Õppekorralduseeskiri · 3.15. individuaalne õppekava on erivajadusega õppijale koostatud...

1

KINNITATUD Pärnumaa KHK direktori 30.august 2011 käskkirjaga nr 1; MUUDETUD Pärnumaa KHK direktori

30.august 2012 käskkirjaga nr 6; MUUDETUD Pärnumaa KHK direktori 01.oktoober 2012 käskkirjaga nr 24;

MUUDETUD Pärnumaa KHK direktori 30.august 2013 käskkirjaga nr 180

ÕPPEKORRALDUSEESKIRI

Pärnu 2011

2

1. ÕPPEKORRALDUSEESKIRJA REGULEERIMISALA 4

2. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 5

3. ÕPPEKORRALDUSEESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED 6

4. ÕPPETÖÖ VORMID 9

5. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 9

6. ÕPETAJA TÖÖKAVA 10

7. ÕPPIJATE JA ÕPITULEMUSTE REGISTER 11

9. INDIVIDUAALNE ÕPPEGRAAFIK JA -ÕPPEKAVA 11

10. ÕPILASTE ÜLEVIIMINE JÄRGMISELE KURSUSELE. 12

11. ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMINE 13

12. VARASEMA ÕPI- JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA) 13

13. PRAKTIKAKORRALDUSE ALUSED 13

14. ÕPPEST OSAVÕTU ARVESTAMISE ALUSED 14

15. HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KRITEERIUMID 14

16. ÕPPEVÕLGNEVUS JA SELLE LIKVIDEERIMINE 15

17. AKADEEMILISELE PUHKUSELE LUBAMINE 16

18. ÕPILASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 16

19. ÕPILASE TUNNUSTAMINE 18

20. ÕPILASE MÕJUTAMINE 18

21. KOOLI ÕPILASKOND 19

22. TOETUSED, MAKSMISE PÕHIMÕTTED JA KORD 19

23. TUGISÜSTEEMID JA -TEENUSED NING NENDE RAKENDAMISE PÕHIMÕTTED 20

24. ÕPPIMINE VÄLISMAAL 21

25. ÕPPIMINE KOOLI KÜLALISENA 21

26. ÕPILASE VÄLJA ARVAMINE KOOLI ÕPILASTE NIMEKIRJAST 21

27. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE 22

LISA 1 23

ÕPILASTE VASTUVÕTU KORD 23

LISA 2 24

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE TÄIEND- JA ÜMBERÕPPESSE VASTUVÕTU KORD 33

LISA 3 36

TASULISEL ÕPPEKOHAL KOOLITUSTEENUSE OSUTAMISE KORD 36

LISA 4 38

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE TINGIMUSED JA KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES 38

LISA 5 42

PRAKTILISE TÖÖ KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD 42

LISA 6 43

PRAKTIKAKORRALDUSE ALUSED 43

LISA 7 51

3

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASTE HINDAMISE JA JÄRGMISELE KURSUSELE ÜLEVIIMISE KORD 51

LISA 8 55

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE 55

LISA 9 77

ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES 77

LISA 10 80

ERITOETUSE TAOTLEMISE KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES 80

LISA 11 83

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KORD 83

LISA 12 85

INDIVIDUAALNE ÕPPEGRAAFIK 85

LISA 13 86

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASKONNA PÕHIKIRI 86

LISA 14 92

JÄRELVASTAMISTE KOKKULEPETE LEHT 92

LISA 15 94

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASTELE SÕIDUKULUDE HÜVITAMISE KORD 94

4

1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala

1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi kool) õppekorralduseeskiri (ÕKE) on õppetööd,

õppetööalaseid suhteid ja õppekorraldust reguleeriv põhidokument, mis sätestab üldised

õppekorralduse reeglid ja normid ning mille aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus,

kutseõppeasutuse seadus, kutsestandard, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus ja muud

haridusalased õigusaktid. ÕKE täitmine on kohustuslik kogu kooli liikmeskonnale.

1.2. ÕKE rakendamiseks vajalikud korrad, juhendid, eeskirjad on esitatud ÕKE lisadena.

1.3. ÕKEga on määratletud:

1.3.1. õppekorralduse alused;

1.3.2. õpilaste vastuvõtu kord;

1.3.3.varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kord (edaspidi VÕTA);

1.3.4. praktilise töö korraldus, tingimused ja kord, sealhulgas töökaitsealase juhendamise kord;

1.3.5. praktikakorralduse alused, sealhulgas praktikakoha sobivuse hindamine, praktikale

suunamine, praktika juhendamine, praktikalepingu sõlmimise tingimused ja kord ning praktika

tulemuste hindamine;

1.3.6. õppest osavõtu arvestamise alused;

1.3.7. hindamise põhimõtted, kriteeriumid;

1.3.8. õppevõlgnevus ja selle likvideerimise kord;

1.3.9. akadeemilisele puhkusele lubamise tingimused ja kord;

1.3.10. õpilase staatus, tema õigused ja kohustused;

1.3.12. õpilaste tunnustamine ja mõjutamine, kooli õpilaskond;

1.3.13. toetuste maksmise põhimõtted ja kord;

1.3.14. tugisüsteemid ja –teenused ning nende rakendamise põhimõtted;

1.3.15. erivajadusega õppija õppekorralduse erisused ja individuaalse arengu toetamine;

1.3.16. õpilase õppimine välimaal ja kooli külalisena;

1.3.17. õpilase koolist väljaarvamise kord;

1.3.18. õpilase ennistamine kooli nimekirja;

1.3.19. õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamise kord.

1.4. ÕKE vaadatakse üle enne õppeaasta algust, juhul kui seadustest või määrustest ei tulene teisiti.

1.5. ÕKE kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

5

1.6. ÕKE on kättesaadaval kooli kodulehel.

1.7. ÕKE sisu ning tehtud muudatusi tutvustab rühmajuhataja õpilastele uue õppeaasta alguses.

2. Õppekorralduse alused

2.1. Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud

kooli õppekava järgi järgmistel kutseõppeliikidel: kutseõpe põhihariduse nõudeta; kutseõpe

põhihariduse baasil; kutsekeskharidusõpe; kutseõpe keskhariduse baasil; kutseõpe gümnaasiumis ja

põhikoolis; kutsealane eelkoolitus.

2.2. Koolil on õigus vajadusel kooli õppekava muuta. Muudatused kinnitab direktor käskkirjaga,

kooskõlastades muudatused eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

2.3.Vajaduse korral koostab kool õpilasele lähtuvalt õppekavast individuaalse

õppegraafiku/õppekava.

2.4. Koolis toimub õpe järgmistes õppekavarühmades:

2.4.1. Aiandus;

2.4.2. Arvutiteadused;

2.4.3. Ehitus- ja tsiviilrajatised;

2.4.4. Elektroonika ja automaatika;

2.4.5. Hulgi- ja jaekaubandus;

2.4.6. Juhtimine ja haldus;

2.4.7. Juuksuritöö ja iluteenindus;

2.4.8. Koduteenindus;

2.4.10. Majandusarvestus ja maksundus;

2.4.11. Majutamine ja toitlustamine;

2.4.12. Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas);

2.4.13. Mehaanika ja metallitöö;

2.4.14. Metsandus;

2.4.15. Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika;

2.4.16. Sekretäri- ja ametnikutöö;

2.4.17. Sotsiaaltöö ja nõustamine;

2.4.18. Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine

6

2.4.19. Toiduainetetöötlus ja -tootmine

2.4.20. Transporditeenused

2.5. Kooli õppekavad vastavad „Kutseõppeasutuse seaduses“, Vabariigi Valitsuse 6.04.2006

määruses nr 90 „Kutseharidusstandard“ ja haridus- ja teadusministri 29.10.2007 määruses nr 66

„Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord“ sätestatud

tingimustele.

3. Õppekorralduseeskirjas kasutatavad mõisted

3.1. Kutseõpe on õpe, mille käigus õpilased omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö

tegemiseks kutse-, eri- või ametialal. Kutseõppes toimub õpe kutseharidusstandardi ja riikliku

õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi.

3.2. Kutseõpe põhihariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule

õppekavale vastava kutseõppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on

omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks ja pool aastat.

3.3. Kutsekeskharidusõpe on kutsestandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava

kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud

põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. Õppekava sisaldab vähemalt

40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid.

3.4. Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule

õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on

omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat.

3.5. Kutseõpe põhikoolis või gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib

läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad

kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja –oskused.

3.6. Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv

väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht kuni 15 õppenädalat ja

millel puudub eraldi õppekava.

3.7. Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis.

3.8. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt

vastavalt õpetaja antud ülesannetele ja tähtaegadele. Tulenevalt konkreetsest õppekavast moodustab

iseseisev töö vähemalt 10% õpingute kogumahust.

3.9. Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö

toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis.

3.10. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud

õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas praktilise töö ja/või iseseisva töö vormis

ning juhendaja (praktikabaasi- või koolipoolse juhendaja) juhendamisel.

7

3.11. Kursusesüsteem on õppesüsteem, kus õpilane läbib õppeained õppekavas kehtestatud

järjekorras nii, et tema üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete

omandamist ning vastavate arvestuste ja eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamiperioodi

vältel.

3.12. Õppetöö graafik on moodulite ja ainekursuste mahu jaotus õppeperioodide lõikes, mis

kajastab auditoorse ja iseseisva töö suhte, õpetajate koormuste jaotust ning õppe läbi viimiseks

soovitatavat ruumide jaotust. Õppetöö graafiku järgmiseks õppeaastaks koostab õppeosakond

hiljemalt 01. maiks. Õppetöö graafiku põhjendatud muutmine toimub õppeosakonna juhataja poolt

õppeinfosüsteemis (ÕIS).

3.13. Õppekava on kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on

lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning millega

määratakse õppe-eesmärgid (sh oodatavad õpiväljundid), õppe nominaalkestus, õppe maht, õppe

alustamise ja lõpetamise tingimused, õppeainete loetelu ning spetsialiseerumisvõimalused.

Õppekava koosneb üldhariduslikest õppeainetest ja kutsehariduslikest moodulitest.

3.14. Individuaalne õppegraafik on dokument, mis koostatakse õpilasele, kes tervislikel,

perekondlikel vms põhjustel ei saa õppes osaleda tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel.

Graafik sätestab õpilase õppes osalemise ajakava ja viisid.

3.15. Individuaalne õppekava on erivajadusega õppijale koostatud õppeasutuse õppekavast lähtuv

individuaalne õppekava, kus on arvestatud õppija erinevaid vajadusi, sh õppija erilist andekust või

võimekust antud eriala omandamisel ja rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi.

3.16. Õppekavarühm on õppekavade õppevaldkondadesse, -suundadesse ja –rühmadesse

liigitamise üksus. Liigitusel on lähtutud rahvusvahelisest hariduse liigitamise standardist ISCED97

(International Standard Classification of Education, UNESCO, 1997). Õppekavarühmade loetelu

on esitatud kutseharidusstandardis §29.

3.17. Akadeemiline kalender on õppeaasta ajaline õppetöö jaotus õpperühmade kaupa, milles

määratakse õpperühma auditoorse ja praktilise õppe maht ning ajakava, praktika, õppenädalad,

eksami te periood(id) ning koolivaheajad. Järgmise õppeaasta akadeemiline kalender, mis

kinnitatakse direktori käskkirjaga (sh hilisemad muudatused), koostatakse hiljemalt jooksva

õppeaasta 01. märtsiks.

3.18. Õppesessioon on ajaperiood, mille jooksul toimub sesoonõppes õpilaste auditoorne õpe (sh

arvestused, eksamid vms).

3.19. Sesoonõpe on õppevorm, kus rõhk on õpilase iseseisval tööl, mida juhendatakse ja mis on

varustatud õppematerjalidega ning võib toimuda e-õppe vormis. Sesoonõppes on auditoorne töö

korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate õppijate vajadusi.

3.20. E-õpe on interaktiivne õppevorm, kus päevase õppe puhul võib 50% ja sesoonõppe puhul

75% ainekursuse mahust toimuda veebi vahendusel tingimusel, et e-kursus on läbinud kvaliteedi

kontrolli ekspertide poolt. Ekspertideks on kooli haridustehnoloog ja ainevaldkonna sisuekspert. E-

8

kursus on veebipõhiselt läbitav kursus, mis vastab E-õppe Arenduskeskuse poolt väljatöötatud e -

kursuse kvaliteedinõuetele.

(veebiviide:http://www.eope.ee/_download/repository/Kasiraamat2.0.pdf)

3.21. Õppeperiood on õppeaasta osa ehk viienädalane periood, mil toimub õpe akadeemilise

kalendri alusel.

3.22. Ainekursuse maht on 40 tundi üldharidusaineid.

3.23. Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40

tunnile õpilase õpetaja poolt juhendatud õppetööle.

3.24. Nominaalne õppeaeg on õppekavaga märatud õppeaeg õppeaastates, mis kulub õppekava

täitmiseks.

3.25. Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, millega määratakse õpilase

kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud. Moodul võib koosneda ühest

või mitmest teemast. Moodulid jagunevad üld- ja põhiõpingute ning valikõpingute mooduliteks.

3.26. Teema on mooduli osa, mis on määratletud õppekavas. Iseseisev teema on õpitulemustele

suunatud mooduli teema terviklik sisuühik, mida hinnatakse arvestuslikult. Iseseisvad teemad on

määratud õppetöö graafikus ja õpetaja töökavas.

3.27. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis (nt kirjalik või suuline

eksam, essee, aruanne, esitlus, rühmatöö, raport, probleemilahendusmeetod, juhtumianalüüs,

praktiline töö vms).

3.28. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste

oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite alusel.

3.29. Vahehinne on arvestuslik hinne moodulis, millega õpetaja hindab vastavalt vajadusele

kokkuvõtvalt teatud õppeperioodi ning sisestab hinde õppeinfosüsteemi (kohustuslik mooduli

puhul, mille maht on võrdne või suurem 3-est õppenädalast). Vahehinne sisestatakse

õppeinfosüsteemi kindlasti õppeaasta lõppedes moodulite korral, mis jätkuvad järgmisel õppeaastal.

3.30. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid – kavandatakse tavaliselt koos, kusjuures

hindamismeetod ei pruugi olla esimene. Hindamiskriteeriumitest alustades on võimalik detailselt

küsida, mida täpselt hinnata tahetakse ning alles siis vastata küsimusele „kuidas?“. Kuivõrd

väljundipõhises õppes on peamine rõhuasetus õpiväljundite saavutamisel, ei saa hindamine lähtuda

millestki muust kui õpiväljundite põhjal kirja pandud hindamiskriteeriumitest.

3.31. Õpitulemus ehk õpiväljund on kirjeldus sellest, mida õpilane peaks teadma, mõistma ja/või

oskama pärast teema/alateema läbitöötamist. Õpitulemus peab kirjeldama õppe tulemusel

saavutatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida õpilane saab demonstreerida ning õpetaja hinnata.

3.32. Õpetaja töökava on kooli kohustuslik dokument, kus täpsustatakse kooli õppekavas esitatut.

Õpetaja töökava vorm kinnitatakse kooli õppenõukogus.

http://www.eope.ee/_download/repository/Kasiraamat2.0.pdf

9

3.33. Õppekoht on ajalise ja finantsilise planeerimise ühik, mis jaguneb koolitustellimuse alusel

riigieelarvelisteks ja väljaspool koolitustellimust loodud õppekohtadeks. Riigieelarveväline

õppekoht on õppekoht, mille õppeteenustasu kuulub hüvitamisele füüsilise või juriidilise isiku poolt

õppeteenuslepingu alusel.

3.34. Õppetöö võlgnevus moodulis või ainekursuses järelvastamisele kuuluv negatiivne tulemus

või tegemata töö (kontrolltöö, arvestus vms).

3.35. Arvestuslikult loetakse õppevõlgnevuseks vahehinde, mooduli, ainekursuse, või mooduli

iseseisva teema negatiivset tulemust. Mooduli iseseisvad teemad on fikseeritud õppetöö graafikus.

4. Õppetöö vormid

4.1. Koolis toimub täiskoormusega õpe kooli- või töökohapõhise õppetöö vormis.

4.2. Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või ametialasel ettevalmistusel, millest praktika

ettevõttes ei ületa ½ õppekava kutseõppe osa kogumahust.

4.3. Töökohapõhise õppevormi (õpipoisikoolitus) aluseks on õppeleping õpilase, kooli ja tööandja

vahel. Õpipoisikoolitus sisaldab: 1/3 õppetööd koolis (erialane teoreetiline ja üldoskuste/-teadmiste

alane ettevalmistus); 2/3 õppetööd ettevõttes (erialane põhi- ja eriõpe).

4.4. Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele

kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 90%.

5. Õppekorralduse alused

5.1. Õppeaasta kestus on kuni 40 õppenädalat. Kooli vaheaegade kestus on vähemalt kaheksa

nädalat aastas.

5.2. Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks: sügis- ja kevadsemestriks.

5.3. Õppeaasta kestel toimub kutseõpe moodulitena ja üldhariduslik õpe ainekursustena.

5.4. Õpe toimub auditoorses, õpilase iseseisva töö või e-õppe vormis õpetaja juhendamisel. E-õppe

rakendamise eelduseks on täieliku e-kursus olemasolu, kus on fikseeritud auditoorse töö maht (ka

on-line töö maht), mis ei tohi olla päevase õppe puhul väiksem kui 50% kursuse mahust.

Sesoonõppe puhul võib rakendada samadel alustel e-õpet kuni 75% ulatuses.

5.5. Õppe sisu, teoreetilise ja praktilise õppetöö, auditoorse ja iseseisva töö osakaal määratletakse

kooli õppekavades. Õppekavas määratakse: õppekava koostamise alus, eesmärgid ja ülesanded;

kestus; nõuded õpingute alustamiseks; struktuur (sh praktikakorraldus, valikõpingute võimalused ja

tingimused); hindamispõhimõtted; nõuded õpingute lõpetamiseks. Õppekava moodul: nimetus;

maht õppenädalates; eesmärk; nõuded mooduli alustamiseks; õppe sisu (teemad ja alateemad);

hinnatavad õpitulemused (õpilase teadmiste ja oskuste kirjeldused); hindamine (mooduli hinde

kujunemise printsiibid, hinnatavate tegevuste kirjeldused jne).

5.6. Juhul, kui õpilaste arv õpperühmas langeb alla 40% algselt kooli vastuvõetute arvust, on kooli

juhtkonnal õigus vastu võtta otsus õppetöö ümberkorraldamiseks või lõpetamiseks (etteteatamise

tähtaeg – 1 kuu).

10

5.7. Õppetöö planeerimise aluseks on akadeemiline kalender.

5.8. Üldjuhul akadeemilist kalendrit ei muudeta. Muudatused kinnitatakse direktori käskkirjaga.

5.9. Õppetöö graafiku põhjendatud muutmine toimub õppeosakonna juhataja poolt

õppeinfosüsteemis (ÕIS).

5.10. Tunniplaan on õppekorralduse alusdokument, mis koostatakse lähtuvalt õppetöö graafikust.

5.10.1. Tunniplaan on igapäevase õppetöö toimumise alus, mis koostatakse vähemalt üheks

õppeperioodiks. Tunniplaan võimaldab saada informatsiooni õppeaine nimetuse, õpetaja nime,

tunni toimumise aja ja koha kohta.

5.10.2. Tunniplaan avalikustatakse hiljemalt 3 tööpäeva enne järgmise õppeperioodi algust kooli

kodulehel www.hariduskeskus.ee ja kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS).

5.10.3. Tunniplaani korrigeeritakse õpetaja haigestumise tõttu, õpetaja erakorralise lähetuse puhul

või direktori korralduse alusel muudel juhtudel (näiteks avarii jne), vajadustel (nt õpetaja

eemalviibimine töölt, erakorraline juhtum vms). Tunniplaani koostaja on kohustatud muudatustest

operatiivselt teavitama nii õpilasi kui õpetajaid esimesel võimalusel suuliselt ja seejärel viima sisse

muudatused tunniplaani, mis kajastuvad ÕISis ning kooli kodulehel.

5.10.4. Tunniplaani kohustuslikud lisad on konsultatsiooni- ja järelvastamisaegade ajagraafik.

Õpetaja on kohustatud esitama vastavasisulise informatsiooni õppeosakonna juhatajale hiljemalt

kaks tööpäeva enne õppeperioodi algust.

5.11. Õppetundide toimumise ajad on reguleeritud tunniplaaniga. Ühe õppetunni pikkus on 45

minutit. Koolis võib kasutada paaristundide süsteemi.

6. Õpetaja töökava

6.1. Õpetaja töökava vormi kinnitab õppenõukogu.

6.2. Õppetöö planeerimiseks vajamineva töökava koostab vastava aine või teema õpetaja ning esitab

elektrooniliselt vastavale õppekava kureerivale osakonnajuhatajale üks nädal enne vastava

ainekursuse või mooduli (teema) algust kooli õppeinfosüsteemi ÕIS.

6.3.Töökava kinnitab vastava õppekava õppeosakonnajuhataja või tema poolt määratud isik

(kinnitatud direktori käskkirjaga) hiljemalt enne mooduli või ainekursuse vastava teema või aine

algust.

6.4. Õpetaja töökava on kooli dokument, mille koostab õppeaine (kutse)õpetaja kooli õppekava

alusel õppenädalaks.

6.5. Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekavas esitatut, arvestades mooduli spetsiifikat.

6.6. Õpetaja töökavasse kantakse:

1) teemade ja alateemade loetelu;

2) harjutus-, labori- või praktilised tööd;

3) kasutatava õppekirjanduse või muude õppematerjalide loetelu;

11

4) eeldatavad õpitulemused;

5) hindamise alused ja selle osa mooduli hinde kujunemisel.

7. Õppijate ja õpitulemuste register

7.1. Õppijate ja õpitulemuste register on elektrooniline. Õppijate ja õpitulemuste registri andmete

(õppekava kood, nimetus ja õppekavas määratud õppemaht õppenädalates; moodulite/õppeainete

nimetused koos õppemahuga) õigsuse eest õppeinfosüsteemis vastutab vastava õppekava

õppekavahoidja.

7.2. Õpitulemuste tõestamiseks teeb õppijate ja õpitulemuste registri väljatrüki õppesekretär ja

kinnitab kooli direktor.

7.3. Õppijate ja õpitulemuse registrisse kantakse õpilase kohta järgmised andmed:

1) isikukood;

2) perekonnanimi;

3) eesnimi;

4) kooli õppima asumise aeg ja alus;

5) õppekava kood, nimetus ja õppekavas määratud õppemaht õppenädalates;

6) õppevorm;

7) moodulite/õppeainete nimetused koos õppemahu ja õpitulemustega, sh eksamite hinded;

8) koolist lahkumise aeg ja alus;

9) lõputunnistuste, diplomite, õiendite ja muude kooli poolt väljastatud tunnistuste või nende

duplikaatide seerianumber.

7.4 Rühmajuhataja täidab ja kinnitab õpilaste ja õpitulemuste registris õpilase andmed ja

õpitulemused 10 päeva jooksul peale õpilase väljaarvamist kooli nimekirjast ning

vastutab andmete õigsuse eest.

8. Erivajadusega õppija õppekorralduse erisused ja individuaalse arengu toetamine

8.1 Erivajadusega õppija õppekorralduse erisused sätestab dokument „Erivajadusega õppija

õppekorralduse erisused ja individuaalse arengu toetamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses“ , mille

kinnitab direktor käskkirjaga.

9. Individuaalne õppegraafik ja -õppekava

9.1. Õppijal, kes tervislikel, perekondlikel vms mõjuvatel põhjustel ei saa õppes osaleda

tunniplaaniga ettenähtud korras ja aegadel, on õigus taotleda individuaalse õppegraafiku (Lisa 12)

rakendamist.

9.2. Individuaalse õppegraafiku taotlemiseks esitab õppija kooli direktori nimele vastava

avalduse, mis on kooskõlastatud osakonnajuhatajaga. Avaldusele on lisatud arstitõend või

seletuskiri põhjuste olemasolu kohta.

9.3. Õppegraafik koostatakse direktori poolt välja antud käskkirja alusel.

9.4. Õppegraafiku koostamine toimub koostöös aineõpetaja, õpilase ja osakonnajuhatajaga.

Graafikus on kuupäevaliselt määratud tähtajad mitte pikemaks kui üheks õppeaastaks ja kokku

12

lepitud kontakttundide arv ( teooria või üldainete puhul mitte rohkem kui 5% auditoorsetest

tundidest ja praktilises õppes kuni 20% tundidest). Õppegraafiku kinnitavad direktor ja

osakonnajuhataja.

9.5. Õpilasele antakse õpinguraamat, kuhu kantakse õpetaja poolt tehtud töö kohta märkmed ja

lõplik tulemus hindena. Õpinguraamatu täitmise eest vastutab õpilane, kes on kohustatud

õpinguraamatu esitama õppegraafiku järgse perioodi lõppemisel osakonnajuhatajale. Tulemused on

kehtivad ainult koos aineõpetaja allkirjaga.

9.6. Õppegraafiku täitmist jälgib rühmajuhataja.

9.7. Õppegraafikust mitte kinni pidamisel on õigus õpilane koolist välja arvata.

9.8. Individuaalse õppegraafiku alusel õppivad õpilased on kohustatud sooritama kõik õppekavas

ette nähtud arvestused ja eksamid.

9.9. Individuaalne õppekava koostatakse vajadusel erivajadusega õppijale lähtuvalt õppeasutuse

õppekavast, kus on arvestatud õppija erinevaid vajadusi, sh õppija erilist andekust või võimekust

antud eriala omandamisel ja rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi.

9.10. Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele:

1) kooli õppekavaga võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõuded õppesisule ja sellest

tulenevatele õpitulemustele;

2) erisused õppekorralduses;

3) õppeaja lühendamine või pikendamine;

4) täiendava inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted;

5) kasutatav kohandatud õppevara;

6) vajalikud ruumikohandused.

9.11. Individuaalne õppekava kinnitatakse direktori käskkirjaga ning määratakse tähtajaliselt üheks

õppeaastaks.

10. Õpilaste üleviimine järgmisele kursusele.

10.1. Õpilaste, kes on täitnud õppeaasta lõpuks õppekava nõuded, üleviimise järgmisele kursusele

otsustab õppenõukogu ning vormistatakse direktori käskkirjaga.

10.2. Õppevõlgnevustega õpilasi üldjuhul järgmisele kursusele õpinguid jätkama ei lubata.

10.3. Erandkorras õppevõlgnevustega õpilaste tingimisi üleviimise otsustab õppenõukogu ning

vormistatakse direktori käskkirjaga.

10.4. Õppe- ja kasvatustöökomisjon (õppenõukogu esindaja) menetleb õppevõlgnevustega õpilaste

jätkamist alates teisest õppeperioodist, võttes aluseks õpilase edasijõudmise õppevõlgnevuste

likvideerimisel.

13

11. Õpilaste kooli vastuvõtmine

11.1. Õpilaste kutseõppesse vastuvõtmiste reguleerib „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste

vastuvõtu kord“ (Lisa 1), mille koostamise aluseks on haridusministri 11.04.2002 määrus nr 33

„Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord“.

11.2. Täiskasvanute tööalase koolituse kursustele vastvõttu reguleerivad „Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse täiend- ja ümberõppesse vastuvõtu kord“ (Lisa 2) ja „Tasulisel õppekohal

koolitusteenuse osutamise tingimused ja kord“ (Lisa 3).

12. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine (VÕTA)

12.1. Õpilane või õpilaskandidaat võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist

õppeaine läbimisena, vastuvõtutingimuste täitmisena või õppekava täitmise osana.

12.2. VÕTA hindamisel lähtutakse sellest, kas varasemates (sh mujal) sooritatud õpingutes

saavutatud õpiväljundid või omandatud töökogemus vastavad õppeaine või/ja õppekava

eesmärkidele.

12.2. VÕTA tingimused ja kord on esitatud lisas nr 4.

13. Praktikakorralduse alused

13.1. Praktikakorralduse alus: „Kutseõppeasutuse seadus“ §17.

13.2. Praktiline töö jaguneb tunniplaaniga reguleeritud praktiliseks tööks ning individuaalseks

praktiliseks tööks.

13.3. Individuaalne praktiline töö toimub aineõpetaja poolt koostatud graafiku alusel õpilas(t)e

individuaalse juhendamise korras.

13.4. Praktiline töö viiakse läbi kooli õppebaasides aastaringselt.

13.5. Praktikat korraldavad ja kvaliteedi eest vastutavad õppeosakondade juhatajad vastavalt

õppekavale ja õppetöö graafikule.

13.6. Kooskõlastades õppeosakonna juhatajaga võib õppija sooritada praktika ka tema poolt valitud

kohas.

13.7. Õpilased suunatakse praktikale õppekavas ettenähtud ajal ja mahus vastavalt õppetöö

graafikule.

13.8. Praktikale suunamise aluseks on õppevõlgnevuste puudumine erialaainetes. Kontrolli

õppevõlgnevuste puudumise üle teostab rühmajuhataja.

13.9. Praktikakorralduse alused (sh praktikakoha sobivuse hindamine, praktikale suunamine,

praktika juhendamine, lepingu sõlmimise tingimused ja kord ning praktika tulemuste hindamine) on

esitatud ÕKE lisas nr 6 „Praktikakorralduse alused“ ning praktilise töö korraldus, tingimused ja

kord, sealhulgas tööohutusalane juhendamine lisas nr 5 „Praktilise töö korraldamise tingimused ja

kord“ .

14

14. Õppest osavõtu arvestamise alused

14.1. Õpilane on kohustatud osalema õppes vastavalt õppetöö graafikule ja tunniplaanile.

14.2. Õpilase puudumine õppetööst fikseeritakse õpetaja poolt õppeinfosüsteemis ja/või

praktikapäevikus.

14.3. Õppest osavõtu kohta peab arvestust ja säilitab õpilaste puudumisega seotud dokumente

rühmajuhataja.

14.4. Õppest osavõtu aruande esitab rühmajuhataja õppeosakonna juhatajale õppeperioodi

lõppemisel viie tööpäeva jooksul.

14.5. Õpilaste õppest osavõttu analüüsitakse õppeosakondades.

14.6. Õpilane on kohustatud teavitama rühmajuhatajat õppest puudumise põhjustest koheselt ehk

puudumise esimese päeva jooksul ning esitama rühmajuhatajale õppest eemalolekut tõendavad

ja/või põhjendavad dokumendid kooli naasmisel. Põhjendatud hilinemiste kohta (nt autobussi

sõidugraafik) peab õpilane esitama vastavasisulise taotluse rühmajuhatajale, kes teavitab

aineõpetajaid õpilase tundi hilinemise põhjustest.

14.7. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Õppetundidest puudumise

mõjuvad põhjused on järgmised:

14.7.1. õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

14.7.2. läbimatu koolitee vms vääramatu jõud, sh „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 3 alusel

sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille korral on põhjendatud õppest

puudumine;

14.7.3. perekondlikud põhjused;

14.7.4. kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmine vastavalt direktori käskkirjale;

14.7.5. ametiasutuse (Politseiamet, Riigikaitseosakond jms) teatis;

14.7.6. õpilase isikliku või lapsevanema (hooldaja) suuline või kirjalik etteteatamine;

14.7.7. muud kooli poolt mõjuvaks loetavad põhjused.

15. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

15.1. Hindamine toimub vastavalt Haridus- ja teadusministri 28. august 2013.a määrusele nr 24 ja

on esitatud lisas 7 – „Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste hindamise ja järgmisele kursusele

üleviimise kord“.

15.2. Kool kasutab õppeinfosüsteemis (ÕIS) elektroonilist päevikut.

15.3. Sissekannete tegemine õppeinfosüsteemi ja hindamise põhimõtted on esitatud ÕKE lisas 7

„Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste hindamise ja järgmisele kursusele üleviimise kord“.

15

16. Õppevõlgnevus ja selle likvideerimine

16.1. Õpilasel on kohustus täita õppekava, millele ta on vastu võetud. Õppekava täitmine tähendab

õppekavas ette nähtud õppeainete läbimist ette nähtud viisil ja mahus.

16.2. Arvestuslikult loetakse õppevõlgnevuseks vahehinde, mooduli, ainekursuse või mooduli

iseseisva teema negatiivset tulemust.

16.3. Õppetöö võlgnevus moodulis või ainekursuses on järelvastamisele kuuluv negatiivne

tulemus või tegemata töö.

16.4. Õppevõlgnevuste arvestus toimub iga õppeperioodi järel (erandina ka 31. jaanuar 2014; 20.

juuni 2014 - arvestus, mille alusel moodustatud paremusjärjestus on õppetoetuste määramise

aluseks). Kokkuvõte eelneva õppeperioodi õppevõlgnevustest tehakse üldjuhul sellele järgneva

õppeperioodi nädala kolmapäeval.

16.5. Mooduli, ainekursuse või mooduli iseseisva teema hinne kantakse õppeinfosüsteemi (ÕISi)

hiljemalt õppeaine toimumise viimasel päeval. Vahehinne moodulis sisestatakse õppeinfosüsteemi

vastavalt õpetaja soovile hinnata teatud õppeperioodi kokkuvõtvalt ning õppeaasta lõppedes,

hiljemalt õppeaine toimumise viimasel päeval, nende moodulite korral, mis jätkuvad järgmisel

õppeaastal.

16.6. Õppevõlgnevuste tekkimisel on õpilane kohustatud leppima õpetajaga 10 tööpäeva jooksul

kokku nõustamise ja järelaitamise ning järelvastamise ajad ning likvideerima õppevõlgnevuse

hiljemalt viie nädala jooksul alates õppevõlgnevuse tekkimise kuupäevast. Juhul, kui õpilane ei

täida käesolevas punktis nimetatud tingimusi, loetakse õppevõlgnevus aegunud võlgnevuseks, mille

korral suunatakse õpilane õppe- ja kasvatustöökomisjoni koos osakonna ettepanekutega.

16.7. Õppevõlgnevustega õpilane võib (vastavalt vajadusele) kasutada nõustamisteenust

(õppeosakonna esindaja ja/või õppe- ja nõustamisteenistuse nõustajad).

16.8. Praktikale lubamise tingimuseks on õppevõlgnevuste puudumine erialaõpingutes.

16.9. Õpilane, kellel on õppevõlgnevuste tekkimise aastale järgneva õppeaasta alguseks

õppemahust enam kui 10% täitmata, arvatakse välja kooli õpilaste nimekirjast rühmajuhataja ja/või

õppeosakonna juhataja ettepanekul ning kooli õppenõukogu otsuse alusel.

16.10. Õpilasel on õigus ühte õppevõlgnevust järele vastata kuni kaks korda. Õpetaja ja õpilane

kinnitavad järelevastamise aja ja tulemuse vastaval järelvastamiste kokkulepete lehel (Lisa 14)

allkirjadega. Õpilasel/õpetajal on õigus taotleda kolmandat korda õppevõlgnevuste likvideerimist

tasulise komisjoni ees, mille liikmed määratakse ametisse kooli direktori käskkirjaga õppeosakonna

juhataja ettepanekul.

16.11. Õpilane, kes ei ilmu õpetajaga kokku lepitud ajal õppevõlgnevust likvideerima ja ei teavita

konsultatsioonile või järelvastamisele mitteilmumisest (sh põhjustest), tulemus loetakse

negatiivseks. Õpetaja fikseerib õpilase mitteilmumise järelvastamiste kokkulepete lehel.

16.12. Õppeosakonnal on õigus määrata õpilase õppevõlgnevuste likvideerimise viisiks

komisjonieksam, kui õpilane on õppes osalenud vähem kui 50% mooduli, ainekursuse või mooduli

16

iseseisva teema tundide mahus. Ilma mõjuva põhjuseta eksamilt puudumise korral kohandatakse

õpilasele tasulist komisjonieksamit.

17. Akadeemilisele puhkusele lubamine

17.1. Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustusest. Õpingute pikendamiseks

kutseõppeasutuses on õpilasel võimalus võtta akadeemilist puhkust „Kutseõppeasutuse seaduses“ §

31 lg 1 p 9 sätestatud tingimustel.

17.2. Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat,

kaitseväeteenistuse korral kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni.

17.3. Akadeemilisele puhkusele siirdumiseks ja selle katkestamiseks esitab õpilane (alaealise isiku

korral - tema seaduslik esindaja) avalduse kooli direktori nimele, mis on eelnevalt kooskõlastatud

rühmajuhatajaga. Akadeemilisele puhkusele lubamise kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel lisab õpilane avaldusele arstitõendi.

17.4. Akadeemilisel puhkusel olevad isikud on kooli õpilaste nimekirjas. Akadeemilise puhkuse

ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.

17.5. Akadeemilise puhkuse ajal ei toimu õpilase üleviimist järgmisele kursusele (v.a õppekava

täitmisel). Akadeemilisele puhkusele lubatud õpilase õppe lõpukuupäev pikeneb akadeemilisel

puhkusel viibitud aja võrra.

17.6. Akadeemilise puhkuse lõppemisel jätkab õpilane õpinguid kehtival õppekaval. Muutunud

õppekavale üleviimine on võimalik VÕTA ja individuaalse õppemeetodite rakendamisena.

17.7. Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal ei ole õpilasel õigus taotleda ega saada õppetoetust.

17.8. Akadeemilise puhkuse katkestamiseks või lõpetamiseks esitab õpilane vastavasisulise

avalduse kooli direktorile.

17.9. Juhul, kui õpilane ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist, ühe nädala jooksul õppima

asunud, arvatakse ta välja kooli õpilaste nimekirjast.

18. Õpilase õigused ja kohustused

18.1. Õpilase õigused ja kohustused on sätestatud Riigikogus 17.06.1998 vastu võetud

„Kutseõppeasutuse seaduse“ §31 ning haridus- ja teadusministri 12.08.2010 määruse nr 45

„Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus“ alusel.

18.2. Õpilasel on õigus:

18.2.1. valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires;

18.2.2. osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;

18.2.3. osaleda kooli nõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu kooli nõukogu tegevuses;

17

18.2.4. kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-,

tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras;

18.2.5. saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi

või soodustusi;

18.2.6. saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel

ja korras;

18.2.7. saada konsultatsioone õppekorraldust puudutavates küsimustes;

18.2.8. keelduda tööst, mille teostamine seab ohtu tema tervise või elu;

18.2.9. pöörduda rühmajuhataja, aineõpetaja, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, karjäärikoordinaatori,

või kooli juhtkonna poole informatsiooni ning nõu saamiseks lahendamaks õppe- ja kasvatustööga

seotud probleeme;

18.2.10. vahetada esimesel kursusel, õppetöö algusest kahe õppeperioodi jooksul vabade

õppekohtade olemasolul õppekava;

18.2.11. saada õpilaspilet;

18.2.12. saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja

korras;

18.2.13. sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

18.2.14. saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel

kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse täitmiseks kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni

lapse kolmeaastaseks saamiseni;

18.2.15. saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;

18.2.16. pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole.

18.3. Esimese kursuse õpilastele väljastatakse õpilaspiletid pärast kooli õpilaste nimekirja kandmist.

18.4. Õpilaspilet on õpilase staatust kinnitav dokument, mis tõendab kooli õpilaste nimekirjas

olemist. Õpilaspilet on ka koolis osutatavate teenuste kasutamist võimaldav dokument.

18.4.1. Õpilaspiletite valmistamise ja pikendamise korraldab kooli arenguosakonna töötaja ÕISis

olevate andmete alusel.

18.4.2. Õpilaspileti pikendamise, duplikaadi väljastamise ja tagastatud õpilaspiletite hävitamise

korraldab õppesekretär.

18.4.3. Kooli lõpetav või koolist muul põhjusel lahkuv õpilane on kohustatud tagastama

õppesekretärile koos ringkäigulehega ka õpilaspileti.

18.5. Õpilane on kohustatud:

18

18.5.1. osa võtma õppest ning sooritama õppekavaga ette nähtud eksamid, praktikad ja lõputööd;

18.5.2. tutvuma oma õpitulemustega õppeinfosüsteemis (ÕIS) vähemalt üks kord õppenädalas;

18.5.3. täitma seadustes, kooli põhimääruses, õppekorralduseeskirjas, „Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse majareeglites“ ja „Õpilaskodu kodukorra eeskirjas“ kehtestatud nõudeid

(kinnitatud direktori käskkirjaga) ning kandma vastutust nende rikkumise korral.

18.5.4. käituma vastavalt üldtunnustatud kõlblusnormidele nii koolis kui väljaspool kooli; hoidma

kooli head mainet;

18.5.5. tunni lõppedes korrastama oma õppe- või töökoha;

18.5.6. hoidma korras õppevahendid ja üldkasutatavad ruumid ning omada õppeks vajalikke

isiklikke vahendeid ja hüvitada tahtlikult kooli kasutuses olevale varale tekitatud kahju;

18.6. Õppija täidab õppeinfosüsteemis (ÕIS) peale mooduli, ainekursuse või mooduli iseseisva

teema lõppemist 10 päeva jooksul tagasiside.

19. Õpilase tunnustamine

19.1. Õpilast tunnustatakse heade saavutuste eest õppe- ja praktilises töös, kutsevõistlustel,

huvitegevuses, spordis ja muudes koolielu valdkondades.

19.2. Tunnustamise vormid on:

19.2.1. kiitus (suuline/kirjalik);

19.2.2. tänuavaldus (suuline/kirjalik);

19.2.3. rahaline preemia või mälestusese;

19.2.4. preemiareis;

19.2.5. aasta õpilaseks valimine.

20. Õpilase mõjutamine

20.1. Õppedistsipliini, õppekorralduseeskirja, kooli majareeglite või õpilaskodu sisekorra ja

kodukorra reeglite mitte täitmise korral rakendatakse õpilaste suhtes mõjutusvahendeid.

Mõjutamise eesmärk on suunata ja toetada õppija isiksuslikku arengut.

20.2. Mõjutusvahendid kooli nõudmiste eiramise korral:

20.2.1. käitumise ja/või õppetulemuste arutamine õppe- ja kasvatustöökomisjonis;

20.2.2. käitumise ja/või õppetulemuste arutamine õppeosakondades;

20.2.3. suunamine alaealiste komisjoni;

20.2.4. katseaja rakendamine kooli õpilaste või õpilaskodu nimekirja jätmise küsimuses;

20.2.5. välja arvamine kooli õpilaskodu nimekirjast;

19

20.2.6. välja arvamine kooli õpilaste nimekirjast;

20.2.7. noomitus (suuline/kirjalik);

20.2.8. märkus (suuline/kirjalik).

20.3. Õigus teha põhjendatud ettepanekut õpilase suhtes mõjutusvahendite rakendamiseks on kõigil

kooli töötajatel.

20.4. Rühmajuhataja teavitab eelnevalt mõjutusvahendite rakendamisest alaealise õpilase

seaduslikku esindajat ning pakub võimalust protsessis osalemiseks.

20.5. Käesoleva korra p-s 20.2.1., 20.2.3., 20.2.6. nimetatud mõjutusvahendina õpilasele rakendatav

meetod fikseeritakse õppe- ja kasvatustöökomisjoni koosoleku protokollis.

20.6. Direktori käskkirjaga rakendatavast mõjutusmeetodist teavitatakse käskkirja väljavõttena

õpilast, alaealise õpilase korral – tema seaduslikku esindajat (lapsevanem, hooldaja). Väljavõte

direktori käskkirjast lisatakse õpilase isiklikku toimikusse.

21. Kooli õpilaskond

21.1. Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

21.2. Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste

huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud

õigusaktides sätestatud nõudeid.

21.3. Õpilaskonnal on oma põhikiri (Lisa 13), milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja

täitevorganite moodustamise kord, nende õigused ja kohustused, vastutus ning töökord.

21.4. Õpilaskonnal on õigus:

21.4.1. moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras;

21.4.2. astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd;

21.4.3. osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungil;

21.4.4. otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende

alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel

antud kellegi teise otsustada ega korraldada.

22. Toetused, maksmise põhimõtted ja kord

22.1. Õppetoetuste maksmise ja määramise kord on kehtestatud vastavalt Riigikogu poolt

07.08.2003 vastu võetud „Õppetoetuste ja õppelaenu seadusele“. „Õppetoetuste taotlemise,

määramise ja maksmise tingimused ja kord Pärnumaa Kutsehariduskeskuses“ on esitatud ÕKE lisas

9.

22.2. Õppetoetus on põhitoetus – õpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega

kaasnevate kulutuste katmiseks.

20

22.3. Õppetoetuse taotlemiseks esitab õpilane õppeinfosüsteemis (ÕIS) vormikohase taotluse.

22.4. Ettepanekud õppetoetuste eraldamiseks teeb õppetoetuste määramise komisjon tulenevalt

õppetoetuste eraldamise korrast.

22.4.1. Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse

seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli põhimääruse,

sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi.

22.5. Eritoetus – õpilasele antav rahaline toetus, võttes arvesse õpingute jätkamist takistavaid

asjaolusid. Eritoetuse taotlemist reguleerib „Eritoetuse taotlemise kord Pärnumaa

kutsehariduskeskuses“ (Lisa 10)

22.6. Õppelaen on õpilasele ja üliõpilasele antav riigi tagatud laen hariduse omandamisega


22.7. Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa

või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus

kalendrikuud või enam ning kes õpib Eesti kutseõppeasutuses täiskoormusega kutseõppe

tasemeõppes ja omab keskharidust (v.a akadeemilisel puhkusel viibiv õpilane).

22.8. Õpilaste koolilõuna kompenseerimine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri 22.08.2013

määrusele nr 124 „Koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse

jaotamise kord kutseõppeasutuses“.

22.8.1. Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate kuni

20-aastaste ilma keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).

Pärast õpilase 20-aastaseks saamist nähakse toetus ette jooksva õppeaasta lõpuni.

22.8.2. Kutseõppeasutuse seaduse rakendussätte kohaselt kehtib koolilõuna kulude katmise toetus

sõltumata vanusest põhihariduse nõudeta kutseõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja

kutsekeskharidusõppe õppekavadel täiskoormusega õppivatele õpilastele (kehtib õppijatele, kes on

alustanud õppetööd enne 01.09.2013).

22.9. Koolis toimuva koolilõuna kompenseerimise ulatuse kinnitab direktor käskkirjaga.

22.10. Õpilaste sõidukulu hüvitamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.12.1997 määrusele nr

267 „Õpilaste sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatus ja kord“ (Lisa 15).

22.10.1. Sõidukulude kompenseerimise õigus on neil tasemeõppe õpilastel, kes õpivad

statsionaarses õppevormis või täiskoormusega riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

koolituskohal. (Vastav Vabariigi Valitsuse määrus on saadetud majavälisele kooskõlastusringile ja

kinnitatakse valitsuses eeldatavalt septembrikuus).

23. Tugisüsteemid ja -teenused ning nende rakendamise põhimõtted

23.1. Koolis kasutatavad õppe- ja kasvatustööd toetavad nõustamisteenused on:

21

23.1.1. õpilaste ja õpilaskandidaatide karjäärialane nõustamine (eesmärk süvendada õpilaste

elukutseteadlikkust ja valmistada õpilased ette omandatud erialal tööle asumiseks);

23.1.2. õpilaste ja töötajate psühholoogiline nõustamine;

23.1.3. õpilaste sotsiaalpedagoogiline nõustamine;

23.1.4. õpilaste eripedagoogiline nõustamine.

23.2. Õpilastega viivad toimetulekut ja arengut toetavaid vestlusi läbi rühmajuhatajad vastavalt

„Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste arenguvestluste läbiviimise korrale“ (Lisa 11).

24. Õppimine välismaal

24.1. Õpilase võimalused välismaal õppimiseks:

24.1.1. rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide või koolide

stipendium(id);

24.1.2. õpilasvahetuse korras koolide- või riikidevahelised lepingud;

24.1.3. isiklik initsiatiiv.

24.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide vaheliste

lepingute alusel välismaal õppimist taotlev õpilane osaleb kooli poolt korraldataval konkursil.

24.3. Välismaale õppima asumine vormistatakse kooli direktori käskkirjaga, milles näidatakse,

kuhu õpilane õppima asub (koht) ning õppimise periood.

24.4. Välismaal sooritatud õpitulemuste arvestamine on võimalik VÕTA printsiipe arvestades.

24.5. Alaealise õpilase välismaale õppima (sh praktikale) asumiseks on kohustuslik seadusandliku

esindaja (lapsevanem, hooldaja) kirjalik nõusolek.

24.6. Välismaal õppel viibivale õpilasele ei maksta õppetoetusi.

25. Õppimine kooli külalisena

25.1. Külalisõpilane on õpilane, kes on asunud kooli sama liigilisest kutseõppeasutusest (või

võrdsustatavast) omandama teadmisi samasisulisel õppekaval teatud kindla perioodi kestel.

25.2. Külalisõpilase õpe on võimalik kooli direktori otsuse ja vastavasisulise lepingu alusel.

Külalisõpilast ei arvata kooli õpilaste nimekirja.

25.3. Külalisperioodi lõppemisel väljastatakse külalisõpilasele hinneteleht, mis kinnitatakse kooli

direktori allkirja ja pitseriga.

26. Õpilase välja arvamine kooli õpilaste nimekirjast

26.1. Õpilase välja arvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.

26.2. Väljaarvamine toimub järgmistel põhjustel seoses:

26.2.1. õppekava täitmisega täies mahus (kooli lõpetamine);

22

26.2.2. õppevõlgnevustega;

26.2.3. ÕKE nõudmiste eiramisega;

26.2.4. mõjuva põhjuseta õppetööle hiljemalt 15. septembriks mitte ilmumisega (esmakursuslased);

26.2.5. õpilase algatusega (avaldus kustutamiseks kooli õpilaste nimekirjast omal soovil);

26.2.6. alaealise õpilase vanemate või hooldaja algatusel vastava avalduse esitamisega;

26.2.7. õpilase teovõimetuks tunnistamisega;

26.2.8. õpilase surmaga.

26.3. Väljavõte käskkirjast saadetakse õpilasele, alaealise õpilase korral seaduslikule esindajale

(lapsevanem, hooldaja). Väljavõte õpilast puudutavast käskkirjast lisatakse õpilase isiklikku

toimikusse.

26.4. Koolist lahkudes on õpilane kohustatud koguma ringkäigulehele vajalikud allkirjad.

27. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine

27.1. Õppekorraldusega seonduvate otsustega mitte nõustumisel on õpilasel õigus pöörduda viie

tööpäeva jooksul kooli direktori poole kirjaliku avaldusega.

27.2. Kooli direktoril on õigus tühistada otsuse täitmine kuni 30 päevaks ning saata küsimus uuesti

läbi vaatamiseks otsuse teinud struktuuriüksusele.

27.3. Avalduse menetlemiseks võidakse moodustada komisjon, kaasates komisjoni töösse antud

valdkonna eksperte.

27.4. Avalduse esitajat teavitatakse direktori või komisjoni otsusest hiljemalt 30 tööpäeva jooksul

alates avalduse saamisest.

27.5. Õppekorraldusega seonduvate otsuse peale saab esitada vaide kooli pidajale või kaebuse

halduskohtule 30 päeva jooksul lähtudes „Halduskohtumenetluse seaduses“ sätestatust

23

Lisa 1

LISA

KINNITATUD

Pärnumaa KHK direktori 01.oktoober 2012

käskkirjaga nr 24

ÕPILASTE VASTUVÕTU KORD

2012 - 2013

Pärnu

2012

24

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ”Õpilaste vastuvõtu kord” seadusandlik alus: Riigikogu 17.06.1998 seadus ”Kutseõppeasutuse

seadus” (RTL 1998,64/65,1007); haridus- ja teadusministri 11.04.2002 määrus nr 33 ”Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtmise

kord” (RTL 2002,50,712), 21.03.2007 määrus nr 25 ”Töökohapõhise õppe rakendamise kord” (RTL 2007,27,475), 30.08.2006

määrus nr 25 ”Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused” (RTL 2006,66,1217); Vabariigi Valitsuse

06.04.2006 määrus nr 90 ”Kutseharidusstandard” (RTL 2006,16,131); haridus- ja teadusministri 12.08.2008 määrus nr 45

”Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus” (RTL 2008,69,982).

I ÜLDSÄTTED

1) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse1 õpilaste vastuvõtt kooli on aastaringne ning koosneb suvisest

ja õppeaasta kestel toimuvast vastuvõtuperioodist, mis viiakse läbi avaliku konkursi korras

riigieelarvelistele2 ja riigieelarvevälistele

3 õppekohtadele.

2) Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on õigus esitada

avaldus õppima asumiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste vastuvõtu aluseks on haridus-

ja teadusministri 30.08.2006 määrus nr 26.

3) Kooli vastuvõtukomisjon edastab avalikkusele teavet vastuvõtutingimustest ja –korrast,

õppekorraldusest, õppekavade sisust, praktikaettevõtetest ning tööturuväljundist õpetatavates

kutsealavaldkondades. Õpilaste vastuvõtu kord avalikustatakse kooli kodulehel.

4) Õpilaskandidaadil on õigus valida koolis õpetatavatest ja vastuvõtuks avatud õppekavadest

kaks eriala (esimene ja teine valik). Põhikonkursil kandideerib õpilaskandidaat vaid esimese

valiku erialale. Avalduses märgitud/valitud erialale mitte sisse saades, on õpilaskandidaadil

õigus kandideerida teisele valitud erialale (kui viimasele on välja kuulutatud järelkonkurss ehk

on olemas vabad õpilaskohad).

5) Õpperühm jäetakse avamata, kui õpilaskandidaatide sooviavaldusi on vähem kui ½

vastuvõtuks avatud õpilaskohti.

6) Õpilaste vastuvõtu korra täitmise eest vastutab, kooli vastuvõtuga seotud ja käesoleva korraga

reguleerimata küsimused lahendab kooli vastuvõtukomisjon.

II ÕPPIMA ASUMINE OLENEVALT RAKENDATAVAST ÕPPEVORMIST

1) Kooli võetakse vastu õpilasi ”411 kutsekeskharidusõpe”, ”409 põhihariduse nõudeta

kutseõpe”, ”412 kutseõpe keskhariduse baasil”, ”410 kutseõpe põhihariduse baasil”

õppekavadele (kooli- ja/või töökohapõhine õpe).

1 edaspidi „kool”

2 RE

3 REV ehk tasuline

25

2) Kooli saavad õppima asuda põhi- või keskharidusega isikud või koolikohustuse ea ületanud

põhihariduseta isikud vastavalt kooli õppekavadele.

3) Isikutel, kes on lõpetanud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, on võimalus jätkata

õpinguid põhihariduse baasil HEV kutseõppe õppekavadel.

4) Kutsekeskhariduse õppekava järgi õppiv õpilane, kellel on üldhariduslikes õppeainetes

õppevõlgnevusi, võib asuda õppima põhihariduse baasil kutseõppe õppekava järgi nii kooli-

kui töökohapõhises õppevormis, kui:

õpilane on tema nõusolekul ja õppenõukogu otsuse alusel üle viidud kutsekeskhariduse

õppekavalt põhihariduse baasil õppekavale (mitte varem kui esimese õppeaasta lõpus);

õpilase õppetulemused erialaõpingutes on positiivsed;

õppevõlgnevuste määratlemisel on lähtutud kooli õppekorralduseeskirjast;

nimetatud õppekavale õppima asumisel arvestatakse õpilase poolt varem läbitud

õpinguid.4

III ÕPILASTE VASTUVÕTT TÖÖKOHAPÕHISESSE ÕPPESSE

1) Vastuvõtt töökohapõhisesse õppesse toimub praktikakohtadega kooskõlastatud tingimustel ja

korras.

2) Töökohapõhise õppe vastuvõtu avamisest ja toimumisest teavitatakse üldsust koostöös

Töötukassa Pärnumaa osakonna, Pärnumaa omavalitsuste ja praktikaettevõtetega.

3) Vastuvõttu töökohapõhisesse õppesse korraldab ja viib läbi kooli vastuvõtukomisjon või

õppeosakond koostöös tööandjatega.

IV DOKUMENTIDE ESITAMINE

1) Kandideerides kooli õppekava(de)le on õpilaskandidaadil kohustus esitada järgmised

dokumendid:

isikut tõendav dokument (ID kaart või pass);

avaldus;5

4 õppekavale õppima asumisel toimub varem läbitud õpingute arvestamine ja hinnete ülekandmine

vastavalt VÕTAle 5 vormistatakse dokumentide vastuvõtukomisjonis (vastuvõtuinfosüsteemi väljund)

26

põhiharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi

originaali alusel koolis kinnitatud koopia (põhihariduse baasil õppekavadele

kandideerimisel);

keskharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi

originaali alusel koolis kinnitatud koopia (keskhariduse baasil õppekavadele

kandideerimisel);

tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilaskandidaadi tervisliku seisundi kohta väljastatud

tõend või selle koopia, kui õpilaskandidaat on alaealine;

lapsevanema või hooldaja/eestkostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine.6

2) Dokumentide esitamine:

tulenevalt ”Isikut tõendavate dokumentide seaduses” § 2 lg 2 sätestatule esitab

õpilaskandidaat vajalikud dokumendid vastuvõtukomisjonile isikut tõendava dokumendi

alusel;

Eesti Vabariigis elav välismaalane peab dokumentide esitamisel esitama

vastuvõtukomisjonile dokumendi, milles on märge tähtajalise elamisloa või elamisõiguse

kohta;

õpilaskandidaadi esindajal peavad dokumentide esitamisel kaasas olema ”Isikut

tõendavate dokumentide seaduse” § 2 lg 2 sätestatud isikut tõendav dokument, volikiri

ning kinnitatud koopia õpilaskandidaadi isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehest.

3) Väljaspool Eesti Vabariiki välja antud dokumentide korral on õpilaskandidaat kohustatud

esitama kandideerimisel notariaalselt kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkedokumendi.

4) Kooli direktoril on õigus kooli vastuvõtukomisjoni otsus õpilaskandidaadi kooli vastu

võtmise osas tühistada juhul, kui õpilaskandidaat on esitanud kooli võltsitud dokumendid.

5) Dokumentide vastuvõtu ajakava (vt lisa 1) kehtestatakse kooli vastuvõtukomisjoni otsusega

ja kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga ja/või käesoleva õpilaste vastuvõtu korraga.

6) Informatsioon vastuvõtuks avatavate õppekavade ja vastuvõtuperioodi kohta avalikustatakse

kooli kodulehel http://www.hariduskeskus.ee/ hiljemalt üks kuu enne vastuvõtu algust.

6 Lapsevanema või hooldaja/eestkostja vabas vormis kirjutatud avaldus kooli direktori nimele, milles on

märge selle kohta, et lapsevanem on teadlik lapse soovist (ja nõustub) õppima asuda Pärnumaa

Kutsehariduskeskusesse. Alaealine õpilaskandidaat võib dokumentide vastuvõtukomisjoni ilmuda koos

lapsevanema või ametliku hooldaja/eestkostjaga ning ilma eelnevalt vormistatud nõusolekuta. Viimasel

juhul vormistatakse lapsevanema nõusolek dokumentide vastuvõtukomisjonis (vastuvõtuinfosüsteemi

väljund, mis allkirjastatakse kohapeal).

http://www.hariduskeskus.ee/

27

V ÕPILASTE VASTUVÕTU PROTSESS

1) Õpilaste vastuvõtt on korraldatud vastuvõtu tingimuste, sh eri- ja lisatingimuste (lisa 2) ning

paremusjärjestuse alusel.

2) Eritingimus on kooli vastuvõtukomisjoni poolt kehtestatud kriteerium, mille täitmisel

võetakse õpilaskandidaat kooli vastu, arvestamata vastavale õppekavale kehtestatud

vastuvõtutingimusi.

3) Lisatingimus on kooli vastuvõtukomisjoni poolt kehtestatud kriteerium, mille täitmisel

lisatakse õpilaskandidaadi keskmisele hindele ja/või katse(te) tulemus(t)ele lisapunktid.

4) Õpilaskandidaatide paremusjärjestus kujuneb vastavale õppekavale kehtestatud vastuvõtu

tingimuste täitmisel saadud punktide alusel.

5) Kõikide sisseastumiskatsete läbimise järel tekkinud võrdsete (koond)tulemuste korral

(paremusjärjestuses viimastele õpilaskohtadele) otsustab õpilaskandidaadi kooli vatu võtmise

kooli vastuvõtukomisjon.

6) Õpilaskandidaadil on õigus kahe valitud eriala korral kandideerida põhikonkursil vaid

esimesele erialale. Juhul, kui õpilaskandidaat ei osutu kooli sissesaanuks esimese valiku

alusel, antakse talle õigus kandideerida teisena valitud õppekavale.7

VI ÕPILASTE VASTUVÕTU TULEMUSTE KINNITAMINE. KOOLI SISSE SAANUD

ÕPILASKANDIDAATIDE NIMEKIRJADE AVALIKUSTAMINE JA KOOLI ÕPILASTE

NIMEKIRJA KANDMINE

1) Kooli vastuvõtukomisjon kinnitab sisseastumiskatsete tulemused ja kooli sisse saanud

õpilaskandidaatide nimekirjad, mis avalikustatakse kooli kodulehel

http://www.hariduskeskus.ee/.

2) Kooli sisse saanud õpilaskandidaat on kohustatud enda õppima asumise soovi kinnitama

hiljemalt kooli vastuvõtukomisjoni koosoleku otsusega kinnitatud tähtajaks (lisa 1).8

3) Hiljemalt õppetöö alguseks kantakse õpilaskandidaadid kooli direktori käskkirja alusel

õpilaste nimekirja.

7 vaid juhul, kui teisele erialale on kuulutatud välja järelkonkurss ehk erialal on vabu õpilaskohti

8 õppetööle registreerimine (kooli teavitamise kaks võimalus: kinnitus paberkandjal või elektrooniline

kinnitus)


28

4) Kahe nädala jooksul (alates õppetöö algusest) mõjuva põhjuseta õppetööle mitte ilmunud

esimese kursuse õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja. Kuni 30. oktoobrini võib

vabanenud õpilaskohale asuda õppima järgmine õpilaskandidaat paremusjärjestuse alusel.

5) Vastuvõtukomisjoni töödokumente säilitatakse koolis viis aastat.

VII ÕPILASTE VASTUVÕTT ÕPPEAASTA KESTEL

1) Õppeaasta kestel võidakse õpilasi kooli vastu võtta vabade õpilaskohtade olemasolul ja

käesoleva õpilaste vastuvõtu korra alusel.

2) Õpilaskohtade arvestust peavad õppeosakondade juhatajad (k.a õppeaasta kestel –

õppesekretär).

3) Õppeaasta kestel (v.a põhivastuvõtud) ehk alates 01. novembrist võetakse vabanenud

õpilaskohtadele õpilaskandidaate (k.a Pärnumaa Kutsehariduskeskuses õppetöö katkestanud

ja õppetöö jätkamist soovivaid isikuid) vastu õppeosakonna juhataja nõusoleku alusel (esildis

kooli direktorile).

VIII VAIDLUSTAMINE

Kooli vastuvõtukomisjoni ja kooli direktori otsust on õpilaskandidaadil võimalik vaidlustada 30

päeva jooksul, esitades kaebuse halduskohtusse ”Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud

korras või esitades kooli direktori kaudu vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile

”Haldusmenetluse seadusega” sätestatud korras.

29

Lisa 1

DOKUMENTIDE VASTUVÕTU AJAKAVA 2013

409 põhihariduse nõudeta kutseõpe, 410 kutseõpe põhihariduse baasil, 411

kutsekeskharidusõpe

Põhikonkurss: 25. juuni – 25. juuli.

Järelkonkurss: kooli vastuvõtukomisjoni koosoleku 30. juuli otsuse alusel.

Valdkondade vastuvõtukomisjonide toimumine: 29. juuli al 09.00.

Kooli vastuvõtukomisjoni koosolek: 30. juuli kell 12.00.

Kooli sisse saanud õpilaskandidaatide nimekirjade avalikustamine: 30. juuli al 17.00.

Õppetööle registreerimine (kinnitusprotsess): 30. juuli al 17.00 – 04. august 23.59.

412 kutseõpe keskhariduse baasil

Põhikonkurss: 25. juuni – 22. august.

Valdkondade vastuvõtukomisjonide toimumine: 23. august al 09.00.

Kooli vastuvõtukomisjoni koosolek: 23. august 15.00.

Kooli sisse saanud õpilaskandidaatide nimekirjade avalikustamine: 23. august al 21.00.

Õppetööle registreerimine (kinnitusprotsess): 23. august al 21.00 – 27. august 23.59.

30

Lisa 2

ÕPILASTE VASTUVÕTU TINGIMUSED

409 põhihariduse nõudeta kutseõpe, 410 kutseõpe põhihariduse baasil ja 411 kutsekeskharidusõpe

411 arvutid ja arvutivõrgud 4,0

test ja vestlus (lävendi alla

jäävatele õpilaskandidaatidele)

test dokumentide

vastuvõtukomisjonis

dokumentide esitamise päeval;

individuaalne vestlus

29.07.2013

eesti keele, inglise keele, matemaatika

ja füüsika aritmeetiline keskmine

hinne

411 kivi- ja

betoonkonstruktsioonide ehitus - -

lõputunnistuse hinnete (v.a eksamite

hinded) aritmeetiline keskmine

411 ehituspuusepp - -



411 ehitusviimistlus - -



411 kokk -

grupivestlus 29.07.2013 kell

09.00 (ei hinnata)



411 majutusteenindus


29.07.2013



411 elektroonikaseadmete

koostaja - -



hinne

411 nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja - -



411 müüja -


29.07.2013



411 autotehnik 4,0

test ja vestlus (lävendi alla

jäävatele õpilaskandidaatidele)

test dokumentide


dokumentide esitamise päeval;


29.07.2013



hinne

411 koostelukksepp - -



411 keevitaja - -



411 tisler - -



411 pagar-kondiiter


29.07.2013



411 metsamajandus -


29.07.2013



411 logistika klienditeenindaja -


29.07.2013



411 puhastusteenindus (HEV)


29.07.2013



409 ehituspuusepp (palkmaja

ehitaja) -


29.07.2013 -

409 metsamajandus (raietööline) - individuaalne vestlus -

410 koostelukksepp - individuaalne vestlus -

31

29.07.2013

410 kokk (abikokk) -


29.07.2013 -

410 aiandus (abiaednik) - individuaalne vestlus -

410 müüja (toidukaupade müüja) -


29.07.2013 -

410 arborist -


29.07.2013 -

412 kutseõpe keskhariduse

baasil

arvutid ja arvutivõrgud

(sesoonõpe)

test dokumentide


dokumentide esitamise

päeval;


23.08.2013

eesti keele, inglise keele,

matemaatika ja füüsika

aritmeetiline keskmine

hinne

ehitusviimistlus


23.08.2013

lõputunnistuse hinnete

(v.a eksamite hinded)


müügikorraldus


23.08.2013




ärikorraldus


23.08.2013

eesti keele, matemaatika,

ajaloo, inglise keele ja

geograafia aritmeetiline

keskmine hinne

väikeettevõtlus (sesoonõpe)


23.08.2013

eesti keele, matemaatika,

ajaloo, inglise keele ja

geograafia aritmeetiline

keskmine hinne

majandusarvestus ja maksundus

(sesoonõpe)

test 23.08.2013 kell

09.00




puidupingitööline (CNC masina

operaator)


23.08.2013




juuksur

loovuse test

dokumentide



päeval;

individuaalne vestlus ja

joonistamine

23.08.2013


keemia ja bioloogia


hinne

kosmeetik (spaateenindaja

lisaoskusega)

loovuse test

dokumentide



päeval;


fantaasiameik

23.08.2013


keemia ja bioloogia


hinne

rätsepatöö


loovuse test 23.08.2013




32

sekretäritöö


23.08.2013




hooldustöötaja (sesoonõpe)


23.08.2013




eri- ja lisatingimused

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse

korraldatud õpitoas osalemine lisatingimus 0,1 – 0,3 punkti

Lisatakse õpilase

lõputunnistuse

aritmeetilisele keskmisele

hindele.

Alus: osalemist tõendav

dokument.

soovituskiri lisatingimus 0,1 punkti

Tingimus: töötamine (sh nt

suvevaheajal) erialasel

ametikohal või sellele

lähedasel erialal. Alus:

tööandja tõend.

sotsiaalhoolduse valdkonnas

töötamine (rakendub

hooldustöötaja õppekavale

kandideerimisel) lisatingimus 0,3 punkti

Alus: tööandja tõend

erialasel tööl töötamise

kohta.

juhtimise ja halduse valdkonnas

töötamine või ettevõtlusega

tegelemine (rakendub

väikeettevõtluse õppekavale

kandideerimisel) lisatingimus 0,3 punkti

Alus: tööandja tõend

erialasel tööl töötamise

kohta või dokument

ettevõtluse kohta (nt

äriregistri väljavõte vms).

maakondlikul või üleriigilisel

aineolümpiaadil osalemine eritingimus

õpilaskandidaat võetakse ilma

vastuvõtukatseteta kooli vastu

(RE koht)

Alus: dokument saavutuse

kohta.

põhikooli kiitusega lõpetamine eritingimus



(RE koht)

Õpilasel on õigus

kandideerida põhihariduse

baasil erialale.

Alus: kiituskiri.

põhikoolis või gümnaasiumis

läbitud kutseõpe eritingimus


vastuvõtukatseteta kooli vastu (RE

koht)

Rakendub sama (või

lähedase) eriala valiku

korral. Alus: kutseõppe

läbimist tõendav dokument

(tunnistus, diplom vms).

gümnaasiumi (keskkooli) hõbe-

või kuldmedaliga lõpetamine eritingimus



(RE koht)

Õpilasel on õigus

kandideerida keskhariduse

baasil erialale.

Alus: keskkooli

(gümnaasiumi)

lõputunnistus.

33

Lisa 2

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE TÄIEND- JA ÜMBERÕPPESSE

VASTUVÕTU KORD

I ÜLDSÄTTED

1) Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi kool) täiend- ja ümberõppesse võetakse vastu

õpilasi aastaringselt.

2) Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on õigus esitada

avaldus õppima asumiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste vastuvõtu aluseks on haridus-

ja teadusministri 30.08.2006 määrus nr 26.

3) Kursused toimuvad õppekavas sätestatud mahus tunniplaani alusel. Kursuste mahtu

arvestatakse akadeemilistes tundides (à 45 minutit).

II VASTUVÕTT KURSUSTELE JA KURSUSTE KORRALDUS

1) Tööalase RKT tasuta kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele tööalase

konkurentsivõime tõstmiseks. Sihtgrupp on täiskasvanud, kes ei ole koolikohustuslikud

(põhihariduse omandanud või 17-aastased ja vanemad) isikud. Osaleda võivad ka

lapsehoolduspuhkusel olevad lapsevanemad, puuetega inimesed või muul põhjusel kodus

viibivad täiskasvanud, kes soovivad omandada teadmisi tööturule naasmiseks.

2) Tööalase RKT tasuta kursustel ei saa osaleda end töötuks registreerinud inimesed – neile

pakub teenuseid (sh koolitust) Töötukassa. Samuti ei saa kursustel osaleda kutseõppe-

asutuse, rakenduskõrgkooli või ülikooli tasemeõppes riigieelarvelisel kohal õppivad isikud.

3) Tööalane RKT tasuta kursus ei või olla ettevõtte poolt enda töötajatele tellitud koolitus

(rahastamine toimub nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu).

4) Ühe tööandja juurest on võimalik kursusel õppima asuda kuni kolmel inimesel. Kursusele,

kuhu avaldab õppima asuda palju soovijaid (enam kui 2 inimest kohale), võetakse õppima

ühe tööandja juurest vaid üks osaleja.

5) Ühe õppeaasta (august – juuni) jooksul on võimalik osaleda kuni kahel tasuta kursusel.

Vabade kohtade olemasolul on võimalikud erandid.

6) Õppekohale saamise peamiseks valiku kriteeriumiks on nö sihtgruppi kuulumine,

registreerimise järjekorra number ning õppe alustamiseks vajalike tingimuste täitmine.

7) Kõikidele kursustele tuleb eelnevalt registreeruda. Registreerumine on võimalik internetti

kasutades (www.hariduskeskus.ee/pkhk), e-kirja või telefoni võimalusi kasutades või

http://www.hariduskeskus.ee/pkhk

34

täiskasvanute koolituse osakonnas aadressil Pargi 1 - 2, Pärnu Tasuta koolitusele

registreerimine avatakse üldjuhul kooli kodulehel kell 09.00.

8) Kursustele registreerunud kandidaatidega kontakteerub täiskasvanute koolituse osakonna

koolitusjuht (e-posti või telefoni teel) ca üks nädal enne kursuse algust ning informeerib ja

täpsustab valitud kursusega seonduvat.

9) Õppe esimesel päeval peab kursusel osaleja täitma vormikohase avalduse (ankeet

isikuandmetega) ja kirjutama motivatsioonikirja. Motivatsioonikiri kirjutatakse kursuste

korral, millele on palju kandideerijaid.

10) Tasuta kursustele õppima asudes on kursuse osalejal kohustus osaleda vähemalt 60% õppes.

Iga osalemine fikseeritakse allkirjaga. Tasulise kursuse korral tasutakse kursuse eest arve

alusel, mis saadetakse reeglina posti või e-posti teel. Pikemaajaliste kursuste korral on

võimalik tasuda õppe eest osade kaupa. Tasulisel kursusel osalenud isikul on õigus taotleda

koolituskulu tagastust („Tulumaksuseadus“ § 26).

11) Kursuse lõppedes tuleb osalejal täita tagasiside leht.

12) Kursuse lõpetamisel väljastatakse õppes osalenule Pärnumaa Kutsehariduskeskuse

täiskasvanute koolituse osakonna tõend või tunnistus. Lõpudokumendi väljastamise

tingimusteks on õppekava mahust vähemalt 60% läbimine (kui ei ole õppekavas sätestatud

teisiti) ja õppekavast tulenevate teiste lõpetamise nõuete (eksam, test, lõputöö vms) täitmine.

III KURSUSEL OSALEJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

1) Kursusel osalejal on õigus saada informatsiooni kursuste kohta ja tutvuda soovi korral

kursuse õppekavaga.

2) Juhul, kui kursusele registreerunud isikul ei ole võimalik kursusel osaleda, tuleb sellest

koheselt teavitada antud kursuse koolitusjuhti. Tasuta kursuse poolelijätmisel või koolitusele

mitte ilmumisel tuleb koolitusjuhile esitada kirjalik põhjendus nimetatud küsimuses.

3) Tasulisel kursusel õppe katkestamise õppetasu ei tagastata. Õppetasu on võimalik tagasi

taotleda vaid juhul, kui on toimunud esimene koolituskord (v.a kursused, mille maht on kuni

8 tundi). Tagasimakse taotlus esitatakse kirjalikult täiskasvanute koolituse osakonna

juhatajale.

4) Kursusel osaleja on kohustatud:

täitma töötervishoiu ja tuleohutuseeskirju;

tegutsema hädaolukorras (tulekahju, veeavarii, pommiähvardus vms) vastavalt

eeskirjadele ja kooli töötajate korraldustele;

hoidma heaperemehelikult kooli ja kaasõpilaste vara ja vahendeid ning tagastama

need saadud seisukorras või hüvitama tekitatud kahju;

35

täitma kooli töötajate ja kooli turvatöötaja korraldusi.

5) Kursusel osalejal on keelatud:

kasutada mobiiltelefoni õppetunni ajal;

ilmuda õppetööle narkootiliste vms uimastavate ainete (sh alkohol) mõju all;

omada, tarvitada ja levitada alkoholi või narkootilisi aineid;

omada, tarvitada ja levitada külm- või tulirelvi;

suitsetada kooli ruumides ja territooriumil.

IV MUUDATUSED KURSUSE KORRALDUSES

Kursuse korraldajatel on õigus kursuse toimumist edasi lükata või kursuse toimumine tühistada, kui

koolitusgrupp ei komplekteeru. Registreerunud osalejaid teavitatakse muudatustest kursuse

korralduses telefoni või e-kirja teel. Kursuse toimumise tühistamisel makstakse registreerunud

osalejale, kes on õppe eest tasunud, õppetasu tagasi.

36

Lisa 3

TASULISEL ÕPPEKOHAL KOOLITUSTEENUSE OSUTAMISE KORD

I ÕPILASTE VASTUVÕTT TASULISELE ÕPPEKOHALE

1) Tasulisele õppekohale (riigieelarve välisele õppekohale) vastuvõtt toimub vastavalt

„Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste vastuvõtu korrale“.

2) Õpilaste vastuvõtu tingimused tasulisele õppekohale kandideerimisel on samad, mis riikliku

koolitustellimuse õppekohale kandideerimisel.

3) Tasulisele õppekohale kandideeriv isik kantakse kooli õpilaste nimekirja pärast kooli

vastuvõtukomisjoni protokollilist ja kooli direktori käskkirjalist otsust ning pärast kooli sisse

saanud õpilase kinnitust tasulisele õppekohale õppima asumise soovi kohta.

II KOOLITUSTEENUSE OSUTAMISE LEPING

1) Tasulisel õppekohal pakutakse/osutatakse õpilasele koolitusteenust Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse (edaspidi kool) ja õpilase vahel sõlmitud lepingu alusel.

2) Koolitusteenuse pakkumise leping sõlmitakse kahes võrdses juriidilist jõudu omavas

eksemplaris.

3) Koolitusteenuse pakkumise leping sõlmitakse nominaalseks õppeajaks.

4) Koolitusteenuse pakkumise lepingus fikseeritakse õppekava nimetus, kood, maht

õppenädalates, nominaalne õppeaeg aastates ning kehtiv koolitusteenustasu ühe semestri

(kuu) kohta.

5) Leping kuulub ülevaatamisele koolitusteenustasu muutumisel või lepingu lõpetamisel.

6) Tasulisel õppekohal õppivale õpilasele kehtivad kõik koolis vastu võetud ja kinnitatud

õppekorralduslikud dokumendid (sj ei too tasulisel kohal õppimine kaasa täiendavaid õigusi

ega kohustusi).

7) Tasulisel õppekohal õppiv õpilane saab õppeteenust. Vajalikud raamatud, paljundusmaterjal

vms ei kuulu hinna sisse.

8) Tasulisel õppekohal õppiv õpilane võib ühepoolselt lepingu lõpetada ning lahkuda koolist

omal soovil teavitades sellest kirjalikult vähemalt üks kuu ette.

37

III TASULISEL ÕPPEKOHAL ÕPPIVA ÕPILASE LIIKUMINE

1) Tasulisel õppekohal õppiva õpilase kooli õpilaste nimekirjast välja arvamine või

akadeemilisele puhkusele siirdumine toimub õppekorralduseeskirjas sätestatud printsiipide

kohaselt.

2) Tasuliselt õppekohalt üleviimine riikliku koolitustellimuse õppekohale on võimalik riikliku

koolitustellimuse õppekoha vabanemisel kaks korda õppeaastas enne uue semestri algust.

3) Üleviimise aluseks on õpilase avaldus ja õppeosakonna juhataja kirjalik esildis. Üleviimine

kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga.

IV KOOLITUSTEENUSE TASU

1) Koolitusteenustasu korrigeeritakse igal aastal vastavalt riikliku koolitustellimuse õppekoha

maksumusele või õppekavarühma koefitsientidele ning selle suurus kinnitatakse kooli

direktori käskkirjaga.

2) Koolitusteenustasu maksmine, tasumisele kuuluv summa ja maksetähtajad fikseeritakse

koolitusteenuse osutamise lepingus sügissemestri eest või igakuiselt hiljemalt eelneva kuu

25ndaks kuupäevaks.

3) Tasutud koolitusteenusmaksult on võimalik tagasi taotleda tulumaksuosa.

V KONTROLL JA RAKENDAMINE

1) Koolitusteenustasu pakkumise lepingu valmistab ette vastava õppeosakonna juhataja.

2) Kontrollfunktsiooni õppeteenustasu tähtaegse laekumise üle teostab raamatupidaja, kes

vajadusel informeerib makseprobleemidest õppeosakonna juhatajat.

3) Õppeosakonna juhataja jälgib tasulistel kohtadel õppivate õpilaste edasijõudmist õppetöös

ning riikliku koolitustellimuse õppekohtade vabanemisel teeb ettepaneku tasulisel õppekohal

õppiva õpilase üleviimiseks riikliku koolitustellimuse õppekohale.

4) Vabanenud riigieelarvelisele õppekohale on eelisõigus kandideerida REV õpilasel.

38

Lisa 4

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE

TINGIMUSED JA KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES

I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord sätestab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi

VÕTA) esitatavate taotluste, nõustamise, taotluste läbivaatamise, hindamise ja arvestamise

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi kool) õppekavade täitmisel.

2. Kutseharidusstandardist lähtuvalt on VÕTA eesmärgid:

a) väärtustada isiku teadmisi ja oskusi, sõltumata nende omandamise viisist ja kohast;

b) suurendada isiku hariduslikku ja tööalast mobiilsust ning avardada võimalusi

elukestvaks õppeks;

c) võimaldada haridustasemetest koosnevas haridussüsteemis (formaalharidus) õppe

vms organiseeritud õppetegevuse (mitteformaalne haridus) ja töökogemuse kaudu

ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames õppe (informaalne haridus) tulemusi

lugeda samaväärseks kooli vastuvõtutingimuste täitmise või õppekava läbimisel

saavutatavate tulemustega;

d) võimaldada paindlikult reageerida tööturul toimuvatele muudatustele ja

tööjõuvajaduse muutumisele.

3. Kool tagab VÕTA taotlejale vajaliku informatsiooni, juhendamise ja nõustamise

kättesaadavuse, mida koordineerib VÕTA koordinaator.

4. Õpilasi nõustavad ja teavitavad kooli VÕTA tingimustest ja korrast, tähtaegadest ning

tulemuste vaidlustamise võimalustest õppeosakondades VÕTA nõustajad.

5. VÕTA koordinaatori ja õppeosakondade nõustajad määrab ja kinnitab direktor käskkirjaga.

6. VÕTA hindamiseks täidab taotleja õppeinfosüsteemis (ÕIS) vastava vormi.

7. Taotluse esitamiseks on õpilasel ette nähtud kolm nädalat alates sisseastumise või järgmisele

kursusele üleviimise kuupäevast (sesoonõppijatel alates esimesest õppesessiooni

kuupäevast). Hilisemaid taotlusi ei menetleta. VÕTA taotlemine toimub ühe õppeaasta

kaupa.

8. VÕTA arvestamisel hinnatakse kindlaks määratud kriteeriumitest lähtuvalt taotleja

formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe käigus omandatud pädevuste vastavust

kooli vastuvõtu tingimustele, õppekava õpiväljunditele või kutsestandardi kompetentsidele.

9. VÕTA korraldus ja meetodid on usaldusväärsed ehk VÕTA hindamisel toetutakse haridus-

ja kutsestandarditele ning hea tava reeglitele. Kool tagab varasemate õpingute ja

töökogemuse arvestamise protseduuri ühetaolisuse ning hindamist läbi viivate isikute

39

kompetentsuse ning erapooletuse (sh võimaldab hindajate osalemiseks täiendkoolituses ja

koostöövõrgustikus).

10. Varasemaid õpinguid ja varasemat töökogemust võib arvestada:

1) kooli vastuvõtutingimuste täitmisel;

2) õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt

läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute või

varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemuseks;

3) kutseõppe lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami arvestamisel kutse- või erialase

lõpueksami sooritamisena.

II VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE TAOTLEMINE

1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist võib rakendada õpilase taotluse alusel

järgmistel juhtudel:

a) üleminek ühest koolist teise, samale või uuele erialale;

b) katkestatud õpingute jätkamine Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, samal või uuel

erialal;

c) naasmine akadeemiliselt puhkuselt uuele õppekavale;

d) eelneva erialase töökogemuse olemasolu praktika arvestamisel;

e) esmakursuslase õppekava vahetamine õppeaasta esimese kahe kuu vältel;

f) omandatud keskhariduse tõendamine, õppima asumine põhihariduse baasil

kutsekeskhariduse õppekavale;

g) üldhariduskoolist (gümnaasiumi aste) ületulek kooli – omandatud üldainete

arvestamine;

h) õppenõukogu otsuse alusel, üleviimine kutsekeskhariduse õppekavalt kutseõppe

õppekavale (peale esimest kursust);

i) välisriigi vahetusüliõpilasena kooli naasmine.

2. VÕTA taotlus esitatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS), õppeosakonna VÕTA nõustaja abistab ja

nõustab õpilast taotluse täitmisel ja dokumentide lisamisel.

3. VÕTA taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad varasemaid õpinguid ja/või

töökogemust. Töökogemuse tõendamisel lisatakse taotlusele töökogemuse kirjeldus ja

eneseanalüüs. Dokumendid esitatakse õppeosakonna VÕTA komisjonile.

4. Varasemaid õpinguid tõendatakse diplomi, tunnistuse, akadeemilise õiendi, õpitulemuste

arvestamise kaardi, koolitus- või kutsetunnistuse vms haridust tõendava dokumendiga.

5. Töökogemust tõendatakse töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja koopiaga

(tööraamat, soovituskiri vms).

40

6. Taotleja vastutab esitatud dokumentide jt esitatud materjalide õigsuse eest. Andmete

konfidentsiaalsuse tagavad VÕTA osapooled.

7. Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppetöö graafikule ja tunniplaanile,

õppetöös osalemisest vabastab ainult arvestatud (direktori käskkirjaga kinnitatud) õppekava

täitmine.

III VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE HINDAMINE

1. Varasemaid ja mujal sooritatud õpinguid ning töökogemust hindab vajadusel

osakonnajuhataja poolt moodustatud komisjon. Vajadusel võib komisjoni töösse kaasata

eksperte väljastpoolt. Hindaja(d) on antud valdkonna professionaal/spetsialist (nt

üldaineõpetajad, kutseõpetajad, õppekava töörühma juht jne)

2. Taotleja teadmisi ja oskusi hinnatakse terviklikult, arvestades nii formaalset kui

mitteformaalset õppimist.

3. Varem hinnatud õpingute (taotleja poolt esitatud dokumentide alusel) arvestamisel:

3.1. kantakse hinne üle, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis;

3.2. arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või

kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet;

3.3. kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik

võrrelda. Erineval õppetasemel sooritatud või väiksemas mahus läbitud õpingute

arvestamine toimub sisulise hindamise (eksam, arvestuslik töö) tulemusena.

4. Üldhariduslike ainete ülekandmine toimub vastavalt õpitulemustele.

5. Töökogemust arvestatakse praktika sooritamisel. Töökogemusena võidakse arvestada ka

vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd ning igapäevastest tegevustest õpitut.

6. Töökogemuse arvestamisel hinnatakse omandatud oskusi ja oskust neid rakendada.

7. Töökogemuse arvestamise aluseks võivad olla dokumendid või näidised sooritatud

praktilistest töödest (nt portfoolio, valmistatud tooted/teenused vms). Töökogemuse

tõendamisel lisatakse taotlusele töökogemuse kirjeldus ning eneseanalüüs.

8. Komisjon võib nõuda taotlejalt lisadokumentide esitamist, anda taotlejale varasemate

õpingute või erialase töökogemuse hindamiseks praktilisi ülesandeid. Hindajad kontrollivad,

kas esitatud tõendusmaterjal vastab nõuetele ja on piisav. Hindamisel võrreldakse taotleja

teadmisi, oskusi ja pädevusi õppekavas sätestatud õpitulemustega.

9. Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse

mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse

kohta mooduli õpiväljunditele.

41

10. Hindaja(te) otsus varasemate õpingute/töökogemuse arvestamiseks/osaliseks arvestamiseks/,

mittearvestamiseks esitatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS).

11. Juhul kui taotlus jäeti osaliselt või täielikult rahuldamata, tuleb selle põhjendus otsuses

esitada.

12. Komisjon vastutab taotluse hindamise õigsuse ja kvaliteedi eest.

13. VÕTA taotlused menetletakse reeglina taotluse esitamise ja registreerimise kuupäevast

alates kahe õppenädala jooksul.

14. Õpilane võib esitada direktorile eelnevalt kinnitatud VÕTA hinde muutmiseks taotluse,

juhul kui ta on läbinud õppekavas vastava aine/teema või mooduli ja soovib ülekantud

hinnet parandada.

IV VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMISE HINDAMISE

OTSUS

1. Otsuse, mis sisaldab arvestatud õppeaine nimetust, hinnet ja mahtu, kinnitab komisjoni

esimees. Taotluse osalise või täielikult rahuldamata jätmise korral kirjutatakse otsusesse

vastav põhjendus.

2. Taotleja võib otsuse vaidlustada 10 kalendripäeva jooksul pärast otsusest teadasaamist

esitades kirjalik apellatsioon kooli direktorile. Apellatsioonis peab olema kajastatud

apelleerimise põhjendus ja selgitused.

42

Lisa 5

PRAKTILISE TÖÖ KORRALDAMISE TINGIMUSED JA KORD

I ÜLDSÄTTED

1) Praktiline töö on õppe-eesmärgi saavutamine teoreetiliselt õpitud teadmiste ja oskuste töös

rakendamise kaudu.

2) Praktiline töö toimub õppekeskkonnas ja võib olla nii harjutustund, praktikum kui laboratoorne

töö või koolipraktika õppetöökojas, kooli suurköögis, kohvikus, juuksurisalongis,

õmblusklassis, metskonnas vms praktiliseks tegevuseks kohandatud kooliruumides.

3) Praktiline töö planeeritakse igaks õppeaastaks lähtudes konkreetse eriala õppekavast.

4) Õppetöö graafiku igaks järgnevaks õppeaastaks koostab õppeosakond koostöös õppe- ja

nõustamisteenistusega hiljemalt 01. maiks.

5) Õppetöö graafikut muudetakse vastavalt vajadusele õppeaasta kestel.

II PRAKTILISE TÖÖ KORRALDAMINE

1) Praktiline töö toimub vastavalt õppekavale ja õppetöö graafikule kutseõpetaja otsesel

juhendamisel.

2) Praktilisel tööl jagatakse õpperühm 6 – 22 õpilasega kutseõpperühmaks, sõltuvalt juhendamise

vajadusest, tööohutuse tagamisest ning töökorralduse võimalustest.

3) Erivajadustega õpilaste õpperühma suurus praktilisel tööl on 6 – 8 õpilast.

III TÖÖOHUTUSALANE JUHENDAMINE

1) Iga õppekava sisaldab endas tööohutusalast moodulit, mille kestel antakse õpilasele esmane

tööohutusalane koolitus (sh oskused esmaabi osutamiseks). Antud moodul toimub esimese

õppeaasta esimesel poolaastal enne praktiliste tööde algust.

2) Iga järgneva praktilise mooduli sissejuhatus sisaldab endas täiendavat töötervishoiu ja –

ohutusalast juhendamist, mis käsitleb konkreetse mooduli praktilise õppega seotud ohtusid

ning annab juhised ohu korral käitumiseks.

3) Nii esmane kui täiendav tööohutusalane väljaõpe registreeritakse õpperühmapõhistel

tööohutusalase instrueerimise lehtedel ning allkirjastatakse juhendaja/juhendatava poolt.

43

Lisa 6

PRAKTIKAKORRALDUSE ALUSED

I ÜLDSÄTTED

1) Praktika on õpilase praktiline töö töökeskkonnas ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel.

2) Praktika planeeritakse õppeaastaks lähtuvalt eriala õppekavast akadeemilises kalendris, mis

valmib õppeosakondades 1. märtsiks.

3) Praktikalepingud säilitatakse kooli arhiivis.

II PRAKTIKAKOHA SOBIVUSE HINDAMINE

1) Kool võib läbi viia ettevõtete tunnustamist vastavalt praktikaettevõtte tunnustamise juhendile

enne õpilase praktikale siirdumist, et veenduda praktikakoha valmisolekus täita õppekava

eesmärke ning tagada õpilase ohutus ning tervise kaitse. Hindamise tulemuseks on

eksperthinnang.

2) Eksperthinnang on kirjalik ja see peab andma objektiivse ülevaate praktikakoha sobivusest

töökohapõhise õppe rakendamisel. Eksperthinnang lisatakse praktikadokumentatsioonile.

III PRAKTIKALE SUUNAMINE, PRAKTIKA JUHENDAMINE JA PRAKTIKALEPINGU

SÕLMIMISE TINGIMUSED

1) Praktikakorraldaja:

a) teeb direktorile esildise õpperühma ja juhendatavate õpilaste praktikale suunamiseks ning

koolilõuna toetuse väljamaksmiseks vähemalt 1 nädal enne praktikaperioodi algust;

b) valmistab ette kolmepoolse praktikalepingu;

c) vajadusel suunab õpilased järelpraktikale;

d) kogub õpilaste praktikatulemuste dokumentatsiooni (leping, praktika aruanne, ettevõttepoolse

esindaja iseloomustus praktikandi kohta, digitaalne aruanne- praktikapäevik, hinnang

praktikakohale) ja edastab dokumentatsiooni kantselei juhatajale arhiveerimiseks;

e) korraldab õpilaste praktika aruannete kaitsmise.

f) koostab õpperühmale praktikajuhendi vastavalt õppekavale ja lisab sellele loendi läbitud

õppeainetest ning nende mahtudest, 3-5 eesmärki lähtuvalt kooli õppekavast, 2-3 eesmärki

lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning õpilase isiklikud eesmärgid hiljemalt kaks nädalat enne

praktikaperioodi (olemas praktikabörsis) algust;

44

g) leiab koostöös õpilasega praktikakoha hiljemalt kaks nädalat enne praktika algust ja vormistab

selle kohta kahes eksemplaris praktika eellepingu;

h) suhtleb õpilasega ja praktika ettevõttepoolse juhendajaga praktika jooksul sagedusega mitte

harvem kui kord õppeperioodi jooksul, konsulteerib, abistab, aitab lahendada probleeme

koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga.

i) esitab õpperühma praktika juhendamise koondaruande (vt lisa 6.4) õppeosakonna juhatajale,

milles on informatsioon juhendamise liikidest, registreeritud ettepanekud ettevõttest ja õpilase-

, ettevõtte-, ettevõttepoolse juhendaja nimi, kontrollkuupäevad, kontaktandmed, kontrolli

alusel tehtud järeldused ning lisab selle praktikabörsi.

j) esitab õpilasi tunnustamiseks ja vajadusel mõjutusvahendite rakendamiseks, teavitab

mõjuvatest põhjustest õppeosakonna juhatajat, mis raskendavad praktika läbiviimist.

2) Rühmajuhataja kindlustab praktikale suunduvate õpilaste õigeaegse suunamise õppeosakonda

praktikalepingute sõlmimiseks.

3) Õpilane:

a) leiab koostöös kutseõpetajaga praktikakoha hiljemalt kaks nädalat enne praktika algust ja

sõlmib ettevõttega eellepingu (vt lisa 6.1);

b) esitab ettevõttele lepingu allkirjastamiseks ja tagastab praktikalepingu ühe eksemplari kooli

poolt määratud tähtajaks;

c) juhindub ettevõttes viibimise ajal ettevõtte sisekorraeeskirjast ja töökaitsealastest õigusaktidest;

d) informeerib kutseõpetajat praktikal tekkinud probleemidest;

e) koostab ja esitab praktika aruande kooli poolt määratud tähtajaks;

f) kaitseb praktika aruannet (vt praktikaaruande struktuur lisa 6.2).

4) Ettevõte:

a) võimaldab õpilasel sooritada õppepraktika;

b) määrab ettevõttepoolse juhendaja, kes annab õpilasele tööülesande, kontrollib nende täitmist,

abistab vajadusel õpilast tööülesannete täitmisel ning annab hinnangu õpilase tööle (vt lisa

6.3);

c) kindlustab õpilase töökaitsealase instrueerimise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tutvustab

õpilasele ettevõtte sisekorraeeskirju;

d) kindlustab õpilasele ohutud töötingimused ja selgitab õpilasele töö võimalikke ohtusid;

e) väljastab vajadusel õpilasele vajalikud kaitse- ja töövahendid ning tutvustab nende kasutus- ja

hoiutingimusi;

45

f) võimaldab õpilasel tutvuda ettevõtte tegevusega (v.a ametisaladuseks olev informatsioon)

õpitava eriala raames ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi;

g) võimaldab koolipoolsel praktikajuhendajal/korraldajal kontrollida praktika käiku.

IV PRAKTIKAARUANDE KAITSMINE

1) Kõik praktikaaruanded kuuluvad kaitsmisele õppeosakonnas.

2) Õppeosakonna juhataja või praktikakorraldaja moodustavad praktika lõppemisele järgneva

kahe nädala jooksul praktikaaruannete kaitsmise komisjoni, mis koosneb vähemalt kahest

liikmest – õppeosakonna juhatajast või kutseõpetajast ning kooli praktikapoolsest juhendajast.

3) Praktikaaruannete kaitsmine vormistatakse protokollina.

4) Praktika sooritamise tulemuse ehk koondhinde aluseks on ettevõttest õpilase oskustele antud

koondhinne, praktikaaruande vormistamise ja kaitsmise hinne.

5) Puudust esinemisel praktikadokumentatsioonis, aruande mitterahuldaval kaitsmisel või mõjuva

põhjuseta kaitsmisele mitte ilmumisel, määratakse õpilasele korduskaitsmine.

46

Lisa 6.1

PRAKTIKAKOHA TAOTLUS / EELLEPING

Pärnumaa Kutsehariduskeskus taotleb ……………………………. eriala ……….. kursuse praktikakohta Teie

ettevõttes.Praktika eelleping on vajalik Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele praktikakohtade

kindlustamiseks.Kool koostab praktikat läbiviivale ettevõttele ja praktikandile lepingu (kolmes eksemplaris),

mille toimetab ettevõttesse oma esimesel praktika päeval praktikant, ning praktikajuhendi. Kool palub

tagastada oma lepingu eksemplari allkirjastatuna praktika esimese nädala jooksul.

Käesolevaga kinnitab ettevõte ……….……………………………………………………………....................................................................

(ettevõtte nimi)

aadressiga ………………………………………………………………………………………….................................................................................

(ettevõtte aadress)

et on nõus õpilase .…..……………………………………………………………………………............................................................................

/täidab õpilane/ (õpilase nimi)

.…..……………………………………………………………………………............................................................................................................

/täidab õpilane/ (õpilase telefon) (õpilase e-mail)

Võtma ettevõttepraktikale ajavahemikul .................................................. (…….nädalat/…....akadeemilist

tundi/….....töötundi) ning määrab ettevõttepoolseks praktikajuhendajaks ……………………………………..……..….......................,

(ametikoht)

..................................................., kontaktandmed: ………….…………………………….......….…..........................................................

(nimi) (telefon, e-mail)

ÕPILASE LÄBITUD MOODULITE MAHT: www.hariduskeskus.ee/projekt/praktikabaas/

Praktika eesmärgid ….....kursusel lähtuvalt õppekavast:

1. …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….. 2. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

Õpilase isiklikud praktikaeesmärgid ….....kursusel:

1. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 2. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….

Ettevõtte spetsiifikast lähtuvad praktikaeesmärgid:

1. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 2. ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… 3. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kool Ettevõte

…………………………….…………………………………….. ……………………………………………………………….

Koolipoolne kontaktisik Ettevõtte kontaktisik

tel: ...……………………….…………………………………

mob: ……………………..………………………………….

tel: …………………………………………………………

mob: ………………………................................

e-mail: ………………….…….……………………………

…………………………….…………………………………...

e-mail: ………………….….……………………………

……………………………………………………………….

allkiri allkiri

47

Lisa 6.2

KIRJALIKU PRAKTIKAARUANDE STRUKTUUR

1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus

a) ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused

b) ettevõtte struktuur ning praktikandi asend selles

2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus

a) ülesannete loetelu

b) kasutatud seadmed ja tehnoloogia

c) uued omandatud töövõtted, tehnikad ja tehnoloogiad

3. Praktikandi hinnangud

a) hinnang praktikaettevõttele praktikaeesmärgi täitmisel

b) praktikandi enesehinnang tööülesannete täitmisel

c) hinnang töökultuurile ja tööohutusele ettevõttes

4. Kokkuvõte praktikaperioodist

48

Lisa 6.3

PRAKTIKANDI ISELOOMUSTUS …………………………………………………………….. eriala……………….. kursuse /Kooli nimetus/ /erala nimetus/ kursuse nr/

õpilane ……………………………............................……………, viibis praktikal /õpilase ees- ja perenimi/

…..…………………......……..……………….................................................................... /asutuse- või ettevõtte nimetus/

ajavahemikul ……………… 200… a. kuni ….. ……………… 200… a. /kuupäev/ /kuupäev/

Kriteerium/ hinnang

väga hea

hea

rahuldav

kasin

Töökoha ettevalmistamine

Materjalide tundmine ja valikuoskus

Töövahendite ja –seadmete tundmine ja

kasutamisoskus

Tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine

Õigete töövõtete valdamine

Tööjooniste lugemise oskus

Tööohutusnõuete järgimine

Teostatud tööde kvaliteet

Erialaste teadmiste tase

Praktiliste oskuste tase

Isikuomadused/hinnang

Tööülesannetesse suhtumine

Meeskonnatöö oskus

Suhtlemisvalmidus

Koostöövalmidus

Kohusetunne ja hoolsus

Uute olukordadega kohanemine

Pinge ja stressitaluvus

Läbisaamine töökaaslastega

Iseseisvus tööülesannete täitmisel

Märkused ja ettepanekud:

Kontaktisik ....................................................................................................................................................................................

Nimi, allkiri

....................................................................................................................................................................................................... amet

.......................................................................................................................................................................................................

kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

49

Lisa 6.3

Praktika hindamise kriteeriumid

VÄGA HEA (hinne „5”): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades tööde

tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida ning areneda;

oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja teiste tööd; suhtub

säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras tööriistad –ja vahendid ning

töökoha; järgib ohutus-ja töötervishoiunõudeid.

HEA (hinne „4”): praktiline töö on teostatud hästi, esineb üksikuid kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja püüdlik; suudab peale

juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja säästlikku suhtumist materjalide

kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

RAHULDAV (hinne „3”): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb kõrvalekaldeid

kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse suhtumine on ükskõikne;

vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö

tulemusest kvaliteedist; esineb puudusi materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises

ning korrashoius; täidab töötervishoiu-ja ohutusnõudeid.

KASIN (hinne „2”): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes tehnoloogilisi

nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab tööjuhiseid ja ohutusnõudeid;

hoolimatu suhtumine töövahenditesse, materjalidesse.

50

Praktika

Juhendaja:

Lisa 6.4

Kursus:

(5 nädalat)

Õppegrupp:

09.03.- 10.04.2009

Jrk. Õpilase nimi Teadmised Oskused Suhtumine Juhendamise Suhtlemine Distsipliin Tegevused,mida teostas

vajadus

Koolipoolse juhendaja allkiri:

Kuupäev

51

Lisa 7

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASTE HINDAMISE JA JÄRGMISELE

KURSUSELE ÜLEVIIMISE KORD

I HINDAMISE ÜLDISED ALUSED

1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi PKHK) hindamise aluseks on kutseõppes

kasutatav ühtne hindamissüsteem Haridus- ja teadusministri 28. august 2013. a määrus nr

24.

2. Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppegraafik/õppekava, arvestatakse hindamisel

individuaalses õppegraafikus/õppekavas sätestatud erisusi.

II ÕPILASE HINDAMINE

1. Hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse

kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase kompetentside

taseme kohta vastavalt õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava ja mooduli

läbimiseks vajaliku miinimumi tasemel (edaspidi lävendi tase).

2. Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine tagasiside abil ning usaldusväärse teabe

andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.

3. Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest

koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest.

4. Iga mooduli /teema alguses annab õpetaja/kutseõpetaja ülevaate hindamise korraldusest.

5. Õpilasel on õigus saada teavet oma hinnete kohta aineõpetajalt ja kooli õppeinfosüsteemist.

6. Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundavat ja kokkuvõtvat.

1) Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase

õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse

üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat

hindamist.

2) Kokkuvõtva hindamisega mõõdetakse õppekavas või moodulis kirjeldatud õpiväljundite

saavutatust.

3) Hindamine võib olla eristav või mitteeristav. Eristava hindamise puhul diferentseeritakse

õpiväljundite saavutatust lävendit ületaval tasemel. Mitteeristava hindamise puhul

mõõdetakse õpiväljundite saavutatust ainult lävendi tasemel.

52

4) Õpiväljundite saavutatuse hindamisel kasutatakse sobivaid ja usaldusväärseid

hindamismeetodeid ja -kriteeriume, millest on õpilast eelnevalt teavitatud.

5) Hindamismeetod on teadmiste, oskuste ja hoiakute omandatuse tõendamise viis, näiteks

oskuste demonstratsioon, õpimapp, projekt, esitlus, simulatsioon, praktiline töö, essee,

test, rühmatöö, diskussioon, aruanne jms.

6) Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste, oskuste ja

hoiakute oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium sõnastatakse õpiväljundite

alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega.

7) Hindamiskriteeriumid sõnastatakse vastavalt hindamisskaalale.

8) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi

tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või

„5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest

madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”.

9) Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:

10.1. hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit

ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov

kasutamine;

10.2. hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval

tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;

10.3. hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi

tasemel;

10.4. hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid

lävendi tasemel.

10) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine

lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga

„arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest

madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.

7. Eriala õppekava mooduli kirjelduses tuuakse ära kokkuvõttev hindamine mooduli kui

terviku läbimisest. Mooduli koostamisel kirjeldatakse hinnatavaid tööülesandeid, hindamise

objekte (edaspidi hindamismeetodid) ja hinde moodustumist.

1) hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele antakse eriala

õppekavas ja õpetaja töökavas sätestatud hindamise korrale.

2) Hinnatakse erialamooduleid ja üldaineid.

53

3) Praktiline töö hinnatakse nende moodulite osana, milles see sisaldub. Kui praktiline töö

on eraldi moodul, hinnatakse see eraldi.

4) Õppeaine sissejuhataval tunnil teeb vastava mooduli/õppeaine õpetaja õpilastele

teatavaks kindlad hindamiskriteeriumid, mille alusel antakse hinnang õpilase

kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele, nende hindamise aja ja vormi,

teadmiste kontrolli meetodid (test, kontrolltöö, hindeline arvestus, aineeksam,

lõpueksam jms).

5) Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd, on hinnatud hindega «puudulik» või on

hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö

sooritamiseks, mis on sätestatud eriala õppekavas.

6) Hinnatakse numbriliselt (hinne) juhul kui eriala õppekava ei sätesta teisiti.

7) E-kursuse puhul võib õpetaja kasutada jooksval hindamisel e-õppekeskkonda, kuid

kokkuvõttev hinne kantakse kooli õppeinfosüsteemi (ÕIS). E-kursuse üheks osaks on ka

kursuse hindamisjuhend, mis lähtub kooli õppekavas ja õpetaja töökavas sätestatust.

8. Üldainetes hinnatakse ainekursuseid (ÕISis märgistus „ainekursus“). Ühe õppenädala maht

on 40 tundi (ÕISis märgistusega „1.ainekursus“, "2.ainekursus" jne...). Kui üldaine mahuks

on mitu õppenädalat, siis lisatakse kokkuvõtvaks hindeks "lõpuhinne" hinne, mis kujuneb

õppenädalate ainekursuste hinnetest.

9. Õpiprotsessi hinnatakse vastavalt õppekavas – mooduli rakenduskavas ja õpetaja töökavas

sätestatule.

10. Valikainetes on lõpuhindeks mooduli hinne.

11. Moodulites hinnatakse mitme iseseisva teema puhul aine/teema hinne, mille põhjal pannakse

kokkuvõttev mooduli hinne märgistusega „moodul“.

12. Kui moodul koosneb ainult ühest iseseisvast teemast, siis lisatakse mooduli lõppedes ainult

mooduli hinne.

13. Pikemate moodulite (kohustuslik mooduli puhul, mille maht on võrdne või suurem 3-est

õppenädalast) puhul hinnatakse vahehindega vastavalt vajadusele teatud õppeperioodi

kokkuvõtvalt (märgistusega „Kokkuvõttev hinne“).

14. Kui moodul jätkub järgmisel õppeaastal, siis tuleb õppeaasta lõpetada kindlasti

vahehindamisega (märgistusega „Kokkuvõttev hinne“).

15. Kutseharidusliku lõpueksami võib lugeda sooritanuks õpilase, kes on kutsekvalifikatsiooni

eksami läbinud vastavalt kooli soovituslikule hindamisskaalale.

16. Lõputunnistusele kantakse erialamoodulite, üldainete kokkuvõtvad ja kutsehariduslike ning

üldhariduslike lõpueksamite hinded.

54

17. Mooduli/õppeine teadmiste kontrolli meetodid (test, kontrolltöö, hindeline arvestus,

aineeksam, lõpueksam jms) on määratud eriala õppekavas ja töökavas, mis tehakse õpilasele

teatavaks enne mooduli/õppeaine algust mooduli/õppeaine õpetaja poolt.

18. Tegemata või esitamata töö hinnatakse hindega „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud

kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

III HINDE VAIDLUSTAMINE

1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada

kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile

kirjalikult vastav taotlus koos põhjendustega.

2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul

otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

3. Kui õpilane ei ole otsusega nõus, on tal õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole.

III ÕPILASE ÜLEVIIMINE JÄRGMISELE KURSUSELE

1. Õpilase üleviimise järgmisele kursusele otsustab kooli nõukogu.

2. Kooli nõukogu poolt vastu võetud protokolliline otsus õpilase järgmisele kursusele viimise

osas kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga.

55

Lisa 8

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE

KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

Pärnu 2005

56

ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID

Käesolevas juhendis esitatakse kirjalike tööde kohta kehtivaid nõudeid.

Kodutöö on õpetaja poolt antud juhendite järgi kodus tehtav õppeülesanne. Vormistamise nõuded

esitab õpetaja.

Labortöö on õppeprotsessi käigus tehtav töö kas tunnis või tunniväliselt. Konkreetne juhis

teostamiseks ja vormistamiseks antakse õpetaja poolt tunni sissejuhatavas osas.

Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus (kirjutis) teatud

teemal. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee temaatika tuleneb

õppeaine programmist. Sisu ei ole rangelt piiritletud, väidete korrektne tõestamine ei ole

kohustuslik. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Vormistamise nõuded esitab

õpetaja.

Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel

põhinetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisel. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada

õpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. See tähendab – antud

õppeaine konkreetse osa või teoreetilise probleemi käsitus kirjanduse baasil. Eri seisukohtade

kokkuvõtlik ülevaade ja võrdlus. Ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist. Soovitav on esitada

järeldused ja omapoolne arvamus. Vormistamise nõuded esitab õpetaja.

Ainetöö on ühe aine teatud küsimuse lühiuuring, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statistilisi

andmeid, esitatakse järeldused ja suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uurimiseks.

Teoreetilise probleemi käsitlemine või praktilise probleemi lahendamine ja krjeldamine.

Vormistamise nõuded esitab õpetaja.

Uurimustöö on ühe või mitme õppeainega seotud probleemi analüüsiva iseloomuga käsitus.

Koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt

tõlgendada ning üldistada. Teoreetilise probleemi käsitlemine või praktilise probleemi lahendamine

ja kirjeldamine. Vormistamise nõuded esitab õpetaja.

57

Kursusetöö on juhendaja suunamisel kirjutatav õpilase iseseisev teaduslikku laadi kirjalik töö.

Töös tuleb selgelt välja tuua töö eesmärk, selle saavutamise teed ja võtted, vaieldavad seisukohad,

töö teostaja oma arvamus nende käsitlemisel jne. Mõnel juhul võib uurimustööd ja kursusetööd

käsitleda ühiselt, sarnaste nõuetega. Vormistamise nõuded esitab õpetaja.

Praktikaaruanne on praktikal tehtud tööde aruanne, mille vormistamise nõuded esitab praktika

juhendaja enne praktikale minekut. Töövaldkonniti võivad esineda erinevused, mis lähtuvad

õppekavast.

Lõputöö on koolituse lõpetamisel kaitsmiseks ette nähtud uurimustöö, mis sisaldab teoreetilist

ülevaadet uuritavast probleemist, näitab töö tegija õpetatust uuritavas valdkonnas. Lõputöö võib

olla ka rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija oakust kasutada oma teadmisi tulevase

elukutsega seotud praktiliste probleemide lahendamisel. Tulemused peavad andma vastuse, kas töös

püstitatud eesmärk saavutati ning milliseid konkreetseid tulemusi andis iga lahendust nõudev

ülesanne. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tööst enesest. Töö kokkuvõttes tuleb märkida,

mida uut andis töö uuritavas valdkonnas (teoreetiline uudsus) ning milline on tulemuste

kasutusvaldkond (praktiline väärtus). Õppekavas kirjutatakse lahti, mis liiki tööd sobivad antud

erialal lõputööks. Lõputöö maht on ca 25 lehekülge + lisad.

Kõigil õpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, sisaldades teatud kohustuslikke ja vajadusel

muid lisatavaid osasid.

58

1. TÖÖ KOOSTAMINE

Töö koostamise võib liigitada järgmistesse põhietappidesse:

1. Teema valik.

2. Kirjanduse valik ja analüüs.

3. Töö esialgse kava koostamine.

4. Andmete kogumine ja analüüs.

5. Töö kirjalik vormistamine.

Etapid on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad, kuid võivad toimuda ka paralleelselt. Näiteks

võib selguda töö kirjutamise käigus täiendavate andmete ja analüüsi vajadus. Referaadi ja essee

kirjutamisel võib ära jääda andmete kogumine ja analüüs, kuna siin ei ole etappideks liigendamine

määrav.

Teema valimisel pea silmas

- õpetaja poolt soovitatavat valikut

- oma võimeid, huvisid, kogemusi

- teema aktuaalsust

- võimalust teemat edasi arendada

- võimalusi koguda materjale antud töö koostamiseks

Teema edukaks lahendamiseks tuleb uurida mitmesuguseid kirjalikke allikaid (raamatud, artiklid,

seadused, ...). Alustada tuleks uuematest õpikutest ja käsiraamatutest ning viimase 2...3 aasta

erialasest kirjandusest. Kirjanduse valikut hõlbustab raamatukogu kataloogide ja bibliograafiliste

teatmeteoste läbitöötamine. Töö koostamisel võib kasutada ka rahvusvahelisi infobaase (Internet).

Soovitav on koostada teemakohase kirjanduse nimestik ja nõu pidada juhendajaga, et määrata kõige

tähtsamad allikad. Kasulik on peale raamatu sisukorra uurida ka selle lõpus asuvat märksõnade ja

kirjanduse loetelu, mis annab infot otsitava märksõna, probleemi või erialase kirjanduse kohta.

Kirjandusega tehtav töö tuleb fikseerida:

- andmed algallika tiitellehelt

- autor

- väljaandmise aeg ja koht

- lehekülgede arv ja kasutatud lehekülgede numbrid

59

2. ÕPILASTÖÖ STRUKTUUR

1. Tiitelleht

2. Lõputöö ülesanne (vastavalt erialale) / retsensioon

3. Sisukord

4. Sissejuhatus

5. Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised)

6. Kokkuvõte (järeldused)

7. Kasutatud allikate loetelu

8. Lisad

3. TIITELLEHT

Tiitellehe näidis on toodud lisa 1.

4. LÕPUTÖÖ TEEMA JA JUHENDAJA ESITAMINE JA KINNITAMINE

Põhihariduse baasil õppiv õpilane esitab planeeritava lõputöö pealkirja ja juhendaja esitamise

avalduse kutseõpetajale hiljemalt 1. novembriks, keskhariduse bassil õppiv õpilane 1. veebruariks.

Lõputöö juhendaja ja lõputöö teema kooskõlastatakse osakonna juhatajaga ja kinnitatakse direktori

käskkirjaga osakonna juhataja esildise alusel. Lõputöö teema ja juhendaja esitamise avalduse näidis

on lisa. 2.

5. LÕPUTÖÖ ÜLESANNE JA/VÕI RETSENSIOON

Lõputöö retsensent kooskõlastatakse osakonna juhatajaga ja kinnitatakse direktori käskkirjaga

osakonna juhataja esildise alusel. Lõputöö retsensendi andmete esitamine lisa 3.

Lõputöö ülesande vajalikkuses lepitakse kokku juhendajaga. Kui otsustatakse, et see pole vajalik,

siis esitatakse retsensioon. Lõputöö ülesande näidis on lisa 4. Retsensiooni näidis on lisa 5 ja

retsensiooni juhendi näidis on lisa 6.

6. SISUKORD

Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alljaotised täpses vastavuses nende pealkirjade ja

alguslehekülgede numbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi

(nt peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 ). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud allikate loetelu

on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Õppekavas kirjutatakse lahti vastava

eriala lõputöö sisukorra näidis. Sisukorra näidis on lisa 7.

60

7. SISSEJUHATUS

Sissejuhatus on töö põhiteksti osa, milles sisaldub

- teema valiku põhjendus

- teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus

- töö eesmärk, ülesanded

- meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks)

- nimetatakse lähtematerjalid ja allikad

- lühike ülevaade töö ülesehitusest

Sissejuhatuse maht ei tohiks ületada 1/10 töö mahust. Tavaliselt piirdub 1... 2 leheküljega.

8. TÖÖ PÕHIOSA

Töö põhiosa ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Ülesehitus

sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Sisus peab ära tooma lahendusteed,

kuidas jõuda sissejuhatuses püstitatud eesmärkideni. Sisu peab hõlmama nii teoreetilist kui praktilist

poolt (välja arvatud referatiivse iseloomuga tööd). Sisu liigendamine sõltub uuritava teema mahust

ja iseloomust.

Probleemi põhjalikuks tutvustamiseks tuleb välja tuua erinevate teooriate ja autorite seisukohti ning

neid võrrelda ja analüüsida. Lisaks tunnustatud autorite arvamustele peab välja tulema ka õpilase

isiklik seisukoht ja arvamus.

Lõputöö sisulise skeemi koostab õpilane juhendaja abiga vastavalt eriala spetsiifikale ja skeemi

alusel koostatakse sisukord

9. KOKKUVÕTE

Esitatakse lühidalt (1 ... 1,5 lk) töö olulisemad tulemused, järeldused ja nende arutelu. Kokkuvõtte

koostamisel tuleb jälgida, kas sissejuhatuses püstitatud probleemid leidsid lahenduse. Kokkuvõttes

ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid ja järeldusi. Samuti ei sisalda kokkuvõte

viiteid tekstile ega kirjandusele. Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele

küsimustele.

Sissejuhatus ja kokkuvõte ei ole üks ja seesama. Peaksid olema esitatud nii, et neid lugedes saaks

ülevaate töö probleemidest, üldisest käigust, tulemustest ilma põhiteksti lugemata.

61

9. RESÜMEE

Õppekavas kirjutatakse lahti, millisel erialal on resümee kohustuslik.

Resümee on lühikokkuvõte tööst, mis esitatakse võõrkeeles ja kannab vastavat nimetust

“Summary”, “Zusammenfassung”, “Peзюме”. Resümee peab andma üldistatud, kuid ammendava

ülevaate tööst, nii et see oleks arusaadav lugejale. Resümee tekstis (1-2 lk.) on ära toodud:

- andmed töö mahu, illustratsioonide arvu, kasutatud kirjanduse ja

- allikate nimetuste kohta

- keel, milles töö on kirjutatud

- põhiosa, mis käsitleb töö eesmärki, uurimisobjekti, kasutatud metoodikat

- andmed töö tulemuste kohta

- lühijäreldused tulemuste rakendamise kohta

10. KASUTATUD ALLIKATE LOETELU

Kasutatud allikate loend peab sisaldama kõiki töös kasutatud allikmaterjale.

Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Autori nime

puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja

seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järjekorras.

Toimetajat ei esitata autorina.

Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed:

1. autori perekonnanimi koos initsiaalidega,

2. ilmumisaasta,

3. pealkiri,

4. väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita),

5. ilmumiskoht,

6. kirjastus,

7. lehekülgede arv,

8. kasutatud lehekülgede numbrid. Andmed saadakse teose tiitellehelt ja/või selle pöördelt.

62

Näide:

Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda, 224

lk.

Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus. AS

Pakett trükikoda, 490 lk.

Naine ja mees. (2000) Koostanud Tiit Kuningas. AS Kirjastus Ilo,456 lk.

Ajalehtede ja ajakirjade puhul on vajalikud andmed:

1. artikli autori nimi koos eesnime või initsiaalidega,

2. artikli pealkiri,

3. väljaande nimetus,

4. ilmumisaasta,

5. number,

6. kasutatud leheküljed.

Näide:

Kõverjalg, A. (1998) Kutsealade võtmekvalifikatsioonid. – Haridus – 5, lk 24...26.

Elektrooniliste allikate puhul tuleb ära tuua

1. autori nimi, selle puudumisel organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal pärineb;

2. materjali kasutamise kuupäev (pole vajalik CD-ROM-de puhul);

3. artikli pealkiri;

4. materjali täpne interneti aadress või andmekandja tüüp (nurksulgudes) ja pealkiri.

Näide:

Estiko Plastar AS. (10.04.2003). Ettevõtte info.

[http:www.plastar.ee/ettevotteinfo.php].

Houseman, S. N. Labor standards in alternative work arrangements.

[CD-ROM] Wilson Business Abstracts. Rahandusministeerium. (30.07.2004).

Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude prognoos.

[http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc].

Tallinna Väärtpaberibörs. (15.05.2003) Börsi tehingustatistika.

63

[http://www.tse.ee/stat].

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). (22.09.2005).

PRIA klientide uuring 2005.

[http://web.pria.ee/pria/uuringud/Kliendiuuring%202005.pdf].

Käsikirjaliste materjalide viitamine.

Näide:

Harak, Lembit. (2003) Arvud kirjapildis. Pärnu [tunnikonspekt]

12. LISAD

Materjalid, mis põhiosas ei ole tekstiga haakuvad, kuid võivad pakkuda huvi probleemiga

põhjalikult tutvuda soovijatele, esitatakse lisas. Näiteks algandmed, tabelid, fotod,

arvutiprogrammid, graafikud jne. Lisas esitatakse ka töös kasutatud materjalid (näiteks ettevõtte

aastaaruanne), mis ei ole õpilase enda koostatud, kuid mis on lõputöö osaks ja mille andmeid

analüüsitakse.

Lisad nummerdatakse (LISA 1 jne) ja varustatakse pealkirjadega. Iga lisa kohta peab töös olema

viide. Lisad paigutatakse neile viitamise järjekorras. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Esimese lisa

ette võib paigutada lehe pealkirjaga “LISAD” ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja

nende pealkirjad tuuakse ära ka töö sisukorras.

13. TÖÖ STIIL JA KEEL

Üldnõudeks on korrektse kirjakeele kasutamine, sõnastuse selgus ja täpsus.

- kasutatakse üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat ja lühendeid

- loomulikud ja lihtsad väljendused

- välditakse paljusõnalisust

- välditakse võõrsõnadega liialdamist

- eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse

võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis

- välditakse sõnakordusi, selle asemel kasutatakse rikkalikumalt sõnavara

- ei kasutata üliemotsionaalseid väljendeid

- lõputöös mina vormi ei kasutata, tekst koostatakse umbisikulises vormis

64

- kõneviis ja –vorm olgu ühtne kogu töö ulatuses

- vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid

- enne lühendite kasutamist tuleb need defineerida täieliku kirjapildi kaudu

Näiteks: Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

14. TÖÖ VORMISTAMINE

Kirjalikud tööd vormistatakse arvutil (erandid lubatud juhendaja nõusolekul).

Kasutatakse valget paberit (formaat A4).

Kirjutatakse ainult paberi ühele küljele.

Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman või Arial, tähesuurus 12 punkti.

Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid osi (sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus, lisad)

alustatakse uuelt lehelt.

Kõik pealkirjad peaksid olema lühikesed ja selged ning vastama sisule.

Kõikide peatükkide (sealhulgas sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja lisa)

pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (v.a. sisukorras). Tähesuurus: alapealkiri 14, paragrahvi

pealkiri 16, peatükid 18 ja üldpealkiri 20.

Alljaotiste (alapeatükkide, alapunktide jm) pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur

algustäht).

Peatükkide ja teiste alljaotiste pealkirjade järele punkti ei panda.

Lühendite kasutamine pealkirjas ei ole soovitatav.

Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav.

Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.

Alapealkirja ning eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

Töös jaotatakse tekst lõikudeks.

Taandridu ei kasutata.

Vasaku serva köitmisvaru on 3,0 cm; paremal 1,5 cm; üleval ja all 2,5 cm.

Soovitatavalt põhijooned 1, abijooned 0,4-0,5 ja mõõtjoonel 0,2 ppt-d.

Kõik alamärkused või selgitused jooniste juures trükkida tähesuurusega 10.

Leheküljel olev tekst peab olema sirgete äärtega.

Kui tekkiv tühik on suurem kui kolm normühikut, tuleb kasutada poolitamist.

65

Lehekülje number kirjutatakse alla paremale äärele.

Teksti reavahe peab olema 1,5. (Format – Paragraph – Line spacing 1,5).

Töö vormistamisel võib kasutada arvuti abi, mis lihtsustab tööd ja võimaldab vältida mitmeid vigu.

15. VIITAMINE

Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud.

Tsitaat peab vastama originaalile nii sõnastuse kui ka ortograafia osas. Tsitaat esitatakse

jutumärkides. Viide märgitakse kohe peale jutumärke.

Refereeringu korral antakse teise autori mõte edasi oma sõnadega. Jutumärke ei kasutata.

Kohustuslik on viitamine allikale või autorile.

NB! Viidata tuleb neid allikaid, mida autor on tegelikult kasutanud.

Näide:

Üldtuntud on tõsiasi, et mida abstraktsem ja elukaugem on mingi teooria, seda vähem huvi ja

võimalusi on seda vaidlustada (Kaldaru, 1997).

Kui kirjanduse loetelus on ühelt autorilt mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need

tähtedega a, b, c jne.

Näide:

Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (Kidron, 1999a), rõhutab naeru tervistavat osa

(Kidron ,1999c).

16. JOONISED

Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, skeemid, fotod.

Joonised nummerdatakse kogu töö ulatuses araabia numbritega. Igal joonisel peab olema joonise

sisu avav allkiri. Joonise järjekorranumber kirjutatakse joonise nimetuse ette ja eraldatakse sellest

punktiga. Joonise allkirja tekst algab vasakust servast. Igale joonisele tuleb töös viidata. Viitamisel

näidata joonise number, mis eraldatakse ülejäänud tekstist ümarsulgudega, nt (joonis 3). Kui joonis

ei ole autori originaallooming, tuleb kindlasti allkirja juures ära tuua viide algallikale.

66

Näide:

Joonis 8. Kasumi maksimeerimine lühiajalise tootmise korral (Türk, V. Turumajanduse alused,

Tartu, 1998, lk. 234).

KT - kogutulu; KK - kogukulu; O - H1 - fikseeritud ehk püsikulu; A - kattepunkt, kus kogutulu ja

kogukulu, samuti piirtulu ja piirkulu langevad kokku. O - A kulud ületavad tulusid, s.t. firma saab

kahjumit. Punktist A ülespoole minnes tulud ületavad kulusid ning firma hakkab kasumit saama.

17. TABELID

Kõik töös olevad tabelid tuleb nummerdada ja pealkirjastada. Tabeli pealkirja järgi punkti ei panda.

Tabeli number (araabia) paigutatakse vasakusse serva. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli

pealkiri.

Tabel 3.

Kütuse hind Rotterdami sadamates veebruari teisel nädalal 2000 a. (USA/t)

Kuupäev Diislikütus Bensiin 98 Bensiin 95

15.02 98,50 127,00 108,00

12.02 99,50 127,50 109,50

11.02 100,13 130,00 108,50

10.02 99,00 130,00 109,00

Allikas: Äripäev, 16. veebruar 1999, lk.28.

Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. selleks kasutatakse kas otsest viitamist

(alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli

numbri (vt. tabel 9). Kui tabelis kasutatakse andmeid teatmekirjandusest, siis viide allika kohta

67

tuleb tuua tabeli all. Tabelist või tekstist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui tegemist

on autori arvamusega, siis tuleb seda ka märkida.

Kõik ühise mõõtühikuga arvud anda ühesuguse täpsusega. Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta

saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see tabeli kohal sulgudes. Mitme mõõtühiku

kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures. Numbrid paigutatakse

tabeli lahtritesse nii, et ühelised on üheliste all, kümnelised kümneliste all jne. Lahtrites toodud

sõnad ja laused algavad suurtähega.

Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on

soovitav paigutada töö lisadesse.

18. VALEMID

Kogu töö ulatuses tuleb valemite esitamisel kasutada ühtset kirjaviisi. Juhul kui töös kasutatud

valemeid on rohkem kui üks, valemid nummerdatakse. Valemi number asub sulgudes lehe paremal

äärel vastava valemiga ühel real.

Valemites ei tooda mõõtühikuid. Valemi all antakse valemis kasutatud sümbolite tähendus. Üksikud

sümbolid ja lihtsad matemaatilised avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette reale viimata.

Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised esitatakse omaette real. Valemitele tuleb tekstis viidata.

Näide:

Bakterite arvukust (N) 1 m3 merevees arvutati valemiga

2

6

1

6

V

B101

V

A101N , (1)

kus A on bakterite hulk mittekontsentreeritud proovis (V1, ml) ja B on bakterite hulk

kontsentreeritud proovis (V2, ml).

19. LOETELUD

Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga.

Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid

üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel

ümarsulg.

Näide:

Valmidusastme järgi eristatakse: 1) valmistooted, 2) pooltooted, 3) lõpetamata toodang.

Või

68

Valmidusastme järgi eristatakse: a) valmistooted, b) pooltooted, c) lõpetamata toodang.

Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused, siis võib alustada iga punkti uuelt realt.

Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest

semikooloniga.

Näide:

Aaaaa aaaaaa aa aaaaaaaaaaa:

1) aaa aaaaaa aaaaaaa;

2) aaaaaaa aaaaaa aaaaaa

või

Bbbbbbb bbbbbb bbbb:

a) bbbbbb bbbbbb bbbbbb;

b) bbbbbbbb bbbbb

Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline koostisosade järjekord või arv.

Samuti tekstis viitamise puhul. Muudel juhtudel võib järjestuse tähistuse (numbrid, tähed) ära jätta

või asendada mõttekriipsudega (või mõne muu tähisega).

20. ARVUDE ESITAMINE

Ühekohalised arvud kirjutada tekstis sõnadega. Numbriga kirjutada ühekohalised arvud juhul, kui

nende juurde kuuluvad mõõtühikud või märk %. Järgarvu järele panna punkt. (Näiteks: 1. päeval)

Järgarvude ühendamisel kaldkriipsuga jääb esimene arv punktita. (1998 / 1999. aasta)

Aasta kirjutada alati arvuliselt. Keelatud on kirjutada käesoleval aastal, möödunud aastal.

Kuni – märgina arvude vahel kasutada kolme punkti. (1...2 liitrit)

21. KIRJALIKE TÖÖDE ESITAMINE

Kirjalik töö (v.a. essee, labortöö ) tuleb esitada kamm- või raamatköites vormistatuna vastavalt

õppekavas määratud tähtajaks.

Lõputöö esitatakse retsensendile vähemalt 2 nädalat enne kaitsmist. Retsensent saadab oma

kirjaliku retsensiooni kooli hiljemalt 3 päeva enne kaitsmist ja õpilasele antakse retsensioon kätte

enne kaitsmist.

69

22. TÖÖDE KAITSMINE JA HINDAMINE

Kirjalikku tööd hindab kas aineõpetaja või toimub töö kaitsmine. Lõputöö kaitsmine kujutab endast

õpilase lühiettekannet ning sellel järgnevat küsimustele vastamist. Kaitsmine toimub selleks

spetsiaalselt moodustatud komisjoni ees. Lõputööde kaitsmine toimub varem väljakuulutatud

graafiku kohaselt ning ühele tööle planeeritakse aega kuni 20 minutit.

NB! kaitsmise päeval peab õpilasel kindlasti kaasas olema õpinguraamat või õpilaspilet.

Komisjon hindab:

- püstitatud ülesande lahendamist;

- teema valdamist,

- töö tulemuste vormistamist;

- retsensendi ja juhendaja kirjalikke hinnanguid

- õpilase esinemist kaitsmisel.

Positiivse hinnanguna kasutatakse hindeid “5” ehk “väga hea”, “4” ehk “hea”, “3” ehk “rahuldav”.

Hinde “2” ehk “mitterahuldav” korral ei ole õpilane tulnud toime oma töö kaitsmisega, täitnud oma

töös püstitatud eesmärki või muid käesolevas juhendis antud tingimusi. Ebaõnnestumise korral on

õpilasel võimalik taotleda korduskatset kaitsmiseks ühe kalendriaasta pärast. Lõputöö

korduskaitsmine on lubatud üks kord.

70

LISA 1. Tiitellehe vormistamise näidis

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ( tähesuurus 16)

EHITUSPUUSEPP (tähesuurus 14)

Hubert Puusepp (bold 16)

KUNSTNIKERDUSTEGA ESMAABIKAPPIDE

KASUTAMINE EHITUSES (bold 20)

Lõputöö / uurimustöö (tähesuurus 16)

Juhendaja: Nikolai Trumm

(tähesuurus 14)

Pärnu 2005 (tähesuurus 16) Kui töö on tehtud Tihemetsas, siis Tihemetsa 2005

71

LISA 2 Lõputöö teema ja juhendaja esitamise avalduse näidis

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE

ARVUTITEENINDUSE ERIALA

LÕPUTÖÖ TEEMA JA JUHENDAJA ESITAMINE

Mina, ________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi)

____________________________eriala lõpukursuse______õpperühma õpilane, palun kinnitada

minu lõputöö teemaks ___________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

(lõputöö pealkiri)

Mina;_________________________________________________________________________ (juhendaja ees- ja perekonnanimi)

olen nõus juhendama eelnimetatud üliõpilase lõputööd.

Juhendaja andmed:

Töökoht_______________________________________________________________________

Amet_________________________________________________________________________

Staaž_________________________________________________________________________

Haridus (kool ja eriala)___________________________________________________________

Kontaktandmed (telefon,e-mail)____________________________________________________

Arveldusarve number______________________________________________________________

Juhendaja allkiri:______________________

Kinnitan ülaltoodud andmete õigsust ja kohustun muudatustest viivitamatult teatama osakonna

juhatajale

((õpilase ees-ja perekonnanimi, allkiri)

____________________________________

(kuupäev)

Kooskõlastatud:__________________

Jüri Puidet

Tehnikaõppeosakonna juhataja

“____”________________________

72

LISA 3 Lõputöö retsensensendi andmete esitamise näidis

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ARVUTITEENINDUSE ERIALA

LÕPUTÖÖ RETSENSENDI ANDMETE ESITAMINE

Mina, ________________________________________________________________________

(ees- ja perekonnanimi)

______________________ eriala lõpukursuse __________õpperühma õpilane, esitan lõputöö

retsensendi andmed:

Mina, ________________________________________________________________________

(retsensendi ees- ja perekonnanimi)

olen nõus retsenseerima eelnimetatud õpilase lõputööd.

Retsensendi andmed:

Töökoht_______________________________________________________________________

Amet_________________________________________________________________________

Erialane staaž antud ametikohal____________________________________________________

Eelnev erialane staaž_____________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Haridus (kool ja eriala)___________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kontaktandmed (telefon,e-mail)____________________________________________________

Arveldusarve number_____________________________________________________________

Eelnev retsenseerimiskogemus: olemas______ puudub_____

______________________

(retsensendi allkiri)

______________________________

(õpilase ees-ja perekonnanimi ja allkiri)

Kuupäev_______________________

Kooskõlastatud:______________________

Jüri Puidet

Tehnikaõppeosakonna juhataja

"_____"____________________________

73

LISA 4. Lõputöö ülesande vormistamise näidis (igal erialal oma)

LÕPUTÖÖ ÜLESANNE

Nimi: Hubert Puusepp

Kool: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Eriala: Ehituspuusepp

Töö esitamise tähtaeg: ……………………….… Esitatud: ……………………………

Lõputöö ülesanne:_________________________________________________________

_______________________________________________________________________

1.Sissejuhatus

2.Konstruktsiooni kirjeldus

3.jne.

Retsensioon:

Lõputööjuhendaja: allkiri

Retsensent: allkiri

Hinnang tööle: _________________________________________________________________

74

LISA 5. Lõputöö retsensiooni vormistamise näidis (igal eriala oma)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÄRIKORRALDUSE ERIALA

LÕPUTÖÖ RETSENSIOON

Õpilase nimi .........................................……………………………………………..

Töö teema .................................................................................................………….

..................................................................................................................…………..

Töö ülesehitus ...........................................................................................…………. (loogilisus, otstarbekus, uurimiseesmärgi piiritlemine ja täitmine) .........................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

...............................................................................……………………………..

Teoreetiline käsitlus ...................................................................................…………. (käsitletud probleemide ringi ulatus, kaasaegsus, terminoloogia) .........................................................................................................................................

.................................................................................................……………………

Arvandmete kasutamine ............................................................................…………. (piisavus, interpreteerimine, seostatus uurimiseesmärkidega) .........................................................................................................................................

.................................................................................................……………………

Ettepanekud ...............................................................................................…………. (piisavus, reaalsus, konkreetsus) .........................................................................................................................................

.................................................................................................…………………..

Kirjanduse kasutamine ..............................................................................…………

(piisavus, uudsus) ....................................................................................................................………….

Vormistamise kvaliteet ..............................................................................…………

(nõuete järgimine, viitamine) ....................................................................................................................…………

Üldmulje tööst ...........................................................................................…………

(sh. märkused ja küsimused) ....................................................................................................................…………

Küsimused töö kaitsmisel esitamiseks

.........................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

...............................................................................

Konkreetne hinne tööle ..............................................................................…………

(5 palli süsteemis)

75

LISA 6 Lõputöö retsensiooni vormistamise juhendi näidis

JUHEND LÕPUTÖÖ RETSENSIOONI KIRJUTAMISEKS

Retsensiooni pealkiri vormistatakse järgmiselt:

RETSENSIOON

Õpilase ____________________________________________________________________

lõputööle teemal _____________________________________________________________

Retsensent annab lõputöö kohta oma seisukohad järgmistes küsimustes:

lõputöö teema käsitlemise põhjendatUs ja tähtsus

lõputöö põhimõtete (lahendatav probleem, töö eesmärk, täidetavad ülesanded jne.)

sõnastamine töö sissejuhatuses

töö ülesehituse otstarbekus

töö üksikosade lahenduse sobivus

väljapakutud lahenduste põhjendatus

tehtud järelduste ja ettepanekute mõttekus

töö vormistuslik külg

Retsensent võib esitada töö kohta küsimusi.

Lõpuks konstateerib retsensent töö vastavust või mitte lõputööle esitatavatele nõuetele ning teeb

omapoolse ettepaneku töö hindamiseks 5-palli süsteemis.

Retsensioon esitatakse soovitavalt trükituna 1...2 lk., allkirja ja kuupäevaga varustatuna.

76

LISA 7 Sisukorra vormistamise näidis (igal erialal oma sisunäidis õppekavas)

SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................... 4

1.1. AINURAKSETE JA RIPSLOOMADE UURIMISE AJALOOST LÄÄNEMERES ......................................... 6

1.2. HÕIMKOND AINURAKSED (PROTOZOA). ..................................................................................... 8

1.3. ALAMHÕIMKOND RIPSMEKANDJAD EHK INFUSOORID (CILIOPHORA) ....................................... 10

1.4. RIPSLOOMADE TÄHTSUS ÖKOSÜSTEEMIS .................................................................................. 12

1.5. LÄÄNEMERE RIPSLOOMADE LIIGILINE KOOSTIS ........................................................................ 18

2. METOODIKA ............................................................................................................................ 21

2.1. RIPSLOOMADE UURIMISE MEETODITEST ................................................................................... 21

2.2. TÖÖS KASUTATUD MATERJAL JA METOODIKA ........................................................................... 28

3. TULEMUSED JA ARUTELU .................................................................................................. 30

3.1. TSILIAATIDE GEOGRAAFILINE LEVIK EESTI VETES .................................................................... 30

3.1.1. Eesti rannikuvete ripsloomade liigiline koostis .............................................................. 35

3.1.2. Horisontaalne levik ........................................................................................................ 38

3.2. TSILIAATIDE SESOONNE DÜNAAMIKA ....................................................................................... 42

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 46

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................. 49

LISAD: ................................................................................................................................................. 52

LISA 1. TSILIAATIDE SESOONNE DÜNAAMIKA .................................................................................... 53

LISA 2. TSILIAATIDE SESOONNE DÜNAAMIKA .................................................................................... 54

77

Lisa 9

ÕPPETOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE TINGIMUSED JA

KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES

I ÜLDSÄTTED

1) Käesolev kord sätestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi kool), mille aluseks on Riigikogus 07.08.2003

vastu võetud „Õppetoetuste ja õppelaenu seadus“.

2) Õppetoetuste eraldamise õpilastele otsustab kooli direktori käskkirjaga kinnitatud

õppetoetuste määramise komisjon.

3) Õppetoetus on põhitoetus – õpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega


II ÕPPETOETUSE TAOTLEMINE

1) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust, kui õpilane:

a) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või

tähtajalise elamisõiguse alusel;

b) õpib kutseõppe tasemeõppe õppekaval statsionaarses õppes kus on riikliku

koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti ja ei ole ületanud õppekava

nominaalkestust.

2) Õppetoetust ei ole õigus saada:

a) akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel;

b) õppevõlgnevustega õpilasel.

3) Õpilasel on õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule

vastaval arvul aastatel.

4) Õpilasel on õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust viieks õppekuuks kaks korda

õppeaastas – septembris (septembrist kuni jaanuarini makstav toetus) ja veebruaris

(veebruarist kuni juunini makstav toetus). Esmakursuslastel on võimalus toetust taotleda

alates veebruarist.

III ÕPPETOETUSE TAOTLEMISEKS ESITATAVAD DOKUMENDID

78

1) Õppetoetuse taotlemiseks täidab õpilane õppeinfosüsteemis (ÕIS) vastava taotluse, millele

lisatakse vajadusel:

a) dokumendid, mis tõendavad õpilase silmapaistvaid tulemusi õppevaldkonnas, ühiskondlikku

aktiivsust või edukat osalemist kutsevõistlustel ja konkurssidel;

b) dokumendid, mis tõendavad asjaolusid, millest tingituna ei ole õpilane ilma õppetoetuseta

võimeline õpinguid jätkama;

c) muud õppeasutuse nõutud õppetoetuse taotlemist selgitavad ja täpsustavad dokumendid.

2) Rühmajuhataja esitab õppetoetuse taotleja kohta vajadusel kommentaarid vastavasse

elektroonilisse vormi ÕISis.

3) Võrdsete õpitulemuste korral arvestatakse silmapaistvaid tulemusi õppekavas,

ühiskondlikku aktiivsust või edukat osalemist kutsevõistlustel ja konkurssidel ning

õppetundides osalemist, õpilase väiksemat tulu eelneval aastal.

4) Dokumendid esitatakse õppetoetuste määramise komisjonile hiljemalt 01.oktoobriks või 01.

märtsiks.

5) Koolil on õigus kontrollida õppetoetuse saamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust

või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

IV ÕPPETOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE

1) Kool otsustab taotluse esitanud õpilasele põhitoetuse määramise septembris taotluse

esitanute osas hiljemalt 10. oktoobriks ning veebruaris taotluse esitanute osas hiljemalt 10.

märtsiks vastaval aastal.

2) Õppetoetuse määramise komisjon otsustab vastavalt esitatud taotlustele ja õppetoetusteks

eraldatud summa piires, kui palju õpilastele õppetoetust makstakse.

3) Õppetoetuse saamiseks taotluse esitanud ja taotlemise tingimusele vastava õpilaste kohta

koostatakse paremusjärjestused õppekavade lõikes ning õppetoetuse määramise

kriteeriumiks on õppekava täitmine.

4) Õppetoetuse suurus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvena.

5) Õppetoetust makstakse kooli kaudu iga õppekuu 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest.

6) Kool võib maksta õppetoetuse septembrikuu eest sama õppeaasta oktoobris ning

veebruarikuu eest sama aasta märtsis.

7) Õppetoetuse määramise komisjoni sekretär edastab õppetoetuste määramise otsuse kooli

direktorile kinnitamiseks ning vastutab õppetoetuse saajate nimekirja edastamise eest

rühmajuhatajatele ning avalikustamise eest infostendidel.

79

8) Koolil on õigus kasutada kuni 3% põhitoetuse fondist õppetoetuste määramise ja

maksmisega seotud kulude katmiseks.

9) Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes ei täida kutseõppeasutuse

seaduses sätestatud õpilase kohustust osaleda õppetöös ning järgida seaduste, kooli

põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud

kohustusi.

V ÕPPETOETUSE FONDID

1) Õppeasutus jagab põhitoetuse fondi õppevaldkondade vahel proportsionaalselt riigi

finantseeritavate koolituskohtadega asjaomases õppevaldkonnas. Fondi jagamise

tingimused ja korra õppevaldkonnas õppekavade vahel kinnitab õppeasutuse nõukogu.

2) Põhitoetuse fondid eraldatakse õppeasutusele, ühisõppekava korral ühisõppekava

koostöölepingus kokku lepitud õppeasutusele riigieelarvest haridus- ja teadusministeeriumi

eelarve kaudu.

VI ÕPPETOETUSE MAKSMISE LÕPETAMINE JA ÕPPETOETUSE TAGASINÕUE

1) Kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud õppetoetuse taotlemisel õppetoetuse saamise

tingimustele ning ta oli või pidi olema nimetatud tingimustele mittevastavusest teadlik,

lõpetab kool viivitamatult õpilasele õppetoetuse maksmise ning õpilane kaotab õiguse

taotleda ja saada õppetoetusi sel õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuse maksmine (samuti

ka sellele järgneval õppeaastal).

2) Koolil on õigus nõuda õpilaselt käesoleva peatüki p-s 1 nimetatud juhul õppetoetus tagasi

ning määrata see nn uuele õpilasele vastavalt paremusjärjestusele.

3) Õpilasel on õigus vaidlustada õppetoetuse määramise komisjoni otsus (kui õpilasel on alust

arvata, et otsus on tehtud valeandmete alusel) nädala jooksul alates otsuse avalikustamisest.

Komisjon vaatab apellatsiooni läbi 10 tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamisest.

4) Õppeasutusel on õigus lõpetada või peatada õpilasele õppetoetuse maksmine, kui õpilane

rikub oluliselt kutseõppeasutuse seaduses sätestatud õpilase kohustusi. Õppeasutuse

nõukogu kehtestab oluliste rikkumiste loetelu.

80

Lisa 10 Eritoetuse taotlemise kord kinnitatud kooli nõukogu koosolekul 29.09.2005, muudetud 08.12.2005, 28.02.2008, 09.10.2008,

08.11.2012.

ERITOETUSE TAOTLEMISE KORD PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSES

1. Üldsätted

1.1. Käesolev kord reguleerib eritoetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja

korra Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi kool) „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse“

2. peatüki §5 lõige 5 alusel.

1.2. Eritoetus on õpilasele eraldatav rahaline toetus, kellel on raske majanduslik olukord või

esineb muid õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid.

1.3. Eritoetuse taotlemise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu.

1.4. Eritoetuse fond moodustub kuni 20% ulatuses põhitoetuse fondi vahenditest, lisaks

suunatakse eritoetuse fondi põhitoetuse fondist ülejäänud vahendid.

2. Eritoetuse taotlemine

2.1. Eritoetust on õigus taotleda õpilasel, kes:

2.1.1. on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või

alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;

2.1.2. ei viibi akadeemilisel puhkusel.

2.2. Eritoetuse taotlemiseks esitab õpilane dokumendid, mis tõendavad rasket majanduslikku

olukorda või muid asjaolusid, millest tingituna ei ole ilma toetuseta võimalik õpinguid

jätkata.

2.3. Koolil on õigus nõuda vajadusel lisadokumente ning kontrollida esitatud dokumentide

õigsust või esitada need kontrollimiseks pädevatele asutustele ja isikutele.

2.4. Eritoetust on õigus taotleda ka esimese kursuse õpilasel esimesel semestril.

3. Eritoetuse määramine ja maksmine

3.1. Eritoetuse eraldamise õpilasele otsustab kooli direktori käskkirjaga ametisse nimetatud

õppetoetuste määramise komisjon (edaspidi komisjon).

3.2. Komisjon otsustab:

3.2.1. vastavalt laekunud taotlustele ja tulenevalt eritoetuse fondi vahenditest kui

paljudele õpilastele toetust eraldatakse;

3.2.2. õpilasele eritoetuseks eraldatava summa suuruse ja maksmise perioodi õppeaastas.

3.3. Eritoetuse määramisel eelistatakse õpilast:

3.3.1. kes on orb;

3.3.2. kelle peres on kolm- või enam ülalpeetavat;

3.3.3. kes on alaealise lapsevanem;

3.3.4. kes on pensionäridest vanemate ülalpeetav;

3.3.5. kelle üks või mõlemad vanemad on töötud;

81

3.3.6. kes on eestkostja või hooldaja ülalpeetav;

3.3.7. kellel esineb ühekordsed erakorralisi asjaolusid;

3.3.8. kes on olukorras, kus majanduslikud asjaolud takistavad õpingute jätkamist.

3.4. Õpilane esitab eritoetuse vormikohase taotluse komisjonile reeglina iga kuu 10. kuupäevaks.

3.5. Komisjon otsustab eritoetuse määramise üldjuhul iga kuu 15. kuupäevaks ning toetus

makstakse kooli direktori käskkirja alusel õpilase arveldusarvele 20. kuupäevaks.

3.6. Komisjon teavitab eritoetuse määramise või mittemääramise otsusest õpilast rühmajuhataja

kaudu.

3.7. Õpilasel on õigus vaidlustada komisjoni otsust 10 tööpäeva jooksul alates otsuse teatavaks

tegemisest. Komisjon vaatab vaide läbi 10 tööpäeva jooksul alates vaide saamisest.

4. Eritoetuse maksmise lõpetamine ja tagasinõudmine

4.1. Eritoetuse saaja on kohustatud koheselt teavitama komisjoni toetuse taotlemisel esitatud

andmete muutumisest.

4.2. Kui tuvastatakse, et õpilane ei vastanud eritoetuse taotlemise tingimustele ning ta oli või

pidi olema nimetatud tingimustele mittevastamisest teadlik, lõpetab kool viivitamatult

õpilasele eritoetuse maksmise.

4.3. Koolil on õigus nõuda õpilaselt punktis 4.2. nimetatud juhul eritoetus tagasi.

82

Lisa

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktorile

TAOTLUS ÕPPETOETUSE SAAMISEKS

Soovin taotleda Eritoetust

Eesnimi

Perekonnanimi

Isikukood

Osakond

Rühma tähis

Kursus

esimene kolmas

teine neljas

Õppekava täitmine

Asjaolud, mis takistavad

õpingute jätkamist ilma

eritoetuseta

Ühiskondlik tegevus

Taotlusele lisan järgmised

dokumendid

dokumendid mis tõendavad majanduslikke asjaolusid

1.

2.

3.

4.

Elukoht rahvastikuregistri

andmetel

Elukoht õppeperioodil

Telefon

e-posti aadress

Arveldusarve number

Kinnitan enda poolt esitatud andmete õigsust ning kohustun kooli informeerima kõikidest ülaltoodud andmetes

toimuvatest muudatustest.

_______________________ ___________________

kuupäev õpilase allkiri

Rühmajuhataja kinnitus maj.olukorra kohta.

Õppetoetuste määramise komisjoni otsus:

rühmajuhataja allkiri

maksta eritoetust

allkiri

mitte maksta eritoetust _______________

83

Lisa 11

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISE KORD

I ÜLDSÄTTED

1) Arenguvestlus on õpilase, tema vanemate ja rühmajuhataja vaheline ette valmistatud

usalduslik ja dokumenteeritud vestlus, kus tähelepanu on suunatud õpilasele ja õpilase

arengule.

2) Arenguvestluste läbiviimise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

II ARENGUVESTLUSE EESMÄRK JA ARENGUVESTLUSE OSAPOOLED

1) Arenguvestluse peamine eesmärk on toetada kooli ja kodu vahelist koostööd, mis võimaldab

õpilase võimetekohast ja igakülgset arengut.

2) Arenguvestluse ala-eesmärgid:

a) arendada õpilase eneseanalüüsi, tegevuse kavandamise ja saavutuste hindamise oskust;

b) aidata kaasa õpilase enesehinnangu ja väärikuse tõusule;

c) suunata õpilast koolieluga kohanemisel Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (edaspidi kool);

d) ennetada õpilase arengu, käitumise ja õppimisega seotud probleemide teket;

e) luua ja hoida häid suhteid kooli, õpilaste ning lapsevanemate vahel;

f) juhendada õpilast õppekavas sätestatud kasvatuseesmärkidest tulenevate pädevuste

omandamisel;

g) tutvustada ja pakkuda kooli nõustajate (sotsiaalpedagoog, karjäärikoordinaator, psühholoog)

teenuste kasutamise võimalust õpilase ja lapsevanema nõustamiseks.

3) Arenguvestluse osapooled on õpilane, rühmajuhataja, lapsevanem(ad) või õpilase seaduslik

esindaja (vabatahtlik osaleja) ja vastavalt vajadusele õpetajad ning koolitöötajad või valla- ja

linnavalitsuse esindajad.

III ARENGUVESTLUSE PROTSEDUUR

1) Arenguvestlus viiakse läbi üldjuhul üks kord õppeaasta jooksul ning õpilase

arenguperioodiks on üks õppeaasta. Vajadusel võib periood olla lühem või pikem.

2) Arenguvestlust tutvustav informatsioon on avalikustatud kooli kodulehel

www.hariduskeskus.ee.

3) Rühmajuhataja selgitab rühma lapsevanemate koosolekul arenguvestluse tähendust ja

tähtsust õpilase arengupotentsiaali toetamisel ning edastab ülevaatliku teabe arenguvestluse

läbiviimisest.


84

4) Arengueesmärkide saavutamisel on rühmajuhatajal ja lapsevanemal toetav roll.

5) Rühmajuhataja teavitab kolm nädalat enne arenguvestluse toimumist õpilase lapsevanemat

või seaduslikku esindajat, saates osapooltele kinnitamiseks arenguvestluse toimumise

teatise, lühitutvustuse (esmakordse arenguvestluse korral) ning küsimustiku

tagasisidelehena. Lapsevanem täidab küsimustiku juhul, kui ei soovi isiklikult

arenguvestlusel osaleda ja õpilane osaleb iseseisvalt. Lapsevanem tagastab teatise vähemalt

üks nädal enne arenguvestluse toimumist. Rühmajuhataja säilitab kinnitatud teatise ja

küsimustiku/tagasisidelehe kogu õpilase arenguvestluste perioodi.

6) Arenguvestluse aja ja koha kavandab ning osapooltega lepib kokku rühmajuhataja. Kui

arenguvestlust ei ole põhjendatult võimalik mõne õpilasega läbi viia, siis toimub see

esimesel võimalusel.

7) Arenguvestluse läbiviimise aeg kavandatakse järgmiselt:

a) põhihariduse ja keskhariduse baasil õppivate õpilaste I kursused: 01.september –

01.veebruar; II – IV kursused õppeaasta kestel;

b) töökohapõhisel (õpipoisikoolituse) õppevormil õppivad õpilased: reeglina peale esimest

õppeperioodi;

c) individuaalse õppegraafiku alusel õppivad õpilased: enne õppekava vahetust ja vastavalt

individuaalses õppegraafikus märgitud aegadel;

d) HEV (hariduslike erivajadustega) õpilased: reeglina peale esimest õppeperioodi (edasise

arenguperioodi määramine toimub individuaalselt ja vastavalt vajadusele, vähemalt kord

õppeaastas).

8) Rühmajuhataja tutvustab õpilasele arenguvestluse läbiviimise põhimõtteid ja eesmärke

rühmajuhatajatunnis ning kaasab vajadusel õppe- ja nõustamisteenistuse liikmeid tunni

ettevalmistusse ja läbiviimisesse.

9) Rühmajuhataja edastab õpilasele eneseanalüüsilehe vähemalt kaks nädalat enne

arenguvestluse toimumist. Õpilane on kohustatud tagastama täidetud lehe mitte hiljem kui

üks nädal enne arenguvestlust. Peale tutvumist tagastatud eneseanalüüsilehega koostab

rühmajuhataja arenguvestluse läbiviimise kava.

10) Arenguvestlus viiakse läbi privaatses, suhtlemist soodustavas ruumis ning vestlus häirivate

asjaoludeta.

85

Lisa 12

INDIVIDUAALNE ÕPPEGRAAFIK

Õpilane:……………………………………………………

Õpperühm:…………………………………………………

Rühmajuhataja:……………………………………………

Kehtestatud ajavahemik:.....................................................

Mooduli/Ainekursuse nimetus Maht Kontakttundide arv Kuupäev,

millal

moodul/aineku

rsus peab

olema läbitud

Õpetaja Allkiri

Õpilane:............................................................................. Kuupäev:……………………………………… Nimi ja allkiri

Osakonnajuhataja:........................................................... Kuupäev:.......................................................... Nimi ja allkiri

Õpilase õpitulemused fikseerib aineõpetaja õppetöö päevikus. Täidetud õppegraafik lisatakse õpilase isiklikku toimikusse

86

Lisa 13

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPILASKONNA PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (edaspidi kool) õpilaskonna moodustavad ja tema

liikmeteks on kõik kooli õpilaste registrisse kantud õpilased.

2. Kooli õpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse

alusel antud õigusaktiga õpilaselu küsimusi, lähtudes kooli õpilaste huvidest,

vajadustest, õigustest ja kohustustest.

3. Kooli õpilaskonnal on õigus:

moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone;

astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks;

osaleda enda esindaja kaudu kooli nõukogu töös;

otsustada ja korraldada kõiki kooli õpilaskonna pädevusse kuuluvaid

küsimusi.

4. Kooli õpilaskond juhindub enda tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest

õigusaktidest, kooli põhimäärusest ning käesolevast põhikirjast.

5. Kooli õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja teeb selles muudatusi õpilaskond

õpperühmade esindajate üldkoosolekul.

6. Kooli õpilaskonna põhikiri sätestab õpilaskonna õpilasesinduse (edaspidi ÕE) ja

ÕE juhatuse moodustamise korra, ülesanded, õigused, kohustused ning vastutuse.

7. Kooli igal õpperühmal on õigus valida vähemalt üks esindaja või rühmavanem

õpilaskonna üldkoosolekule. Õpperühma esindaja puudumise korral asendab teda

õpperühma poolt valitud asendusliige.

8. Igal õpperühmal on üldkoosolekul üks hääl.

9. Kooli õpilaskonna õpperühmade esindajate üldkoosolek on

otsustamisvõimeline,kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 õpperühmade

esindajatest. Üldkoosoleku otsused, v.a isikuvalimised võetakse vastu avaliku

hääletusena lihthäälteenamuse teel.

10. Igal kooli õpilasel on õigus:

saada valitud ÕE liikmeks;

valida enda õpperühma esindajad ÕEsse;

87

kandideerida ÕE liikmena juhatusse ja toimkondadesse;

saada teavet ÕE ja selle juhatuse töö kohta;

teha ÕE-le ettepanekuid ÕE tegevuse paremaks korraldamiseks;

pöörduda ÕE poole enda õiguste kaitsmiseks.

II ÕPILASESINDUS

1. Kooli õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on õpilaskonna põhikirja

alusel demokraatlikult valitud õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda suhetes

kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või isikutega.

2. Kooli ÕE alaline struktuuriüksus on ÕE liikmete poolt valitud juhatus.

3. ÕE ei ole juriidiline isik, kuid ÕE omab õigust kasutada kooli inventari, ruume,

tehnilisi vahendeid, tegevustoetust ning ÕE-le sihtotstarbeliselt eraldatud kooli

arveldusarvel olevaid finantsressursse.

4. ÕE peab enda koosolekuid reeglina õppetöövälisel ajal, mitte harvem kui kord

õppeaastas.

5. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Erakorralise koosoleku kokku

kutsumise õigus on juhatusel, kooli direktoril ning 1/3 ÕE liikmetel.

6. ÕE isikuvalimised toimuvad salajasel hääletusel ja ÕE üldkoosolekul kinnitatud

korras.

III ÕPILASESINDUSE ÜLESANDED

1. ÕE esindab ja kaitseb kooli õpilaste õigusi ja huvisid, selgitades neile õigusi ja

kohustusi.

2. ÕE järgib ja edendab kooli traditsioone ning aitab kaasa koolis tekkivate

probleemide lahendamisele.

3. ÕE kujundab korrektseid ja üksteist austavaid käitumistavasid õpilaste, õpetajate,

kooli juhtkonna ning personali vahel.

88

4. ÕE parendab õpilaste vaba aja sisustamise võimalusi ning aitab kaasa õpilaste

omavaheliste suhtlemise soodustamisele, kaasates aktiivseid õpilasi ÕE

tegevusse.

5. ÕE arendab koostööd koolide õpilasesindustega, piirkondlike ja vabariiklike

organisatsioonidega.

IV ÕPILASESINDUSE JUHATUS

1. ÕE valib üldkoosolekul juhatuse üheks aastaks. Juhatuse volitused kestavad kuni

uue juhatuse valimiseni.

2. Juhatuse liikmed valitakse ÕE liikmetest, kindlatele ametikohtadele, salajasel

hääletusel.

3. Kõigil ÕE liikmetel on õigus üles seada oma kandidatuur ÕE juhatus valimisteks,

hiljemalt ÕE üldkoosoleku alguseks.

4. Juhatus on 9 liikmeline. Juhatuse koosseisu moodustavad: president,

asepresident, sekretär ja alaliste toimkondade, Tihemetsa toimkond; õigus- ja

sotsiaaltoimkond; teabetoimkond; kultuuritoimkond; sporditoimkond;

tehnikatoimkond, juhatajad.

5. ÕE juhatus:

5.1. koostab oma tegevuse korraldamiseks tööplaani;

5.2. aitab kaasa õppetöö korralduse ja koolielu probleemide lahendamisele;

5.3. esindab õpilaskonda koolisiseselt ja väljaspool kooli;

5.4. valmistab ette ja viib läbi ÕE üldkoosolekuid;

5.5. kindlustab kooli juhtkonnaga sõlmitud kokkulepete täitmise;

5.6. viib ellu ÕE üldkoosolekul vastu võetud otsuseid;

5.7. korraldab PKHK õpilasüritusi ja vaba aja sisustamist;

5.8. teavitab õpilaskonda oma tegevusest;

5.9. koostab oma kodukorra ja töötab selle alusel;

6. ÕE juhatus annab aru oma tegevusest ÕE üldkoosolekul enne uue juhatuse

valimist.

7. President:

7.1.esindab sõnaõigusega PKHK õpilaskonda kooli nõukogu koosolekutel;

7.2.osaleb kokkuleppe alusel kooli juhtkonnaga kooli õppenõukogus;

7.3. esitab ÕE juhatuse ja ÕE üldkoosoleku otsuste alusel ettepanekuid ja

pöördumisi kooli juhtkonnale;

7.4. korraldab kooli juhtkonnaga kokkuleppe alusel ühiseid koosolekuid;

89

7.5. juhib ja koordineerib ÕE juhatuse tööd;

7.6. valmistab vastavalt aasta tööplaanile ette ÕE juhatuse koosolekute

päevakorrad ja viib koosolekud läbi;

7.7. juhatab ÕE üldkoosolekuid.

8. Asepresident:

8.1. täidab presidendi äraolekul kõiki tema kohustusi.

8.2. loob ja hoiab ÕE välissuhteid;

8.3. koostab ja juhib erinevaid projekte;

8.4. teeb koostööd PKHK projektijuhiga.

9. Sekretär:

9.1. hoiab korras ÕE dokumentatsiooni;

9.2. peab ÕE liikmete listi ja arvestust ÕE liikmete üle;

9.3. koostab koosolekute protokollid ja esitab kinnitamiseks koosoleku juhatajale;

9.4. edastab ÕE liikmetele juhatuse koosolekute protokollid ja vajaliku info;

9.5. kogub ja säilitab ÕE, juhatuse ja nende tegevust puudutavad materjalid;

9.6. hoiab korras ÕE tööruumi.

10. Toimkonna juhataja moodustab ÕE liikmetest oma toimkonna, mille koosseisu

kinnitab ÕE juhatus.

11. Toimkonnad täidavad nende pädevusse kuuluvaid ülesandeid ja ÕE juhatuse

poolt vastu võetud otsuseid.

12. Juhatuse toimkonnad jagunevad alalisteks ja ajutisteks. Toimkondade liikmed

moodustavad juhatuse aktiivi.

13. Juhatuse alalised toimkonnad on:

13.1 Tihemetsa toimkond:

13.1.1. organiseerib ja koordineerib oma õppekohas toimuvaid õpilasüritusi ja

tagab oma õppekoha õpilaste osavõtu ÕE üritustest;

13.1.2. vahendab ja tagab info edastuse Tihemetsa õppekoha ja ÕE ning juhatuse

vahel .

13.2 õigus- ja sotsiaaltoimkond:

13.2.1. esindab ÕE-d PKHK õppe- ja kasvatustöö komisjonis;

13.2.2. tunneb õppetööd ja koolielu puudutavaid õigusakte;

13.2.3. teeb koostööd kooli nõustamisteenistusega;

13.2.4. korraldab küsitlusi õpilaste probleemide ja huvide väljaselgitamiseks

koostöös kvaliteedijuhiga;

13.2.5. teeb ettepanekuid toitlustamise, õpilaskodude, õppekeskkonna ja

õppekorralduse parendamiseks.

13.3 teabetoimkond:

13.3.1. uuendab regulaarselt ÕE tegevust puudutavat ajaveebi ja infostende

õppekohtades;

90

13.3.2. vahendab kooliperele ÕE-d puudutavat teavet;

13.3.3. teeb koostööd teabetalitusega;

13.3.4. vastutab õpilasajalehe väljaandmise eest;

13.3.5. vastutab õpilasüritustele reklaami teostamise ja ülespaneku eest;

13.3.6. teeb koostööd Pärnu Noorte Infopunktiga ja teiste noortele info

edastajatega.

13.4 kultuuritoimkond:

13.4.1. valmistab ette ja viib läbi koostöös kooli huvijuhiga õpilasüritusi;

13.4.2. aitab kaasa ja osaleb kooli tutvustavatele ürituste korraldamisel;

13.4.3. pakub välja uute ürituste ideid ja seisab hea traditsioonide

käigushoidmise eest;

13.4.4. kirjutab projekte ühisürituste kaasfinantseerimiseks;

13.4.5. koostab eelarved ÕE poolt korraldavatele üritustele.

13.5 sporditoimkond:

13.5.1. teeb koostööd kehalise kasvatuse õpetajatega;

13.5.2. organiseerib ja viib läbi ülekoolilisi spordiüritusi;

13.5.3. propageerib sporditegevust õpilaskonna seas.

13.6 tehnikatoimkond:

13.6.1. teenindab kooli õpilasüritusi heli- ja esitlustehnikaga;

13.6.2. jäädvustab kooli õpilasüritusi;

13.6.3. kogub ÕE arvutisse ürituste pildi- ja videomaterjali;

13.6.4. vastutab temale kasutada antud tehnika korrashoiu eest.

14. Juhatuse töövormiks on koosolek, mis on otsustusvõimeline, kui sellest võtab

osa vähemalt 5 juhatuse liiget.

15. Juhatuse otsused võetakse vastu avalikul hääletusel lihthäälteenamusega.

Võrdsel häälte jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.

16. Juhatus võib moodustada oma otsusega ajutisi toimkondi, määrates kindlaks

nende koosseisu, ülesanded ja tegevusaja.

17. Toimkondade töökorralduse sätestab ÕE juhatus oma kodukorras.

V MAJANDAMINE

1. ÕE tegevuse vahendid moodustuvad PKHK poolsetest toetustest, korjandustest,

sponsorite toetustest ja projektide vahenditest.

VI LÕPPSÄTTED

2. PKHK õpilaskonna põhikirja muutmise võivad algatada ÕE juhatus, 1/3 ÕE

liikmetest või 1/10 õpilaskonna liikmetest.

3. Põhikirja muudatused võtab vastu ÕE üldkoosolek ja kinnitab PKHK nõukogu

oma otsusega.

91

4. Juhatuse liikmel on õigus astuda tagasi juhatusest oma avalduse alusel. PKHK

lõpetamisel lõpevad juhatuse liikme volitused üheaegselt välja arvamisega

õpilaste nimekirjast.

5. Juhatuse liikme umbusaldamise ettepaneku võib teha 1/3 ÕE liikmetest või 1/3

juhatuse liikmetest.Juhatuse liikmele võib avaldada umbusaldust, kui ta:

5.1. ei täida ÕE juhatuses temale pandud ülesandeid;

5.2. ei ole osa võtnud kolmest järjestikusest koosolekust mõjuvate põhjusteta;

5.3. oma tegevusega kahjustab kooli või ÕE mainet.

6. Juhatuse liikmele esitatud umbusalduse alusel peatatakse juhatuse otsusega tema

volitused kuni ÕE üldkoosoleku otsuseni.

7. Puuduoleva või peatatud volitustega juhatuse liikme ülesandeid täidab juhatuse

otsusega määratud juhatuse liige.

8. ÕE üldkoosolek võtab vastu otsuse umbusaldatud juhatuse liikme kohta.

9. ÕE üldkoosolek valib vabanenud juhatuse liikme kohale uue juhatuse liikme,

kelle volitused lõpevad koos teiste juhatuse liikmete volituste lõppemisega.

10. PKHK õpilaskonna põhikiri jõustub pärast kinnitamist kooli nõukogu poolt.

Vastu võetud 30.10.08 PKHK ÕE VI üldkoosoleku otsusega

92

Lisa 14

JÄRELVASTAMISTE KOKKULEPETE LEHT

ÕPPEAINE:

ÕPETAJA:

Nr Õpilase nimi Järelvastamisele kuuluv

töö/teema

Järelvastam

ise kuupäev

Õpilase allkiri Õpetaja allkiri Hinne Märkused

(n märge kui õpilane ei ilmunud

järelvastamisele)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

93

Nr Õpilase nimi Järelvastamisele kuuluv

töö/teema

Järelvastam

ise kuupäev

Õpilase allkiri Õpetaja allkiri Hinne Märkused

(n märge kui õpilane ei ilmunud

järelvastamisele)

94

Lisa 15

Kinnitatud Pärnumaa KHK direktori 30.08.2011

käskkirjaga nr 1

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele sõidukulude hüvitamise kord

I Üldsätted

1. Käesolev kord sätestab Pärnumaa Kutsehariduskeskuses tasemeõppe õpilastel, kes

õpivad statsionaarses õppevormis või täiskoormusega riikliku koolitustellimuse

alusel moodustatud koolituskohal, sõidukulu iga-aastase hüvitamise ulatuse ja korra.

2. Käesolevas korras sätestatut kohaldatakse ka sõidukulu hüvitamisel riigisisel

rongiliinil erisusega, et nimetatud avalikul liiniveol hüvitatakse õpilasele

sõidumaksumus kuni 50 % pileti täishinnast.

3. Käesolevas korras mõistetakse õpilase sõidukilomeetrina õppuri alalise elukoha ja

kooli (õppekoha) vahelise kauguse ühte kilomeetrit. Õpilase sõidukilomeetrite arv

päevas võrdub ühekordse edasi-tagasi sõidu kaugusega alalise elukoha ja

õppeasutuse vahel.

II Sõidukulu hüvitise saajad

1. Sõidukulu kompenseeritakse neil tasemeõppe õpilastel, kes õpivad statsionaarses

õppevormis või täiskoormusega riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

koolituskohal. (Vastav Vabariigi Valitsuse määrus on saadetud majavälisele

kooskõlastusringile ja kinnitatakse valitsuses eeldatavalt septembrikuus).

2. Sõidukulu hüvitatakse järgmiselt:

2.1. Õpilastele, kes elavad õpilaskodus või üürikorteris, kompenseeritakse

sõidumaksumus 100 % ulatuses sõidupiletite alusel:

2.2.1. sõiduks kooli ja tagasi oma alalisse elukohta (edasi-tagasi sõit) kaks korda

kuus (igakuuliselt õppeperioodil);

2.2.2. koolivaheajale minekul (edasi – tagasi);

2.2.3. riiklikel pühadel koju sõiduks (edasi-tagasi).

2.2. Õpilastele, kes sõidavad igal päeval kooli ja tagasi oma alalisse elukohta

kompenseeritakse sõidumaksumus kuni 100 % sõidupiletite või perioodipileti

alusel.

95

2.2.1. arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas, kusjuures kompenseerimisele kuuluv

edasi-tagasi sõidu kaugus ei või ületada 40 kilomeetrit (v.a Tihemetsa-Pärnu

vaheline kaugus). Võimalusel kasutada perioodipiletit.

III Sõidukompensatsiooni taotlemine ja aruandlus

1. Sõidukompensatsiooni taotlevad õpilased esitavad kooli direktorile enda poolt koostatud

avalduse sõidukulude kompensatsiooni saamiseks. Avaldaja kinnitab oma allkirjaga

sõidukompensatsiooni taotlemiseks esitatud andmete õigsust.

2. Sõitude kohta alalise elukoha ja kooli vahel koostavad õpilased igakuiselt

sõidukompensatsiooni aruande, mis on allkirjastatud õpilase enda poolt. Hiljemalt iga

kuu 7. kuupäevaks esitavad õpilased aruande koos sõite tõendavate dokumentidega

rühmajuhatajale.

3. Rühmajuhatajad kontrollivad õpilaste poolt esitatud aruannete õigsust, allkirjastavad ja

esitavad selle koos originaaldokumentidega raamatupidamisele rahaliste vahendite

ülekande teostamiseks.

4. Sõidukompensatsioon kantakse õpilase pangakontole mitte hiljem, kui 15. kuupäeval.

5. Avaldaja poolt valeandmete esitamise korral võib kool makstud kompensatsiooni tagasi

nõuda.

IV Sõidusoodustuste kompenseerimisega seotud kulude katmine

1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 267 31.12.1997 a. kasutab kool kuni 5 %

õpilaste sõitude osaliseks hüvitamiseks eraldatud summast määrusega ja käesolevate

eeskirjadega kinnitatud korra rakendamisega seotud kulude katteks, sealhulgas

bürookuludeks ja töötajate lisatöö tasustamiseks. Kulude katmine toimub kooli direktori

käskkirja alusel.

V Linnaliini bussiga seotud kulud

1. Pärnu linnaliinide bussidega sõidul saavad õpilased osta õpilase sõidupileti või

sõidukaardi. Nimetatud sõidukaarte ja sõidupileteid õpilasele ei hüvitata.

Õppekorralduseeskiri · 3.15. individuaalne õppekava on erivajadusega õppijale koostatud...

Documents