põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

Raivo Vallner Peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes

Järvakandi 17.10.2014

Maareformi seisust

01.10.2014 seisuga on maakatastris registreeritud 645 701 katastriüksust, kogupindalaga 4 165 678 ha, s.o 96 % Eesti territooriumist.

Reformimata maad on 177 552 ha ehk 4 % Eesti territooriumist.

Maakatastrisse kantud maa jagunemine (seisuga 01.10.2014)

1510445 ha

36%

986749 ha24%

1627988 ha

39%

40496 ha 1%

tagastamineerastamineriigi omandisse jätminemunitsipaalomandisse andmine

Maakatastris registreeritud maa jagunemine omandivormi lõikes (seisuga 01.10.2014)

Eraomandis 2 506 236 ha

Riigiomandis 1 606 575 ha

Munitsipaalomandis 38182 ha

Maakatastrisse kantud maa (seisuga 01.10.2014)% maakonna pindalast

Kinnisvara võõrandamistehingud (1)Maa-amet peab tehingute andmebaasi,

milles:• Registreeritud tehinguid alates 1996.

aastast;• Hetkel registreeritud kokku ca 620 000

tehingut;• 2013. aastal registreeriti ca 52 000

tehingut;• Tehinguid edastavad notarid

elektrooniliselt;• Juurdepääs piiratud (õigus saada

väljavõtteid vaid maa hindamise tegevuslitsentsi omavatel isikutel).

Kinnisvara võõrandamistehingud (2)

Allikas: Maa-amet, Tehingute andmebaas

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I p.a

010,00020,00030,00040,00050,00060,00070,00080,000

Ülejäänud võõrandamistehingud Ostu-müügitehingudKeskmine tehingu summa €

Tehingud hoonestamata maatulundusmaaga

2013 2014 I p.aTehingute arv* 10 011 5 624Kogusumma mln €

209,41 135,65

Müüdud kogupindala ha

102 576 54 567

sh haritav maa 35 589 17 468sh metsamaa 51 436 28 810


*Ostu-müügitehingud 100% maatulundusmaa sihtotstarbega.

Müüdud haritava maa kogupindala (ha)


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa

05,000

10,00015,00020,00025,00030,00035,00040,000

23,80625,53720,75717,905

13,06614,388

24,44727,43533,521

16,943

0 00

3451,219 1,987

1,9731,170

2,068

525

Ülejäänud tehingud Riigi enampakkumised

Müüdud haritava maa kogupindala (ha)

2013 2014 I p.a Kõik tehingud sh EP Kõik tehingud sh EPHarju maakond 2 353 485 1 056 118Hiiu maakond 825 45 300 5I-Viru maakond 1 009 87 687 6Jõgeva maakond 2 378 97 1 545 3Järva maakond 4 139 65 1 921 18Lääne maakond 1 979 296 1 020 8L-Viru maakond 3 495 155 1 461 45Põlva maakond 2 330 127 883 35Pärnu maakond 2 874 134 1 278 46Rapla maakond 2 875 48 1 296 51Saare maakond 1 485 18 1 279 7Tartu maakond 2 227 123 1 187 106Valga maakond 3 023 144 982 42Viljandi maakond 3 240 57 1 887 27Võru maakond 1 356 188 685 7KOKKU 35 589 2 068 17 468 525


Müüdud metsamaa kogupindala (ha)


2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I pa

0

10,000

20,000

30,000

40,000

50,000

60,000

38,04839,65744,77536,89331,366

40,58042,83650,62248,528

28 348

23 00

41 6,156

12,362 9,9324,149 2,908

462

Ülejäänud tehingud Riigi enampakkumised

Müüdud metsamaa kogupindala (ha)2013 2014 I p.a

Kõik tehingud sh EP Kõik tehingud sh EPHarju maakond 3 998 403 2 063 86Hiiu maakond 2 465 44 1 519 4I-Viru maakond 2 835 56 1 477 0Jõgeva maakond 2 823 265 1 961 13Järva maakond 3 062 228 1 901 29Lääne maakond 4 027 473 1 502 75L-Viru maakond 3 749 226 2 406 44Põlva maakond 2 893 90 1 381 48Pärnu maakond 2 796 200 2 124 45Rapla maakond 3 517 100 1 895 4Saare maakond 7 878 66 3 417 34Tartu maakond 1 952 86 1 380 14Valga maakond 2 978 198 1 508 25Viljandi maakond 4 009 311 2 924 26Võru maakond 2 455 161 1 352 15KOKKU 51 436 2 908 28 810 462


Metsa- ja haritava maa ostjad 2014 I p.a

13%

86%

1%Metsamaa tehingud

Eraisik

Eraõiguslik juriidiline isik

Muu

28%

71%

1%Haritava maa tehingud


Eraõiguslik-juriidiline isik – Eesti Äriregistris registreeritud juriidiline isik, puudub info välisinvestorite osaluse kohta.

Tehingud haritava maaga (1)

• 2013.a ostu-müügitehinguid 1 539 kogupindalaga ca 17 500 ha

• 2014.a esimesel poolaastal tehinguid 751 kogupindalaga ca 7 500 ha(haritava maa osa kogupindalast moodustab vähemalt 90%);

• 2013.a keskmine hektari hind ca 1 600 €;• 2014.a esimesel poolaastal hektari hind ca 1

900 € (üldjuhul ollakse nõus maksma kuni 4 000 € /ha).

Tehingud haritava maaga (2)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I p.a

0200400600800

1,0001,2001,4001,6001,8002,000

tehingute arv keskmine hind €/ha


Haritava maa hinnad (3) 2014.a esimene poolaasta


Tehingud metsamaaga (1)

• Andmed koos kasvava metsaga;• 2013. a ostu-müügi tehinguid 2 625

kogupindalaga ca 23 900 ha;• 2014.a esimesel poolaastal tehinguid 1 530

kogupindalaga 14 500 ha; (metsamaa osa moodustab kogupindalast vähemalt 90%)

• 2013.a keskmine metsamaa hektari hind ca 2 300 €; 2014.a esimesel poolaastal hektari hind ca 2 500 €; (parema kvaliteediga metsaga maa eest ollakse nõus maksma ka üle 10 000 €/ha)

• Hind sõltub kasvava metsa kvaliteedist ja kvantiteedist.

Tehingud metsamaaga (2)

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 I p.a

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000tehingute arv keskmine hind €/ha


Metsamaa hinnad (3) 2014.a esimene poolaasta


Tehingute statistika• Avalik kinnisvara hinnastatistika

päringukeskkond: http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Päringuid saab teha vabalt valitud piirkonna ja

ajavahemiku kohta;• www.maaamet.ee Tegevusvaldkonnad, maade hindamine ja

tehingud, kinnisvara tehingute statistika.

Riigimaa müük (1) • Maa-amet korraldab hoonestamata

riigimaade müüki enampakkumisel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium;

• Enampakkumisel võivad osaleda kõik isikud, arvestades õigusaktides ettenähtud piiranguid;

• Maa-amet on aastatel 2003-2013 võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogumaksumusega 128,58 milj eurot.

Riigimaa müük (2)

2009 2010 2011 2012 2013

Müüdud kinnistuid

682 1 953 1 401 754 772

Müüdud pindala ha

6 499 18 476

14 793 6 778 6 137

Kogusumma €

19,69 32,36 26,53 15,67 15,66

2013 - 81% müüdud kinnistutest maatulundusmaad

Riigi enampakkumisel müüdud maatulundusmaad


Riigi enampakkumisel 2013.a müüdud maatulundusmaade kõlvikuline jaotus

31%

48%

13%

9%Haritav maa MetsamaaLooduslik ro-humaaMuu maa

Riigimaa müük 2014.a (1)

Läbi viidud14 enampakkumist (seisuga 01.10.2014):

• kokku oli müügis 665 kinnistut, pakkumised tehti 378 kinnistule;

• pakkumisi saanud kinnistutest 73% maatulundus-maad, 20% elamumaad, 7% segasihtotstarbega ja ülejäänud sihtotstarbed;

• 378-st kinnistust 144-le tehti 1 pakkumine, 78-le 2 pakkumist ja vähemalt 3 pakkumist tehti 156-le kinnistule;

Riigimaa müük 2014 (2)• pakkumiste arv suurem maatulundusmaadel

(haritav maa ja metsamaa), väiksem ehituspotentsiaaliga maadel;

• suurim pakkumiste arv maatulundusmaadel ühele kinnistule 12 pakkumist;

• maatulundusmaade alghind kerkis enampakkumise tulemusena keskmiselt 45%.

Maatulundusmaade alghinna muutus (jaotus)

Kokku maatulundusmaid 0% 1-20% 21-50% 51-100% >100%

276 50 61 64 67 34

Eelisostuõigus (1)

• Piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul;

• 2013.a kasutati piirneva metsamaa kinnistu eelisõigust 90 kinnistu puhul;

• Kasutajal, kes kasutab õiguslikul alusel haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavat maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja;

• Eelisõigusi kasutatud veidi vähem kui 1/3 müüdud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute puhul.

Eelisostuõigus (2)

Aasta

Eelisõigust kasutatud piirinaabri poolt

Eelisõigust kasutatud ajutiste kasutajate

poolt kinnistute

arvkogupindala

(ha) kinnistute

arvkogupindala

(ha)

2011 251 2 989 16 232

2012 127 1 336 50 554

2013 90 868 110 1 066

2014 19 206 46 322*2014 andmed seisuga 30.09.2014

Võõrandatava riigivara alghinna määramine• Riigivara võib võõrandada üksnes harilikule

väärtusele vastava tasu eest. Eseme harilik väärtus tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind);

• Aluseks tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid;

• Vajadusel tellitakse erakorraline hindamine;

• Enampakkumise nurjumisel võib riigivara-seaduse järgi alghinda alandada kuni 20%.

Müügistrateegia• Kinnisvaraturg sõltub pakkumisest ja

nõudlusest• Suur nõudlus vähe pakkumisi - kõrged hinnad• Väike nõudlus palju pakkumisi - madalad hinnad• Ideaalis tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel, kuid

see praktiliselt puudub• Müükipanekul arvestame nõudlusega s.t

eelistatakse maid, mille järgi on turul nõudlus või mille osas keegi on üles näidanud ostuhuvi;

Õige hinna määrab turg!

Keskmised haritava maa ja metsamaa hinnad €/ha

riigi

ena

mpa

kkum

ine

kõik

tehi

ngud

riigi

ena

mpa

kkum

ine

kõik

tehi

ngud

haritav maa metsamaa

01,0002,0003,0004,000

2012 2013 2014 I p.a


Põllumajanduslike riigimaade rent (1)• Maa-amet korraldab riigi maareservi arvatud

põllumajanduslike maade kasutusse andmist (renti);

• Rendile antakse selliseid maid, mida on otstarbekas säilitada riigi maareservis riigi edaspidistes huvides:• varem ajutises kasutuses olnud põllumajandusmaad, et

tagada nende jätkusuutlik kasutus;• suurepindalalised põllumaad, mille põllumajandusliku

kasutuse jätkumise tagamine on oluline;• maad mis asuvad maavaravarudel või perspektiivsete

maardlate laienemise aladel;• maad, millel paiknevad olemasolevad või perspektiivsed

kaitstavad loodusobjektid;• maad, mis paiknevad kavandatavate strateegiliste

rajatiste (nt Rail Balticu trassialternatiivide) koridorides ja nende läheduses.

Põllumajanduslike riigimaade rent (2)

• Kasutamiseks andmine toimub avalikul kirjalikul enampakkumisel;

• Alghind leitakse viimase aasta jooksul sõlmitud rendilepingute kasutustasude põhjal;

• Kuni 2014 sõlmiti rendilepinguid tähtajatult. Alates 2014.a on Maa-amet sõlminud 5-aastase tähtajaga lepinguid;

• Kokku on aastatel 2005-2014 sõlmitud 636 rendilepingut, mida haldab Maa-amet;

• Lepinguid on lõpetatud 35 korral:• rentnikul on tekkinud võlgnevus;• maa on rentniku tegevuseks ebasobiv;• leping lõpetatakse ettevõtte majanduslikel põhjustel.

Rendilepingud

Aasta Lepingute arvKasutamiseks

antud pindala (ha)

2005-2011 104 ca 2 000

2012 151 2 171

2013 168 2 957

2014 213 3 754

Eelisõigus maatulundusmaa rendile andmisel

Aasta

Eelisõigust kasutatud ajutiste kasutajate poolt

kinnistute arveelisõiguse alusel kasutusse antud

pindala (ha)2005-2011 2 27

2012 50 9792013 56 8972014 70 1 115

*2014 andmed seisuga 30.09.2014

Eelisõigust kinnisasjade rendile saamiseks omavad need isikud, kes kasutasid maa riigi omandisse jätmiseni enam kui poolt kasutamiseks antavast kinnisasjast maa ajutise kasutamise lepingu alusel ning osalesid ise enampakkumisel.

Riigimaa rent 2014.aLäbi on viidud 5 enampakkumist (seisuga 01.10.2014):

• kokku oli enampakkumisel 299 kinnistut, pakkumised tehti 217 kinnistule;

• 217 kinnistust 106-le tehti 1 pakkumine, 68-le 2 pakkumist ning 3 ja enam pakkumist 43 kinnistule;

• suurim pakkumiste arv ühele kinnistule on 6 pakkumist;

• keskmiselt tõusid alghinnad 31%.

Käesoleval aastal toimub veel kaks enampakkumist ca 115 kinnisasja rendile andmiseks, mille osas sõlmitakse tähtajalised lepingud kuni 01.10.2019.

Riigimaa rendi keskmine aastatasu €/ha (ajavahemikus 2013 II p.a - 2014 I p.a sõlmitud lepingud)

Harju

maa

kond

Hiiu

maa

kond

I-Viru

maa

kond

Jõge

va m

aako

nd

Järv

a m

aako

nd

Lään

e m

aako

nd

L-Vi

ru m

aako

nd

Põlv

a m

aako

nd

Pärn

u m

aako

nd

Rapl

a m

aako

nd

Saar

e m

aako

nd

Tartu

maa

kond

Valg

a m

aako

nd

Vilja

ndi m

aako

nd

Võru

maa

kond

050

100150200250

Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine maareformi käigus (1)

• Maa RS alusel hakati põllumajandusmaid kasutusvaldusesse andma 1999. aastal;

• Esialgu sõlmiti lepinguid kuni 20 aastaks, alates 2003. aastast anti maad kasutusvaldusesse kuni 15 aastaks;

• Kasutusvaldajal on:• tähtaja saabudes õigus taotleda lepingu

jätkamist;• võimalus kasutusvalduses olev maa välja osta

pärast 2 aasta möödumist maa kasutusse saamisest (Maa RS § 341 lõige 3)

• Väljaostmise menetlusi viivad läbi maavanemad.

Põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmine maareformi käigus (2)• Kui maa on vajalik riigivõimu teostamiseks,

kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil, siis see väljaostmisele ei kuulu;

• Kui kasutusvaldaja ei soovi enam põllumajandustootjana tegutseda on tal võimalik oma maakasutus lõpetada ning maavanem sõlmib samale maale samadel tingimustel uue kasutusvalduse lepingu ühe isikuga, kes jätkab põllumajanduslikku tootmist ja on kastutusvaldaja sugulane või temaga koos elav abikaasa (Maa RS § 341 lõige 61). Ka uuel maakasutajal on õigus maa väljaostmiseks või kasutusvalduse lepingu pikendamiseks.

Põllumajandusmaa ajutine kasutamine (1)• Reformimata põllumajandusmaad on kuni

maareformi läbiviimiseni võimalik anda ajutiseks kasutamiseks;

• Maa kasutusse saamiseks tuleb esitada taotlus maavanemale;

• Maa ajutise kasutamise leping sõlmitakse arvestusega, et lepingu lõppemise tähtpäev on hiljemalt 31. detsember 2017.a. Leping kehtib kuni tähtpäeva saabumiseni või kuni maareformi läbiviimiseni.

Põllumajandusmaa ajutine kasutamine (2)

Kasutusse saab anda maad, mis:• asub Looduskaitseseaduse § 4 lõike 1

punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud kaitstaval loodusobjektil ning sellel asub keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus, mille hooldamise kohustuse näeb ette ala kaitsekord;

• asub põllumassiivil, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

Tänan tähelepanu eest!

[email protected]

põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

Documents