27. mai 2014 • nr 5 (233)

Head vana aasta lõppu, Mustamäe haridusrahvas! LK 4

Pidu sinus eneses ehk abiks algajale klubitöötajale LK 7

Kirjanikud said pingid, lipuväljak roosid LK 3

MustamäeHeakorrakuu parimad talgujuhidRaissa Frei, Mustamäe Humanitaar-gümnaasium – talgud Tammsaare tee 145 ümbritseval linnaalal, osales ca 600 koolilast.Riin Jõgi, KÜ Harmot – heakorras-tati Mustamäe tee 169 maja ümbrit-sevad haljasalad.Ljubov Konstantinova, Mustamäe Reaalgümnaasium – Vilde tee 64 ümbruse haljasalade koristamine.Katri Kerem, Lasteaed Vesiroos – Sütiste tee 8 ümbritsevate alade suur-puhastus.Viive Väär – Parditiigi pargialuse ko-ristamine.Dmitri Pauts – suur panus 10. mai talgutel Sütiste pargis.

Mustamäe kaunid hooned

Korterelamu – Mustamäe tee 169, KÜ Harmot

Tervisespordirajatis – Tiit Soku Korvpallikool, Tervise tn 21

Ühiskondlik objekt – Tallinna Tehni-kaülikool, Ehitajate tee 5

Märka ja tunnusta!XVII täiskasvanud õppija nädalal (10.–17. oktoober) tunnustatakse silmapaistvaid inimesi ja organisat-sioone tiitlitega: aasta õppija, kooli-taja, koolitussõbralik organisatsioon, koolitussõbralik omavalitsus. Mär-ka Sinagi tublisid inimesi enda üm-ber ning esita kandidaat hiljemalt 1. juuniks 2014.

Reglement ja esitamise vormid www.andras.ee/tunnustamine

LÜHIDALT

Kesse tahab läbi minna väravast?

4. juunil tõstab dirigent Raul Talmar Liivaku lasteaias taktikepi ja ligi 300 Mustamäe laululapse suust kõlab meie laulupeokese traditsiooniline avalaul „Pidu hakkab, pidu hakkab, pereeidekene“.

Karin Mägi Eve Jürlauprojekti eestvedajad

Juba viiendat korda kogunevad Musta-mäe kaheteistkümne lasteaia 5–7-aas-tased lapsed 4. juunil Liivaku lasteaia „laululavale”, et üheskoos järgi proo-vida, kuidas on dirigendi taktikepi all laulda. Esitamisele tuleb 10 lõbu-sat laulu, mida lapsed on terve aasta oma tublide muusikaõpetajate juhen-damisel harjutanud. Ja mis kõige to-

redam – selle väikese juubelipeokese jaoks kirjutas meie muusikaõpetaja Ka-rin Muldma ka signatuurlaulu „Laulu-peoke”. Väga oluline on olnud kõiki-de Mustamäe lasteaedade muusika-õpetajate koostöö repertuaari valikul ja peo kavandamisel, muusikaõpetaja-tele toimusid ka koolitused rahvariie-te kandmisest.

Pidu alustab rongkäik ja lõpetab piknik Laulupidu algab kell 10.30 rongkäigu-ga Tallinna Saksa Gümnaasiumi staa-dioni juurest. Sinna kogunevad kõik kaunites rahvariietes esinejad, kaasas oma lasteaia lipp ja eelmiseks laulu-peoks valmistatud rahvariietes nukk. Kõige ees on laulupeo tuli ja sammu aitab seada Tallinna Sadama Puhkpil-liorkester.

Pidude idee autoriks on meie kaua-aegne muusikaõpetaja Sirje Jõeleht, laulupeokesed toimuvad suurte laulu- ja tantsupidudega samal aastal ning ni-med on ajendatud vanadest laulumän-gudest: „Karjapoiss on kuningas” 2004, „Sinikirja linnukene” 2007, „Sõua lae-va, jõua laeva” 2009, „Notku, notku, neulukane” 2011, „Kesse tahab läbi minna väravast...” 2014.

Et laste lauluhääled saaks natuke puhata, esitavad Leigarid ja TTÜ rahva-tantsurühma Koidupuna mehed tant-su „Isad ja pojad”. Kui kõlanud on vii-mane laul, ootab lapsi piknik kaasavõe-tud moonakottidega – nii nagu esimes-tel laulupidudel kombeks oli.

Tänu koostööpartneriteleEsinejaid kostitavad ka meie head sponsorid Premia Tallinna Külmhoo-

ne AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS, peo õnnestumisele on õla alla pannud Mus-tamäe LOV, Kultuurikeskus Kaja, Ees-ti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu jpt. Igal laulupeokesel on oma logo, mille autoriks on Henry Semmel, suurepärast meeskonnatööd on üles näidanud kogu Liivaku lasteaia per-sonal, Liivaku lasteaias on avatud näi-tus „Mustamäe lasteaedade laulupeo-kesed läbi aegade”. Laulupeokese pat-rooniks on kõikidel pidudel olnud pre-sidendiproua ja folklorist Ingrid Rüü-tel, kes on ka tänavusele peole oodatud. Suur aitäh dirigent Raul Talmarile, kes tihedal üldlaulupeo eelsel ajal on alati leidnud aega meie peokest juhatada.

Olete kõik oodatud Mustamäe laste-aedade V laulupeokesele „Kesse ta-hab läbi minna väravast”!

27. mai 20142 Mustamäe

K evad on uue alguse sümbol. Ka koo-lides-lasteaedades tõmmatakse õp-peaastale joon alla, paljude jaoks saab üks eluetapp läbi, ees ootavad

senikäimata teed ja rajad, valikud ja võima-lused. Ning alati on selles emotsioonis, mi-da kannavad pidulikud lõpupeod ja kooliak-tused, korraga nii rõõmu ja elevust kui ka nostalgilisi noote. Lausa valu võib teha lah-kumine vanast koolist, klassikaaslastest, tea-da-tuntud õpetajatest...

See on inimlik, sest mingi osa meie ole-musest leiab ikka turvatunnet vanas, isegi kui see on oma aja ära elanud. Aga kas saab-ki uus päris ilma valuta sündida?

Nüüd te kindlasti küsite, mis ma selle uue ja vana, valu ja rõõmuga öelda tahan ja kuhu oma jutuga tüürin. Muidugi Mustamäe esime-se, üle poole sajandi vanuse koolimaja juur-de, kus alustas oma haridusteed ja siirdus ellu mitmeid põlvkondi tublisid inimesi. Ajaham-mas teeb meie kõigiga oma tööd, aga mõnikord kestavad inimpõl-ved kauem kui see, mis inimene on oma kätega loonud.

Nii läks ka selle koolimajaga. Hoone amortiseerus päästma-tult ja ligi kümme aastat taga-si kolis kool ohtlikuks kuuluta-tud hoonest välja. Palju oli mõt-lemist, mida majaga ette võtta, kas saaks se-da päästa, oli ka arvamusi, et võib-olla peaks maha müüma jne. Kuidagi võõrastav tundus mõte, et tulevikus ei pruugi paik enam kogu-konnale kuuluda, vaid läheb kellegi erakä-tesse, kes pole vahest sugugi huvitatud lin-naosa elanikele tegevuse pakkumisest.

2013. aasta algusest tühjalt seisnud ma-ja hakkas aga, mida aeg edasi, seda rohkem, pakkuma huvi neile kodanikele, kes ei pea teiste inimeste tööd ja vaeva millekski, kelle-le lihtsalt meeldib rüüstata ja lõhkuda. Palju-de elus olulist rolli mänginud koolihoone olu-kord on tänasel päeval rohkem kui kurb, hoo-nesse murtakse pidevalt sisse, ikka ja jälle lõ-hutakse seal mõni uks või aken, pannakse põ-lema, mis ette juhtub, jne. Iga lõhutud augu parandamiseks tuleb kulutada maksumaks-ja raha – ja need summad ei ole väikesed.

M iks Mustamäel on vandaale ja kus nad täpselt pesitsevad, see on omaette kurb teema, millele ma tänases leheloos keskenduda ei ta-

haks. Heameel on, et ka Tallinna linnavalitsus mõistis olukorra tõsidust ja eraldas Akadee-mia tee 30 asuva vana koolihoone lammuta-miseks 75 000 € – mis tähendab, et paik saab juba lähitulevikus uue elu ja hingamise. Mul on suur rõõm teile kinnitada, et Mustamäe-le kerkib kaasaegne ujulaga spordikompleks!

Vajadusest just niisuguse asutuse järele on linnaosas kaua räägitud, see on alati olnud üks nii teie kui minu unistustest. Kõik ei sün-ni muidugi üleöö, aga ujula ja spordikesku-se detailplaneeringu ettevalmistamise ja va-na hoone lammutustöödega loodame valmis saada käesoleva aasta lõpuks, järgmine aas-ta alustame projekteerimist ning 2016. aas-tal paneme uuele hoonele nurgakivi.

Tundub, et suurtel unistustel ongi kombeks täituda. Rõõmsaid uusi algusi meile kõigile!

Ajaleht MustamäeVäljaandja: Mustamäe Linnaosa ValitsusToimetaja: Lea Arme, telefon: 645 7521, e-post: lea.arme@tallinnlv.eeTõlge: Filoloog TõlkebürooKujundaja: Andrus Rebane

Trükk: AS Kroonpress Levi: Standard Post OÜToimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada.Toimetus ei vastuta ärireklaamide sisu ja vormi eest.Ajaleht internetis http://www.tallinn.ee/est/Mustamae-ajaleht

JUHTKIRI

Väärikas paik saab peatselt uue elu

EHITAME MUSTAMÄELE KAASAEGSE UJULA.

Helle KaldaMustamäe linnaosa vanem

16. mail paigaldas Tallinna linnapea Edgar Savisaar arstide ja õdede ma-jaks renoveeritava Akadeemia tee 48 hoone vundamenti heade soo-vide kapsli.

Hoone rekonstrueerib Tallinna Linna-varaameti tellimusel arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ juba järgmi-se aasta alguseks. Arstide ja õdede maj-ja on planeeritud kokku 97 korterit – 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahe-toalist korterit.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar üt-les pidulikku sündmust avades järg-mist: „Me nimetasime Arstide ja õdede majale nurgakivi panekut heade soovi-de kapsli paigaldamise ürituseks. Sel-leks on omad põhjused. Esiteks, alus-tasime Akadeemia tee 48 rekonstruee-rimisega tulenevalt kasvavast vajadu-sest toetada linna arste ja õdesid elu-asemeprobleemi lahendamisel. Meie teine eesmärk on vähendada tervis-hoiutöötajate väljarännet Eestist ning kolmas eesmärk on luua arstidele ja õdedele võimalus taotleda linnalt mu-nitsipaaleluruume jõukohase üüriga.

Akadeemia tee 48 asuv elamu on olnud kasutusel alates 1964. aastast ning nurgakivi sai see maja juba pool sajandit tagasi. Teame ütlust, et ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata. Meie nur-gakiviks hetkel on tõeline ja südame-ga soov viia ellu need kolm eelnime-tatud eesmärki, andes seeläbi ka kogu ühiskonnale tagasi lootuse ja kindlu-se. Ei ole kellelegi saladuseks, et täna tunnevad paljud eestimaalased muret selle üle, kes hakkavad meid ravima,

kui haigus kimbutab, kes hooldab, kui pereliikmetel endal jõudu ja oskust na-pib. Terviseameti andmetel on tervis-hoiutöötajate väljaränne Eestist jätku-valt suur – 2013. aastal taotles välisrii-gis töötamiseks vajalikku tõendit juba enam kui 100 arsti ja pea 200 õde. Ja see on probleem, mida omavalitsus-test kõrgemal tasandil – riigi tasandil – senini ignoreeritakse.

Tuleva aasta kevadeks valmiv Ars-tide ja õdede maja lisab Mustamäele kui terviselinnaosale väärtust ainult juurde. Uued majaelanikud saavad aga väärtustatud sellega, et me anna-me neile edasi sõnumi, et me neid vaja-me, peame sügavalt lugu nende panu-sest ja hoolime ka nende käekäigust. Soovime neile siin majas kodusoojust, rohkesti rõõmsaid hetki, heanaaberlik-

ke suhteid, abivalmidust ja tähelepa-nu ning hingerahu. See ühtib ka meie sooviga heade soovide kapslisse. Soo-vin ehitajatele ja kolleegide head pea-lehakkamist ja jõudu!“

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Tervis ja kodu on mõlemad üliolulised, et elu edeneks ja inimene saaks sellest rõõmu tunda. Mul on vä-ga hea meel, et saame aidata meie ars-tide ja õdede kodumuret lahendada.“

Tallinna teise elamuehitusprogram-mi eesmärk on aidata lahendada elu-asemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (ha-ridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne), kes on vajalikud linna jätkusuut-likuks toimimiseks, kuid kelle varali-ne seis ja sissetulekud ei võimalda tu-rult eluaset soetada või üürida.

Igal isikul, kelle arvates on Tallinna linna ametiasutuses rikutud tema põ-hiseaduslikke õigusi ja vabadusi ehk koheldud teda hea halduse tava vas-taselt (on käitutud ebaviisakalt, viivi-tatud vastamisega või jäetud vastama-ta, antud puudulikku või tegelikkuse-le mittevastavat teavet jms), on õigus pöörduda suuliselt või kirjalikult lin-na ombudsmani  poole.

Linna ombudsmani büroo e-pos-ti aadress ombudsman@tallinnlv.ee, kirjalikud pöördumised (avaldused ja kaebused) saata või tuua kohale aadres-sil Vana-Viru 12, 15080, Tallinn. Pöör-dumised on tasuta.

Ilusat kevadet ja suve soovidesJüri Kaljuvee

Tallinna linna ombudsman

26. aprillist kuni 17. maini toimunud heakorrakuu peamine sõnum oli tu-letada meelde, et igaühel on võima-lus linnaruumi ilusamaks ja puhta-maks muutmisel midagi ära teha. Hoolides ümbritsevast keskkonnast, hoolime ka iseendast!

Urmas Kõpplinnamajanduse peaspetsialist

Lisaks linnaosa korraldatud talgu-tele organiseeriti tublimate musta-

mäelaste poolt 15 suuremat koris-tuspäeva, kus tegevustest võtsid ak-tiivselt osa piirkonna koolide õpila-sed, elanikud, korteriühistud jm or-ganisatsioonid.

Kevadkoristustööde käigus koguti kokku ja viidi ära üle 560 m³ erine-vat liiki jäätmeid. Sellel aastal olid ko-ristustöödel kõige aktiivsemad kaasa-lööjad koolilapsed, eriline tänu Kada-ka Põhikooli, Mustamäe Humanitaar-gümnaasiumi, Tallinna 32. Keskkooli ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaa-siumi lastele.

Lisaks talgutöödele teostati linnaosa tellimisel ca 200 000 m² haljasalal pra-hi ja mahalangenud puulehtede koris-tus ning äravedu, remonditi pargipin-ke ja parandati avalike mänguväljaku-te katkiseid mänguelemente. Tamm-saare tee 135 maja ees ja Parditiigi par-gis asunud mänguväljakute kulunud ja ohtlikud osad vahetati uute vastu, Männi parki rajati lillepeenra, skulp-tuuride ja pinkidega Mõtiskluste aed ning tehti veel palju muudki.

Täname kõiki, kes heakorrakuul käised üles käärisid!

Hea tallinlane!

Kokkuvõte heakorrakuust

Arstid ja õed saavad oma maja

Ombudsmani vastuvõtt▶ E 14.00–17.00;▶ T, N, R 10.00–12.00▶ K 14.00–18.00Telefonil 694 3292 saab kokku leppida ka teistes vastuvõtuae-gades.

27. mai 2014 3Mustamäe

KODANIK KÜSIB

Lepistiku pargi kännud ja roikadMustamäelane Sõpruse puiesteelt: „Austatud ametnikud, kas te olete Lepistiku pargis käinud ja näinud, mis seal toimub? Igal pool vedeleb roikaid ja prahti, minu meelest pole seda parki keegi juba 30 aastat kor-rastanud, aga lehes muudkui kirju-tate, et talgud ja teeme Mustamäe pargid korda. Mis te niisugust jama kirjutate, kui midagi teha ei viitsi? Meie kõik, kes siin pargi ümbruses elame, ju teame, missugune on olu-kord tegelikult! Olen väga pahane.“

Urmas Kõpp, linnamajanduse osa-konna peaspetsialist: „Lepistiku par-gis teostatakse koristustöid OÜ Green Tending 4U töötajate poolt kaks kor-da nädalas, vajaduspõhiselt on või-malik linnaosa tellimisel koristussa-gedust tihendada. Lisaks regulaarsele koristusele toimusid Lepistiku pargis koristustalgud 24. aprillil. Koristus-töödel osales 58 vabatahtlikku, kelle poolt koguti kokku ja viidi ära 15 m³ prahti ja pargiteede äärest kokku ko-gutud puuronte.

Lepistiku park on pargis asuvate al-likate tõttu looduskaitse all ning laulu-lindude oluline pesitsuspaik. Laululin-nud pesitsevad ja leiavad varju vareste ja röövloomade eest pargi tihedas alus-taimestikus, mis võib jätta linnainimes-tele räämas ja korrastamata mulje, kuid on laululindudele oluline.“

Tiina Napp, Keskkonnaameti Har-ju-Järva-Rapla regiooni looduskait-se juhtivspetsialist: „Looduskaitse-objekt Lepasalu allikad (Tallinna lin-nas nimetatud Lepistiku park) on kait-se alla võetud Tallinna Linnavalitsuse 22.05.1992 aasta määrusega nr 102 „Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmine“, määruse lisana kinnitati ka „Looduskaitse alla võetud geoloogi-liste mälestiste kaitse ja hoolde ees-kirjad“. Nende eeskirjade kohaselt on keelatud allikaalade reostamine ja ri-sustamine, allikate veetaseme muut-mine, allikate kohtadesse kraavide ja rennide kaevamine. Looduskaitsere-gistrisse on kantud kogu allikaala, kus kehtib keskkonnaministri 02.04.2003 määrusega nr 27 „Kaitstavate loodu-se üksikobjektide kaitse-eeskiri“ keh-testatud kaitsekord, mille kohaselt on keelatud tegevused veekogude vee-taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüs-teemide rajamine, jäätmete ladusta-mine. Lepasalu allikate, või siis Le-pistiku pargi, nagu ala nimetatakse Tallinna linnas, korrastamine, sealt mahalangenud ja surnud ning vähe-väärtuslike puude eemaldamine ei ole kindlasti keelatud tegevus ning Kesk-konnaamet sellist tegevust keelanud ei ole. Olen ise käinud koos Mustamäe Linnaosavalitsuse töötajatega koha-peal ning märkinud ette puid, mis on ala heakorrastamise eesmärgil vaja raiuda.“

Kas tõesti orav?

Kahjuks ei püsi-nud kõik roosid nädalatki peen-ras. Kas see olid Sina, kallis mus-tamäelane, kes ühe neist välja tiris ja oma jala-jäljed mulla sisse jättis – või tõesti mõni Männi par-gi roosivihkajast orav?

Kirjanikud said pingid, lipuväljak roosid

Mõtiskluste aed avanes Tallinna 32. Keskkooli, Tallinna Sak-sa Gümnaasiumi ja Arte Gümnaasiumi noorte näitlejate etendusega. Võimatu sai võimalikuks – publik oli tunnista-jaks nimekate kirjanike kohtumisele, nautis vaimukaid vest-lusi, säravat proosat ja õrna poeesiat. Kes kohal oli, see teab.

Aias on kümme pinki, kuus neist täna veel ilma nimeta. „Mustamäel on elanud ja töötanud palju väärikaid ini-

mesi, keda valida?“ küsis linnaosa vanem Helle Kalda peo-listelt. „Mõtleme kõik koos selle üle ja kus oleks seda veel parem teha kui mitte Mõtiskluste aias? Andke meile oma mõtetest teada.“

Suur tänu kõigile imelise etenduse, kauni aia, suurepä-raselt veedetud aja – ilusa peo eest!

Võtke vastu meie imetlus ja tänu▶ Eva Kalbus, Riin Maide ja 32. kk ▶ Ade Soon, Maris Lang ja Arte gümnaasium ▶ Anu Kušvid, Käthlin Lindström ja TSG▶ Mare Bachman▶ Tammsaare muuseum

17. mai õhtupoolikul juhtus Männi pargis ridamisi imelisi asju. Avati Mõtiskluste aed, kirjanikud said nimelised pingid, tehti teatrit ja muusikat, tunnustati pealinna heakorrakuu parimaid talgulisi, istutati imekauneid roose ja elati kaasa meie muusikalavade kuninganna Anne Veski kontserdile.

Männi pargis avati aed, tehti teatrit ja peeti pidu.

HELLE KALDA HURMAVAS SELTSKONNAS Eduard Vilde (Silver Murd, Ar-te Gümnaasium), Anton Hansen Tammsaare (Mauri Liiv, 32. kk), Arvo Sarapuu, Mati Unt (Hannes Ivask, 32. kk) ja Tiit Terik.

„MA TÄNAN SIND, ET OLED OLEMAS, KALLIS...“ Muusikalavade Grand Lady Anne Veski laulis hingest hinge.

OMA PINGIL ON HEA ISTUDA „Kui ko-duranna öö, kus torm ei puh-ke...“ Juhan Sü-tiste (Kert Kas-par Tammaru, TSG) peas sün-nib poeesia. Roos on roos on roos.

4 Mustamäe27. mai 2014

Mustamäe jalgrattapäev 2014 13. mail toimus Tallinna Mustamäe Hu-manitaargümnaasiumis „Mustamäe jalgrattapäev 2014“ 5. klasside õpilas-tele, kes näitasid õppeväljakul, kui häs-ti nad oskavad jalgrattaga sõita, kavas oli ka liiklusteemaline viktoriin. Osale-sid Tallinna 53. Keskkooli, Mustamäe Humanitaargümnaasiumi, Mustamäe Reaalgümnaasiumi, Arte Gümnaa-siumi, Tallinna Tehnikagümnaasiumi ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi noo-red ratturid, kokku 30 õpilast. Esikoht läks jagamisele Tallinna Mustamäe Hu-manitaargümnaasiumi ja Tallinna Teh-nikagümnaasiumi vahel, mõlemal 75,5 punkti, järgnes TSG 75 punktiga.

Mustamäe Humanitaargümnaasiu-mi jalgrattaväljak valmis eelmisel aas-tal kooli hoolekogu ja lapsevanemate eestvõttel, aktiivselt lõid kaasa ka lap-sed, kes kogusid raha omavalmistatud esemete müügiga. Jalgrattapäev toimus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti pro-jekti „Kodu- ja vabaaja vigastuste välti-mine Tallinnas“ raames, rahastas Eesti Haigekassa, abiks olid Tallinna Tervis-hoiu Kõrgkooli tudengid.

Tai chi ja qigongJuunist augusti keskpaigani toimu-vad Männi pargis tai chi ja qigongi treeningud.

Treeningud toimuvad kaks korda nä-dalas esmaspäeviti ja neljapäeviti algu-sega kell 10.00 või 19.00.

Treeningute maksumus – 20 eurot kuus (pensionäridele 15 eurot kuus).Hiina võimlemine ühendab endas ke-halist koormust ja vaimset lõõgastu-mist, mõjutades positiivses suunas meie närvisüsteemi ja tänu venitus-harjutustele ka lihaste ja liigeste üldist seisundit. Mida pikemalt tai chiga tege-lete, seda lihtsamaks läheb keskendu-mine, liigsetest emotsioonidest vabane-mine ja töövõime suurendamine. Tree-ningutes osalemiseks ei ole praktiliselt mingeid vastunäidustusi. Tai chiga võib tegelema hakata igas eas, sest pinguta-mise taseme määrate teie ise.

Registreeruda ja põhjalikumat tea-vet saate, kui helistate tasuta telefonil 5558 5221

www.facebook.com/taichi.tallinn

Terviseauto ja kepi-kõnd Männi pargisTERVISEAUTO – 17. juunil kell 11.00–13.00, nõustavad SA Tallinna Lastehaigla õed, teemaks suvel juhtu-da võivad õnnetused: päikesepõletus, luumurd, haav, ussihammustus jne.KEPIKÕND – 5., 12. ja 19. juunil kell 10.00. Kogunemine lava juures.

Tule muuseumisse mängima!Tallinna Linnamuuseumis (Vene tn 17) on 12. juunil algusega kell 11.00 mängupäev. Kavas on õue-, otsimis-, meisterdamis- ja orienteerumismän-gud jpm, tegevust on nii muuseumi sees kui ka vanalinnas. Iga laps saab endale keskaegse lauamängu eesku-jul valmistada päris oma lauamängu ja lõunatki sööme mänguliselt. Oota-me lapsi 7–10 eluaastani, osalustasu on 10 eurot (muuseumipilet, töötoa materjalid ja lõuna). Registreerimine ja lisainfo: kristi.paatsi@linnamuusu-em.ee, 6155184, 6155193

MITMESUGUST

Rahvusvaheline kultuuri-festival Männi pargis15. juunil toimub Mustamäel Män-ni pargis idamaine kultuurifestival, korraldajaks on spordiklubi MTÜ Mainor-Shaolin.

Festivali korraldamise idee sündis eelmisel suvel, kui Idamaade tant-sustuudio Aleksandria suured ja väi-kesed said näidata oma tantse vaba-õhulavadel erinevates Tallinna linna-osades. Festival avatakse kell 12.00, kavas on idamaised tantsud, võitlus-kunstid, meistriklassid ja palju muud huvitavat. Üles astub üle 30 erineva kollektiivi ja spordiklubi, sh ka naa-berriikidest. Tihedat koostööd tehak-se Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liiduga Lüüra, tantsijate-le mingeid vanuse- ega stiilipiiran-guid ei ole. Päeva jooksul valitakse parim tantsija, parim trupp ja kõi-ge stiilsemad kostüümid. Kogu päeva vältel näeb laval ja lavaesisel platsil erinevate idamaade võitluskunstide sportlaste esinemisi, toimuvad meist-riklassid. Ootame kõiki, kes soovivad oma kunsti näidata. Tulge esinema ja idamaist kultuuri nautima!

Ürituse läbiviimist toetavad Tal-linna Kodurahu programm, Musta-

mäe Linnaosa Valitsus, Eesti Punase Risti Tallinna Selts.

Info www.shaolin.ee, registreeri-mine tel 56158094 või ernapood@hot.ee.

Erna Podanjovaprojektijuht

Maa päeva jäävad meenutama õunapuudTallinna Mustamäe Gümnaasiumi esimeste klasside õpilased tähis-tasid 22. aprillil ülemaailmset Maa päeva kooliõuele õunapuude istu-tamisega.

Lapsed andsid kolme iluõunapuu is-tutamise juures abiks olnud abilin-napeale Arvo Sarapuule ja Mustamäe Gümnaasiumi direktorile Kaidor Dam-bergile lubaduse, et hoolitsevad puu-de eest kogu oma kooliaja, ja esitasid omaloomingulise regilaulu, milles soo-visid, et istutatud puud sirguksid ku-ni pilve piirini.

On väga oluline, et lapsed saavad maast madalast oma elukeskkonna ku-jundamisel käed mullaseks teha. Puu-de istutamine on õilis tegevus ning sel-le tulemus kestab üle põlvede. „Ma loo-dan, et aastate pärast tulete oma puid vaatama ja meenutate seda kaunist ke-vadpäeva ning annate istutamise ning puude eest hoolitsemise ja sirgumise jälgimisega saadud emotsiooni edasi oma lastele,“ pani Sarapuu esimese klassi jütsidele südamele.

Rahvusvahelist Maa päeva korral-datakse ÜRO eestvedamisel 1970. aas-tast, et juhtida tähelepanu keskkonna-

probleemidele ning innustada inime-si olukorda parandama.

Tallinnas hakati heakorrakuud kor-raldama 22 aastat tagasi. Keskonna-ameti eestvõttel läbiviidava heakor-rakuu üheks eesmärgiks on elanike keskkonnateadlikkuse suurendami-ne ning Maa päeva tähistamine aitab neile olulistele teemadele tähelepanu juhtida.

Haridusrahvale algab uus aasta nii jaanuaris kui septembris – ning ka head vana aasta lõppu soovivad nad kaks korda aastas, detsembris ja juunis. Vahva ju!

Tiiu Pollikultuurisektori peaspetsialist

Sellest õppeaastast sai Mustamäe rik-kamaks uue kooli võrra – Tallinna Ka-daka Põhikool asub nüüd värskelt re-noveeritud ja puuetega laste vajadus-tele vastavalt ning kaasaegselt sisusta-tud koolihoones.

Aastavahetus toob haridusvald-konnas kaasa ka vastupidise muuda-tuse: Mustamäe üks vanemaid koo-le, 37. keskkool liidetakse õpilaste ar-vu vähenemise tõttu Arte gümnaasiu-miga ning Mustamäe 1. Lasteaed-Alg-kooli asemel on meil alates septemb-rist Tammetõru lasteaed. Koolielus on sellised muutused paratamatud – seda määrab laste ja õpilaste arv.

Traditsioonid, millest on rõõmMustamäe kooli- ja lasteaiarahva ellu-kutsutud ja elus hoitud traditsioonid jät-kuvad, see teeb suurt rõõmu. Lustlik oli lasteaedade viies teatrifestival lasteaia Vesiroos eestvedamisel; esimese koo-liastme teadmistepõhine võistlus „Kaas-aegne viievõistlus“ toimus tänavu juba kümnendat korda, tänu Saksa gümnaa-siumi tublidele õpetajatele ja Külli Aran-di eestvedamisele; viiendat korda saavad Mustamäe lasteaiad juunis kokku oma laulupeokesel – tänu Liivaku lasteaia õp-pealajuhatajale Karin Mägile ning laste-aedade muusikaõpetajatele.

1.–3. klasside õpilased kirjutasid omaloomingulisi luuletusi liikumis-aastaks ja tulevad neid esitama värs-kelt avatud Mõtiskluste aeda Männi pargis. Alates 2004. aastast korraldab Tehnikagümnaasium koolidevahelist projekti „Toome reaalteadused reaal-

susesse“ praktilise kodutöö, viktoriini ja õppekäiguga.

Mustamäe vanim koolidevaheline ühisettevõtmine on muidugi kooli-sport – kogu õppeaastat hõlmavat spor-divõistluste sarja korraldatakse alates 1992/93. õppeaastast Saksa gümnaasiu-mi kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Ku-rigi eestvedamisel ja koostöös linna-osa koolide aktiivsete kehalise kasva-tuse õpetajatega. Kokkuvõte tulemus-test tehakse kevadel.

Kevadel saavad kokku ka Mustamäe parimad koolilõpetajad ja nende klas-sijuhatajad – linnaosa vanema pidu-lik vastuvõtt neile toimub Kultuurikes-kuses Kaja juba aastast 2006. Igal aas-

tal saame kutsuda vaid sadakond tub-limast tublimat – Kaja saal lihtsalt ei mahuta rohkem.

Tallinn tunnustas musta-mäelasi ka sel aastalAastate jooksul on mitmed Mustamäe koolide õpetajad ja haridusjuhid saa-nud 15. mail, Tallinna päeval, tunnusta-tud kõrgete autasude ja Tallinna linna aukodaniku nimetusega: Naima Klits-ner, Ivi Sepp, Elle-Mari Linsmann, Ma-ri-Anna Puskar, Külli Puhkim, Nelja Tu-ru. Rõõmustav oli Tallinna päev Musta-mäe koolirahvale ka seekord: aktiivse noorsootegevuse eest teeneka maleta-jana omistati teenetemärk Mustamäe

Laste Loomingu Maja õpetajale-ringi-juhile Tatjana Fominale. Täiendust sai ka Tallinna Tehnikaülikool – lisaks rek-tor Andres Keevallikule (Tallinna Tee-netemärk ja aukodanik aastast 2003) on nüüd teenetemärk ka Olavi Pihla-mäel, kauaaegse pühendunud tegevu-se eest kultuurielu edendamisel ja ri-kastamisel. Palju õnne!

Nii võiks veel pikalt jätkata. Meie koolid ja lasteaiad on tublid – tublid on töötajad, õpilased ja lapsevane-mad. Ühiselt saavutatu valmistab rõõ-mu, annab jõudu. Ilusale kevadele järg-neb kauaoodatud suvepuhkus, et jälle saaks rõõmsalt tulla ja soovida „Head uut ja toredat kooliaastat!“

Head vana aasta lõppu, haridusrahvas!

Kaasaegne viievõistlus Saksa gümnaasiumis.

27. mai 2014 5Mustamäe

MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTABKuklase16 ja 18 kinnistute detail-planeeringu.Detailplaneeringu eesmärk on liita Kuklase tn 16 ja Kuklase tn 18 kin-nistud ning moodustada kaks uut krunti, määrata ühele krundile ehi-tusõigus kahe kuni 8 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumi-dega korterelamu ehitamiseks, tei-sele krundile määrata maakasutu-se sihtotstarve transpordimaa pers-pektiivse A. H. Tammsaare tee laien-duse jaoks.

Lisaks antakse detailplaneerin-gus heakorrastuse, haljastuse, juur-depääsuteede, parkimise ja tehno-võrkudega varustamise põhimõtteli-ne lahendus.

Detailplaneeringuga saab tutvu-da Mustamäe Linnaosa Valitsuses, Tammsaare tee 135, 1. korruse tee-nindussaalis 26. maist 2014 – 9. juu-nini 2014 ja Tallinna Linnavalitsu-se infosaalis Vabaduse väljak 7 (es-maspäeval 8.15–18.00, teisipäevast neljapäevani 8.15–17.00 ning reedel 8.15–16.00) ning planeeringute re-gistris http://tpr.tallinn.ee/tpr/.

MUSTAMÄE LINNAOSA VALITSUS TEATABMustamäe Linnaosa Valitsuses Tammsaare tee 135 I korruse tee-nindussaalis sai 3. maist kuni 12. maini tutvuda kinnistu E. Vilde tee 92a eskiislahendusega.

Detailplaneering koostati ees-märgiga jagada E. Vilde 92a kinnis-tu kaheks tootmismaa sihtotstarbe-ga krundiks ning määratakse ehitus-õigus mõlemale krundile kuni 2-kor-ruselise alajaama hoone ehitami-seks.

Lisaks anti detailplaneeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurde-pääsuteede, parkimise ja tehnovõr-kude varustamise põhimõtteline la-hendus.

Detailplaneeringu eskiislahendu-se autor tutvustas planeeringu läh-teseisukohti ja vastas huviliste kü-simustele sealsamas 12. mail kell 16.00

Detailplaneeringu eskiislahendu-se, jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute re-gistris aadressil http://tpr.tallinn.ee/TPR/

Ametlikud teadaanded

Linnaosa valitsus väärtustab laste-ga peresid ja püüab läbi sotsiaal-toetuste süsteemi toetada ka vä-hekindlustatud perede laste suve-laagrites osalemist.

Maarika Lillemäesotsiaalhoolekande osakonna juhataja

Linnaeelarvest sotsiaaltoetuste määra-mist ja maksmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2012 mää-rus nr 27, mille kohaselt on määratle-tud sihtgrupid, kes võivad olla õigus-tatud toetuse saajad. Nendeks on tege-likkuses kõik abivajajad, kelle alaline elukoht on Eesti rahvastikuregistris re-gistreeritud Tallinna linnas ja kelle sis-setulek ei võimalda tagada minimaal-seid tarbimiskulutusi. Sotsiaalabi vaja-

vateks isikuteks või leibkondadeks loe-takse taotlejad, kelle perekonna netos-issetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (355 eurot) kuus ja iga järgmise pereliik-me kohta väiksem kui 80% (284 eurot) kehtivast töötasu alammäärast kuus.

Perekonna sissetulekust sõltuva-te toetuste taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus elukohajärgsesse sot-siaalhoolekande osakonda. Avalduses tuleb põhjendada toetuse saamise vaja-likkust, esitada kuludokumendid ja va-jadusel ka sissetulekute suurust tõen-davad dokumendid ning täiendavalt väljavõte pangakontost või -hoiusest. Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast sündmust, millega seo-ses toetust taotletakse.

Lastega peredele määratakse ja makstakse sotsiaaltoetust toimetu-

leku tagamiseks, tervise säilitamise ja taastamisega ja abivahendite soe-tamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks hü-vitamiseks, lapse hariduse ning hu-vi- ja sporditegevusega seotud kulu-tuste osaliseks hüvitamiseks. Peredel on võimalus taotleda nn ühekordset sotsiaaltoetust ka puhkelaagris osale-mise eest tehtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks.

Igasse taotlusesse suhtutakse tähe-lepanuga ja sotsiaaltoetust määratak-se kas või osaliselt, et leevendada las-tega peredes tehtavaid kulutusi. Toe-tuse suurus sõltub Tallinna linna eel-arves linnaosale eraldatud sotsiaaltoe-tuste vahenditest, taotleja ja tema sea-dusejärgsete ülalpidajate sissetuleku-

test, toetuse piirmäärast, varandusli-kust seisust, eluasemekuludest ja taot-leja konkreetsest vajadusest. Oluline on märkida, et kaalutlusotsuse tege-miseks on sotsiaaltöötajal õigus küsi-da täiendavaid dokumente abivajadu-se kindlaksmääramiseks.

Jaanika Luushooldusjuht

Vananemine toob endaga pahatihti kaasa füüsilise võimekuse nõrgenemi-se. Inimesed on väga erinevad ja ka va-nanevad erinevalt, kuid ette vaatav ja kaalutlev vananemise planeerimine tu-leb igal juhul kasuks.

Mustamäe Sotsiaalkeskuse hool-dustöötajad osutavad koduteenuseid keskmiselt 250 inimesele. Oma koge-mustele tuginedes väidan, et vanema-tel inimestel on Mustamäel väga hea elada. Roheline ümbrus ja kokkuhoi-dev elanikkond loovad hea keskkon-na ja turvalisuse. Üldjuhul naaber tun-neb naabrit ja hädasolijat märgatakse.

Lisaks headele suhetele saavad ini-mesed ise palju ära teha, et vananemi-ne oleks ka olmeliselt mugav.

Trepid ja vannidMustamäe korrusmajad on valdavalt ilma liftita viiekorruselised elamud. Renoveeritud fassaadid ja uuendatud küttesüsteemid teevad rõõmu nii sil-male kui parandavad korterite kvali-teeti. Probleemiks võib kujuneda aga kõrgematel kor-rustel elavate ea-kamate inimes-te pääs tänavale – tervise halve-nedes jäädakse oma koju lõksu. Esimeselt korru-selt on jalutama pääsemine tõenäolisem kui viiendalt.

Oluline on planeerida ette ja hinna-ta vananemisega seotud riske. Korteri müümine-ostmine on suhteliselt koor-mav, oluline oleks seda teha ajal, kui inimene on ise toimekas ja saab kõik vajaliku oma äranägemise järgi korral-

dada. Seega võiksid just noored pensio-närid hindavalt oma elukorraldust ana-lüüsida ja võimalikke riske kaaluda.

Lisaks võimalusele kolida mada-lamale, tuleks läbi mõelda ka pese-misvõimalused. Vann on tore ja meel-div asi, kuid eakamale inimesele võib see ühel päeval saada suureks takistu-seks pesemisel. Kogemustele tugine-des väidan, et igal juhul on otstarbe-kam vahetada vann dušinurga vastu, sellega tagate endale pesemisvõima-luse kas või ratastooli või tugiraami-ga liikudes. Tervisehädad võivad tul-la ootamatult.

Eks lapsed... Või riik...Täies elujõus inimene kipub olmelisi teemasid alahindama. Sageli kuuleme inimesi lausumas, et küll lapsed minu eest hoolitsevad, või et riik peab mida-gi ette võtma. Ühesõnaga, keegi teine peab mind aitama. Siis tekib alati kü-simus, et miks keegi teine?

Esmalt peab inimene ise hindama, mida ta saab enda heaks teha, siis on loomulik, et hooldusvajaduse puudu-va osa katavad kas lähedased või oma-valitsus. Tänapäeval ei elata enam mit-me põlvkonnaga koos ühel elamispin-

nal ja pika vahe-maa tagant on lähedastel füüsi-list abi sisuliselt võimatu osuta-da. Kui inimene on oma elukor-ralduse seadnud lähtudes enda

füüsilise võimekuse nõrgenemisest, on ka abistajatel paremad võimalu-sed abi osutada ja inimese elukvali-teet on parem.

Püüame ennast ise aidata ja teeme seda ennetavalt. Siis on meil hea ka vananeda.

Toetame ka suvelaagrites osalemist

MÕTTEKOHT

Et vananemine poleks liiga vaevaline

XIX Memme-Taadi päevad Eesti Vaba-õhumuuseumisTraditsioonilised Memme-Taadi päe-vad algavad 7. juu-nil rongkäigu ja pi-duliku avatsere-mooniaga muu-seumi külaväljakul.

Peale avamist ja tervituskontserti jätkavad sotsiaalkeskuste taidlejad-kä-sitöömeistrid ja nende külalised esine-mist muuseumi külaväljakul ja taludes.

Mustamäelt astuvad üles see-niortantsurühm Lustiline, naisan-sambel Hõbekihar, rahvatantsurühm Vokiratas, soome-ugri rahvatantsu-rühm Kataja ja sotsiaalkeskuse laulu-klubi Inda Kõiva juhendamisel, oma nä-putööd näitavad meie käsitöömeistrid.

8. juunil on Memme-Taadi päevade külalisesinejate päev. Esinejad on põ-hiliselt Harjumaalt, aga ka Eesti teis-test maakondadest. Mõlemad päevad lõpevad simmaniga külaväljakul või ta-luõuedes, kus saavad jalga keerutada ka kõik külalised-pealtvaatajad.

Tulge kaasa elama, olete lahkes-ti oodatud!

TÄIES ELUJÕUS INIMENE KIPUB

OLMELISI TEEMASID ALAHINDAMA.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond A.H. Tammsaare tee 135, tel 645 7569Vastuvõtt ▶ E 9–12, 14–18▶ T, R 9–12▶ N 9–12, 14–17

Inimesed on väga erinevad, kuid vananemise kaalutletud planeerimine tuleb kõigile kasuks.

FOTO

KON

KU

RSS

"MIN

U M

UST

AMÄE

" 201

2

27. mai 20146 Mustamäe

Salongiõhtu külaline oli maestro Kuno Areng3. mail toimus Mustamäe Kultuuri-keskuses Kaja selle kevade viimane salongiõhtu sarjast „Kuulsuste al-lee radadel“, külaliseks aasta täht-sündmusele kohaselt meie laulupi-dude traditsiooni lahutamatu osali-ne Kuno Areng.

Eesootav suvi toob Tallinna jälle meie rahvale tähtsaima peo – XXVI laulupidu ja XIX tantsupidu toimuvad 4.–6. juulil 2014. Koorijuht ja muusikapedagoog, maestro Kuno Areng on olnud laulu-pidude üldjuhtimise juures 1965. aas-tast saadik. Kuidas laulu ja tantsu juur-de jõuti, milles peitub pika ja kauni kar-jääri saladus nii inimese kui traditsioo-ni puhul – sellest ja paljust muustki tuli laupäeva õhtul Mustamäe Kultuurikes-kuses Kaja juttu. Vastatud said ka pub-liku küsimused. Õhtut juhtis Alar Haak.

ANKid mängisid jalgpalli7. mail toimus Arte Gümnaasiumi staadionil traditsiooniline, juba ka-heksas Tallinna noortekeskuste va-heline jalgpalliturniir. Ilm oli ilus ja päi-kesepaisteline, mis soodustas ürituse kordaminekut igati. Kolmanda koha sai tiitlikaitsja Mustamäe, teise koha Kopli, võitjaks tuli Lasnamäe noor-tekeskus. Aitäh kõikidele osalejate-le. Mustamäe Avatud Noortekeskus tänab ka Arte Gümnaasiumi ning fir-masid Megazone ja Värska Vesi. Koh-tume aasta pärast juba üheksandal jalgpalliturniiril!

Emadepäeva kontsert Kaja majas9. mail toimus Mustamäe Kultuuri-keskuses Kaja traditsiooniline ema-depäeva kontsert. Emasid-vana-emasid tervitas Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Üks minu soov on, et mitte ükski ema ei peaks asja-tult ootama – et lapsed poleks kuna-gi liiga kaugel selleks, et emale külla jõuda, et neil poleks nii kiire, et õnne-soov ununeb. Ja muidugi on mu unis-tus seegi, et emad ei peaks vähemalt oma pidupäeval tööle ruttama, vaid saaksid olla pere keskel. Kui pere-väärtuste au sisse tõstmine Eestis sõnadest tegudeni jõuab, saab see unistus teoks.”

Kontserdil esinesid Kaja maja las-tekollektiivid. Laulustuudio Lõoke esi-tas kauneid laule emast, kevadest ja unistustesaarest, tantsurühm LaNo-Ta Dance tantsis hoogsa tantsu „Kau-boid“, akrobaatikaklubi Twister poisid ja tüdrukud esinesid võimlemiskava-dega. Kontserdi lõpetas Twisteri ema-de ja laste kava.

LÜHIDALT

Õpetajate, vanemate ja laste ühisel jõul tehti Haabersti sõjajärgse vilet-savõitu kooli heaks palju kasulikku.

Aino OjapervKadaka küla elanik

Meie kooli sõjajärgne nimetus oli Haabersti Mittetäielik Keskkool. Ku-nagisest kuueklassilisest koolist sai seitsmeklassiline, siia tulid õppima ümberkaudsete külade – Kadaka, Haabersti, Harku, Rabaküla, Järvekü-la, Pikaliiva ja Kakumäe – tüdrukud ja poisid. Esimesest kooliaastast tule-vad meelde poolpimedad koridorid, sest elektrit ei olnud, samuti hom-mikused usuõpetuse tunnid – Meie isa palve ja jumalasõna laulud. Koo-lis olid liitklassid, s.t I ja II klass, III ja IV klass ning V ja VI klass õppisid ühes ruumis. Õpilaste arvu täpselt ei mäleta, kuid minu arust oli meid esi-algu 60–70 ringis.

Saksa ajal oli koolijuhiks härra Puhm, kooli ajalooga on olnud seotud ka kirjanik August Mälk, kelle kodu-talu asus Õismäel. Nii Mälk kui Puhm põgenesid vanemate jutu järgi Rootsi.

Sõjajärgseks koolidirektoriks oli Ambose-nimeline mees, kuid ta lah-kus peatselt. Meenub, et peale sõda olid meie koolis hästi noored õpeta-jad Maimu Maandi ja Ilse Randmaa, hiljem tuli juurde mitmeid uusi õpe-tajaid: Õilme Robam-Norak, Lembit Mäss, Sams, Ksenja Poll jne, uueks di-rektoriks tuli noor ja väga tegus mees Osvald Kall. Ta oli lastega väga arvestav, samas lõi kohe väga tihedad sideme ka lastevanematega. Osvald Kall andis esi-algu matemaatika- ja laulmise tunde, peatselt moodustas ka kooliorkestri. Ta oli väga andekas, õpetas mandolii-ni, kitarri, viiulit, klaverit, akordioni ja isegi saksofoni. Haabersti kooli õpila-sed said muusikalise alghariduse just tänu Osvald Kallile. Tänu tublile töö-le saavutasime oma kooli orkestriga

mitmeid häid tulemusi ja käisime esi-nemas isegi koolinoorte vabariiklikul ülevaatusel Estonia kontserdisaalis. Oli ikka ülev ja uhke tunne küll.

Ühise asja eest väljasOsvald Kall moodustas ka lastevane-mate initsiatiivgrupi, kuhu kuulusid lastevanemate esindajad igast külast – Artur Väravas, Helmi Vaikna, Rein Lahe, Armilda Holm ja Karl Tiro. Tä-nu nende hoolele ja abistavale tegevu-sele tehti sõjajärgse viletsavõitu kooli heaks palju kasulikku, nii et Haabers-ti kool muutus tuntuks nii vallas, maa-konnas kui ka vabariigis.

Lastevanemate abiga tehti korjandu-si koolile klaveri ja teistegi pillide (trum-mikomplekt) ostmiseks, korraldati suvi-seid talguid koolile talveks küttepuude varumiseks ja nende varju alla paiguta-miseks, üks tubli ettevõtmine oli spor-diväljaku rajamine. Sellest oli heameel nii lastel kui nende vanematel. Tehti palju sporti ja korraldati vahvaid spor-

divõistlusi, mis edasi kandus ka küla-desse, kuhu rajati minispordiväljakuid. Sport muutuski jälle populaarseks. Kü-lade noored olid aktiivselt haaratud nii pallimängudest kui kergejõustikust. Ka-daka külas, seal, kus praegu asub Nes-te bensiinijaam, oli võrkpalliväljak ja mängiti ka jalkat. See oli populaarne noorte kohtumispaik aastaringselt.

Haabersti koolist kasvas välja hili-sem 20. keskkooli kooliorkestri tuu-mik. Peale selle oli rida tublisid sport-lasi, kes hiljem esindasid Eestit, nime-tagem siinkohal meistersportlast En-del Kiisat. Koolist sirgusid ka mitmed teadusala spetsialistid – professor Enn Tõugu, Valdur Poll.

Enamusest meie kooli õpilastest said tublid ja edasipüüdlikud inime-sed: arstid, õpetajad, insenerid jpt elu-alade esindajad. Paljud meist on nüüd-seks küll juba laiades avarustes, kuid kes veel alles on, tunnevad vana kooli meenutades südames sügavat soojust.

Järgneb...

AMMUSED AJAD

Kadaka noorte kooliaeg 1943–1954

17. aprillil toimus Tallinna Saksa Güm-naasiumis teaduspäev „Eluline tea-dus“.

Ulla Herkel ja Ivi OlevTSG õpetajad

Uurimistööde koostamine ei ole lihtne väljakutse. Siiski võime julgelt kinnita-da, et igal aastal leidub arvukalt noori, kes suudavad kokku panna omanäoli-si, hästi vormistatud ja läbiviidud uuri-musi. Tore on jälgida nende indu!

Kui õpilaste teaduskonverentse on TSG siseselt korraldatud üle kümne aasta, siis viimase paari aastaga on üri-tus kasvanud linna tasemele. Sel aas-tal esinesid teaduspäeval lisaks TSG õpilastele ka Tallinna Reaalkooli ning Mustamäe Gümnaasiumi parimad noo-ruurijad.

Nupukad rotid ja elektriautodEnim elevust tekitas seekord TSG 11b neiu Helen Kiiseli töö „Rottide dressee-rimine ja agility raja õpetamine“ (ju-hendaja M. Sutrop). Koostöös Nõmme Loodusmajaga sai ta endale sügisel õpe-tamiseks kaks valget rotti. „Tegelikult ei ole trikkide õpetamine üldse lihtne, see nõuab palju järjepidevat igapäevast tööd,“ tõdes Helen. „Ma sain agility raja neile küll õpetatud, kuid üldiselt taht-sid nad poole pealt katkestada ja mine-ma joosta. Siiski tõestas eksperiment, et laborirotte saab õpetada ka kodus-tes tingimustes.“ Seda, et teadusega te-gelemine nõuab külma närvi, tuli He-lenil samuti omal nahal kogeda. „Alg-selt oli rottidele uus keskkond võõras ning kulus ligi kolm nädalat, enne kui nad minu käest toitu hakkasid vastu võtma. Nii et algul mõtlesin, et see uu-rimistöö läheb küll luhta,“ nentis ta.

Sanders Skorik Mustamäe Gümnaa-siumist esitas töö „Elektriautode tarbi-misväärtus“ (juhendaja U. Kaljuvee), mil-le järel ei tahtnud mõttevahetus kuidagi lõppeda. Kuulajaskond tõdes, et käesole-val hetkel on elektriautode kasutamine pigem huvitav eksperiment, mitte ma-janduslikult efektiivne projekt.

Kuidas uurimistööd mitte tehaÜheksa õpilasettekannet võttis kok-ku Oskar Orglaan 11a-st, analüüsides isikliku näite varal, millised olid tema aasta väldanud uurimisprotsessi head ja vead: „Valisin teemaks õpilaste aja-planeerimise oskuse ning ma tahtsin „5“. See oli suurim viga! Iga päev pi-din midagi tegema, aga ei teinud ja lõpuks oli kogu motivatsioon kadu-nud. Tegelikult hakkasin tööd kokku kirjutama alles siis, kui oli juba täht-aeg, ning tegin seda öösiti – kusjuu-res teemaks olin valinud ajaplaneeri-mise! Enne kaitsmist kaotasin täieli-kult usu oma teemasse. Mõtlesin, kui-das saan sellist tööd kaitsta, millesse ma ise ei usu? Minu uurimistööga pole

mitte midagi peale hakata, sest ma tai-pasin, et õpilased ei oska aega planee-rida. Seega peaasi: valige teema, mil-lest te ise huvitute, millega tahate te-geleda! Kõige parema uurimistöö ko-gemuse saate siis, kui te ei võta seda kohustusena, vaid hobina.“

Külas olid ka teadlasedÜheks Teaduspäeva lahutamatuks osaks on alati olnud ka külla kutsu-tud teadlaste esinemised. Haarava et-tekande makroökoloogiast tegi Aare Baumer Energiakeskusest, TSG vilistla-ne Linda Lainvoo Eesti Kunstimuuseu-mist pani aga õpilastele südamele järg-mist: “Ka ülikoolis võib näha, et min-nakse suure hurraaga peale teemale, mis esmapilgul tundub huvitav, ent

kui hakatakse lähemalt uurima, mis konkreetse töö jaoks tegelikult teha tuleb, siis võib ind vahel päris kiiresti raugeda. Teadustöö tegemine eeldab tihtipeale igavat nikerdamist ning ära-tundmine, kas mu tööl on üldse kel-legi jaoks väärtust, võib olla ehmatav. Seega kaaluge põhjalikult, millega te tegeleda tahate, kuidas see võiks teid tulevikus aidata. Ja ärge kartke koos-tööd! Koostöö ja erinevate know how’de kokkutoomine on hädavajalik, et val-miksid tõesti head ja uut teadmist loo-vad tööd!“.

Täname TSG Sihtasutust, kes on ala-ti pidanud tähtsaks vilistlaste, õpetaja-te ja õpilaste kokkutoomist toredaks aruteluks ning õpilaste tunnustamist suure töö eest.

Eluline teadus TSG-s

Ajaplaneerija Oskar Orglaan.

27. mai 2014 7Mustamäe

Kaja Sandbergpedagoog ja peokorraldaja

Pool sajandit tagasi oli maarahval mee-lelahutuseks valida kas rahvamaja või kollektiivne sõit linna teatrisse. Igas kolhoosis-sovhoosis oli rahvamaja, kus käisid koos nii noored kui vanad. Iga nädal näidati filme, pärast kino lüka-ti pingid seina äärde ja algas tants ko-haliku pillimehe muusika saatel, ena-masti oli pilliks akordion või klaver. Hästi populaarsed olid peod ühise pi-ka laua taga, mis oli lookas söökidest. Toitude eest hoolitsesid naised ise, pa-kuti sülti, pasteeti, salateid, lihapiru-kaid, kindlasti torti jne. Vastavalt ma-jandi jõukusele kutsuti esinejaid – näit-lejaid, lauljaid, teisi kuulsusi.

Minu esimesed kokkupuuted üri-tuste korraldamisega algasidki kodust, sest ema oli üks ürituste korraldajatest ja kokkadest. Peoroad valmistasid nai-sed oma kodudes, nõnda ka minu ema, tema tegi tavaliselt süldid, pasteedid, liha- ja kopsupirukad. Loomulikult ai-tasin ma teda nii toidutegemisel kui rahvamajas laudade katmisel, korista-misel jne. Siis ma ei teadnud veel, et tulen linna õppima, jäängi siia elama ja hakkan ka ise üritusi korraldama.

Sellest on möödas 50 aastat, aga ma pole unustanud, missuguse rõõmu ja naudinguga toona pidusid korraldati.

Südamelt äraKui inimene tahab tänapäeval lahu-tada meelt, siis on selleks tuhandeid võimalusi, igaüks leiab endale sobiva. Võib minna teatrisse, kinno, kontserdi-le, kõikvõimalikele muudele ürituste-le. Paraku oleme nende tohutute või-maluste keskel muutunud mugavaks – tihtipeale ei lähe kuhugi, sest muga-vam on kodus oodata, millal etendust või kontserti televiisoris näidatakse. In-ternetivõimalused avardavad maailma veelgi, kõik tuuakse kandikul koju kät-te. Aga kõige selle juures jään mina siiski ainult kuulajaks-vaatajaks.

Tallinnas elab enamus inimesi kor-termajades, pahatihti ei tunta naab-reidki, äärmisel juhul teretame põgu-salt. Aga me kõik tahame suhelda, soo-vime, et meid pannakse tähele, võe-taks kuulda.

Ma olen keskeas pensionär, abielus, lapsed on suureks kasvatatud – ja just nüüd tahaksin nautida elu, käia üritus-tel, kus ma saan olla OSALINE. Just ni-melt osaline, mitte vaid kuulaja-vaataja!

Pea igas linnaosas on oma kultuuri-keskus ehk rahvakeeli rahvamaja, ma olen neid kõiki külastanud, vaadanud seal teatrietendusi, olnud salongiõh-tutel, kontsertidel, tantsuõhtutel jne. Aga kahjuks peab ütlema, et enamas-ti olen sealgi ainult kuulaja-vaataja.

Millisele peole ma tahaksin minna?Minu jaoks algab pidu hetkest, kui rahvamaja uksest sisse astun. Ideaalis võiks mind vastu võtta peokorraldaja lahke naeratus ja tere. Kui olen end peegli ees kohendanud, oleks ju tore, kui peokorraldaja juhataks mind ruu-mi, kus üritus toimub, leiaks mulle so-biva istekoha. Kena, kui laua taga, mil-

lel on lilled või temaatiline kaunistus. Seadnud end mugavalt sisse, võib pi-du minu jaoks alata.

Ürituse avab muidugi peokorralda-ja – tervitab peolisi, tutvustab eesoota-vat, soovib mõnusat ajaveetmist ja suu-repärast peotuju. Ja nüüd tahan mina, peoline, olla kaasatud.

Rahva kaasamine on paras pähkel, sest eestlane on loomult tagasihoidlik – ehk nagu öeldakse: alguses ei saa ve-dama ja pärast pidama. Aga peokorral-daja jaoks on klient kuningas, seda ei tohi unustada.

Peo lõpus sooviksin tunda, et olen ka edaspidi sinna rahvamajja oodatud – peokorraldaja tänusõnad toreda peo eest minu osavõtul on siin rohkem kui kohased. Kas seda on palju nõutud?

Aastavahetuse peod NõmmelOlen ligi 30 aastat aidanud korralda-da ja korraldanud ise kõikvõimalikke üritusi, nii et see, mida ma räägin, tu-gineb pikaaegsele kogemusele. Rahva kaasamiseks sobivad igasugused peod, olgu need seotud siis riiklike või rah-vakalendri tähtpäevade, aastaaegade või millega iganes. Inimese kaasami-ne algabki teemast – mulle kui pidu-lisele on antud vihje, mis hakkab toi-muma, kuidas sobiks riietuda, mille-ga arvestada jne, ning mul on stiimul peoks valmistuda.

Eestlase jaoks on väga olulised ajad jaanipäev ja jõulud. Siis ollakse võima-luse korral omade ringis, rahvamajja eriti ei kiputa. Aga pärast jõule tuleb aastavahetus, mil juba tahaks kodust välja – kaua sa selle lookas laua taga ikka istud, tahaks ennast juba liiguta-da. Millised on siis võimalused minna 31. detsembril kodust välja ja saata va-na aasta ära heas seltskonnas? Iga-aas-tane tore ja väärikas aastalõpuball Es-tonias on ehk liiga tore, pole võib-olla vastavat riietustki...

Praegu ongi tallinlasel siis üks või-malus ja nimelt Nõmme Kultuurikes-kus. Mina olen kolm aastat järjest võt-nud uue aasta vastu just seal, sest seal

on kõik see olemas, mida ma ühelt peolt ootan: ma istun kaunilt kaetud laua taga, millel on suupisted; töötab kohvik, mulle esinetakse, mul on või-malus võtta osa seltskondlikest män-gudest ja ma saan ka tantsida.

Neid suurepäraseid aastavahetuspi-dusid korraldavad Nõmme rahvama-ja töötajad ise koos sealsete ringide-ga – ja ma tahan neid siinkohal kogu südamest tänada! Teie peod on alati hästi läbimõeldud, teie majja on hea tulla ja seal on hea olla, sest te pidut-sete koos rahvaga ja tunnete sellest rõõmu!

Müts maha niisuguste kultuuritöö-tajate ees, kes seavad ka 31. detsembril rahva heaolu enda omast kõrgemale!

Klubitööd tehakse südamegaMa olen 10 aastat Mustamäel elanud ja oma koduklubiks pean siiski Mus-tamäe Kultuurikeskust Kaja. Ning – oi kuidas ei tahaks, et inimestel oleks põhjust laulda:

„No milleks mulle vajaseda Kaja kultuurimaja,kui mind pole sinna vaja?Lähen Nõmmele lustima!“

Sest miks peaks keegi tahtma tulla rah-vamajja, kus tal on tunne, et ta polegi sinna oodatud?

Noored, kes te seisate elukutsevali-ku ees – kui otsustate kultuuritöötaja elukutse kasuks, siis teadke: seda tööd tehakse südamega ja kella vaatamata, see ei ole amet, kus tööpäev lihtsalt täis tiksuda. Ja kuigi töötasu on, nagu ta on – ei ole suuremat tänu kui rahva tänu.

Tänan tähelepanu eest ja tervitu-sed kõigile kultuuritöötajatele, kes oma tööd südamega teevad!

Mustamäe Kultuurikeskus Kaja06.06 19.00 Tantsuõhtu Black&White bändi saatel. Pilet 4 €14.06 14.00 Hooaja viimane Tant-su pärastlõuna, DJ Mikk Luht. Pi-let 1 €14.06 19.00 Hobitants. DJ Arvo Sand berg. Pilet 4 €20.06 19.00 Hooaja viimane Tant-suõhtu Treffunx bändi saatel. Pi-let 4 €28.06 19.00 Hobitants. DJ Arvo Sandberg. Pilet 4 €

GALERIIS: 04.06–16.06 Mustamäe Laste Loomingu Maja näitus 18.06–02.07 „Eduard Tüür II“ kari-katuurid

www.kaja.org.ee, tel 654 7410

Mustamäe Sotsiaalkeskus5.06 Nelipühad koos Tiina Klemen-tiga7.06 Memme-taadi päevad Vaba-õhumuuseumis25.06–27.06 Saaretuur (Hiiumaa-Saaremaa-Muhumaa)21.07–23.07 Ekskursioon Ruh-nu saarele12.08–13.08 Ringreis ümber Võrtsjärve19.08 Külastame teatrietendust Laitse Graniitvillas26.08 ja 28.08 Ekskursioon Peip-si äärde

www.zone.ee/sotsiaalkeskus, tel 653 2723

Mustamäe Avatud Noortekeskus09.06–20.06 Linnalaagri I vahetus, 11.08–25.08 II vahetus. Osalema on oodatud kõik Mustamäel elavad või õppivad 7–11-aastased noored. Osalustasu on 60 eurot. Laagriplaan www.mank.ee, registreerumine te-lefonil 654 721630.06–11.07 Mustamäe linnaosa ja SA Õpilasmaleva töölaagri I vahe-tus, 21.07–01.08 II vahetus. Laa-ger on mõeldud Mustamäel elava-tele või õppivatele 13–17-aastastele noortele. Teeme heakorratöid Mus-tamäel, pärastlõunal toimub meele-lahutusprogramm. Registreerumine Mustamäe Linnaosa Valitsuse või SA Õpilasmalev kaudu.

NB! Suvekuudel on palju tegevusi õues, sh Männi pargis, jälgi jooks-valt infot meie Facebooki lehel või kodulehel www.mank.ee

Kännukuke raamatukogu30. mail kell 18 ootame Kännu-kuke raamatukokku lugemishuvili-si täiskasvanuid, kes soovivad omi mõtteid teistega jagada. Kuulame, mida keegi lugenud on, arutame kirjanduslikel teemadel.11. juunil kell 10 toimub laste-üritus „Suvepäev raamatukogus“. Kohtume terviselaagri lastega ja lä-heme külla Sõle raamatukokku. Täpsem informatsioon ja eelregist-reerimine Kännukuke raamatuko-gus või e-posti aadressil kannuku-ke@tln.lib.ee 12. juunil kell 18 toimub Kännu-kuke raamatukogu õuel piknik luule ja muusikaga. Esinevad luuletajad Sveta Grigorjeva ja Jürgen Rooste. Muusikat teeb Siim Aimla.Kolmapäeviti kell 18.00 tegutseb Kännukuke raamatukogus malering täiskasvanutele, kõigil huvilistel on võimalik liituda.

KUHU MINNA

Peokorraldaja meelespea▶ Üritus algab välisuksest, võta peo-

lised vastu samamoodi nagu küla-lisi oma kodus, tunne nende tule-kust rõõmu.

▶ Peoline ei taha olla ainult kuulaja-vaataja, vaid osaline.

▶ Arvesta, et eestlane ei saa algul ve-dama, pärast pidama.

▶ Kaasa julgelt ka mehi – naised on niigi aktiivsemad – ja Sa avastad, kui vaimukad ja tegusad nad on.

▶ Kunagi ei lähe kõik täpselt nii, na-gu oled planeerinud, ole üllatus-teks valmis.

▶ Tunne oma publikut: kui vanad, mis soost jne. Keskealiste tantsupeole sobib üks, teismelistele teine muu-sika, ära aja olulisi asju segamini.

▶ Sina kui peokorraldaja oled peoli-se jaoks, sest klient on kuningas.

▶ Iga pidu vajab „rosinat“ – mõtle väl-ja üllatus.

▶ Pidu peab olema ka Sinus eneses ja lahke naeratus ei maksa midagi.

▶ Auhinnad ei pea olema kallid, otsi vaimukaid, humoorikaid asju. Kui poest ei leia, tee ise.

▶ Korralda ainult selliseid pidusid, millest ka ise tahad osa võtta.

▶ Anna endast parim vaatamata sel-lele, kas peole on tulnud 10 või 100 inimest.

Pidu sinus eneses ehk abiks algajale klubitöötajaleTänapäeval on meelelahutuseks tuhandeid võimalusi – miks peaks keegi tahtma tulla just Sinu peole?

Ühe unustamatu peoõhtu külalised olid Sulev Nõmmik ja Ervin Abel. FOTO: ERAKOGU

27. mai 20148 Mustamäe

Õnne, rõõmu ja tervist! Hilja Norman 1.05.1918Aliide Jürgens 1.05.1919Rosalia Kutsar 1.05.1923Zoya Yurchenko 1.05.1924Benita Fallstein 3.05.1923Leida Tiivel 3.05.1924Evi Rätsep 5.05.1924Nadežda Roose 7.05.1917Margit-Erica Binz-Grewing 8.05.1919Hella-Sofie Maipuu 8.05.1922Zinaida Kutepova 8.05.1924Tamara Tretiyakova 9.05.1918Marta Lüütsepp 11.05.1913Karin Tamberg 12.05.1923

Inga Sumre 12.05.1924Anton Laul 12.05.1924Aleftina Gunjašin 14.05.1923Ekaterina Dobro 14.05.1924Amanda Pärn 15.05.1919Nadezda Urban 15.05.1922Inga Freiberg 15.05.1924Erika Härmand 16.05.1921Konstantin Denischev 16.05.1924Ella Sulg 18.05.1916Harald Verrev 18.05.1924Agrafena Orlova 20.05.1918Helga Tomera 20.05.1918Niina Tamm 22.05.1922Aino Mälivere 22.05.1924

Asta Jalast 24.05.1922Irma Oim 24.05.1924Ketsia Sisask 25.05.1921Niina Reinvaldt 25.05.1923Olga Silina 26.05.1921Arnold Jannus 27.05.1919Aino Pajupuu 27.05.1920Selma Reiners 27.05.1924Anastasia Kozlova 28.05.1922Silvia Karro 28.05.1923Heljo-Lydia Tooms 28.05.1923Maria Emeliyanova 28.05.1924Natalia Dvornichenko 29.05.1924

Hea valik mööblit ja palju soodsaid rõivaid!

Pood on avatud E-R 10-18:00, L 11-15:00

Asume Tammsaare Keskuses (A.H.Tammsaare tee 89, II korrus)

Müügist saadud tulu läheb lastega perede toetuseks ja Mustamäele kiriku ehitamiseks.

MAGDAMISJONIPOOD

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

Olga Kruglova

53 077 964

66 84 700

Margus Suumann

50 10 30266 84 700

Vaata parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

MEIE LEIAMEOSTJA!

kliinikpluss.eeSõpruse pst. 145A-korpus3. korrus6720097

HAMBAARST Arina Palm-Lillepea VÕTAB VASTU UUES KLIINIKUS:

Hauakivid otse tootjaltGranito Kivitööstuse tehasepood

Linnamäe tee 17/19, 56 266 948

T–R 9–18; L 10–15

KINGSEPP KUKLASE 3

Avatud E–R 9.00-19.00, Lõuna 13.30-15.00

Tel 6522790, mobiil 551 3189 RANNO

www.jalatsiparandus.ee

27. mai 2014 9Mustamäe

Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja, Vilde tee 118

1. juunil kell 16.00

HEATEGEVUSKONTSERTVokaal: ANASTASIA JATSENKO

(rahvusvaheliste konkursside laureaat, Ukraina),

SERGEI MARKOV (Eesti)Viiul: ERIKA MELNICHUK (Läti)

Suurepärane võimalus nautida klassikalist ja kaasaegset muusikat.

TasutaKorraldaja: EMK UUS ALGUS

KUULUTUSEDOstan münte, märke, medaleid, ordeneid, vanu postkaarte ja paberrahasid. Rene 5399 6098

Müün mahekartulit Laura. Kojutoomine tasuta. Tel 5657 3333

I Studium korraldab kursusi: ettevõtlus, äriplaan, raamatupidamine, aastaaruanne. Info 661 7027

Üürin omanikult korteri. Tel. 5089052

Personaalne arvutiabi eakatele. 5309 0574 Patsita OÜ

Üldehitustööd, nii sise- kui välitööd. Korterite re-mont – vannitoad, põrandad, seinad, laed, uksed ja aknad. Materjal kuni 25% soodsalt. Töö kiire ja kor-ralik. Kontakt 5584902 Kardo

Lõikan hekki, muru niitmine niidukiga, pikema ro-hu niitmine trimmeriga, saetööd, võsalõikus Tallin-nas ja Harjumaal. Tel 55547291

Lunden Food OÜ on toiduainetetööstusega tege-lev ettevõte. Asume Loo alevikus Talleggi territoo-riumil. Seoses tootmise laienemisega võtame töö-le VÕILEIBADE VALMISTAJAID-KOMPLEKTEERI-JAID. Töötamine päevastes vahetustes graafiku alusel. Töötasu 2,95 eur/tund. Hea töö eest pree-mia. Transport tööle ja tagasi Hansabussiga tasu-ta (marsruut Mustamäe-Kesklinn-Lasnamäe-Loo). Info telefonil 5820 5868 EST+RUS

Firma Groma Security OÜ pakub tööd turvatöötaja-tele toidupoodides. Täiendav info telefonil +372 5033 532.

Müüa LOOMASÕNNIKUT 7 T-150 €, 15 T-220 €, MULDA 15 T-140 €, KOMPOSTI 7 T-120 €, 15 T-180 €, KiLLUSTIKKU ja LIIVA. T. 56971079, 6701290, taluaed@hot.ee<mailto:taluaed@hot.ee

Keeleabi (eesti, inglise, saksa, vene) õpetajalt nooremale õpilasele. Tel 58205871

Avatud uus Klementi Kirbukas aadressil Akadee-mia tee 33. Too oma kaup meile – meie müüme Sinu eest. Rentides müügipinna neljaks nädalaks, saab ühe nädala tasuta! Vaata kodulehel www.kirbukad.ee Tel. 58050768

������������ ��������������������������������������������������������������������������������������

������������� ����������������������������� ��������

���������������������������������� �������� ����������������������������� ��� �� ����� ������� ������� �� ���������������� ����������������������� �� �������������� ������������������

������ ����� ������������������� �� ���������������� �

�� ������ ������������� ������!����������� ��������������������� "��������������� �������������!��� ��

� #��������#�$��� ����������� �����������������������

��� ������� �� ��� ��� ����� ����� �� ���� ��!�� !���!����� �""� "��� !���#�� ���� ����!� ���� $%&� ���'��������(�)(������*�� +� +�� ,-������ ��!�'�� ./ ..0 121*

AS Paljassaare Kalatööstus pakub tööd

LIINITÖÖLISTELE Nõudmised kandidaadile• Soov ja suutlikus teha intensiivset tööd

• Täpsus, korrektsus ja kohusetundlik suhtumine

oma tööülesannetesse

• Valmisolek vahetustega tööks (12h) sh öised va-

hetused

• Eriti on oodatud kandideerima naised!

Asume aadressil Paljassaare tee 30, Tallinn.

Kohale toovad bussid 26 ja 26A, peatus Paljassaare

Info telefonil 6 508 205, 5509700

Kasuta kutselist kinnisvaramaaklerit!

51 53 65651 53 656Aet.Alliksoo@pindi.ee

* turuhinna määramine * regulaarne tagasiside müügiprotsessist * juriidiline korrektsus * palju reklaamikanaleid * kliendihaldurid pankades * sõbralik hind

Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel: WWW.MAXIMA.EE Täpsema info saamiseks pöörduge kaupluse direktori poole või saatke CV: PERSONAL@MAXIMA.EEInfo telefon: 6230690, 6023147

Maxima Eesti OÜ pakub tööd järgmistele ametikohtadele:

VAHETUSE VANEMPEAKASSAPIDAJAMÜÜJA-KASSAPIDAJALETITEENINDAJAMÜÜJAKORISTAJA

Ettevõte garanteerib:- stabiilse palga - tasuta lõunasöögid- tööalase tasuta koolituse - erinevad motivatsioonipaketid