pikniku suvilakooperatiivi dokumenteerimine · 2013. 4. 19. · pärnu maakond, häädemeeste vald,...

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Majaka küla

Pikniku suvilakooperatiivi dokumenteerimine

Koostaja: Epp Lankots, arhitektuuriajaloolane

Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond

Tallinn 2012

Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs

1

SISUKORD

Ala dokumenteerimine 2

Hoonete dokumenteerimine, sh. fotod 6

Joonised 50

2

ALA DOKUMENTEERIMINE

1 ÜLDANDMED Nimetus Suvilaehituskooperatiiv „Piknik”

Aadress Majaka küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond (joonis 1)

Koordinaadid X = 6426651, Y = 524752

Praegune funktsioon Suvilad

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg Kooperatiiv on rajatud 1970. aastate alguses. Esimesed suvilad on

eskpluatatsiooni võetud 1970. aastal. Esimene säilinud täiendustega

planeerimiskava on aastast 1972, kuhu on märgitud ka juba

olemasolevad suvilad. Täiendavaid planeerimiskavu koostati

kümnendi jooksul veel, viimane dateeritud on 1978. Osa suvilaid on

rajatud 1980. aastatel.

Autor Algse planeerimiskava autor pole teada, 1972. aasta täiendatud kaval

pole samuti projekteerijat. Hiljem täiendatud kava (dateering puudub plaanil, arvatavasti 1970. aastate keskpaik) on koostanud Pärnu

rajooniarhitekti tootmisgrupp, projekti autor R. Tiits. Suvilate autorid

on osaliselt tuvastatavad (August Kõresaar, M. Orn).

Projekti asukoht „Pikniku” suvilaehituskooperatiivi planeerimiskavad ja osade suvilate

projektid - Häädemeeste vallavalitsuse tehniline arhiiv.

„Pikniku” suvilate hooneregistritoimikud asuvad Tartus Ajalooarhiivis

viitekoodi EAA.P-1184 (Häädemeeste vald) all.

Algne funktsioon Suvilakooperatiiv

Ümberehitusetapid Kooperatiivis on olnud erinevaid ehitusetappe, viimased suvilad on

ehitatud 1980. aastatel, ent on 1990.-2000. aastatel on mitmeid

suvilaid oluliselt ringi ehitatud. Planeering on säilinud võrdlemisi

algupäraselt, uusi ehitisi kooperatiivi alale pole peale

taasiseseisvumist püstitatud.

Muu ajalooline teave 1960. aastate lõpus viidi NSVL-s sisse 5-päevane töönädal, mistõttu

kümnendi lõpus aktualiseerus puhkuseveetmise teema. 1965. aastast

hakati moodustama aianduskooperatiive, mida ehitati suuremate

linnade lähedusse. 1958. aastast oli juba moodustatud suvilakooperatiive, ent nende levik ei olnud niivõrd massiline.

Ideoloogise retoorika järgi olid suvilakooperatiivid küll ajutised

nähtused, sest eesmärk oli laialdase ühiskondliku puhketsoonide

võrgustiku organiseerimine. Nagu tollal tavaline, ei jõudnud

ideoloogiline programm tegelikule elule siiski järele. Aiamajade

tüüpprojektide leidmiseks (sh. suvilad) koostati 1960. ja 1970. aastate

jooksul mitmeid arhitektuurivõistlusi ning anti välja projektialbumeid.

Algusest peale domineeris võidutöödes modernistlik esteetika ning

Põhjamaade arhitektuuri eeskujud. Mõningaid premeeritud

lahenduste kaudu käibesse jõudnud elemente (nt. magamisruumide ja köögi akende kitsa lindina räästa alla tõstmine) kasutati ka

individuaallahendustena valminud Vika suvilate juures.

3

Kabli ning Lemme liivarannad on 1950. aastate lõpust alates olnud

lõunaeestlaste (enamasti viljandlased ja tartlased) peamine mereäärne suvituskoht. Üks põhjus Pärnumaal uute suvitusrandade

tekkeks oli ka Pärnu ranna ülerahvastatus, sest seal käis suviti palju ka

üleliidulisi turiste. 1960. aastate lõpus kerkisid Lemmeranna lähistel

mere äärde omavoliliselt 4 esimest Tartu Ülikooli professorite suvilat,

mis 1970. aastate alguses seadustamise käigus ühinesid formaalselt

„Vika” kooperatiiviga. Samal ajal ehitati ja kavandati mereäärset

„Pikniku” suvilakooperatiivi ja maanteest sisemaa poole jäävat nö.

Viljandi bosside „Vika” kooperatiivi. Mõlemad olid nomenklatuursed

suvilakooperatiivid, mis võimaldasid nautida peenrakõpitsemise

stressist prii puhkust kaunil liivarannal. Kooperatiivid ehitati kohaliku metskonna ning kolhoosi „Sõprus” poolt eraldatud maadele

Looduskaitse ja Metsamajanduse Ministeeriumi ning Ministrite

Nõukogu (MN) loal. Samuti oli luba ehitada suvilaid

individuaalprojekti järgi ning mõningatel puhkudel võimaldas MN

Asjade Valitsus piirruutmeetrid ületada.

„Pikniku” kooperatiivi kuulusid näiteks EPA rektor, Tartu Ülikooli

prorektor, Teaduste Akadeemia professor, Valga KEKi juhataja,

Viljandi KEKi töötajad, Viljandi ja Tartu arstid, Laatre sovhoosi esimees

jne.

3 ASUKOHA KIRJELDUS Suvilaehituskooperatiiv ehitati toonase Pärnu rajooni Orajõe metskonda. Maa-ala paikneb vanast

Pärnu-Riia maanteest ca 100 meetrit mere suunas. Suvilakooperatiivid rajati nõukogude ajal

enamasti looduskaunitesse kohtadesse, nii asuvad ka Vika suvilad männimetsaga kaetud reljeefsel

liivaluitesel maastikul. Suvilakooperatiivi vahetus naabruses on endine Adavere sovhoosi

puhkekodu (tänapäeval kasutuses puhkekeskusena) ning mõned vanad talukohad. Mererand jääb paarisaja meetri kaugusele.

4 PLANEERINGULINE JA ARHITEKTUURNE ISELOOMUSTUS

Planeeringuline ülesehitus

Kooperatiivi maa-ala on kitsa ning pikliku kujuga, suvilad on asetatud

keskse metsatee äärde (vt. planeerimiskavad joonised 3, 4,).

Planeerimisel on arvestatud reljeefi, metsastuse ja olemasolevate teedega. Maa-ala reljeef on valdavalt tasane, ent muutub elavamaks

maanteepoolses osas.

Ehitusmaterjal Suvilad on puitsõrestikehitised, osaliselt valatud vundamendil,

osaliselt postidel. silikaadist postidel, osaliselt valatud vundamendil

Põhiline viimistlusmaterjal on puitlaudis kombineeritud puhtalt

vuugitud tellis- või silikaattellislaoga, osaliselt krohvitud või põllukivist

detailidega. Laudis on lakitud, peitsitud või värvitud.

Hoonete iseloomustus (tüpoloogia, mahuline ülesehitus)

Suvilakooperatiiv on hoonetüpoloogiliselt küllaltki kirju. Laias laastus

võib eristada 6 erinevat hoonetüüpi (52-st suvilast enamikku võib

mööndustega liigitada mõne tüübi alla) ning üksikuid suvilaid on

tüpoloogiliselt raskem määratleda. Ühte tüüpi suvilad moodustavad

enamasti planeeringuliselt eraldi grupid.

1) Algselt „Vika” suvilakooperatiivile koostatud individuaalprojekt II-C (arh. August Kõresaar) järgi ehitatud

suvilad. Suvilatel on lame katus, garaaž keldris, põhikorrusel

4

on elutuba, köök ning 2 pisikest magamisruumi ja panipaigad.

Projekt on mõeldud kasutamiseks nõlvakul, kooperatiivis on antud tüüpi suvilad maanteepoolses osas reljeefsel maastikul,

kokku 7-8 suvilat, millest 1 on autentselt säilinud. Teised on

ümber ehitatud (suurendatud on mahtu, lisatud viilkatused

jne), mõned määral, mis raskendab tüübi määratlemist.

2) Algselt „Vika”suvilakooperatiivile koostatud

individuaalprojekti IV-B järgi ehitatud telksuvilad (arh. August

Kõresaar). Suvilatel on auto panipaik ja saun keldris, eluruum

ja köök põhikorrusel ning magamine pööningukorrusel. Tüüp

on mõeldud sidumiseks kõrgendiku nõlvale.”Pikniku”

kooperatiivis on seda tüüpi suvilaid 3, mis on võrdlemisi hästi säilinud. Lisaks veel üks tüüpne telksuvila - EKE Projekti

üksikelementidest monteeritav ajamaja „Raul”.

3) Kahest lõikuvast mahust koosnev suvilatüüptüüp –

madalama ning kõrgema hooneosa katusejooned

moodustavad ristuvad diagonaalid. Hooned on osaliselt ühe-,

osaliselt kahekorruseline. Projekti autor teadmata. Tüüpi

näiteid on kooperatiivis 4.

4) Kaldkatusega kitsas piklik suvilatüüp: esikülje garaaži kohalt

tõuseb hoonemaht aiapoolsel küljel kahekorruseliseks. Esikülg

suletud iseloomuga, aiakülg suurte aknepindade ning rõduga. Hoonetüübile on iseloomulik põllukivide ja värvitud laudise

kombineerimine viimistluses. Seda tüüpi suvilaid on

kooperatiivis ehitatud 8, millest mitmed on osaliselt ümber

ehitatud.

5) 1-korruseline asümmeetrilise ning madala kaldega katusega

suvilatüüp, mida võib tinglikult tüübiks liigitada: hooned on

siiski võrdlemisi erinevad. Suvilad on plaanilt kompaktsed,

iseloomulik on suur elutoaaken ning terrass. Viimistlus on

üldjuhul tume laudis ning valged aknaraamid. Suvilaid on kooperatiivis ca 8, millest 2 on teistest selgelt eristatavad:

tänava poole jääb suletud iselomuga fassaad, mille taha jääb

garaaž ning katusealune istumiskoht, mille vahelt läheb kitsas

käik välisukseni hoone sügavuses. Hoone küljel on

kaminaruumi lai asümeetriline aken.

6) Kõige enam esineb kooperatiivis madala viilkatusega

hoonetüüp (ca 13) , mis on osaliselt tõstetud postitele või

tugiseintele, mille peale toetub hoone põhikehand terrassiga.

Alumisel tasandil asetseb enamasti avatud või poolavatud

panipaik. Viimistluses on kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja räästas. Ka seda tüüpi on mitmel juhul

kaasajastatud ning ümber ehitatud.

Osad suvilad on ehitatud erilahendusena või on niivõrd ümber

ehitatud, et algset hoonetüüpi on keeruline uuest lahendusest välja

lugeda.

Haljastus, väikevormid ja detailid

Kooperatiivi haljastuse ilmet määrab looduslik männimets. Suvilad

asetsevad looduslikku reljeefi arvestades vabalt metsa vahel, hoonete

5

vahele ei ole rajatud piirdeid ning samuti ei ole suvilate lähiümbrust

haljastuse kujundamisega (laiaulatuslikud peenrad) muudetud. Mõne suvila sissepääsu või maja seina juures on tagasihoidlik ilupeenar või

kujundatud veesilm ning lihtne teerajaplaadistus. Üldiselt on kogu

rajatud haljastus lihtne ning maitsekuse piirides. Suvilate ümbruses

võib leida ka statsionaarset välimööblit, dekoratiivskulptuuri ning

mitmel pool on grill- ja suitsuahjud.

Stiililine kirjeldus Suvilad on 1970. aastate hilismodernismi ning skandinaaviamõjulise

arhitektuuri näide. Asumi ilme on mõnevõrra eklektiline nii 1980.

aastate postmodernistlike joontega hoonete kui hilisemate

ümberehituste mõjul.

5 HINNANG ALA SÄILIVUSELE Suvilakooperatiiv on säilinud planeeringuliselt terviklikult (1970. aastate erinevad laienemis- ja

tihendamisetapid). Arhitektuurses plaanis on kooperatiivi ilme kirju: märkimisväärne osa hooneist

on oluliselt ümber ehitatud, ent üldises plaanis mõjub suvituskooperatiiv siiski selgelt 1970.-1980.

aastatest pärit asumina. Autentselt säilinud hooneid on kooperatiivis poolejagu.

6 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Suvilakooperatiivi üldseisukord on väga hea. Hooned on üldiselt hooldatud ja kõik suvilad näivad

olevat kasutuses. Esmapilgul on keeruline öelda, kas mõnda neist kasutatakse aastaringseks

elamiseks: ümberehituste maht ja tase siiski võimaldab mitme suvila puhul nähtavasti aastaringset

kasutust.Kooperatiivi üldilme on sellevõrra terviklimum, et see asub looduslikus metsas. Seetõttu

ei ole ka isetegevuslikku krundipiirete rajamist ning otseselt ei riiva silma hooldamata aiad ning

majaümbrused.

7 VÄÄRTUSHINNANG JA ETTEPANEKUD „Pikniku” suvilakooperatiiv on näide nõukogudeaegse suvituskultuuri eripäradest, mis olles küll

reguleeritud ja kontrollitud valdkond võimaldas samal ajal nautida teatud piirini erisusi.

Suvilakooperatiive ehitati märkimisvääreselt vähem kui aianduskooperatiive, nende

planeeringuline ning arhitektuurne mõju on siiani sageli säilinud terviklikuna. Võrreldes läheduses paikneva ning samal ajal rajatud „Vika” kooperatiiviga on „Piknik” suurem, hoonetüpoloogiliselt

kirjum ning vähem terviklikult säilinud. Kuigi planeeringuliselt on asum ühtne, on hooneid küllaltki

palju ümber ehitatud. Ekspert on arvamusel, et suvilakooperatiivi pole mõtet ei üksikobjektiti ega

kompleksina tkultuurimälestiseks tunnistada, ent asum väärib siiski miljööväärtuslikuna säilitamist

ning tähtsustamist.

8 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG

15.11.2011.

9 Koostaja andmed: Epp Lankots, arhiektuuriajaloolane

6

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila

Aadress Pikniku tee 1, Majaka küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa

21303:002:0335 (joonis 2, aadresside kaart)

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Rajamisaeg Projekt 1986 (joonis 5)

Autor EKE Projekt, üksikelementidest monteeritav aiamaja „Raul”

3 ASUKOHA JA KRUNDI KIRJELDUS

Paikneb looduslikus rannametsas kergelt tõusval pinnareljeefil.

4 ARHITEKTUURNE ISELOOMUSTUS

Lihtne A-raamil telksuvila elutoa ja köögiga I korrusel ning magamisruumiga katuse all.

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE

Hoone konstruktsioonid ning välisviimistlus on heas seisukorras.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE

Suvila on ehitatud projekti järgi ning hästi säilinud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila



7


Rajamisaeg Tõenäoliselt 1970. aastate lõpp/1980.aastad

Autor -


Paikneb looduslikus rannametsas.


2-korruseline kompaktse kastja mahuga madalakaldelise viilkatusega suvila. Hoone on

ümber ehitatud, algset projektilahendust on keeruline välja lugeda.




Hoone on ümber ehitatud, algne välisilme pole säilinud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970. aastad

Autor -


Paikneb looduslikus rannametsas kooperatiivi merepoolses servas. Naabruses vana

talukoht.


L-kujulise põhiplaaniga asümeetrilise madala kaldega viilkatusega hooned.

Välisviimistluseks tume laudis ning heledad piirded.




Suvilat on nähtavasti pisut laiendatud. Algne ilme siiski loetav.

8

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus.


Kahest lõikuvast mahust koosnev suvilatüüp – madalama ning kõrgema hooneosa katusejooned

moodustavad ristuvad diagonaalid. Hooned on osaliselt ühe-, osaliselt kahekorruseline.

Välisviimistlus on kümnendi suvilatele tüüpiliselt tume laudis ning heledad piirded. Moodustavad sama tüüpi suvilatega 4-st majast koosneva rühma.




Suvila on võrdlemisi hästi sälitanud autentse ilme. Võimalikud muudatused puudutavad

detaile.

9

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus




Välisviimistlus on kümnendi suvilatele tüüpiliselt tume laudis ning heledad piirded. Moodustavad

sama tüüpi suvilatega 4-st majast koosneva rühma.




Suvila on on võrdlemisi hästi säilitanud autentse ilme

10

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (koostatud „Vika” kooperatiivile) Joonis 6.

Autor August Kõresaar


Asetseb kergelt tõusval pinnareljeefil looduslikus männimetsas.


Algselt „Vika”suvilakooperatiivile koostatud projekti IV-B järgi ehitatud suvila. Telksuvila on

mõeldud ehitamiseks nõlvale. Põhiplaan on kompaktne: soklikorrusel on garaaž ja saun,

põhikorrusel köök sööginurgaga, kuivklosett ja eluruum, magamine on viidud viilu alla

pööningukorrusel. Suvila ees on terrass. Suvila A-kujuline raam joonistub välja valgeks

värvitud räästalaudades tumeda viimistluse taustal. Suvila ees on kolmnurkselt garaaži

sissesõidukohale tõusev terrass.




Suvila on ehitatud projekti järgi ning võrdlemisi hästi säilinud.Algne tumeda laudise ning

heledate piirete kontrast on kadunud.

11

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971, valmis 1973 (ehitise vastuvõtmine).



Suvila paikneb looduslikus rannamännikus




Välisviimistlus on kümnendi suvilatele tüüpiliselt tume laudis, ent piirded on ilmselt hiljem heleda

asemel naturaalse tooni vastu välja vahetatud. Moodustavad sama tüüpi suvilatega 4-st majast

koosneva rühma.




Suvila on võrdlemisi hästi säilitanud autentse ilme.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila


12



Rajamisaeg Projekt 1971 (koostatud „Vika” kooperatiivile)



Asetseb kergelt tõusval pinnareljeefil looduslikus männimetsas






värvitud räästalaudades tumeda seinaviimistluse taustal. Suvila ees on kolmnurkselt

garaaži sissesõidukohale tõusev terrass.


Hoone konstruktsioonid ning välisviimistlus on väga heas seisukorras.


Suvila on ehitatud projekti järgi ning autentselt säilinud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -






Välisviimistlus on kümnendi suvilatele tüüpiliselt tume laudis ja heledad piirded.


13



Suvila on säilitanud autentse ilme.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (koostatud „Vika” kooperatiivile) Joonis 6.



Paikneb kergelt tõusval pinnareljeefil looduslikus männimetsas






värvitud räästalaudades tumeda seinaviimistluse taustal. Suvila ees on kolmnurkselt

garaaži sissesõidukohale tõusev terrass.


Hoone konstruktsioonid ning välisviimistlus on väga heas seisukorras.


Suvila on ehitatud projekti järgi ning autentselt säilinud.

14

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kooperatiivi merepoolses servas. Naabruses on vana

talukoht.


1-korruseline asümmeetrilise ning madala kaldega katusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt

kompaktne, iseloomulik on elutoast avanev terrass. Viimistlus on ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.




Suvila on säilitanud võrdlemisi autentse ilme, terrass osaliselt ringi ehitatud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila


15




Autor -




1-korruseline madala kaldega katusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt kompaktne, iseloomulik on

elutoast avanev terrass. Viimistlus on ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.




Suvila on autentselt säilinud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kooperatiivi merepoolses servas


L-kujulise põhiplaaniga 1-korruseline madala viilkatusega hoone. Madalama mahu kohale

tõuseb kaldkatusega kõrgem maht. Ühegi kooperatiivis kasutatud tüübi alla ei liigutu või

on seda raske määratleda võimalike ümberehituste tõttu. Väheseid krohvitud hooneid

asumis.




16

Suvila on üldmahus säilitanud loetava algse ilme, ent tõenäoliselt on hoonele juurde

ehitatud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusval pinnareljeefil.


Madala viilkatusega hoonetüüp (ca 13) , mis on osaliselt tõstetud postitele mille peale toetub

elutoaesine terrass. Viimistluses on kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja

räästajoon.





17

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikuks rannamännikus



elutoast avanev terrass. Viimistlus on ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.





1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





18

Autor -


Paikneb looduslikuks rannamännikus kergelt lainetaval pinnareljeefil


1980. aastate pompöösse postmodernismi laines valminud suvila. Kooperatiivi kõige suurem

hoone. Mängulist fassaadi ning mahulist kujundust suunavad erikujulised aknad, kaarjad ukseavad,

puidu ja tellise kombineerimine




Suvila on võrdlemisi autentselt säilinud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970. aastad (1974 on koostatud üks samatüübiline Pikniku tee

19 projekt) Joonis 7-8

Autor -




Kaldkatusega kitsas piklik L-kujulise põhiplaaniga suvilatüüp: esikülje garaaži kohalt tõuseb

hoonemaht aiapoolsel küljel kahekorruseliseks. Esikülg suletud iseloomuga, aiakülg suurte

aknapindade ning rõduga. Hoonetüübile on iseloomulik põllukivide või tellise ja värvitud laudise

kombineerimine viimistluses.




Suvila on autentselt säilinud

19

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusval pinnareljeefil


Madala viilkatusega hoonetüüp, mis on osaliselt tõstetud postitele, mille peale toetub elutoaesine

terrass ning osa hoonekehandist.Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja räästajoon.




Suvila on sälitanud autentse ilme.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila



20


Rajamisaeg 1974 Joonis 7-8

Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kooperatiivi merepoolses servas.


Kaldkatusega kitsas piklik L-kujulise põhiplaaniga suvilatüüp: esikülje garaaži kohalt tõuseb hoonemaht aiapoolsel küljel kahekorruseliseks. Esikülg suletud iseloomuga, aiakülg suurte






Suvila on säilitanud autentse ilme.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila

Aadress Pikniku tee 20 Majaka küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa




Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusvas pinnareljeefis


Madala viilkatusega hoonetüüp, mis on osaliselt tõstetud postitele, mille peale toetub elutoaesine terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on

kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja räästajoon.




Suvila on säilitanud võrdlemisi autentse ilme.

21

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -




Lihtne, kompaktse mahuga 1-korruseline suvila. Hoone küljel avar elutoaaken, maja

viismistletud tellise ja laudise kombinatsioonis, piirded ja raamid valged. Interjöör on

säilinud üsna ajastutruult.





22

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -




Madala viilkatusega hoonetüüp, mis on osaliselt tõstetud postitele/tugiseintele, mille peale toetub

elutoaesine terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on

kombineeritud tume laudis ning rohelised piirded ja räästajoon.




Suvila on säilinud võrdlemisi autentselt.

23

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970. aastad (1974 on koostatud samatüübiline Pikniku tee 19

projekt) Joonis 7-8

Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kooperatiivi merepoolses servas.





kombineerimine viimistluses. Kõnealusel suvilal on kivipinnad krohvitud.




Suvila on säilitanud võrdlemisi autentse ilme, ümberehitused ei ole häirivad.

24

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970.aastad

Autor -




Madala viilkatusega hoonetüüp, mis on osaliselt tõstetud postiteleItugiseintele, mille peale toetub

elutoaesine terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on






1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila



25







1-korruseline madala kaldega katusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt kompaktne,

iseloomulik on elutoast avanev terrass. Tänavaküljel on hoone fassaad suletuma

iseloomuga. Viimistlus on ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.




Suvila on säilinud autentselt.

26

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970. aastad (hiljem ümber ehitatud)

Autor -


Asub looduslikus rannamännikus kergelt tõusvas pinnareljeefis


Madala viilkatusega hoonetüüp, mis on algselt olnud ilmselt osaliselt tõstetud postitele, mille

peale toetus elutoaesine terrass ning osa hoonekehandist. Alumise tasapinna avatud panipaik on

nüüüd kinni ehitatud. Viimistluses on kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja

räästajoon.




Suvila on ümber ehitatud.

27

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila






Autor -






aknapindade ning rõduga. Hoonetüübile on iseloomulik põllukivide ja värvitud laudise

kombineerimine viimistluses, antud juhul on ka kiviosad laudisega kaetud




Suvila maht on säilinud autentselt, tõenäoliselt on viimistlust pisut muudetud.

28

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1970 (joonis 9-10)

Autor M. Orn




1-korruseline asümmeetrilise ning madala kaldkatusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt kompaktne,

Tänava poole jääb poolsuletud hooneosa, mille taha on katusealune istumisnurk ning auto

varjualune. Sissepääs suvilasse on hoonekehandi sügavuses. Hoone küljel on kaminaruumi lai

asümeetriline aken. Sama projekti järgi on ehitatud Pikniku tee 38, mille esikülje avatud

varjualused on kinni ehitatud.


Hoone konstruktsioonid ning välisviimistlus on rahuldavas seisukorras.


Suvila on võrdlemisi autentselt säilinud.

29

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila






Autor -


Paikneb looduslikus männimetsas kooperatiivi merepoolses osas





kombineerimine viimistluses. Antud juhul on kasutatud nii krohvitud kui puhast tellispinda.




Suvilat on remonditud ning välisviimistlust ja katusekattematerjali on uuendatud. Algne

maht on säilinud, viimistlus mitte.

30

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -




Madala kaldkatusega hoonetüüp, mis on osaliselt tõstetud postitele, mille peale toetub

elutoaesine terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik, mis on praegu

kinni ehitatud. Viimistluses on kombineeritud tume laudis ja hele laudis.




Suvila maht on säilinud autentselt, viimistlust on muudetud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila


31





Autor -







kombineerimine viimistluses. Antud juhul on ka kivi osad kaetud tumeda laudisega ning esikülje

garaaž on tummaks seinaks kinni ehitatud.




Suvila maht järgib algset projekti, viimistlust on muudetud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusvas pinnareljeefis.


32


terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal poolsuletud panipaik. Viimistluses on





Suvila maht on säilinud autentselt, viimistlust on detailides muudetud.

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila






Autor -






aknapindade ning rõduga. Hoonetüübile on iseloomulik põllukivide ja värvitud laudise






33

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971





Meenutab „Vika” suvilakooperatiivile koostatud individuaalprojekt II-C järgi. Suvilal on lame katus,

garaaž keldris, põhikorrusel on elutuba, köök ning 2 pisikest magamisruumi ja panipaigad. Projekt

on mõeldud kasutamiseks nõlvakul, kooperatiivis on antud tüüpi suvilad maanteepoolses osas

reljeefsel maastikul.





34

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila






Autor -












35

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971. (algselt „Vika” kooperatiivile) Joonis 11-12





Olnud algselt ehitatud „Vika” suvilakooperatiivile koostatud individuaalprojekt II-C järgi. Suvila

lame katus on asendatud kõrge viilkatusega mille alla on rajatud täindav korrus. Keldrikorrusel

asub garaaž, põhikorrusel on algse projekti järgi elutuba, köök ning 2 pisikest magamisruumi ja

panipaigad. Projekt on mõeldud kasutamiseks nõlvakul, kooperatiivis on antud tüüpi suvilad

maanteepoolses osas reljeefsel maastikul.





36

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila






Autor -






aknapindade ning rõduga. Hoonetüübile on iseloomulik põllukivide või tellise ja laudise





Suvila on säilinud võrdlemisi autentselt

37

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970 (joonis 9-10)

Autor M. Orn




1-korruseline asümmeetrilise ning madala kaldkatusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt kompaktne,

Tänava poole jääb suletud hooneosa, mille tagaa on katusealune istumisnurk ning auto varjualune.

Sissepääs suvilasse on hoonekehandi sügavuses. Hoone küljel on kaminaruumi lai asümeetriline

aken. Sama projekti järgi on ehitatud Pikniku tee 28.




Suvila on võrdlemisi autentselt säilinud

38

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -





elutoast avanev terrass. Tänavaküljel on hoone fassaad suletuma iseloomuga. Viimistlus on

ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.




Suvila on säilinud autentselt

39

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 Joonis 11-12














40

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -




1-korruseline madala kaldega katusega suvilatüüp. Suvila on plaanilt kompaktne, tagafassaadile on

iseloomulik avar elutoaaken . Tänavaküljel on hoone fassaad suletuma iseloomuga. Viimistlus on

ajastule tüüpiliselt tume laudis ning valged aknaraamid.




Suvila maht on algselt säilinud, muudatused on teostatud detailides (tihedaruuduslised

aknaraamid)

41

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -




Meenutab oma kompaktse mahu poolest „Vika” suvilakooperatiivile koostatud individuaalprojekt

II-C, ent ilmselt siiski on eraldi projekt. Suvilal on madal viilkatus, kõrgel soklikorrusel on

majanduskorrus. Viimstluses on kombineeritud ajastule tüüpiliselt tume laudis ja valged piirded

ning krohvitud soklikorrus.




Suvila maht on säilinud autentselt, ümberehitused detailides.

42

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusvas pinnareljeefis.



terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal panipaik. Viimistluses on kombineeritud

tume laudi, krohvitud seinapind ning valged aknaraamid.




Suvilat on nähtavasti aastate jooksul pisut ümber ehitatud.

43

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (algselt „Vika” kooperatiivile) Joonis 11-12













Suvila on ümber ehitatud

44

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -





elutoast avanev terrass. Viimistlus on ajastule tüüpiliselt tume laudis ning tellissein

kombineerituna valgete aknaraamidega.





45

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -





terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on

kombineeritud tume laudis ning valged aknaraamid ja räästajoon.)




Suvila on säilinud autentselt

46

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -





II-C, ent ilmselt siiski on eraldi projekt. Suvilal on madal viilkatus, kõrgel soklikorrusel on

majanduskorrus. Viimstluses on kombineeritud ajastule tüüpiliselt tume laudis ja valged piirded

ning krohvitud soklikorrus.




Suvila on säilinud võrdlemisi autentselt, tõenäoliselt pisut ümber ehitatud ja viimistlust

muudetud.

47

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg 1970. aastate algus

Autor -





II-C, ent ilmselt siiski on eraldi projekt. Suvilal on madal viilkatus, soklikorrusel on majanduskorrus.

Viimstluses on kombineeritud ajastule tüüpiliselt tume laudis ja valged piirded.





48

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (algselt „Vika” kooperatiivile) Joonis 11-12





Vika II-C tüüpi suvila on ehitatud osaliselt maastiku sisse: esiküljel on suvila kõrgel soklil,

tagaküljel madal 1-korruseline hoone. Maht on kompaktne, ent seda liigendab eenduv

katusekarniis, majaesine postidele tõstetud terrass juurdepääsutrepiga hoone paremalt

küljelt ning tellistest vahesein maja esiküljel. Põhiplaan on riskülikuline, sissepääs hoone

küljelt.




Ainus autentselt säilinud Vika II-C tüüpis suvila Pikniku kooperatiivis

49

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (algselt" „Vika” kooperatiivile) Joonis 11-12













Suvila on ümber ehitatud

50

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila




Rajamisaeg Projekt 1971 (?)

Autor August Kõresaar (?)




Meenutab ositi „Vika” suvilakooperatiivile koostatud individuaalprojekt II-C, mis on ümber

ehitatud. Suvila lame katus on asendatud kõrge viilkatusega. Keldrikorrusel asub garaaž,

põhikorrusel on algse projekti järgi elutuba, köök ning 2 pisikest magamisruumi ja panipaigad.

Projekt on mõeldud kasutamiseks nõlvakul, kooperatiivis on antud tüüpi suvilad maanteepoolses

osas reljeefsel maastikul.




Suvila on ilmselt ümber ehitatud

51

1 ÜLDANDMED

Nimetus Suvila





Autor -


Paikneb looduslikus rannamännikus kergelt tõusvas punnareljeefis



terrass ning osa hoonekehandist. Alumisel tasapinnal avatud panipaik. Viimistluses on





Suvila on säilinud võrdlemisi autentselt

50

JOONISED

1 2

3

51

4

5 6

52

7 8

9 10

53

11

12

pikniku suvilakooperatiivi dokumenteerimine · 2013. 4. 19. · pärnu maakond, häädemeeste vald,...

Documents