Pilved ja sademedPilved ja sademed

Kaire Sumberg

Tartu Veeriku Kool

Kuidas tekivad pilved?Kuidas tekivad pilved?

• Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks.

• Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga. Kõrgel õhus on külm. Veeaur jahtub

ja kondenseerub.

• Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku hõljuma. Nendest moodustuvadki

PILVED.

• Pilvedel on looduses suur tähtsus.

• Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust.

• Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise eest.

• Pilved taevas on erineva kujuga. Vastavalt kujule on pandud pilvedele nimed.

RünkpilvedRünkpilved

• RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu vatitombud. Rünkpilved tekivad taevasse tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem. Õhtuks nad enamasti hajuvad.

KihtpilvedKihtpilved

• KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga. Need pilved asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad tumedad ja me nimetame neid vihma- või lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja talvel lund.

KiudpilvedKiudpilved

• KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga külm. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest. Kiudpilved on hõredad ega varja päikest.

Ülesanne Ülesanne

1.Kirjelda pilvede teket.

2.Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas oskad neile nime anda?

3.Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde nimetused.

SademedSademed

• Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett.

• Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm. Maailma keskmine sademetehulk =1000 mm.

• Eesti kõige sademeterikkam kuu on august.

Sademed on:Sademed on:vihm

uduvihm

kaste

lumi

rahe

jäide

härmatis

lume- ja jääkruubid

VihmVihm

• Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks.

• Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.

VihmVihm • Kui sajab kerget seenevihma, on ka

vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad.

Udu Udu

• Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks

veepiiskadeks.

• Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse.

UduUdu• Udu koosneb

pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus.

• Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub.

• Õhu jahtumisel hakkab veeaur piisakesteks kogunema.

• Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha.

Kaste Kaste

• Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele.

KasteKaste • Kaste tekib tavaliselt

öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk.

• Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele.

• Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule.

• Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.

LumiLumi

• Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse.

• Veeaur koguneb jääkristallideks.

• Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed.

• Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla.

• Kõik lumehelbed on kuueharulised.

Rahe Rahe

• Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab.

RaheRahe • Suure paksu pilve ülemises osas on külm.

Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole.

• Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk.

• Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti.

• Veepiisast saab pisike rahetera. • Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja

sajab lõpuks alla.

MAAPIND

Jääkristallid Jääkristallid ühinevad

lumeks ja raheks

JäideJäide

• Jäide tekib, kui talvel vihma sajab.

• Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm.

• Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide.

HärmatisHärmatis

• Niiske õhk jahtub.

• Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks.

• Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks.

Lõpp