Põletik / inflammatio > flamma (leek)

Põletiku kliinilised tunnused

Celsus´e (30. e.kr.- 38 p.kr.) ja

Galenos´e ( 130-200 p.kr.) poolt kirjeldatud :

PÕLETIK...

… on organismi (peamiselt lokaalne)

vaskulaarne mesenhümaalne immunoloogiline kaitsereaktsioon,milleeesmärgiks on piirata ja likvideerida patogeense faktori toime ja tagadakahjustunud kudede reparatsioon

kliiniliselt kulult eristatakse: a) äge

b) kroonilineTerminoloogiliselt “ -iit” lõpuline

stomatiit

gingiviit

pulpiit

keiliit

glossiit

tonsilliitsialadeniitperiostiit

osteomüeliit

tselluliit

sinusiit

larüngiit

Näited:

Põletiku tekkepõhjusedvälised e. eksogeensed:

a) bioloogilised tegurid

* bakterid, viirused, rikketsiad, seened, parasiidid, artropoodid;

b) füüsikalised tegurid: kõrge/madal välistemperatuur; mehaanilised traumad, kiiritus (UV-; X-; radioaktiivne), lahustumatud võõrkehad jt.;

c) keemilised tegurid: happed, alused, soolad, mõned toksiinid;

sisemised e. endogeensed:

- immuunkompleksid, autoantikehad;

- organismis moodustuvad toksilised ainevahetusproduktid (n. lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid neeruhaigustesttingitud ureemia puhul jne.);

- võõrkehadena käituvad ained (kusihape, kolesteroolikristallid);

- nekroos;

- verevalumid, trombid;

- kasvajaline kude (teatud tingimustel);

NB! põletikku mitte samastada infektsiooni võiinfektsioonhaigustega!

Põletiku vormid kulu alusel

• üliäge P (inflammatio hyperacuta s. peracuta): äkiline algus, fulminantne (ülikiire) kulg (mõni tund- mõni päev; ravita –sageli letaalne lõpe;

• äge P (inflammatio acuta): järsk algus, kestus päevad – 2-3 nädalat; prevaleeruvad eksudatiivsed muutused, infiltraadis peamiselt segmenttuumsed granulotsüüdid = eksudatiivne põletik;

• alaäge P (i. subacuta): põletik kestusega 3-6 nädalat, põletikukoldes nii ägedale kui ka kroonilisele põletikule omased morfoloogilised tunnused;

• krooniline P (i. chronica): kestus nädalaid – aastaid; põletikukoldes esiplaanil ümarrakuline infiltraat (lümfotsüüdid, plasmarakud) ning proliferatiivsed muutused = proliferatiivnepõletik;

Kroonilised põletikud

a) sekundaar-krooniline P: kujuneb ägeda põletiku üleminekul krooniliseks;

b) primaar-krooniline P: märkamatu (ilma selge ägeda faasita) alguse ning pikaldasekuluga (n. autoimmuunhaigused);

organismi vastupanuvõime langemisel v. mõne muu kahjustava faktori (n. infektsioon) lisandumisel võib krooniline põletik ägeneda = ägenemine e. eksatserbatsioon(exacerbatio);

Sekundaar-krooniline

Primaar-krooniline

Äge põletik

eksatserbatsioon

ALTERATIIVNE

EKSUDATIIVNE

PROLIFERATIIVNE

ÜLEKAALUS

ON KAHJUS-

TUSLIKUD PROT-

SESSID ( NEKROOS,

DÜSTROOFIA) Ex sudare= välja higis-

tama= ÜLEKAALUS

ON REAKTSIOON VE-

RESOONKONNA POOLT:KAPILLAARIDE PERMEAABLUSE TÕUS,

PLASMA JA VORMELEMENTIDE TUNGIMINE

KAHJUSTUSE PIIRKONDA

ÜLEKAALUS ON

REAKTSIOON MESEN -

HÜMAALKOE POOLT.

(GRANULATSIOONKOE

TEKE, ARMKOE MOOD. )

ÄGE KROONILINE

T-rakud

B-rakud

plasmarakudantikehad

d i l a t a t s i o o n

eksudaadi

kogunemine

põletikukoldesse

TH

TT

TH

h ü p e r e e m i a

lümfoidkude

~32 mm/hg~50 mm/hg

Eksudatsiooni mehhanismid

vaskulaarsed reaktsioonid:

- vasomotoorika häirumine läbivoolutusemuutumisega;

- veresoonte permeaabelsuse tõus;

Faasid:

1. prekapillaarsete arterioolide spasm;

2. arterioolide dilatatsioon põletikuline hüpereemiaverevoolu (kuni 10x):

makrosk: piirkond punetav, suurenenud, soe-kuum;

mikrosk: veresoonte laienemine verega ületäitumine;

3. veresoonte permeaabluse (mediaatorid, atsidoos)

eksudatsioon (exsudatio) = vere vedelate osiste(plasma) väljumine veresoontest vedeliku koguneminerakkudevahelises ruumis (interstiitsiumis);

morfoloogiliselt: turse, kudede mahu (paistetus);

.

Pilude teke endoteelirakkude vahel

– histamiin, leukotrieenid;

- k. sagedasem, lühiajaline;

- veenulid;

Endoteeli kahjustus

- toksiinid, kemikaalid, põletus;

- arterioolid,kapillaarid, veenulid;

- kiire, kestab tunde;

- ka hiline kestev perm. ;

Leukotsütaarne kahjustus

- peamiselt veenulid;

- kopsude ja neerude kapillaarid;

- hiline reaktsioon;

- kestev (tunde);

Suurenenud transtsütoos

- veenulid ;

- VEGF osalus;

Uute veresoonte teke

- angiogeneesi piirkonnad;

- püsib seni kuni tekivad

rakudevahelised liidused;

Veresoonte läbilaskvuse(permeaabluse)variandid

Eksudaadi teke:

- väljuvad vereplasma osised, mis sisald. mineraalsooli, verevalke (madalmolekulaarsed valgud, albumiin);

- hiljem kõrgmolekulaarsete valkude väljumine (fibrinogeen, komplemendi faktorid, antikehad);

eksudaat e. väljahigistis (exsudatum):

- hägune, kõrge valgusisaldusega >2%, erikaaluga >1,018; kujutab endast põletiku puhul

veresoontest väljunud valgurikkaid ja rakkude koostisosisisaldavaid vere vedelaid osiseid; sageli eksudaadi koostises

ka rakud: segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid, makrofaagid; plasmarakud, lümfotsüüdid;

Eksudaadi bioloogiline tähendus:

• - kahjustava faktori (toksiin, mikroobid, keemil. ühend.) lahjendamine;

• - kahjustava faktori kahjutustamine (opsonisatsioon, antikehad) ja immobilisatsioon (fibriin), rakuliste reaktsioonidekulgemise võimaldamine;

Veresoonte läbilaskvuse suurenemise mehhanismid

Faasid:

• kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkudevahel; kuni 30 min.;

põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritegamüosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon;

• hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; tsütokiniinid (IL1), komplement jt. faktorid;

põhjus: endoteeli tsütoskeleti reorganisatsioon

• kestev läbilaskvuse tõus; leiab aset pärast endoteeli kahjustumist;

põhjus: toksiinid, leukotsüütidest vabanevad mediaatorid…

Eksudaadi kogunemiskohad:

a) kehaõõned ja õõneselundite

valendikud;

b) põletikust haaratud koed, mis

immutuvad läbi eksudaadi e. põletikulise

infiltraadiga;

äge seroosne põletik

äge katarraalne põletik

äge fibrinoosne põletik

äge mädane põletik

äge hemorraagiline põletik

Katarraalne põletik (inflammatio catarrhalis s. catarrhus)

= põletik limaskestadel (hingamisteed, seedetrakt);

tunnused:

- eksudaat voolab limaskesta pinnale ( catarrheo = voolama),

- eksudaadis rohkemal/vähemal määral lima;

Morfoloogia:

a) makro: limskestade turse, punetus, kaetud limase vedelikuga;

b) mikrosk:

- hüpereemia, laienenud veresooned;

- limasisaldav eksudaat limaskesta pinnal;

- vähesed põletikurakud, deskvameerunud epiteelirakud;

- epiteelirakkude limadegeneratsioon;

PREPARAAT: katarraalne trahheiitnäide

II õppepreparaat: krupoosne pneumoonia Termini selgitusnäide

näide III õppepreparaat: pleuropneumoonia

Mädapõletiku esinemiskohad: kõik elundid ja koed, limaskestad, serooskelmed, nahk, jne.

Etioloogia:

- püogeensed bakterid: stafülokokid, streptokokid, gramnegatiivsed bakterid;

- aseptiline mädapõletik: keemiliste ainete – tärpentiin, petrooleum, krootonõli – kudedese viimisel;

Mädapõletik (inflammatio purulenta)

Ägeda põletiku vorm, mille eksudaadis valdavalt domineerivad neutrofiilsed granulotsüüdid

Mädapõletiku põhivormid:

a) abstsedeeruv põletik (inflammatio abscedens)

abstsessi(de) tekkega iseloomustuv põletik

abstsess: e. mädanik (abscessus)

- piirdunud mädapõletikukolle, põletiku janekroosi tagajärjel kujunenud mädagatäidetud õõnsus;

- ümbritsetud granulatsioonkoelise valli e. püogeense membraaniga;

• Abstsedeeruv pneumoonia (kopsupõletik)

• Naha furunkel (karbunkel) (abstsedeeruvkarvafolliiklite põletik);

näide Äge mädane müosiit

abstsess

abstsedeeruvpneumoonia

b) flegmonoosne põletik (inflammatio phlegmonosa)

= difuusne mädapõletik, mille puhul mäda immutab kudesid, paiknedeskoeelementide vahel;

esineb kohevates kudedes (puuduvad piiravad sidekoelised struktuurid);

flegmoon (phlegmone);

* naha roospõletik e. erüsiipel (erysipelas);

etioloogia: Streptococcus pyogenes;

lokalisatsioon: alajäsemed, nägu;

* flegmonoosne appenditsiit (ussripikupõletik);

näide Flegmonoosne apenditsiit

Hemorraagiline põletik (i. haemorrhagica)

= eksudatiivne põletik, mille puhul eksudaat sisaldab märkimisväärselhulgal erütrotsüüte;

esinemiskohad:

- kudedes;

- limaskestade ja serooskelmete pinnal;

tekketingimused:

- veresoonte seinte raskekujuline kahjustus teatud nakkushaigustepuhul (gripp, siberi katk, katk);

- veresoonte sekundaarne ensümaatiline kahjustus ägeda pankreatiidikorral;

- organismi valmidus diapedeessete verejooksude tekkeks(hemorraagiline diatees);

Pneumonia haemorrhagica gripposa E34a

seroosne põletik (inflammatio serosa)

iseloomustub seroosse vedeliku kogunemisega kudedesja/või kehaõõntes;

eksudaadi koostis:

- seroosne vedelik;

- madalamaolekulaarsed valgud (3-5%);

- vähesel hulgal rakkelemente;

esinemiskohad:

- serooskelmed;

- limaskestad;

- ajukelmed;

- nahk;

Eksudaadi makroskoopiline iseloom: halkjas, hägune (valgusisaldus);

Põletik kehaõõntes/serooskelmetel (terminoloogia)

- seroosne perikardiit (pericarditis serosa);

- seroosne pleuriit (pleuritis serosa);

- seroosne peritoniit (peritonitis serosa);

Naha seroosne põletik→ vesiikul e. vesivill (vesicula)

vesikuloosne põletik (inflammatio vesiculosa);

putuka hammustus/nõelamine;päikesepõletus,varane ülitundlikkusreaktsioonautoimmuunhigused;ureemia;

Peensoole seroosne põletik (seroosne peritoniit)

Proliferatiivne (krooniline) põletik

Organisatsioon (organisatio) e. proliferatsioon

= sidekoe kohalik reaktsioon mesenhümaalse päritoluga rakkude vohamisena põletikulise granulatsioonkoe kujunemise ja armkoe tekkega;

osalevad rakud:

- monotsüüdid;

- histiotsüüdid;

- retikulaarrakud;

- endoteelirakud;

- peritsüüdid;

Kujuneb: veresoonterikas aktiveeritud histiotsüüte ja põletikurakke

sisaldav granulatsioonkude → noor sidekude → küps sidekude (arm);

Limaskestadel võib lisanduda ka epiteeli vohamine → polüüpide teke;

.

Prolferatiivse põletiku faas järgneb sagelieksudatiivsele / alteratiivsele faasile,andes märku kas peatsest paranemisestvõi põletiku krooniliseks muutumisest

2. Krooniline hüpertroofiline põletik

= krooniline põletik spetsialiseerunud koehulga rohkenemisega;

krooniline polüpoosne põletik (inflammatio polyposa)= polüüpide tekkega iseloomustuv põletik;

polüüp (polypus) = limaskesta pinnale ulatuv koevohand, mis on tekkinud nii side- kui ka epiteelkudede üheaegsel vohamisel;

Kroonilised põletikud

a) sekundaar-krooniline P: kujuneb ägeda põletiku üleminekul krooniliseks;

b) primaar-krooniline P: märkamatu (ilma selge ägeda faasita) alguse ning pikaldasekuluga (n. autoimmuunhaigused);

organismi vastupanuvõime langemisel v. mõne muu kahjustava faktori (n. infektsioon) lisandumisel võib krooniline põletik ägeneda = ägenemine e. eksatserbatsioon(exacerbatio);

Sekundaar-krooniline

Primaar-krooniline

Äge põletik

eksatserbatsioon

Interstitsiaalne(difuusne)1) atroofiline põletik2) hüpertroofiline põletik3) fibroseeriv põletik4) granuleeriv põletik Granulomatoosne

(koldeline)

Krooniline põletik

Kujunemise põhjused:

- pikaaegselt persisteeriv infektsioon (M. tuberculosis, Treponema pallidum, teatud viirused, seened, parasiidid);

- toksilise vm. kahjustava faktori (eksogeense, endogeense) pikaaegne kestev toime;

- autoimmuunsed protsessid (haigused);

õppepreparaat: krooniline tonsilliit

Põletikurakud kroonilise põletiku puhul:

- makrofaagid / histiotsüüdid;

- lümfotsüüdid;

- plasmarakud;

- eosinofiilid (parasitaarsete infektsioonide korral);

- nuumrakud;

- neutrofiilid (krooniliste bakteriaalsete infektsioonide korral);

koordineeritud

interaktsioon

Kroonilise põletiku morfoloogilised vormid

1. Krooniline atroofiline põletik

- parenhüümi või limaskesta atroofia;

- spetsialiseerunud koe asendumine mittespetsialiseerunud koega;

- metaplaasia kujunemine;

N. * krooniline atroofiline gastriit;

* krooniline atroofiline riniit;

*krooniline pankreatiitnäide

Krooniline difuusne fibroseeruv põletik → skleroos

Krooniline granulomatoosne põletik

= granuloomide tekkega iseloomustuv krooniline põletik;

granuloom (granuloma)= erineva suurusega piirdunud sidekoe sõlmjas vohand, mille koostisse kuuluvad histiotsütaarsed epitelioidrakud(sageli hiidrakud), lümfotsüüdid ja plasmarakud ning, mille keskosa sageli moodustab nekroos;

a) mittespetsiifilised granuloomid:

- ägedate haiguste (tähniline tüüfus, kõhutüüfus, marutõbi) korral;

- krooniliste haiguste (reumatism, brutselloos, tulareemia, sarkoidoos) korral;

- võõrkehadega seoses;

b) spetsiifilised granuloomid:

- tuberkuloosi;

- leepra;

- süüfilise;

- rinoskleroomi;

- malleuse puhul;

hiidrakud

Võõrkehagranuloom (granuloma

corporis alieni)

Tuberkuloosigranuloom

lümfotsüüdid

histiotsütaarsed epitelioidrakud

Langhans`i tüüpi

histiotsütaarsed

hiidrakud

kaseoosne nekroos

Sarkoidoosigranuloom

lümfotsüüdid

epitelioidrakud

hiidrakud

asteroidkehakeSchaumann ´i kehake

õppepreparaat: sarkoidoos

näide

Granuloomide tekkega kulgevad ka:

- eksogeen-allergiline alveoliit;

- berüllioos;

- primaarne biliaarne tsirroos;

- Crohn´i tõbi;

- “sarkoiditaoline reaktsioon” kasvajate regionaalsetes lümfisõlmedes;

jt.

näide

Pseudotuberkuloosigranuloom iersinioosi

puhul (Y. pseudotuberculosis)

granulotsüüdid epitelioidrakudlümfotsüüdid

Lümfoidkoe spetsiifiline granulomatoosne krooniline põletik, milles ilmnevad

iseloomulikud piirdunud tihkemad alad (granuloomid).Granuloomide liitumise

tulemusena võivad moodustuda ulatuslikud tihked konglomeraadid

granuloom

6) Põletiku lõpe

1. Ennistus (restitutio ad integrum)

soodne lõpevorm, kui alteratiivsed muutused ei ole väljenudnud;

2. Patoloogiliste seisundite teke

- rohke granulatsioonkoe vohamine;

- morfoloogilised muutused , funktsioonihäire;

- ägeda põletiku üleminek krooniliseks;

a) parenhümatoossetes elundites:

- armid (cicatrices): piirdunud sidekoelised alad, mis asendavad(substitutsioon) funktsionaalse koe;

- skleroos (sclerosis): arkmkoe tihkestumine sidekoe kootumine;

- tsirroos (cirrhosis): parenhüümi ümberehitus vohavastsidekoest tingituna;

- kavernid e. tühikud (cavernae);

b) õõneselundites:

- stenoos (stenosis): õõneselundi valendiku ahenemine armkoe kootumisest;

- striktuur (strictura): valendiku ahenemine;

- limaksesta atroofia;

- limaskesta hüpertroofia;

- polüübid;

c) serooskelemetel:

- piimlaikude teke (maculae lactea), serooskelmete hüalinoos (glasuurpõrn, glasuurmaks);

- adhesioonid e. liited (adhaesiones);

- obliteratsioon e. umbumus (obliteratio);

d) sünoviaalmembraanidel:

- anküloos e. liigesjäikus (ankylosis);

7) Põletiku tüsistused:

a) põletiku levimine, generaliseerumine, sepsis;

b) kahheksia;

c) sekundaarne amüloidoos

Põletiku levik

Põletiku levikuteed:

a) vahetu levik (per contingentatem);

kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile;

b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides;

c) hematogeenne (baktereemia, sepsis)

septikopüeemia;

d) lümfogeenne (lümfadeniit)

Bakteriaalne sepsis

= infektsiooni hematogeense üldise leviku vorm:

Bakterieemia

enamasti sümptoomideta kulgev bakterite esinemine veres; ebasoodsal juhul asustavad kahjustatud struktuure (südameklapid) komplikatsioonid;

Sepsis

rohke bakterieemiaga kulgev infektsiooni generaliseerunudlevik väljendunud üldsümptomaatika ja põletikuliste muutustega;

olulised: tekitajate hulk ja virulentsus; organismi vastupanuvõime seisund;

Septikopüeemia

bakteriaalsete trombide levik organismis sekundaarsete põletikuliste kollete kujunemisega paljudes elundites;

Sepsise tekitajad:

- hospitaalinfektsioonid (stafülokokid, meningokokid, pneumokokid);

- fakultatiivsed ja multiresistentsed patogeenid (Ps. Aeruginosa, Serratia, Enterobacter);

Sepsise lähtekohad:

- infektsioosne põletikukolle organismis;

- iatrogeensed teed (venikateetrid jms);

- krüptogeenne sepsis;

- sepsissündroom (SIRS= systemic inflammatory response syndrome);