SDE PEREPOLIITIKA SEISUKOHAD

Urve Palo, Heljo Pikhof

Perepäev Riki-Tiki Mängumaal03.jaanuar 2011.a.

Aasta 2018

• Eesti seisab silmitsi rahvastiku vananemise ja vähenemisega;• Laulva revolutsiooni põlvkond on saanud 30aastatseks ning

aktiivselt hõivanud kohad tööjõuturul. Esialgne tööpuuduse kasv aastatel 2010 on vähenenud ja peamiseks mureks on Eestit lähitulevikus ähvardav tööjõupuudus, kuna tööjõuturule tulevad põlvkonnad on ilmselgelt väiksemad kui sealt lahkuvad;

• Näiteks Tartu tudengipäevade osavõtjate arv on kaks korda vaiksem kui 2010. Põhjuseks 90ndate madal sündivus;

• Tööturule siseneb pea poole vähem inimesi (20-24 a 120 874 2010.a. ja 2018 65 671);

• Sündide arv väheneb poole võrra isegi kui sündimuskäitumine jääb samaks (ehk 1,65 last naise kohta);

• Üle 65 aastasi on 10 000 inimest rohkem kui praegu.

Sündimuskordaja2009 a. summaarne sündimuskordaja 1,65 last naise kohta.Sündimuskordaja kasv võib olla ajutine (edasilükatud sünnid);

Sündide arvukuse kasv on ajutine, põlvkondade arvukusest tingitud;

Sünnid: 46% esimesed lapsed peres, 35% teised lapsed peres, 13% kolmas laps, 6% neljas ja enam laps peres

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

2,2

2,4

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Summaarne sündimuskordaja Eestis

Sündivus 1990-2010

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

1985 1989 1991 1994 1997 2000 2003 2006 2009

Aasta 2018

• Lõplikult on selgeks saanud, et Eesti rahva tulevik on suhteliselt tume ning aktiivselt tuleb midagi ette võtta, et eestimaalasi oleks enam;

• Paljude võimalike rahvastikuküsimuse lahendamise võimaluste suhtes räägitakse järjest enam tööjõu Eestisse toomise vajadusest. Kuna sama on teemaks ka teistes Euroopa riikides, siis käib tegelikult võistlus tööjõu parast.

Immigrantide osakaal Euroopa riikides, %

40

32

12,5

12

10,6

8,3

8,1

7

6,2

5,8

4,1

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45

Läti

Eesti

Austria

Rootsi

Holland

Suurbritannia

Saksamaa

Kreeka

Taani

Tšehhi

Portugal

Eesti perepoliitika • On kõige enam EL riikidest keskendunud sündidele

(vanemahüvitis, sünnitoetus);• Toetab lapsevanema varasemat töötamist

(vanemahüvitis, täiendav maksuvaba tulu alates pere teisest lapsest);

• Üha enam toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele. Kui 2000 a. said vaesemais ja rikkamais tulukvintiilis elavad lapsed toetusi võrdselt lapse kohta, siis 2008.aastaks oli kõrgeima tulukvintiili toetus 1,8 korda kõrgem, kui vaeseimas kvintiilis;

• Esimese lapse sünnitamise tõenäosus on madalapalgaliste seas vanemahüvitise ajal langenud;

• Kulukaimad meetmed vaesuse leevendamise seisukohalt on vanemahüvitis ja täiendav maksuvaba tulu laste arvu järgi.

Kulutused peretoetustele ja vanemahüvitisele ning osakaal SKPs

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Kulutused peretoetustele, mln kr 1 317,0 1 317,2 1 395,4 1 382,0 1 664,7 1 643,2 1 643,6 1 677,4 1 710,3 1 586,2

Kulutused vanemahüvitisele, mln kr 441,3 552,6 898,0 1 113,1 1 866,9 2 389,3

Peretoetuste osakaal SKP-s, % 1,37 1,21 1,15 1,01 1,10 0,94 0,78 0,68 0,68 0,73

Vanemahüvitise osakaal SKP-s, % 0,29 0,32 0,43 0,45 0,74 1,10

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2000200120022003200420052006200720082009

miljonit krooni

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

1,2

1,4

1,6protsenti SKP-s

Kulutused peretoetustele, mln kr Kulutused vanemahüvitisele, mln kr

Peretoetuste osakaal SKP-s, % Vanemahüvitise osakaal SKP-s, %

2011.a eelarves kulutused peretoetustele on jäänud samaks, kuid vanemahüvitis on kasvanud 300 milj.kr. võrra (kokku juba 2,66 miljardit kr.)

Eesti: vananev ühiskond

• Eduka vananeva ühiskonna poliitika põhineb perepoliitikal ja ennetaval tervisepoliitikal;

• Eestimaalased soovivad saada keskmiselt perre 2,2 last;

• Tegelikkus on 1,65;• Miks tegelikkus ei vasta soovile (“Sündimust

mõjutavad tegurid Eestis 2008”):

- Liiga väike riigipoolne materiaalne toetus (50% vastanutest);

- Ma ei suuda tagada lastele head haridust (35%);- Lastehoiu võimalused ebapiisavad (35%);

Teiste riikide kogemused

• EL riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kus lastetoetused on kõrged ja soodustatakse töö-ja pereelu ühitamist on ka sündivus kõrgem, kui Eestis;

• Näiteks Soomes, Taanis ja Rootsis kus laste arv ühe naise kohta on üks kõrgemaid Euroopa Liidus, on nii naiste hõivatus tööjõuturul kui ka peretoetuste osatähtsus riigi SKPsse üks kõrgemaid;

• Eesti peretoetuste ja vanemahüvitise osakaal moodustab 2011.aasta eelarves 1,7% SKPst.

• Soomes ja Rootsis moodustavad peretoetused 3% ja Taanis koguni 3,8% riigi SKPst

SDE perepoliitika

Kolmekordistame lapsetoetused. Maksame igale lapsele kuni 19. aastaseks saamiseni 60 EUR (ligi 1000 krooni) kuus.

SDE perepoliitika

Jätkame SDE algatatud riiklikku programmi „ Igale lapsele lasteaiakoht“, millega suurendame riiklikke investeeringuid lasteaedadesse. Tõstame lasteaiaõpetaja palga algkooliõpetaja palga tasemele.

SDE perepoliitika• Kindlustame riigi poolt tasuta põhi- ja keskhariduse.

Senisele täiendavalt rahastatakse riigieelarvest koolilõuna kogumaksumus, samuti töövihikud, kunstiõppe tarbed, koolisõit ning õpilaskodude loomine ja ülalpidamine;

• Taastame ranitsatoetuse;• Loome tingimused üliõpilastele õpingute

nominaalajaga lõpetamiseks: tagame riikliku koolitustellimuse vähemalt 70%-le keskhariduse omandanutest, kindlustades nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased 2000-kroonise õppetoetusega kuus ja edukamad täiendavalt 1000 krooniga kuus.

SDE perepoliitika

Käivitame operatiivse seire, et saada tõsikindel ülevaade häda tegelikust ulatusest: •kui palju on meil lapsi ja noori, kes vajavad kiiresti abi;•milline on pilt piirkonniti;•missugune on abi vajavate noorte vanuseline struktuur.

Laste arenguvõimaluste võrdsust toetavad:

• Eelhariduse kvaliteet ja üldine kättesaadavus• Sotsiaalsete filtrite kõrvaldamine ja regionaalse ebavõrduse

vähendamine ligipääsus haridusele• Varandusliku märgistuse vältimine, laste võrdne kohtlemine

Põhihariduse suunatus iga lapse/nooruki võimete arendamisele ja isiksuse kujundamisele

• Huvihariduse kättesaadavus sõltumata vanemate rahakotist

• Turvaline koolikeskkond• Koolitoit kõigile lastele• Sotsiaalne ja psühholoogiline abi

SDE perepoliitika

• Maksame täiendavat 450-kroonist lastetoetust neile, kelle vanemad on töötud.

• Suurendame lasterikaste perede toetust 2640 kroonilt vähemalt alampalgani.

• Kahekordistame üksikvanema lapse toetuse.• Aitame üksi last kasvatavat vanemat juriidilise abiga,

kui teine vanem hoiab kõrvale lapsele elatisraha maksmisest; tugevdame riigi rolli oma kohustusi mitte täitva vanema mõjutamisel; pikendame riigipoolse elatisraha maksmise perioodi.

SDE perepoliitika

• Muudame vanemahüvitise õiglasemaks, langetades praegust lage kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele.

• Teeme vanemahüvitise maksmise paindlikumaks – nõnda, et hüvitist saaks osadena välja võtta kuni lapse 8-aastaseks saamiseni.

SDE perepoliitika• Toetame õiguskantsleri volituste

suurendamist ja institutsiooni tugevdamist, et täita laste-ombudsmani funktsioone.

Õiguskantsleri kätte peaks koonduma kogu laste õiguste ning laste õiguste rikkumise alane teave. Õiguskantsler laste õiguste voliniku funktsioonides peaks olema see institutsioon, kelle tellimusel viiakse läbi uuringuid ja analüüse – hindamaks seda, kuidas on tagatud laste õigused; ning juhul, kui tegelik poliitika ’sõidab lastest üle’, oleks tema kohustus otsida võimalusi laste kaitsmiseks-säästmiseks ja arenguks.

„Euroopa laste strateegia“ – see on Euroopa Parlamentaarse Assamblee dokumente – näeb ette, et enne kui mis tahes õigusakt vastu võtta või tegevusprogramm kokku panna tuleb analüüsida selle mõju lastele.

SDE perepoliitika

• Maksame riigieelarvest kinni põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuse õpilaste kaks huvihariduse tundi nädalas e toetame seda 3000 krooniga aastas.

• Loome omavalitsustele riikliku toetuse pikapäevarühmade avamiseks.

• Koolivägivalla vastu võitlemiseks ning noorte õiguste eest seismiseks algatame riikliku Turvalise Kooli Programmi.

Küsimusi?

TÄNAME!