Õppeasutus: pärnumaa kutsehariduskeskus · Õppeasutus: pärnumaa kutsehariduskeskus Õppeasutuse...

Õppeasutus: Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Õppeasutuse kood: 70006369

Aadress: Pargi 1, Pärnu 80010

Telefon/Faks: 4427888/4427889

e-post: [email protected]

Õppekavarühm: ARVUTITEADUSED ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava: AVUTID JA ARVUTIVÕRGUD nimetus eesti keeles

COMPUTERS AND NETWORKS nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates: 140 õppenädalat

Õppekeel: eesti keel

Kinnitan Riina Müürsepp kooli direktori nimi, allkiri

käskkiri nr 91 14. mai 2009 pitsat

Kooskõlastatud:

kooli õppenõukogu protokoll nr 11 12. mai 2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 5 24. aprill 2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik: Sander Mets, õpetaja, 58060686, [email protected]

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ..........................................................................................

kuupäev

Õppekava kood…………………………………

2

Õppekava kinnitatud

Direktori kk. Nr 91 14. mai 2009

Õppeasutus: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Õppeasutuse kood: 70006369

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT Õppekava rühm: ARVUTITEADUSED

Õppekava nimetus (eesti k..) ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD

(inglise k.) COMPUTERS AND NETWORKS

Õppekeel: eesti Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

põhihariduse nõudeta kutseõpe

kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil X kutsekeskharidusõpe

kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 140

Õppekava koostamise Õppekava alus on Arvutierialade riiklik õppekava (Haridus- ja teadusministri 6. veebruari 2009. a määrus nr 26).

Õppekava eesmärgid ja ülesanded Käesolev õppekava on kavandatud, et rahuldada Eesti infotehnoloogiaga seotud tööstus- ja teenindusettevõtete vajadust kvalifitseeritud

tööjõu järele. Õppekava eesmärgiks on võimaldada arendada oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on vajalikud asjatundlikuks tööks

infotehnoloogia valdkonnas ning kujundada õppurites valmisolek tööks infotehnoloogia vahenditega. Luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

Nõuded õpingute alustamiseks Arvutid ja arvutivõrgud erialale põhihariduse baasil võivad õppima asuda inimesed, kes on omandanud põhihariduse.

Õppekava struktuur 1. Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) Üldõpingud 13õn Tööohutus- ja tervishoid 1 Kirjalik asjaajamine 1 Suhtlemise alused 1 Klienditeeninduse alused 1 Rakendusfüüsika 2

Erialane inglise keel 2 Majanduse alused 1 Ettevõtluse alused 1 Õiguse alused 1 IT õigus 1 Projektijuhtimise alused 1

Põhiõpingud 52õn Arvutite riistvara 1 Arvutivõrgud 3 Elektrotehnika 3 Arvutite koostetehnoloogia 2 Andmebaaside alused 2

Võrguseadmed 2 Elektroonika alused 2 Masinprojekteerimine 1 Microsoft Corp operatsioonisüsteemid 2 Programmeerimise alused 2

Andmeturbe alused 1 Protsesside kirjeldamine 1 UNIX operatsiooni süsteemid 2 Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid 1 Digitaaltehnika 3 Võrgurakendused 3 Arvutite lisaseadmed 1 Kontori-, esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine 1 Klient-server

lahendused 1 Mikroprotsessorid ja kontrollerid 3 Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine 1 Automaatika alused 2 Serveri

opsüsteemid ja nende haldus 2 IT korraldus 1 Praktika 25õn: I õppeaasta 5õn II õppeaasta 5õn III õppeaasta 5õn IV õppeaasta 10õn 2. Valikõpingute moodulid Valikõpingud 10 õn: Valitakse kooli poolt pakutavate valikuliste moodulite hulgast

Nõuded õpingute lõpetamiseks Õpilane on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud, kui ta on õppekava Arvutid ja arvutivõrgud (kutsekeskharidusõpe) täitnud täies

mahus, sealhulgas sooritanud kutseharidusliku lõpueksami.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Kooli lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja hinneteleht.

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele . 2009.a.

.................................................................................................................................... /ees- ja perenimi, allkiri/

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

http://www.ekk.edu.ee/105526

3

1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS, EESMÄRK JA ÜLESANDED ..................................... 5

1.1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................................................... 5 1.2. ÕPPEKAVA ÜLESANDED ......................................................................................................... 5

2. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ................................................................................ 7

3. ERIALA ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD LÕPETAJA PÕHIOSKUSED JA –

TEADMISED .......................................................................................................................................... 7

3.1.ERIALA ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD LÕPETAJA ÜLDOSKUSED JA – TEADMISED ............................ 7 3.2. ERIALA ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD LÕPETAJA PÕHIOSKUSED JA – TEADMISED ........................... 8 3.3. ERIALA ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD LÕPETAJA LISAOSKUSED JA – TEADMISED ......................... 11 3.4. ERIALA ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD LÕPETAJA ISIKUOMADUSED ............................................... 11

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR ............................................................................................................ 12

4.1. MOODULITE NIMETUSED JA MAHUD ............................................................................................ 12 4.2. VALIKÕPINGUTE VALIKU VÕIMALUSED JA TINGIMUSED .............................................................. 14 4.3. PRAKTIKA KORRALDUS ................................................................................................................ 14

5. ÜLDISED HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................................. 14

6. LÕPETAMISE NÕUDED ............................................................................................................... 16

6.1. NÕUDED KOOLI LÕPETAMISEKS ................................................................................................... 16

7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ............................................................................................................ 17

7.1.ÕPPEKAVA KOOSTAJATE TÖÖRÜHM .............................................................................................. 17

8. KUTSEÕPPE ÜLDÕPINGUTE MOODULID .............................................................................. 18

MOODUL 1 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ........................................................................ 18 MOODUL 2 KIRJALIK ASJAAJAMINE......................................................................................... 19 MOODUL 3 SUHTLEMISE ALUSED ............................................................................................. 20 MOODUL 4 KLIENDITEENINDUSE ALUSED ............................................................................. 20 MOODUL 5 RAKENDUSFÜÜSIKA ............................................................................................... 21 MOODUL 6 ERIALANE INGLISE KEEL ....................................................................................... 22 MOODUL 7 MAJANDUSE ALUSED .............................................................................................. 23 MOODUL 8 ETTEVÕTLUSE ALUSED .......................................................................................... 24 MOODUL 9 ÕIGUSE ALUSED ....................................................................................................... 25 MOODUL 10 IT ÕIGUS .................................................................................................................... 26 MOODUL 11 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED ............................................................................. 27

9. KUTSEÕPPE PÕHIÕPINGUTE MOODULID ............................................................................ 29

MOODUL 1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE ... 29 MOODUL 2 GRUPITÖÖ TARKVARA .......................................................................................... 30 MOODUL 3 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED ............................................................................ 31 MOODUL 4 ARVUTITE LISASEADMED ..................................................................................... 32 MOODUL 5 KONTORITÖÖ TARKVARA ..................................................................................... 33 MOODUL 6 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED .............................................. 34 MOODUL 7 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED ................................................................................... 35 MOODUL 8 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE ................................................ 36 MOODUL 9 ARVUTITE RIISTVARA ............................................................................................ 37 MOODUL 10 ARVUTIVÕRGUD .................................................................................................... 38 MOODUL 11 ELEKTROTEHNIKA ................................................................................................ 40 MOODUL 12 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA ................................................................... 42 MOODUL 13 ANDMEBAASIDE ALUSED .................................................................................... 44 MOODUL 14 VÕRGUSEADMED ................................................................................................... 45 MOODUL 15 ELEKTROONIKA ALUSED ..................................................................................... 46 MOODUL 16 MASINPROJEKTEERIMINE ................................................................................... 47 MOODUL 17 MICROSOFT CORP. OPERATSIOONISÜSTEEMID ............................................. 48 MOODUL 18 PROGRAMMEERIMISE ALUSED .......................................................................... 50 MOODUL 19 ANDMETURBE ALUSED ........................................................................................ 51 MOODUL 20 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE ............................................................................ 52

4

MOODUL 21 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID ...................................................................... 53 MOODUL 22 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID .................................... 55 MOODUL 23 DIGITAALTEHNIKA................................................................................................ 56 MOODUL 24 VÕRGURAKENDUSED ........................................................................................... 57 MOODUL 25 ARVUTITE LISASEADMED II ................................................................................ 58 MOODUL 26 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE KASUTAMINE .......... 59 MOODUL 27 KLIENT-SERVER LAHENDUSED .......................................................................... 60 MOODUL 28 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID ..................................................... 61 MOODUL 29 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE ........................ 62 MOODUL 30 AUTOMAATIKA ALUSED ...................................................................................... 63 MOODUL 31 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS ........................... 64 MOODUL 32 IT KORRALDUS ....................................................................................................... 65

10. KUTSEÕPPE VALIKMOODULITE ÕPE .................................................................................. 67

MOODUL 1 JOONESTAMINE ........................................................................................................ 67 MOODUL 2 ARVUTIGRAAFIKA ................................................................................................... 68 MOODUL 3 RAKENDUSMATEMAATIKA .................................................................................. 68 MOODUL 4 MÄRGISTUSKEELED (XHTML/XML) .................................................................... 69 MOODUL 5 MATEMAATILINE LOOGIKA .................................................................................. 70 MOODUL 6 MULTIMEEDIUM ....................................................................................................... 71

11. PRAKTIKA .................................................................................................................................... 73

MOODUL 1 PRAKTIKA .................................................................................................................. 73

12. ÜLDHARIDUSAINED .................................................................................................................. 78

EESTI KEEL ......................................................................................................................................... 78 KIRJANDUS ......................................................................................................................................... 81 VÕÕRKEEL / INGLISE KEEL ................................................................................................................. 83 VENE KEEL ......................................................................................................................................... 88 MATEMAATIKA .................................................................................................................................. 91 FÜÜSIKA ............................................................................................................................................. 96 KEEMIA .............................................................................................................................................. 98 GEOGRAAFIA .................................................................................................................................... 100 BIOLOOGIA ....................................................................................................................................... 102 AJALUGU .......................................................................................................................................... 105 INIMESEÕPETUS ................................................................................................................................ 107 ÜHISKONNAÕPETUS .......................................................................................................................... 109 MUUSIKA.......................................................................................................................................... 111 KUNST .............................................................................................................................................. 112 KEHALINE KASVATUS ....................................................................................................................... 113

LISA I .................................................................................................................................................. 118

LÕPUEKSAMI EESMÄRK .................................................................................................................... 118 LÕPUEKSAMIS SISALDUB .................................................................................................................. 118

LISA II ................................................................................................................................................ 119

ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPPEBAAS ..................................................................................................... 119

LISA III ............................................................................................................................................... 120

ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD ..................................................................................................... 120

5

1. ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS, EESMÄRK JA ÜLESANDED

1.1. Õppekava koostamise alus ja eesmärk

Õppekava aluseks on Arvutierialade riiklik õppekava

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13146241 (Haridus- ja teadusministri 6.

veebruari 2009. a määrus nr 26). Käesolev õppekava on Pärnumaa Kutseharidus-

keskuse eriala arvutid ja arvutivõrgud alusdokument, mis on üles ehitatud tuginedes

Euroopa Liidu Kutseharidusarenduskeskuse CEDEFOP poolt heaks kiidetud IT alase

õppekava üldaluste juhendile “Curriculum Development Guidelines. New ICT

curricula for the 21-st century”, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS)

atesteerimismaterjalile EUCIP.

Käesolev õppekava on kavandatud, et rahuldada Eesti infotehnoloogiaga seotud

tööstus- ja teenindusettevõtete vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele:

Õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:

1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;

2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi

erinevates töösituatsioonides;

4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;

5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;

6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;

7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

8) omab suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskust ning valmisolekut

meeskonnatööks.

1.2. Õppekava ülesanded

Arvutid ja arvutivõrgud eriala õppekava kohaselt on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse

ja koolituse ülesanne luua õppijate vajadustele vastav, isiksuse mitmekülgset arengut

toetav õpikeskkond ja tagada õppurile võimalus (õppur teab ja tunneb ehk omandab):

omandada algteadmised arvutigraafikast

omandada algteadmised multimeedia kasutamisest

omandada teadmised arvutite riist- ja tarkvarast

omandada teadmised arvutivõrkude riist- ja tarkvarast

omandada baasteadmisi operatsioonisüsteemidest nende

rakendamisest , juurutamisest, haldamisest ja administreerimisest

omandada ettekujutus erinevatest IT tehnoloogiatest. Siia alla

kuuluvad nii võrgutehnoloogiad, tehnoloogiad võrkude rajamiseks

kui ka sissejuhatavalt tehnoloogiad tarkvara loomisest.

http://www.ekk.edu.ee/105526

6

omandada teadmisi nii (op)süsteemi -, kontrollerite-, kui

veebiprogrammeerimise tehnoloogiatest ning ülevaade

programmeerimiskeeltest ja nendevahelistest seostest

omandada oskus lahendada tüüpilisemaid erialaseid probleeme

(troubleshooting)

omandada orienteerumisvõime erialastes tehnilistes

dokumentatsioonides (manual, reference guide etc)

omandada baasteadmised erialaga seotud reaalainetes

(rakendusmatemaatika, elektroonika , rakendusfüüsika ja

digitaaltehnika)

omandada esmaabi andmise oskused ja töötervishoiualased

teadmised

omandada algteadmised projektijuhtimisest

saada baasteadmised majandusarvestusest ja raamatupidamise

põhimõtete rakendamisest arvutil

omandada inglisekeelne tööalane suhtlemisoskus keeles ja kirjas

omandada ladus suhtlemis- ja klienditeenindusoskus

orienteeruda tööõigusega seonduvates õigusaktides

omandada majandusalased ja ettevõtlusalased algteadmised

omandab orienteerumisvõime kutsealaga seonduvates õigusaktides

omandada organisatsioonikäitumise alused

Et tagada õpilase edukas konkureerimine avatud tööturul on õppekava ülesanne

motiveerida õppijaid enesearendamisele ja pidevõppele, soodustada iseseisva

algatusvõime arengut ning sotsiaal-kultuurilise kompetentsuse saavutamist

ühiskonnas toimetulekuks ja anda võimalus järgmiste üldpädevuste omandamiseks:

suhtlemisoskus

meeskonnatööoskus

probleemide eduka lahendamise oskus

loov-kriitilise mõtlemise oskus

tasakaalustatud analüütilis-sünteetilise mõtlemise oskus

analüüsi- ja sünteesioskus

käitumine kriisiolukordades (system malfunction etc)

teadmised erialaste materjalide leidmiseks

teadmised enda erialaseks täiendamiseks,

edasiõppimisvõimalustest, tuleviku perspektiividest

7

2. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Õpilaste kooli vastuvõtu kord on kinnitatud 05.12.2008.a Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga nr 42. Muudetud ja täiendatud: direktori

käskkiri 20.02.2009 nr 64 (alus "Kutseõppeasutuste seaduse", haridus- ja

teadusministri 11.04.2002 määruse nr 33: "Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtmise

kord" ja 21.03.2007 määruse nr 25 "Töökohapõhise õppe rakendamise kord").

http://www.hariduskeskus.ee.n13.nss.ee/index.php?id=47

Erialale arvutid ja arvutivõrgud (kutsekeskharidusõpe) võivad õppima asuda

inimesed, kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab

õppida ja töötada infotehnoloogia kutsealal.

Õpilaskandidaadi esitatavad dokumendid:

avaldus, mis täidetakse elektrooniliselt dokumentide esitamisel

põhi- või keskharidust tõendava dokumendi originaal või selle kinnitatud

koopia

tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilase tervisliku seisundi kohta

väljastatud tõend või selle koopia

neli fotot suurusega 3x4 cm

vanema või eestkostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine

isikut tõendav dokument (pass või ID kaart)

Vastuvõtt kooli arvutiteaduste valdkonda:

põhikooli lõputunnistuse aritmeetiline keskmine hinne võrdne või kõrgem kui

4,0 (vastuvõtukatseta)

põhikooli lõputunnistuse aritmeetiline keskmine hinne madalam kui 4,0

(kutsesobivusküsimustik-test)

Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli

vastuvõtukomisjon konsulteerides vastava ala asjatundjatega.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppimaasumine on reguleeritud Eesti

Vabariigi Valitsuse õigusaktidega.

3. Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpetaja põhioskused ja – teadmised

3.1.Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpetaja üldoskused ja – teadmised

Mõistab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldist olemust ja seoseid paljude

valdkondadega.

Majandusalased teadmised :

http://www.hariduskeskus.ee.n13.nss.ee/index.php?id=47

8

teab majandusteooria üldaluseid

teab ettevõtluse põhialuseid

teab turunduse põhialuseid

Õigusalased teadmised :

teab kutsealaga seonduvaid õigusakte

teab töösuhteid reguleerivaid õigusakte

Klienditeenindusealased teadmised :

tunneb teeninduskultuuri aluseid

teab klienditeenindaja rolli, teenindaja tööks olulisi isikuomadusi ning nende

arendamise viise

oskab hinnata erinevate klientide vajadusi

oskab toime tulla konfliktidega ning lahendada probleeme

oskab käsitleda kiitusi ja kaebusi

oskab tegutseda erinevates teenindussituatsioonides

tunneb viisakusreegleid ja oskab luua positiivset muljet

Suhtlemisalased teadmised :

teab suhtlemisteooria põhimõisteid

tunneb ja oskab kasutada erinevaid suhtlustehnikaid

suudab situatsioonis kiirelt ja adekvaatselt orienteeruda

omab rollitaju

omab meeskonnatööoskust

Töökeskkonnaalased teadmised :

tunneb tööohutust reguleerivaid seadusi

teab tööohutuse, töötervishoiu ja tööhügieeni nõudeid, oskab neid rakendada

teab esmaabi andmise põhimõtteid, oskab anda esmaabi

teab jäätmekäitluse s.h. ohtlike jäätmete käitlemise nõudeid

teab turvasüsteemide klassifikatsioone, oskab tegutseda eriolukordades

teab päästeteenistuse korraldust Eestis

teab elektriohutuse põhinõudeid

teab tuleohutuse põhinõudeid ja oskab kasutada tuletõrje- ja päästevahendeid

Keeleoskus :

oskab eesti keelt kesktasemel

oskab ühte võõrkeelt kesktasemel ja ühte võõrkeelt algtasemel

3.2. Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpetaja põhioskused ja – teadmised

Reaalainete alased teadmised ja oskused :

teab matemaatilise loogika põhimõisteid ja rakendusi, suudab lahendada

ülesandeid

9

teab lausearvutuse rakendusi matemaatikas, elektroonikas ja muudes

valdkondades

omab teadmisi keskkooli matemaatika põhikursuses mittesisalduvatest

teemadest ning suudab lahendada teemakohaseid ülesandeid

omab baasteadmisi elektroonikast ja digitaaltehnikast

Keeleoskus(erialane) :

oskab erialast eesti keelt kesktasemel

oskab erialast inglise keelt kesktasemel

Tehnilise dokumentatsiooni alased teadmised :

suudab lugeda erialast tehnilist dokumentatsiooni kesktasemel nii eesti kui

inglise keelset

Projektijuhtimisalased teadmised :

omab algteadmiseid projektijuhtimisest (s.h. süsteemide projekteerimisest NT

UML keelsed kirjeldused)

Arvutialased teadmised ja oskused:

omandab eeldused IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaste) oskuste

ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks.

omandab teadmised kontori-, esitlus- ja konverentsivahendite põhiomadustest

ja selle tehnika tõrgeteta tööks vajalikest ressurssidest. Peale mooduli läbimist

on õpilane iseseisvalt võimeline määrama vajaliku seadmestiku optimaalse

asukoha etteantud ruumis.

omandab põhiteadmised arvuti lisaseadmetest. Teab ja oskab nimetada

erinevate printerite, skannerite, monitoride ja multimeediumiseadmete

parameetreid ning erinevate printerite kasutusvaldkondi. Oskab hinnata

erinevate lisaseadmete sobivust arvutikomplektiga.

omandavad teadmised ja oskused failide haldamisest, teksti-, tabeli- ja

esitlusetarkvara kasutamiseks.

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab operatsioonisüsteemide

põhimõisted, toimimise printsiibid ning kasutatavate haldusmeetodite ideed.

omandab ülevaate arvutivõrkude ajaloost, ehitusest ja kasutatavatest

protokollidest. Õpingute käigus omandab põhiteadmised ISO OSI

raammudelist, kihilise arhitektuuri mõistest ja vajadusest ning TCP/IP

protokollist.

omandavad teadmisi serveriarvutis kasutatavatest protsessoritest ja mäludest.

Õppija saab ülevaate erinevatest andmete varundamise seadmetest ja

tehnoloogiatest ning oskab hiljem valida vajadustele sobivaid lahendusi.

Õppija suudab testida arvutite riistvara korrasolekut ja leida võimalikke vigu.

omandab sügavamad teadmised arvutivõrkudega seotud mõistetest,

kasutatavatest kaablitest ja protokollidest. Õppija on võimeline pärast mooduli

läbimist selgitama kasutajatele erinevate arvutivõrgu protokollide erinevust,

valima etteantud tingimustele vastavalt sobivaid andmesidelahendusi ja

seadistama erinevaid võrguparameetreid

omandab teadmised ja oskused elektrotehnika põhimõistetest, suurustest ja

ühikutest; elektriliste suuruste mõõtmistest, elektriahelatest; elektriliste

suuruste vahelistest seostest elektriahelates; Ohmi ja Kirchhoffi seadustest;

10

vahelduvvoolu mõistest ja lihtsamatest seostest vahelduvvooluahelas;

elektromagnetismi alustest.

Omandab baasteadmised arvutigraafika rakendusvaldkondadest,

põhimõistetest ja allikatest

omandab teadmised märgistuskeelte süntaksist ja semantikast ja oskab nende

abil luua dokumente ning oskab kasutada tarkvara, mis töötleb

märgistuskeeltes loodud dokumente.

omandab teadmised arvutite koostamisel kasutatavatest võtetest ja

töövahenditest ning oskuse kasutada arvutite koostamisel olukorrale vastavaid

töövõtteid.

omandab teadmised andmebaaside teoreetilistest alustest ja kasutamisest.

omandab teadmisi arvutivõrkudes kasutatavates seadmetest, nendega seotud

mõistetest ning oskused seadistada erinevaid võrguseadmete parameetreid.

Omandab masinprojekteerimisega seotud mõisteid ja koostamisoskuse

masinprojekteerimise tarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmeliste jooniste

joonestamiseks.

omandab ettekujutust MS operatsioonisüsteemide üldistest tööpõhimõtetest,

nende versioonide arengust ja teenustest, oskusi MS operatsioonisüsteemide

installeerimisest, häälestamisest ja administreerimisest.

omandada teadmisi nii (op)süsteemi -, kontrollerite-, kui

veebiprogrammeerimise tehnoloogiatest ning ülevaade

programmeerimiskeeltest ja nendevahelistest seostest

omandab põhiteadmised andmeturbe terminoloogiast ja andmekaitse

korraldamisest.

Omandab üldised teadmised protsesside kirjeldamise põhimõtetest ja

meetoditest. Praktilisi oskusi protsesside modelleerimiseks antakse ja

teoreetilisi teadmisi kinnistatakse voodiagrammi näite alusel.

omandab arusaama UNIXi laadsete operatsioonisüsteemide ülesehitusest ning

oskab neid installeerida ja hooldada.

omandab teadmised alternatiivsetest operatsioonisüsteemidest ja Mac OS

operatsioonisüsteemi kasutamise oskuse.

omandab teadmisi IT juhtimisprotsessist ja IT haldusest ettevõttes.

omandab teadmised peamistest võrgurakendustest ja oskab neid erinevates

operatsioonisüsteemides seadistada.

omandab teadmised grupitöö tarkvara liikidest ja omadustest ning õpib

kasutama peamisi grupitöö tarkvara lahendusi.

omandab teadmised ja oskused digitaaltehnika põhimõistetest, sh.

arvusüsteemidest ja Boole'i algebrast, levinumatest loogikalülidest ja

kombinatsioonloogika ning mäluga loogika lülitustest; programmeeritavast

loogikast, digitaalse signaalitöötluse alustest ning analoog-digitaal ja digitaal-

analoog-muundamisest, omab alusteadmisi digitaalskeemide tehnoloogilistest

lahendustest.

omandab ülevaadet keerulisematest välisseadmetest. Oskab hinnata

väliseadmete parameetreid. Oskab ühendada välisseadmeid arvutiga ja neid

seadistada.

omandab teadmised peamistest multimeediumi liikidest ja oskab kirjeldada

nende põhiparameetreid ja ressursivajadust.

omandab teadmised terminal-server lahendustest ja õpib vastavaid lahendusi

seadistada.

11

omandab teadmisi mikroprotsessortehnika alustest, liidestest ja infovahetuse

põhimõtetest, mikrokontrollerite olemusest.

omandab teadmisi tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise alustest,

funktsionaalskeemide koostamisest, reguleerimise ja programmeerimise

põhimõtetest, automaatikavahendite kasutamisest.

omandab teadmisi serverite operatsioonisüsteemidest ja oskuse neid

paigaldada ning hallata.

3.3. Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpetaja lisaoskused ja – teadmised

omab baasteadmiseid majandusarvestusest ja raamatupidamise põhimõtete

rakendamisest arvutil

omab baasteadmisi õpiprogrammidest

3.4. Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpetaja isikuomadused

Vaimsed omadused:

loogiline mõtlemine, matemaatiline võimekus, keskendumisvõime, visuaalne

mälu, planeerimisoskus.

Isikuomadused:

korrektsus ja täpsus, iseseisvus, vastutustunne, algatusvõime, otsustusvõime,

suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, abivalmidus, koostöövalmidus,

pingetaluvus, õpi-ja arenemisvalmidus.

12

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Eriala arvutid ja arvutivõrgud õppe kestvus (kutsekeskharidusõpe) on kokku 3 ja pool

õppeaastat ehk 140 õppenädalat, millest 100 õppenädalat moodustab kutseõpe ja 40

õppenädalat üldkeskharidus. Ühe õppenädala pikkuseks on 40 tundi, mis sisaldab nii

teoreetilist, praktilist kui individuaalset õpet.

Õppekava on üles ehitatud moodulsüsteemis.

Moodulite järjestust võib muuta või õpetada paralleelselt, kuid tuleb arvestada eriala

õpetamise loogilist ülesehitust.

Isikuomadusi kujundatakse ja arendatakse kogu õppeprotsessi ajal.

4.1. Moodulite nimetused ja mahud

Kutseõppe moodulite jaotustabel aastate lõikes:

A/P – auditoorne ja praktiline töö õppenädalates

P – praktika õppenädalates

I õppeaasta II õppeaasta

III õppeaasta

IV õppeaasta Kokku õppekavas

Nr. Mooduli nimetus A/P P A/P P A/P P A/P P

Üldõpingud

1 Tööohutus- ja tervishoid 1

1

2 Kirjalik asjaajamine 1 1

3 Suhtlemise alused 1

1

4 Klienditeeninduse alused 1 1

5 Rakendusfüüsika

2 2

6 Erialane inglise keel 2 2

7 Majanduse alused 1 1

8 Ettevõtluse alused 1 1

9 Õiguse alused 1 1

10 IT õigus 1 1

11 Projektijuhtimise alused 1 1

Põhiõpingud

1 Sissejuhatus arvutiteaduste valdkonna kutseõpingutesse 1

1

2 Grupitöö tarkvara 1

1

3 Arvutite riistvara alused 1

1

4 Arvutite lisaseadmed 1

1

5 Kontoritöö tarkvara 2

2

6 Operatsioonisüsteemide teooria alused 1

1

7 Arvutivõrkude alused 1

1

8 Tehnilise dokumentatsiooni mõistmine 1

1

9 Arvutite riistvara 1

1

10 Arvutivõrgud 3

3

11 Elektrotehnika 3

3

12 Arvutite koostetehnoloogia 2

2

13

13 Andmebaaside alused

2 2

14 Võrguseadmed 2

2

15 Elektroonika alused 2

2

16 Masinprojekteerimine 1

1

17 Microsoft Corp operatsioonisüsteemid 2

2

18 Programmeerimise alused 2

2

19 Andmeturbe alused

1 1

20 Protsesside kirjeldamine

1 1

21 UNIX operatsiooni süsteemid

2 2

22 Vähemkasutatavad operatsioonisüsteemid

1 1

23 Digitaaltehnika

3 3

24 Võrgurakendused

3 3

25 Arvutite lisaseadmed II

1 1

26 Kontori-, esitlus- ja konverentsivahendite kasutamine

1 1

27 Klient-server lahendused

1 1

28 Mikroprotsessorid ja kontrollerid

3 3

29 Tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimine

1 1

30 Automaatika alused

2 2

31 Serveri opsüsteemid ja nende haldus

2 2

32 IT korraldus

1 1

Valikõpingud 6 1 3

1 Joonestamine 2

2 Arvutigraafika 3

3 Rakendusmatemaatika 3

4 Märgistuskeeled (XHTML,XML) 3

5 Matemaatiline loogika 2

6 Multimeedium 4

Praktika

1 Praktika 5 5 5 10 25

25 5 20 5 20 5 10 10 100

Üldhariduslike ainete jaotustabel aastate lõikes:

Ainerühm Jrk nr Õppeaine I kursus II kursus III kursus kokku

I 1 Eesti keel 1 1 2 4

2 Kirjandus 1 2 3

3 Võõrkeel (inglise/saksa) 1 2 3 6

4 Vene keel 1 1 2

II 5 Matemaatika 2 2 2 6

6 Füüsika 2 1 3

7 Keemia 1 1 2

III 8 Geograafia 1 1

9 Bioloogia 1 2 3

IV 10 Ajalugu 2 1 3

11 Inimeseõpetus 1 1

12 Ühiskonnaõpetus 1 1

14

V 13 Muusika 1 1

14 Kunst 1 1

15 Kehaline kasvatus 1 1 1 3

10 15 15 40

4.2. Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Õpilasele on kooli poolt pakutavad järgmised valikulised moodulid:

Joonestamine

Arvutigraafika

Rakendusmatemaatika

Märgistuskeeled (XHTML,XML)

Matemaatiline loogika

Multimeedium Kooli poolt on valikulised moodulid pakutavad grupile kuni 30 õpilast. Moodulid on mõeldud eelkõige arvutid ja arvutivõrgud eriala täiendava lisana lähtudes arvutiteaduse valdkonnast. Õppija saab lisaoskusi veebipõhiste infosüsteemide programmeerimises, arvutigraafika loomisel ja modifitseerimises ning tugeva erialase matemaatika põhja. Kool pakub valikained mahus 17 õn, õppija peab valima valikainetest moodulid mahus 10 õn. Moodulite kirjeldused on lk 67.

4.3. Praktika korraldus

Õpilase praktika väljaspool kooli moodustab koguõppe mahust 25 õppenädalat.

Praktika on jaotatud 4 osasse. I õppeaastal 5 õn, teisel õppeaastal 5 õn, kolmandal

õppeaastal 5 õn ja neljandal õppeaastal 10 õn. Õppurile määratakse koolipoolne

praktikajuhendaja ja asutusepoolne praktikajuhendaja. Iga praktika periood lõpeb

praktika kaitsmisega kooli poolt valitud komisjoni ees. Praktika hinne moodustub

mõlema eelpool mainitud juhendaja hinnangust, praktika aruaandest ja kaitsmisel

saadud hindest.

Praktika hõlmab endas asutuses olevate olemasolevate IT vahendite ja arvutivõrkude

ehituse ja uute väljaehitatavate võrkude tehnoloogia tundmist, nende hoolduse ja

veatuvastuse testamise põhimõtetest arusaamist, samuti asutuse infotehnoloogilistest

tööpõhimõtetest üldist arusaamist.

Praktikat on võimalik teostada Eesti asutuses või ettevõttes, kus kasutatakse või

hooldatakse infotehnoloogilisi töövahendeid. Näiteks: Digistep OÜ, OÜ Skovteknik,

EGR Grupp OÜ, ITRING OÜ, Tahkuranna vallavalitsus, Ekspress Hotline, Pärnu

haigla, OÜ Noobel, Kilingi-nõmme vallamaja, August Kitzbergi nimeline

gümnaasium, MDM Auto, Active Systems, Sysadmin OÜ, Digistep OÜ, August

Kitzbergi nim.Gümnaasium, Scanfil OÜ, OÜ Arvutiparandus, Digistep OÜ, Pärnu

Hansagümnaasium

5. ÜLDISED HINDAMISE KRITEERIUMID

Teadmiste kontrollimiseks kasutatakse sõltuvalt mooduli sisust erinevaid vorme:

15

1) õpiprotsessi hindamine (üksiktulemuste hindamine)

2) kirjalikud tööd

3) iseseisva töö arutelu

4) arvestus

5) praktiliste oskuste hindamine

6) eksam

Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

1) 90--100% punktide arvust -- hinne «5»;




5) 0--24% punktide arvust -- hinne «1».

Esitatud skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib

panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust,

vigade arvu ja liiki.

Hindamisskaalad

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea»,

«4» -- «hea», «3» -- «rahuldav», «2» -- «puudulik» ja «1» -- «nõrk». Hinded «1» ja

«2» on mitterahuldavad hinded.

Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline esitus, kirjalik töö, praktiline

tegevus või selle tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises

tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline esitus, kirjalik töö, praktiline tegevus

või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb

väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline esitus, kirjalik töö, praktiline

tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid

praktilises tegevuses, teadmiste rakendamisel võib esineda raskusi. Õpilane vajab

juhendamist ja suunamist.

Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suulises esituses, kirjalikus töös,

praktilises tegevuses või selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb

rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise

korral.

Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suulisest esitusest, kirjalikust tööst,

praktilisest tegevusest või selle tulemusest järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste

puudumine.

Positiivsed hinded on: “3” – rahuldav, “4” – hea, “5” – väga hea

Mitterahuldavad hinded on: “2” – puudulik, “1” – nõrk

Hinnatakse kõiki mooduleid.

Moodul loetakse omandatuks pärast positiivse kokkuvõtva hinde saamist, eksami või

arvestuse positiivset sooritust.

16

Õpilasel on õigus sooritada ühes ja samas moodulis eksamit või arvestust kuni kaks

korda. Eksami või arvestuse kahekordsel sooritamisel negatiivsele tulemusele õpilane

üldreeglina kustutatakse kooli õpilaste nimekirjast.

Õpilasele, kes on koolist puudunud üle 50% erialamooduli tundidest või tal on

sooritamata 1/3 arvestuslikult hinnatavatest õppeülesannetest, võib jätta erialamooduli

hinde välja panemata.

Vastavalt moodulõppesüsteemile toimub mooduli hindamine tervikuna ja

kompleksselt. Mooduli hindamisviis on õppekavas konkreetse mooduli juures.

Praktika hinne moodustub kursuse juhendaja, praktikajuhendajate ja praktikandi

ettekande tulemusel, praktikat käsitleval seminaril. Praktika hindamisel pööratakse

põhitähelepanu kutsesobivusele ja pidevale arengule õppetöös. Praktika koondhinne

on hindeline (“1” – “5”).

6. LÕPETAMISE NÕUDED

6.1. Nõuded kooli lõpetamiseks

Õpilane on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud, kui ta on eriala Arvutid ja

arvutivõrgud õppekava (kutsekeskharidus) täitnud täies mahus, sealhulgas sooritanud

kutseharidusliku lõpueksami.

Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada kutsehariduslik lõpueksam, lõpueksam

sooritatakse komisjoni ees.

17

7. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD

7.1.Õppekava koostajate töörühm

Jüri Puidet - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tehnikaõppeosakonna juhataja

Silver Silluta - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

Värdi Soomann - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse vanemõpetaja

Kristi Lorents - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse vanemõpetaja

Kaivo Paal - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse IT spetsialist

Janek Leppnurm - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse IT spetsialist

Sander Mets - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

Enno Puidet - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

Varje Tipp - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

Üllar Tornik - Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja

18

8. KUTSEÕPPE ÜLDÕPINGUTE MOODULID

MOODUL 1 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised töökeskkonnast, tööohutust ja

töötervishoidu reguleerivast seadusandlusest, ohuteguritest, operatiivsest käitumisest

ohuolukorras ning oskuse osutada esmaabi.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS. Töökeskkond. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane

seadusandlus. Tööandja ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused ja

kutsehaigestumine. Õnnetusest teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus.

Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve.

3.2. TÖÖOHUTUS. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõuded

töökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid ja ohumärguanded.

Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll.

3.3. TÖÖTERVISHOID. Arvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired,

mõju silmadele, stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud.

Töökoha riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine.

3.4. TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted

tuleõnnetuse korral.

3.5. ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS. Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja

tähistamine skeemidel. Elektriseadmete kaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete

rikke korral. Ohtlik ja eluohtlik voolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul.

3.6. ESMAABI KORRALDUS. Esmaabi korraldus erinevate õnnetusjuhtumite korral.

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb

tule- elektri- ja üldohutuse nõudeid;

arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise

viise;

esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral;

tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks.

Õppija oskab

näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada;

sooritada ergonoomilisi harjutusi;

käituda ohuolukorras ja vajadusel osutada esmaabi.

5. Hindamine

19

Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest:

arvestuslikud tööd kõikide mooduli teemade kohta.

esmaabi teema peab olema hinnatud vähemalt hindele rahuldav

peavad olema kindlasti sooritatud praktiline esmaabi andmise oskuse test ja

teoreetiline valikvastustega test tegutsemisest tööõnnetuse korral.

Õppija säilitab teostatud tööd ja kogutud materjalid õpimapis.

MOODUL 2 KIRJALIK ASJAAJAMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erinevate (ameti)kirja liikide ja

otstarbe kohta, oskusi nende koostamiseks ning näpunäiteid vigade (sealhulgas

kantseliidi) vältimiseks nii suulises kui kirjakeeles, pakkuda nõuandeid, mida hiljem

praktikas hea kasutada


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS. Teksti tihendamine: tegusõnad ja nimisõnad;

Omadussõnade kasutamine. Sarnassõnade (häälikuliselt lähedaste, kuid erineva

tähendusega sõnade) loend koos selgituste ja näitelausetega (nt enamus, enamik;

määrama, määratlema jne).

3.2 KIRJA KOOSTAMISE ALUSED. Hea kirja tunnused: saaja kesksus, silmaga

haaratavus; täpsus, loetavus, õige toon (keeleliselt ja juriidiliselt, õige stiil.

Ametikirjale esitatavad, nõuded, ametikirja lauseehitus, ametikirjale sobiv sõnavara,

võõrkeelemõjud, nende ärahoid, praktiline kirja koostamine. Kirja loogilised osad:

sissejuhatus, probleemiesitus, lõppkokkuvõte.

3.3 KIRJALIKU ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamismõisted koos selgitustega.

Lühiülevaade elektroonilisest dokumendihaldusest.

3.4 DOKUMENDITÜÜBID. Avaldus, tellimuskiri, hinnapakkumine,

aktsepteerimiskiri, teade, kaebuse vastus: põhjendatud kaebus; põhjendamata kaebus;

protokoll, memo, teade. Reeglid e- maili saatmiseks

3.5 ABIMATERJALID JA NENDE LEIDMINE Keelekäsiraamatud, koduleheküljed,

dokumentide näidiseid jms. abi kust leida abi.



(ameti)kirjale esitatavaid nõudeid;

ametikirja lauseehitust;

allikaid, kust saab keelenõu ja –abi.

Õppija oskab

koostada erinevaid (ameti)kirju;

koostada keeleliselt korrektset (ameti)kirja ametitekste;

märgata eksimusi dokumendikeeles ning neid parandama.

20

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 10% testid (asjaajamise

põhimõistete tundmine ja dokumendi elemendid), 70% praktilised ülesanded mooduli

teemade kohta. 20% mooduli esimene teema.

MOODUL 3 SUHTLEMISE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et Mooduli eesmärgiks on arendada enesetaju, tõsta teadlikkust

oma suhetest ning õppida teiste inimeste vajadustega paremini arvestama. Moodul

sisaldab ka lihtsamate suhtlemistehnikate omandamist.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 INIMESE TERVIKKONTSEPTSIOON. Inimese käitumist mõjutavad tegurid.

Väärtused, eelarvamused ja hoiakud - nende mõju mõtlemisele ja tunnetele.

Käitumuslikud vajadused.

3.2 ENESETAJU. Minapilt. Minu tugevused ja nõrkused suhtlejana.

Eneseväärtustamine ja motiveerimine

3.3 ERINEVUSTE MÕISTMINE – SUHETE LOOMISE ALUS. Erinevad

mõtteviisid kui paratamatus ja elu loomulik osa. Vastuolude põhjused suhetes.

Sümpaatia ja empaatia. Usalduse loomine ja hoidmine.

3.4 Suhtlemisoskused. Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. Aktiivne

kuulamine. Selge eneseväljendus. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine.



oma käitumuslikke põhivajadusi, oma tugevusi ja nõrkuseid ning oskab neid oma

suhetes paremini arvestada;

aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid.

Õppija oskab

oskab analüüsida suhtlemissituatsioone ning paremini mõista teiste inimeste vajadusi.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 4 arvestuslikku hinnet kõikide

moodulite teemade kohta.

MOODUL 4 KLIENDITEENINDUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

21

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab üldised teadmised klienditeenindusest,

oskab

määratleda teenuse sihtgruppi ning hinnata sihtgrupi vajadusi.


2.1 Suhtlemispsühholoogia alused

3. Õppesisu

3.1 TEENINDUSE OLEMUS. KLIENT-TEENUSEPAKKUJA SUHE. Teeninduse

mõiste ja olemus. Kliendi mõiste. Näited teenindusolukordadest, kus ollakse klient ja

teenindaja.

3.2 TEENUSE KUJUNDAMINE JA SIHTGRUPI VALIK. Teenuse komponendid.

Siseteenused ja sisseostetavad teenused. Siseklient ja välisklient.

Positsioneerimistehnikad teenuse kujundamisel ja sihtgrupi valikul.

3.3 SIHTGRUPI VAJADUSTE KIRJELDAMINE. Kliendile loodav väärtus

(toode+teenus+suhe+imago)

3.4 TEENINDUSPROTSESS. Eeltöö, -häälestus. Usaldusliku kliendikontakti

loomine. Vajaduste väljaselgitamine. Lahenduste pakkumine ja kokkuleppe

saavutamine. Kontakti lõpetamine. Teenindusprotsess minu ametikohal.

3.5 KLIENDIKESKSE ORGANISATSIOONI OLEMUS. Teenindusstandardid –

eesmärk ja sisu. Hindamissüsteemid ja meetodid klienditeeninduse hindamiseks.

Näide ühe projektipõhise organisatsiooni teenindusstandardist, mis sisaldab protsessi

kirjeldust, teenindaja käitumiste kirjeldust ja hindamismudelit.

4. Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb

klient-teenindaja suhte olemust;

teenuse komponente;

teenindusprotsessi faase;

kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja kuidas neid kirjeldatakse

klienditeenindusstandardis.

Õppija oskab

tuua klient-teenindaja suhte kohta erinevaid elulisi näiteid;

määratleda teenuse sihtgruppi ja kirjeldada sihtgrupi vajadusi.



MOODUL 5 RAKENDUSFÜÜSIKA

2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erialaga seotud füüsika osadest

ja oskuse lahendada erialalisi füüsikaülesandeid.

2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

22

3. Õppesisu

3.1 LAINED, HELI JA VALGUS. Laineline liikumine; lainete liigid; laine omadused,

laine-kiirus; laine võrrand; lainete peegeldumine, murdumine ja läbi avade

kandumine; lainete liitumine; Doppleri efekt; seisulained, lainesõlmed; helilained ja

resonants; valguslained ja polarisatsioon; valguse elektromagneetiline ja nähtav

spekter; valguse neeldumine, peegeldumine ja ülekandumine; valguse dispersioon

(jagunemine) ja liitumine; valgustugevus, valgusvoog; elektromaneetilised võnkumise

(lained) ja Maxwelli võrrandid .

3.2 ELEKTER. Staatiline elekter; laengud; Coulomb’i seadus; dipoolid ja

dielektrikud; mahtuvus ja kondensaatorid; elektrivälja energia; alalisvool; Joule-Lenzi

seadus; juhtide takistus; elektromotoorne jõud ja pinge; Ohm’i ja Kirchoff’i seadused;

vooluga juhtme töö ja võimsus

3.3 MAGNETISM. Magnetväli; Ampere’i seadus ja magneetiline induktsioon;

voolukontuuri magneetiline moment; magnetvälja tugevus; Biot-Savart-Laplace’i

seadus; sirge voolu magnetväli; ringvoolu magnetväli; liikuva laengu magnetväli;

paralleelsete voolude vastasmõju; magnetvoog; magnetvälja tugevus; koguvoolu

seadus; Lorentzi jõud ja Halli efekt; elektromagneetiline induktsioon;

endainduktsioon; induktiivsus; magnetvälja energia.

3.4 RAADIOLAINED. Raadiolainete spekter; modulatsiooni liigid; signaali

vastuvõtt; lihtne raadiovastuvõtja; lihtne raadiosaatja; antennid;

3.5 SOOJUSTEHNIKA. Elektronide liikumisenergia ja soojus; ideaalne gaas; Browni

liikumine; molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand; soojuspaisumine;

soojusjuhtivus; soojusmahtuvus; isoprotsessid; termodünaamiline tasakaal;

termodünaamika I seadus; termodünaamika II seadus.



lainelist liikumist;

valguse murdumise, peegeldumis- ja läbikandumise aluseid;

staatilise elektri ja alalisvoolu protsesse;

magnetvälja, induktsiooni, magnetvoo mõisteid;

magneetilise salvestuse põhimõtteid;

raadiolainete saatmise ja vastuvõtmise põhimõtteid;

termodünaamilisi protsesse.

Õppija oskab

teha alalisvoolu ja staatiliste laengute arvutusi;

teostada magnetvälja tugevuse, magnetvoo ja induktsiooniarvutusi ;

teostada lihtsamaid soojusarvutusi.



MOODUL 6 ERIALANE INGLISE KEEL

2 õn

23

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tulemaks toime

inglise keelega erialases töökeskkonnas.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. ARVUTIKASUTUS. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabeltöötlus. Esitlus. Interneti

kasutamine.

3.2. PROJEKTITÖÖ. Projektitöö meetod. Projekti planeerimine, põhimõtted, ajajuh-

timine, infovahetus, meeskond, teostamine, tulemuslikkus.

3.3. IT ÕIGUS. Isikuandmete kaitse. Andmekogud. Digitaalallkiri. Autoriõigused. IT

kuritegevus. IT lepingud. Kutse-eetika.

3.4. RIISTVARA. Arvuti ehitus. Protsessorid. Emaplaadid. BIOS. Mälud. Kõva-

kettad. Andmekandjad. Videokaardid. Helikaardid. Korpused. Sisendseadmed.

Väljundseadmed. Monitorid. Videoprojektor. Kõlarid ja mikrofonid. Mälukaardid.

3.5. OPERATSIOONISÜSTEEMID. Operatsioonisüsteemi eesmärk ja ülesanded.

Operatsioonisüsteemide tüübid, versioonid. Töökeskkonnad. Rakendusprogramm ja

operatsioonisüsteem. Kasutajad.

3.6. ARVUTIGRAAFIKA. Arvutigraafika põhimõisted. Värvusõpetus.

Rastergraafika, vektorgraafika. Pilditöötlus.

3.7. MULTIMEEDIUM. Multimeedium. 3D, veeb, animatsioon, video ja heli.



erialast terminoloogiat;

Õppija oskab

ettevalmistuseta vestelda erialastes küsimustes;

lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti, edasi anda sisu erialases

inglise keeles;

koostada adekvaatselt oma erialaga seonduvaid inglikeelseid tekste ja dokumente.



MOODUL 7 MAJANDUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab majandusalased põhimõisted ja saab aru

majanduse seaduspärasusest ning turumajanduses toimuvatest protsessidest.


Puuduvad

24

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS. Majanduse põhimõisted. Majanduse põhiprobleemid.

Majanduslikud seosed. Ressursid. Majanduslik stabiilsus. Valitsuse roll ja

funktsioonid. Turumajandus, selle komponendid. Eesti majanduse arengusuunad.

Euroopa Liidu roll majanduse suunamisel.

3.2. TURUNDUSE PÕHIMÕISTED. Nõudlus ja pakkumine. Turu liigid.

Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus. Maksud,

maksusüsteem, maksustamise põhimõtted.

3.3. RAHA JA MAJANDUS. Raha, raha omadused, funktsioonid, liigid.

Rahandusasutused. Eesti rahandussüsteem. Riigi eelarve. Pangasüsteem.


Õppija teab ja tunneb:

majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme;

Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

turumajanduse põhikomponente;

maksustamise põhimõtteid;

rahanduse põhimõisteid.

Õppija oskab:

kasutada majandusalast informatsiooni.



MOODUL 8 ETTEVÕTLUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused ettevõtlusega seotud

terminoloogiast, erinevatest ettevõtlusvormidest, äriplaani olemusest,

majandusarvestuse põhimõistetest, tööjõuturust.


2.1 Majanduse alused

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSSE. Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtja

isik. Ettevõtte funktsioonid. Ettevõtete liigitus. Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja

ettevõtlusvormi valik. Ärivormide põhierinevused. Ettevõtte alustamise põhietapid.

Äriseadustik.

3.2. ETTEVÕTTE LOOMINE. Uue ettevõtte loomine. Ettevõtte ostmine.

Frantsiisimine. Ettevõtluse tugisüsteemid.

3.3. ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN. Äriidee. Ettevõtte missioon. Äriplaani struktuur ja

vormistamine. Tooted ja teenused. Põhitegevusalad. Konkurendid ja nende

hindamine. Turusituatsiooni analüüs. Ettevõtte asukoha analüüs. Ettevõtluskeskkonna

analüüs. Finantseerimine ja riskide hindamine.

3.4 ETTVÕTTE JUHTIMINE. Juhtimine. Juhtimise funktsioonid.

Kvaliteedijuhtimine. Personaliga seotud küsimused. Ettevõtte edutegurid.

25

3.5. MAJANDUSARVESTUS. Ettevõtte kulud ja tulud. Tekke ja kassapõhine

raamatupidamine. Kassapõhise raamatupidamise erinevused FIEdele. Palgaarvestus.

Ettevõtte maksustamine. Ettevõtte pankrott, selle põhjused, pankrotiga seonduvad

tegevused. Bilanss, selle struktuur. Kasumiaruanne. Majandusaasta aruanne.

3.6. HANKED JA LEPINGUD. Hanked, nende läbiviimise kord. Allhanked.

Lepingute sõlmimine.

3.7. TÖÖJÕUTURG. Pakkumine, nõudlus, tööjõuturu tasakaal. Töötus, selle

põhjused, tööpoliitika.



ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse põhivorme;

ettevõtte loomise põhietappe;

äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid;

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske;

ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.

Õppija oskab

valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi;

püstitada äriideed ja koostada äriplaani;

planeerida ettevõtte tegevust;

analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte riskitegureid.



MOODUL 9 ÕIGUSE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija saab aru EV õigussüsteemist ja omab ülevaadet

olulisematest töösuhteid ja asjaajamist reguleerivatest õigusaktidest, millega ta

igapäeva töös võib kokku puutuda.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 EESTI VABARIIGI ÕIGUSRUUM. EV seadusandlikud organid (kes töötab

seadused välja, kes kinnitab jne). Õigusnorm, õigusakt (liigitus ja hierarhia - mis on

millest ülimuslikum). Õigusaktide kehtivus ja avaldamine (millal loetakse seadusakti

jõustunuks). Õigusaktide leidmine.

3.2 VÕLAÕIGUS. Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping,

liisinguleping, käendusleping ja laenuleping.

3.3 ÄRIÕIGUS. Ettevõtja asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine,

äriregister.

3.4 TÖÖÕIGUS. Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Töölepingu

olemus, kohustuslikud tingimused (kuidas peab olema fikseeritud töötasu,

26

tööülesanded jne). Töölepingu tähtaeg, määratud ja määramata tööaeg. Katseaeg, selle

eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingu muutmine, lõpetamine, poolte õigused ja

kohustused. Töövõtu- ja käsunduslepingu kasutamine, olulisemad erinevused

võrreldes Töölepinguga. Töö ja puhkeaja seadus - summeeritud tööaja arvestus versus

tavaline normtööaeg. Puhkuseseadus, puhkuste liigid, kestus, puhkusetasu.

Ravikindlustus, kuidas hüvitatakse töövõimetuspäevad, kes annab välja

töövõimetuslehe ning kuhu ja millal töötaja peab selle esitama. Avaliku teenistuse

seadus, kõige olulisemad erinevused võrreldes Töölepingu seadusega.

3.5 KOHTUSÜSTEEM. Mis kohtud on olemas ja millega keegi neist tegeleb, kust

leida abi ja dokumentide näidiseid puhuks, kui on vaja pöörduda kohtu poole.

3.6 NOTAR. Kes on notar ning milliseid toiminguid notari juures teha saab ja tegema

peab

3.7 KARISTUSÕIGUS. Väärteod ja kuriteod. Kust leida teod, mida loetakse

kriminaalkuritegudeks ja mida väärtegudeks.



Eesti Vabariigi õigussüsteemi;

olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi;

töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi.

Õppija oskab

leida ja tõlgendada õigusakte;

hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.



MOODUL 10 IT Õigus

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija saab põhiteadmised IT valdkonna õiguskaitsest ja

seadustest.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS. IT valdkonna õigusaktid. Riigi teataja. Avaliku teabe

seadus. Kontrolli- ja järelvalveasutused.

3.2. ISIKUANDMETE KAITSE. Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus.

Isikuandmete kaitse seadus.

3.3. ANDMEKOGUD. Andmekogude moodustamine ja registreerimine.

Andmekogude seadus. ISKE.

3.4. INFOÜHISKONNA TEENUSED. Infoühiskonna teenuse seadus.

3.5. DIGITAALALLKIRI. Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus.

27

3.6. AUTORIÕIGUSED. Varalised õigused. Õiguste kaitse. Autoriõiguse seadus.

Litsentsid.

3.7. IT KURITEGEVUS. Tarkvarapiraatlus. Karistused. Karistusseadustiku

vastavad sätted.

3.8. IT LEPINGUD. IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid

lepingutes. Lepingute rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld.

Võlaõigusseaduse vastavad sätted.

3.9. KUTSE-EETIKA. Head tavad.

4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb

IT valdkonna õigusakte;

isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist;

seadusvastase tegevuse ohte;

kutse-eetika väärtusi.

Õppija oskab

leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte;

tegutseda vastavalt seadusandlusele.



MOODUL 11 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised projektijuhtimise tehnoloogiast

ja projektitöös vajalike praktilised juhtimisalased oskused


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 PROJEKT. Projekti ja projektijuhtimise definitsioon. Miks ja millal

projektimetoodikat kasutada. Kus ja kuidas projektitööst kasu saada.

3.2 PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine või idee läbivaatamine,

eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti teostatavuse

kontroll ja vastavad juhtimisotsused

3.3 PROJEKTI PLANEERIMINE. Projekti planeerimine põhimõtted. Tegevuste ja

nende vaheliste seoste määratlemine. Prioriteetide määratlemine, Projekti jaotamine

osaprojektideks. Ressursside planeerimine (aeg, raha, inimesed).

3.4 AJAJUHTIMINE. Oma ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise

võimalused. Ajavarude juhtimine projektis. Ajajuhtimine lähtuvalt prioriteetidest.

Ajakao põhjused.

3.5 INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Kuidas kindlustada informatsiooni

jõudmine kõigile, kes seda vajavad

28

3.6 PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende

vastutused/õigused

3.7 PROJEKTI TEOSTAMINE. Projekti algus. Tegevuse operatiivne

organiseerimine, Tegevuse kontrollimine. Projekti edenemise mõõtmine,

projektikoosolekud ja nende juhtimine. Muudatused projekti käigus. Mida peab

muudatuste sisseviimisel arvestama ja kontrollima.

3.8 PROJEKTI LÕPETAMINE. Projekti lõpp projektijuhi jaoks ja meeskonnale.

Projekti tulemuslikkuse analüüs.



projektijuhtimise protsessi;

projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid;

muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel;

tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning

nende ennetamise võimalusi.

Õppija oskab

püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete;

koostada projekti;

hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust; analüüsida ressursside

kasutamist.



29

9. KUTSEÕPPE PÕHIÕPINGUTE MOODULID

MOODUL 1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE

1 õn

1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab eeldused IKT (info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogiaalaste) oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks õpinguteks.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPINGUKORRALDUS. Õpperühmaga tutvumine.

Kooli erinevad teenindusüksused. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond. Kooli

kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon.

Tunniplaanide koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nende

kättesaadavus. Kooli tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenused.

3.2. ERIALA TUTVUSTUS. Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade

omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine,

kutsestandardid. Erialased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja

tööandjate ootused. Erialaga seotud ettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee

jätkamiseks (elukestev õpe) ja karjääri planeerimine.

3.3. ÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid,

harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö; praktika; rühmatöö jne).

Kirjalike tööde (raportite, uurimistööde jne) jt kodutööde üldised koostamise,

vormistamise, esitamise ja hindamise põhimõtted ja nõuded.



õpitavat eriala, õppetöö korraldust;

õppekava sisu ja ülesehitust;

õppija õigusi ja kohustusi;

kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid;

erinevaid õppemeetodeid;

erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi.

Õppija oskab

anda hinnangut enda sobivuse kohta valitud erialal õppimiseks;

orienteeruda kutseõppeasutuse õpikeskkonnas ja toime tulla vastavalt kooli

sisekorra eeskirjadele ja kehtestatud nõuetele;

valida sobivaid õpimeetodeid iseseisvalt õppimiseks;

iseseisvalt õppida vastavalt võimetele ja antud õppeülesannetele;

koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid ja raporteid;

oskab hankida ja töödelda erialast informatsiooni;

teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust.

30

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest :

kirjalikud teadmiste testid kõikide mooduli teemade kohta (3) ja peab olema esitatud

essee “Miks asusin õppima eriala arvutid ja arvutivõrgud”.

MOODUL 2 GRUPITÖÖ TARKVARA

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised grupitöö tarkvara liikidest ja

omadustest ning õpib kasutama peamisi grupitöö tarkvara lahendusi.


2.1 Kontoritöö tarkvara

2.2 Projektijuhtimise alused

3. Õppesisu

3.1 GRUPITÖÖ. Grupitöö mõiste, ajahalduse mõiste ning selle vajadus. Meeskonnas

ristkasutatav info ja selle koordineerimine. Suhtlus grupis ja selle juhtimine.

3.2 GRUPITÖÖ TARKVARA LIIGID. Suhtlustarkvara, ajahaldustarkvara,

ressursside haldustarkvara, projektide haldustarkvara, intranet, ekstranet ja e-

õppekeskkonnad.

3.3 SUHTLUSTARKVARA. E-mail, postiloend (mail list), foorumid, jututoad,

blogid ja sõnumivahetus (messenger). Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad

tarkvaralised lahendused ja keskkonnad. Dokumendihaldustarkvara.

3.4 RESSURSSIDE HALDUSTARKVARA. Elektroonilised kalendrid, nende

jagamine. Töötajate ajahaldustarkvarad, tööde registreerimiseks ja jälgimiseks

mõeldud tarkvara. Ruumide ja muude varade haldustarkvara. Nende vahendite

realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised lahendused ja keskkonnad.

3.5 PROJEKTIDE HALDUSTARKVARA. Projektijuhtimiseks ja –halduseks

mõeldud eritarkvarad ja nende kasutamine.

3.6 INTRANETILAHENDUSED. Intranet kui grupitöövahendite kogum,

Intranetilahendused ja nende teostamiseks mõeldud valmislahendused. Intraneti

planeerimine, intraneti vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine.

3.7 EKSTRANETILAHENDUSED. Ekstraneti vajadus ja ekstraneti teostamiseks

mõeldud valmislahendused.

3.8 E-ÕPPEKESKKONNAD. Levinumad e-õppekeskkonnad ja nende kasutamine.

3.9 GRUPITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE. Ühe grupitöö keskkonna pikem

tutvustus ja kasutamine. Ühe intraneti valmislahenduse paigaldamine, kohandamine ja

kasutamine.



grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid;

grupitöö tarkvara liike;

31

peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi.

Õppija oskab

kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi;

hinnata intraneti vajadusi; paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti

valmislahendust.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : kirjalikud teadmiste testid

kõikide mooduli teemade kohta (3), praktiline tarkvara kasutamise oskus olemas

kasutajakontod.

MOODUL 3 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ülevaate arvuti riistvarast. Teab millistest

komponentidest koosneb arvutikomplekt. Tunneb ja oskab nimetada peamiste

arvutikomplekti komponentide parameetrid. Suudab määrata erinevate

arvutikomplekti komponentide omavahelist sobivust.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 ARVUTI EHITUS. Arvutikomplekti komponendid. Personaalarvuti ehitus.

3.2 PROTSESSORID. Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad,

põlvkonnad. Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid.

3.3 EMAPLAADID. Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. Katkestused (IRQ),

otsepöörduse (DMA) ja sisend-väljund(I/O)-aadressid. Laienduspesad. Integreeritud

seadmed. Liidesed

3.4 MÄLUD. ROM ja RAM. ROM’i liigid. SRAM’id, nende kasutusvaldkonnad ja

parameetrid. DRAM’id nende kasutusvaldkonnad ja parameetrid. Enamlevinud

mälukiipide tüübid ja paigaldus.

3.5 SISEND-VÄLJUND

3.5.1 SISEND-VÄLJUND BAASSÜSTEEM(BIOS). BIOS’i ülesanded ja tüübid.

BIOS’i seadistusprogrammid. BIOS’i uuendamine. BIOS veakoodid. BIOS’i

parameetrite hoidmine ja seadmine.

3.5.2 KÕVAKETTAD. Kõvaketta kontrollerid, nende tüübid ja parameetrid: ATA,

Serial ATA, SCSI. Kõvaketta ehitus. Info paigutamine kõvakettale. Kõvaketta tüübid

ja parameetrid.

3.5.3 ANDMEKANDJAD. Diskett ja disketiseadmed. Optilised seadmed ning

meediad. Lindiseadmed, mälukaardid.

3.5.4 VIDEOKAARDID. Videokaartide tüübid, parameetrid. Videokaartide jaoks

mõeldud laienduspesad (AGP, PCI-E). Videokaardi väljundid (VGA, DVI, TV-out)

3.5.5 HELIKAARDID. Helikaardide tüübid ja parameetrid.

3.5.6 MUUD LAIENDUSKAARDID.

3.6 KORPUSED. Korpuste tüübid, komponentide paigutus korpuses. Toiteplokid ja

toitestandardid.

32

3.7 TÜÜPILISED RIISTVARA VEAD. Vea tuvastus. Abinõud.

3.8 TEHNILINE DOKUMENTATSIOON. Riistvara dokumentatsioon nii kaasasolev

kui Internetist leitav.



arvutikomplekti komponente;

arvutikomplekti parameetreid;

arvutikomplekti komponentide parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist

sobivust.

Õppija oskab:

hinnata arvutikomplekti parameetreid;

valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente;

leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielike

kasutusjuhendeid ja parameetreid.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 6 arvestuslikku hinnet mooduli

1 kuni 2 teema kohta. 1 hinne iseseisev töö (referaat ühest mooduli teemast süvitsi).

MOODUL 4 ARVUTITE LISASEADMED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised arvuti lisaseadmetest. Teab

ja oskab nimetada erinevate printerite, skännerite, monitoride ja multimeediumi-

seadmete parameetreid ning erinevate printerite kasutusvaldkondi. Oskab hinnata

erinevate lisaseadmete sobivust arvutikomplektiga.


2.1 Arvutite riisvara alused

3. Õppesisu

3.1 LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED

3.2 JUHTMEVABAD LAHENDUSED JA LIIDESED.

3.3 SISENDSEADMED. Klaviatuurid, hiired, mängupuldid ja puutetundlikud

seadmed. Nende ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad.

3.4 PRINTERID

3.4.1 TINDIPRINTERID. Tindiprinterite tööpõhimõte, ehitus, parameetrid,

ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Fotoprinterid.

3.4.2 LASERPRINTERID. Kasutatavad tehnoloogiad, tööpõhimõte, ehitus ja

erinevad kulumaterjalid. Laserprinterite parameetrid, ühendamisvõimalused ja

kasutusvaldkonnad. Digitaalne trükipress.

3.4.3 VÄHEM KASUTATAVAD PRINTERID. Maatriks-, termo- ja muud printerid.

Nende ehitus, parameetrid ja kasutusvaldkonnad.

3.5 SKÄNNERID. Portatiivsed ja lauaskännerid, vöötkoodilugeja. Skännerite

tööpõhimõte, ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad.

3.5.1 TEKSTITUVASTUS. Tekstituvastustarkvara ja selle tööpõhimõte. Täpitähed ja

nendega seotud probleemid.

33

3.6 MULTIFUNKTSIONAALSED SEADMED. Kontorikombainid, nende

parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad.

3.7 KUVARID (MONITORID). Katoodkiiretoru (CRT) ja vedelkristall (LCD)

monitorid, plasmaekraanid. Nende ehitus, tööpõhimõte, parameetrid ja

ühendamisvõimalused.

3.8 VIDEOPROJEKTOR. Erinevate videoprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja

parameetrid. Paigutamise ja paigaldamise alusteadmised.

3.9 KÕLARID JA MIKROFONID. Kõlarite ja mikrofonide tüübid, parameetrid,

ühendamisvõimalused ja paigutamine.

3.10 MÄLUKAARDID. Peamised multimeediumseadmetes kasutatavad mälukaardid,

nende parameetrid ja lugemisseadmed. USB mäluseadmed.

3.11 VIDEO- JA AUDIOSEADMED.



lisaseadmete liike ja tüüpe;

lisaseadmete peamisi parameetreid ja kasutusvaldkondi;

lisaseadmete omavahelist sobivust.

Õppija oskab

hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid;

valida vajadusele vastavaid lisaseadmeid.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest: 5 arvestuslikku tööd mooduli

teemade kohta.

MOODUL 5 KONTORITÖÖ TARKVARA

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmised ja oskused failide haldamisest,

teksti-, tabeli- ja esitlusetarkvara kasutamiseks.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. FAILIHALDUS. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine

erinevates formaatides. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või

kausta otsimine failisüsteemist. Lihtsa tekstiredaktori kasutamine. Printimine.

3.2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötluse vahendid. Tekstitoimetid ja

tekstiprotsessorid. Teksti sisestamine, toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid

ja dokumendistiilid, nende vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine.

Objektide lisamine dokumenti ja nende vormindamine. Päis ja jalus. Hulgipostitus.

Dokumendi printimine. Makrod.

3.3. TABELTÖÖTLUS. Tabeltöötlusprogrammid. Andmete lisamine ja

korrigeerimine. Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Dokumendi

kujundamine tabeltöötlusprogrammis. Diagrammide loomine ja kujundamine.

Objektide lisamine. Tabeli ja diagrammi printimine. Makrod.

34

3.4. ESITLUS. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse ettevalmistamine, loomine ja

salvestamine erinevates formaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine ja kustutamine.

Teksti vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine. Olemasolevate

slaidimallide (Template) kasutamine. Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide

printimine. Slaidiseanss. Import-eksport.

3.5. INTERNET.

4. Õpitulemused


failiformaate;

tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ja tööpõhimõtteid.

Õppija oskab

töötada failidega ja kaustadega;

tekste vormindada;

tabelarvutust ja koostada diagramme;

luua esitlusi;

kasutada efektiivselt kontoritarkvara rohkeid võimalusi.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : praktilised tööd iga mooduli

teema kohta. 5 arvestuslikku hinnet.

MOODUL 6 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab operatsioonisüsteemide põhimõisted,

toimimise printsiibid ning kasutatavate haldusmeetodite ideed.


2.1 Arvutite riistvara alused

3. Õppesisu

3.1 ARVUTISÜSTEEMIDE STRUKTUURID JA OPSÜSTEEMI FUNKTSIOONID.

Riistavaralise platvormi ja operatsioonisüsteemi seosed. Operatsioonisüsteemi

peamised ülesanded. Protsessori tööpõhimõte, protsessori haldus. Seadmeajurite

olemus. Kasutajaliidesed ja süsteemitarkvara ning süsteemihalduses kasulikud

rakendusprogrammid.

3.2 PROTSESSIDE HALDUS. Protsesside liigid, lõimed. Protsessori plaanuri

algoritmid. Sünkroniseerimine. Ressursside haldamine, ummikud.

3.3 MÄLU HALDAMINE. Mälu reserveerimine ja eraldamine. Segmentimine,

lehekülgmälu. Virtuaalmälu, lehekülgede asendamise meetodid.

3.4 FAILISÜSTEEMID. Faili mõiste, tema atribuudid. Kataloogid. Failide kaitse.

Ühiskasutus.

3.5 ERINEVAD OP SÜSTEEMID



35

opsüsteemide põhifunktsioone

protsessi ja lõime mõisteid ning nende

protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid

ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi

mälu haldamise printsiipe, mälusegmendi ja –lehe mõisteid

virtuaalmälu põhimõtteid failisüsteemide korralduse põhimõtteid

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : mooduli teemade kohta 5

arvestuslikku hinnet.

MOODUL 7 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ülevaate arvutivõrkude ajaloost, ehitusest ja

kasutatavatest protokollidest. Õpingute käigus omandab põhiteadmised ISO OSI

raammudelist, kihilise arhitektuuri mõistest ja vajadusest ning TCP/IP protokollist.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS ARVUTIVÕRKUDESSE. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu

ning lühitutvustus. Andmeside üldpõhimõtted. Võrgutüübid (kohtvõrk, laivõrk jne).

Võrgutopoloogiad (siin-, ring-, täht-, hübriidtopoloogia jne). Lihtsamate

võrguseadmete lühiülevaade (jaoturid, lülitid, sillad, ruuterid, võrgulüüsid jne.)

3.2 KIHILINE ARHITEKTUUR. Kihilise arhitektuuri mõiste ja vajadus. Näited

kihilise arhitektuuri toimimisest (postkontori vms näitel). ISO OSI mudeli seitse kihti,

nende lühitutvustus. TCP/IP mudeli neli kihti, TCP/IP ja ISO OSI mudelite kihtide

võrdlus.

3.3 FÜÜSILINE KIHT. Signaalitöötluse lühitutvustus, modulatsiooniliigid. Kaablite

lühitutvustus (sh koaksiaalkaabel, keerdpaarikaabel ja optiline kaabel). Traadita

võrkude lühitutvustus.

3.4 ANDMESIDEKIHT. Etherneti protokolli lühitutvustus. CSMA/CD ja CSMA/CA

protokollide lühitutvustus. 802.11 protokolli lühitutvustus. Võrgukaardid ja

võrgukaardi füüsiline aadress.

3.5 VÕRGUKIHT. IP (v4 ja v6) protokolli lühitutvustus, IP aadresside ülesehitus ja

klassid, võrgumask. ARP protokolli tööpõhimõte ja vajadus. Teiste levinumate

võrgukihi protokollide lühitutvustus.

3.6 TRANSPORDIKIHT. TCP ja UDP protokollide tööpõhimõte ja erinevus. Teiste

levinumate transpordikihi protokollide lühitutvustus.

3.7 SEANSIKIHT. Seansi mõiste. TCP protokolli abil ühenduse loomine, kolme

kätlemise reegel.

3.8 ESITLUSKIHT. Protokollide SSL ja TSL lühitutvustus ja tööpõhimõte. Teiste

levinumate esitluskihi protokollide lühitutvustus.

36

3.9 RAKENDUSKIHT. DHCP, DNS, FTP, HTTP, S-HTTP, IMAP, LDAP, NNTP,

NTP, POP, POP3, SMTP, SNMP, TELNET ja TFTP protokollide lühitutvustus ja

kasutusvaldkonnad. Teiste levinumate rakenduskihi protokollide lühitutvustus.



kihilise arhitektuuri mõistet ja olulisust arvutivõrkudes;

ISO OSI raammudeli kihte ja nende peamisi ülesandeid;

arvutivõrkude ehitamiseks kasutatavaid meediume ja seadmeid;

TCP/IP protokoll tööpõhimõtet;

IP aadresside ülesehitust ja klasse;

enamlevinud rakenduskihi protokolle, nende kasutusvaldkondi ja porte.

Õppija oskab

nimetada ISO OSI raammudeli kihid ja nende peamised ülesanded;

valida sisevõrgu jaoks sobivaid IP aadresside vahemikke;

selgitada TCP ja UDP protokollide erinevust;

nimetada peamised rakenduskihi protokollid, nende kasutusvaldkonnad ja pordid.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 1 referaat ühe teema kohta ja

selle kaitsmine 2 arvestuslikku hinnet. Lisaks kaks tööd mis koosnevad nii mõistetest,

kui IP vahemike arvutamisest.

MOODUL 8 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erialal kasutatavatest

dokumentatsiooni liikidest ja oskuse neist dokumentidest kiiresti vajalikku

informatsiooni leida.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI LIIGID. Organisatsioonipoliitika,

organisatsiooni protseduurireeglid; teostatavus-, hinnangu- ja soovitusraportid;

tehnilise tausta raportid, uurimustööde aruanded; äriplaanid, standardid ja tehnilised

tingimused; joonised; tehnikavaldkonna kasutajajuhendid (käsiraamatud), tehnilise

dokumentatsiooni standardid.3.2 JOONISED. Jooniste põhiosad ja

koostamispõhimõtted, mõõtkavad ja tingmärgid. Joonistelt vajaliku informatsiooni

saamine.

3.3 SEADME PASS (KÄSIRAAMAT). Erinevate tehniliste seadmete käsiraamatud.

Arvuti komponentide käsiraamatud ja nende üleehitus ning kasutamine.

3.4 JUHENDID. Kasutajajuhend, selle sisu ja ülesehitus. Koostamisjuhend, selle sisu

ja ülesehitus. Teenindusjuhend, selle sisu ja ülesehitus. Seadme kasutamise juhend ja

protsessihalduse juhend. Juhendite leidmine seadmete tootjate kodulehekülgedelt.

37

3.5 UML DIAGRAMM. UML diagrammide elemendid, seoste ja assotsiatsioonide

kirjeldamiseks kasutatavad tingmärgid. UML diagrammidest vajaliku info leidmine.

3.8 KASUTAJAJUHENDI KOOSTAMINE.



tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe;

joonistel kasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke;

UML diagrammidel kasutavaid elemente ja tingmärke;

erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamise põhimõtteid.

Õppija oskab

leida kiiresti dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni;

leida seadmete tootjate kodulehekülgedelt etteantud seadmetele erinevaid

juhendeid;

lugeda jooniseid ja UML diagramme;

koostada lihtsamat kasutajajuhendit.


teemade kohta.

MOODUL 9 ARVUTITE RIISTVARA

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi serveriarvutis kasutatavatest

protsessoritest ja mäludest. Õppija saab ülevaate erinevatest andmete

varundamisseadmetest ja tehnoloogiatest ning oskab hiljem valida vajadustele

sobivaid lahendusi. Õppija suudab testida arvutite riistvara korrasolekut ja leida

võimalike vigu.



3. Õppesisu

3.1 UUEMA ARVUTITE RIISTVARA LÜHIÜLEVAADE

3.2 SERVERITES KASUTATAVAD PROTSESSORID. Serveriprotsessorite

erinevus tavaarvutis kasutatavatest protsessoritest. Mitme protsessoriga arvutid, nende

erinevused tavaarvutist.

3.3 SERVERITES KASUTATAV MÄLUD. Serverites kasutatavate mälude erinevus

tavaarvutites kasutatavatest mäludest. Erinevad mäludes kasutatavad veakontrollid ja

nende tööpõhimõte.

3.2 VARUNDUSSEADMED. Varundamise eesmärk ja ülesanded. Kõvakettad,

välised kõvakettad, kõvaketaste massiivid, RAID’i tasemed, riistvaraline ja

tarkvaraline RAID. Optilised salvestus- ja varundusseadmed ning meediad.

38

Magnetoptilised varundusseadmed ja meediad. Varunduslindid ja lindiseadmed,

lindiseadmete massiivid. Andmekandjate aegumise vältimise lahendused

3.3 SALVESTAMINE ARVUTIVÕRGUS (NAS JA SAN). Võrguvarundus (NAS-

Network Attached Storage), kasutatavad seadmed. Salvestusvõrk (SAN-Storage Area

Network) , kasutatavad seadmed.

3.4 RIISTVARA TESTIMINE. Arvutite riistvara testimise alused. Tarkvaralised

testimisvahendid (mälu testprogrammid, ketaste testprogrammid, videotestid jne).

Riistvaralised testimisvahendid (testkaardid, portide testimiseks kasutatavad

indikaatorid jne).



serveriarvuti peamiste komponentide erinevust tavaarvuti komponentidest;

varundamise eesmärki ja põhimõtteid;

peamisi andmete varundamiseks kasutatavad seadmeid ja meediume ning

nende parameetreid;

NAS ja SAN tehnoloogiad ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid.

Õppija oskab

valida serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid;

valida etteantud lähtetingimuste järgi sobivaid varundusseadmeid ja

tehnoloogiaid;

teostada arvutite riisvara testimist.


teemade kohta.

MOODUL 10 ARVUTIVÕRGUD

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab sügavamad teadmised arvutivõrkudega

seotud mõistetest, kasutatavatest kaablitest ja protokollidest. Õppija on võimeline

pärast mooduli läbimist selgitama kasutajatele erinevate arvutivõrgu protokollide

erinevust, valima etteantud tingimustele vastavalt sobivaid andmesidelahendusi ja

seadistama erinevaid võrguparameetreid


2.1 Arvutivõrkude alused

3. Õppesisu

3.1 PÕHIMÕISTED. Telekommunikatsiooni mudel. Kodeerimised. Moduleerimine.

Veaparandus. Kanali- ja pakettkommutatsioon. Jadaedastus ja rööpedastus. Pool- ja

täisdupleks. Pöördumisviisid. Standardiseerimine. Ülekannetega seotud parameetrid

ja nõudmised.

3.2 FÜÜSILISED KANDJAD. Vaskkaablivõrk, kaablivõrgu tehnoloogiad.

Standardite RS-232, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T, 1000BASE-TX ja

39

10GBASE-TX pikem tutvustus. Valguskaablite lühiülevaade. Häired füüsilistes

kanalites. Raadiosageduste jaotus.

3.3 OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID. Pöördumisviisid.

Protokollide Ethernet, ATM, POTS, PPP, ISDN, ADSL, ADSL2, ADSL2+, VDSL,

PLC, GSM, GPRS, EDGE, 3G, HSDPA, HSUPA, 4G, 802.11 ja 802.16

kasutusvaldkondade, tööpõhimõtete ja tehniliste parameetrite pikem tutvustus.3.4

VÕRGUKIHI PROTOKOLLID. IP (v4 ja v6) protokoll. IP paketi päise struktuur, IP

aadresside klassid, reserveeritud IP aadressid, üldinfo levitamine võrgus (broadcast)

ja info edastamine sihtgrupile (multicast), võrgumask, võrgulüüs, marsruutimine

(routing) ja võrguaadressi teisendus (NAT). aadresslahenduse (ARP) protokoll, ARP

tabelid, nende tühjendamine erinevates opsüsteemides. Interneti sõnumikontrolli

(ICMP) protokoll ja selle kasutamine (ping, traceroute jne). IP turva- (IPSec)protokoll

ja selle tööpõhimõte.

3.5 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID. Side (TCP) ja kasutaja andmepaketi

(UDP) protokollid, nende protokollide erinevus ja päised, kolme kätlemise reegel,

sessiooni loomine TCP protokolliga, TCP ja UDP pordid ja nende kasutamine.

3.6 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID. BOOTP DHCP, DNS, FTP, HTTP, S-

HTTP, IMAP, LDAP, NNTP, NTP, POP, POP3, SAMBA, SMTP, SNMP, TELNET

ja TFTP protokollide ülesehitus ja pakutavad teenused.

3.7 VLAN. Virtual LAN’i mõiste ja tööpõhimõte. Staatiline ja dünaamiline VLAN.

ISL ja VTP protokollid.

3.8 WAN. Laivõrgu mõiste. Peamised WAN ühenduste tüübid ja parameetrid.

Marsruutimine.

3.9 TCP/IP PROTOKOLLI PARAMEETRITE SEADISTAMINE. TCP/IP

protokollide parameetrite seadistamine erinevates operatsioonisüsteemides, ARP ja

route tabelite jälgimine ning korrigeerimine. Tarkvaralised tulemüürid ja nende

seadistamine. Internetiühenduse jagamine kasutades tarkvaralisi ja riistvaralisi

vahendeid. VPN ühenduste kasutamine.

3.10 RAKENDUSPROGRAMMIDE SEADISTAMINE. Veebilehitsejate

seadistamine, puhverserveri (proxy) kasutamine, sertifikaadid ja nende kasutamine,

ID-kaardi kasutamine veebikeskkonnas, veebikeskkonnas olevad võimalikud ohud ja

neist hoidumine, teatud lehekülgede külastamise keelamine. Meiliklientide

seadistamine, SMTP serveri kindlaksmääramine. FTP klientide kasutamine ja

seadistamine. Kaughalduse kasutamine erinevate operatsioonisüsteemidega.

3.11 MOBIILSETE SEADMETE SEADISTAMINE. Võrguühenduse loomine

kasutades GSM või 3G telefoni. Telefonide ühendamine arvutiga kasutades kaablit,

infrapunaporti ja bluetooth tehnoloogiat.

3.12 VEAOTSING. Halva või puuduva võrguühenduse diagnostika, vigase seadme

või kaabli leidmine ja võimalusel parandamine.

3.13 TURVALISUS. Arvutivõrkudes levivad viirused ja rünnakuprogrammid,

nendega võitlemine. Kasutajate autentimine, turvaline andmeedastus.

3.14 PLANEERIMINE. Lähteülesandele vastavalt sobiva võrgulahenduse leidmine ja

rakendamine, arvutivõrgu projekti dokumenteerimine.



arvutivõrkudega seotud mõisteid;

peamisi arvutivõrkude ehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi;

peamisi ISP’de poolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi

parameetreid;

40

traadita võrgulahendusi ja nende parameetreid;

IP aadresside versioone ja klasse, IP aadressidega seotud mõisteid;

TCP ja UDP protokollide tööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende

protokollidega seotud mõisteid;

peamisi rakenduskihi protokolle, kasutatavaid porte, pakutavaid teenuseid ja

nendega seotud mõisteid;

arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid ja mõisteid;

erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid ja

parameetreid.

Õppija oskab

seadistada erinevaid võrguühendusi;

seadistada erinevat võrguühendustega seotud tarkvara;

seadistada mobiilseid seadmeid;

kaitsta arvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja sealt tulenevate ohtude

eest;

teostada arvutivõrgus veaotsingut;

hinnata erinevate võrguühenduste sobivust etteantud ülesande lahendamiseks;

kaardistada arvutivõrke..

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 12 arvestuslikku hinnet

mooduli teemade kohta. 3 referaati ja 6 kontrolltööd.

MOODUL 11 ELEKTROTEHNIKA

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused elektrotehnika

põhimõistetest, suurustest ja ühikutest; elektriliste suuruste mõõtmistest,

elektriahelatest; elektriliste suuruste vahelistest seostest elektriahelates; Ohmi ja

Kirchhoffi seadustest; vahelduvvoolu mõistest ja lihtsamatest seostest

vahelduvvooluahelas; elektromagnetismi alustest.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 KOMPONENDID, SUURUSED JA ÜHIKUD. Ülevaade elektriahelate

koostisosadest (takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid, transformaatorid,

toiteallikad jne), mõõteriistad (voltmeeter, ampermeeter, oommeeter, multimeeter,

ostsilloskoop, nende ühendusviisid), ühikud (rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

SI. Põhiühikud, elektrotehnikas kasutatavad tuletatud mõõtühikuid, arvude

teaduslik ja insenerlik esitusviis, mõõtühikute kümnendeesliited, ühikute

teisendamine suuremaks ja väiksemaks, kasutades kümnendeesliiteid)

3.2 PINGE, VOOL JA TAKISTUS. Aatomi ehitus (aatomnumber, tuum,

elektronkate, valentselektron, vaba elektron, vase aatom, juhid, pooljuhid,

isolaatorid), elektrilaeng, pinge, pingeallikad, elektrivool, takistus ja juhtivus

41

(takistuse ja juhtivuse mõiste, takistid, nende liigid ja tähistused), elektriahel

(suletud ja avatud elektriahel), ühendusjuhtmed ja lülitid (juhtme takistus,

maandus kui ühendusjuhe elektriahelates), mõõtmine (pinge, voolu ja takistuse

mõõtmine elektriahelates, mõõteriistade ühendusviisid, polaarsus, digitaal- ja

analoognäidikud), ohutustehnika (elektrilöök, elektriohutus).

3.3 OHMI SEADUS. ENERGIA JA VÕIMSUS ELEKTRIAHELAS. Ohm’i seaduse

rakendused (Ohm'i seadus, selle rakendamine pinge, voolu ja takistuse leidmisel),

energia ja võimsus (energia ja võimsuse mõiste, kilovatt-tund), võimusus elektriahelas

(võimsus elektriahelas, pingelang, takistite nimivõimsused), toiteallikad (toiteallikad,

nende liigid, toiteallika mahutavus ja kasutegur, ampertund).

3.4 JADA- EHK JÄRJESTIKAHELAD. Jada- ehk järjestikahel (takistite

jadaühendus, vool jadaahelas, kogutakistuse leidmine), Ohm'i seadus jadaahela kohta

(toiteallikate jadaühendus, kogupinge), Kirchhoff'i II seadus (pingejagur, võimsus

jadaahelas), veaotsing jadaahelas.

3.5 RÖÖP- EHK PARALLEELAHELAD. Rööp- ehk paralleelahel (takistite

rööpühendus, pinge rööpahelal, kogutakistuse leidmine), haru ja sõlm, Kirchhoff'i I

seadus, voolujagur, võimsus rööpahelas, veaotsing rööpahelas.

3.6 SEGAAHELAD. Segaahela mõiste (takistite segaühendus, kogutakistuse

leidmine), koguvool ja haruvoolud segaahelas, Wheatstone'i sild, Thevenin'i ja

Nortoni aseskeemid, keerukamad segaahelad (keerukamate ja mitme toiteallikaga

segaahelate lahendamine, superpositsiooni meetod, sõlmepingemeetod,

kontuurvoolumeetod) .

3.7 MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM. Magnetvälja mõiste, vooluga juhe,

elektromagnetism, elektromagnetilised seadmed (solenoid, relee, kõlar,

elektromagnetiline mõõteriist jt.), magnetiline hüsterees, elektromagnetiline

induktsioon (alalisvoolugeneraator ja –mootor).

3.8 VAHELDUVVOOL JA VAHELDUVPINGE. Siinusfunktsioon (periood ja

sagedus), siinuspingegeneraator (siinuspinge generaatori tööpõhimõte, siinuspinge ja

–voolu hetk-, maksimum-, efektiiv- ja keskväärtus), vahelduvvoolu ja pinge faas ja

sagedus, faasinihe, mittesiinuseline vool ja pinge.

3.9 MAHTUVUS JA KONDENSAATORID. Elektrimahtuvus (elektrimahtuvuse

mõiste, kondensaator alalis- ja vahelduvvooluahelas), kondensaatorid

(kondensaatorite tüübid, kondensaatorite jada- ja rööpühendus, kogumahtuvus ja

maksimaalne lubatud kogupinge, kondensaatori reaktiivtakistus).

3.10 INDUKTIIVSUS, INDUKTIIVPOOLID JA TRANSFORMAATORID.

Induktiivsuse mõiste (induktiivpool vahelduvvooluahelas), induktiivpoolide

tüübid (südamik. induktiivpooli reaktiivtakistus, hüvetegur), transformaator

(transformaatori pinge- ja vooluülekandetegur).

3.11 RC, RL JA RCL-AHELAD. Resonants.

3.12 KOLMEFAASILINE VOOL. Kolmefaasilise voolu lühitutvustus.



levinumaid elektriahela komponente ja mõõteriistu;

elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid ja

omavahelisi seoseid; kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisis

seoseid;

pinge, voolu ja takistuse mõisteid, ühikuid ja nende omavahelisi seoseid;

juhtivuse, võimsuse, töö ning energia mõisteid ja ühikuid;

elektriohutuse aluseid;

42

jada-, rööp- ja segaahelaid; lihtsamaid erinevate parameetrite ja väärtuste

arvutusvõtteid neis;

magnetismi ja elektromagnetismi aluseid;

vahelduvvoolu ja –pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala;

mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid; kondensaatorite, induktiivpoolide ja

transformaatorite liike ning kasutusvaldkondi;

kolmefaasilise voolu mõistet ning kasutusala.

Õppija oskab

teisendada arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviis, kasutada

kümnendeesliiteid ning neid omavahel teisendada;

leida parameetreid ja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning

võimsuse valemeid;

leida parameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchhoffi

seadusi;

leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide

koguparameetreid jada, ja rööpühendustes; lahendada lihtsamaid

segaahelaid.


teemadel:

elektrotehnika põhimõisted, suurused ja ühikud

elektrilised suurused mõõtmised

Ohmi ja Kirchhoffi seadused

vahelduvvoolu mõisted ja lihtsamad seosed vahelduvvooluahelas

MOODUL 12 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutite koostamisel

kasutatavatest võtetest ja töövahenditest ning oskuse kasutada arvutite koostamisel

olukorrale vastavaid töövõtteid.



2.2 Arvutite riistvara II

2.3 Arvutite lisaseadmed

2.4 Arvutite lisaseadmed II

2.3 Elektrotehnika

2.4 Elektroonika komponendid ja materjalid

2.5 Elektroonika alused

3. Õppesisu

3.1 TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED. Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid.

Nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad.

43

3.2 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISEL

KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Maandustarvikud. Kruvikeerajad, nende tüübid ja

liigitus (Phillips, PoziDriv, Robertson, SupaDriv, TORX, Allen jne). Akutrellid ja –

kruvikeerajad. Mutrikeerajad ja nende tüübid, mutri- ja kuuskantvõtmed,

reguleeritavad mutrivõtmed. Haardevahendid (mehaanilised, magnetilised jne),

pintsetid, vaatluspeeglid ja integraalskeemide eemaldajad (paigaldajad). Klambrid ja

klammerdajad. Näpits- ja lõiketangid, juhtmeisolatsioonieemaldajad, kaablitangid.

Jootejaamad.

3.3 MÕÕTERIISTAD. Voltmeetrid, ampermeetrid, multimeetrid (testrid) ja

termomeetrid. Joonlauad, mõõtlindid, elektroonilised kaugusemõõdikud, nihk- ja

kruvimõõdikud, kaliibrid. Loodid ja nurgamõõdikud.

3.4 STAATILINE ELEKTER. Staatilise elektri mõiste ja tekkepõhjused. Staatilise

elektri mõju elektroonikaseadistele. ESD (Electrostatic Discharge) ohutusnõuded.

Antistaatilised matid ja maanduspaelad, nende kasutamine. Antistaatilised hoiukarbid

ja kotid.

3.5 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED. Komplekti

komponendid ja nende omavaheline ühendamine, nulljõu mõiste. Komponentide ja

kaablite fikseerimine. Jahutuse tagamine, tuulutuskanalid, temperatuuride

kontrollimine kasutades BIOSi vahendeid, tarkvara ja infrapuna termomeetrit.

Mürasummutus ja müra vähendamine.

3.6 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMINE. Laua ja serverarvutite komplektide

koostamine.

3.7 ARVUTIKOMPLEKITI HOOLDUS. Erinevad puhastusvahendid, suruõhk.

Tolmu võimalik mõju arvutikomplekti töövõimele. Süle ja pihuarvutite komponentide

lisamine ja vahetamine.

3.8 ARVUTIKOMPLEKTI MODIFITSEERIMINE. Ülekiirendamise võimalused ja

sellega kaasnevad riskid, vesijahutus.



pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke ja rakenduslikke iseärasusi;

arvutikomplekti koostamisel ja hooldamisel kasutatavaid tööriistu, nende

liigitust ja iseärasusi;

arvutikomplekti koostamise ja hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid;

süle- ja pihuarvutite komponentide lisamiseks ning vahetamiseks vajalikke

töövõtteid ja tööriistu;

arvutikomplekti hooldamiseks kasutatavaid tarvikuid ja tööriistu;

teab arvutikomplekti modifitseerimisega kaasnevaid ohtusid.

Õppija oskab

kirjeldada ESD ohutusnõudeid;

käituda vastavalt ohutusnõuetele;

valida vajadusele vastavaid tööriistu;

komplekteerida laua- ja serverarvutit;

lisada ning vahetada süle- ja pihuarvutite komponente;

teostada arvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.


teemade kohta.

44

MOODUL 13 ANDMEBAASIDE ALUSED

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised andmebaaside teoreetilistest

alustest ja kasutamisest.


2.1 Kontoritöö tarkvara

2.2 Programmeerimise alused


3. Õppesisu

3.1. ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid.

Andmebaaside tüübid. Erinevate andmebaaside võrdlus. Andmelaod ja andmeaidad.

3.2. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid.

Seosed: 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud.

Semantilised mudelid (ER, UML diagrammid).

3.3. ANDMEBAASIDE KÄIVITAMINE. Installeerimine, andmebaaside avamine.

Uue andmebaasi loomine. Objektsüsteemi analüüs. Andmebaasi kirjeldamine.

Andmebaasi skeemi koostamine. Objektide ja seoste määramine. Olemasoleva

andmebaasi kopeerimine.

3.4. TÖÖ TABELITEGA. Väljade ja nende omaduste määratlemine. Tabeli väljade

lisamine, kustutamine ja ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne

identifikaator. Primaarvõtme väljade määratlemine. Tabelite seostamine. Andmete

terviklikkuse kindlustamine.

3.5. TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine. Töö kirjetega. Sisestatud andmete

kontroll. Andmete sisestamine kopeerimise või siirdamise teel. Andmete otsimine,

sorteerimine ja filtreerimine. Päringute koostamine. Andmete muutmine ja

kustutamine.

3.6. SQL KEELE ALUSED. Standardid. Loogilised operaatorid. Päringute

koostamine, avaldiste moodustamine.

3.7. ANDMEBAASIDE KASUTAMINE. Kasutajad. Kasutajate õigused. Turvalisus.



andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi;

andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid;

päringute kasutamise põhimõtteid;

andmebaaside turvamise põhimõtteid.

Õppija oskab

töötada andmebaasi andmetega;

oskab koostada lihtsamaid päringuid andmebaasidele (SQL) ja avaldisi.


teemade kohta.

45

MOODUL 14 VÕRGUSEADMED

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi arvutivõrkudes kasutatavates

seadmetest, nendega seotud mõistetest ning oskused seadistada erinevaid

võrguseadmete parameetreid.


2.1 Arvutite riistvara

2.2 Arvutivõrgud

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Arvutivõrkudes kasutatavate seadmete lühitutvustus.

3.2 KAABLID JA MEEDIAMUUNDURID. Arvutivõrkudes kasutatavad kaablid,

peamised tootjad. Kaablite valmistamine, standardid TIA/EIA-568-A ja TIA/EIA-

568-B, kaablite valmistamiseks kasutatavad seadmed. Valguskaablid ja nende

käitlemine. Meediamuundurid, nende parameetrid, konfigureerimine ja peamised

tootjad. Kaablipaigalduse alused.

3.3 VÕRGUKAARDID. Võrgukaartide parameetrid ja omadused.

3.4 JAOTURID JA LÜLITID. Jaoturid ja nende parameetrid, peamised tootjad.

Lülitid ja nende parameetrid, peamised tootjad. VLAN toega võrgulülitid ja VLAN’de

konfigureerimine QoS parameetrite seadistamine.

3.5 MARSRUUTERID. Marsruuterid ja nende parameetrid, peamised tootjad.

Marsruuterite seadistamine, dünaamilised ja staatilised ruutingud, QoS parameetrite

seadistamine. RIP ja IGRP protokollid ja nende parameetrite seadistamine.

3.6 MODEMID. Modemite liigid ja tööpõhimõte. Fax-modemid ning ISDN modemid

ja nende peamised parameetrid. ADSL, ADSL2, ADSL2+ ja kaabelmodemid

modemid nende tehnilised parameetrid ja seadistamine. VDSL modemid.

3.7 VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU (PLC-POWERLINE) SEADMED. PLC

võrkudes kasutatavad seadmed, nende peamised parameetrid ja seadistamine.

3.8 RAADIO(TRAADITA)VÕRGU SEADMED. Raadio sageduste jaotus. Traadita

võrkudes kasutatavad seadmed ja nende peamised parameetrid. Traadita võrgu

juurdepääsupunktid ja võrgukaardid, ühendusvõimalused, peamised parameetrid ja

seadistamine. Traadita võrgu sillad ja repiiterid, nende seadistamine. Bluetooth ja

IrDA seadmed, nende parameetrite seadistamine ja omavaheline ühendamine.

3.9 PRINTSERVERID. Printserveri mõiste ja tööpõhimõte, peamised parameetrid ja

tootjad. Sisemised ja välimised printserverid. Enamlevinud printserverid ja nendega

suhtlemine.

3.10 MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad

multimeedium ja salvestusseadmed. Salvestamine võrguliidesele (NAS) ja

salvestusvõrk (SAN) seadmed ning nende konfigureerimine. Kõnelahendus üle

interneti (VoIP), internetitelefon (IP telefon) seadmed, nende liigid, tööpõhimõte,

peamised parameetrid ning seadistamine.

3.11 DIGITAALTELEVISIOONI SEADMED. Digitaaltelevisiooni edastamiseks

kasutatavad seadmed. Digitaaltelevisiooni vastuvõtuks kasutatavad seadmed, nende

parameetri ja seadistamine.

3.12 DIAGNOSTIKASEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad diagnostikaseadmed

ja nende kasutamine.

46



arvutivõrkude ehitamiseks kasutatavaid kaableid ja seadmeid, nende

parameetreid ning seadistamist;

traadita arvutivõrgu seadmeid ja nende parameetreid;

multimeedium ja salvestusseadmeid mida kasutatakse arvutivõrkudes;

digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavaid seadmeid ja

nende parameetreid.

Õppija oskab

valmistada arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid;

seadistada arvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid;

teostada lihtsamat veakontrolli arvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele;

valida vastavalt etteantud lähteülesandele vajalike võrguseadmeid.


teemade kohta.

MOODUL 15 ELEKTROONIKA ALUSED

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi elektroonika komponentidest ja

nende parameetritest ning oskavad valida vajalike komponente lihtsatesse

elektroonikaskeemidesse. Moodulis vaadeldakse pooljuhtseadiseid (elektrijuhtivus

erinevates ainetes, P-N siire, pooljuhtdioodid ja nende kasutamine, transistori ehitus ja

omadused, väljatransistorid, lülitava toimega seadised, vedelkristallelemendid) ning

mikroelektroonika aluseid.


2.1 Keemia üldmoodul

2.2 Erialane matemaatika

2.3 Erialane füüsika

2.4 Elektrotehnika


3. Õppesisu

3.1 ELEKTRIJUHTIVUS. Elektrijuhtivus pooljuhtides, omajuhtivus ja

lisandjuhtivus.

3.2 P-N SIIRE JA POOLJUHTDIOODID.

3.2.1 P-N SIIRE. P-N siirde tekkimine erinevate lisandite sisseviimise teel. P-N siirde

põhiomadused. P-N siirde pärisuuna režiim. P-N siirde vastassuuna režiim. P-N siirde

põhiomadus ja tunnusjoon. Vastuvool P-N siirdes. Temperatuuri toime P-N siirde

omadustele.

3.2.2 POOLJUHTDIOODID. Dioodi mõiste. Alaldusdioodid, kõrgsagedusdioodid,

stabilitron, varikap, fotodioodid, valgusdioodid ja nende peamised omadused.

47

3.3 ALALDI JA SILUFILTRID. Alaldi plokkskeem. Ühefaasilised alalduslülitused.

3.3.1 RC JA LC FILTRID.

3.3.2 STABILISAATORID. Stabilitronstabilisaator.

3.4 TRANSISTORID.

3.4.1 TRANSISTORI OMADUSED JA PARAMEETRID. Transistori ehitus ja

võimendav toime. Transistor kui neliklemm (sisend ja väljundtakistus). Transistori

tunnusjooned. Transistori kolm töörežiimi. Transistor lülitina. Transistori tööpunkti

valik ja fikseerimine. Temperatuuri toime transistori omadustele,

termokompensatsioon. Transistori omadusi iseloomustavad parameetrid. Transistoride

liigitus.

3.4.2 VÄLJATRANSISTORID. Väljatransistoride üldine tööpõhimõte ja omadused,

väljatransistoride liigid. Väljatransistori tööpunkti fikseerimine.

3.5 VÕIMENDI. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid. Moonutused

võimendamisel. Eelvõimendid ja lõppvõimendid. Tagasiside plokkskeem ja toime

võimendi omadustele, tagaside lülitusi.

3.6 INDIKAATORELEMENDID.

3.7 POOLJUHTSEADISTE JAHUTAMINE.

3.8 INTEGRAALLÜLITUSED. Integraallülituste üldine ehitus ja liigid.



P-N põhiomadust, päri- ja vastusuuna režiimi;

temperatuuri toimet P-N siirdele;

alaldi tööpõhimõtet;

dioodide liike ja omadusi;

stabilisaatorite tööpõhimõtet;

RC ja LC filtrite tööpõhimõtet, filtrite omaduste sõltuvust komponentide

valikust

transistori tööpõhimõtet, töörežiime, liike, temperatuuri toimet transistorile,

transistore iseloomustavaid parameetreid;

võimendite liike ja parameetreid, võimendamisel tekkivaid moonutusi;

pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi;

integraallülituste ehitust ja liike.

Õppija oskab

hinnata pooljuhtdioodide omadusi;

kasutada dioode alaldamisel;

hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori omadusi;

hinnata transistorvõimendi omadusi.


teemade kohta.

MOODUL 16 MASINPROJEKTEERIMINE

1 õn

1. Eesmärk

48

Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma masinprojekteerimisega seotud mõisteid

ja koostama masinprojekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi jooniseid.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad

lahendused. Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik

ja sisestamine.

3.2 JOONISTE KOOSTAMISE ALUSED. Peamised jooniste koostamiseks

kasutatavad objektid ja nende parameetrid. Objektide moodustamine hiire abil ja

koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.

3.3 OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE JOONISEL. Objektide parameetrite

muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. Kihtide kasutamine joonisel.

3.4 GRAAFIKAELEMENDID. Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst)

kasutamine, graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.

3.5 MÕÕTMED. Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste

ja paigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine joonisel

3.6 OBJEKTIDE MASSIIVID. Geomeetriliste elementide grupiviisiline

joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.

3.7 3D PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED. Kolmemõõtmelised joonised ja nende

koostamine.



masinprojekteerimisega seotud mõisteid;

peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette;

joonistel kasutatavaid elemente, objekte ja nende omadusi.

Õppija oskab koostada masinprojekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi

objekte.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest: 4 arvestuslikku hinnet

praktiliste tööde alusel.

MOODUL 17 MICROSOFT CORP. OPERATSIOONISÜSTEEMID

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutust MS operatsioonisüsteemide

üldistest tööpõhimõtetest, nende versioonide arengust ja teenustest, oskusi MS

operatsioonisüsteemide installeerimisest, häälestamisest ja administreerimisest.


2.1 Operatsioonisüsteemide teooria alused


49


2.4 Arvutite riistvara II (võib olla samaaegsel läbimisel)

3. Õppesisu

3.1. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARENGULUGU. MS

operatsioonisüsteemide perekonnad, nende tekkimine ja areng. DOS, Windows

3.1/3.11, 95/98/Me, NT 3.5/4.0, 2000, XP, 2003, PE, Vista, Longhorn

3.2. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARHITEKTUUR JA

ÜLDPÕHIMÕTTED.

Tuum. Protsessidejuhtimine. Mälujuhtimine, virtuaalmälu juhtimine. Failisüsteemid ja

failide juhtimine. Sisend-väljundi alamsüsteem. Graafilised kasutajaliidesed (GUI).

Töökeskkonnad.

3.3 OPERATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE (INSTALLEERIMINE). MS

operatsioonisüsteemide paigaldamine ja häälestamine. Erinevad

paigaldamisvõimalused (puhtale kettale, versiooniuuendus, automaatpaigaldus,

võrgukettalt paigaldamine jne). Miinimumnõuded riistvarale. Kõvaketta

vormindamine ja failisüsteemi valik. Olemasolevate kasutajate andmete ülekandmine

vanast süsteemist uude. Peamised paigaldamise käigus tekkivad probleemid ja nende

lahendamine. Turvauuendused ja nende paigaldamine. Erinevad

alglaadimisvõimalused ja mitmikoperatsioonisüsteemid (multi-boot).

Installeerimisfailide varundamine.

3.4 KASUTAJAKONTODE HALDUS. Kasutajakontode tüübid ja nende erinevused.

Poliitika (Policy) mõiste ja kasutamine. Kasutajate õigused ja nende piiramine.

Kasutajate grupid, nende loomine ja haldamine. Lokaalsed ja domeeni

kasutajakontod. Liikuvad kasutajakontod. Paroolid ja nendega seotud probleemid.

3.5 KASUTAJALIIDES. Kasutajaliidese komponendid ja nende modifitseerimine.

Kasutajaliidese erinevad võimalikud vaated. Kasutajaliidese keel ja sisendseadmete

kooditabelid.

3.6 FAILID JA KATALOOGID. Erinevad failide ja kataloogide tüübid (lokaalsed,

jagatud, lahti ühendatud(offline files) jne). Faililaiendid ja nende tähendus, failide

avamine. Failide ja kataloogide atribuudid (ainult lugemiseks, varjatud, arhiiv),

pakkimine (failisüsteemi tasemel, kolmandate osapoolte vastavad utiliidid jne),

krüpteerimine (failisüsteemi tasemel, kolmandate osapoolte vastavad vahendid

(utiliidid) jne), taastamine, lugemis ja kirjutamisõigused, omanik, efektiivsed õigused

ja nende kontrollimine. Failide ja kataloogide jagamine, varjatud jagamine.

3.7 RIISTVARA HALDUS. Riistvara lisamine arvutisse ja selle ajurite (draiverite)

paigaldamine ning häälestamine. Operatsioonisüsteemiga kaasas olevad ajurid ja

kolmandate osapoolte toodetud ajurid. Seadmeajurite digitaalallkiri ja selle tähtsus.

Kasutatavad ressursid ja nende haldus. Riistavara eemaldamine. Riistavara profiilid ja

nende kasutamine. Peamised probleemid riistavara haldamisel ja nende lahendamine.

3.8 GRAAFIKA, SISEND JA VÄLJUND, TOIDE. Kuvari eraldusvõime,

värvisügavus ja töölaua teemad. Rohkem kui ühe monitori kasutamine. Klaviatuurid,

hiired, mängupuldid, kiipkaardilugerid ja nende haldamine. USB ja FireWire seadmed

ja nende haldamine. Võimsustarve ja toite juhtimine.

3.9 VARUNDUS. Tavalised ja dünaamilised kettad, tarkvaraline RAID, ketaste

haldus ja ketaste vormindamine, ketaste ühendamine. Dünaamilisteks ketasteks

teisendamine ja ketaste import. Ketta korrastus ja veaparandusvahendid . CD ja DVD

seadmete haldamine. Muude varundusseadmete haldus.

3.10 PRINTERITE HALDUS. Printeritega seotud mõisted Microsofti

operatsioonisüsteemides. Printimise protsess. Koht- ja võrguprinterite paigaldamine.

50

Peamised paigaldamise käigus tekkivad probleemid ja nende lahendamine. Printeri

omadused ja nende muutmine. Printeripordid ja nende haldus. Mitu printerit ühe

printimisseadme küljes, printeri kättesaadavus ja prioriteetsus. Õigused printeri

suhtes. Printeri jagamine ja jagatud printeri kasutamine, printeri ümbersuunamine.

3.11 VÕRGUTEENUSED. Võrguparameetrite seadistamine, HOSTS ja LMHOSTS

fail, NetBIOS ja WINS. Võrguühenduste ja teenuste lisamine ja muutmine. Tulemüür

ja selle seadistamine. Kaughaldus ja selle seadistamine, abipalved.

3.12 INTERNET. Internet Exploreri seadistamine, sertifikaatide haldus,

sissehelistamisteenus, puhverserveri seadistused. Vaikeprogrammide määrangud.

Turvaseaded.

3.13 SÜSTEEMI JÕUDLUS. Süsteemi jõudluse jälgimine. Alglaadimisseadete

optimeerimine. Automaatselt käivitavate programmide loetelu ja nende käivitamise

keelamine. Ketaste jõudluse optimeerimine. Visuaalsete efektide ja PAGING faili

haldus. Mäluhaldus ja selle jälgimine. Süsteemiteenused ja nende haldus.



MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid ja terminoloogiat;

MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme, failide ja kataloogide

omadusi ning nendega manipuleerimist;

kasutajakontode liike ja nende omaduste ja õigustega manipuleerimist;

riistvara, varundusseadmete ja printeri haldamisega seotud terminoloogiat ning

peamisi töökäike.

Õppija oskab

paigaldada arvutitele Microsofti operatsioonisüsteeme;

luua ja hallata kasutajakontosi ning gruppe;

hallata riistvara, varundusseadmeid, printereid ja võrguteenuseid Microsofti

operatsioonisüsteemides;

kohandada kasutajaliidest;

hallata ja jagada faile ning katalooge.


moodulis esinevate teemade kohta.

MOODUL 18 PROGRAMMEERIMISE ALUSED

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilased omandaks algteadmised programmeerimisest,

peamistest programmeerimisega seotud mõistetest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 TARKVARA ARENDUSMEETODID JA TEHNIKAD. Tarkvara.

Tarkvaratehnika. Tarkvaratehnika raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess.

51

3.2 ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID. Erinevad andmestruktuurid ja

nende omadused. Algoritmi mõiste, esitamine, struktuur. Seosed algoritmide ja

andmestruktuuride vahel.

3.3 PROGRAMMEERIMISKEELTE TÜÜBID. Programmeerimise ajalugu.

Programmeerimiskeelte põhitüübid. Programmeerimiskeele süntaks ja semantika.

KKompileerimine. Interpreteerimine.

3.4 PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Põhikonstruktsioonid: Muutujad.

Andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Omistamine. Sisend. Väljund.

Põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi

vormistamine.

3.5 PROGRAMMEERIMISNÄITED. Näited erinevatest programmeerimiskeeltest.



tarkvara arendusmeetodeid ja tehnikaid;

andmestruktuuride omadusi ja seoseid laialtlevinud algoritmidega;

programmeerimiskeelte põhitüüpe;

programmeerimise põhimõisteid;

kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi.

Õppija oskab

kasutada erinevaid andmestruktuure;

kasutada mõnda programmeerimiskeelte põhitüüpi uute algoritmide ja

funktsioonide loomisel või olemasolevate programmide muutmisel;

interpreteerida programmeerimiskeele süntaksit õigesti;

valida kompileeritava või interpreteeriva programmeerimiskeele vahel;

antud hüpoteesi alusel konstrueeritud programmisegmendi sisu lahti seletada;

koostada lihtsamaid programme valitud keeles.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest: 4 arvestuslikku hinnet mooduli

teemade kohta. 3 praktilist ja 1 teoreetiline töö.

MOODUL 19 ANDMETURBE ALUSED

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised andmeturbe terminoloogiast

ja andmekaitse korraldamisest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja andmed. Infovarad. Turvarisk. Ohud.

Nõrkused. Turvameetmed.

3.2 ANDMETURBE KOMPONENDID. Käideldavus, konfidentsiaalsus, terviklus.

3.3 OHUD JA NÕRKUSED. Ohtude liigitamine. Viirused. Nõrkuste liigitamine.

52

3.4 TURVAMEETMED. Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed.

Organisatsioonilised, füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüptimine.

3.5 ANDMETURBE STANDARDID. Ülevaade andmeturbe standarditest. ISO/IEC

17799, EVS-ISO/IEC TR 13335, ISO/CD TR 13569.

3.6 INFOTURBE AUDIT. Auditi planeerimine ja läbiviimine.

3.7 RISKIANALÜÜS. Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja

läbiviimine.

3.8 TALITLUSPIDEVUSPLAAN JA TAASTEPLAANID. Talitluspidevusplaani

koostamise planeerimine ja läbiviimine.

3.9 RIIGI INFOTURBEPOLIITIKA. Digitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid.

Turbetaseme astmed riigi infosüsteemide jaoks.

3.10 TURBE MAJANDUSLIK KÜLG. Jääkrisk. Kulutuste planeerimine.



andmeturbe põhimõisteid;

turvameetmete liike;

põhilisi andmeturbe standardeid;

riskianalüüsi metoodikaid;

riigi infoturbe korraldust.

Õppija oskab

hinnata ohte ja nõrkusi; planeerida andmeturvet ja võtta tarvitusele

andmeturbemeetmeid.


teemade kohta.

MOODUL 20 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et protsesside kirjeldamise õppemooduli eesmärgiks on anda

õppijatele üldisi teadmisi protsesside kirjeldamise põhimõtetest ja meetoditest.

Praktilisi oskusi protsesside modelleerimiseks antakse ja teoreetilisi teadmisi

kinnistatakse voodiagrammi näite alusel.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 PROTSESSI DEFINITSIOON. Protsessi definitsioon, kuidas protsessi

defineerida. Protsessi alguse ja lõpu määratlemine. Probleemide ja eesmärkide

määratlemine.

3.2 PROTSESSIDE KIRJELDAMISE METOODIKAD. Protsesside kirjeldamise

erinevad metoodikad, nende metoodikate lühitutvustus, valik nende vahel.

3.3 VOODIAGRAMM. Voodiagrammi koostisosad (algus, lõpp, tegevus,

loogikaplokk, sisend, väljund), nende definitsioonid, tingmärgid. Tingimused, millele

53

peavad erinevad voodiagrammi koostisosad vastama. Voodiagrammile hinnangu

andmine (kas kõik koostisosad on õiged ja kirjeldavad piisavalt protsessi tegelikku

olemust). Voodiagrammi erinevad detailsusastmed, mille alusel valida detailsusaste.

3.4 VOODIAGRAMMI KOOSTAMISE HEAD TAVAD. Alguse fikseerimine

(Kuidas leida protsessile õige algus, millistele tunnustele peab algus vastama), lõpu

defineerimine, lõpu mõõdetavus (Kuidas defineeritakse lõpp, millistele tunnustele

peab lõpp vastama), lõpu seotus protsessi eesmärgiga. Tegevuse, selle sisendi ja

väljundi ning loogikaploki defineerimine. Lisainfo juurdetoomine diagrammile millist

lisainfot ja kui palju diagrammi juurde tuua ja kuidas lisainfot kujutada.



protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid;

protsesside kirjeldamise erinevaid meetodeid;

võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseks diagrammidel;

protsessi erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid;

voodiagrammi elemente, nende sümboleid ja otstarvet.

Õppija oskab

koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina;

määratleda protsessi algust ja lõppu;

hinnata protsessi kirjelduse vastavust tegelikule protsessile.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 4 arvestuslikku hinnet. 3

praktilist tööd ning 1 teoreetiline teadmiste test.

MOODUL 21 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab arusaama UNIXi laadsete

operatsioonisüsteemide ülesehitusest ning oskab neid installeerida ja hooldada.




3. Õppesisu

3.1 ÜLEVAADE SÜSTEEMIST JA KATALOOGIPUU. Unixi ajalugu,

kasutusvaldkonnad, programmeerimiskeeled. UNIX, Linux, BSD, Solaris

operatsioonisüsteemide lühitutvustus. Linuxi ajalugu, kernel (tuum) ja riistvara.

Litsentsid ja “Linux” kaubamärk, vaba tarkvara sihtasutus (GNU),

rakendusprogrammid ja distributsioonid. Linux/Unix failisüsteemi standard. Tavaline

viis kataloogipuu jaotamiseks erinevate eesmärkidega failisüsteemideks.

3.2 KÄSURIDA. Unixi käsurea võimalused. Käsu ülesehitus, parameetrite ja võtmete

mõte. Töö käsurea ajalooga, programmeerimine .Lihtsamad Linuxi käsud

kataloogipuuga manipuleerimisel.

54

3.3 POPULAARSED KÄSUD JA HALDUSPROGRAMMID. cp, mv, cat, rm, mkdir,

tar, gzip, vi, gcc mc jne.

3.4 SEADMED, SEKTSIOONID, FAILISÜSTEEMID. Suvapöördusega ja

märgiseadmed, katalog /dev. Ketaste ja muude salvestuskandjate kasutamine,

Kõvakettad, diskettiseadmed, CDROM, lintseadmed. MBR, alglaadesektor,

jaotustabel, laiendatud ja loogilised sektsioonid ja nende tüübid. Journaling

failisüsteemid, saaleala. LVM. Kõvaketta jaotamine. Programmid kõvaketta

jaotuseks, failisüsteemi loomiseks ja terviklikkuse kontrolliks.

3.5 PROGRAMMIDE PAKETID. Pakettide paigaldamine, ja eemaldamine,

pakettides muutuste tegemine, eelkoostatud ja unikaalsete pakettide paigaldamine

(rpm, rpms, deb, tgz, jne).

3.6 KASUTAJATE HALDAMINE. Unikaalne kasutajatunnus (UID), unikaalne

grupitunnus (GID). Kasutaja, grupi, igaühe õigused. Paroolid ja reeglid. Faili,

kataloogi, protsessi omanik Rakendusprogrammid useradd, userdel, chown, chgrp,

chmod. Olulised ja vajalikud seadistusfailid. Sisse- ja väljalogimise protsess.

Konsool- ja virtuaalterminalid.

3.7 PROTSESSID, PRIORITEEDID, SIGNAALID, VOOD. Programmid/käsud ps,

top, nice, kill, killall, job. Voo ümbersuunamine.

3.8 SÜSTEEMI JUHTIMISE ALUSED. Alglaadimine ja süsteemi sulgemine.

Protsess init. Juhtimis-skriptid, nende asukoht, süsteemide erinevus.

3.9 ADMINISTRATIIVSED ÜLESANDED. Administraatori posti ning logifailide

kontroll, vigade ja probleemide lahendamisel. Protsesside käivitamise

automatiseerimine - cron. Crontab kasutus.

3.10 TCP/IP-VÕRGU LÜHIÜLEVAADE. Võrguliidesed, IP-aadressid, aadressi

määramine, IP-marsruutimine, lüüsid, interneti juhtsõnumite protokoll,

domeeninimede süsteem. Võrgu riistvara seadistamine.

3.11 TEENUSED. Enamlevinud lokaalsed ja võrgu teenused, vajalikud

seadistusfailid. SSH ja ftp klient.

3.12 X-WINDOWS. Graafilised töökeskkonnad KDE ja Gnome. Keskkonna

häälestus. Fontide vahetus. Rakenduste ja kiirkäivituspaneel. X-windows –

programmid. Graafilised programmid ja haldusvahendid. Printerite häälestus.

3.13 KEELED. Keeleseadete muutmine ja häälestus käsureal ja graafilises

keskkonnas. Klaviatuuri ümberlülitus erinevates keskkondades.

3.14 INTERNET, KONTORITARKVARA JA MULTIMEEDIA. Internetiühenduse

häälestus. Kasutatavad dokumendihalduse kirjavahetuse, ja infovahetuse

programmid. Vormingu muutmine, importimine. Häälestus. Multimeedia vahendite

kasutamine.

3.15 MUUD HALDUSTEGEVUSE ÜLESANDED. Kasutatava kettaruumi kontroll.

Varukoopiate tegemine, taastamine, õiguste kontroll.



UNIXi versioone ja ajalugu;

UNIXi laadseid operatsioonisüsteeme ja nende distributsioone;

UNIXi ja UNIXi laadsete operatsioonisüsteemide ülesehitust;

UNIXi laadsete operatsioonide süsteemseid rakendusi ja hooldusvahendeid;

UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kastutatavaid graafilisi keskkondi.

Õppija oskab

kirjeldada erinevaid UNIXi laadset operatsioonisüsteemides kasutatavaid

failisüsteeme ja nende omadusi;

55

paigaldada UNIXi laadset operatsioonisüsteemi ja paigaldada seadmete

ajureid;

kasutada UNIXi laadset operatsioonisüsteemi tavakasutaja õigustes;

kasutada käsurealt peamisi haldus- ja hooldamise vahendeid;

graafiliste kasutajaliideste haldusvõtteid;

kasutada UNIXi laadset operatsioonisüsteemi teenuseserveri ja võrgulüüsina.


teemade kohta.

MOODUL 22 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi alternatiivsetest

operatsioonisüsteemidest ja Mac OS operatsioonisüsteemi kasutamise oskuse.



2.2 Arvutivõrgud

3. Õppesisu

3.1 LÜHITUTVUSTUS. Alternatiivsete operatsioonisüsteemide lühitutvustus (CP/M,

Mac OS, Solaris, BeOS, OS/2, HP-UX, React OS, IRIX, Novell jne)

3.2 MOBIILTELEFONIDES JA PIHUARVUTITES KASUTATAVAD

OPERATSIOONISÜSTEEMID. Mobiiltelefonides ja pihuarvutites kasutatavate

operatsioonisüsteemide lühitutvustus (Symbian, PalmOS, Windows CE jne)

3.3 MÄNGUKONSOOLIDES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.

3.4 VÕRGUSEADMETES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.

3.4 MAC OS. Mac OS X pikem tutvustus. Graafiline kasutajaliides Aqua ja selle

kasutamine. Süsteemi ja kasutajate haldus. Kasutatavad võrguteenused.

Arendusvahendid.



alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;

mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides ja võrguseadmetes

kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;

Mac OS X kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid.

Õppija oskab

Mac OS X operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutada ja

operatsioonisüsteemi hallata.


teemade kohta.

56

MOODUL 23 DIGITAALTEHNIKA

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused digitaaltehnika

põhimõistetest, sh. arvusüsteemidest ja Boole'i algebrast, levinumatest loogikalülidest

ja kombinatsioonloogika ning mäluga loogika lülitustest; programmeeritavast

loogikast, digitaalse signaalitöötluse alustest ning analoog-digitaal ja digitaal-analoog-

muundamisest, omab alusteadmisi digitaalskeemide tehnoloogilistest lahendustest.


2.1 Elektrotehnika


2.3 Elektroonika alused, võib olla samaaegselt läbimisel.

3. Õppesisu

3.1 DIGITAALTEHNIKA PÕHIMÕISTED. Analoog- ja digitaalsuurused,

loogikatasemed, ajadiagrammid.

3.2 ARVUSÜSTEEMID JA ARVKOODID. Arvusüsteemid, tehted, arvkoodid.

Arvude kujutamine kümnend- ja kahendsüsteemis, teisendused, tehted

kahendarvudega. Arvud kuueteistkümnend- ja kaheksandsüsteemis. Muud levinumad

arvkoodid: BCD, Gray kood, ASCII, vigu avastavad ja parandavad koodid.

3.3 LOOGIKALÜLID. Inverter, loogikalülid JA, VÕI, JA-EI, VÕI-EI, samaväärsus

ja mittesamaväärsus.

3.4 BOOLE'I ALGEBRA JA LOOGIKALINE LIHTSUSTAMINE. Boole'i

avaldised, reeglid ja seadused; teisendamised; tõeväärtustabelid, loogikaavaldiste

lihtsustamine; Karnaugh' kaart.

3.5 KOMBINATSIOONLOOGIKA SKEEMID LOOGIKALÜLIDEL. Nende

teisendamine, rakendused.

3.6 KEERUKAM KOMBINATSIOONILOOGIKA. Keerukamad

kombinatsioonloogika skeemid ja rakendused (summaatorid, koodi-komparaatorid,

koodrid ja dekoodrid, multipleksorid ja demultipleksorid, paarsuskontrollielemendid

jt.

3.7 TRIGERID, MULTIVIBRAATORID JA TAIMERID. Nende liigid, kasutusalad,

näited ja rakendused.

3.8 LOENDURID. Nende liigid ja kasutamine.

3.9 REGISTRID. Nende liigid ja kasutamine.

3.10 MÄLUSKEEMID. Nende liigid ja kasutusalad.

3.11 PROGRAMMEERITAV LOOGIKA. Tööpõhimõtted, kasutusalad ja kasutatav

tarkvara

3.12 SISSEJUHATUS DIGITAALSESSE SIGNAALITÖÖTLUSSE. D/A ja A/D-

muundurid, signaaliprotsessor.

3.13 DIGITAALSKEEMIDE TEHNOLOOGIA. Digitaalskeemide parameetrid,

kasutusalad, tehnoloogilised lahendused (TTL, KMOP erinevad realisatsioonid) ja

nende võrdlus.



57

digitaaltehnika põhimõisteid, arvusüsteeme ja Boole'i algebra avaldisi,

reegleid ja seadusi;

muid levinumaid arvkoode ja nende kasutusalasid;

levinumaid loogikalülisid ja kombinatsioonloogika ning mäluga loogika

lülitusi;

keerukamaid kombinatsioonloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid;

lihtsamat programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid;

mäluskeemide liike ja tööpõhimõtteid;

digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid; analoog-digitaal

ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid

digitaalskeemide tehnoloogiliste lahenduste eripärasid ja kasutusalasid; nende

lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust.

Õppija oskab:

teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid

kahendarvudega;

kasutada muid levinumaid arvkoode;

kasutada Boole' algebra reegleid ja teisendusi, teisendada ja minimiseerida

matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat digitaalfunktsiooni, joonistada

välja minimiseeritud funktsioonile vastav matemaatiline kuju ja skeem;

koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud

loogikalülitusi;

tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi;

salvestada infot programmeeritava loogika või mäluskeemi, kasutada

vastavat programmeerimistarkvara; eristada erinevas tehnoloogias

valmistatud digitaalseid mikroskeeme, ning nende käitlemise ja kaitse

tingimusi.


mooduli teemade kohta.

MOODUL 24 VÕRGURAKENDUSED

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised peamistest võrgurakendustest ja

oskab neid erinevates operatsioonisüsteemides seadistada.



2.2 Arvutivõrgud

2.3 MS operatsioonisüsteemid

2.4 UNIX operatsioonisüsteemid

2.5 Võrguseadmed

58

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Võrgurakenduste liigitus ja levinumad võrgurakendused..

Klient-server, P2P ja muud rakendused.

3.2 VÕRGUSÕLMEDE DÜNAAMILINE SEADISTAMINE (DHCP). DHCP

tööpõhimõte ja DHCP serveri seadistamine. Erinevate operatsioonisüsteemide DCHP

kliendid ja nende seadistamine.

3.3 NIMESERVER. Nimeserveri vajadus ja tööpõhimõte. Nimeserveri parameetrid ja

seadistamine. DNS ja WINS server ning klientide seadistamine.

3.4 FAILISERVER. Levinumad failiserverid (SMB, FTP, jne), nende tööpõhimõte,

parameetrid ja seadistamine. Klientide poolsed seadistused.

3.5 ELEKTRONPOSTI SERVER. Levinumad meiliserverid , nende tööpõhimõte,


3.6 VEEBISERVER. Levinumad veebiserverid (Apache, IIS, Zope jne) nende

tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

3.7 PUHVERSERVER. Levinumad puhverserverid (proxy), nende tööpõhimõte,


3.8 AUTENTIMISSERVER. Levinumad autentimisserverid (LDAP, RADIUS jne),

nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

3.9 SÕNUMISERVER. Sõnumite vahetamiseks mõeldud serverid ja vastavad

kliendid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

3.10 PRINTSERVER. Levinumad tarkvaralised printserverid, nende tööpõhimõte,


3.11 VPN SERVER. Levinumad VPN serverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja

seadistamine. Klientide poolsed seadistused.



millised rakendused on võrgurakendused, nende tüüpe;

peamisi võrgurakendusi, nende tööpõhimõtet ja parameetreid.

Õppija oskab

seadistada võrgurakendusi erinevates operatsioonisüsteemides;

määratleda võrgurakenduse tüüpi;

valida vastavalt lähteülesandele sobilikku võrgurakendust;

hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid ja teha vajalike korrektuure.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 12 arvestuslikku hinnet.

MOODUL 25 ARVUTITE LISASEADMED II

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet keerulisematest välisseadmetest.

Oskab hinnata väliseadmete parameetreid. Oskab ühendada välisseadmeid arvutiga ja

neid seadistada.

59



2.2 Arvutite lisaseadmed

2.3 Operatsioonisüsteemide alused

3. Õppesisu

3.1 FOTO- JA VIDEOKAAMERAD. Digitaalne foto- ja videokaamera. Peamised

parameetrid ja ühendamisvõimalused.

3.2 PIHUARVUTID. Pihuarvutid targad telefonid. Nende parameetrid ja kasutatavad

operatsioonisüsteemid. Pihuarvutite käitlus ja hooldus. Kasutatavad tugirakendused.

3.3 GLOBAALNE POSITSIONEERIMISSÜSTEEM GPS. GPS seadmed, erinevad

ühendamisvõimalused, kasutatavad rakendused. Personaalarvutiga ühendatavad GPS

seadmed, pihuarvutiga ühendatavad GPS seadmed.

3.4 LISASEADMETE PAIGALDUS. Seadmete paigaldamine, installeerimine.

Draiverite leidmine.



foto- ja videokaameratega, GPS seadmega ning pihuarvutitega seotud

mõisteid;

pihuarvutite ja GPS seadmete rakendusi ja kasutusvõimalusi;

lisaseadmete omavahelist sobivust.

Õppija oskab

hinnata foto- ja kaamerate parameetreid;

valida vajadusele vastavaid pihuarvuteid ja GPS seadmeid; leida vajalikud

draiverid ja paigaldada vajalikud lisaseadmed.


teemade kohta.

MOODUL 26 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE KASUTAMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kontori-, esitlus- ja

konverentsivahendite põhiomadustest ja selle tehnika tõrgeteta tööks vajalikest

ressurssidest. Peale mooduli läbimist on õpilane iseseisvalt võimeline määrama

vajaliku seadmestiku optimaalse asukoha etteantud ruumis.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS. Kontori tehnika liigid ja lühiülevaade. Esitlustehnika liigid ja

lühiülevaade. Konverentsitehnika liigid ja lühiülevaade.

60

3.2. KONTORITEHNIKA. Printerid, faksid, paljundusmasinad, paberi

käitlusseadmed, nende seadmete peamised parameetrid ja kasutusvaldkonnad.

Kontoritehnika paigutamine (ligipääsetavus, hooldatavus, vajalikud ressursid, müra

jne).

3.3. ESITLUSTEHNIKA. Esitletava info liigid. Audio ja visuaalne informatsioon ja

audio-visuaalse informatsiooni allikad. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse

ettevalmistamine, loomine ja salvestamine erinevates formaatides. Slaidide lisamine,

kopeerimine ja kustutamine. Teksti vormindamine slaidil, teksti loetavus. Objektide

loomine ja lisamine. Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide printimine.

Slaidiseanss. Kõne ja pildi edastamine jaotusseadmed, taasesitamine. Kasutatavad

tehnoloogiad. Nõuded tulenevad osalejate arvust ja ruumi suurusest. Esitusvahendite

liigid, tuntumad tootjad. Esitlusvahendite paigutamine, esitlusseadmete parameetrid ja

nende tõlgendamine sobiva asukoha leidmisel.

3.4 KONVERENTSIVAHENDID. Konverentsi olemus ja selle liigid. Reaalajas

toimuva kahepoolse side eripärad. Nõuded audio-visuaalse info edastusele.

Audiokonverents. Videokonverents, videovoogude juhtimise eripärad (streaming).

Kasutatavad tehnoloogiad. Nõuded infrastruktuurile. Nõuded tulenevad osalejate

arvust ja ruumi suurusest: personaalsed konverentsisüsteemid, grupisüsteemid,

konverentsisüsteemid ja võrgud. Konverentside Kasutusvaldkonnad. Eestis pakutavad

kaubamärgid. Sünkroontõlke seadmed.

3.5 ÜHENDUSTEENUSED. Nõuded ülekandeliinidele, Levinumad ühenduste

tüübid.

4. Õpitulemused


kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid;

kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid;

audio-visuaalse info edastamise, jaotamise, taasesitamise eripärasid;

levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid;

levinumaid konverentsiseadmeid ja nende tootjaid;

konverentsiks vajalike ühendusliinide tüüpe.

Õppija oskab

valida etteantud nõudmistele vastavat kontoritehnikat;

paigutada etteantud ruumi kontoritehnikat;

planeerida, koostada esitluseks või konverentsiks vajaminevate seadmete

loetelu ja miinimumnõudmisi;

planeerida, kooskõlastada esitluseks või konverentsiks vajaminevate ,

sobivate ruumide nõudmised;

koostada konverentsiks vajaminevate ühendusliinide tellimusi kohalikkudele

sideoperaatoritele.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 3 arvestuslikku tööd mooduli

teemade kohta ning 1 iseseisev kaitsmisele kuuluv töö.

MOODUL 27 KLIENT-SERVER LAHENDUSED

1 õn

61

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised terminal-server lahendustest ja

õpib vastavaid lahendusi seadistada.


2.1 Microsoft Corp. operatsioonisüsteemid

2.2 Unix operatsioonisüsteemid

2.3 Alternatiivsed operatsioonisüsteemid

2.4 Arvutivõrgud II

2.5 Võrgurakendused (võib olla samaaegsel läbimisel)

3. Õppesisu

3.1 KLIENT-SERVER ARHITEKTUUR. Klient-server arhitektuuri olemus ja mõiste.

Terminal-server lahenduste mõiste.

3.2 TERMINALID. Terminali mõiste ja liigid. Terminalides kasutatav riistvara ja

tarkvara. Tuntumad terminaalide tootjad.

3.3 SERVER. Terminal-server lahendustes kasutatav serveritarkvara. Serveri

ülesanded.

3.4 WINDOWS. Microsoft Windowsi Terminal server, selle pakutavad teenused ja

seadistamine.

3.5 UNIX. UNIX’i taolistel operatsioonisüsteemidel baseeruvad terminal-server

lahendused, nende pakutavad teenused ja seadistamine.

3.6 MUUD LAHENDUSED. Lühiülevaade muudest võimalikest terminal-server

lahendustest



klient-server lahenduse mõistet;

terminal-server lahenduse mõistet;

tuntumaid terminal-server lahendusi.

Õppija oskab:

seadistada Microsoft Windowsil baseeruvat terminal-server lahendust ning

selle teenuseid;

seadistada UNIX’i taolisel operatsioonisüsteemil terminal-server lahendust

ning selle teenuseid.


teemade kohta.

MOODUL 28 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi mikroprotsessortehnika alustest,

liidestest ja infovahetuse põhimõtetest, mikrokontrollerite olemusest.


2.1 Elektroonika alused

62


2.3 Digitaaltehnika

3. Õppesisu

3.1. MIKROPROTSESSORTEHNIKA ALGTEADMISED. Von Neumani ja Harvardi

arhitektuur. Neumani arhitektuuri mikroprotsessori ehitus, , infovahetus (sisend-

väljund liides). Mälu tüübid. Adresseerimine. Siinid (aadress-, andme- ja juhtsiin,

rööp ja jadasiin). Taktgeneraator, taimer, katkestuste kontroller, DMA kontroller.

3.2. MIKROPROTSESSORID JA ÜHEKRISTALLIARVUTID. 8,16,32,64-bitiste

mikroprotsessorite võrdlus. Mikroprotsessorite ja ühekristalliarvutite perekonnad ja

nende otstarve. Mikroprotsessori käskude süsteem, adresseerimisviisid konkreetse

protsessori näitel. Ühekristalliarvuti programmeerimine. Emulaatorprogrammid ja

nende kasutamine.

3.3 MIKROPROTSESSORITE TARKVARA JA PROGRAMMEERIMINE.

Mikroprotsessori käskude süsteem. Assembleri mõiste.

3.4 PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID. Programmeerimiskeeled ja

kasutatav tarkvara



mikroprotsessori ehituse põhimõtteid;

mikroprotsessori ja mikrokontrolleri käskude liigitust;

assembleri mõistet;

katkestuste mõistet;

adresseerimise süsteemi.

Õppija oskab

selgitada 8,16,32,64-bitiste mikroprotsessorite erinevust;

kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid;

kirjeldada mikrokontrolleri süsteemis erinevaid mälu tüüpe; kirjutada valmis

assembleris lihtsamaid programmilõike.

5. Hindamine Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest : 12 arvestuslikku hinnet, millest

3 teoreetilist kontrolltööd ja 1 praktiline töö.

MOODUL 29 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi tehnoloogiliste protsesside

automaatjuhtimise alustest, funktsionaalskeemide koostamisest, reguleerimise ja

programmeerimise põhimõtetest, automaatikavahendite kasutamisest.


2.1. Elektrotehnika

2.2. Elektroonika alused

63

2.3. Automaatika alused (võib olla samaaegsel läbimisel)

2.4. Programmeerimise alused

3. Õppesisu

3.1. PROTSESSID. Tootmisprotsessid, nende liigid. Protsessiliides. Protsessijaam.

Pidevate protsesside juhtimine. Juhtimispõhimõtted. Protsessijuhtimise vahendid.

Reguleerimisprotsess.

3.2. AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID. Automaatjuhtimissüsteemide ülesehitus.

Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatreguleerimissüsteemid.

Funktsionaalskeemide tingmärgid.

3.3. KODUAUTOMAATIKA. Koduautomaatika süsteemide ülesanded ja

komponentide tööpõhimõtted, valgustus, küte-, ventilatsiooni-, turvasüsteem ja

televisiooni-, arvuti –ja telefonivõrk, videosüsteem, jne.



tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise aluseid;

reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid;

ülevaate koduautomaatika süsteemidest.

Õppija oskab

kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid;

selgitada ja kasutada automaatika funktsionaalskeeme;

selgitada koduautomaatika süsteemi ehituse põhimõtteid.


moodulis esinevate teemade kohta.

MOODUL 30 AUTOMAATIKA ALUSED

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab algteadmisi automaatjuhtimise teooriast,

oskab selgitada automaatjuhtimiste süsteemide elementide tööpõhimõtteid ja nende

kasutusalasi.


2.1. Elektrotehnika

2.2. Elektroonika alused

2.3. Elektroonika komponendid ja materjalid

2.4. Digitaaltehnika

3. Õppesisu

3.1. AUTOMAATJUHTIMISE TEOORIA ALGTEADMISED. Automaatika

põhimõisted. Automaatjuhtimine. Automaatkontroll. Automaatreguleerimine. Mõjude

tüübid, nende staatilised ja dünaamilised karakteristikud. Tagasiside. Süsteemi

elementide siirdefunktsioonid ja sageduskarakteristikud. Avatud ja suletud süsteemid.

64

Järgivsüsteemid. Pidev- ja diskreetsüsteemid. Süsteemi olekud. Regulaatorid ja

reguleerimisobjektid. Regulaatorite valik.

3.2. AUTOMAATJUHTIMISTE SÜSTEEMIDE ELEMENDID. LIIGUTUS JA

TÖÖPÕHIMÕTTED. Andurid. Võimendid. Täiturid. Võrdluselemendid. Häiringud.

3.3. TELEAUTOMAATIKA PÕHIMÕISTED. Telejuhtimine ja telemeetria.



automaatika põhimõisteid;

mõjude tüüpe;

negatiivse ja positiivse tagasiside erinevust;

ülekande- ja võimendusteguri mõisteid;

automaatjuhtimiste süsteemide liigutust;

erinevate regulaatorite tööpõhimõtteid;

andurite, võimendite, täiturite tööpõhimõtteid.

Õppija oskab

selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste süsteemide struktuurskeeme;

valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalsete elementide tüüpe.


teemade kohta.

MOODUL 31 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi serverite

operatsioonisüsteemidest ja oskuse neid paigaldada ning hallata.



2.2 Arvutivõrgud II


2.4 Arvutite riistvara II

2.5 Programmeerimise alused

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Serveri operatsioonisüsteemide peamised erinevused võrreldes

lauaarvutite operatsioonisüsteemidega. Enamlevinud serverioperatsioonisüsteemid ja

nende omadused.

3.2 UUENDUSED JA TURVALISUS. Turvauuenduste paigaldamine ja sellega

kaasnev risk. Turvalisuse tagamine serverioperatsioonisüsteemidel. Veakindlus.

3.3 MICROSOFT Corp. SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade

Microsofti poolt pakutavatest operatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide

haldamine. Domeeni kontrolleri mõiste, domeenipuu, Active directory.

65

Haldusvahendid ja süsteemi jälgimine. Hajutatud failisüsteemi DFS (Distributed File

System) mõiste ja DFS struktuuri loomine ja kasutamine Microsofti

operatsioonisüsteemidega. Tagavarakoopiad ja nende haldus, varikoopia (shadow

copy) tehnoloogia ja kasutamine. Domeenikasutajad ja –kasutajagrupid, nende

haldus. Rakenduste ühilduvuse tagamine. Võrguteenused ja nende haldus. Kaugtöö ja

–halduse võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse

tagamine. Serveritarkvara paigaldamine.

3.4 UNIX-LAADSED SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade

unixilaadsetest serverioperatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide

haldamine. Varukoopiad ja nende haldus, tarkvaraline kettamassiiv (RAID). Failide ja

printerite jagamine (sh ka teiste operatsioonisüsteemide klientidega). Võrguliikluse

jälgimine ja tulemüüri haldus. Domeeni kontrolleri loomine Linux baasil. Postiserveri

paigaldus ja haldus. Võrguteenused ja nende haldus. Kaugtöö ja –halduse

võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse tagamine.

Serveritarkvara paigaldamine.

3.5 KLASTERSÜSTEEMID. Klastri mõiste ja omadused. Klastri loomine erinevate

operatsioonisüsteemide abil.



serverioperatsioonide erinevust võrreldes teiste operatsioonisüsteemidega;

Microsofti serverioperatsioonisüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid ning

vahendeid;

Unix-laadseid serverioperatsioonisüsteeme ja nende pakutavaid teenuseid ning

vahendeid;

klastri mõistet ja vajadust.

Õppija oskab

paigaldada ja hallata Microsofti serverioperatsioonisüsteeme;

paigaldada ja hallata Unix-laadseid serverioperatsioonisüsteeme.


teemade kohta.

MOODUL 32 IT KORRALDUS

1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi IT juhtimisprotsessist ja IT

haldusest ettevõttes.


2.1 Majanduse alused

2.2 Projektijuhtimise alused

2.3 Protsessijuhtimine

66

3. Õppesisu

3.1 IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Strateegiline juhtimine,

selle 2 käsitlust, strateegia hierarhia, strateegia ajalooline ülevaade; strateegiline

plaanimine; strateegia koostamine (prioriteedid, eesmärgid, teostajad, protsessid,

infovajadus, kavandamine ja teostamine, rollid ja vastutus, jälgimine ja eesmärkide

ümbervaatamine). IT strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.

3.2 IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS. Toote

elutsükkel; süsteemiarendus; hanked ja allhanked.

3.3 INFOTEHNOLOOGIA HALDAMISE PÕHIMÕISTED. Lepingud;

haldustegevused (turvaplaan, varundusplaan,); haldusvahendid (salvestusvahendid,

tulemüür. anti-spam, VPN, IP telefonside, riistvara haldus ja hooldus).

3.4 FINANTS- JA PERSONALIJUHTIMINE IT VALDKONNAS. Investeeringute

järelvalve, omamiskulud, inimressursipoliitika, motiveerimine, koolitamine,

ressursside plaanimisvahendid (ERP), inimressursi haldussüsteemid (HRMS).

3.5 KVALITEEDIJUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Kvaliteet, standardid; Olemus,

põhimõtted, põhimeetodid; Sertifitseerimine, akrediteerimine, audit.

3.6 ANDMEANALÜÜSI LÜHITUTVUSTUS. Infovajadused, kliendisuhete

haldussüsteemid (CRM), ettevõtte sisuhaldussüsteemid (ECM), otsuste

toetamissüsteemid (DSS), andmekavandamine, andmeaidad.



strateegia koostamise põhimõtteid ja terminoloogiat;

süsteemiarenduse põhimõtteid ja terminoloogiat;

IT haldustegevuse sisu ja terminoloogiat;

finants- ja personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat;

kvaliteedijuhtimise olemust ja terminoloogiat.

Õppija oskab

koostada lihtsat IT strateegiat;

kavandada lihtsaid haldustegevusi;

analüüsida erinevate juhtimistasandite infovajadusi.


teemade kohta.

67

10. KUTSEÕPPE VALIKMOODULITE ÕPE

MOODUL 1 JOONESTAMINE

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised joonestamisest ja joonise

vormistamise nõuetest; omandab tööjooniste ja skeemide lugemise oskuse; õpib

koostama lihtsamaid eskiisjooniseid.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. JOONESATAMISE ALUSED Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid.

Joonise vormistamise nõuded. Formaadid, mõõtkavad. Joonise mõõtmestamine.

Normkiri ja kirjanurk. Joonte liigid ja sujuvühendid. Projektsiooni mõiste ja liigid.

Ristprojektsiooni ja kaldprojektsiooni erinevused. Joonise mõõtmestamine. Detaili

kaks- ja kolmvaade. Kujutised ja nende liigid. Lõiked: ristlõiked, kohtlõiked, liht- ja

liitlõiked. Aksonomeetria. Tasapinnaliste kujundite ja geomeetriliste kehade

joonestamine ristisomeetrias. Nõuded eskiisjoonisele. Eskiisi koostamine ja

vormistamine. Eskiisi järgi tööjooniste koostamine. Kandekonstruktsioonide (metall-,

betoon-,puitkonstruktsioonid) kujutamine joonisel. Tootejoonised.



jooniste koostamisel kasutatavaid standardeid;

jooniste vormistamise nõudeid – formaadid, mõõtkavad, joonte liigid

jm.;

jooniste mõõtmestamise nõudeid;

üldnõudeid tehnilise joonise koostamisel;

lõigete ja vaadete kujutamispõhimõtteid;

Õppija oskab

tööjooniseid ja skeeme lugeda;

koostada lihtsamaid eskiisjooniseid.

5. Hindamine

Mooduli hinne on keskmine järgmistest osahinnetest :

Arvestuslikud tööd: eskiisjooniste mõõtmestamine ja vormistamine, detaili kaks- ja

kolmvaate ning lõigete joonestamine, koostejooniste lugemine, mõõtmete leidmine ja

joonise järgi spetsifikatsioonide koostamise oskus.

68

MOODUL 2 ARVUTIGRAAFIKA

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teoreetilised baasteadmised tööks graafilise

infoga; õpib tundma vektor- ja rastergraafika põhimõisteid (-termineid); saab ülevaate

erinevatest graafikaformaatidest ning omandab praktilised oskused tööks graafilise

infoga; õpib kasutama graafika- ja pilditöötlustarkvara.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1. ARVUTIGRAAFIKA ERINEVAD RAKENDUSVALDKONNAD

3.2. ARVUTIGRAAFIKA PÕHIMÕISTED. Vektor- ja rastergraafika, värvimudelid

(RGB, CMYK, YUV) ja värviprofiilid, rastergraafika faili põhiparameetrid (suurus,

punktitihedus, värvussügavus), erinevad graafika failivormingud; erinevate

graafikapakettide tutvustamine; praktiline töö graafikapakettidega.

3.3. ARVUTIGRAAFIKA ALLIKAD. Digitaalne fotografeerimine, skaneerimine,

graafikalaual (tablet) joonistamine, pildi vektoriseerimine (tracing).



vektor- ja rastergraafika olemust ja erinevust;

rastergraafika põhiparameetreid ja nende omavahelisi seoseid;

erinevaid graafika failivorminguid ja nende kasutamist;

värvimudeleid ja nende kasutamise põhimõtteid;

graafikatarkvara võimalusi ja erinevusi.

Õppija oskab

luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan,

trükimeedia, video jne);

valida vastavalt vajadusele sobiv failivorming;

kasutada algtasemel vähemalt ühte vektor- ja ühte rastergraafika programmi.


Põhimõistete test 10%

Praktilised tööd (graafika loomine ja ettevalmistus erinevates meediumites

kasutamiseks 30%; erinevate graafika- ja pilditöötlustarkvara kasutamine 60%)

Mooduli hinne on koondhinne testist ja praktilistest töödest.

MOODUL 3 RAKENDUSMATEMAATIKA

3 õn

1. Eesmärk

Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppijad omandavad teadmisi erialaga seotud

matemaatika osadest ja oskuse lahendada erialalisi matemaatika tekstülesandeid.

69


Matemaatika üldmoodul.

3. Õppesisu

3.1 ARVUSÜSTEEMID. Rooma numeratsioonisüsteem. Kümnendsüsteem ja

kümnendsüsteemi arvude esitamise erinevad viisid. Kahendsüsteem,

kaheksandsüsteem ja kuueteistkümnendsüsteem, teisendused erinevate

arvusüsteemide vahel.

3.2 KOMPLEKSARVUD. Kompleksarvu mõiste; tehted kompleksarvudega;

kompleksarvu geomeetriline esitus ja tema trigonomeetriline ning eksponentkuju,

tehted trigonomeetrilisel ja eksponentkujul kompleksarvudega, kompleksarvude

rakendused. Rakendusülesanded kompleksarvudega

3.3 MAATRIKSID. Maatriksi mõiste, tehted ja omadused; maatriksi determinant;

vastandmaatriks, transponeeritud maatriks ja pöördmaatriks; maatriksite liitmine ja

korrutamine; miinorid ja maatriksi astak; lineaarvõrrandisüsteemid; üld- ja

erilahendid; Crameri peajuht ja Gaussi meetod. Kolme ja enama tundmatuga

võrrandisüsteemide lahendamine.

3.4 MAJANDUSMATEMAATIKA ELEMENDID. Rahaühiku väärtus, kurss,

noteering. Inflatsioon, devalveerimine, revalveerimine. Reaalpalk. Tulumaksu

arvutamine. Palgakulude arvutamine. Hindade kujunemine. Intress, intressimäär,

intressiperiood. Arvete tasumine, viiviste maksmine. Laenude tagasimaksmine.

Diskonto. Veksel. Liitintressi ja lõppkapitali arvutamine. Intresside arvutamine

jooksvalt arvelt. Pensioni kogumise ja kulutamise ülesanne. Lõppkapital kui

eksponentfunktsioon.



erinevaid arvusüsteeme;

kompleksarve;

maatrikseid ja lineaarvõrrandisüsteeme;

majandusmatemaatika põhimõisteid

Õppija oskab

teostada arvsüsteemide vahelisi teisendusi;

teha tehteid kompleksarvudega;

teostada maatriksarvutusi ja lahendada lineaarvõrrandisüsteeme;

lahendada kogu teooria ulatuses vastavaid elulise sisuga tekstülesandeid.


Arvestuslikud tööd vastavalt iga õppesisu jaotuse materjalile.

MOODUL 4 MÄRGISTUSKEELED (XHTML/XML)

3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised märgistuskeelte süntaksist ja

70

semantikast ja oskab nende abil luua dokumente ning oskab kasutada tarkvara, mis

töötleb märgistuskeeltes loodud dokumente.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 MÄRGISTUSKEELED - ajalugu, eripära, märgistuskeelte klassid

(protseduurilised, semantilised, esitlevad).

3.2 XHTML koos CSS-ga.

3.3 XML - süntaks, dokumendi puukujuline struktuur, XML elemendid ja nende

atribuudid, XML skeem ja dokumendi valideerimine, nimeruumid, CDATA,

kodeeringud.

3.4 XSL, XML dokumentide transformeerimine ja XML dokumentides

navigeerimine.

3.5 XML'i sõelumine ja kontrollimine XML'ist andmete leidmine.

3.6 XML-il baseeruvad märgistuskeeled.

7. WSDL veebiteenuste kirjelduskeel.

8. TARKVARA, millega töödeldakse ja luuakse märgistuskeelseid dokumente ja

rakendusi.



• erinevate märgistuskeelte võimalusi ja kasutusalasid.

Õppija oskab

• luua ja töödelda [X]HTML, XML märgistuskeeltes dokumente;

• kasutada ja hankida õppematerjale;

• kasutada erinevaid tehnoloogiaid dünaamiliste [X]HTML või XML dokumentide

loomiseks ja töötlemiseks;

• kasutada kursusel käsitletud XML dokumentide töötlemise ja haldamise tarkvara.


Arvestuslikud tööd vastavalt iga õppesisu jaotuse materjalile.

MOODUL 5 MATEMAATILINE LOOGIKA

2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandaks teadmised matemaatilise loogika osast –

lausearvutusest ja saaks ülevaate lausearvutuse rakendustest matemaatikas,

programmeerimises, elektroonikas ja muudes valdkondades.

2. Õppesisu

2.1. LAUSED. Lihtlaused. Liitlaused.

2.2. LAUSEARVUTUSE SÜNTAKS. Lausearvutuse süntaksi mõiste. Lausemuutuja.

Lausearvutuse valem. Lausearvutuse tehted (eitus, konjunktsioon, disjunktsioon,

implikatsioon, ekvivalents). Süntaksipuu. Valemite kirjapanemise

lihtsustamine(tehete prioriteet, assotsiatiivsusreegel).

71

2.3. LAUSEARVUTUSE SEMANTIKA. Lausearvutuse semantika mõiste.

Väärtustus. Tõeväärtustabel.

2.4. MUUD LAUSEARVUTUSE TEHTEID. Antivalents. Shefferi tehe. Peirce`i tehe.

2.5. DIGITAALLÜLITUSED. EI-lüli. NING-lüli.VÕI-lüli. NING-EI-lüli. VÕI-EI-

lüli.

2.6. VALEMITE LIIGID. Loogiliselt tõesed ja loogiliselt väärad valemid.

Kehtestatavad valemid. Kontingentsed valemid. Kiirkontrolli meetod. Algoritmi

keerukus.

2.7. JÄRELDUMINE. Järeldumise mõiste. Teoreem järeldumisest.

2.8. SAMAVÄÄRSUS. Samaväärsuse mõiste. Teoreem valemite samaväärsusest.

Enamlevinud samaväärsused. Tehete avaldamine üksteise kaudu. Duaalsus.

2.9. NORMAALKUJUD. Literaal. Täielik disjunktiivne normaalkuju. Täielik

konjunktiivne normaalkuju. Valemite teisendamine normaalkujule. Normaalkuju

minimiseerimise ülesanne.

2.10. RAKENDUSED Tingimuste analüüs. Otsing Internetis. Valetajad, tõerääkijad.

Valemite lihtsustamine. Avaldised programmeerimises. Järeldumine. Süsteemi

modelleerimine.



loogikatehteid

Õppija oskab

teostada loogikaarvutusi


Arvestuslikud tööd: Lausearvutuse süntaks; Lausearvutuse semantika; Valemite

liigid; Järeldumine; Samaväärsus; Normaalkujud; Rakendused. Mooduli hinne on

koondhinne arvestuslikest töödest.

MOODUL 6 MULTIMEEDIUM

4 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised peamistest multimeediumi

liikidest ja oskab kirjeldada nende põhiparameetreid ja ressursivajadust.


2.1 Arvutigraafika

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Multimeediumi mõiste, meediumite liigid, meediumite

kvaliteet ja ressursinõudlikkus. Multimeedium seadmed. Salvestus ja

edastusvõimalused. Multimeediumarvuti mõiste ja sellega seotud nõudmised.

3.2 KUJUNDUSE ALUSED. Kujundamise põhireeglid, kujunduselemendid ja nende

paigutus. Kujundamise head tavad. Tekst ja tekstitüübid.

72

3.3 FOTO. Fotograafia teooria, fotoaparaatide ehitus ja ehitusest tulenevad eripärad.

Fotodele esitavad nõudmised. Kompositsiooni alused. Fotode digitöötlus- ja

haldustarkvara. Lihtsamate põhiparameetrite muutmine.

3.4 HELI. Analoog- ja digitaalheli. Heli kvaliteet ja sellega seotud põhimõisted:

sagedus, amplituud, helitugevus, diskreetimissagedus ja diskreetimise suurus.

Digitaalne helisalvestus ja failivormingud, autorikatse litsentsid ja nende kasutamine.

Lihtsam helitöötlus.

3.5 VIDEO. Analoog- ja digitaalvideo. Videokvaliteet ja sellega seotud põhimõisted.

TV ja videostandardid. Kasutatavad kaablid. Videokvaliteet ja sellega seotud

nõudmised. Digitaalne videosalvestus ja kasutatavad failivormingud.

3.6 ANIMATSIOONID. Animeerimise alused ja põhimõisted. Animeerimisvahendid.

Animatsioonides kasutatavad programmeerimiskeeled. Animatsioonide kvaliteet ja

sellega seotud nõudmised.

3.7 MULTIMEEDIUM VÕRGUS. Tähtsamate multimeediumi vahendite mõju

arvutivõrkudele, põhiliste multimeediumrakenduste ressursivajadused ja

multimeediumrakenduse hostina toimiva serverisüsteemi karakteristikud.



peamisi meediumide tüüpe ja nende omadusi;

peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid;

animeerimise aluseid;

meediumite edastamiseks kasutatavaid vahendeid.

Õppija oskab

kasutada peamisi foto-, heli- ja videotöötluseks kasutatavaid vahendeid;

koostada lihtsamaid animatsioone;

kasutada ja seadistada erinevaid multimeediumite edastamiseks kasutatavaid

vahendeid.


Arvestuslikud tööd vastavalt iga õppesisu jaotuse materjalile. Mooduli hinne on

koondhinne arvestuslikest töödest.

73

11. PRAKTIKA

MOODUL 1 PRAKTIKA

25 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilised oskused ja töövõtted

elektroonika seadiste monteerimiseks, arvutite komplekteerimiseks ja arvutivõrkude

ehitamiseks, et õppija oskaks rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi

konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvuks erialale iseloomulike tööülesannetega ja

töökeskkonnaga, saaks ülevaade praktikaettevõttest, ettevõtte rollist ja eesmärkidest,

juhtimis- ja administratiivsest struktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, meeskonnatöö

põhimõtetest, tööülesannetest ja töömeetoditest, tehnilisele dokumentatsioonile

esitatavatest nõuetest, kvaliteedi- ja tööohutusega seotud aspektidest, omandaks

oskuse struktuuriüksuste igapäevatöös osalemiseks, meeskonnatöö tegemiseks ning

erialaste tööülesannete lahendamiseks, arendaks analüüsivõimet ja probleemide

lahendamise oskust ning oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline.


2.1 Iga praktika etapi alguseks läbitud moodulid

2.2 Kooli ja ettevõttega sõlmitud praktikaleping

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Praktika olemuse ja vajaduse selgitamine, praktika käigu

tutvustamine. Aruandevormid ja nende täitmine.

3.1 ELEKTROONIKA PRAKTIKA. Arusaamine reaalsetes süsteemides

elektrotehnika põhimõistetest, suurustest ja ühikutest, elektriliste suuruste

mõõtmistest, Ohmi ja Kirchhoffi seadustest, vahelduvvoolu mõistest ja lihtsamatest

seostest vahelduvvooluahelas;

3.3 ARVUTIVÕRGU PRAKTIKA. Arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud

nõuded, kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine. Võrgukaablite

parameetrite mõõtmine. Võrgu- ja toitekaablite paigaldus. Võrguseadmete ja

karbikute paigaldamine seinale. Võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine.

Traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse asukoha leidmine. Traadite arvutivõrgu

leviala ulatuse ja kvaliteedi mõõtmine. Traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamine,

lisaantennide paigaldus.

3.4 VAATLUSPRAKTIKA. Praktiline tutvumine arvutifirmade töökorralduse ja

tegevusvaldkondadega ning nende poolt pakutavate teenustega. Praktiline tutvumine

firmade ja asutuste IT osakondade töökorralduse ja pakutavate teenustega. Tutvumine

IT juhi või tugispetsialisti tööülesannetega väikefirmas.

3.5 AMETIKOHA VAATLUSPRAKTIKA. Pikem tutvumine mõne kindla ametikoha

tööülesannete ja –korraldusega.

3.6 TÖÖPRAKTIKA. Pikem töötamine praktikandina ühel kindlal ametikohal ühes

kindlas organisatsioonis.

3.6.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS. Ettevõtte ajalugu,

tegevusalad, asukoht, tegevusvaldkonna üldkirjeldus, ettevõtte juhtimisstruktuur, IT

74

kasutamine ettevõttes, sellest tulenev efekt tootmisprotsessis või klienditeeninduses,

töötajate IT-alased oskused ja koolitus, ettevõtte IT- süsteemide kirjeldus ja analüüs.

3.6.2 TÖÖ SISU JA KIRJELDUS. kasutatavad töömeetodid, kasutatavad ressursid,

töökoormus, töötulemus, kvaliteediaspektid, riskid ja põhilised probleemid

tööülesannete lahendamisel.

3.6.3 PRAKTIKA SOORITUSE ENESEANALÜÜS. Tööülesannete sooritamiseks

vajaminevad oskused, võimed, isiksuseomadused, praktikandi roll, kuidas õpitu on/ei

ole rakendatav, olemasolevate oskuste areng praktika käigus, vajadus spetsiaalse

väljaõppe järgi, isiklikud tugevad ja nõrgad küljed, mis selgusid praktika käigus.

3.6.4 HINNANG PRAKTIKALE JA TÖÖÜLESANNETELE. Tulemused, praktika

juhendamine, suhtumine praktikanti ja praktikandi töösse ettevõttes, põhilised

probleemid, kitsaskohad, võimalikud soovitavad muutused praktikantide töö

korraldamisel.



elektroonikaseadiste parameetrite mõõtmiseks kasutatavaid töövõtteid ja –

vahendeid;

arvutivõrgu kaablite käitlemisele kehtestatud nõudeid;

võrgu- ja toitekaablite ning võrguseadmete paigaldamisele kehtestatud

nõudeid;

traadita arvutivõrgu leviomadusi ja nende mõõtmiseks kasutatavaid seadmeid

ja töövõtteid;

töökorraldust ettevõttes;

ohutusnõudeid ettevõttes töötamiseks;

kvaliteedinõudeid;

erialaga seotud terminoloogiat;

IT seotud ametikohti ja nende peamisi tööülesandeid;

valitud ametikohal esinevaid tüüpprobleeme ja nende lahendusi.

Õppija oskab

paigaldada pistikuid arvutivõrgu kaablitele;

paigalda arvutivõrgu ja toitekaableid;

paigaldada traadiga ja traadita arvutivõrgu seadmeid;

jälgida võrguliiklust ja leida arvutivõrgu kitsaskohti;

analüüsida töökorraldust ettevõttes;

juhendaja nõustamisel lahendada talle antud ülesandeid;

teha meeskonnatööd;

püstitada erialast tööülesannet ja jagada seda osaülesanneteks

rakendada õpitut reaalsetes töösituatsioonides

oma tööd dokumenteerida

leida iseseisvalt lahendusi esinevatele tüüpprobleemidele

5. Hindamine

5.1Praktika arvestamiseks on vaja esitada:

praktikapäevik (kuupäev, tööpäeva pikkus, tööülesanded, õpitulemused, nii

hindeline kui sõnaline hinnang). Praktikapäevikule kirjutab praktika lõppedes alla

ettevõttepoolne praktika juhendaja

75

praktikaiseloomustus, mille täidab ettevõtte poolne praktikajuhendaja

kirjalik praktikaaruanne (praktika eesmärgid; ettevõtte tegevusalad , tooted,

teenused; ettevõtte struktuur; praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus;

kasutatud seadmed ja tehnoloogia; praktikandi enesehinnang tööülesannete

täitmisel; hinnang töökultuurile ja tööohutusele ettevõttes; kokkuvõte

praktikaperioodile)

5.2. Praktika tulemuste hindamisel arvestatakse:

ettevõttepoolse juhendaja hinnangut praktika sooritamise kohta( osakaal

25%)

aruande sisukust ja vastavust püstitatud ülesandele( osakaal 25%)

aruande kaitsmist (esinemist, küsimustele vastamist jm.) kooli poolt

määratud komisjoni ees( osakaal 25%)

kooli esindaja hinnangut praktikale (kontaktid ettevõttega nii

sidepidamisvahendite kaudu kui külastuse läbi) ( osakaal 25%)

Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud

praktikandile antud tööülesanded

on nõuetekohaselt koostanud ja õigeaegselt esitanud kirjaliku aruande

on kaitsnud praktikaaruande kooli poolt määratud komisjoni ees

76

5.3. Iseloomustuse leht

PRAKTIKANDI ISELOOMUSTUS

………………………………………………………………. eriala ……………

kursuse /kooli nimetus/ /eriala nimetus/ /kursuse nr/

õpilane …………………………………………………………….. viibis praktikal /õpilase ees- ja perenimi/

…………………………………………………………………………………………

…. /asutuse või ettevõtte nimetus/

ajavahemikul ………………............. 200… a. kuni ……………………… 200…a. /kuupäev/ /kuupäev/

KRITEERIUM/HINNANG Väga hea Hea Rahuldav Puudulik

Töökoha ettevalmistamine

Materjali tundmine ja valikuoskus

Töövahendite ja –seadmetejärjekorra

tundmine ja järgimine

Tööde tehnoloogilise järjekorra

tundmine ja järgimine

Õigete töövõtete valdamine

Tööjooniste lugemise oskus

Tööohutusnõuete järgimine

Teostatud tööde kvaliteet

Erialaaste teadmiste tase

Praktiliste oskuste tase

ISIKUOMADUSED/HINNANG

Tööülesannetesse suhtumine

Meeskonnatöö oskus

Suhtlemisvalmidus

Koostöövalmidus

Kohusetunne ja hoolsus

Uute olukordadega kohanemine

Pinge ja stressitaluvus

Läbisaamine töökaaslastega

Iseseisvus tööülesannete täitmisel

Märkused ja ettepanekud:

Ettevõttepoolne praktikajuhendaja: …………………………………………………… /nimi, allkiri/

…………………………………………………………………………………………. /amet, kontaktandmed/

77

5.4. Praktika kirjalik aruanne

Praktika läbimise käigus koostab õpilane kirjaliku aruande, mis sisaldab järgmisi

osasid:

praktika eesmärgid;

ettevõtte tegevusalad , tooted, teenused;

ettevõtte struktuur;

praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus;

kasutatud seadmed ja tehnoloogia;

praktikandi enesehinnang tööülesannete täitmisel;

hinnang töökultuurile ja tööohutusele ettevõttes;

kokkuvõte praktikaperioodile

5.5. Praktika hindamise kriteeriumid:

VÄGA HEA (hinne „5“): praktiline töö on teostatud kvaliteetselt ja arvestades

tööde tehnoloogiat; suhtumine töösse on positiivne; ilmutab huvi ja tahet õppida

ning areneda; oskab tööd planeerida ja iseseisvalt sooritada; väärtustab enda ja

teiste tööd; suhtub säästlikult materjalide kasutamisse; hoiab eeskujulikult korras

tööriistad- ja vahendid ning töökoha; järgib ohutus- ja töötervishoiunõudeid.

HEA (hinne „4“): praktiline töö on teostatud hästi. Esineb üksikuid

kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogias; töösse suhtumine on positiivne ja

püüdlik; suudab peale juhendamist iseseisvalt töötada; omab vastutustunnet ja

säästlikku suhtumist materjalide kasutamisel; hoiab korras töövahendid ja

töökoha; järgib töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

RAHULDAV (hinne „3“): praktiline töö on teostatud rahuldavalt, esineb

kõrvalekaldeid kvaliteedis ja tehnoloogilisi ebatäpsusi; töötab aeglaselt ja töösse

suhtumine on ükskõikne; vajab pidevat juhendamist ja kontrolli; huvi õppida ja

areneda on tagasihoidlik; ei hooli töö tulemuse kvaliteedist; esineb puudusi

materjalide, töövahendite ja töökoha kasutamises ning korrashoius; täidab

töötervishoiu- ja ohutusnõudeid.

PUUDULIK (hinne „2“): praktiline töö on teostatud ebakvaliteetselt ja rikkudes

tehnoloogilisi nõudeid; suhtub töötegemisse negatiivselt ja ükskõikselt; eirab

tööjuhiseid ja ohutusnõudeid; hoolimatu suhtumine töövahenditesse,

materjalidesse.

5.6. Praktikamoodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud talle antud

tööülesanded, ning sooritanud praktika vähemalt hindele rahuldav.

Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele ja päevikule mitterahuldava hinnangu

saanud või aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õppija praktikat ei loeta

arvestatuks.

Praktikaprogrammi mittetäitnud õppijal on võimalus oma praktikat teistkordselt

samal aastal uuesti kaitsta juhul, kui ta on saanud praktikaettevõttest vähemalt

rahuldava hinnangu. Kui õppija tegevust on praktikaettevõtte poolt hinnatud

mitterahuldavaks, tuleb tal õpingute jätkamiseks praktika uuesti sooritada.

78

12. Üldharidusained

Eesti keel

4 õn

Eesmärk

arendada oskust end kõnes ja kirjas õigesti, selgelt ja loogiliselt väljendada

tunda keeleõpetuse põhimõisteid

osata kasutada omandatud keeleteadmisi kõnes ja kirjas

arendada oskust leida, kasutada ja edastada teavet

väärtustada emakeelt, arendada isaseisva mõtlemise ja töötamise oskust

Õppesisu

Õppenädalad / ainekursused :

1.Õigekiri (häälikuõpetus ja õigekirjutus)

2.Väljendusõpetus (tekstiõpetus)

3.Vormi- ja lauseõpetus

4.Sõnavara ja sõnastusõpetus

1. Õigekiri

Häälikuõpetus. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine. Astmevaheldus. Välde.

Sõnarõhk. Palatalisatsioon Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia

põhireeglid. Sulghäälikud sõna algul ja sõna sees i ja j õigekiri, h sõna algul.

Võõrsõnade olemus ja ortograafia; f ja š kvantiteedi märkimine.

Algutäheortograafia põhimõisted. Nimede ja nimetuste, pealkirjade ja pärisnimedest

tuletatud täiendi ortograafia. Arvude märkimine kirjas. Numbrite kirjutamine.

Lühendamise põhimõtted. Lühendite kasutamine ja käänamine. Poolitamine. Sõnade

kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Keelekäsiraamatute kasutamine.

2.Väljendusõpetus

Tekst. Teksti mõiste. Teksti ülesehitus: teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik,

sidusvahendid; ainestiku järjestamise põhimõtted ja võimalused; teksti alustus ja

lõpetus. Suulise ja kirjaliku väljenduse erijooni. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt

suhtlussituatsioonist ja adressaadist. Erisuguste tekstide lugemine. Sagedased

õigekirja- ja sõnastusvead. Ortograafia interpunktsioonireeglite kordamine.

Meediatekst. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus,

reportaaž, reklaam.

Teabetekst. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine, viitamine.

Konspekteerimine. Ilukirjandustekst. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära.

Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

Tarbetekst. Tarbeteksti olemus ja eripära.

79

Isiklik kiri, ametlik kiri, avaldus, elulookirjeldus, seletuskiri,(praktika)aruanne,

apellatsioon, volikiri, protokoll.

Teksti koostamine. Teema. Materjali kogumine Ainestiku järjestamise põhimõtted ja

võimalused. Teksti ülesehitus.

Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead.

Teksti vormistamine. Pealkirjastamine, paigutus, liigendus.

Suuline tekst. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks

valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad

kõned: ettekanne, sõnavõtt.

3. Vormi-ja lauseõpetus

Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide moodustamine.

Veaohtlikke vorme. Omadussõnad. Võrdlusastmete moodustamine. Arv- ja asesõna

käänamise erijooni. Nimede käänamine. Pöördsõna vormistik .Ajad, kõneviisid,

tegumoed Käändeliste ja pöördeliste vormide moodustamine. Rektsioon.

Lauseõpetus. Lause olemus. Lause moodustamise põhimõtted Lauseliikmed. Liht- ja

liitlause. Koondlause. Üte, lisand, lauselühend. Rindlause. Põimlause. Segaliitlause,

Otse- ja kaudkõne, selle kirjavahemärgid. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnajärg

lauses. Ühildumine.

Keelekäsiraamatud ja nende kasutamine õigete vormide moodustamiseks.

4. Sõnavara- ja sõnastusõpetus Sõna ja selle tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Sünonüümid, antonüümid,

homonüümid, paronüümid. Sageli vääras tähenduses kasutatavaid sõnu. Metafoorid,

fraseologismid. Sõnavara mõiste ja koostis. keele sõnavara rikastamise allikad ja

viisid. Murdesõnad, tehissõnad. Liitsõnamoodustus. Veaohtlikke kokku-ja

lahkukirjutamise juhtumeid. Sõnatuletus. Sagedasemate tuletiste tähendus ja

ortograafia. Sõnade laenamine. Näiteid varasematest laenudest.

Tõlkelaenud. Võõrsõnad. Tsitaatsõnad. Nimed ja nimekasutus. Nimede käänamise

erijooni. Nimedest saadud üldsõnade ja võõrnimetuletiste ortograafia. Sõna tekstis.

Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist, situatsioonist.

Peamisi sõnastusvigu. Stiilikonarused ja nendest hoidumine. Ettevalmistus

lõpukirjandiks. Eksamieelne kordamine. Kursuse lõpetamine eksamikirjandiga.

Õpitulemused

Õigekiri

Õpilane teab

keeleõpetuse põhimõisteid

ortograafia põhimõtteid

oskab

kasutada omandatud keeleteadmisi kõnes ja kirjas

kasutada keelekäsiraamatuid nii ortograafia kui vormimoodustusprobleemide

lahendamisel

Väljendusõpetus

Õpilane oskab

eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse

oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda selgelt, loogiliselt, suhtlussituatsiooni ja

adressaati arvestavalt

korrektselt vormistada tavakodanikele vajalikke dokumente ja tarbekirju

argumenteerida, oma seisukohti põhjendada

80

loetut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust ning anda

hinnanguid

leida teatmeteosest vajalikku infot, seda käsitletava probleemi seisukohalt hinnata,

valida ja korrastada

vestlust alustada, vestelda, kaasvestlejaid kuulata, koostada ja esitada olmekõnet.

Vormi-ja lauseõpetus

Õpilane teab

keeleõpetuse põhimõisteid

ortograafia põhimõtteid

käänd-ja pöördsõna vormistikku

lause moodustamise põhimõtteid

oskab

kasutada omandatud keeleteadmisi kõnes ja kirjas

kasutada keelekäsiraamatuid ja Internetti nii ortograafia kui

vormimoodustusprobleemide lahendamisel

Sõnavara- ja sõnastusõpetus Õpilane teab sõnavaraõpetuse põhimõisteid ja põhilisi sõnamoodustusviise., oskab

kasutada väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale Õpilane tunneb sõnavara

koostist. oskab kasutada erinevais sõnaraamatuid ning Internetti keeleprobleemide

lahendamisel.

Hindamine

Õigekiri

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab sooritama arvestuslikud

tööd ortograafiast, algustäheortograafiast, lühendamisest ja kirjutama kirjandi.

Väljendusõpetus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab koostama refereeringu

koos viitamise ja tsiteerimisega, kirjutama arutleva kirjandi, vormistamine

tarbetekstid.

Vormi-ja lauseõpetus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab sooritama

vormimoodustuse töö, kirjavahemärkide töö ja kirjutama arutleva kirjandi.

Sõnavara- ja sõnastusõpetus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab sooritama sõnavara - ja

sõnastustöö, õigekirjatöö, kirjutama arutleva kirjandi.

Õppeaine kokkuvõttev hindamine

Õppeaine lõppedes pannakse kokkuvõttev hinne kõiki läbitud ainekursusi arvestades.

Kooli lõpetamiseks tuleb sooritada eesti keele eksam. Õpilane peab kirjutama

arutleva kirjandi. Valik on võimalik teha 10 teema hulgast. Kirjandi kirjutamiseks on

aega 6 astronoomilist tundi.

81

Kirjandus

3 õn

Eesmärk

väärtustada kirjandust isiksuse arendajana

omandada lugemiskultuur ja –harjumus

arendada iseseisva mõtlemise ja töötamise oskust

saada ülevaade eesti ja maailmakirjanduse arenguetappidest, nende olulisematest

esindajatest ning teostest

Õppesisu

Õppenädalad / ainekursused :

1.Väliskirjandus

2.Eesti kirjandus

3.Nüüdiskirjandus

1. Väliskirjandus

Ilukirjandusteksti olemus ja eripära. Kirjandus kui maailmakultuuri osa. Ilukirjanduse

põhiliigid. Antiikkirjandus. Lühiülevaade antiikmütoloogiast. Homerose eeposed.

Tegelasi ja tekstinäiteid Ülevaade antiikteatrist. Piibel.

Keskaja- ja renessansikirjandus. Lühiülevaade keskaegsetest eepostest ja

rüütlikirjandusest. Renessansi mõiste ja iseloomustus. Sonetid, 1-2 Boccaccio novelli

lähivaatlus. Shakespeare’i “Romeo ja Julia” või “Hamlet”.

Klassitsism ja valgustuskirjandus. Klassitsismi mõiste. Valgustuse mõiste.

Romaanižanri kujunemine. Defoe “Robinson Cursoe”. Valgustus ja romantism.

Valgustuse iseloomustus. Goethe „Faust“. Romantismi iseloomustus. Scott

„Ivanhoe“ või Hugo “ Jumalaema kirik Pariisis“ või Mérimée „Carmen“ või E.

Brontë üks proosateos. Byroni või Heine luule.

Realism, modernism ja postmodernism. Realismi ja modernismi iseloomustus.

Balzaci või Stendhali, Flauberti’i , Tolstoi, Kivi või Dostojevski üks teos. Tšehhovi 1-

2- novelli.

2. Eesti kirjandus

Eesti kirjanduse teke ja areng. Rahvusromantismi iseloomustus. Koidula luule.

Liivi luule. Dramaatika Eesti teatri areng. Kitzbergi või Vilde üks näidend.

Eesti kirjandus20. sajandi I poolel. „ Noor-Eesti“ kirjanduse ja keele ja kunsti

uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi , Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest.

Novellikirjandus. Tuglase 1-2 novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast.

Romaani areng Tammsaare „Tõde ja õigus“.

3. Nüüdiskirjandus

Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani.

Proosa Gailiti või Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid „ Ristideta

hauad“ või Helbemäe „Ohvrilaev , Krossi teosed

Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast. Näiteid

Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

82

Lüürika. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga luulest. Näiteid kassetipõlvkonna

luulest. P.-E. Rummo, Runnel, Luik jt. Lepik, Laaban, Merilaas, Alliksaar, Vaarandi,

Laht, Kaalep, Niit.. Näiteid Kaplinski, J. Viidingu, Kareva.jt luulest

Dramaatika Vetemaa või Kruusvalli, Tätte, Kivirähki või Lennuki ühe näidendi

lähivaatlus.

Uuem kirjandus. Näiteid Valtoni, Muti,, Luige,, Sauteri, Tode, Kenderi, Kivirähki,

Rakke teostest; 1-2 teose lähivaatlus.

20.sajandi väliskirjanduse iseloomustus. Luule ja romaani uuenemine. Tuntumad

autorid: Kafka, Hemingway, Remarque, Albee, Camus, Salinger jt Kõrgkultuur,

massikultuur. Menukirjanduse tähtsamad liigid ja autorid. Ulme- ja

fantaasiakirjandus., detektiivi- ja spioonikirjandus jms

Tolkien, Rowling, Christie, Conan.Doyle jt

Õpitulemused

Väliskirjandus

Õpilane mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust, teab Euroopa kirjanduse

arengujooni ja tuntumaid autoreid ning nende teoseid, oskab loetu põhjal oma

arvamusi ja seisukohti avaldada.

Eesti kirjandus

Õpilane teab eesti kirjanduse tekke- ja arengujooni, tuntumaid autoreid ja nende

teoseid, tunneb näitekirjanduse, luule ja proosa eripära ja arengut.

Nüüdiskirjandus

Õpilane orienteerub kaasaegses eesti ja väliskirjanduses, tunneb põhilisi autoreid ja

teoseid..

Hindamine

Väliskirjandus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab sooritama järgmised

arvestuslikud tööd: Ilukirjanduse olemus ja eripära, ilukirjanduse põhiliigid,

väliskirjanduse arenguetapid. On läbi lugenud ühe Shakespeare´i näidendi ja ühe

romantilise või realistliku teose.

Eesti kirjandus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest. Ta peab sooritama järgmised

arvestuslikud tööd: rahvusromantismi iseloomustus ja autorid, ühe luuletaja looming

omal valikul. Õpilane tutvub ühe näidendiga, loeb “Tõe ja õiguse” I osa.

Nüüdiskirjandus

Õpilane saab hinde õppenädala õpitulemuste eest

Õpilane loeb ühe eesti ja ühe väliskirjanduse teose, koostab referaadi, sooritab

arvestusliku töö uusima kirjanduse arengujoontest .


Kirjanduse lõpuhinne pannakse kokkuvõtva hindena kõiki läbitud ainekursusi

arvestades.

83

Võõrkeel / inglise keel

6 õn

Eesmärk

Inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;

• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud inglise keelsest kõnest ja

vestlusest;

• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

• julgeb ja oskab inglise keeles suhelda;

• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

• teab inglise keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja

suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas;

• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

Õppesisu

Õppenädalad / ainekursused:

1. Meie igapäevane elu, perekond ja kodu.

2. Inimene, ühiskond, kodumaa.

3. Haridus, kultuur ja meedia.

4. Maailm meie ümber, inglise keelt kõnelevad riigid.

5. Loodus kui meie elukeskkond.

6. Karjäär, valitud eriala.

1.ainekursus

Meie igapäevane elu, perekond, kodu.

Our everyday life. Family and home.

Teemad:

Abielu ja perekond. Sugupuu. Pere eelarve ja taskuraha.

Marriage. Family tree. Family budget. Pocket money.

Kodu, toad ja mööbel, majapidamisriistad, kaasaegne tehnoloogia.

Home. Rooms. Furniture. Household appliances. Modern technology.

Tee juhatamine. Reisimine ja toll. Piletite ja kohtade broneerimine. Telefoni

kasutamine.

Showing the way. Travelling, customs. Booking tickets, seats, rooms. Phone calls.

Grammatika:

Aktiivi lihtajad

Simple tenses/active

Asesõnad. Pronouns.

Eessõnad. Prepositions.

Artikli kasutamine I. Articles I.

2.ainekursus

Inimene, ühiskond, kodumaa.

Man, society, homeland.

84

Teemad:

Mina teiste seas. Iseloom ja inimeste iseloomustamine, kirjeldamine. Suhted ja

eelistused.

Me as an individual among others. Character and describing people. Relationships

and preferences.

Eesti – maastik, maavarad, kultuur, kombed ja traditsioonid.

Estonia –landscape, mineral wealth, culture, national customs and traditions.

Probleemid meie elus – alkohol, suitsetamine, narkootikumid, AIDS.

Problems in our life – alcohol, smoking, drugs, aids.

Grammatika:

Passiivi ajad. Passive tenses.

Modaalverbid. Modal verbs.

Omadussõnad. Adjectives (-ing and –ed).

Nimisõnad (loendatavad, abstraktsed). Nouns (countable/uncountable)

Artikli kasutamine II. Article II.

3.ainekursus:

Haridus. Kultuur. Meedia.

Education. Culture. Media.

Teemad:

Haridus Eestis, Suurbritannias ja USAs.

Education in Estonia, Great Britain and the USA. Schools differ.

Traditsioonid, kombed, tavad ja pühad.

Traditions, customs, holidays and festivals.

Massikommunikatsiooni vahendid. Meedia.

Means of communication. The media.

Grammatika:

Aegade kasutamine. The use of tenses

Modaalverbide kasutamine pakkumiste ja palvete väljendamiseks.

Modal verbs – requests, offers, invitations.

Nimisõnade kasutamine – nimisõnalised fraasid, omastav kääne.

Nouns – noun phrases, possessive case.

Passiivi moodustamine ja kasutamine. Passive voice

4.ainekursus

Maailm meie ümber, inglise keelt kõnelevad riigid.

The world around us, English speaking countries.

Teemad:

Euroopa linnulennult. The EU at a glance.

Keeled, inglise keel kui rahvusvaheline suhtlusvahend.

Language, English around the world.

Inglise keelt kõnelevad riigid.

English speaking countries.

Briti Rahvasteühendus.

British Commonwealth (UK, New Zealand, Canada, Australia)

Grammatika:

Lauseehitus. Syntax.

Sidesõnade kasutamine. Conjunction.

Infinitiiv. Infinitive.

85

5.ainekursus

Loodus kui meie elukeskkond. Nature and Environment.

Teemad:

Kliima. Ilm ja ilmaennustused. Meie maailm: globaalsed ja kohalikud

keskkonnaprobleemid.

Weather. Climate. Weather forecast.

Natural world: global and local environmental problems.

Tervis ja haigused. Terved eluviisid. Sport ja harrastused.

Health and illnesses. Healthy lifestyle. Sports and hobbies.

Grammatika:

Eessõnad ja eessõnalised fraasid. Prepositions and prepositional phrases.

Tingimuslaused. Conditionals.

Määrsõnad. Adverbs.

Omadussõnad ja võrdlusastmed. Adjectives, degrees of comparison.

6.ainekursus

Karjäär, valitud eriala. Career, chosen speciality.

Teemad:

Ametid ja elukutsed. The professions and occupations.

Kutsevalik, karjääri nõustamine. Career planning, career counselling.

Töö ja tööpuudus. Employment and unemployment.

Tööotsimine, kirjavahetus (CV jm), kandideerimine vabale kohale, töövestlus.

Job search, career letters ( CV, cover letter, thank you letter, follow up letter),

applying for vacancies, job interview.

Oskused, kogemused, kompetents, haridus. Skills, experiences, competency, degree.

Erialane inglise keel. Specialized English.

Grammatika:

Lauseehitus. Syntax.

Kirjavahemärgid, õigekiri. Punctuation marks, spelling.

Õpitulemused :

1.ainekursus

Meie igapäevane elu, perekond, kodu.

Our everyday life. Family and home.

Õpilane oskab rääkida ja kirjutada oma kodust ja perekonnast;

oskab juhatada teed , tellida pileteid ja broneerida hotellikohti;

saab aru antud teemal tekstidest;

oskab väljendada oma tundeid ja soove;

kasutab korrektselt ajavorme, asesõnu ja eessõnu.

2.ainekursus

Inimene, ühiskond, kodumaa.

Man, society, homeland.

Õpilane oskab rääkida ja kirjutada endast ja teistest;

oskab rääkida ja kirjutada oma kodumaast;

saab aru antud teema tekstidest;

oskab väljendada oma tundeid ja soove;

kasutab korrektselt ajavorme, modaalverbe ja nimisõnu.

3.ainekursus:

Haridus. Kultuur. Meedia.

Education. Culture. Media.

86

Õpilane oskab võrrelda erinevate maade haridussüsteeme ja kasutada vastavat

sõnavara, ta oskab rääkida erinevatest koolitüüpidest Eestis (n. kesk- ja kutsehariduse

plussid ja miinused). Õpilane oskab rääkida erinevate traditsioonide ja festivalide

tähtsusest. Õpilane saab aru kuulatavast ingliskeelsest olmetekstist, oskab otsida

informatsiooni ja seda edastada. Õpilane kordab aktiivi aegade kasutamist ja õpib

kasutama passiivi aegu, tunneb erinevate modaalverbide erinevaid

kasutamisvõimalusi.

4.ainekursus



Õpilane teab, mis on EL ning millised riigid sinna kuuluvad. Ta teeb vahet Euroopa

Parlamendil, Euroopa Komisjonil ja Euroopa Nõukogul ning valdab teemaga seotud

inglise keelseid termineid.

Õpilane oskab võrrelda oma emakeelt ja inglise keelt ning mõistab miks inglise keel

on kujunenud rahvusvaheliseks keeleks.

Õpilane tutvub erinevate dialektidega. Ta teab olulisemaid fakte inglise keelt

kõnelevate riikide kohta ning oskab vahet teha inglise ja ameerika inglise keelel.

Oskab kasutada väitluses vajalikke sidesõnu. Tunneb infinitiivi ja partikli to

kasutamise põhireegleid.

5.ainekursus

Loodus kui meie elukeskkond. Nature and environment.

Õpilane oskab kirjeldada aastaaegade erinevusi nii looduses kui kliimas, kasutada

kirjeldamisel erinevaid omadussõnu ja määrsõnu. Õpilane tutvub erinevate

loodusprobleemidega ja nende poolt tekitatud kahjudega, samuti inimese poolt

tekitatud probleemidega loodusele kogu maailmas ja oma kodukohas.

Oskab leida seoseid looduse-, keskkonna- ja inimese heaolu vahel. Õpilane saab

näidata oma suhtumist sporti ja tervislike eluviiside tähtsustamisse. Õpilane õpib

kasutama tingimuslauseid.

6.ainekursus


Õpilane teab ja tunneb erinevate ametite iseärasusi. Ta omandab läbi inglise keele

teadmisi tööturust: töökohtadest ja tööotsimisest. Ta teab, kuidas elukutsevalik ja

karjääri loomine toimib ja oskab tegutseda enda huvides ka inglise keelses

keskkonnas. Ta oskab pidada kirjavahetust/ dialoogi võimaliku tööandjaga ja rääkida

oma elust, haridusest, oskustest ja võimetest. Ta teab olulisemaid oma valitud

erialasse puutuvaid inglise keelseid sõnu ja mõisteid.

Hindamine :

1.ainekursus

Meie igapäevane elu, perekond, kodu. Our everyday life. Family and home.

Protsessihinded teemasõnavara testide eest.

Arvestuslikud hinded essee “Minu unistuste perekond” eest (eraldi hinnatakse

keelekasutust ja väljendusoskust).

Arvestuslik hinne reisimise teemalise suulise monoloogi eest (hinnatakse

väljendusoskust ja uue sõnavara kasutamisoskust).

2.ainekursus

Inimene, ühiskond, kodumaa. Man, society, homeland.

Sõnavaratestid.

Kirjand teemal “Mina…”

Vestlus teemal “Eesti”.

87

3.ainekursus:

Haridus. kultuur. meedia. Education. culture. media.

Protsessihinded kujunevad tunnitöö käigus suuliste vastuste ja sõnavara testide eest;

arvestusliku hinde annavad essee ”My Ideal School”, lugemis- ja kuulamistest ning

grammatikatest.

4.ainekursus



Protsessihinded sõnavara testide ning aktiivse tunnitöö eest; arvestuslikud hinded

grammatika testi, suulise rollimängu eest ning õppenädala lõpuks valmib

individuaalne portfoolio nelja inglise keelt kõneleva riigi kohta.

5.ainekursus

Loodus kui meie elukeskkond. Nature and environment.

Hinnatakse õpilase oskust koostada globaalprobleeme puudutav sõnastik ja seda

kasutada suulise ettekande tegemiseks ( “Main Environmental Problems in Estonia /in

my Native Town”). Kirjutatakse grammatikatest ja essee “Sports in my Life or

Healthy Mind in Healthy Body”.

6.ainekursus


Protsessihinded sõnavara testide, lõpetatud ülesannete, rühmatööde või aktiivse ja

eduka tunnitöö või esinemise eest;

Arvestuslikud hinded grammatika kokkuvõtliku testi, suuliselt teostatud rollimängu

eest, individuaalse ennast tutvustava õpimapi eest ( e - õppena või paberkandjal)

ainekursuse lõpul.


Inglise keele lõpuhinne kujuneb kokkuvõtva hindena ainekursuste hindeid arvestades

ning seda mõjutab ka arvestusliku lõputöö hinne (kirjalik test, mis koosneb erinevatest

osaoskustest ning erialasest sõnavarast).

88

Vene keel

2 õn

Eesmärk

Vene keele õpetamisega taotletakse, et õpilane

saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga

seotud venekeelsest kõnest ja vestlusest;

oskab väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult aktuaalsetes suhtlemissituatsioonides;

tunneb vene kultuurile omaseid suhtlemisvorme ning vene kõne etiketti;

oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

on võimeline enesearenduseks ning täiendamiseks vene keeles.

Õppesisu

Õppenädalad/ainekursused: 2 õppenädalat

Teemad- korrektiivkursus (põhikoolis omandatud materjalide kordamine ja

kinnistamine)

1.õppenädal

Kõnearendus, lugemis-, kuulmis- ja kirjutamisteemad

Teemavaldkonnad:

Perekond ja kodu: tervitused, tutvumine ja esitlemine (nimi, vanus, haridus)

Igapäevane elu (tervislikud eluviisid, sport, spordialad, tervise- ja tippsport)

Inimene ja tehnika (olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid)

Haridus ja töö (Eesti kutseõppeasutused, kooli tutvustus, haridussüsteem Eesti ja

Venemaal) Töö (elukutsed, ametid, tööpuudus).

2. õppenädal

Meedia meie elus: televiisor, raadio ja press, reklaam ja selle roll; kultuur ja looming

(teater, kino, muusika, kirjandus)

Eesti kultuur (traditsioonid, rahvusköök)

Eesti loodus (looduskaitse, kliima, puhtus)

Vene keelt kõnelev maa – Venemaa (riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised

kontaktid, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja

rahvustoidud)

Venemaa ajaloolised pealinnad – Moskva, Sankt – Peterburg.

Õpitulemused

Suuline kõne: sõnavara hästi valitud, keeleliselt õige (vead ei takista suhtlemist,

mõttearendus lünklik, info küllaldane)

Suuline kõne: partneri mõistmine küllaltki kiire, vastus küllaldane, tempo keskmine,

keeleliselt õige, initsiatiiv küllaldane.

Kuulamine: olulisema osa mõistmine, oskus osaliselt fikseerida kuuldut.

Lugemine: tempo ülesandele vastav, loetu osaline meeldejäämine, loetu osaline

ümberjutustamine.

Kirjutamine: Õpilane tuleb toime kirjalike testide koostamisega. Õigekiri

normikohane.

89

Hindamine

1.õppenädala lõpus arvestuslik kirjalik test ja suuline teadmiste kontroll.

2. õppenädala lõpus arvestuslik test (või viktoriin), esitlus PowerPoint programmis

või referaadi koostamine.


Lõpuhinne pannakse kokkuvõtva hindena kõiki läbitud ainekursusi arvestades.

Ainekava vene keeles

Цель обучения

Научить ученика умению совершенствоваться по специальности на русском

языке

научить пользоваться словарем

общаться на изучаемом языке в повседневной жизни и ситуациях, связанных

со специальностью

умению писать в пределах изученных тем

знание речевого этикета изучаемого языка, знание культуры страны изучаемого

языка

Учебные недели /обязательный курс.

2 учебные недели

1 учебная неделя.

Темы:

Семья и дом. Брак и семья: приветствие знакомство и представление( имя,

возраст, образование).

Повседневная жизнь.(Здоровый образ жизни

спорт, виды спорта, оздоровительный и большой спорт).

Человек и техника. (Бытовая техника, компьютер и связанные с ним проблемы).

Образование и работа.(Профессиональные школы Эстонии. Представление

своей школы .Система образования в Рэстонии и России.). Работа.( Профессии,

специальности, безработица).

2 учебная неделя.

Медия (телевидение, радио, пресса, реклама и ее роль, культура и творчество

(театр, кино, музыка, художественная литература и искусство). картинкам.)

Эстония (национальные традиции, праздники, национальная кухня). Природа

Эстонии (охрана природы, климат,путешествия и отдых).

Страна изучаемого языка. (Государственное устройство, культурные ,

экономические и политические контакты, важнейшие праздники, связанные с

ними национальные традиции.. Национальные блюда русской кухни.)

Исторические столицы России - Москва и Санкт-Петербург.

Ученик должен уметь

При слушании-понимать текст с аудиокассеты и понимать прослушанные

радио-и телетексты.или новости, чтобы получить информацию.

90

При чтении-умение найти в тексте нужную информацию, умение по названию

понять текст,умение найти нужную информацию из различных

источников,умение использовать различные источники.

При разговоре-умение использовать знания о речевом этикете, умение

общаться на уровне основных тем,умение высказать своё мнение.

При письме –умение писать простые личные письма и сообщения, умение

заполнить анкету и ответить на вопросы, умение составлять реферат

Оценка знаний

1 учебная неделя

Письменный тест и устный контроль знани

2 учебная неделя

Зачётный тест ( викторина) или составление реферата

Итоговое оценивание:

Итоговая оценка выставляеться учитывая оценки за уч.недели

91

Matemaatika

6 õn

Eesmärk

Eesmärk on, et õpilane:

mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri

arengus;

omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel;

arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;

arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega;

arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud

ülesannete lahendamisel;

omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete õppimist

ja õpingute jätkamist valitud erialal;

õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

Õppesisu:


Matemaatika aineõpetuse kohustuslik maht on 6 ainekursust:

1. Matemaatika põhivara kordamine – 1 ainekursus

2. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused - 1 ainekursus

3. Trigonomeetria. Vektor tasandil – 1 ainekursus

4. Joone võrrand. Jada. Funktsioonid - 1 ainekursus

5. Piirväärtus, tuletis ja tuletise rakendused – 1 ainekursus

6. Hulktahukad ja pöördkehad – 1 ainekursus

1. Põhikooli programmi kordamine (1 õn )

Tehted kümnendmurdudega

Tehted harilike murdudega

Algebralised samasusteisendused

Lineaarvõrrandite lahendamine

Ruutvõrrandite lahendamine

Võrrandisüsteemide lahendamine

Täisnurkse kolmnurga lahendamine

Tasapinnaliste kujundite pindalad

Lineaarfunktsiooni ja ruutfunktsiooni graafikute joonestamine

2. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn)

Reaalarvud. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud.

Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga

aste. Arvu n - es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

Võrrandid ja võrratused. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks taanduvad

võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar-

92

ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga

lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

3. Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn)

Trigonomeetria. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone kaare

pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende

väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest

nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid.

Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S =

0,5ah; S = 0,5ab sin ). Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

Vektor tasandil. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine,

lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori

skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.

4. Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I – (1 õn)

Joone võrrand. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge

vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte

lõikumisülesanne.

Jada. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.

Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa

valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

Funktsioonid I Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkonnad.

Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon.

Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni

nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja

kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

5. Piirväärtus , tuletis ja tuletise rakendused

Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni piirväärtuse arvutamine lihtsamatel

juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide

summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus,

puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.

6. Hulktahukad ja pöördkehad.

Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala.

Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja

pöördkehade kohta.

Õpitulemused

Õpitulemused

Põhikooli programmi kordamine

Reaalarvud, võrrandid ja võrratused

Õpilane teab ja tunneb:

ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;

arvu astendamise ja juurimise tehteid;

arvu absoluutväärtuse mõistet;

93

mõisteid võrdus, võrrand, samasus ja võrratus;

õppesisuga määratud võrrandite ja võrratuste liike;

võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi;

võrrandite ja võrratuste lahendite mõisteid.

Õpilane oskab:

sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajaga

astmeteks;

teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;

lahendada ühe muutujaga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid;

lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite süsteeme;

lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi;

lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme.

Trigonomeetria. Vektor tasandil


kraadi- ja radiaanmõõtu;

mis tahes nurga trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone;

trigonomeetrilisi põhiseoseid;

valemeid kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja

tangensi jaoks;

kolmnurga pindala valemeid;

siinus- ja koosinusteoreemi;

vektori mõistet ja tehteid vektoritega;

vektori koordinaate;

vektori ristseisu ja kollineaarsuse tunnust.

Õpilane oskab:

teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid;

lahendada kolmnurki;

arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala;

arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala;

sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul.

Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I


joone võrrandi mõistet;

sirget ja ringjoont ning nende võrrandeid;

sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;

jada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid; nende üldliikme ja n esimese liikme

summa valemeid;

hääbuva geomeetrilise jada summa valemit;

jada piirväärtuse olemust;

funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid;

ainekavaga fikseeritud funktsioone ja nende omadusi.

Õpilane oskab:

koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud tõusu ja algordinaadiga, kahe

punktiga, punkti ja sihivektoriga;

koostada ringjoone võrrandit;

joonestada sirgeid ja ringjooni nende võrrandite järgi;

leida kahe joone lõikepunkte;

kasutada aritmeetilist ja geomeetrilist jada ülesannete lahendamisel;

skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;

kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires.

94

Piirväärtus , tuletis ja tuletise rakendused


funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise geomeetrilist ja füüsikalist

tähendust

funktsiooni graafiku puutuja mõistet;

funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid;

funktsiooni ekstreemumkoha ja graafiku ekstreemumpunkti mõistet ning

ekstreemumkoha leidmise eeskirja;

Õpilane oskab:

leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja

jagatise tuletisi;

leida funktsiooni nullkohti;

leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke;

leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte;

uurida lihtsamaid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid;

arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel;

Hulktahukad ja pöördkehad.


erinevate tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala arvutamise

valemeid.

Õpilane oskab:

skitseerida ruumilisi kehi ja arvutada nende pindala ja ruumala;

Kutseõppeasutuse matemaatikaõppe kursused läbinud õpilane:

oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi

hinnata;

oskab teisendada algebralisi avaldisi:

oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme;

oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;

oskab lahendada kolmnurga ülesandeid ;

teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada

nende pindala ja ruumala;

tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste

lihtsustamisel;

teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;

oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;

saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;

oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;

saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;

oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid

lahendada;

oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;

oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;

saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

Hindamine

Põhikooli programmi kordamine

Reaalarvud ja võrrandid ja võrratused

95

Reaalarvud

1. arvestustöö - teemad 1.1.1 , 1.1.2. ja 1.1.3.

2. arvestustöö - teemad 1.1.4 ; 1.1.5 ja 1.1.6

3. arvestustöö - teemad 1.1.7 ; 1.1.8 ja 1.1.9

Võrrandid ja võrratused

1. arvestuslik töö: Tehted astmete ja juurtega

2. arvestuslik töö: Lineaar- , ruut- ja murdvõrratused

3. arvestuslik töö : Ühe tundmatuga võrratusesüsteemid

Ainekursuse kokkuvõttev hinne moodustub kolmest arvestustöö hindest, kui kõik

arvestustööd on positiivselt sooritatud

Trigonomeetria. Vektor tasandil

1. arvestuslik töö: Trigonomeetriliste avaldiste lihtsustamine

2. arvestuslik töö: Kolmnurga lahendamine siinus- ja koosinusteoreemi abil

3. arvestuslik töö: Kolmnurga lahendamine vektorite abil



Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I

1. arvestuslik töö: Sirge ja ringjoone võrrandid

2. arvestuslik töö: Aritmeetiline jada

3. arvestuslik töö: Geomeetriline jada

4. arvestuslik töö: Funktsiooni uurimine tuletise mõistet tundmata

Ainekursuse kokkuvõttev hinne moodustub neljast arvestustöö hindest, kui kõik


Piirväärtus , tuletis ja tuletise rakendused

1. arvestuslik töö: Piirväärtuse arvutamine

2. arvestuslik töö: Joone puutuja võrrandi koostamine

3. arvestuslik töö: Funktsiooni ekstreemumid, kasvamis- ja kahanemisvahemikud



Hulktahukad ja pöördkehad.

1. arvestuslik töö: Risttahukas, korrapärane prisma

2. arvestuslik töö: Püramiid

3. arvestuslik töö: Silinder, kera

4. arvestuslik töö: Koonus

Ainekursuse kokkuvõttev hinne moodustub neljast arvestustöö hindest, kui kõik


Õppeaine kokkuvõttev hindamine: Õpilane saab hinde iga õppenädala õpitulemuste eest. Nende hinnete alusel paneb

õpetaja välja matemaatika kokkuvõtva hinde.

Kooli lõpetamiseks sooritavad õpilased matemaatika eksami. Eksamile lubatakse

õpilane, kes on sooritanud arvestustööd kõikides ainekursustes rahuldavalt.

Eksamist vabastatakse õpilased, kelle matemaatika kokkuvõttev hinne on “hea” või

“väga hea”

Eksamiülesannete teemad:

Protsentarvutus

Arvutusülesanne: tehted astmete ja juurtega

Võrratusesüsteemi lahendamine: süsteem koosneb lineaarvõrratusest ja

ruutvõrratusest

96

Kolmnurga lahendamine: koosinusteoreem ja siinusteoreem

Jadad: aritmeetiline jada, geomeetriline jada

Joone puutuja võrrandi koostamine: I tuletise rakendamine

Funktsiooni ekstreemumid, kasvamis- ja kahanemisvahemikud. Esimese tuletise

rakendamine

Keha ülesanne: risttahukas, korrapärane prisma, silinder , koonus.

Füüsika

3õn

Eesmärk

Füüsikaõpetuse eesmärk on, et õpilane:

1.Õpilane omandab alused nüüdisaegse maailmapildi kujundamiseks.

2.Tuleb toime kaasaegses tehnika-ja infoühiskonnas

3.Omandab füüsika keele ja oskab füüsikaalaseid teadmisi tavaelus rakendada.

4.Kujundab füüsikateadmiste alusel säästliku ja loodushoidliku eluviisi.

Õppesisu

Õppenädalad / ainekursused

1. Mehaanika. Molekulaarfüüsika

2. Elektriõpetus. Elektromagnetism

3. Optika. Aatomifüüsika

1. Mehaanika. Molekulaarfüüsika

Kinemaatika. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine.

Dünaamika. Newtoni seadused.

Jõud looduses. Gravitatsioon, raskusjõud, kaal, hõõrdejõud, elastsusjõud.

Energeetika. Töö, võimsus, energia.

Ringliikumine. Joonkiirus ja nurkkiirus. Kesktõmbejõud.

Võnkumine ja lained. Matemaatiline pendel.

Aine ehitus. Mikro-ja makroparameetrid. Gaaside seadused. Isoprotsessid.

Termodünaamika seadused. Siseenergia ning selle muutmine. Soojusmasinad.

Kasutegur.

Aine olekud. Pindpinevus. Kapillaarsus. Õhu niiskus.

2. Elektriõpetus. Elektromagnetism

Elektrostaatika. Kehade elektriseerimine.

Coulombi seadus. Elektriväli.

Alalisvoolu seadused. Pinge ja voolutugevus.

Takistus. Ohmi seadus vooluringi osa kohta.

Juhtide ühendusviisid.

Ohmi seadus kogu vooluringi kohta.

Vahelduvvool. Takistused vahelduvvooluahelas.

Voolu töö, võimsus. Voolu soojuslik toime.

Elektromagnetlainete skaala. Valguslained.

3.optika. Aatomifüüsika

97

Valguse peegeldus-ja murdumisseadused.

Valguse laineomadused, dispersioon, interferents ja difraktsioon.

Valguse kvantomadused. Fotoefekt.

Aatomi mudelid. Bohri postulaadid.

Kiirgumine ja neeldumine. Spektrite liigid.

Tuumajõud. Lõhustumis-ja termotuumareaktsioon.

Radioaktiivsed kiirgused. Tuumaenergia.

Elementaarosakesed.Vastastikmõju liigid.

Kosmoloogia.Universumi teke ja areng.

Õpitulemused

Mehaanika. Molekulaarfüüsika

Õpilane teab ja tunneb: füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, seoseid

nähtuste vahel, füüsikalisi suurusi SI-süsteemis ja seoseid teiste suurustega, seaduste

sõnastusi ja valemeid koos füüsikalise sisuga, loodushoiu põhimõtteid.

Õpilane oskab: lahendada ülesandeid ühtlaste ja mitteühtlaste liikumiste, Newtoni

seaduste, jõudude liikide, töö, võimsuse, energia, kesktõmbejõu, matemaatilise pendli

perioodi, isoprotsesside, siseenergia muutumise kohta.

Elektriõpetus. Elektromagnetism

Õpilane teab ja tunneb: füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, seoseid

nähtuste vahel, füüsikalisi suurusi SI-süsteemis ja seoseid teiste suurustega, seaduste

sõnastusi ja valemeid koos füüsikalise sisuga, loodushoiu põhimõtteid

Õpilane oskab: selgitada elektriseerumise olemust, lahendada ülesandeid Coulombi

seaduse Ohmi seaduste, juhtide ühendusviiside, voolu töö, võimsuse, voolu

maksumuse, voolu soojusliku toime kohta.

Optika. Aatomifüüsika Õpilane teab ja tunneb: füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, seoseid

nähtuste vahel, füüsikalisi suurusi SI-süsteemis, seoseid teiste suurustega, seaduste

sõnastusi ja valemeid koos füüsikalise sisuga, loodushoiu põhimõtteid. Õpilane oskab:

kujutada kiirte käiku peeglites ja prismades ning läätsedes, seletada valgusnähtusi

füüsikaliselt, skemaatiliselt kujutada lihtsamate elementide aatomite mudeleid,

tasakaalustada tuumareaktsiooni võrrandeid.

Hindamine

Mehaanika. Molekulaarfüüsika

õppeprotsessi hindamine;

ainekursus jaguneb 3 alapunkti kaupa ,mille kohta tuleb sooritada arvestuslik töö.

Hinnatakse alapunktides olevate mõistete, seaduste ja valemite tundmist koos

oskustes väljatoodud ülesannete lahendamisega

Elektriõpetus. Elektromagnetism





Optika. Aatomifüüsika õppeprotsessi hindamine;

98





Õpilane saab hinde iga ainekursuse õpitulemuste eest. Nende hinnete alusel paneb

õpetaja välja füüsika kokkuvõtva hinde (lõputunnistuse hinde).

Keemia

2õn

Eesmärk

Keemiaõpetuse eesmärk on, et õpilane:

omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks;

laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest;

mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,

ühiskonnas ja argielus;

õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;

õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;

arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;

oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka

argielus;

õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse

tagajärgedesse;

mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia

integratsiooni teiste loodusteadustega;

oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas,

mõista selle säilitamise vajalikkust.

Õppesisu


1. Üldine ja anorgaaniline keemia

2. Orgaaniline keemia

1. Üldine ja anorgaaniline keemia

Anorgaaniliste ühendite põhiklassid. Oksiidid, happed, alused ja soolad, nende

nomenklatuur, keemilised omadused.

Arvutused reaktsioonivõrrandite alusel. Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi,

lahuse koostise arvutused.

Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. elektrolüütide lahused. Keemilise

reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal.

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja

nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.

Metallid, nende tähtsamad omadused. Metallide üldised füüsikalised omadused,

metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud

99

hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses. Metallide

korrosioon ja korrosioonitõrje. Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle

ohtlikkus.

Mittemetallid ja nende tähtsamad ühendid. Mittemetallide võrdlev iseloomustus

(aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest

mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).

Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud


2. Orgaaniline keemia

Sissejuhatus. Alkaanid. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikuahel,

isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Alkaanide keemilised omadused

(asendusreaktsioonid, oksüdeerumine). Alkaanid olmes ja tehnikas.

Halogeenoalkaanid. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

Polaarse üksiksidemega süsinikühendid (alkoholid). Alkoholide struktuur ja

omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape.

Eetrite määratlemine.

Mittepolaarse kordse sidemega süsinikühendid (alkeenid, alküünid, areenid).

Küllastumatuse mõiste. Alkeenid, alküünid, areenid. Aromaatsus. Areenide

asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.

Polümeerid.

Karbonüülühendid ja karboksüülühendid. Aldehüüdide struktuur. Aldehüüdide

redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus.

Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid, estrid ja

amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped.

Õpitulemused

Üldine ja anorgaaniline keemia Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: keemilise reaktsiooni olulisi

tunnuseid ja oskab neid seletada; põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja

keemilise reaktsiooni kiirendamise võimalusi; Eesti maavarade, keemiatööstuse ja

keskkonnaprobleeme.

Õpilane oskab: iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes

vastavate keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada

tüüpühendite (oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid; koostada

võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste kohta, otsustada

reaktsiooni toimumise üle; eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada

nende tugevust; hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);

lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja

segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist,

kadu); leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise

kohta.

Orgaaniline keemia Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: orgaaniliste ainete funktsionaalseid

rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid, halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid,

alkeenid, alküünid, aldehüüdid, karboksüülhapped, estrid); struktuuri ja omaduste

vastavust; orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes; Eesti maavarade,

keemiatööstuse ja keskkonnaprobleeme.

Õpilane oskab: kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud

struktuurvalem); leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja

100

kasutamise kohta lahendada arvutusülesandeid, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel

(arvestades saagist, kadu).

Hindamine

Üldine ja anorgaaniline keemia õppeprotsessi hindamine;

arvestuslikud tööd: Anorgaaniliste ühendite põhiklassid. Ülesanded;

Metallid ja nende tähtsamad omadused; Mittemetallid ja nende tähtsamad omadused.

Orgaaniline keemia õppeprotsessi hindamine;

arvestuslikud tööd: Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse. Alkaanid. Alkoholid;

Alkeenid. Alküünid. Areenid; Karbonüülühendid; Sahhariidid; Valgud; Ülesanded.



õpetaja välja keemia kokkuvõtva hinde (lõputunnistuse hinde).

Geograafia

1 õn

Eesmärk

Geograafiaõpetuse eesmärk on, et õpilane:

saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning

nendevahelistest seostest;

oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes

tingimustes;

on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;

saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;

oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada

ruumiliselt esitatud teavet

oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada

kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja

esitamiseks;

oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Õppesisu

Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias. Arvutikaardid. Geoinfosüsteemid ja

nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

Maa kui süsteem. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,

atmosfäär, biosfäär.

Litosfäär. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja

maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.

Pedosfäär. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine vee

ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

101

Atmosfäär. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid.

Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad,

osooniaugud, kasvuhooneefekt.

Hüdrosfäär. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju

äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine,

filtratsioon. Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres.

Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused.

Ookeanide reostumine ja kaitse.

Maa süsteemide vahelised seosed. Inimtegevuse ja Maa süsteemide vastasmõju.

Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

Kaasaegse maailma poliitiline kaart. Riikide arengutaseme näitajad.

Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid. Maailma rahvaarv ja selle muutumine.

Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvastiku

paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade


Kaasaegsed muutused maailmamajanduses. Majanduse üldine struktuur ja selle

arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine.

Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

Energiamajandus. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia

kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete

kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad

keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

Põllumajandus. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste

põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia.

Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku

toitlustamise probleemid.

Transport ja side. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide veondus.

Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

Teenused. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- ja

turismiteenused. Turism ja selle geograafia.

Õpitulemused

Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: erinevaid asukoha määramise

meetodeid;

Maa sfääre; erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi; mulla hävimist

mõjutavaid tegureid; vee liikumist maailmameres; merede ja ookeanide

reostusallikaid;

riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid; riikide liigitust nende arengutaseme

alusel; maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi; rahvusvaheliste rännete põhjusi ja

peamisi suundasid; rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid; rahvusvahelisi

majandusorganisatsioone; kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse; erinevaid

energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi; erinevate energiaressursside

kasutamise eelisi ja puudusi; põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja

majanduslikke tegureid kõrgelt arenenud riikides ja arengumaades; põllumajandusega

seotud keskkonnaprobleeme; erinevaid transpordiliike; peamisi kaubanduslikke

veosuundi ja veoteenuseid; äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

Õpilane oskab: kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste

analüüsiks ja üldistuste tegemiseks; määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;

102

tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest; näidata kaardil kõiki Euroopa riike

ja maailma suuremaid riike; näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; näidata kaardil maailma suuremaid

energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi; analüüsida erinevate veondusliikide

eeliseid ja puudusi; kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi

(arvutikaardid, Internet, CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste

arengusuundadest; kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade

tegemisel.

Hindamine

Hinnatakse:


essee;

arvestuslikud tööd: Maa, kui süsteem ning süsteemide vahelised seosed;

Maailma poliitiline kaart. Rahvastikuprotsessid; Maailmamajandus. Muutused

maailmamajanduses.


Õpilane saab hinde ainekursuse õpitulemuste eest. Ainekursuse hinne on ka

geograafia kokkuvõtvaks hindeks (lõputunnistuse hinne).

Bioloogia

3 õn

Eesmärk

Bioloogiaõpetuse eesmärk on, et õpilane:

omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;

saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;

omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;

oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;

saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;

teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;

tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;

väärtustab bioloogilist mitmekesisust;

süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab

aru nende rakenduslikest väärtustest;

seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;

kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning

oskab hinnata nende tõepärasust;

mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;

orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes;

teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest;

teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust;

omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb

keskkonnaettevõtmistes.

Õppesisu

103


1. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

2. Elu olemus. Organismide keemiline koostis. Rakuõpetus. Metabolism.

Organismide paljunemine ja areng

3. Pärilikkus. Rakendusbioloogia. Evolutsioon. Inimene.

1. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Organismid ja keskkond. Teema käsitleb ökoloogiaalaseid termineid, käsitleb

organismide ja keskkonna vahelisi suhteid populatsioonide ja ökosüsteemide tasemel;

ökoloogiliste tegurite mõju organismidele; populatsiooni struktuuri, selle muutumise

dünaamikat ning populatsioonide omavahelisi suhteid ökosüsteemis; toiduahelaid;

inimese mõju ökosüsteemile; biosfääri kui tervikut. Saadakse ülevaade

keskkonnakaitse ja ökoloogia uurimisobjektidest, -meetoditest ning nendega

haakuvatest ökoloogia haruteadustest. Õpitakse tundma organiseerituse tasemeid ning

nende seost keskkonnateadusega.

Ökosüsteemide ja loodusressursside kaitse. Teema käsitleb elukoosluste ja

ökosüsteemide kaitse vajalikkusest. Saadakse ülevaade olemasolevatest

loodusressurssidest ning kuidas nendega kõige paremini ümber käija. Liikide kaitse.

Punane Raamat. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Ürglooduse kaitse. Rahvuspargid.

Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Teema käsitleb keskkonna- ja

sotsiaalprobleeme. Saadakse ülevaade säästvast arengust ja keskkonnapoliitikast.

Tutvustatakse jäätmekäsitlust, keskkonnakaitselisi konventsioone, Eesti

keskkonnastrateegiat ja rahvusvahelist koostööd.

Globaalprobleemid. Teema käsitleb keskkonnakaitset Eestis ja maailmas.

Tutvutakse ökoloogiaalaste globaalprobleemidega.

Rakendusökoloogia. Teema käsitleb keskkonnakaitse seost teiste loodusteadustega.

Antakse ülevaade kaasaegse keskkonnateaduse eesmärkidest ja rakenduslikest

võimalustest.

2. Elu olemus. Organismide keemiline koostis. Rakuõpetus. Metabolism.


Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed.

Loodusteaduslik uurimismeetod.

Organismide keemiline koostis. Organismide keemiline koostis. Peamised

anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides.

Rakk. Rakuteooria põhiseisukohad. Loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused

bakteri- ja taimerakust. Ainu- ja hulkraksus.

Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse

põhijooned. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos.

Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade ja taimede paljunemise

ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, embrüonaalne ja

sünnijärgne areng.

3. Pärilikkus. Rakendusbioloogia. Evolutsioon. Inimene.

Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja

translatsioon. Mendeli seadused. Geneetika ülesanded. Inimesel esinevad geneetilised

puuded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus.

104

Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide

biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid.

Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

Evolutsioon. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid.

Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro- ja makroevolutsioonilised

protsessid. Inimese evolutsioon.

Inimene. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende

neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus.

Õpitulemused

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: mõistab looduslike ja ühiskondlike

protsesside vahelisi seoseid; omab teadmisi lokaalsetest, regionaalsetest ja

globaalsetest keskkonna- ja sotsiaalprobleemidest, nende tekke sotsiaalmajanduslikest

ja kultuurilistest põhjustest; mõistab ettevõtluse rolli globaalmajanduses ja ettevõtete

vastutust keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide lahendamise eest; mõistab säästva,

jätkusuutliku arengu ideed.

Õpilane teab, saab aru ning oskab: väärtustada mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja

kultuurikeskkonda; oskab ajalist perspektiivi arvestades hinnata inimtegevuse mõju

elukeskkonna seisundile; suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda, oskab

kujundada ja vajadusel taastada tervislikku elukeskkonda; mõistab oma vastutust

ressursside säästva kasutajana; oskab vajadusel tegelda keskkonnaprobleemidega

kodanikualgatuse korras.

Elu olemus. Organismide keemiline koostis. Rakuõpetus. Metabolism.


Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: erinevate organismide

elutunnuseid; organismis enamesinevate keemiliste elementide ja ainete funktsioone;

erinevate rakustruktuuride ehitust ja talitlust; paljunemisviise; organismide lootelist ja

lootejärgset arengut.

Õpilane oskab: eristada joonisel DNA ja RNA molekuli; kirjeldada loomaraku

peamisi struktuure ja nende ülesandeid; võrrelda taimerakku loomarakuga; eristada

joonisel taime- ja loomarakku ning eel- ja päristuumset rakku; vaadelda rakke

valgusmikroskoobiga ja eristada olulisemaid rakustruktuure; selgitada organismi aine-

ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; kirjeldada rakkudes toimuvat glükoosi

lagundamist ja selgitada selle tähtsust; selgitada fotosünteesi tulemust ja tähtsust;

kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus; tuua sugulise

ja mittesugulise paljunemise näiteid taime- ja loomariigist; kirjeldada

menstruaaltsüklit ja rasestumisest hoidumise meetodeid; selgitada, millest sõltub

organismide eluiga.

Pärilikkus. Rakendusbioloogia. Evolutsioon. Inimene. Peale ainekursuse läbimist õpilane teab ja tunneb: pärilikkuse üldisi seaduspärasusi,

viiruste osa looduses ja inimese elutegevuses; biotehnoloogia rakendusvõimalusi;

geenitehnoloogia rakendusvõimalusi; Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

elu arengut Maal; inimese evolutsiooni etappe; erinevate tegurite osa inimese

evolutsioonis; inimese erinevate elundkondade ülesandeid.

Õpilane oskab: selgitada organismi geno- ja fenotüübi omavahelisi seoseid;

kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme; selgitada Mendeli seaduste sisu ja

rakendada neid ülesannete lahendamisel; selgitada inimese soo määramise

mehhanisme; selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses; tuua

105

viiruste ja viirushaiguste näiteid; selgitada viirushaiguste levikut ja profülaktika

võimalusi; tuua näiteid biotehnoloogia rakendustest tööstuses ja põllumajanduses;

selgitada erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusvõimalusi; tuua näiteid

geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevatest eetilistest probleemidest; selgitada

bioloogiaalaste teadmiste kaasamist meditsiinis; selgitada elu tekke hüpoteese; tuua

näiteid looduslikust valikust ja selle tagajärgedest; kirjeldada inimese evolutsiooni

etappe; selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

Hindamine

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

õpiprotsessi hindamine;

essee;

arvestuslikku tööd: Organismid ja keskkond. Ökosüsteemid. Keskkonna- ja

sotsiaalprobleemid. Globaalprobleemid. Rakendusökoloogia.

Elu olemus. Organismide keemiline koostis. Rakuõpetus. Metabolism.


õpiprotsessi hindamine;

laboratoorne töö valgusmikroskoobiga;

arvestuslikku tööd: Elu olemus; Organismide keemiline koostis; Aine- ja

energiavahetus. Organismide paljunemine.

Pärilikkus. Rakendusbioloogia. Evolutsioon. Inimene. õppeprotsessi jooksev hindamine;

essee;

arvestuslikud tööd: Pärilikkus. Geneetika ülesanded; Evolutsioon, Rakendusbioloogia;

Inimene.



õpetaja välja bioloogia kokkuvõtva hinde (lõputunnistuse hinde).

Ajalugu

3õn

Eesmärk

Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane suhtestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa

ja maailmaga;

Oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;

Mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;

Mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende

lahendamisel;

Oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja –protsesse;

Oskab leid tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.

Õppesisu


1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19.saj. lõpuni

106

2. 20.saj. ajalugu

3. 20.saj. ajalugu

1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19.saj. lõpuni ( 1 õppenädal )

Muinasaeg. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja

ristiusus levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades

13.saj. algul. Muistne vabadusvõitlus.

Vana-Liivimaa . Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja

majandusolud 14.-16.saj. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda

ja selle tagajärjed. Üleminekuaeg.

Rootsi aeg. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.

Vene aeg. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik

areng. Elu-olu ja kultuur.

Rahvuslik liikumine. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid.

Majanduslik ja poliitiline areng 19. Ja 20.saj. vahetusel. Professionaalse kultuuri

kujunemine.

2- 3. 20. saj. ajalugu ( 2 õppenädalat )

Maailm 20. saj. algul. Rahvusvahelised suhted 20.saj. algul. Maailmamajandus. Elu-

olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

Esimene maailmasõda. Esimene Maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti

iseseisvumine ja Vabadussõda.

Maailm sõdadevahelisel ajajärgul. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-olu ja

kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

Teine maailmasõda. Maailm teise Maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1944.

Sõjategevus Teise Maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

Maailm pärast Teist maailmasõda. Külm sõda. Üliriigid. Eesti NSV.

Maailm 20.saj. lõpul. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti taasiseseisvumine.

Elu-olu ja kultuur.

Õpitulemused

Eesti ajalugu muinasajast kuni 19.saj. lõpuni Õpilane tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

Teab tähtsamaid selle perioodi ajaloosündmusi ja ajaloolisi isikuid;

Oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu

läbi;

Oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, kirjalikult;

Oskab välja tuua erinevates ajalooallikates antud teavet ja seisukohti;

Oskab töötada kaardiga

2- 3. 20. saj. ajalugu Õpilane teab 20.saj. ajaloo tähtsamaid sündmusi ja ajaloolisi isikuid;

Oskab analüüsida lähiajaloo probleeme

Oskab leida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja seisukohti

Oskab analüüsida massimeedia informatsiooni

Oskab kirjutada lühemat ajalooteemalist arutlust, osaleda ajalooalastes

diskussioonides ja töötada kaardiga;

Tunneb Eesti lähiajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

Mõistab ühiskonnas toimunud muutusi ning arengu järjepidevust ajaloo vältel;

107

Hindamine

Eesti ajalugu muinasajast kuni 19.saj. lõpuni ( 1 õppenädal ) Ainekursuse hinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku töö hinde alusel

kusjuures kõik arvestuslikud hinded peavad positiivse ainekursuse hinde saamiseks

olema vähemalt rahuldavad. Arvestuslikud hinded saadakse kontrolltööde, iseseisva

töö ja töö eest ajalooallikatega töötamisel.

2- 3. 20. saj. ajalugu ( 2 õppenädalat ) Ainekursuse hinne pannakse välja vähemalt kolme arvestusliku töö hinde alusel

kusjuures kõik arvestuslikud hinded peavad positiivse ainekursuse hinde saamiseks

olema vähemalt rahuldavad. Arvestuslikud hinded saadakse kontrolltööde, iseseisva

töö ja töö eest ajalooallikatega hindamisel.


Lõputunnistuse hinne pannakse kokkuvõtva hindena kõiki läbitud ainekursusi

arvestades ning samuti õpilase individuaalset arengut arvesse võttes.

Inimeseõpetus

1õn

Eesmärk

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda

kaasinimestega;

väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab

lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;

tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida,

aktsepteerida ja valitseda oma tundeid;

elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;

oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja

ühiskondlikku vastutust;

tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks

vajalikke teadmisi ja oskusi;

tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna

liikmena.

Õppesisu

1. Inimene kui sotsiaalne olend. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest

käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng,

inimese elukaar.

2. Inimeste erinevused. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud,

kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui

väärtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid,

eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. „Mina“-pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.

3. Taju ja tähelepanu. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja

kõne. Meeleseisundid.

108

4. Inimsuhted ja tunded. Suhted teiste inimestega . Armumine. Orienteeritus

partnerile. Armastus.

5. Abielu ja perekond. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik.

Abielu-ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui

elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.

6. Vanemlus ja lapsed. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna

planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja

emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas.

Lapsevanema vastutus.

7. Perekonna osa iga inimese elus. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel.

Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus.

Õnnestunud pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega

inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

8. Inimväärtused. Vägivallatus. Õige käitumine. Rahu. Armastus.

9. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimest. Soovitused vastava raami põhjal.

10. Suhtlemistakistustest. - õpik.

11. Konfliktid - ja nende lahendamine, vihast, suitsiidist.

12. Stress, depressioon. Mõisted. Tekkepõhjused. Kuidas vältida.

13. Loovus. Loovusmängud, ülesanded.

14. Skautlus. Eetikast. Abivalmidusest. Koostööst.

15. Õppimine. Õppimise püramiid. Seaduspärasused.

16. Liider, kiusatu. Suhtlemisprobleemid koolis, sõpruskonnas jne.

17. Käitumine- agressiivne, alistuv, kehtestav.

18. Terviseriskid

18.1.Alkohol- kui aine. Müüt. Kahjulikkus. Kultuuritaustad. Alkoholism. Testid.

18.2.Aids, HIV. Teave levikust. Statistika. Nakatumine. Kontroll. Ravi.

18.3.Suitsetamine- aine. ajaloost, mõjust, loobumisest, ohtlikkusest.

18.4.Narkomaania- olemusest, mõjust, toimed, võõrutus, ravi.

19. Seksuaalkasvatus. Mehe, naise erinevused. Suhted. Seksapiil. Rasedus. Abort.

20. Terviklik inimene. Ayurveda teooria. Test. Tulemused.

21. Töö. Narkomaatiline töö. Väärtusi loov töö.

22. Toitumisest. Toitumispüramiid. Dieedid. Toitumishäired. Toit kui ravim.

23. Uni. Unenäod. Une füsioloogilised alused. Uni tervisenäitajana.

24. Liikumine. Kehakultuur. Sport. Tööga seonduv liikumine.

25. Makro-ja mikrobiootiline inimene. Välimuse põhjal terviseuuringud. Kanalid.

Akupunktuur.

26. Psühhosomaatika. Üldised alused tervise seotusest psüühikaga.

27. Kaasaegsed globaalküsimused ja indiviid. Looduslikud. Kultuurilised.

Isiksuslikud.

28. Inimkaubandus. Elundidoonorlus. Tööorjus. Prostitutsioon. Inimkaubanduse

loomus.

Õpitulemused

Õpilane:

mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi

igapäevaelus;

tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;

Tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;

austab teiste inimeste õigusi ja omandit;

109

mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;

teab perekonna planeerimise võimalusi;

teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja

seadusandlikku külge, tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase

perekonna(abikaasa, lapsed jt lähisugulased) ees;

tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;

teab lapse arengu etappe;

teab koduse kasvatuse põhialuseid;

tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid

seadusi;

tunneb ja teab kuidas inimväärtused saavad rakendatuna inimest arendada ja teistega

paremini koostööd tegema õpetada.

rollimängude kaudu julgeb oma mõtteid väljendada ja oskab valida

ennastkehtestavaid käitumisviise-julgeb suurendada kehtestava käitumise osa.

Hindamine

1.hinne- iseseisev arutlev töö esseena; 2.hinne- grupitöö; 3.hinne- teadmistepõhine

test

Õppeaine kokkuvõttev hindamine:

Inimeseõpetuse kokkuvõttev hinne kujuneb eelnevate hinnete põhjal, millele lisaks

tuleb koostada referaat ja esitada konspekt. Kokkuvõttev hinne on ühtlasi ka

lõputunnistuse hinne.

Ühiskonnaõpetus

1õn

Eesmärk

Ühiskonnaõpetuse eesmärk on, et õpilane:

mõistaks ühiskondlikke protsesse;

saaks aru kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest;

omandaks ühiskonnaelus osalemise oskused ja valmiduse,

Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;

oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;

oskab end määratleda kodanikuna;

tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;

tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,

oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,

oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;

suhtub kriitiliselt massiteabesse;

oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

Õppesisu

Ühiskonna struktuur ja kujunemine (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna

tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

110

Ühiskonna valitsemine. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus. Parlament.

Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja

kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud

valitsemissüsteemid.

Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhiideed ja nende teostumine

kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste

süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm,

propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid.

Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle

eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud.

Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.

Majandus ja heaolu. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise

üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus

ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed

tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse.

Rahvusvaheline koostöö ja julgeolek Euroopas. Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised

koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

Õpitulemused

Õpilane:

teab, milline on ühiskonna struktuur;

tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja

kasutada.

Hindamine

Hindamisel eristatakse kolme saavutustasandit:

omandatud ainealased teadmised,

omandatud sotsiaalsed oskused,

aktiivne ja vastutustundeline kodanikuosalus.


Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamine toimub traditsiooniliselt. Ülesannete puhul,

mille täitmisega kontrollitakse teadmisi ja intellektuaalseid oskusi, ei kompenseeri

väga head teadmised nõrku oskusi ja vastupidi. Sel juhul ei saa saavutust tervikuna

hinnata kõrgemalt kui “rahuldavaks”. Mitmeelemendiliste ülesannete puhul on aga

soovitatav hinnata iga elementi eraldi. Osalusoskuste hindamise puhul on

hindamiskriteeriumid keerukamad kui teadmiste ja intellektuaalsete oskuste

hindamise puhul. Nende hindamine on kahekordselt relatiivse iseloomuga, sest

arvestada tuleb nii klassi üldise tasemega ja igaühe tulemusega sellel foonil kui ka iga

konkreetse õppija isikliku arenguga. Hindamine peab lisaks tagasisidele õpilase

õpitulemuste ja saavutuste kohta olema tema jaoks ka motiveeriv ja innustav, seda

eriti osalusoskuste puhul. Kokkuvõtva hinde aluseks on kooliastme lõpus esitatud

õpitulemused.

111

Ainekursuse läbimiseks tuleb kõik arvestuslikud tööd (AT1; AT2; AT3) läbida

vähemalt rahuldavale hindele (45%). Nende tööde põhjal kujuneb lõputunnistuse

hinne.

Muusika

1 õn

Eesmärk:

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviidi ja ühiskonna arengus;

kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja

hinnata;

oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;

omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;

rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi,

oskab oma arvamusi põhjendada.

Õppesisu

Muusikaajalugu Vanaaeg. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja

muusika (tragöödia, komöödia).

Keskaeg. Ülevaade ajastust ja muusikast. Vaimuliku muusika areng. Motett,

organum. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Rändlaulikud.

Rüütlipoeesia. Pillid

Renessanss. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,

ilmalikustumine. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise

mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad.

Palestrina. Orlandus Lassus.

Barokk. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium, kantaat, passioon.

Instrumentaalmuusika: soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi,

Bach, Händel, Monteverdi.

Klassitsism. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid,

orkestrid. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini klassikud –

Haydn, Mozart, Beethoven.

Romantism. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.

Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Lavamuusika. Juhtivad

muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms,

Verdi, Wagner, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.

20. sajandi muusika. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.

Filmimuusika. Hilisromantism: Mahler. Bruckner. Impressionism: Debussy.

Ekspressionism: Schönberg. Neoklassitsism: Stravinski. Sümfooniline jazz:

Gershwin. (Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt)

*Eesti muuusika. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.

Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed

professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp. Rahvusliku koorimuusika rajajad:

Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Heliloojad Ernesaks,

Tormis, Pärt, Rääts, Tüür, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid,

dirigendid.

112

*Populaarmuusika ajalugu. Populaarmuusika juured. Spirituaalid, bluus, kantri ja

western. Jazz-muusika, selle arenguetapid. Rock’n’roll, pop- ja rokkmuusika (E.

Presley jt). Briti biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole must popmuusika:

soul, funky. 1970. a rokk- ja popmuusika: hard rock, heavy rock. Reggae. Disko.

Punk.

Õpitulemused

Õpilane:

oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;

teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;

teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;

oskab koostada muusika-alaseid referaate;

hindab muusikat kui kultuurinähtust.

Hindamine

Kokkuvõttev hindamine toimub muusikaõpetuse ainekava läbimise lõpus, kui on

läbitud 30 akadeemilist õppetundi ja 10 õppetundi iseseisvat tööd. Kokkuvõttev hinne

saadakse kahe kontrolltöö, muusika kuulamise seminari, referaadi ning

protsessihinnete eest.

Kunst

1 õn

Eesmärk

omandada teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost

õppida tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid

õppida vaatlema ja hindama kunstiteoseid ja kujundama kunstimaitset

arendada kujundilist, ruumilist ja abstraktset mõtlemist ja kujutlusvõimet

Õppesisu

1.Teema: Kultuur ja kunst

Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Esteetika mõiste ja esteetiline

kasvatus. Kujutava kunsti liigid: maal, graafika, skulptuur, tarbekunst, arhitektuur.

Kunstiliikide kirjeldus ja mõisted.

2. Teema: Kunstiajalugu

Kunsti tekkimine ürgajal

Egiptuse kunst

Antiikkunst: Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst

Keskaja kunst: Romaani ja Gootika.

Renessanss, renessansiaja meistrid.

Barokk ja rokokoo

Klassitsism ja romantism, realism.

Impressionistid, neoimpressionism, postimpressionism

113

20. saj. moodsa kunsti voolud.

3. Teema: Kunst Eestis.

Rahvusvaheliste stiilide kajastumine ja olemasolevad näited Eesti ehituskunstis (

gootika, barokk, klassitsism, juugend, funktsionalism)

Eesti rahvakultuur- rehielamu ja rahvakunst.

Eesti mõisate arhitektuur

4. Teema: Näituste külastamine.

Pärnus olevate näituste külastamine ja nende arutelu. Kunstiteoste konteksti avamine.

Õpitulemused

Tunneb kujutava kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid

Teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole

On tutvunud kunstiajaloo suurmeistritega

Tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise ja kaitsmise vastu.

Tunneb huvi kaasaegse kunstiloomingu vastu.

Hindamine

Kujutava kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus)

Antiikkunst (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma)

Romaani ja gootika arhitektuuri võrdlus.

Renessansi suurmeistrid- lühikokkuvõte

Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned, tuntumad klassitsistlikud hooned

Eestis

Mõned impressionistid- nende looming

20. saj. moodsa kunsti voolud, omal valikul

Individuaalsed tööd- näituste analüüsid, minireferaat kaasaegse kunsti kohta.

Õppeaine kokkuvõttev hindamine:

Kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete, kontrolltööde ja tunnitööde

hinnete koguna. Hinnet mõjutavad ka individuaalsed tööd- näituse analüüsid ja

minireferaat.

Kehaline kasvatus

3õn

Eesmärk

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

on kooli lõpetades kehaliselt arenenud, terve, aktiivse eluhoiaku ja tervislike

eluviisidega oskustööline

omandab teadmisi tervislikust eluviisist ja tervise tugevdamisest

omandab teadmised, oskused ja harjumused iseseisvaks tervistavaks

sportimisharrastuseks

omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (tööasendid ja –võtted,

ohutustehnika ja esmaabi)

teab kuidas vältida kahjustusi ja traumasid

kasutab elementaarseid enesekontrollivõtteid

114

oskab jälgida meeskonna tööd

mõistab kehakultuuri ja sporti kui osa ühiskonna kultuuri osa.

Õppesisu

Õppenädalad / ainekursused

1.õppenädal / ainekursus



1.ainekursus

Teoreetilised teadmised

kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile, tegelemise tähtsus tulevastel

emadel

hügieeninõuded

organismi karastamine ja riietus

Võimlemine koordinatsiooniharjutused

võimlemisharjutuste oskussõnavara

rühti korrastav ja treeniv võimlemine

lõdvestus-ja venitusharjutused

algteadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks

Kergejõustik

kergejõustiklase eelsoojendus

kiir-ja pikamaajooksu tehnika

harjutused hüppevõime arendamiseks

jooksuvõistlused, võistlustaktika

Tants ja rütmika

rütmilised liikumisimprovisatsioonid

aeroobika stiilid

Sportmängud (korv-, võrk-, jalg-, sulg-ja rahvastepall)

sportmängija eelsoojendus

põhiliste mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked;

alt ja ülalt sööt, palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine)

Uisutamine

uisuvarustuse valik ja hooldamine

uisutehnika põhialused: pöörded, pidurdamised, sõiduviisid.

Iseseisev töö

referaat – loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine

2.ainekursus


iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (harjutamismeetodid, ohutustehnika)

taastumine

kehalist võimekust määravad tegurid

treeningu iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis

sport ühiskonnas

Võimlemine

vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits, võimlemiskepp jms.)

115

harjutuskombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel

akrobaatika: tirelite ja seisude erinevad variandid, ratas kõrvale

toengud ja ripped võimlemisriistadel

Kergejõustik

kergejõustiklase eelsoojenduse täiustamine

harjutamise metoodika (jooksutempo valik, koormuste määramine)

paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika

viskeharjutused

võistlustaktika

Tants ja rütmika

tantsukombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel

seltskonnatantsud

Sportmängud

sportmängija eelsoojendus

tehnika ja taktika täiustamine

võistlusmäärused

Uisutamine

uisutehnika täiustamine

Iseseisev töö

võimlemis-tantsu-või aeroobika kava koostamine, muusika valik, esitamine

3.ainekursus


sport ühiskonnas, spordialane perioodika

kehalise koormuse planeerimine(treeningu maht ja intensiivsus, sagedus)

kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil

rahvusvahelised ja kohalikud võistlused

tuntud tippsportlased

Võimlemine

rühivigadest põhjustatud tervisehäired

kehahoiu treenimine

aeroobika stiilide täiustamine

tasakaaluharjutused poomil ja võimlemispingil

soojendusharjutused

Kergejõustik

kergejõustiklase eelsoojendus

Cooperi test

jooksu, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine.

kohtunikutegevus

Tants ja rütmika

seltskonnatantsud

klassikalise tantsu alused

tantsuline võimlemine

Sportmängud

kõikide sportmängude tehnika ja taktika täiustamine

kohtunikutegevus

võistlussüsteemid

Ujumine

sportlikud ujumisviisis

pöörded rinnuli-ja selili ujumisessportlikud ujumisviisid

116

stardihüpe ja selili start

ohutusnõuded

Iseseisev töö

Erinevate spordialade soojenduskomplekside koostamine

Õpitulemused

1.ainekursus

Õpilane teab:

kehaliste harjutustega tegelemise mõju organismile

soojendus-ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste ennetamisel

organismi karastamisvõtteid

õpitud spordialade põhialuseid

Õpilane oskab:

tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi,

treenida, võistelda, taastuda

harjutada jõusaalis

uisutada

suudab orienteeruda kaardi ja kompassi abil

Õpilane suudab:

täita kehalise arendamise ülesandeid

2.ainekursus

Õpilane teab:

enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid

sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi

iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade metoodikat

Õpilane oskab:

kasutada treeningvõtteid oma kehaliste võimete arendamisel

arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi

erinevatele lihasrühmadele

joosta erinevas tempos

hüpata paigalt ja hoojooksult

visata hoojooksult

Õpilane suudab:

koostada esinemiskomplekse

hüpata hüpitsaga

tegutseda meeskonnas

3.ainekursus

Õpilane teab:

kuidas vältida kahjustusi ja traumasid

põhiliste füsioloogiliste näitajate parameetreid puhkeolukorras, treeningul ja

taastumisel

rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi

Õpilane oskab:

kasutada kehalisi harjutusi pingeleevendajana

lihtsamaid enesekontrolli teste

kavandada lihtsaid treeningprogramme

harjutada harrastussportlase tasemel

kasutada vaba aja veetmise vorme

Õpilane suudab:

117

loovalt sooritada sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kajastavat tantsulist liikumist

mängida võistlusmääruste kohaselt

ujuda treeninguks ja lõõgastuseks

Hindamine

1.ainekursus

Hindamisel arvestatakse õpilase tervislikku seisundit ja aktiivset osalemist oma

võimete arendamisel

Hindamise kriteeriumid:

osalemine õppetööl

aktiivsus, omaalgatuslik sportlik tegevus, kooliväline tegevus

Õpilase praktilise oskusi hinnatakse arvestuslikult:

koordinatsiooniharjutus

võrkpalli ülalt sööt

hüpitshüpped eest taha.

2.ainekursus


kehaliste võimete arendamisel



aktiivsus tunnis ja omaalgatuslik sportlik tegevus.

Õpilase praktilisi oskusi ja teadmisi hinnatakse arvestuslikult

vabakava muusika saatel

korvpall, sammuga vise korvile

kõhulihaste test

3.ainekursus


kehaliste võimete arendamisel



aktiivsus tunnis ja omaalgatuslik sportlik tegevus.

Õpilase praktilisi oskusi ja teadmisi hinnatakse arvestusliku hindega.

soojenduskomplekside koostamine ja läbiviimine.

Cooperi test

Ujumine 50m.

Õppeaine kokkuvõttev hindamine: Õpilane saab hinde iga õppenädala õpitulemuste

eest. Nende hinnete alusel saab kokkuvõtva hinde (lõputunnistuse hinde).

118

Lisa I

Lõpueksami eesmärk

Kutsehariduslik lõpueksam (edaspidi lõpueksam) on võimaldab õpilasel:

demonstreerida terviklikke teoreetilisi ja praktilisi kutsealaseid teadmisi ja

oskusi;

demonstreerida hoiakuid, suhtumisi, suhtlemisvalmidust,

koostöövalmidust ja -oskust, loovust, mõtlemisvõimet, otsustusvõimet jt.

isikuomadusi.

Lõpueksam võimaldab eksamikomisjonil:

hinnata õpilase vastavust kutsestandardi nõuetele

hinnata valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal

Lõpueksamis sisaldub

Arvutite ja arvutivõrkude eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest

tööst.

1.1. Teoreetiline osa (test) koosneb üld- ja põhiõpingute moodulites käsitletud

teemade ulatuses koostatud küsimustest. Teoreetilise osa võib asendada kutseeksami

„IT spetsialist I” või „IT spetsialist II” sooritamisega.

1.2. Praktiline töö koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab

oskama planeerida ning teostada lahenduse arvuti ja arvutivõrkudega seotult. Õpilane

peab oskama hinnata tehtavate tööde mahtu ja planeerida vajalikke tegevusi, kasutada

lahenduse loomiseks vajalikke vahendeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja

põhjendada oma tegevusi, töötada iseseisvalt või meeskonnas. Praktiline töö peab

olema saanud vähemalt ühe tegevspetsialisti hinnangu.

Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise

protsessi kirjeldust, tegevspetsialisti hinnangut praktilisele tööle, töö nõuetekohast

vormistust ning lõputöö kaitsmist.

119

Lisa II

Õppekavaga seotud õppebaas

Arvutid ja arvutivõrgud eriala õppekava (kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil)

järgi õppetöö läbiviimiseks on koolis olemas järgmised põhiseadmed, vahendid ja

ruumid:

6 arvutiklassi videoprojektorite, printerite ja skanneritega, 1 puutetahvel

loenguruumid

Muid seadmeid (arvutid, arvuti komponendid, tarkvara, võrgumeediumi tarvikud ja

muud vahendid) võimaldatakse kasutada praktikabaasides.

120

Lisa III

Õppekavaga seotud õpetajad

Õpetaja Aine Haridustase Kvalifikatsioon

Jüri Puidet elektroonika kõrgharidus õpetaja

Silver Silluta arvutiõpetus kõrgharidus õpetaja

Värdi Soomann arvutiõpetus kõrgharidus vanemõpetaja

Kristi Lorents arvutiõpetus kõrgharidus õpetaja

Kaivo Paal arvutiõpetus kõrgharidus IT spetsialist

Janek Leppnurm arvutiõpetus kõrgharidus IT spetsialist

Sander Mets arvutiõpetus keskharidus õpetaja

Enno Puidet elektroonika kõrgharidus õpetaja

Varje Tipp arvutiõpetus kõrgharidus haridustehnoloog

Üllar Tornik arvutiõpetus kõrgharidus õpetaja

Õppeasutus: pärnumaa kutsehariduskeskus · Õppeasutus: pärnumaa kutsehariduskeskus Õppeasutuse...

Documents