eesti – riik, kus peaksin veetma oma vabatahtliku teenis-tuse pärast gümnaasiumi läbimist. Riik, mille puhul paljud minu sõbrad ja sugulased ei teadnud täpselt, kus see asub ja mis keelt seal räägitakse. Seega, miks ma selle riigi valisin? Kohalikud küsisid seda küsimust minult tihti, aga vastus on lihtne – miks ka mitte? Kui minu ema soovitas mulle Eestit kui võimalikku kohta, kus oma teenistus veeta, ei olnud ma päris kindel, kas see on õige mõte. Aga nüüd, kui olen siin, ei taha ma enam lahkuda, sest tunnen, et saan Eestit oma koduks kutsuda.

Eestis elan ma kaunis linnas Tartus, mida ma õpin iga päevaga üha enam armastama. Eriti nüüd, kui kõik on taas roheline ja lilled õitsevad. Ma avastan aina uusi nurgata-guseid ehkki alguses, eriti võrreldes Saksamaa linnadega, tundus Tartu mulle nii pisike.

Aga liigume edasi Koosale, 30 km kaugusele Tartust, kus asub minu töökoht. Seal asub noortekeskus, kus ma olen töötanud viimased 10 kuud. Lisaks lastega kaardi- ja laua-mängude mängimisele tegelesin ma käsitöö ja maalimisega. Rahvusköökide huviringis valmistasime erinevaid roogasid erinevatest maailma köökidest (näieks Mehhiko köögist wrapid, Prantsuse köögist flammekueche, Saksa köögist schupfnudeln). Eriti meelepärased olidki minu jaoks roh-kem loovust nõudvad ülesanded. Saksamaale naastes jään ma igatsema vestlusi noorsootöötajaga ning tööd noortega.

Ma olen tõeliselt tänulik aja eest, mille sain siin veeta ja võtan koju kaasa hulgaliselt positiivseid mälestusi.

Elisa Ungerer MTÜ Koosa Noorteklubi vabatahtlik

Elisa vabatahtlik teenistus Eestis


В ВОЛОСТНОМ СОВЕТЕ

Майское заседание волостного совета было про-ведено 26 мая посредством виртуальной инфо-системы VOLIS и онлайн-платформы Google Meet.

Повестказаседаниявключала11вопросов.Далеепред-ставленкраткийобзорпринятыхрешений.1.Волостнойсоветутвердилпостановление«Усло-вияипорядококазанияуслугнадому».Вданныйдокументвнесеныформальныепоправки.2. Принято решение о проведении торгов дляотчужденияследующихобъектовволостногоиму-щества:•ул.Тёэстузе9вгородеКалласте,начальнаяцена—20000евро;•ул.Кирику8впоселкеКазепяэ,начальнаяцена—16000евро;•участокСааревдеревнеПяйкси,начальнаяцена—5000евро;•участокХойдлавдеревнеНыва,начальнаяцена—3000евро.3.Волостнойсоветиздалпостановление«Порядокходатайстваоцелевомпособиинавнешкольноеобразованиеидеятельностьпоинтересамв во-лостиПейпсияэре».Постановлениемутвержденыусловияраспределенияцелевогофинансирова-ния, выделенного волостииз государственногобюджетадляразвитиявнешкольногообразова-нияидеятельностипоинтересам, в томчисле: 1)порядокходатайства,назначенияивыплатывоз-мещениярасходоввсвязисполучениемфизическомлицомвнешкольногообразованияилиучастиемфизическоголицавдеятельностипоинтересам; 2)условияипорядокходатайства,отчетности,ис-пользованияиназначенияпособиянадеятельностьвсфереразвитиявнешкольногообразованияиде-ятельностипоинтересамнатерриторииволости,атакжепособиядлясозданияновыхнаправленийвнешкольногообразованияидеятельностипоин-тересам.4.ПриняторешениеобезвозмездномпринятиивволостнуюсобственностькадастровыхучастковВади-теэиВарамыиза-ялгтеэL10.5.ВолостнойсоветутвердилпланразвитияАлат-скивискогодетскогосада.6.Решениемволостногосоветапрекращенадея-тельностькомиссиипореорганизациишкольнойсети,посколькукомиссияневыполнилавозложен-ныхнанееобязательств.7.Волостнойсоветосвободилотдолжностизаме-стителяволостногостарейшиныВяйноКивирюйта,которыйпродолжитработувкачествечленаволост-ногоуправления.8.ВолостнойсоветутвердилструктуруиштатныйсоставволостногоуправленияПейпсияэре.Врезуль-татеструктурныхизмененийсокращенадолжностьодногоиздвухзаместителейволостногостарейши-ны,аеготрудовыеобязанностиразделенымеждуволостнымстарейшинойидругимзаместителем.ВКалласте сокращенадолжностьработникапотуризмуикультуре,посколькуегообязанностиду-блируетцелевоеучреждение«РазвитиеКалласте».ВКалластепримутнаработууборщицусоставкойзанятости0,5.Вчислоеетрудовыхобязанностейвойдеттакжепродажабилетоввовремямероприя-тий.Появитсядолжностьоператоратехники,ответ-ственногозавыполнениехозяйственныхипрочихработнапринадлежащемволоститракторе.9. В связи с передачей трудовых обязанностейодногоиззаместителейволостногостарейшиныираспределениемихмеждуволостнымстарейшинойивторымзаместителемрешеноувеличитьставкузаработнойплатыволостного старейшиныи за-местителяволостногостарейшинына500евровмесяц.

ЯАКО ЛИНДМЯЭ ПредседательволостногосоветаПейпсияэре

Чтотакоебезопасность?Этоттерминувсехна слуху, ведьониспользуетсякаквобыденнойжизни,такивполитическихдискуссиях.Однакозначениеегоневсегдаоднозначно. С одной стороны, говоря обезопасности, мы подразумеваем некоеобъективноечувствозащищенности,кото-роеформируетсяокружающейсредой,носдругойстороны,—этоиличноеощущениеблагополучия.Чувствобезопасностивозрас-таетвусловияхсоциально-экономическогоблагосостояния,котороезависиткакотоб-щейэкономическойситуациивстране,такиотуровняжизниобщества.Вдействительно-стижебезопасностьзависитоттого,вкакоймереместное самоуправлениеи каждыйчеловеквотдельностиготовыпожертвоватьресурсамиивременемрадисозданияболееблагополучнойжизненнойсреды.

Приведеннаятаблицасвидетельствуето том, что в последние годы число ава-рийно-спасательных вызовов в волостиПейпсияэренеуклонноувеличивалось.Этокасаетсякакобщегоколичестваспасатель-ныхопераций,такипожаров,втомчислевжилыхпомещениях.Растетичислонесчаст-ныхслучаевнаводе.Печальнаястатистиканарушаетощущениепокояиблагополучия.Сдругойстороны,превентивнаядеятель-ность способствует укреплениючувства

безопасности. С этойцельюя призываюжителей волости Пейпсияэре оценитьбезопасностьместобщегопользования, атакжепридомовыхтерриторий,втомчислеземельныхучастковрядомсдомамивашихблизких,соседей,знакомыхидрузей.Неко-торыенедостаткиможноисправитьсвоимисилами,одругих—известитьспасательнуюслужбуилиместноесамоуправление.Кпри-меру,безопасностьсвоегодомавыможетеобеспечить,установивограждениявокругпрудовилинебольшихводоемов,чтобыкто-тоиздетейилилюдипреклонноговозрастанемоглиненарокомупастьвводу.Крометого, постарайтесь привести в порядокканавыисделайтесверхунадниминастил;утилизируйтеопасныеотходы; сделайтеболеепологимиберегаводоемов;отремон-

тируйтеветхиемостыинастилы;убедитепожилыхнепользоватьсяузкимимостками;непозволяйтелюдямпреклонноговозрастанабиратьведромизводоемаводудлябыто-выхнужд,лучшепомогитеимустановитьдля этих целейнасос; не проезжайте поузкиммосткамнавелосипеде; запомнитесамииубедитеблизких,чтоалкогольиводанесовместимы.

ВволостиПейпсияэревосстановленыиоблагороженыместадлякупания,чтобывсежелающиемоглинасладитьсякомфортнымибезопаснымлетнимотдыхомнаберегахводоемов.Чистыеиаккуратноподстрижен-ныегазонынапляжахсоздаютощущениепростора. Для удобства и безопасностиотдыхающихпостроеныпонтонныемосты,установленыстолысоскамейкамииобору-дованыместадлябарбекю.НаспециальныхстендахотСпасательногодепартаментараз-мещенысредствадляспасенияутопающегоиинформацияовозможностяхполученияпервойпомощи.Толькововремя замечаянеладноеинемедленноисправляяошибки,мысможемсделатьокружающийнасмирболеебезопасным.

Вармо Лауметс Руководитель спасательной команды Алатскиви, Южный спасательный центр

Безопасность жизненной среды в ПейпсияэреОсновные показатели безопасности в волости Пейпсияэре, 2018–2020 гг.СОБЫТИЕ 2018 2019 2020Количество вызовов 113 115 137Количество спасательных операций 73 84 101Количество пожаров 27 32 36Пожары в жилых помещениях 7 8 11Число погибших в результате пожара 1 2 1Несчастные случаи на воде 2 6 3Число утонувших 1 1 1Услуга домашнего консультирования 275 264 212Число потенциально опасных домов (красных или желтых)

112 36 49

За достоверность информации, орфографию и пунктуацию публикуемых в «Вестнике Пейпсияэре» статей и сообщений несут ответственность авторы публикаций.

ЖителипоселкаВарньядолгоевремяпыталисьнайтирешениенасущнойпробле-мы:впоселке,расположенномнаберегуЧудскогоозера,нетнипляжа,нихотябывозмож-ностиполюбоватьсяводнойгладью.Обеспокоенныеэтимвопросом сельчане решиливзятьсязаделособственны-мисилами.Ссогласияволост-нойуправыипоинициативевладельцевгалереиVoronja,Домасамоварови«Летучегокорабля» местныежителипривеливпорядокзаросшийканал, представляющийсо-бойпродолжениеулицыЯрве.Впроектепринялиучастиекакмолодежь,такистаршеепоколение,какэстонцы,такирусские старообрядцы.На

собранныеобщимиусилиямисредства осенью заказалиуслугу экскаватора. За зимупочвапросохла,и30апреляпрошлаобщественнаятолокапоочисткеприбрежнойтер-риторииоткамнейикорней.5июняспомощьюместногонаселениянапляжеустанови-

липервуюскамьюдляотдыхаи созерцания природныхкрасот.СейчаспляжвВарньяоткрыткакдляжителейпо-селка,такидлягостей.Здесьможно замечательноотдох-нутьиполюбоватьсявидамиЧудскогоозера.

А местная община ужестроит планы на будущее.Общественныйпляжподра-зумевает наличие кабинкидляпереодевания.Посколь-куданныйпроектявляетсягражданскойинициативой,то мы будем рады любойпомощииподдержке,чтобысделатьнашпляжещеболеекомфортным.

Желающих внести свойвкладиулучшитьобществен-ныйпляжвВарньяпросимсвязатьсяснедоходнымобъ-единением «Peipsi Tulevik»([email protected],тел.58050201–МаркоМеси).

ХерлингМеси, хозяйкаДомасамоваров

В Варнья появился общественный пляж

Чудское озеро и озероВыртсъярв—крупнейшиевнутренниеозераЭстонии,соединенныерекойЭмайы-ги.Этотуникальныйводныйпутьможносравнитьснео-граненнымалмазом.Озерадо сихпорнеимеют сооб-щениясБалтийскимморемипоэтомунедоступныдлямногихлюбителей водныхпутешествий.

ОсознатьзначимостьЧуд-ского озера и озераВырт-съярвпоможет10-дневноеприключение, охватыва-ющее два самых большихвнутреннихозераЭстонииисоединяющуюихрекуЭмай-ыги.Главнымсобытиемфе-стиваля станет встречанаводномпарадевТартудвухисторических судов:ладьи,которая начнет свой путьотбереговЧудскогоозера,ипарусника с волоком, ко-торыйпоплыветнавстречуладьепоозеруВыртсъярв.Наусловияхпредварительнойрегистрациикисторическойфлотилиимогутприсоеди-

нитьсяидругиелодкиилииныеплавсредства.

В рамках 10-дневногоФестивалявнутреннихводо-емовпройдутразличныеме-роприятиянапристаняхивпортах.Будуторганизованымастер-классы, соревнова-ния, состоится культурнаяпрограмма, гости смогутпопробоватьблюдаместнойкухни.

ОрганизаторфестиваляКайди Плоом приглашаетвсех желающих познако-митьсяспортамиПричудьянавелосипедахилипешком:«Вкаждомпортубудуторга-низованыпоходы,участникикоторых посетят разныедеревниПричудья, музеи,местапляжногоотдыхаина-сладятсячудеснымивидамиприроды».

Кади ПлоомОрганизатор

Недоходнаяорганиза-ция«ТуризмПричудья»

[email protected]+372 5696 4686

10-дневное приключение на водах Чудского озера, реки Эмайыги и озера Выртсъярв

Foto: Tom ZuravljovФестиваль внутренних водоемов организован при под-держке Европейского фонда морского дела и рыболовства, проекта «Common Peipsi», финансируемого из Программы приграничного сотрудничества «Эстония-Россия», а также при участии волостей Алутагузе, Муствеэ, Пейпсияэре, Тарту, Луунья, Сетомаа и Ряпина.

Порты и хедлайнеры Фестиваля внутренних водоемов в Причудье:

07.07 – Васкнарва – Zetod08.07 – Муствеэ – Posõ09.07 – Колкья – Via Baltica10.07 – Тартуская ладейная мастерская – Kukerpillid11.07 – Луунья – Angus12.07 – Варнья – Svjata Vatra13.07 – Пийриссаар – Kiiora14.07 – Мехикоорма – Nedsaja küla bänd15.07 – Вярска – Väliharf16.07 – Ряпина – Audru Jõelaevanduse Punt



Mis asi on turvalisus? Seda sõna kasutatakse sageli nii tava- kui ka poliitilistes vestlustes ning võib olla üsna mit-meti mõistetav. Ühelt poolt tähendab see ju objektiivset kindlustun-net, mida kujundab ümb-ritsev keskkond, teiselt poolt isiklikult tajutud heaolutunnet. Turvatun-net kasvatab palju ma-janduslik ja sotsiaalne heaolu, mis sõltub riigi üldisest majanduslikust käekäigust ja inimeste toimetulekust. Tegelik turvalisus aga sõltub sellest, kui palju omava-litsus ja iga inimene on valmis ohutuma elukesk-konna loomisse oma aega vahendeid kulutama.

Tabeli arvudest on näha kurb tõsiasi, et viimastel aastatel on päästjate väljakutsete arv Peipsiääre vallas kasvanud. Seda nii kõigi päästesündmuste, kui ka tulekahjude ja elu-hoonetulekahjude osas. Suurenenud on ka veeõn-netuste arv. Need tead-mised turvatunnet just ei kasvata. Küll aga kasvab turvatunne õnnetuste ennetamise kaudu. Sel-leks kutsun Peipsiääre

valla rahvast hindama avaliku ruumi, aga ka enda ja oma lähedaste, naabrite, tuttavate ja sõprade koduümbruse ohutust ning turvalisust. Mõned vigadest saab ise parandada, teistest päästjatele või omava-litsusele teada anda. Näiteks koduümbruse ohutuse tagamiseks saad paigaldada oma tiikide või väikeste veekogude ümber piirdeaiad, et väi-kelapsed või eakad oota-matult vette ei satuks. Veel: Tee korda kaevud ja kata need kaantega; eemalda ohtlik prügi ja tasanda veekogude kal-dad; paranda lagunenud

purded ja sillad; veena eakaid vältima kitsaid purdeid; ära lase eakatel võtta veekogust ämbrite-ga tarbevett, vaid paigal-da sinna pump; ära sõida rattaga üle kitsa purde; pea ise meeles ja veena lähedasi, et alkohol ja vesi ei käi kokku.

Peipsiääre vald on taastanud ja korrasta-nud mitmeid veekogude-äärseid supluskohti, et inimesed saaksid mõnu-ga ja ohutumalt suverõõ-me nautida. Rannad on puhastatud, niidetud ja nii vaateväli avaramaks tehtud. Ehitatud on ujuv-sillad, paigaldatud lauad pinkidega, grillimisalu-

sed, et inimestel oleks ikka turvalisem ja muga-vam. Koos Päästeameti-ga on supluskohtadesse paigaldatud veeohutus-stendid, kust leiab es-mased vahendid uppuja päästmiseks ning infot abi kutsumise kohta.

Ainult vigu märgates ja neid kohe parandades saame ümbritsevat elu-keskkonda meile kõigile päriselt turvalisemaks kujundada.

Varmo Laumets Lõuna päästekesku-se Alatskivi pääste-komando pealik

Peipsiääre valla elukeskkonna turvalisus

SÜNDMUS 2018 2019 2020

Väljakutsete arv 113 115 137

Päästesündmuste arv 73 84 101

Tulekahjude arv 27 32 36

Eluhoone tulekahjude arv 7 8 11

Tulekahjudes hukkunute arv 1 2 1

Veeõnnetuste arv 2 6 3

Veeõnnetustes hukkunute arv 1 1 1

Tehtud kodunõustamiste arv 275 264 212

Ohtlike (punaste/kollaste) kodude arv 112 36 49

Peipsiääre valla põhised turvalisuse näitajad 2018 – 2020

Цель услуги – обеспечить лицам с особыми потребностямиюридические консультации и помочь им в повседневном

общении с ведомствами и в делопроизводстве.

Юридическая помощь обеспечивается при решении бытовыхправовых проблем – долги, жилье, семейные вопросы,

вопросы, касающиеся работы, пособия и тому подобноен

Бесплатные консультациипо правовым вопросам

Для получения юридической консультации необходимопредварительно зарегистрироваться по телефону

SA Õigusteenuste Büroo: 53 850 005 c понедельника почетверг c 10.00 до 16.00

epikoda.ee/oigusnoustaminewww.otb.ee


16,17,18, 24, 25 juuli

jätkuvad ka sel suvel

08.07.Mustvee

07.07Vasknarva

09.07.Kolkja

12.07.Varnja

10.07.Palupõhja

09.07.Veldemanni puhkemaja

13.07.Piirissaar

14.07.Mehikoorma

10.07Tartu

Lodjakoda

09.07.Valma

08.07.Tamme

07.07.Järvemuuseum

08.07.Väike-Rootsi

talu

09.07.Võrtsjärve

külastuskeskus

07.07.Pikasilla

08.07.Oiu küla

Õpitoad ja kontsert on osalejatele TASUTA

7.07 - 16.07. 2021

16.07Räpina


mõlasurfi retked erinevad õpitoad

jalgratta-matkad

rahva-muusika kontserdid laeva-sõidud

Kohaliku toidu,

toodete ja käsitöö

laat

07.07Arumetsa

15.07Värska

11.07.Luunja

PEIPSI KALANDUSPIIRKONNA

ARENDAJATE KOGU


Mälestame viiendal surma-aastapäeval

oma kallist vanaema

MALL GRATŠEVA 28.11.1928–06.06.2016

EELK ALATSKIVI KOGUDUS

Jumalateenistused Alatskivi kirikus pühapäeviti kell 12.30.Alatskivi koguduse a/a EE371010102021391000

EELK KODAVERE MIHKLI KOGUDUS

Jumalateenistused Kodavere kirikus pühapäeviti kell 10.30. EELK Kodavere Mihkli koguduse a/a EE331010102029040007

SERGEI MEDVEDEV 05.08.1961–14.05.2021

ARNO LILLE 21.05.1960–20.05.2021

SELMA-VALENTINE MARGUSSON

24.06.1934–21.05.2021

ERGAV PÄRNA 04.07.1960–27.05.2021

ZINAIDA KURILOVA 05.11.1928–06.06.2021

PEIPSIÄÄRE VALD MÄLESTABMAI/ JUUNI 2021

Müüa lõhutud küttepuud. Info

53457403, 53403583

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja

põllumaad. Tel 504 5215,

514 5215, [email protected]

Korstnate ehitus ja remont

koos vajalike plekitöödega.

Tel 5618 9517

[email protected]

Autoromude tasuta äravedu ja

registrist kustutamine.

Tel 5370 2052

Sanitaartehnika kauplus

www.dr-sanitaartehnika.ee

WC-potid, segistid, valamud,

radiaatorid, pumbad kaevu jne

kiire EPOOD avatud 24/7

D.R. Sanitaartehnika aadress:

Lembitu 6, 50406 Tartu

Telefon: 740 9142

Vinged elektrirollerid ja

mootorrattad 100 km sõitu

ainult 0,5 € eest elektrit.

Vaata lähemalt veebilehelt

www.supersoco.ee

Võimalus proovida sõidukeid

Kassisilma 6, Tartus

Motohobi motokeskuses

KUULUTUSED

UUED VALLAKODANIKUD

GEORG JAANSALU 18.05.2021 Koosa piirkond

MILLI MAYA SCOTT 29.05.2021 Alatskivi piirkond

Juuli ja augustikuu sünnipäevalastel, kes ei soovi äramärkimist valla lehes, palume sellest teada anda 13. augustiks e-posti aadressile: [email protected] või telefoni teel 523 8740.

70 URMAS-UNO LUMISTE

70 ANATOLI GRETŠKOV

70 NIINA POTAŠENKOVA

70 MARIA SERGEEVA

70 KORA LUPTOVA

70 FENJA PLEŠANKOVA

75 MAIE ELKEN

75 ANTONINA BOGDANOVA

80 VJATŠESLAV GALETIN

80 KALJU KOCHK

80 VAIKE POLL

80 ELVE TOOP

80 JUTA OJAKIVI

80 ANTONINA FROLOVA

80 LUULE ARIA

81 BORIS SOMELAR

81 HELJU JOHANSON

81 ANTONINA JEKORJAŠINA

81 PILVI KONT

82 PAVLA TILGA

82 LIIVI MÄGI

82 HELGI SAAR

83 JAAN ROPS

83 TAIVO KOOK

83 LEONTI RASTŠOTNOV

83 MARE-KOIDULA KRUUS

83 MAIE RAUDVERE

83 ENDA TIMAŠOVA

84 ANTS LÕHMUS

84 ANTS ANNAMA

84 SILVI-OLGA POOLAKESE

84 JELIKONIDA PEDOVA

84 JEVGENIA SILD

84 ANTONINA LAGUNOVA

85 EEVI PERSIDSKI

85 KALJU VILDE

86 AITA LUISK

86 MIIA MARAN

86 AASA KUUSIK

86 ELLE-MAI KANA

88 EVA SAREP

88 FLORELLI KÕIV

89 JAAN-KALEV ANSIP

92 BERTA VARIKO

94 EHA KOBIN

PALJU ÕNNE!

rendib välja ruumi sünnipäevadeks,

pulmadeks ja koolitusteks.

Saal mahutab kuni 120 külalist.

Perioodil mai-okt.

Info tel 528 6481; [email protected]

Kadrina mõisa Pullitall

Soojuspumpade müük ja paigaldus.

Tel. 5666 3185

JUUNIKUU

SÜNNIPÄEVA-

LAPSED

peipsiääre - peipsivald.ee

Documents