Sissejuhatus poliitgeograafiasse Karin Dean (dean@tlu.ee)

KAVA

• Mis on poliitgeograafia?

• Poliitgeograafia kujunemine

• Poliitgeograafia põhivaldkonnad

– riikide ja ruumi suhted

– geopoliitika ja kriitiline geopoliitika

– poliitiliste ja ühiskondlike liikumiste geograafiad,

paigad ja identiteedid

– natsionalismi ja rahvuskonfliktide geograafiad

• Põnevaid läbivaid põhimõisteid:

– Võim

– Piirid

Mis on poliitgeograafia?

http://www.cybergeography.org/atlas/shredder_large.gif

Mis on poliitgeograafia?

Ruum, territoorium, koht, piir, keskus-

ääreala, asukoht, ja ruumiline kontekst

+ võim / jõud (POWER)

Poliitgeograafia uurib võimu jaotumist maailmas ning selle

erinevaid tagajärgi inimühiskondadele.

Mis on poliitgeograafia?

Lähtepunktid:

võim on jaotunud ebaõiglaselt/ebavõrdselt

ebaõiglane võimujaotus avaldub riigipiiride ja muude

poliitilis-territoriaalsete ühikute geograafilises

määramises, eriti mis puudutab riigipiiride tekitatud

suveräänset ruumi

ebaõiglane võimujaotus avaldub kontrollis, mida

võimsamad riigid/impeeriumid rakendavad

väiksemate ja vähem võimsamate üle

Mis on poliitgeograafia?

20. saj. algus umbes 50 riiki

1950-60 umbes 80 riiki

täna 195

Pärast Teist Maailmasõda tekkis 120 riiki:

dekolonisatsiooni tulemusena 95

föderaalse disintegratsiooni tulemusena 20

setsessionismi tulemusena 2 riiki.

Mis on poliitgeograafia?

“Nimetatud piiriküsimuses, Mergui, Tavoy ja Tenasserimi alade suhtes pole siiamlased ega birmalased kunagi piire tuvastanud. Aga inglased soovivad, et need oleks määratud. Las nad siis küsivad vanadelt elanikelt, kes elutsevad Mergui, Tavoy ja Tenasserimi piirialadel, mida nad nendest omavahel ühendatud paikadest teavad, ja las nad määravad ära piirid Inglise ja Siiami valduste vahel.”

(Thongchai 1994:64, cit. The Burney Papers)

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/f/f5/Mandalas1360.png

Mis on poliitgeograafia?

Mis on poliitgeograafia?

poliitantropoloogia

kultuuriantropoloogia

(regionaalne) ajalugu

diplomaatia

rahvusvahelised suhted

poliitökonoomia

politoloogia

kulltuurigeograafia

Poliitgeograafia kujunemine

• 19.saj. lõpp: vajadus mõista füüsilise geograafia, riigiterritooriumi ja

riigivõimu suhteid ja enamalt sõjalis-poliitilisi tagajärgi

• Freindrich Ratzel (1897) Politische Geographie arendas kontseptsiooni ‘lebensraum’ (eluruum) mis otseslt seostas rahvuse kultuurilise arengu vajadusega territooriumi laiendamiseks.

• Uus laine: muutused maailmas (kodanikeõiguste liikumine USAs, muutused maailma poliitilisel kaardil pärast endiste kolooniate iseseisvumist, separatistlikud liikumised, Euroopa Liidu laienemine ja erinevate ‘liikumiste’ poliitika laienemine töölis-, üliõpilas-, nais- ja keskkonnaliikumistele.

– Postmodernism

• nn ‘ametlikud’ alad kus eksisteerivad võimusuhted

• nn ‘vähem ametlikud’ võimusuhteid kehastavad teemad

Poliitgeograafia valdkonnad täna

POLIIT-

GEOGRAAFIA

riikide ja

ruumi

suhted

geopoliitika

poliitiliste ja

ühiskondlike

liikumiste

geograafiad

paigad

ja

identiteedi-

poliitika

natsiona-

lismi ja

rahvus-

konfliktide

geograafiad

(Agnew, 1997)

Teisi lähenemisvõimalusi

poliitiline

kaart

geopoliitika

piiriülesed

protsessid

julgeolek

etniline

konflikt

identiteet

rahvus

rahvuspiirid

rahvusülesed

protsessid

globalliseeru-

mine

Riik

Piirid

Territoorium

Suveräänsus

Natsionalism

riikide ja ruumi suhted

• Maailmaruumi jaotamine

riikideks on tekitanud

ebavõrdsed võimusuhted,

mis tingib paljud muud

sotsiaal-poliitilised ja

kultuurilised protsessid.

http://www.edinphoto.org.uk/0_MAPS/0_maps_of_europe.htm

riikide ja ruumi suhted

• Varem: võim ja suveräänsus seotud ühe

inimese, valitsejaga,

• Riik: võim ja suveräänsus seotud rahvaga

kindlal territooriumil

– lojaalsus nihkus valitsejalt territooriumile,

riigile

– inimesed loovutasid võimu institutsioonile, et

vastu saada teatud soodustusi.

– Michael Mann: riigi infrastruktuuriline võim

selle edukuse peapõhjus

riikide ja ruumi suhted

RIIK:

• Max Weberi määratletud riik—ratsionaalsusel baseeruv poliitiline üksus (reason based compulsory political association) – mida iseloomustab suveräänne-õiguslik võimu kasutamine – st võimu ei seostata mitte isikuga vaid püsivate administratiivsete, sõjaväeliste ja õiguslike (judicial) institutsioonidega; kus võim allub seadustele/reeglitele; kus võimu nimel kasutatav vägivald on seaduslik; mis on kindlalt piiritletud territooriumil ülim; mille kodanikel on passid.

riikide ja ruumi suhted

• tugev-nõrk

• kapitalistlik-

sotsialistlik

• autoritaarne-

demokraatlik riik

Geopoliitika ja kriitiline

geopoliitika

• Geopoliitika uurib nähtuste poliitilist, majanduslikku

ja strateegilist tähtsust.

Business as usual

Geopoliitika ja kriitiline

geopoliitika • Kriitiline geopoliitika arenes 1990.-tel a.-tel väljakutsena

tavapärasele geopoliitikale, eesmärkideks oli:

‘avada’ geopoliitika kui aine ja mõiste

populaarne geopoliitika

ametlik geopoliitika

praktiline geopoliitika

diskursiivsed ja visuaalsed analüüsid

kritiseerida tavapärast geopoliitilist lähenemist ja

pakkuda alternatiivseid perspektiive

Poliitiliste ja ühiskondlike liikumiste

geograafiad, paigad ja identiteedid

• 1960.-tel a.-test

• katse saavutada

materiaalseid muutusi

seadustes

• võitlus enesemääratluste ja

selle ühiskondliku

tunnustamise seadustamise

eest

• ebastandardse identiteedi

vastuvõetavaks muutmine:

poliitikast täna seotud

identiteedipoliitikaga.

Natsionalismi ja rahvuskonfliktide geograafiad

• rahvuslikele huvidele

ja identiteetidele

rõhudes rahvahulki

mobiliseeriv poliitika.

• natsionalism ideede

kogum ‘rahvusest’ kui

kesksest või erilisest

identiteetide

etalongrupist, millele

esialgu omistati ka

suveräänsus.

Võim

• Võim: lähtepunktid:

– võim on jaotunud ebaõiglaselt/ebavõrdselt

– ebaõiglane võimujaotus avaldub riigipiiride ja

muude poliitilis-territoriaalsete ühikute

geograafilises määramises, eriti mis puudutab

riigipiiride tekitatud suveräänset ruumi

Võim

• Pikka aega domineerinud arusaam: – võimu seostatakse kergesti identifitseeritava

keskustega, kust seda jaotatakse teistele nn autoriteetsetele allikatele/paikadele

– võim toimib alati kellegi arvelt

• Uuem arusaam, mis erinevates paikades on erineva kiirusega asendamas varajasemaid arusaamu: – Võim võib olla hajutatud, ilma kindla keskuseta,

areneda mööda võrgustikku

– Võim on vaid vahend mille abil eesmärke täide viia, ehk siis üldine abivahend tulemuste saavutamiseks

Võim

Thomas Boldt, The

Calgary Sun, Alberta,

Canada

võim

2 erinevat võimule lähenemist:

1. Instrumentaalne lähenemine: võim on midagi (instrument/vahend) mida omatakse teiste üle (Max Weber, etc); võime allutada teiste soovid; levinum; võimu kasutamine teiste üle

see on võim mida omatakse, võim on omandus – seda võib võimukandja

tsentraliseeritud positsioonilt hoida, volitada selleks teisi, ka seda jaotada. Kõige tavalisem on küsimus: kellel käes on võim? See tähendab: kus asub võim? Võim peab olema kuskil, kellegi käes.

Taoline võimu analüüs on laialdaselt kasutusel riikide uurimisel – võim on jaotunud keskustest väljapoole, ülevalt alla.

Kriitika juhib aga tähelepanu palju keerukamatele võimusuhetele – nagu mitmetasemeline valitsemine, mitmed erinevad võimukeskmed ja -tegurid.

võim 2. koostööl põhinev võim tulemuste tagamiseks; võimu kasutamine

tegutsemiseks; või kui millegi soodustaja (Talcott Parsons, Anthony Giddens, Michael Mann)

• vähem levinud arusaam (inimesed ei ole harjunud mõtlema, et võim on teatud tulemuste nimel oma ressursside kokku pannud inimeste ja institutsioonide koostegutsemise tulemus)

• Ent siin vaadeldakse võimu kui gruppide/organisatsioonide tegevuse tagajärg

– seda ei saa hoida reservis vaid see tuleb mobiliseerida.

– võim on muutlik – võib suureneda vastavalt ressursside olemasolust või väheneda eesmärkide saavutamisega

– erilise tähtsuse omandab võrgustike olemasolu – sest vaid läbi võrgustike saab toimuda mobilisatsioon ja kontroll vahendite üle

– võrgustikud moodustuvad läbi inimeste koostöö ja vastastikuse toime, mis seovad inimesi kokku ühiste eesmärkide nimel.

– Eristada võib nelja tüüpi vahendeid – majanduslikke, ideoloogilisi, poliitilisi ja sõjalisi – mille ümber võrgustikud koonduvad.

• Heaks näiteks on siin NGO liikumine (Ühendatakse moraalsed ja poliitilised energiad, mis otseselt toetavad neid, kes soovivad saavutada poliitilisi muutusi oma riikides)

võim

• Nende kahe ’võimu liigi’ vahel vahe tegemine on oluline arusaamaks mille jaoks on võimu vaja ja kuidas võim toimib.

• Arusaam, et võim on selleks, et teisi mõjutada erineb suuresti arusaamast, mille järgi võimu peetakse vahendiks eesmärkide saavutamiseks.

• Esimese arusaama järgi on võim domineerimise ja piirangute esitamise vahend, mis kujundab teiste soove.

• Teise arusaama järgi on võimul potentsiaali enesetäiendamiseks ja võimaluste pakkumiseks.

• Tegelikkuses eksisteerivad need kaks arusaama võimust sageli koos, korraga.

võim • Hilisemad mõjud Michel Foucault ja Gilles Deleuze – kes

on aidanud lõdvestada suhtumist võimu: võim toimib kui suunav/juhtiv jõud, mis ei paiguta end ilmsele, silmnähtavale kohale

• Foucaulti mõte valitsuse ja valitsemise toimimisest on mõjutanud poliitgeograafe ja kriitilisi geopoliitikuid. Foucault uuris võimu ja teadmiste suhteid. Tema poolt mõjutatud teadlased uurivad: – kuidas riigijuhid ja –eliidid, poliitikud ja analüütikud kuulutavad

iseenesestmõistetavaks selle, kuidas ja miks poliitiline ruum on korraldatud, okupeeritud ja hallatud sel viisil nagu see on

– miks on raske mõelda teatud teemadel teistmoodi kui ’autoriteetste allikate’ poolt ette dikteeritud. (Vastus: sest ruumi kujutatakse ja esitatakse sel viisil, et see õigustaks teatud grupi/kliki autoriteeti/võimu teiste inimeste üle.)

• sageli võetakse appi kontseptsioon ’rahvuslikes huvides’ või tehakse vahet ’meie’ ja ’teiste’ vahel

võim Tähtsal kohal Valitsemise uurimine: valitsemine ei ole mitte otsene vaid kaudne,

toimides läbi võrgustike.

Michael Hardt ja Antonio Negeri Empire (2000):

• tänapäevane võim on niivõrd igal pool – et seda ei paista kuskilt välja

• toimib imperialistlik kontroll läbi juhtimisvõrgustike (network of command) – võrgustikud, mis ei ole mitte riigikesksed

– juhtimisvõrgustikes – mis on avatud – ei rakenda suurvõimud nagu USA otseselt oma võimu.

– need võrgustikud ise moodustavadki võimukanali, mida USA ja teised suurvõimud ja organisatsioonid kasutavad tegutsemiseks

– nendes kanalites liigub kõik alates demokraatiaideedest, maailmakaubandusest kuni avatud turgude, inimõiguste ja vabadusideedeni; kui võtta/järgida ühte, tuleb võtta/järgida ka teist – kuniks olalksegi sellesse loogikasse sisse vajutud.

• Hardt ja Negeri kasutavad mõistet ’imperialistlik suveräänsus’ – mis toimib nagu maailma turumajandus, mille reeglitele ei pea keegi alluma, ent me kõik järgime seda kuna pole teist võimalust.

• Ühiskonna poolt peetakse normaalseks väärtusi/protsesse, mida on esitletud normaalsetena kuniks ühiskond ongi need omaks võtnud ja ei küsitle nende iseenesestvõetavust.

• Vastupanu kasutab neid samasid võimuvõrgustikke

Piirid