Õppekava pagar-kondiiter · 8 geograafia 1 1 1 9 bioloogia 3 1 1 2 2 10 ajalugu 4 2 2 2 2 11...
TRANSCRIPT
Õppeasutus: Rakvere Ametikool
Õppeasutuse kood: 70003840
Aadress: Piiri 8, Rakvere, 44316
Telefon/Faks: 329 5031
e-post: [email protected]
Õppekavarühm : Toiduainetetöötlus ja tootmine ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava: Pagar-kondiiter nimetus eesti keeles
Baker and pastry-cook nimetus inglise keeles
Kutseõppe liik: kutsekeskharidusõpe
Õppekava maht õppenädalates: 120 õn
Õppekeel: eesti keel
Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri
käskkirja nr 1.1-1/102, 13.05.2009 pitsat
Kooskõlastatud
kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 22.04.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev
kooli nõukogu protokoll nr 2, 13.05.2009 koosoleku protokolli nr, kuupäev
Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri
õppedirektor amet
[email protected], 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)
Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis 31.08.2009
kuupäev
Õppekava kood 85518
2
SISUKORD PAGAR-KONDIITRI ERIALA ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3
Õppekava koostamise alus 3
Õppekava eesmärgid ja ülesanded 3
Vastuvõtunõuded 3
Õppekava struktuur 4
Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid 7
Lõpetamise nõuded 9
Õppekava koostajad 9 ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED 10
Moodul 1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 10
Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused 11
Moodul 3 Töökeskkond 15
Moodul 4 Toitumise alused 19
Moodul 5 Toiduohutus 20
Moodul 6 Kommunikatsioon 24
Moodul 7 Toorainete õpetus 28
Moodul 8 Töökorraldus ettevõttes 30
Moodul 9 Toiduainete keemia 37
Moodul 10 Pagaritoodete tehnoloogia 38
Moodul 11 Pagari praktiline töö 44
Moodul 12 Kondiitritoodete tehnoloogia 46
Moodul 13 Kondiitri praktiline töö 53
Moodul 14 Pagar-kondiitri eriala praktika 54
Moodul 15 Valikõpingud 61
Lõpueksam 69 ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED 71
Eesti keel 71
Kirjandus 73
Võõrkeel 75
Matemaatika 81
Füüsika 83
Keemia 86
Geograafia 89
Bioloogia 92
Ajalugu 96
Inimeseõpetus 98
Ühiskonnaõpetus 99
Muusika 101
Kunst 103
Kehaline kasvatus 105 LISAD 108
Lisa 1 Lõpueksami juhend 108
Lisa 1.1 Pagari eriala lõpueksami juhend 108
Lisa 1.2 Kondiitri eriala lõpueksami juhend 110
Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus 112
Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad 113
3
Pagar-kondiitri eriala õppekava üldosa
Õppekava koostamise alus
Pagar-kondiitri eriala õppekava koostamise aluseks on võetud „Toiduainetööstuse
erialade riiklik õppekava‖, kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega
29.detsembril 2008 nr 77.
Õppekava eesmärgid ja ülesanded
Pagar-kondiitri eriala õppekava eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada
teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks toiduainetööstuses ja toiduaineid
käitlevates ettevõtetes ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukeskvaks
õppeks, võttes aluseks toiduainetööstuse erialade riikliku õppekava, mis on kinnitatud
Haridus-ja Teadusministeeriumi määrusega nr 77 29.12.2008.a.
Pagar-kondiitri eriala õppekava ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:
väärtustab oma kutseala ning arendab kutseoskusi
oskab iseseisvalt rakendada kutse-ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
töösituatsioonides
oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd
on orienteeritud kvaliteetsete õpi-ja töötulemuste saavutamisele
vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime
ohuolukordades
töötab tervist ja keskkonda säästes
oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline
oskab suhelda, teavet hankida, analüüsida ja on valmis meeskonnatööks
Vastuvõtunõuded
Vastuvõtu üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks on määratud HM poolt välja
antud vastuvõtu eeskirjadega. Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon juhindub oma t
haridusministri 11.04.2002. a määrusega nr 33 kehtestatud ―Õpilaste
kutseõppeasutusse vastuvõtu korrast‖, muudetud määrusega nr 29 15.09.2006 ja
Rakvere Ametikooli uute õpilaste vastuvõtueeskirjast (direktori kk nr 3.1- 7/11
kinnitatud 25.09.2008).
Nõuded õpingute alustamiseks
1. Pagar-kondiitri erialale põhihariduse baasil võivad õppima asuda inimesed,
kes on omandanud põhihariduse (põhikooli lõputunnistus) ning kelle tervislik
seisund võimaldab õppida ja töötada pagari-kondiitri kutsealal (vormikohane
arstitõend).
4
2. Õigus avalduse esitamiseks on kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel
elavatel isikutel. Vene õppekeelega kooli lõpetajad peavad valdama vabalt
eesti keelt.
3. Vastuvõtul viib kooli vastuvõtukomisjon läbi vestluse ja vajadusel
kutsesobivustesti. Vastuvõtul lähtutakse õpilase keskmisest hindest ja
käitumishindest põhikooli lõputunnistusel, huvist eriala vastu.
4. Erivajadusega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli
vastuvõtukomisjon koos meditsiinitöötajate esindajaga.
5. Kahe nädala jooksul peale õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitte
asunud esimese kursuse õpilane loetakse kooli mitte astunuks ja kustutatakse
õpilaste nimekirjast. Vabanenud kohale võib asuda samal aastal
kandideerinutest pingereas järgmine õpilane.
Õppekava struktuur
Õppeaeg pagar-kondiitri erialal on 3 aastat: 120 õn
Üks õppeaasta sisaldab 40 õppenädalat. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase poolt
õpinguteks kulutatud tööle erinevates õppetöövormides.
Pagar-kondiitri eriala omandamiseks kutsestandardites esitatud I tasemel (algtase) peab
õpilane läbima õppekavas:
1 Üldõpingud 13 õn
2 Põhiõpingud 36 õn
3 Valikõpingud 7 õn
4 Praktika 22 õn
5 Eriala lõpueksam 2 õn
6 Üldhariduslikud õpingud 40 õn
Eriala lõpueksam sooritatakse kahes osas, II kursusel pagari eriala lõpueksam ja III
kursusel kondiitri eriala lõpueksam. Lõputunnistusele kantakse eraldi mõlemad
lõpueksami hinded.
Pagari eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest testist ja
praktilisest tööst. Teoreetiline test hõlmab üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud
teemasid.
Kondiitri eriala lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest testist ja
praktilisest tööst. Teoreetiline test hõlmab üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud
teemasid.
Üldhariduslikud lõpueksamid sooritatakse III kursusel eesti keeles ja matemaatikas.
Praktika sooritatakse II kursusel 11 õn (pagari praktika) ja III kursusel 11 õn (kondiitri
praktika).
Valikõpingute kohustuslik maht on 7 õn. Valikõpingute alla kuuluvad : kutsealane inglise
keel, kutsealane vene keel, arvuti kasutamine kutsetöös, õpioskused, klienditeenindus,
toitlustusteenindus, trühvlite valmistamine.
5
Õpingud jaotuvad 15 mooduliks.
Moodulite sisu ja maht sõltuvad teadmiste ja oskuste saavutamiseks püstitatud
eesmärkidest. Moodul on pagar-kondiitri õppekavas tervikosa, mis koosneb erinevatest
kutsealastest õppeainetest (teemadest). Erialane praktiline ja teoreetiline õpe toimuvad nii
ühtsete moodulitena, kui iseseisvate moodulitena.
6
Pagar-kondiitri eriala õppekava moodulite/üldharidusainete nimetused ja
mahud
Jrk
nr
Moodulite/
üldharidusainete
nimetused
Kogu-
maht
(õn)
Maht (õn)1.
õppeaastal
Maht (õn) 2.
õppeaastal
Maht (õn) 3.
õppeaastal
Ko
kk
u
Au
dit
oo
rne
ja
pra
kti
lin
e tö
ö
Pra
kti
ka
Ko
kk
u
Au
dit
oo
rne
ja
pra
kti
lin
e tö
ö
Pra
kti
ka
Ko
kk
u
Au
dit
oo
rne
ja
pra
kti
lin
e tö
ö
Pra
kti
ka
Kutsealased õpingud
kokku
80 28 28 24
I Üld- ja põhiõpingud 71 27 27 26 15 11 18 7 11
1 Sissejuhatus
toidutööstuse
valdkonda
1 1 1
2 Majanduse ja
ettevõtluse alused
2 2 2
3 Töökeskkond 2 2 2
4 Toitumise alused 1 1 1
5 Toiduohutus 3 3 3
6 Kommunikatsioon 3 3 3
7 Toorainete õpetus 2 2 2
8 Töökorraldus ettevõttes 4 4 4
9 Toiduainete keemia 1 1 1
10 Pagaritoodete
tehnoloogia
10 5 5 5 5
11 Pagari praktiline töö 8 4 4 4 4
12 Kondiitritoodete
tehnoloogia
7 4 4 3 3
13 Kondiitri praktiline töö 5 2 2 3 3
14 Praktika 22 11 11 11 11
II Valikõpingud 7 1 1 1 1 5 5
1 Kutsealane inglise keel 1 1 1
2 Kutsealane vene keel 1 1 1
3 Õpioskused 1 1 1
4 Klienditeenindus 1 1 1
5 Toitlustusteenindus 1 1 1
6 Arvuti kasutamine
kutsetöös
1 1 1
7 Trühvlite valmistamine 1 1 1
III Lõpueksam 2 1 1 1 1
III Üldharidusained 40 12 12 16
Kohustuslikud ja
kutseala toetavad
üldharidusained
1 Eesti keel 4 1 1 1 1 2 2
7
2 Kirjandus 2 1 1 1 1
3 Võõrkeel
(inglise/saksa)
3 1 1 1 1 1 1
4 Võõrkeel (vene keel) 3 1 1 1 1 1 1
5 Matemaatika 5 2 2 1 1 2 2
6 Füüsika 4 1 1 1 1 2 2
7 Keemia 3 2 2 1 1
8 Geograafia 1 1 1
9 Bioloogia 3 1 1 2 2
10 Ajalugu 4 2 2 2 2
11 Inimeseõpetus 1 1 1
12 Ühiskonnaõpetus 1 1 1
13 Muusika 1 1 1
14 Kunst 2 1 1 1 1
15 Kehaline kasvatus 3 1 1 1 1 1 1
Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid
Pagar-kondiitri eriala õpilaste hindamisel lähtutakse Rakvere Ametikooli
õppekorralduse eeskirjast - õpilaste hindamise tingimused ja kord (direktori kk nr 3.1-
7/83 kinnitatud 18.12.2008).
Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel vastavalt moodulites esitatud
hindamiskriteeriumitele. Hinnatakse teadmiste ja oskuste taseme saavutamist.
Hindamise eesmärgiks on:
anda informatsiooni õpilase teadmistest ja oskustest
anda informatsiooni õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel
anda tagasisidet õppimise edukusest, toetada positiivset hinnangut
informatsiooni saamine mooduli eesmärkide saavutamise kohta
suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja olla abiks edasise haridustee
valikul
Hinnatakse:
praktilisi- ja laboratoorseid töid : töö kvaliteeti, vastavust nõuetele,
tehnoloogia õigsust, tööoskusi, töösse suhtumist ja käitumist
teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi (testid/ eksamid/ arvestused/ eriala
komplekseksam)
projektülesandeid (meeskonnatöö, individuaalsed tööd, info leidmine ja
kasutamine, planeerimine, töö tulemuslikus)
praktika hindamine (harjutuslikud tööd juhendi kasutamisega, ettevõtte poolne
hinnang õpilase teadmiste ja oskuste tasemele, praktikaaruannete kaitsmine,
praktika koondhinne)
õpimapi hindamine, arvestuslike tööde hindamine
8
Numbrilise hindamise skaala:
Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne ―5‖—―väga hea‖,
―4‖— ―hea‖, ―3―—―rahuldav‖, ―2‖—―puudulik‖ ja ―1‖ — ―nõrk‖.
Hinded ―1‖ ja ―2‖ on mitterahuldavad hinded.
Hinde ―5‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle
tulemus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb
omandatu iseseisev ja loov rakendamine.
Hinde ―4‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle
tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb
väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.
Hinde ―3‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle
tulemus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel
praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
Hinde ―2‖ saab õpilane, kelle suulises vastuses, kirjalikus töös, praktilises tegevuses
või selle tulemustes on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu,
ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
Hinde ―1‖ saab õpilane, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle
tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused.
Puudulike hinnete järgivastamise aja ulatuse otsustab aineõpetaja ise. Järelvastamise
aeg ei saa olla pikem kui kaks nädalat peale puuduliku hinde saamist.
Arvestuslike kirjalike tööde hindamine:
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100% punktide arvust, hinne „5‖
70 - 89% punktide arvust, hinne „4‖
45 – 69% punktide arvust, hinne „3‖
20 – 44 % punktide arvust, hinne „2‖
0 -19 % punktide arvust, hinne „1‖
(skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna
kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu/ ülesannete keerukust /
vigade arvu ja liiki).
Mooduli hindamine: viiakse läbi peale moodulis ettenähtud teemade läbimist
positiivsele hindele (hindamine teemade lõikes).
Vastavalt moodulis ettenähtud teemadele koostatakse teoreetiline test, kus iga läbitud
õppenädal teemast annab mooduli lõputesti kuni 20 küsimust. Hindamisel kasutatakse
kirjalike tööde hindamise protsendiskaalat.
Praktilised ülesanded sooritatakse teemade läbimisel. Praktiliste tööde hindamisel
antakse hinnang konkreetsele tööprotsessile ja tulemusele, õpilase hoiakutele ja
suhtumisele.
Kirjalikud tööd koostatakse teemade läbimisel ja esitatakse arvestamiseks mooduli
hindamisel. Õpimapid koostatakse vastavalt teemadele ja mooduli hindamiseks
pannakse kokku erinevate teemade käigus valminud töödest õpimapp, mis esitatakse
hindamiseks. Koondhinnang mooduli õpitulemusele kujuneb vastavalt õppekavas
esitatud mooduli hindamisele.
Hindamine peab:
toetama õppimist;
tugevdama positiivseid hoiakuid ja motivatsiooni;
andma ettekujutuse õpilaste oskuste tasemest;
9
andma koolile tagasiside koolitusalase tegevuse tulemustest;
andma tööandjale teavet õpilase ametioskuste tasemest
hindamine kutsealaste õpingute osas on suunatud eeskätt kutseoskustele:
töövahendite käsitsemisele ja tundmisele, materjalide tundmisele ja
kasutusoskusele, tööprotsesside õigele sooritamisele, tööohutusnõuete
täitmisele ja pagar-kondiitri tööga seotud teadmistele.
Lõpetamise nõuded
Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast pagar-kondiitri õppekava täitmist täies
mahus, sealhulgas praktilise lõpueksami (komplekseksami) sooritamist pagari ja
kondiitri erialal positiivsele hindele (väga hea, hea, rahuldav).
Pagar-kondiitri eriala õppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane
kutsekeskhariduse, kooli lõpetajale antakse Eesti Vabariigi Kutseõppeasutuse
lõputunnistus ja hinneteleht, millised võimaldavad tal asuda tööle pagari või kondiitri
erialal.
Õpilasel on võimalik erandkorras omandada eriala ka ilma keskhariduseta, kui õpilane
ei ole võimeline omandama üldhariduslikke õppeaineid. Sellisel juhul viiakse õpilane
õpilase avalduse alusel üle kutseõppe õppekavale, kuid mitte varem, kui I õppeaasta
lõpus ja õpilane lõpetab kooli ainult erialaga, ilma keskhariduseta.
Lõpueksam pagar-kondiitri erialal koosneb teooria testist ja praktilisest osast.
Lõpueksam sooritatakse kahes osas II kursusel pagari eksam ja III kursusel kondiitri
eksam.
Rakvere Ametikooli pagar-kondiitri eriala lõpueksami (komplekseksami) juhend –
õppekava lisana (Lisa 1).
Õppekava koostajad
Pagar-kondiitri eriala õppekava koostamise töörühma kuulusid järgmised Rakvere
Ametikooli pedagoogilised töötajad:
1. Anneli Tohvert – toitlustus-teenindusosakonna juhataja
2. Merike Jukka – üldainete osakonna juhataja
3. Reet Alunurm – pagar-kondiitri eriala kutseõpetaja
4. Eha Raal - pagar-kondiitri eriala kutseõpetaja
Õppekava koostamisel osalesid ka kõik pagar-kondiitri eriala õppega seotud
kutseõpetajad ja üldhariduslike õppeainete õpetajad.
10
Õppekava moodulite kirjeldused
Moodul 1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda
1 õn / 40 tundi
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud
kutseõpinguteks toidutööstuse valdkonnas. Õppija saab ülevaate õppekavast ning
selle täitmisega seonduvatest nõuetest. Õpitu motiveerib õpilasi väärtustama ja
hindama valitud kutseala. Mooduli läbimine annab õppijale ülevaate õppetöö
korraldusest koolis, õppija õigustest ja kohustustest ning kasutatavatest
õppemeetoditest ja -materjalidest. Õppija omandab iseseisva töö, kutsealase
informatsiooni hankimise, töötlemise ja kasutamise oskusi. Õpetus toetab õppija
ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi- ja
suhtlusoskuste arengut, annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks
ning edasiõppeks.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Õpperühma ja kooliga tutvumine Kooli kodukord ja infosüsteem
Õppija õigused ja kohustused
Õppijat puudutav dokumentatsioon
Õppekava sisu ja ülesehitus
Tunniplaani koostamise põhimõtted.
Õppematerjalid
Õppematerjalide loend, paljundamise ja hankimise võimalused
Erinevad õppemeetodid
Loengud, seminarid, harjutustunnid, iseseisev töö, teoreetiline- ja praktiline töö,
projektitöö, rühmatöö jne).
Kirjalike tööde (kontrolltööd, testid, uurimistööd jne.) ja kodutööde üldised
koostamise, esitamise ja hindamise põhimõtted.
Valdkonna tutvustus
Toidutööstuse osatähtsus
Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine
Kutsealased infokanalid
Kutsestandardid (pagar I, kondiiter I)
Valdkonna ettevõtete külastus
Hinnatavad õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
õppetöö korraldust koolis
õppekava ülesehitust ja nõudeid
erinevaid õppemeetodeid
õpitava eriala kutsestandardeid ja kutseoskusnõudeid
11
kirjalike tööde ja suulise esitluse nõudeid
Õppija oskab:
orienteeruda kutseõppeasutuse õppekeskkonnas
hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks
valida sobivaid õppemeetodeid iseseisvalt õppimiseks
teha rühmatööd
hankida, töödelda ja kasutada õppematerjale ja kutsealast informatsiooni
Mooduli hindamine:
ülesanne kooli, õppekorralduse, kasutatavate õppemeetodite ja õpitava eriala õppekava
kohta
õppekäigu raport
Moodul 2 Majanduse ja ettevõtluse alused
2 õn / 80 tundi
1 T / 1 P
Majanduse- ja ettevõtluse alused 1 T / 40 tundi
Turunduse alused 0,5 T / 20 tundi
Tööseadusandluse alused 0,5 T / 20 tundi
Mooduli eesmärk:
Taotletakse, et õppija omandab teadmised majandusliku mõtlemise ja turumajanduse
toimimise alustest. Omandatakse teadmised majandusalasest terminoloogiast,
ettevõtlusest, äriplaani koostamise põhimõtetest. Õppija õpib tundma peamisi
töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja neist tulenevalt töölepingu sõlmimise, muutmise
ja lõpetamise korda ning palga ja puhkuse arvestamise aluseid. Õppija saab teadmised
kaubamärgi olemusest ning mõistab hinna kujunemise aluseid.
Nõuded mooduli alustamiseks : puuduvad
Majanduse- ja ettevõtluse alused 1 õn / 40 tundi
1 õn T
Teema eesmärk:
õpilane:
omandab teadmised majandusliku mõtlemise ja turumajanduse toimimise alustest
omandab majandusliku mõtlemise ja käitumise põhimõtted
omandab teadmised majandusalasest terminoloogiast, ettevõtlusest, äriplaani
koostamise põhimõtetest
oskab eristada ettevõtlusvorme
Õppesisu:
Majanduse alused
Turumajanduse olemus
12
Majanduse põhimõisted
Nõudlus ja pakkumine
Vajadused ja ressursid
Turutasakaal
Konkurents
Tööturg
Valitsuse roll majanduse juhtimises
Riigieelarve ja maksusüsteem
Investeeringud, säästmine, tarbimine
Eesti ja EL majandus
Ettevõtluse alused
Ettevõtluskeskkond
Ettevõtlusprotsess
Ettevõtete funktsioonid
Ettevõtete liigitus
Ettevõtluse arengusuunad Eestis
Ettevõtte asutamine
Toode ja teenus
Kasum ja käive
Ettevõtte tulud ja kulud
Kulude liigitamine
Riskide hindamine
Finantsplaan
FIE tegutsemise alused
Äriidee
Äriplaani koostamine
Ettevõtlustoetuste taotlemise võimalused ja protsess
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb
majanduse põhimõisted
Eesti majanduse struktuuri, maksusüsteemi ja ettevõtete toetussüsteeme
mõistab valitsuse rolli majanduse juhtimises
ettevõtjana tegutsemise võimalusi ja põhialuseid
ettevõtte finantseerimise põhimõtteid ja ettevõtluse tugisüsteeme
äriplaani koostamise põhimõtteid
Õppija oskab
eristada ettevõtlusvorme
koostada lihtsustatud äriideed
Hindamine:
test majanduse- ja ettevõtluse aluste kohta
praktilised ülesanded
lihtsustatud pagari- või kondiitritööga seonduv äriidee
13
Turunduse alused 0,5 T / 20 tundi
Teema eesmärk:
õpilane:
oskab näha tarbijate ostukäitumist mõjutavaid tegureid ja kohandada vastavalt
oma tegevust
mõistab kaubamärgi olemust
mõistab hinna kujundamise aluseid
teab toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi
arendab loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;
õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse tagajärgedesse;
oskab näha ja väärtustada protsesside vahelist tasakaalu ühiskonnas, mõista selle
säilitamise vajalikkust;
tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas
Õppesisu:
Turunduse olemus
Turunduse põhimõisted. Turunduse ajalugu. Turunduse eesmärgid. Turunduse
osategevused. Juhtimisfilosoofiad. Turundusmeetmestik. Planeerimine ja analüüs.
Turunduskeskkond
Turunduskeskkonna elemendid ja osapooled. Sise- ja väliskeskkond. SWOT analüüs.
Turuuuringud ja turundusteave
Uurimisvaldkonnad. Turupotentsiaal ja turuosa. Konkurents. Siseinfo ja välisinfo.
Turu-uuringu protsess – olemus, tüübid, etapid. Info kogumine, töötlemine ja analüüs.
Trendid
Sihtturg ja ostukäitumine
Turu diferentseerimine. Segmentimine, sihtturu valik. Tarbija- ja organisatsiooniturg.
Tarbijate vajadused. Tarbijate ostukäitumine. Ostuprotsess. Ostu mõjutavad tegurid.
Toode/teenus
Toote olemus ja klassifikatsioon. Positsioonimine. Toote elutsükkel. Tootearendus.
Kaubamärk. Pakendamine. Garantii ja müügijärgne teenindus
Hind
Hinna olemus. Seos teiste turunduskompleksi elementidega. Hinnakujunduse
põhimõtted. Hinnastrateegiad.
Turundussüsteem
Turustuse olemus. Turustuskanalid ja – strateegiad. Hulgikaubandus ja jaekaubandus.
Turustuskulud. Logistika.
Müügitoetus
Müügitoetuse planeerimine. Müügitoetuskompleks. Kommunikatsiooniprotsess.
Reklaam. Suhtekorraldus. Isiklik müük ja müügipersonali juhtimine. Messil
osalemine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi
kaubamärgi olemust
hinna kujunemise aluseid
14
õppija oskab:
teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal;
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test.
Lihtsustatud turu segmentimine rühmatööna (tuleneb äriideest).
Tööseadusandluse alused 0,5 õn
0,5 T
Teema eesmärk:
õpilane:
teab peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte
tunneb organisatsiooni töökorralduse aluseid
omandab probleemide lahendamise, analüüsi ning ratsionaalse käitumise
põhimõtted.
Õppesisu:
Äriseadustik
Lepingute liigid, sisu ja lepingute sõlmimise kord
Töölepinguseadus
Ametijuhend
Töölepingu mõiste, töölepingu osapooled, nende õigused ja kohustused,
kohustuslikud tingimused
Töölepingu sõlmimine, katseaeg
Töölepingu peatamine, muutmine, lõpetamine, tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
Töövaidlused
Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus, ületunnitöö
Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel
Töö tasustamine
Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasud ja juurdemaksed
Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord
Eritingimused, kinnipidamised, tagatised ja hüvitised
Puhkuse liigid, tasustamine
Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud ja puhkuse katkestamine
Sotsiaalsed tagatised, toetused ja pensionid
Materiaalne vastutus tööõigussuhetes
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb
peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte
töölepingu osapoolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, sh töölepingu
sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid
Õppija oskab
arvestada töötasu ja sellelt kinnipeetavaid makse
orienteeruda erinevates töösuhteid reguleerivates õigusaktides
15
leida võimalusi töövaidluste lahendamiseks
Hindamine:
test tööõiguse põhimõistete kohta;
praktilised tööd – kaasuste analüüsid, lepingud, töötasu ja sellelt kinnipeetavate
maksude arvestamine
Mooduli õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
majanduse põhimõisted
Eesti majanduse struktuuri, maksusüsteemi ja ettevõtete toetussüsteeme
mõistab valitsuse rolli majanduse juhtimises
ettevõtjana tegutsemise võimalusi ja põhialuseid
ettevõtte finantseerimise põhimõtteid ja ettevõtluse tugisüsteeme
äriplaani koostamise põhimõtteid
toote elutsüklit ja selle arendamise võimalusi
kaubamärgi olemust
hinna kujunemise aluseid
peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte
töölepingu osapoolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi, sh töölepingu
sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid
Õppija oskab
eristada ettevõtlusvorme
koostada lihtsustatud äriideed
teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsuseid omandatud materjali põhjal
arvestada töötasu ja sellelt kinnipeetavaid makse
orienteeruda erinevates töösuhteid reguleerivates õigusaktides
leida võimalusi töövaidluste lahendamiseks
Mooduli hindamine:
Test (50%) – majanduse, ettevõtluse, turunduse ja tööõiguse põhimõistete kohta
Lihtsustatud äriidee (pagari- või kondiitritööga seonduv) 25%
Praktiline ülesanne töövaidluse kohta 25%
Moodul 3 Töökeskkond
2 õn / 80 tundi
1 T / 1 P
Tööohutus ja töötervishoid 1 õn / 40 tundi
Esmaabi 0,5 õn/ 20 tundi
Keskkond ja jäätmemajandus 0,5 õn/ 20 tundi
Mooduli eesmärk:
16
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi tööohutuse ja töötervishoiu
korraldusest ning õiguslikest alustes. Õpib tundma töökeskkonna põhimõisteid,
ohutegureid ja ohutusjuhendeid. Omandab teadmised käitumisest ja tegutsemisest
ohuolukordades.
Õpib tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid, isikliku hügieeni nõudeid,
kutsehaigusi ja tööga seotud haigestumisi. Omandab teadmisi esmaabi korraldusest
ettevõttes. Lihtsamate esmaabivõtete ja isikukaitsevahendite kasutusoskus. Õpib
tundma eririietuse kandmise reegleid. Õpib tundma säästva arengu ja jäätmekäitluse
põhimõtteid.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Tööohutus ja töötervishoid
1 õn / 40 tundi
0,5 T/0,5 P
Teema eesmärk:
õppida tundma tööohutuse ja töötervishoiu korraldust riigis ja ettevõttes, tunda
õiguslikke aluseid ja üldnõudeid;
omandada teadmised töökeskkonna ohuteguritest
õppida tundma töötajate tervisekontrolli nõudeid, kutsehaigusi ning tööga seotud
haigestumist
õppida tundma ja kasutama vajalikke ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid
Õppesisu:
Sissejuhatus ainesse
Tööohutuse ja töötervishoiu seadus
Töötervishoiu ja tööohutuse alane töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil
Töökeskkond
Ohutus töökohal, tööolme, ergonoomia, töövahendite ohutus
Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused
Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes, dokumentatsioon
Töökeskkonnaspetsialisti kohustused, töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal
Tervisekontroll, isiklik hügieen, tervisetõend, haigekassa
Eririietus, jalanõud
Tööõnnetused
Tööõnnetus, teatamine, registreerimine, uurimise kord, riskianalüüs
Kutsehaigused, nende vältimine
Töövõimlemine
Tuleohutus, esmased tulekustutusvahendid
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
tööohutuse ja töötervishoiu korralduse tundmine riigis ja ettevõttes;
töökeskkonna põhimõisteid
ohutegureid ja ohutusjuhendeid;
17
tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, teab sagedamalt levinud kutsehaigusi
pagar-kondiitri erialal
eririietuse kandmise reegleid
Õppija oskab:
tegutseda ohuolukordades
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test (tööohutuse, töötervishoiu kohta)
Esmaabi 0,5 õn /20 tundi
0,25 T / 0,25 P
Teema eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskused tegutsemiseks ohuolukordades,
õnnetusjuhtumite korral ning oskab kasutada vajadusel esmaabivõtteid ennast ohtu
seadmata.
Õppesisu:
Esmaabi olemus ja eesmärk
Korraldamine ettevõttes
Esmaabivahendid
Tegutsemise põhimõtted õnnetuse (tööõnnetuse) korral
Esmaabi andmine
Haigestumine
Vigastused (verejooksud, luumurrud)
Võõrkehad hingamisteedes
Põrutused
Mürgitused
Elektriõnnetused
Kuuma- ja külmakahjustused
Elustamine
Kannatanu transportimine
Ohutusnõuded abistajale
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb
teab päästeteenistuse töökorraldust
erinevaid esmaabiandmise võtteid
Õppija oskab
tegutseda ohuolukordades
anda esmaabi
õieti kutsuda vajalikku abi
Hindamine:
Test: esmaabi osutamise ja ohutusnõuete tundmise kohta esmaabi andmisel
Praktilised oskused: käitumine ohuolukorras ning õnnetusjuhtumi puhul, esmaabi
andmine, elustamine.
18
Keskkond ja jäätmemajandus
0,5 õn /20 tundi
0,5 T
Teema eesmärk:
säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtete tundma õppimine
Õppesisu:
Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted.
Keskkonnareostus, selle ennetamine ja vältimine töökeskkonnas. Jäätmete teke ja
liigitus. Ohtlikud jäätmed ja nende utiliseerimine.
Jäätmete taaskasutamine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid;
keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas
oskab:
hinnata erialases töös ja olmes tekkivate jäätmete ohtlikkust
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test – keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete
tundmist
Uurimistöö – kodus tekkivad jäätmed ja nende utiliseerimine
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
tööohutuse ja töötervishoiu korralduse tundmine riigis ja ettevõttes;
töökeskkonna põhimõisteid
ohutegureid ja ohutusjuhendeid;
tunneb töötajate tervisekontrolli nõudeid, teab sagedamalt levinud kutsehaigusi
pagar-kondiitri erialal
eririietuse kandmise reegleid
teab päästeteenistuse töökorraldust
erinevaid esmaabiandmise võtteid
säästva arengu ja jäätmekäitluse põhimõtteid;
keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas
Õppija oskab:
tegutseda ohuolukordades
tegutseda ohuolukordades
anda esmaabi
19
õieti kutsuda vajalikku abi
hinnata erialases töös ja olmes tekkivate jäätmete ohtlikkust
Mooduli hindamine
Kirjalik teadmiste test (40%) –tööohutuse, töötervishoiu, isikliku hügieeni ning
keskkonna ja jäätmemajanduse põhimõistete ja nõuete tundmine.
Praktiliste oskuste test (60%) – ergonoomia tundmine ja kasutamine, sobivate
isikukaitsevahendite valik, esmaabivõtete kasutamise oskus, tegutsemisvalmidus
ohuolukordades.
Moodul 4 Toitumise alused
1 õn /40 tundi
0,5 õn T /0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised tervisliku toitumise vajadusest,
tähtsusest ja põhimõtetest. Õppija õpib tundma tervislikku toitumist, toiduringi ja –
püramiidi, toidu tähtsust, toitaineid ja nende ülesandeid, tähtsust, vajadust ja energeetilist
väärtust. Õppija oskab tervislikumalt toituda ja hinnata toidu tähtsust. Tunneb eritoitumist
ja oskab järgida toitumissoovitusi.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Toitained
Valgud: ülesanded ja tähtsus organismis.
Süsivesikud: ülesanded ja tähtsus organismis
Rasvad: ülesanded ja tähtsus organismis. Kolesterool toidus
Vitamiinid: ülesanded ja tähtsus organismis
Mineraalained: ülesanded ja tähtsus organismis
Vesi: ülesanded ja tähtsus organismis
Sool, kasulikkus ja kahjulikkus.
Toitumine, toiduenergia ja kalorsus
Söömine ja seedimine
Toiduvajadus olenevalt inimese soost ja vanusest ning kehalisest aktiivsusest
Toiduainete kalorsus ning kalorite kulutamine erinevate tegevustega
Üle-ja alakaal ning sellega seotud probleemid.
Tervislik toitumine
Tervisliku toitumise vajadus, tähtsus, põhimõtted
Esmavajalikud toiduained, toiduring ja –püramiid
“Sajandi-haigused”. Toiduallergiad. Taimetoitlus, laktoosi-talumatus, tsöliaakia,
diabeet.
Toidu lisaained, toiduainete kontroll Pagari- ja kondiitritööstuses enim kasutatavad lisaained
Toitumisega seotud seadusandlus (pakendiseadus, markeeringud)
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
20
tervisliku toitumise vajadust, tähtsust ja põhimõtteid
tervislikku toitumist
toiduringi ja –püramiidi
toidu tähtsust
toitaineid, nende ülesandeid, tähtsust, vajadust ja energeetilist väärtust
eritoitumist
Õppija oskab:
tervislikumalt toituda ja hinnata toidu tähtsust
järgida toitumissoovitusi
Mooduli hindamine:
Kirjalik teadmiste test toitumise aluste kohta 50%
Eine analüüs toitumisalaste põhitõdede alusel 50%
Moodul 5 Toiduohutus
3 õn / 120 tundi
1,75 T / 1,25 P
Toiduhügieen 0,5 õn / 20 tundi
Puhastustööd 0,5 õn/ 20 tundi
Toidu seadusandluse alused 1 õn/ 40 tundi
Toidukontroll 1 õn/ 40 tundi
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toiduohutusest ja hügieenist
toiduainete käitlemisel. Teab hügieeni põhimõtteid ja oskab järgida hügieeninõudeid
toiduainetööstuses. Õppija teab toidu mikrobioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi
ohtusid, tunneb mikroorganisme, nende leviku teid ning hävitamise võimalusi. Teab
toiduainetega levivaid nakkushaigusi ja nende vältimise võimalusi.
Saab ülevaate toidukontrollist ja toidu käitlemist reguleerivatest õigusaktidest, oskab
neid leida ja kasutada. Teab tooraine ja valmistoodangu elementaarseid hindamise
kriteeriume. Oskab hinnata sensoorselt tooraine ja toidu kõlblikkust käitlemiseks või
tarbimiseks. On tuttav enesekontrollisüsteemi rakendamisega ettevõttes.
Õppija oskab kasutada tänapäevaseid puhastusaineid ja töövahendeid, teab
puhastamise ja desinfitseerimise tähtsus toidutööstuses.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
21
Toiduhügieen 0,5 õn / 20 tundi
0,5 T
Teema eesmärk:
toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise tundmaõppimine;
õppida tundma toidumürgituse tekkimise võimalikke põhjusi ning nende vältimise
võimalusi;
õppida tundma ja kasutama isikliku hügieeni nõudeid
Õppesisu:
Isiklik hügieen, nõuded
Toiduohutus
Toidu kvaliteet, selle tagamine
Toiduainete ja valmistoodete säilitustingimused
Toiduainete ja valmistoodete realiseerimisajad
Enesekontroll, enesekontrolli plaan
Ristsaastumise vältimine
Mikroorganismid
Mikroorganismid ja nende paljunemist mõjutavad tegurid
Nakkushaigused, nende levik
Viirused, nende levik
Toidumürgitused
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid
isikliku hügieeni nõudeid
Hindamine:
Kirjalik test (isikliku hügieeninõuete tundmine, toiduainete ja valmistoodete
säilitustingimused ja realiseerimisajad, ohutsooni tundmine toiduainete ja
valmisroogade säilitamisel ja realiseerimisel)
Puhastustööd
0,5 õn/ 20 tundi
0,25 õn T/ 0,25 õn P
Teema eesmärk:
mõista puhtuse tähtsus toiduainetööstuses
õppida tundma ja kasutama kaasaegseid puhastusaineid ja koristustarvikuid
osata sooritada puhastustöid juhendi järgi
22
Õppesisu:
Koristamise eesmärk
Mustus, liigitus, eemaldamisvajadus
Vesi, dH
Puhastusained, pH
Koristustarvikud
Puhastusmeetodid
Puhastamis-ja desinfitseerimisplaan
Tööriiete hooldus
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
puhastamise tähtsust
kaasaegseid puhastusaineid, nende kasutamist
koristustarvikuid,
puhastusmeetodeid
Õppija oskab:
kasutada puhastusaineid ja koristustarvikuid
Hindamine:
Kirjalik test
Laboratoorse töö hinne (puhastus-ja desinfitseerimisplaani teostamine)
Toidu seadusandluse alused 1 õn/ 40 tundi
0,5õn T/0,5õn P
Teema eesmärk:
anda ülevaade toidu käitlemist reguleerivates õigusaktidest
õppida tundma toiduhügieeni üldnõudeid ja erinõudeid käsitlevaid õigusakte
Õppesisu:
Toidu käitlemist reguleerivad õigusaktid
Toiduseadus
Eesmärk, kasutusala, mõisted
Nõuded toidu käitlejale, käitlemisele
Toiduhügieeni üldnõuded
Enesekontroll
Nõuded joogiveele
Lisaained, nende kasutamine
Saasteained
Märgistamine
Kestvuskatsed
Töötajate tervisekontroll
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte
töötajate tervisekontrolli nõudeid
23
Õppija oskab:
leida internetist toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte
Hindamine:
Kirjalik test.
Praktiline ülesanne: toidu käitlemist reguleerivate õigusaktide leidmine vastavalt
püstitatud ülesannetele
Toidukontroll 1 õn/ 40 tundi
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Teema eesmärk:
õppija saab ülevaade toidukontrolliga seonduvast
tutvub enesekontrolli ja HACCP põhimõtetega
õppida hindama toiduaineid sensoorselt
Õppesisu:
Toidukontroll
Olemus, vajadus, sisu, teostamine
Enesekontroll
Põhimõtted, teostamine
HACCP põhimõtted
Järelevalve
Toidutööstuse laboratoorse ja mikrobioloogilise kontrolli süsteem
Kvaliteedi hindamise meetodid
Tooraine
Tootmine
Valmistoodang
Sensoorne analüüs
Laboratoorsed analüüsid
Enamkasutatavad kontrolli- ja mõõtevahendid
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
Toidu ohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõudeid
HACCP-i kontseptsiooni
Õppija oskab:
Toiduaineid sensoorselt hinnata
Hindamine:
Kirjalik test
Probleemülesande lahendamine: ohu analüüs, kriitiliste kontrollpunktide leidmine,
võimalikud lahendused
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
24
toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise põhimõtteid
isikliku hügieeni nõudeid
puhastamise tähtsust
kaasaegseid puhastusaineid, nende kasutamist
koristustarvikuid,
puhastusmeetodeid
toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte
töötajate tervisekontrolli nõudeid
toidu ohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõudeid
HACCP-i kontseptsiooni
Õppija oskab:
kasutada puhastusaineid ja koristustarvikuid
leida internetist toidu käitlemist reguleerivaid õigusakte
toiduaineid sensoorselt hinnata
Mooduli hindamine:
Kirjalik test (40%) – toiduhügieenist ja toidukontrollist
Praktiline (60%) - praktiliste ülesannete lahendamine enesekontrolli raames (ohu
analüüs, kriitiliste kontrollpunktide leidmine, võimalikud lahendused); pesemis- ja
desinfitseerimisplaani osaline (ette antud osa) teostamine
Moodul 6 Kommunikatsioon
3 õn / 120 tundi
1,5 T / 1,5 P
Kutse-eetika ja suhtlemine 1 õn / 40 tundi
Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 1 õn/ 40 tundi
Kutsealane eesti keel 1 õn/ 40 tundi
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija suudab arendada eneseanalüüsioskust, adekvaatselt
tulla toime erinevates töösituatsioonides, kohaneda uute olukordadega ja tulla toime
erinevate probleemide lahendamisega. Õppija oskab kasutada arvutit õppetöös ja
informatsiooni hankimiseks, oskab informatsiooni hankida, valida, vastu võtta,
hinnata, kasutada ja edastada. Õppija teab igapäevase asjaajamise korraldamise
aluseid, omab ülevaadet elektroonilisest asjaajamisest ja oskab koostada ametikirju.
Õppija arendab eesti keeles nii suulist kui kirjalikku eneseväljendusoskust. Õpetus
toetab õppija ühistööoskuste, probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise, analüüsi-
ja suhtlemisoskuse arengut ning annab eeldused erialaste oskuste ja teadmiste
arendamiseks ning edasisteks kutseõpinguteks.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Kutse-eetika ja suhtlemine
25
1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Teema eesmärk:
õppija arendab eneseanalüüsioskust
suudab adekvaatselt tulla toime erinevates töösituatsioonides, kohaneda uute
olukordadega ja tulla toime erinevate probleemide lahendamisega
suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö oskuse arendamine
luua eeldused erialaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning edasisteks
kutseõpinguteks
Õppesisu:
Eetika ja psühholoogia põhimõisted
Eneseanalüüs
Inimese psüühiline areng
Isiksus, isiksuseomadused, analüüs
Usaldus- ja turvatunne
Sõltuvus ja tahe
Algatusvõime
Töövõime ja hoolsus
Meeskonnatöö
Suhtlemisoskus: tähtsus ja arendamine, suhtlemistõkked
Emotsionaalne intelligentsus, loovus, avatus
Tootmistöötaja roll, pädevus, isiksuseomadused
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
suhtlemisoskuse tähtsust
eetika ja psühholoogia põhimõisteid
Õppija oskab:
analüüsida oma suhtlemisoskust
käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides
töötada meeskonnas
Hindamine:
Eneseanalüüs suhtlemisoskuste kohta (tugevused, nõrkused, võimalused
arendamiseks)
Situatsioonimängude lahendamine
Arvutiõpetus ja asjaajamise alused
1 õn/ 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Teema eesmärk:
omandada arvuti kasutamise põhioskused ja teadmised;
omandada põhioskused tekstitöötlustarkvara kasutamiseks;
õppida tundma tekstitöötluse põhioperatsioone, mis on seotud teksti loomise,
kujundamise ja vormistamisega
osata koostada ja vormistada ametikirju nii elektrooniliselt kui paberkandjal
26
teada dokumendikoostamise nõudeid
Õppesisu:
Personaalarvuti põhitõed. Riist- ja tarkvara. Arvuti kasutamine ja korrashoid.
Ergonoomia
Interneti kasutusvõimalused ja turvalisus. Netietikett. Arvutiviirused. Infootsing
Internetist. Erinevate otsingumootorite kasutamine. WWW-lehekülje trükkimine ja
salvestamine E-konto võimalused.
Tekstitöötlus. Tööaken, erinevate dokumendi vaadete kasutamine, tööriistariba
muutmine. Dokumendi loomine, andmete sisestamine ja salvestamine. Teksti
kujundamise põhivõtted. Lehekülje-, märgi- ja lõigu vormindamine. Pildi ja objekti
lisamine dokumendile. Töö tabelitega (Excel). Päise ja jaluse lisamine. Sisukorra
koostamine. Dokumendi trükkimine. Slaidiseanss.
Asjaajamise alused ja -kord.
Dokumendi mõiste. Dokumendi koostamis- ja vorminõuded. Dokumendisüsteem.
Kirjaplank- rekvisiidid, vormistamine. Avalduse, elulookirjelduse (CV),
iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja
paberkandjal.
Ametikirjade koostamise ja vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal. Meilietiketi
kümme põhireeglit.
Kontoritehnika ja sidepidamisvahendid.
Õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
arvuti seadmeid
ohutusnõudeid kuvariga töötamisel,
interneti kasutamise reegleid (netietikett) ja –võimalusi, selles peituvaid ohte;
tekstitöötlusprogrammi võimalusi ja oskab seda kasutada;
Õppija oskab:
käivitada ja töötada Windows´i programmidega (Word, Excel);
oskab otsida veebist infot - seda analüüsida, töödelda ja salvestada
kasutada arvutit õppimisvahendina
koostada ja vormistada tööalaselt vajalikke dokumente nii arvutil kui paberkandjal;
järgida hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas
Hindamine:
Praktilised ülesanded - oskab koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja ameti-
kirju arvutil, oskust valida nende edastamiseks sobivaim viis; CV ja kaaskirja
koostamine; tehnoloogilise kaardi koostamine Microsoft Exceli programmis.
Kutsealane eesti keel
1 õn / 40 tundi
27
0,5 õn T/0,5 õn P
Teema eesmärk:
omandada õige ja korrektne kutsealane eesti keel nii kõnes kui kirjas;
osata koostada kutsealas vajaminevaid erialatekste
Õppesisu:
Kutsealane sõnavara ja õigekeel
Suhtluskeel. Kirjakeel. Suulise ja kirjaliku väljenduslaadi eripära.
Kutsealase informatsiooni hankimine ja analüüsimine. Teksti korrigeerimine.
Võõrkeelsete roanimetuste kasutamine.
Avalik esinemine, meedia
Meedia avaliku arvamuse kujundajana. Samateemaliste kutsealaste ajalehetekstide
võrdlemine ja analüüsimine. Kutsealase telesaate vaatamine ja analüüsimine.
Vaatepunkti muutmine. Probleemide sõnastamine ja põhjendamine.
Kommunikatsioon inimkäitumise
mõjutajana. Reklaamtekstid. Uudise ja pressiteate kirjutamine. Kutsealaste tekstide
olemus ja eripära. Materjali kogumine ja korrastamine. Publiku ees esinemine
Numbrid ja lühendid
Hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ja eripära
Õppija oskab:
kirjutada õigesti toiduainete nimetusi
suhelda kutsealases eesti keeles
Hindamine:
Kirjalikud teadmiste testid (toiduainete õigekiri), iseseisvad tööd – kutsealase
materjali otsimine, kasutamisoskus (sh suuline esitlusoskus).
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
suhtlemisoskuse tähtsust
eetika ja psühholoogia põhimõisteid
arvuti seadmeid
ohutusnõudeid kuvariga töötamisel,
interneti kasutamise reegleid (netietikett) ja –võimalusi, selles peituvaid ohte;
tekstitöötlusprogrammi võimalusi ja oskab seda kasutada;
suulise ja kirjaliku eneseväljenduse olemust ja eripära
Õppija oskab:
analüüsida oma suhtlemisoskust
käituda tavapärastes suhtlemissituatsioonides
töötada meeskonnas
käivitada ja töötada Windows´i programmidega (Word, Excel);
oskab otsida veebist infot - seda analüüsida, töödelda ja salvestada
28
kasutada arvutit õppimisvahendina
koostada ja vormistada tööalaselt vajalikke dokumente nii arvutil kui
paberkandjal;
järgida hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas
kirjutada õigesti toiduainete nimetusi
suhelda kutsealases eesti keeles
Mooduli hindamine:
Kirjalik test ( 30%) – kutse-eetika ja suhtlemispsühholoogia põhimõisted, toiduainete
õigekiri
Praktilised ülesanded (70%) - koostada ja vormistada erinevaid dokumente ja
ametikirju arvutil (avaldus, CV ja kaaskiri vm) koostamine; tehnoloogilise kaardi
koostamine Microsoft Exceli programmis.
Eneseanalüüs suhtlemisoskuse kohta.
Moodul 7 Toorainete õpetus
2 õn / 80 tundi
1,5 T / 0,5 P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toorainetest, õpib tundma
erinevaid tooraineid, nende koostist, kvaliteeti, toiteväärtusi, maitseomadusi ja
kasutamise võimalusi. Oskab valida õigeid tooraineid pagari-ja kondiitritoodete
valmistamiseks. Oskab teha toorainete asendusi. Omandab teadmised toiduainete
hoiunõuetest, realiseerimisaegadest ja säästlikust kasutamisest ning ettevalmistamisest
tootmiseks.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Toiduseadus. Toiduainete hankimine ja säilitamine. Toidukaupade pakendid,
markeering.
Teravili. Teravilja sordid. Tera ehitus (nisutera, rukkitera).Terade töötlemine, jahu
jahvatus.
Jahu. Nisujahu, sordid, tüübid. Rukkijahu, sordid, tüübid. Jahu keemiline koostis.
Jahu organoleptilised näitajad. Jahu füüsikalis-keemilised näitajad. Jahu
küpsetusomadused. Jahu kahjurid. Jahu defektid. Jahu säilitamine, muutused
säilitamisel, ettevalmistamine tootmiseks. Laboratoorsed tööd jahude kvaliteedi
määramisel.
Jahu ja taigna parendajad
Keedusool (liigid, säilitamine, kvaliteet) ja toiduhapped
Linnased: fermenteerimine; punased linnased, valged linnased, erinevad
linnaseasendajad
Kergitusained: biokeemilised (Pärm, pärmi liigid, säilitamine, ettevalmistus) ja
keemilised (ammooniumkarbonaat, söögisooda, küpsetuspulber)
Suhkur: tootmine, liigid, säilitamine, kvaliteet, suhkru asendajad.
Siirupid – liigid (suhkrusiirup, invertsiirup, karamellsiirup tärklisesiirup,
glükoosisiirup, maltoossiirup, melassisiirup), säilitus, kvaliteet, ettevalmistus
29
Mesi: liigid, keemiline koostis, säilitamine ja kasutamine; kunstmesi
Munad, munasaadused – liigid, keemiline koostis, munade ettevalmistamine
tootmiseks, muna kategooriad. Pastöriseeritud munatooted (munavalge, munakollane,
kogumunamass). Kuivatatud ja külmutatud munatooted, säilitus, kasutusotstarve,
ettevalmistus tootmiseks
Toidurasvad: taimsed ja loomsed rasvad, õlid. Kondiitritööstuse spetsiaalmargariinid
(taina-, kihitus-, kreemi-, rasvküpsetus-) ja õlid. Või.
Vesi: vee karedus, kvaliteet, temperatuur
Piim ja piimatooted: piim ja koor, hapendatud piimatooted, juust, kondenseeritud
piimatooted, kuivatatud piimatooted, kooreasendajad; säilitus, koostis, rasvasisaldus,
ettevalmistus
Tarrendained, stabilisaatorid, zeleed: želatiin, agar, pektiin, tärklis, modifitseeritud
tärklis, kreemi stabilisaator, želeepulber, valmisželee
Martsipan: tootmine, liigid; persipan; suhkrumass; säilitamine ja töötlemine;
mandlitäidised
Kakao, šokolaad: liigid, säilitus, ettevalmistus kasutamiseks.
Rasvaglasuurid: liigid, säilitus, ettevalmistus kasutamiseks.
Tuumalised ja seemned: pähklid, mandlid, rosinad, seemned; ettevalmistus,
kasutamine
Liha ja kala: liigid, säilitus, kasutus.
Marjad- ja puuviljad: liigid, külmutatud marjad ja puuviljad, termiliselt töödeldud
(säilitus, kvaliteet, ettevalmistus, kasutamine). Valmistäidised.
Seened ja aedviljad
Maitse-, aroomi- ja värvained, muud lisaained: Maitseained ja aroomiained,
maitseainete segud, maitsetaimed, liigid, säilitus, kvaliteet, kasutamine. Alkoholid,
liigid, kasutamine. Toiduvärvid, toiduhapped, liigid, säilitus, kasutamine.
Toorainete asendamise võimalused.
Toorainete hoidmine ja säilitamine, ettevalmistus tootmiseks.
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
teravilja sorte, mida kasutatakse pagari- ja kondiitritoodete valmistamisel
erinevaid jahusid ja jahu tüüpide erinevat kasutust, küpsetusomadusi
jahu keemilist koostist ja kvaliteedi tähtsust nisu-ja rukkitaigna valmistamisel
jahu kvaliteedi määramist
pagari-ja kondiitritööstuses kasutatavaid tooraineid ja nende kasutamist; tooraine
sortimenti, kvaliteedi nõudeid, ettevalmistamist tootmiseks
toiduainete säilitamise, hoidmise ja realiseerimise tingimusi
Õppija oskab:
nimetada pagaritoodete valmistamiseks kasutatavaid teraviljasaadusi ja teraviljast
tulenevaid taignaomadusi
seletada jahu koostisosade tähtsust toodete valmistamisel
tooraineid ette valmistada
sensoorselt hinnata toorainete kvaliteeti
valida tööks vajaminevaid tooraineid vastavalt retseptuurile ja valmistatava toote
liigile
vajadusel teha tooraine asendusi
Mooduli hindamine:
30
Kirjalik test (60%) - toiduainete ja toorainete tundmisest, säilitamise nõuetest.
Õpimapi koostamine (40%) : rühmatöö toodete pakendil oleva informatsiooni kohta,
laboratoorne rühmatöö – jahu liimvalgu kohta; uurimused erinevate toiduainete kohta.
Moodul 8 Töökorraldus ettevõttes
4 õn / 160 tundi
2,5 T / 1,5 P
Tootmistöö korraldus 1 õn / 40 tundi
Seadmete õpetus 1 õn/ 40 tundi
Erialane matemaatika 0,5 õn / 20 tundi
Arvestus ja aruandlus 1 õn / 40 tundi
Pakendamine ja pakkematerjalid 0,5 õn / 20 tundi
Mooduli eesmärk :
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised toiduaineid tootvatest ettevõttest
ja tootmisstrateegia tüüpidest, õpib korraldama oma töökohta, mõistab töö
planeerimise vajadust, õpib töötama meeskonnas. Omandab teadmised töövahendite
ja seadmete ohutust kasutamisest, nende tööpõhimõtetest. Oskab valida
tööoperatsioonide teostamiseks sobivaid seadmeid ja töövahendeid. Õppija omandab
oskuse teostada tooraine koguste arvestusi pagari- ja kondiitritoodete retseptide alusel.
Suudab teostada asendustooraine arvestusi. Oskab arvestada kadusid toodete
valmistamisel. Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi kaarte ja suudab kasutada
selleks Microsoft Exceli programmi. Teab hinnakujunduse põhimõtteid ning oskab
kujundada müügihinda pagari- ja kondiitritoodetele. Teab tootmistegevuse aruande
koostamise põhimõtteid tootmisüksustes. Omandab algteadmised pakkematerjalidest,
tunneb ja oskab ohutult kasutada pakendamiseks vajalikke töövahendeid, seadmeid ja
masinaid.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodulid: „Töökeskkond”, „Majanduse ja ettevõtluse alused”,
„Kommunikatsioon” ja „Toiduohutus”.
31
Tootmistöö korraldus 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Teema eesmärk:
õppija omandab teadmised toiduaineid tootvatest ettevõttest ja tootmisstrateegia
tüüpidest
õpib korraldama oma töökohta
mõistab töö planeerimise vajadust
õpib töötama meeskonnas
Õppesisu:
Tootmistöö korraldus Tootmisettevõtete tüübid, tootmisstrateegiad
Töökorralduse põhimõtted. Tootmisruumide jaotus, esitatavad nõuded. Töö
planeerimine. Tootmistegevus ja tootmisalane strateegia. Tootmise organiseerimise
etappide järjestus, kvaliteedi tagamine.
Töö planeerimine pagari-kondiitritsehhis. Pagar-kondiitri töökoha planeerimine ja
korraldamine. Tööde õige järjestus ja ajastamine.
Meeskonnatöö pagar-kondiitritsehhis, tähtsus, korraldamine. Tootearendus
meeskonnatööna, selle korraldamine ettevõttes.
Toiduainete ladustamise põhimõtted, ladudele ja hoiuruumidele esitatavad nõuded,
töö korraldamine ladudes.
Varustamise organiseerimine, võimalused. Toiduainete tellimine, kvaliteedi
kontroll, dokumentatsioon.
Toiduainete, pooltoodete ja valmistoodete säilitamine
Inventuuri korraldamine pagari-kondiitritsehhis, taara- ja jäätmemajandus.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
ettevõtete klassifitseerimise aluseid
tootmissüsteemi ülesehitust
meeskonnatöö tähtsust
täpselt ajastatud tootmise põhimõtet
õppija oskab:
eristada ettevõtte ja tootmisstrateegia tüüpe
planeerida, järjestada ja ajastada oma tööd
kirjeldada varustamise organiseerimise põhimõtteid
Hindamine:
Kirjalikud testid.
Õpimapp teema kohta (rühmatööd, iseseisvad tööd, eneseanalüüs teema läbimise
kohta).
32
Seadmete õpetus 1 õn/ 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Teema eesmärk:
Õpib tundma pagari- ja kondiitritöös kasutatavaid seadmeid ja väiketöövahendeid
Omandab teadmised töövahendite ja seadmete ohutust kasutamisest, nende
tööpõhimõtetest
Oskab valida tööoperatsioonide teostamiseks sobivaid seadmeid ja töövahendeid
Õppesisu:
Seadmete klassifitseerimine Pagari ja kondiitri töövahendid. GN nõud, liigitus, kasutamine (ahjuplaadid, vormid,
säilitus- ja segamisnõud).
Eeltöötlemisseadmed
Ettevõtte sisesed transportseadmed. Jahu sõelumisseadmed. Jahu doseerimisseadmed.
Jahu taarata säilitamise ja ettevalmistamise liin. Seadmed teistele toorainetele –
soolavannid, sooladosaator, rasvasulataja, vee dosaator.
Mõõtevahendid, mõõteseadmed
Mõõtevahendid ja termomeetrid. Kaalud, liigitus, tööpõhimõte. Kaalu- ja
mahuühikud.
Taigna valmistamise – ja töötlemise seadmed Taigna valmistamise seadmed perioodilise ja pideva segamisega. Ohutus
taignasegamismasinatel töötamisel, puhastus ja hooldus. Tõste- ja kallutus
mehhanismid. Taigna tükeldamise seadmed. Tainakute ümardamise seadmed. Taigna
valtsimis- ja vormimisseadmed. Taigna rullimisseadmed.
Küpsiste vormimise seadmed. Vahustusmasinad. Tööohutus. Täidiste dosaatorid.
Värvimisseadmed.
Taigna eelkergituse, küpsetamise, järeltöötluse ja abiseadmed
Kerkekapid. Pagariahjud, bake-off ahjud, suure tootlikusega tunnel-, korrus-, ja
konveierahjud (pizza ahjud), konvektsioonahjud. Sorteerimislaud. Viilutajad,
pakkimismasinad. Transport ekspeditsioonis.
Fritüür, pontšikuautomaat. Tempereerimisseadmed. Keedukatlad. Elektripliidid.
Nõudepesuseadmed.
Kööginõude pesumasinad (potipesumasinad). Kärupesumasinad.
Külmseadmed
Külmseadmete liigitus, tähtsus. Külmseadmete põhiosad. Külmkapid, külmkambrid.
Sügavkülmkapid, sügavkülmkambrid. Kiirjahutuskapid.
Abiseadmed, inventar
Kärud, käsikärud. Vaakumaparaat. Töölauad, töötasapinnad. Töövahendite riiulid.
Elektrilised väikeabiseadmed (teritajad, konserviavajad jm). Kaalud.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
pagari-ja kondiitritööstuse seadmeid ja nende tööpõhimõtteid
Õppija oskab:
ohutult käsitleda, puhastada ja hooldada seadmeid
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test seadmete tööpõhimõtete ja ohutu kasutamise kohta
33
Õpimappi – õppeköögis olevate pagar-kondiitri seadmete kasutus ja hooldusjuhendid
Laboratoorne töö – õppeköögis olevate seadmete kasutamine ja puhastamine
Erialane matemaatika 0,5 õn / 20 tundi
0,5 õn T
Teema eesmärk:
toetada erialaseid õpinguid
tunda mõõtühikuid ja nende vahelisi seoseid, teisendada mõõtühikuid
osata kasutada % arvutust kutsetöös
Õppesisu:
Kutsetöös esinevate matemaatiliste probleemide lahendamine.
Põhiarvutusoskus. Teisendused. Võrrandid. Protsentarvutus toitlustuses. Massi- ja
mahuvahekorra arvutamine toiduainete arvestuses. Massi muutumise arvutused
toiduainete külm- ja kuumtöötlemisel. Toote hinnaarvutused.
Toiduainete koguste arvutused
Toiduainekoguste suurendamine ja vähendamine. Suhtarvud.
Toitainete sisalduse ja toidu energeetilise väärtuse arvutused.
Lisaainetega seotud arvutused. Tulemuste õigsuse hindamine.
Statistika ja tabelite koostamine ja tõlgendamine.
Majandusarvestus
Tasuvuse arvutused. Hinnaarvutused. Müügikattearvutused. Laenuarvutused.
Maksuarvutused.
Õpitulemused:
Õppija oskab:
lahendada protsentülesandeid ja kasutada ühikuid õigesti;
lahendada tavalisemaid toitlustus- ja majutusalaseid matemaatilisi probleeme;
kasutada taskuarvutit ja arvutit toitlustus-ja majutusalaste matemaatiliste ülesannete
lahendamiseks;
arvutada töös kasutatavate nõude, inventari, mahtuvusi või pindalasid;
arvutada tooraine-, materjali-, valmistuskulusid;
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test.
Õpimapp praktilistest töödest – mõõtühikud, teisendused, tabelid massi ja
mahuvahekorra arvutamiseks, protsentarvutus.
Arvestus ja aruandlus 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T /0,5 õn P
Teema eesmärk:
Õppija omandab oskuse teostada tooraine koguste arvestusi pagari- ja
kondiitritoodete retseptide alusel
Suudab teostada asendustooraine arvestusi
34
Oskab arvestada kadusid toodete valmistamisel
Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi kaarte Microsoft Exceli programmis
Teab hinnakujunduse põhimõtteid
Oskab kujundada müügihinda pagari- ja kondiitritoodetele.
Teab tootmistegevuse aruande koostamise põhimõtteid tootmisüksustes.
Õppesisu:
Toorainete arvestus
Tooraine koguste arvestused retseptide alusel. Küpsetus-, jahtumis- ja
kuivamiskadude arvutamine. Toorainete asendus retseptuurides, asendusnormid. Vee
ja lahuste arvutamine toodetele.
Tehnoloogilised kaardid
Retseptuuride koostamine pagaritoodetele. Tehnoloogilised kaardid pagari ja kondiitri
toodetele. Standardretseptuurid pagari- ja kondiitritoodetele.
Hinnakujundus
Hinnakujunduse alused. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Toodangu teoreetiline ja
tegelik väljatulek, arvutamine.
Omahinna arvutamine. Müügihinna kujunemine.
Saatelehtede vormistamine
Tooraine ja toodangu arvestus ja aruandlus
Tooraine arvestus ja aruandlus tootmises ja tooraine laos, pagari- ja kondiitritoodete
arvestus ja aruandlus tootmises, valmistoodangu laos, inventuuri läbiviimine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust
tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid
pagari-ja kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid
tooraine ja toodangu arvestamise ning aruande koostamise põhimõtteid
Õppija oskab:
teostada tehnoloogilisi arvutusi
kasutada asendusnorme
arvestada kadusid tootmisprotsessis
koostada tehnoloogilisi kaarte pagari-ja kondiitritoodetele
kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele
vormistada saatelehti toodangule
koostada perioodi aruannet laos ja tootmisüksuses
Hindamine:
Protsessi jooksev hindamine.
Õpimapp – retseptid, tehnoloogilised kaardid, saatelehed, aruanded, tehnoloogilised
arvestused ja asendused.
35
Pakendamine ja pakkematerjalid 0,5 õn / 20 tundi
0,5 õn T
Teema eesmärk:
Omandab algteadmised pakkematerjalidest
Tunneb ja oskab ohutult kasutada pakendamiseks vajalikke töövahendeid,
seadmeid ja masinaid
Õppesisu:
Seadusandlus
Pakendil esitatav ja nõutav märgistus
Toidu säilitamist mõjutavad tegurid pakendi seisukohast
Mikrobioloogilised nõuded pakkematerjalidele
Toiduga kokku puutuda lubatud materjalid (EÜ 2023/2006)
Paber ja papp
Monomeerid
Plastmasside monomeerid ja lisaained monomeerides
Tooted toiduainete pakendamiseks
Kilekeevitusseadmed, pakkemasinad
Pakkekiled
Termokiled, termokahanevad kiled
Pakendamine gaasikeskkonda
Muud pakendamisvõimalused: metall, puit jm
Hulgipakendid, puittaara
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevaid pakkimisvõimalusi, põhilisi toiduainete pakkematerjale ja nende üldisi
keemilisi omadusi
pakkeseadmete tööpõhimõtteid ning nende ohutut käsitlemist
pakendamist reguleerivat seadusandlust
Õppija oskab:
kasutada erinevaid pakkimisseadmeid ja selleks vajaminevaid töövahendeid
rakendada edaspidises töös erinevaid pakkimise võimalusi
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
ettevõtete klassifitseerimise aluseid
tootmissüsteemi ülesehitust
meeskonnatöö tähtsust
täpselt ajastatud tootmise põhimõtet
pagari-ja kondiitritööstuse seadmeid ja nende tööpõhimõtteid
tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust
tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid
pagari-ja kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid
tooraine ja toodangu arvestamise ning aruande koostamise põhimõtteid
36
erinevaid pakkimisvõimalusi, põhilisi toiduainete pakkematerjale ja nende üldisi
keemilisi omadusi
pakkeseadmete tööpõhimõtteid ning nende ohutut käsitlemist
pakendamist reguleerivat seadusandlust
õppija oskab:
eristada ettevõtte ja tootmisstrateegia tüüpe
planeerida, järjestada ja ajastada oma tööd
kirjeldada varustamise organiseerimise põhimõtteid
ohutult käsitleda, puhastada ja hooldada seadmeid
lahendada protsentülesandeid ja kasutada ühikuid õigesti;
lahendada tavalisemaid toitlustus- ja majutusalaseid matemaatilisi probleeme;
kasutada taskuarvutit ja arvutit toitlustus-ja majutusalaste matemaatiliste
ülesannete lahendamiseks;
arvutada töös kasutatavate nõude, inventari, mahtuvusi või pindalasid;
arvutada tooraine-, materjali-, valmistuskulusid;
teostada tehnoloogilisi arvutusi
kasutada asendusnorme
arvestada kadusid tootmisprotsessis
koostada tehnoloogilisi kaarte pagari-ja kondiitritoodetele
kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele
vormistada saatelehti toodangule
koostada perioodi aruannet laos ja tootmisüksuses
kasutada erinevaid pakkimisseadmeid ja selleks vajaminevaid töövahendeid
rakendada edaspidises töös erinevaid pakkimise võimalusi
Mooduli hindamine:
Kirjalik test moodulis läbitud teemade kohta - (50%)
Praktilised ülesanded õpimappi (50%) – etteantud äriideega pagaritöökoja
planeerimine ja sisustamine vajalike seadmetega (pagaritöökoja plaan ja seadmete
loetelu) rühmatööna 20%
- Kohustuslik materjal õpimapis: mõõtühikud, teisendused, tabelid massi ja
mahuvahekorra arvutamiseks, protsentarvutus (5%)
- Retsepti järgi tehnoloogiliste arvestuste teostamine, toorainete tellimine (etteantud
toodangu maht), toote hinna arvestamine, saatelehe koostamine, toodangu
pakendamise võimalused, aruandlus 25%
37
Moodul 9 Toiduainete keemia
1 õn / 40 tundi
1 õn T
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab raku metabolismi põhietapid ja nende
vahelised seosed, teab rakus toimuva glükoosi lagundamise tulemust. Mõistab
organismi aine-ja energiavahetuse terviklikkust. Saab teadmisi tähtsamatest
mikroorganismidest, nende ehitusest, paljunemisest, elutegevusest. Teab
mikroorganismide kasutamise võimalustest, nende kahjulikust mõjust ja tähtsusest
looduses. Oskab eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajärjel
toimunud muutusi toiduainetes, seostada mikrobioloogilisi protsesse oma erialaga.
Väärtustab tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Biokeemia
Sissejuhatus biokeemiasse
Organismide keemiline koostis
Bioelemendid, süsivesikud, lipiidid, valgud
Organismide aine-ja energiavahetuse põhijooned
Aeroobne glükoos
Anaeroobne glükoos
Mikrobioloogia
Sissejuhatus mikrobioloogiasse
Pärmseened
Hallitusseened
Bakterid
Mikroorganismide kasulik ja kahjulik mõju
Piimhappeline käärimine
Alkoholkäärimine
Äädikhappeline käärimine
Mikrobioloogilised protsessid toiduainete ja valmistoodete säilitamisel
Keskkonna mikrobioloogia
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
organismide keemilist koostist, ainevahetust
pärmiseeni, hallitusseeni, baktereid
mikroorganismide elutegevust
erinevaid käärimisprotsesse
mikrobioloogilisi protsess toiduainete ja valmistoodete säilitamisel
Õppija oskab:
eristada kasulike ja kahjulike mikroorganismide tegevuse tagajärjel toimunud
muutusi toiduainetes
seostada mikrobioloogilisi protsesse pagar-kondiitri erialaga
38
väärtustada tervislikku eluviisi, elukeskkonda ja tervislikku toitumist
Mooduli hindamine:
Õpiprotsessi jooksev hindamine (40%)
Kirjalikud testid või kontrolltööd (60 %)
Moodul 10 Pagaritoodete tehnoloogia
10 õn / 400 tundi
4,25 T / 5,75 P
Pagaritoodete tehnoloogia 5 õn / 200 tundi
Pagari praktiline töö õppeköögis 3 õn / 120 tundi
Toitumistavad 0,5 õn / 20 tundi
Pagaritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi
Kujundusõpetus 1 õn / 40 tundi
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised pagaritoodete valmistamise
tehnoloogiast, taigna moodustamise protsessidest, taigna käärimisprotsessidest, nisu-
ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta, taignate töötlemisest ja toodete
küpsetusprotsessidest, pagaritoodete sortimendist. Omandab teadmised leht-ja
pärmilehttaignate ja nende toodete valmistamisest; pagaritoodete vajalike täidiste,
puistete, glasuuride valmistamise ja kasutamise võimalused. Süvendab oskust
kalkuleerida pagaritooteid. Õppija omandab läbi käelise tegevuse eneseväljendamise
oskused pagaritööks. Omandab kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.
Luuakse baas edasiseks tööks toiduainetööstuses
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodulid: „Toorainete õpetus” ja „Tootmistöö korraldus ettevõttes”
Pagaritoodete tehnoloogia 5 õn / 200 tundi
3 õn T / 2 õn P
Teema eesmärk:
Õppija omandab põhiteadmised pagaritoodete valmistamise tehnoloogiast
Omandab põhiteadmised taigna moodustamise protsessidest
Omandab põhiteadmised taigna käärimisprotsessidest
Omandab põhiteadmised nisu-ja rukkitaignate erinevate valmistamisviiside kohta
Omandab põhiteadmised taignate töötlemisest ja toodete küpsetusprotsessidest
Omandab põhiteadmised pagaritoodete sortimendist
Omandab teadmised leht-ja pärmilehttaignate ja nende toodete valmistamisest
Omandab pagaritoodete vajalike täidiste, puistete, glasuuride valmistamise ja
kasutamise võimalused.
39
Õppesisu:
Pagaritoodete klassifikatsioon
Leivad, kuivikleivad, barankad, saiad, sepikud, kringlid ja pärjad, pooltooted, pirukad,
väikesaiad.
Pagaritoodete valmistamise tehnoloogilise protsessi etapid
Toorainete vastuvõtmine, ladustamine, hoidmine
Toorainete ettevalmistamine tootmiseks
Taignate valmistamine
Nisutaignate klassifikatsioon ja valmistamise tehnoloogia.
Liht-ja valikpagaritoodete retseptuur ja valmistamise põhilised meetodid.
Eeltaignata pärmitaigna valmistamine.
Eeltaignaga pärmitaigna valmistamine.
Taigna vee arvutamine. Taigna segamise aeg ja konsistents. Taigna temperatuur.
Taigna kobestamine ja allalöömise vajadus. Käärinud taigna valmiduse määramine.
Taigna bioloogilise käärimise reguleerimine. Taigna saagis.
Kihilise pärmitaigna valmistamine.
Kiirmeetodil valmistatavad taignad.
Dispergeeritud seguga taignad.
Rahvustooted
Rukki taignate klassifikatsioon ja valmistamine.
Leivad – rukkileivad, teraleivad, peenleivad, koorikleivad, rahvusleivad
Kuivikleivad – näkileivad, galetid, kuivikud
Rukkijahust taigen. Juuretis. Tahke ja vedel rukkijahu juuretis. Juuretiste
paljundamine ja kasutamine.
Rukkijahu keedud. Keedetud linnaste ja linnasepreparaatidega. Hapendid, leivaleotise
ja kuivikujahu kasutamine leivataigna valmistamisel. Taignaparandajatega
valmistatavad taignad.
Rukkileibade ja lisanditega leibade taignate valmistamine.
Taignate töötlemine.
Taigna tükeldamine käsitsi ja masinaga. Taignatüki kaalu arvutamine.
Soolased ja magusad täidised.
Nisutaigna eelkerk enne vormimist. Nisutoodete vormimine : lihtsaiad, pirukad,
suhkru- ja rasvarikkad saiad. Vormitud toodete lõppkerk ja viimistlemine.
Rukkitaigna tükeldamine, vormimine käsitsi. Nisu- ja rukkitaignate vormimine
seadmetega.
Küpsetamine
Nisu- ja rukkitoodete küpsetamisel toimuvad protsessid. Nisu- ja rukkitoodete
küpsetusrežiimid. Toodete küpsetusaeg ja temperatuur. Toodete küpsuse määramine.
Küpsemiskadu.
Protsessid peale küpsetamist
Toodete jahutamine, nisutoodete kaunistamine (glasuurid, puisted), pakendamine,
säilitamine, režiimid, tingimused. Jahtumiskadu. Leiva kvaliteedi muutused
säilitamisel, leiva vananemine, protsessi olemus ja seda mõjutavad tegurid. Transport.
Tahkumine. Külmutamine.
Pagaritoodete kvaliteedi hindamine
Valmistoodangule esitatavad nõuded, dokumentatsioon. Organoleptilised ja
füüsikalis-keemilised näitajad, pooltoodete kvaliteedi määramine. Toodangu praagi
tekkimise põhjused. Toodangu praagi vältimine. Leiva-saia haigused. Toodangu
pakendamine, säilitamine, transportimine.
Lehttaigen ja pärmilehttaigna valmistamine
40
Erinevate taignate valmistamine. Kihistamine. Rullimine. Toodete vormimine,
küpsetamine. Jahutamine, pakendamine, realiseerimine. Vead-põhjused.
Muretaigna valmistamine
Valmistamine. Rullimine. Toodete vormimine, küpsetamine. Jahutamine,
pakendamine, realiseerimine. Vead-põhjused.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevate tainaste valmistusviise
taigna moodustamis-ja käärimisprotsesse
nisutaigna valmistamise viise erineval moel
rukkijahust valmistatud erinevaid tooteid
rukki-ja nisutoodete küpsetamisel küpsetusrežiime
kvaliteetset toodangut ja praagi vältimise võimalusi
Õppija oskab:
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel
seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid
Hindamine:
Kirjalikud testid ja ülesanded
Pagari praktiline töö õppeköögis 3 õn / 120 tundi
3 õn P
Teema eesmärk:
Teoreetiliste teadmiste rakendamine praktilises töös
Õppesisu:
Lihtsaiad. Kuklid. Pikad saiad. Batoonid. Vormisaiad. Lõikesaiad. Põimsaiad.
Suhkru- ja rasvarikkad saiad. Väikesaiad. Viinisaiad. Stritslid. Kringlid. Pärjad.
Plaadisaiad. Rasvaküpsetised.
Leivad, sepikud, seemnesepikud.
Pirukad (soolased, magusad).
Lahtised. Väikesed. Kulebjakad. Poollahtised.
Küpsised. Liivaküpsis. Lehttaigna küpsised. Juustuküpsis. Soolapulk Präänikud.
Lehttaigna tooted. Soolased pirukad. Magusad pirukad. Küpsised.
4. Hinnatavad õpitulemused :
Õppija oskab :
koostada pagaritoodetele tehnoloogilisi kaarte, teha nende järgi tooteid
kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töövahendite ja seadmetega töötamisel
kasutada ja käsitleda erinevaid pagari väikevahendeid ja seadmeid
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel
41
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel
seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid ja analüüsida
valmistada pagaritooteid õiget tehnoloogiat ja toiduhügieeninõudeid järgides
koostada toodete retseptuure ja tehnoloogilisi kaarte ning neid kasutada oma
igapäevases praktilises töös
Hindamine:
Praktiliste oskuste hindamine (protsess, lõpptulemus, hoiakud, suhtumine,
tehnoloogilised kaardid)
Toitumistavad 0,5 õn / 20 tundi
0,5 T
Teema eesmärk:
mõista paremini eestlaste toitumistavasid, leiva tähtsust eestlaste toidus
saada ülevaade pagari ja kondiitritööstuse ajaloost, Eesti rahvusköögi
kultuuriloolisest kujunemisest
mõista kultuuride erinevusi, religioonide mõju kultuurile ja kultuuri kui hoiakute
kujundajat
Õppesisu:
Pagari-kondiitritööstuse ajalugu
Eesti rahvusköögi kultuurilooline kujunemine, leib läbi sajandite
Elatusalade kujunemine. Vanem toit. Muinasusund
Elukeskkonna mõju rahvusköögile
Mõisa, linna, kiriku, erinevate rahvaste mõjud
Rootsi aeg meie kultuuriloos
Vene aja esimene sajand kultuuriloos
IX sajand ja XX sajandi alguskümnend (priikslaskmine ja ärkamisaeg)
Eesti Vabariigi aeg
Muudatused kultuurielus pärast II maailmasõda
Tähtpäevad ja rahvakalender
Katsikud, varrud, kosjad, pulmad, matused
Tähtpäevade ja rahvakalendri toitumiskombed, tavanditoidud
Eesti rahvuslik toidupärand
Rahvuslik toidupärand
Eesti rahvusköögi omapära
Tänapäevane rahvuslik toidukultuur
Tänapäevane rahvuslik toidukultuur
Rahvusliku toidukultuuri tulevikusuundumused
Rahvuslik kultuur
Kultuurierinevused
Kultuur hoiakute kujundajana, empaatia
Erinevate rahvaste kombed ja maneerid, kultuurilised ja usulised erinevused
Religioonide mõju toitumistavadele, usundid
Kristlus, judaism, muhameedlus, hinduism, budism
42
Hinnatavad õpitulemused:
Õpilane teab ja tunneb:
rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis
rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist
tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid
erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid
erinevate usunditega seotud toitumistavasid
Hindamine:
Kirjalik teadmiste test toitumistavade kohta
Pagaritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi
0,25 õn T/ 0,25 õn P
Õppija süvendab oskust teostada tooraine koguste arvestusi pagaritoodete
retseptide alusel
Suudab teostada asendustooraine arvestusi
Oskab arvestada kadusid toodete valmistamisel
Oskab koostada pagaritoodete tehnoloogilisi ja kalkulatsiooni kaarte
Teab hinnakujunduse põhimõtteid
Õppesisu:
Toorainete arvestus
Tooraine koguste arvestused retseptide alusel. Küpsetus-, jahtumis- ja
kuivamiskadude arvutamine. Toorainete asendus retseptuurides, asendusnormid. Vee
ja lahuste arvutamine toodetele.
Tehnoloogilised kaardid
Retseptuuride koostamine pagaritoodetele. Tehnoloogilised kaardid pagaritoodetele.
Standardretseptuurid pagaritoodetele.
Hinnakujundus
Hinnakujunduse alused. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Toodangu teoreetiline ja
tegelik väljatulek, arvutamine.
Omahinna arvutamine. Müügihinna kujunemine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust
tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid
pagari retseptikoostamise põhimõtteid
tooraine ja toodangu arvestamise koostamise põhimõtteid
Õppija oskab:
teostada tehnoloogilisi arvutusi
kasutada asendusnorme
arvestada kadusid tootmisprotsessis
koostada tehnoloogilisi kaarte pagaritoodetele
kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele
43
vormistada saatelehti toodangule
Hindamine:
Protsessi jooksev hindamine.
Praktiline ülesanne : pagaritoodete tehnoloogiliste kaartide koostamine.
Kujundusõpetus 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Teema eesmärk:
Omandada läbi käelise tegevuse eneseväljendamise oskused pagaritööks
Omandada kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.
Õppida kasutama erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kujundamisel
Õppesisu:
Joonistamine
Loominguline kujundamine
Vabakäeharjutused (erikujulised saiakesed, piparkoogid jms)
Geomeetrilised kujundid
Värvusõpetus
Värvuste saamine, mõju inimesele
Värviring, soojad ja külmad värvid, värvusharmoonia, kontrastid
Põhivärvused, nende kasutamine
Sekundaar-, tetsiaar- ja neutraalvärvuste kasutamine
Värvuste kasutamine pagaritoodete kaunistamisel
Kompositsioon
Kompositsiooni mõiste
Vormi tähtsus kompositsioonis
Ornament
Palmikud
Eksklusiivse pagaritoote kujundamine ja väljapanek (kavand + praktiline töö savist
või plastiliinist)
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
põhivärve, sekundaarvärve, sooje ja külmi värve
klassikalisi ja trendikaid kujundeid
Õppija oskab:
kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kaunistamisel
valmistada etteantud kavandi järgi kujundeid
Hindamine:
Kirjalik test värvusõpetusest.
Eksklusiivse pagaritoote kavand ja praktiline töö.
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevate tainaste valmistusviise
44
taigna moodustamis-ja käärimisprotsesse
nisutaigna valmistamise viise erineval moel
rukkijahust valmistatud erinevaid tooteid
rukki-ja nisutoodete küpsetamisel küpsetusrežiime
kvaliteetset toodangut ja praagi vältimise võimalusi
rahvuslikku toidupärandit tänapäeva kontekstis
rahvusköögi kultuuriloolist kujunemist
tähtpäevade ja rahvakalendri toidukombeid
erinevate kultuuride kombeid, tavasid ja väärtushinnanguid
erinevate usunditega seotud toitumistavasid
põhivärve, sekundaarvärve, sooje ja külmi värve
klassikalisi ja trendikaid kujundeid
Õppija oskab:
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel
kirjeldada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel
seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid
koostada pagaritoodetele tehnoloogilisi kaarte, teha nende järgi tooteid
kasutada õigeid ja ohutuid töövõtteid töövahendite ja seadmetega töötamisel
kasutada ja käsitleda erinevaid pagari väikevahendeid ja seadmeid
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna valmistamisel
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna töötlemisel ja kergitamisel
rakendada tehnoloogilisi protsesse nisu-ja rukkitaigna küpsetamisel
seletada valmistoodetele esitatavaid nõudeid ja analüüsida
valmistada pagaritooteid õiget tehnoloogiat ja toiduhügieeninõudeid järgides
koostada toodete retseptuure ja tehnoloogilisi kaarte ning neid kasutada oma
igapäevases praktilises töös
kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid pagaritoodete kaunistamisel
valmistada etteantud kavandi järgi kujundeid
Mooduli hindamine:
Kirjalik test pagaritoodete tehnoloogias 40%
Praktiline töö pagaritoodete valmistamisel 60%: retsepti järgi tehnoloogilise kaardi
koostamine, toote hinna arvestamine, toorainete tellimine, toote valmistamine ja
väljapanek
Moodul 11 Pagari praktiline töö
8 õn / 320 tundi
8 P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilise töö käigus õiged ja ohutud
töövõtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi praktilises töös. Oskab
valmistada liht- ja valikpagaritoodete taignaid ja tooteid järgides toiduohutuse
nõudeid. Õpib kasutama ja käsitlema erinevaid seadmeid ja väikevahendeid.
45
Omandab oskused oma töö planeerimiseks, järjestamiseks ja ajastamiseks. Oskab
kasutada tehnoloogilisi kaarte. Kujuneb valmisolek meeskonnatööks ja praktikaks.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodul „ Töökorraldus tootmisettevõttes‖ ja mooduli „Pagaritoodete
tehnoloogia‖ – nisujahust pärmitaignad.
Õppesisu:
Ettevõtte töö organiseerimine
Töökorraldus, ruumid, tööjaotus, tööpõhimõtted alluvussuhted, vastutus,
meeskonnatöö tähtsus, tööohutusnõuded, ergonoomia, säästlik tootmine,
toiduhügieen, isiklik hügieen.
Seadmete ja töövahendite kasutus ning igapäevane hooldus.
Tehnoloogiliste kaartide koostamine ja hinna arvutamine.
Pärmitaigen
Pärmitaigna valmistamine.
Pärmitaignast toodete valmistamine: terasaiad, kuklid, batoonid, plaadisaiad,
vormisaiad, lõikesaiad, põimiksaiad.
Toodete viimistlemine enne ja pärast küpsetamist.
Kihitatud pärmitaignast väikesaiad, stritslid, kringlid, pärjad, rasvküpsetised.
Toodete viimistlemine enne ja pärast küpsetamist.
Pärmi-lehttaigna valmistamine, viinisaiad. Toodete viimistlemine enne ja pärast
küpsetamist.
Rukki- ja segajahust leivad, sepikud ja seemnesepikud. Toodete viimistlemine enne
ja pärast küpsetamist.
Pirukad
Pärmitaignast pirukad, lahtised pirukad, poollahtised pirukad, väikesed pirukad.
Soolased ja magusad täidised, valmistamine ja kasutamine. Toodete viimistlemine
enne ja pärast küpsetamist.
Lehttaigna valmistamine
Soolased ja magusad pirukad.
Muretaigna valmistamine
Küpsised
Liivaküpsis. Lehttaigna küpsised. Juustuküpsis. Soolapulk Präänikud.
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevaid pärmitaigna valmistamise tehnoloogiaid
pärmitaignast tooteid, nende valmistamise võtteid
viimistlusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi
pärmita taignate valmistamise tehnoloogiaid
Õppija oskab:
kasutada õigeid töövõtteid
kasutada toiduainete mahu- ja mõõtevahendeid
kasutada ohutult seadmeid ja väiketöövahendeid
valmistada lihtpärmitaignaid
valmistada lihtpärmitaignast tooteid: lauasaiad, magusad saiad, terasaiad, pikad
saiad, kuklid, sepikud
46
valmistada leht- ja pärmilehttaignaid
valmistada ja viimistleda valikpagaritooteid: magusad ja soolased pirukad,
väikesaiad, kringlid, pärjad, stritslid, rasvküpsetised, plaadisaiad
valmistada rukki- ja segajahust taignaid
valmistada rukki- ja segajahust tooteid
valmistada lihtsamaid küpsiseid
töötada pagari õppeköögis hügieeni-ja tööohutusnõudeid
korraldada ja planeerida oma tööd vastavalt tööjuhendile
lugeda tehnoloogilisi kaarte ja arvutada toote omahinda
teostada õigesti puhastustöid pagari tööruumide, tööpindade, seadmete ja
töövahendite igapäevase korrashoiu tagamisel
Mooduli hindamine:
Praktilised oskused (100%) – pagaritoodete valmistamine: töö planeerimine ja
ajastamine, tooraine valik, tehnoloogilise kaardi lugemine, isiklik hügieen,
toiduohutus, õigete töövõtete kasutamine, praktilised oskused, valmistoode ja selle
analüüs juhendaja kaasabil, vastutustunne ja hoiakud.
Moodul 12 Kondiitritoodete tehnoloogia
7 õn / 280 tundi
3,75 T / 3,25 P
Kondiitritoodete tehnoloogia 3 õn / 120 tundi
Kondiitri praktiline töö õppeköögis 2 õn / 80 tundi
Kondiitritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi
Kujundusõpetus 1,5 õn / 60 tundi
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised kondiitritainaste põhiliikidest.
Kondiitritoodete valmistamiseks vajalike täidiste, kreemide, puistete, glasuuride,
želeede ja kaunistuste valmistamise ja kasutamise oskused. Õppija õpib tundma
erinevate tainaste valmistusviise, õigete tööoperatsioonide järjestust tehnoloogilises
protsessis; pooltoodete, kaunistusmaterjalide ja valikpagaritoodete valmistamist.
Õppija oskab valmistada erinevaid taignaid, kasutada erinevaid tehnoloogiaid ning
pooltooteid valikpagaritoodete ja kondiitritoodete valmistamiseks. Omandab
süvendatult kondiitritoodetele tehnoloogiliste kaartide koostamise oskusi. Oskab
valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi ning kasutada erinevaid
kompositsioonivõtteid ja kirjastiile kujunduselemendina. Rakendab omandatud
värvusõpetuse, kompositsiooni ja kujundamise põhialused praktilises töös.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodulid: „ Töökorraldus ettevõttes” ja „Toorainete õpetus”
Kondiitritoodete tehnoloogia 3 õn / 120 tundi
3 õn T
47
Teema eesmärk:
Omandab teadmised kondiitritainaste põhiliikidest
Kondiitritoodete valmistamiseks vajalike täidiste, kreemide, puistete, glasuuride,
želeede ja kaunistuste valmistamise ja kasutamise oskused.
Õpib tundma erinevate tainaste valmistusviise,
Õigete tööoperatsioonide järjestus tehnoloogilises protsessis
Pooltoodete, kaunistusmaterjalide ja valikpagaritoodete valmistamine
Õppesisu:
Pärmitaigna valmistamise tehnoloogia
Lehttaigna valmistamise tehnoloogia
Põhitoorained. Või ettevalmistamine, taigna segamine. Taigna töötlemine. Taigna
vormimine. Toodete (saiakesed, küpsised, pirukad) valmistamine lehttaignast.
Toodete küpsetamine. Kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamine.
Sügavkülmutatud pärmi- ja lehttaignad
Valmistamine, toodete valmistamine.
Liivataigna valmistamise tehnoloogia
Liivataigna liigid. Põhitoorained. Liivataigna valmistamise käik (käsitsi ja masinaga).
Liivataigen lisanditega. Liivataigna vormimine (plaadikookidele, portsjonkookidele,
tortidele) ja küpsetamine. Liivataignast küpsiste valmistamine.
Muretaigna valmistamine
Valmistamine ja erinevad liigid.
Piparkoogitaigna valmistamine
Põhitoorained, maitseainete segu, suhkru pruunistamine, siirupi keetmine, taigna
valmistamine, vormimine, küpsetamine, viimistlemine- kaunistamine.
Traditsioonilised piparkoogid, pehme piparkook. Osalised ja täissegud
piparkoogitaignast tortide, kookide valmistamiseks, präänikud.
Suhkrutaigna valmistamine
Põhitoorained. Taigna valmistamine. Taigna vormimine, küpsetamine.
Biskviittaigna valmistamine
Biskviittaigna iseloomustus. Põhitoorained. Klassikalise biskviittaigna valmistamine
Biskviittaigna valmistamine kasutades vahustusemulgaatoreid. Biskviittaigna
valmistamine kasutades osalist või täissegu (mix). Kiirbiskviitide valmistamine.
Biskviittaigna vormimine (tordipõhjad, lõikekoogid, pritsitud koogipõhjad (bušeed))
ja küpsetamine. Lisanditega biskviittaignate küpsetamine (kakao, moon, vürtsid,
pähklid jm). Biskviittaigna tüüpilisemad vead ja nende vältimine.
Võibiskviidi valmistamise tehnoloogia
Kasutatavad toorained. Võibiskviittaigna valmistamise tehnoloogia. Võibiskviittaigna
vormimine ja küpsetamine. Küpsised, keeksid, plaadikoogid võibiskviittaignast.
Osaliste ja täissegude (mixide) kasutamine keekside ja kookide valmistamiseks.
Muffinid.
Keedutaigna valmistamine Põhitoorained. Keedutaigna valmistamise tehnoloogia. Proovi võtmine. Keedutaignast
toodete vormimine. Toodete küpsetamine. Keedutaigna valmistamine
keedutaignapulbritest.
Beseetaigna (õhulise taigna) valmistamine
Õhulise taigna valmistamine. Õhulise taigna vormimine (kookidele, küpsistele,
tortidele). Besee taigna küpsetamine.
48
Purupooltoode. Taigna valmistamine.
Prääniku taigen.
Taigna valmistamise erinevad viisid. Taigna vormimine. Präänikute küpsetamine.
Pähkli-mandli taigen. Mandlitaigna valmistamine. Pähklipooltoote valmistamine.
Keeksid
Eri taignaliikidest keeksid. Erineva mahu ja kujuga keeksid.
Rullbiskviitide valmistamise tehnoloogia
Erinevate lisanditega biskviitrullid. Rullbiskviidi täidised. Rullbiskviidi pakendus ja
transport.
Kaunistuste valmistamine
Dekoormass, želatiinimass, martsipan, rasvaglasuur, šokolaad. Martsipani voolimine,
kujude valmistamine. Šokolaadist pooltoodete valmistamine. Suhkrumassi
valmistamine, voolimine.
Kreemide valmistamine.
Kreemide liigitus. Erinevate kreemide valmistamine, toorained (sh vedelad ja
pulbrilised kreemistabilisaatorid, želatiin).
Võikreemid, vanillikreemid, munavalgekreemid, koorekreemid (sh vahukoore, vedela
taimerasva, hapukoorekreemid), keedukreemid, kohupiimakreemid. Pulbritest
valmistatavad kreemid (vanilli, mandli, koore), valmiskreemid, segukreemid.
Tarretiste valmistamine.
Tarretiste (želeede) liigid, valmisželeed (külmželeed, dekoorželeed, katteželeed),
želeede valmistamine tarrendainetest (želatiin, agar), želeepulbritest,
želeekontsentraadist.
Suhkruliste pooltoodete valmistamine. Siirupid, glasuurid, pumatid. Pralinee.
Griljaaž.
Puistete valmistamine.
Kookide valmistamine
Liivataignakoogid. Biskviitkoogid. Keedutaignakoogid. Lehttaignast koogid.
Õhulisest taignast koogid. Erinevatest küpsetatud pooltoodetest kombineeritud
koogid. Üleküpsetatud koogid.
Tortide valmistamine
Biskviittordid. Liivataignatordid. Lehttaignatordid. Õhulisest pooltootest tordid.
Keedutaignatordid. Erinevatest pooltoodetest kombineeritud tordid. Temaatilised ja
tellitud tordid. Tortide kokkupanek, viimistlemine ja kaunistamine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevate tainaste valmistusviise: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,
biskviit-, võibiskviit- ja beseetaigen
pooltoodete ja kaunistusmaterjalide valmistamist: siirupid, želeed, kreemid,
glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan
valikpagaritoodete valmistamist: väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid,
kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised
kookide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid,
keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, beseekoogid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest koogid, üleküpsetatud koogid, purukoogid
tortide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviittordid, liivataignatordid,
keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest tordid, üleküpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid
49
Hindamine:
Kirjalikud testid
Kondiitri praktiline töö õppeköögis 2 õn / 80 tundi
2õn P
Valikpagaritoodete valmistamine ja viimistlemine
Väikesaiad. Viinisaiad. Kringlid. Pärjad. Plaadikoogid. Rasvküpsetised.
Pärmitaignast tooted
Pirukad, koogid.
Lehttaigna tooted
Pirukad. Koogid.
Keedutaignatooted Koogid.
Õhulisest taignast tooted. Pooltooted. Kaunistusmaterjalid.
Biskviittaignast pooltooted
Tordipõhjad, rullbiskviidid.
Muretaignast tooted
Liivataignast tooted
Küpsised Liivataigna küpsised. Võibiskviittaigna küpsised. Lehttaigna küpsised. Õhulisest
taignast küpsised. Präänikud. Piparkoogid.
Kreemide valmistamine
Kaunistuste valmistamine
Lihtsa biskviittaignast tordi valmistamine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija oskab:
valmistada erinevaid taignaid: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,
biskviit-, võibiskviit- ja beseetaigen
valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi erinevatest
kaunistusmaterjalidest: želeed, glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan
kasutada erinevaid tehnoloogiaid valikpagaritoodete valmistamiseks : väikesaiad,
plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised
valmistada kreeme
kookide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid,
keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, beseekoogid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest koogid, üleküpsetatud koogid, purukoogid
tortide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviittordid, liivataignatordid,
keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest tordid, üleküpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid
Hindamine:
Praktilised oskused : taignate valmistamine, pooltoodete valmistamine,
valikpagaritoodete valmistamine, kaunistuste valmistamine, õigete töövõtete
kasutamine tööprotsessis, tehnoloogilise kaardi kasutamine, hoiakud ja suhtumine
praktilisse õpiprotsessi.
50
Kondiitritoodete tehnoloogilised kaardid 0,5 õn / 20 tundi
0,25 õn T /0,25 õn P
Õppija süvendab oskust teostada tooraine koguste arvestusi kondiitritoodete
retseptide alusel
Suudab teostada asendustooraine arvestusi
Oskab arvestada kadusid toodete valmistamisel
Oskab koostada kondiitritoodete tehnoloogilisi ja kalkulatsiooni kaarte
Teab hinnakujunduse põhimõtteid
Õppesisu:
Toorainete arvestus
Tooraine koguste arvestused retseptide alusel. Küpsetus-, jahtumis- ja
kuivamiskadude arvutamine. Toorainete asendus retseptuurides, asendusnormid. Vee
ja lahuste arvutamine toodetele. Kaunistuste toorainete arvestus.
Tehnoloogilised kaardid
Retseptuuride koostamine kondiitritoodetele. Tehnoloogilised kaardid valikpagari- ja
kondiitri toodetele. Standardretseptuurid valikpagari- ja kondiitritoodetele.
Hinnakujundus
Hinnakujunduse alused. Toote hinna ja kvaliteedi suhe. Toodangu teoreetiline ja
tegelik väljatulek, arvutamine.
Omahinna arvutamine. Müügihinna kujunemine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust
tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid
kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid
tooraine ja toodangu arvestamise koostamise põhimõtteid
Õppija oskab:
teostada tehnoloogilisi arvutusi
kasutada asendusnorme
arvestada kadusid tootmisprotsessis
koostada tehnoloogilisi kaarte kondiitri- ja valikpagaritoodetele
kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele
vormistada saatelehti toodangule
Hindamine:
Protsessi jooksev hindamine.
Praktiline ülesanne : kondiitritoodete tehnoloogiliste kaartide koostamine.
51
Kujundusõpetus 1,5 õn / 60 tundi
0,5 õn T / 1õn P
Teema eesmärk:
Omandada läbi käelise tegevuse eneseväljendamise oskused kondiitritööks
Omandada kompositsiooni ja kujundamise põhiteadmised.
Õppida kasutama erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kujundamisel
Õppesisu:
Joonistamine
Loominguline kujundamine.
Vabakäeharjutused (tordid, koogid, piparkoogid jms)
Geomeetrilised kujundid.
Värvusõpetus
Värvuste saamine, mõju inimesele.
Värviring, soojad ja külmad värvid, värvusharmoonia, kontrastid.
Värvuste kasutamine kondiitritoodete kaunistamisel.
Kompositsioon
Kompositsiooni mõiste.
Vormi tähtsus kompositsioonis.
Ornament.
Palmikud.
Figuurid, lehed, lillemotiivid, õied (roos, moon, karikakar jm).
Tordi kaunistamine.
Temaatilise erikujulise tordi kujundamine ja väljapanek (kavand + praktiline töö
kaunistuste valmistamine savist või plastiliinist).
Klassikaline ilukiri
Erinevate kirjastiilide kasutamine kujunduselemendina.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
värvusõpetuse ja kompositsiooni põhialuseid, esteetilise aspekti tähendust
toodangu välimuse ja müüdavuse seisukohalt
põhivärve, sekundaarvärve, sooje ja külmi värve
klassikalisi ja trendikaid kujundeid
kirja kui kujunduselementi
Õppija oskab:
kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kaunistamisel
valmistada etteantud kavandi järgi lillemotiive, ornamente, loomafiguure, puuvilju
kasutada erinevaid kirjastiile kujunduselemendina
Hindamine:
Jooksev hindamine
Eksklusiivse kondiitritoote (tort) kavand ja praktiline töö
52
Õpimapp valminud töödest
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevate tainaste valmistusviise: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,
biskviit-, võibiskviit- ja beseetaigen
pooltoodete ja kaunistusmaterjalide valmistamist: siirupid, želeed, kreemid,
glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan
valikpagaritoodete valmistamist: väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid,
kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised
kookide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid,
keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, beseekoogid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest koogid, üleküpsetatud koogid, purukoogid
tortide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviittordid, liivataignatordid,
keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest tordid, üleküpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid
tehnoloogiliste arvestuste teostamise vajadust ja tähtsust
tehnoloogiliste – ja kalkulatsioonikaartide vormistuse nõudeid
kondiitri retseptikoostamise põhimõtteid
tooraine ja toodangu arvestamise koostamise põhimõtteid
värvusõpetuse ja kompositsiooni põhialuseid, esteetilise aspekti tähendust
toodangu välimuse ja müüdavuse seisukohalt
põhivärve, sekundaarvärve, sooje ja külmi värve
klassikalisi ja trendikaid kujundeid
kirja kui kujunduselementi
Õppija oskab:
valmistada erinevaid taignaid: pärmi-, leht-, mure-, liiva-, piparkoogi-, keedu-,
biskviit-, võibiskviit- ja beseetaigen
valmistada kondiitritoodetele lihtsamaid kaunistusi erinevatest
kaunistusmaterjalidest: želeed, glasuurid, šokolaad, dekoormass, martsipan
kasutada erinevaid tehnoloogiaid valikpagaritoodete valmistamiseks : väikesaiad,
plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid, rasvküpsetised, keeksid, küpsised
valmistada kreeme
kookide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviitkoogid, liivataignakoogid,
keedutaignakoogid, lehttaignakoogid, beseekoogid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest koogid, üleküpsetatud koogid, purukoogid
tortide valmistamise tehnoloogilisi võtteid: biskviittordid, liivataignatordid,
keedutaignatordid, lehttaignatordid, beseetordid, erinevatest küpsetatud
pooltoodetest tordid, üleküpsetatud tordid, tellitud ja temaatilised tordid
teostada tehnoloogilisi arvutusi
kasutada asendusnorme
arvestada kadusid tootmisprotsessis
koostada tehnoloogilisi kaarte kondiitri- ja valikpagaritoodetele
kujundada hinda pooltoodetele ja toodetele
vormistada saatelehti toodangule
kasutada erinevaid kompositsioonivõtteid kondiitritoodete kaunistamisel
53
valmistada etteantud kavandi järgi lillemotiive, ornamente, loomafiguure, puuvilju
kasutada erinevaid kirjastiile kujunduselemendina
Mooduli hindamine:
Kirjalik test kondiitritoodete tehnoloogias 40%
Kondiitritoote kalkulatsioonikaardi ja tehnoloogilise kaardi koostamine, toorainete
tellimine, toote valmistamine, kaunistamine ja esitlemine 50%
Kujundusõpetuse õpimapp 10%
Moodul 13 Kondiitri praktiline töö
5 õn / 200 tundi
5 P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab praktilise töö käigus õiged ja ohutud
töövõtted ning esmase oskuse rakendada teoreetilisi teadmisi praktilises töös. Oskab
valmistada kondiitritoodete- ja valikpagaritoodete taignaid ja tooteid järgides
toiduohutuse nõudeid. Õpib kasutama ja käsitlema erinevaid seadmeid ja
väikevahendeid. Omandab oskused oma töö planeerimiseks, järjestamiseks ja
ajastamiseks. Oskab kasutada tehnoloogilisi kaarte. Valmistada õpilane ette praktika
sooritamiseks ettevõttes.
Nõuded õpingute alustamiseks:
Läbitud moodulid : „Töökorraldus ettevõttes” ja osaliselt läbitud moodul
„Kondiitritoodete tehnoloogia”.
Õppesisu:
Pärmitaigen ja sellest toodete praktiline valmistamine.
Liht- ja kihitatud taignast väikesaiad, plaadikoogid, pirukad, stritslid, kringlid,
rasvaküpsetised.
Soolased ja magusad täidised.
Pärmi-lehttaigna valmistamine, viinisaiad.
Toodete viimistlemine enne ja peale küpsetamist.
Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine.
Seadmete käsitlemine ja väikevahendite kasutamine.
Leht-, mure-, piparkoogi-, keedu-, biskviit-, võibiskviit ja beseetaigna
valmistamine Pooltoodete valmistamine kookidele ja tortidele.
Küpsiste ja keekside valmistamine.
Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine.
Seadmete käsitlemine ja väikevahendite kasutamine.
Kookide ja tortide valmistamine
Kaunistuste valmistamine kreemist, želeest, šokolaadist, martsipanist ja
dekoormassist.
Kookide ja tortide vormistamine ja viimistlemine.
Tehnoloogia kaartide koostamine ja hinna arvutamine.
Seadmete käsitlemine ja väikevahendite kasutamine.
54
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
erinevaid pärmitaigna valmistamise tehnoloogiaid
pärmitaignast tooteid, nende valmistamise võtteid
viimistlusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi
pärmita taignate valmistamise võimalusi
kookidele ja tortidele pooltoodete valmistamise võtteid
kaunistusmaterjale
kookide ja tortide viimistlemise võimalusi
seadmeid ja väikevahendeid
Õppija oskab:
valmistada erinevaid taignaid
valmistada valikpagaritooteid
vormistada ja viimistleda torte ning kooke
valmistada lihtsamaid kaunistusi
kasutada seadmeid ja väikevahendeid
Mooduli hindamine:
Praktiliste tööde jooksev hindamine (40%)
Kondiitritoote ja valikpagaritoote valmistamine õpilase enda koostatud tööjuhendi
järgi (60%): (tööjuhend 20%, praktiline tööprotsess 30%, valmistoodete kvaliteet
50%).
Moodul 14 Pagar-kondiitri eriala praktika
22 õn / 880 tundi
22 P
Pagari praktika 11 õn
Pagari praktika planeerimine 0,5 õn
Pagari praktika 10 õn
Pagari praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn
Kondiitri praktika 11 õn
Kondiitri praktika planeerimine 0,5 õn
Kondiitri praktika 10 õn
Kondiitri praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi
oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Õppija saab iseseisva
töö korraldamise ja tegemise kogemusi toodete valmistamisel, arendab
meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, täidab tööturvalisuse,
tööohutuse, tööhügieeni ja jäätmekäitluse nõudeid töökohal. Arendab isiksuse
omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega pagari-ja
kondiitriettevõttes.
Õppija õpib valmistama pärmitaignatooteid, täidiseid, viimistlusmaterjale, küpsiseid,
keekse, kooke, torte, kaunistusmaterjale; õpib kasutama seadmeid ja väikevahendeid;
55
osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu, täidab korraldusi, suhtleb juhendajaga, töötab
meeskonnas; korraldab oma tööd ja töökohta; hindab tehtud töö kvaliteeti.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodulid: „ Toorainete õpetus”, „Töökorraldus ettevõttes”, osaliselt
moodulid „Pagaritoodete tehnoloogia”, „Pagari praktiline töö”.
Pagari praktika 11 õn / P
Pagari praktika planeerimine 0,5 õn
Pagari praktika 10 õn
Pagari praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn
Teema eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi
oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Õppija saab iseseisva
töö korraldamise ja tegemise kogemusi toodete valmistamisel, arendab
meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, täidab tööturvalisuse,
tööohutuse, tööhügieeni ja jäätmekäitluse nõudeid töökohal. Arendab isiksuse
omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega pagari ettevõttes.
Õppija õpib valmistama pärmitaignatooteid, täidiseid, viimistlusmaterjale, küpsiseid,;
õpib kasutama seadmeid ja väikevahendeid; osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu,
täidab korraldusi, suhtleb juhendajaga, töötab meeskonnas; korraldab oma tööd ja
töökohta; hindab tehtud töö kvaliteeti.
Praktika planeerimine
Õpilastele praktika eesmärkide ja sisu tutvustamine. Eneseanalüüs, isiklikud reaalsed
eesmärgid praktilise töökogemuse saamiseks. Vajalike dokumentide koostamine
praktikale minekuks (CV, avaldus). Praktikaleping. Tervisetõend.
Praktikaettevõtetega läbirääkimised, õpilastega ettevõtete külastamine, kokkulepped
praktika juhendajaga (eesmärgid), praktika sisu ja mahu osas. Praktikaettevõttes
õpilase tutvustamine juhendajale. Nõuetekohane riietus. Kontaktide vahetus, lepingu
sõlmimine, ettevõttes praktikadokumentatsiooni tutvustamine. Selgitused
praktikaaruande koostamise osas.
Pagari praktika
Ettevõtte üldine iseloomustus (nimetus, õigusvorm, asukoht, kontaktandmed,
asutamise aeg ja ajalugu, peamine ja kõrvaltegevusalad, töötajate arv, struktuuriline
ülesehitus, töösisekorraeeskirjad). Ettevõtte tegevuse kirjeldus. Ettevõtte
töötingimustega kohanemine.
Erinevate tootmisprotsessis kasutatavate töövahendite ja seadmete tundmaõppimine ja
nendega töötamine. Tööohutus.
Osaleb pagaritsehhi töös ettevõtte poolt määratud juhendaja kaasabil:
Toorainete eeltöötlemine, külmtöötlemine (jahu, munade, puuviljade ja täidiste jaoks
vajalikud eeltöötlemised).
Taignate valmistamine (eeltaignata pärmitaigen, eeltaignaga pärmitaigen, kihiline
pärmitaigen, rukkijahust taigen, dispergeeritud seguga taignad, kiirmeetodil
valmistatavad taignad, taignaparandajatega valmistatavad taignad).
Lihtsaiade vormimine ja kaalumine (kuklid, pikad saiad, batoonid, vormisaiad,
lõikesaiad, põimsaiad).
56
Suhkru- ja rasvarikaste saiade vormimine ja kaalumine (väikesaiad, viinisaiad,
stritslid, kringlid, pärjad, plaadisaiad).
Leibade, sepikute ja seemnesepikute valmistamine.
Erinevate pirukate ja saiade valmistamine pärmitaignast ja lehttaignast (lahtised-,
väikesed pirukad, poollahtised pirukad).
Soolaste ja magusate täidiste valmistamine toodetele.
Eriliigiliste küpsiste valmistamine (liivaküpsis, lehttaigna küpsis, präänikud).
Toodete kergitus- ja küpsetus protsessid (aeg, temperatuur, režiimid, toodete küpsuse
määramine).
Toodete küpsetuskaod.
Valmistoodangule esitatavad nõuded ja kehtiva normid, toodangu dokumentatsioon.
Toodangu praagi tekkimise põhjused.
Toodangu pakendamine, säilitamine.
Praktikaaruannete koostamine ja kaitsmine.
Ettevõttest kogutud informatsiooni ja kooli poolt antud juhendi kaasabil koostab
õpilane praktikaaruande. Aruandes kajastub õpilase poolt teada saadud informatsioon
ja tema poolt ettevõttes tehtud töö ning eneseanalüüs. Aruande kaitsmine toimub
koolis. Hinnangu aruandele annab enne praktikaaruande kaitsmist koolipoolne
juhendaja. Lõplik hinne ettevõtte praktikale pannakse komisjoni poolt pärast aruande
kaitsmist.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
ettevõtte struktuuri, töökorraldust, töösisekorraeeskirju,
pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse
ettevõtte pagaritooteid
Õppija oskab:
oma tööd korraldada ja organiseerida töökohta
pidada kinni eririietuse kandmise nõuetest, järgida hügieeni-ja tööohutuse nõudeid
kasutada ja puhastada seadmeid ning töövahendeid
pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsessi etappe: toorainete
vastuvõtmine, ettevalmistus tootmiseks, taigna segamine, kääritamine,
tükeldamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine, toodete viimistlemine,
jahutamine, pakendamine, säilitamine, väljastamine
valmistada lihtpagaritooteid: leivad, saiad, sepikud, rahvustooted
valmistada valikpagaritooteid: kringlid, stritslid, pärjad, pooltooted, pirukad,
väikesaiad
määrata valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt
kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt töös, järgida tööaegu, täita
korraldusi
suhelda juhendajaga ja töötada meeskonnas
hinnata ja analüüsida oma teadmisi, praktilisi oskusi, hoiakuid ning
isiksuseomadusi
analüüsida kutsealaseid oskusi, tööle asumise võimalusi arvestades
praktikakogemusi.
Hindamine:
Ettevõtte poolne kirjalik tagasiside (hinnanguleht) 60%
Praktika kirjalik aruanne ja selle kaitsmine 40%
57
Kondiitri praktika 11 õn / 440 tundi
11 õn P
Kondiitri praktika planeerimine 0,5 õn
Kondiitri praktika 10 õn
Kondiitri praktika aruannete koostamine ja kaitsmine 0,5 õn
Teema eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi
oskusi, õpib tundma ettevõtte töö planeerimist ja korraldamist. Õppija saab iseseisva
töö korraldamise ja tegemise kogemusi toodete valmistamisel, arendab
meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, täidab tööturvalisuse,
tööohutuse, tööhügieeni ja jäätmekäitluse nõudeid töökohal. Arendab isiksuse
omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega kondiitri ettevõttes.
Õppija õpib valmistama valikpagaritooteid, täidiseid, kreeme, viimistlusmaterjale,
küpsiseid, keekse, kooke, torte, kaunistusmaterjale; õpib kasutama seadmeid ja
väikevahendeid; osaleb aktiivselt töös, järgib tööaegu, täidab korraldusi, suhtleb
juhendajaga, töötab meeskonnas; korraldab oma tööd ja töökohta; hindab tehtud töö
kvaliteeti.
Praktika planeerimine
Õpilastele praktika eesmärkide ja sisu tutvustamine. Eneseanalüüs, isiklikud reaalsed
eesmärgid praktilise töökogemuse saamiseks. Vajalike dokumentide koostamine
praktikale minekuks (CV, avaldus). Praktikaleping. Tervisetõend.
Praktikaettevõtetega läbirääkimised, õpilastega ettevõtete külastamine, kokkulepped
praktika juhendajaga (eesmärgid), praktika sisu ja mahu osas. Praktikaettevõttes
õpilase tutvustamine juhendajale. Nõuetekohane riietus. Kontaktide vahetus, lepingu
sõlmimine, ettevõttes praktikadokumentatsiooni tutvustamine. Selgitused
praktikaaruande koostamise osas.
Kondiitri praktika
Ettevõtte üldine iseloomustus (nimetus, õigusvorm, asukoht, kontaktandmed,
asutamise aeg ja ajalugu, peamine ja kõrvaltegevusalad, töötajate arv, struktuuriline
ülesehitus, töösisekorraeeskirjad).
Ettevõtte tegevuse kirjeldus. Ettevõtte töötingimustega kohanemine.
Erinevate tootmisprotsessis kasutatavate töövahendite ja seadmete tundmaõppimine ja
nendega töötamine, puhastamine.
Osaleb kondiitritsehhi töös ettevõtte poolt määratud juhendaja kaasabil.
Toorainete vastuvõtt.
Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine (jahu, munade, puuviljade ja täidiste jaoks
vajalikud eeltöötlemised, vahustamised jne.).
Taignate valmistamine (eeltaignata pärmitaigen, eeltaignaga pärmitaigen, kihiline
pärmitaigen, liivataigen, dispergeeritud seguga taignad, kiirmeetodil valmistatavad
taignad, taignaparandajatega valmistatavad taignad, biskviittaigen, võibiskviittaigen,
lehttaigen, õhuline taigen, keedutaigen).
Pooltoodete kaalumine ja vormimine (ka pritsimine).
58
Väikesaiade valmistamine.
Suhkru- ja rasvarikaste saiade valmistamine.
Pirukate valmistamine (lahtised, kinnised).
Küpsiste valmistamine.
Lehttaignast toodete valmistamine (pirukad, koogid, küpsised).
Keedutaignast toodete valmistamine (ekleerid, profitroolid jm.).
Õhulisest taignast toodete valmistamine (küpsised, koogid, tordid).
Kaunistusainete valmistamine erinevatele kondiitritoodetele.
Erinevate kondiitritoodete valmistamine (rullbiskviit, keeksid, kaalukoogid,
lõikekoogid, kombineeritud koogid, erikujulised koogid).
Tortide valmistamine (liivataignast, biskviittaignast, kombineeritud tordid,
lõiketordid, erikujulised tordid, tähtpäevatordid).
Praktikaaruannete koostamine ja kaitsmine.
Ettevõttest kogutud informatsiooni ja kooli poolt antud juhendi kaasabil koostab
õpilane praktikaaruande. Aruandes kajastub õpilase poolt teada saadud informatsioon
ja tema poolt ettevõttes tehtud töö ning eneseanalüüs. Aruande kaitsmine toimub
koolis. Hinnangu aruandele annab enne praktikaaruande kaitsmist koolipoolne
juhendaja. Lõplik hinne ettevõtte praktikale pannakse komisjoni poolt pärast aruande
kaitsmist.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
ettevõtte struktuuri, töökorraldust, töösisekorraeeskirju,
kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse
praktikaettevõttes valmistatavaid tooteid
erinevaid pärmitaigna ja pärmita taignate valmistamise tehnoloogiaid
pärmitaignast tooteid nende valmistamise võtteid
viimistlusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi
küpsiste ja keekside valmistamise võimalusi
kookide ja tortide pooltoodete valmistamise võimalusi
kaunistusmaterjale
kookide ja tortide viimistlemise võimalusi
Õppija oskab:
oma tööd korraldada ja organiseerida töökohta
pidada kinni eririietuse kandmise nõuetest, järgida hügieeni-ja tööohutuse nõudeid
kasutada ja puhastada seadmeid ning töövahendeid
pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsessi etappe: toorainete
vastuvõtmine, ettevalmistus tootmiseks, taigna segamine, kääritamine,
tükeldamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine, toodete viimistlemine,
jahutamine, pakendamine, säilitamine, väljastamine
valmistada liht- ja kihitatud pärmitaignast tooteid
valmistada valikpagaritooteid: kringlid, stritslid, pärjad, pooltooted, pirukad,
väikesaiad
viimistleda tooteid enne ja peale küpsetamist
kooke ja torte vormistada ja viimistleda
määrata pool-ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt
59
kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt töös, järgida tööaegu, täita
korraldusi
suhelda juhendajaga ja töötada meeskonnas
hinnata ja analüüsida oma teadmisi, praktilisi oskusi, hoiakuid ning
isiksuseomadusi
analüüsida kutsealaseid oskusi, tööle asumise võimalusi arvestades
praktikakogemusi.
Hindamine:
Ettevõtte poolne kirjalik tagasiside (hinnanguleht) 60%
Praktika kirjalik aruanne ja selle kaitsmine 40%
Mooduli hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
ettevõtte struktuuri, töökorraldust, töösisekorraeeskirju,
pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse
ettevõtte pagaritooteid
viimistlusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi
kondiitritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse
küpsiste ja keekside valmistamise võimalusi
kookide ja tortide pooltoodete valmistamise võimalusi
kaunistusmaterjale
kookide ja tortide viimistlemise võimalusi
Õppija oskab:
oma tööd korraldada ja organiseerida töökohta
pidada kinni eririietuse kandmise nõuetest, järgida hügieeni-ja tööohutuse nõudeid
kasutada ja puhastada seadmeid ning töövahendeid
pagaritoodete valmistamise tehnoloogilisi protsessi etappe: toorainete
vastuvõtmine, ettevalmistus tootmiseks, taigna segamine, kääritamine,
tükeldamine, vormimine, kergitamine, küpsetamine, toodete viimistlemine,
jahutamine, pakendamine, säilitamine, väljastamine
valmistada lihtpagaritooteid: leivad, saiad, sepikud, rahvustooted
valmistada valikpagaritooteid: kringlid, stritslid, pärjad, pooltooted, pirukad,
väikesaiad
viimistleda tooteid enne ja peale küpsetamist
kooke ja torte vormistada ja viimistleda
määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti organoleptiliselt
kinni pidada kokkulepetest, osaleda aktiivselt töös, järgida tööaegu, täita
korraldusi
suhelda juhendajaga ja töötada meeskonnas
hinnata ja analüüsida oma teadmisi, praktilisi oskusi, hoiakuid ning
isiksuseomadusi
analüüsida kutsealaseid oskusi, tööle asumise võimalusi arvestades
praktikakogemusi.
Mooduli hindamine:
60
Mooduli koondhinne kujuneb pagari ja kondiitri praktika kaalutud keskmisest hindest.
61
Moodul 15 Valikõpingud
7 õn / 280 tundi
3,5 T / 3,5 P
Kutsealane inglise keel 1 õn / 40 tundi
Kutsealane vene keel 1 õn / 40 tundi
Arvuti kasutamine tootmisprotsessis 1 õn / 40 tundi
Õpioskused 1 õn / 40 tundi
Klienditeenindus 1 õn / 40 tundi
Toitlustusteenindus 1 õn / 40 tundi
Trühvlite valmistamine 1 õn / 40 tundi
Kutsealane inglise keel
1 õn / 40 tundi
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud inglise keelse sõnavara
mõisted ja terminid, oskab tõlkida võõrkeelsetest infoallikatest hangitud kutsealaseid
tekste; areneb õpilase keelekasutus.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Suhtlemine, asjaajamine
Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine
eriolukordades).
Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.
Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tõlkimine.
Erialane terminoloogia
Toiduainete, roogade ja jookide nimetused, pagari-ja kondiitri seadmed ja
töövahendid; taignate liigid, valmistamise tehnoloogia jt köögitoimingud, toodete
organoleptiline kirjeldamine).
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
kuidas refereerida ja tõlkida inglise keelset lihtsamat kutsealast teksti
Õppija oskab:
kasutada lihtsamaid inglise keelseid väljendeid tööprotsessis
tulla toime lihtsamates suhtlussituatsioonides
62
hankida inglise keelset kutsealast informatsiooni;
Mooduli hindamine:
Kirjalik töö- inglise keelse pagari-kondiitri erialase sõnavara tundmine ( 40%);
retseptide tõlkimine (20%)
Rühmatöö- tööalase tüüpolukorra lahendamine inglise keeles(40%)
Kutsealane vene keel
1 õn / 40 tundi
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab erialaga seotud vene keelse sõnavara,
mõisted ja terminid, oskab tõlkida võõrkeelsetest infoallikatest hangitud kutsealaseid
tekste; areneb õpilase keelekasutus.
Õppesisu:
Suhtlemine, asjaajamine
Kutsealase suhtluskeele arendamine (tavalised keelekasutusolukorrad, suhtlemine
eriolukordades).
Kutsealase terminoloogia tundmine ja kasutamine.
Lihtsamate kutsealaste tekstide lugemine, refereerimine ja tõlkimine.
Erialane terminoloogia
Toiduainete, roogade ja jookide nimetused, pagari-ja kondiitri inventar, seadmed ja
kasutusjuhendid; taignate liigid, valmistamise tehnoloogia jt köögitoimingud, toodete
organoleptiline kirjeldamine).
Juhised
Informatsiooni hankimine.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
kuidas refereerida ja tõlkida vene keelset lihtsamat kutsealast kirjandust
Õppija oskab:
kasutada lihtsamaid vene keelseid termineid tootmisprotsessis
tuleb toime lihtsamates tööalastes suhtlussituatsioonides
hankida vene keelset kutsealast informatsiooni
Mooduli hindamine:
Kirjalik töö- vene keelse pagari-kondiitri erialase sõnavara tundmine ( 40%);
Retseptide tõlkimine (20%)
Rühmatöö- tööalase tüüpolukorra lahendamine vene keeles(40%)
63
Arvuti kasutamine tootmisprotsessis 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T /0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et areneb õpilase tekstitöötluse, tabeltöötluse ja informatsiooni
hankimise ja süstematiseerimise oskus lähtudes Eesti Infotehnoloogis Seltsi poolt
välja töötatud Arvutikasutaja Oskustunnistuse (Computer Driving Licence) moodulite
AO1, AO 2, AO 3, AO 4 ja AO 7 eesmärkidest ja nõuetest. www.ao.ee; süveneb
õpilase arvuti kasutamise, informatsiooni hankimise ja süstematiseerimise oskus
kutsealases töös.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud moodulid : „Kommunikatsioon” ja „ Töökorraldus ettevõttes”.
Õppesisu:
Infotehnoloogia kasutamine pagar-kondiitri erialal.
Tekstitöötlusprogramm Word 7.0 või samu võimalusi pakkuv programm;
tabeltöötlusprogramm Excel 5.0 või samu võimalusi pakkuv programm;
Arvuti kasutamise pagar-kondiitri töös; internetist ja muudest allikatest hangitud
informatsiooni süstematiseerimine, töötlemine ja säilitamine;
Kirjalike tööde maketi väljatöötamine ja kasutamine.
Arvuti kasutamine pagar-kondiitri töös. Menüüde, retseptide, tehnoloogiate,
reklaamide koostamine.
Tabeltöötlus: Tabeli avamine, muutmine ja salvestamine. Tabeli loomine.
Põhihäälestuse ja tööriistariba muutmine. Andmete sh valemite sisestamine lahtrisse.
Lahtri, lahtritest koosneva ploki, rea ja veeru märgistamine. Tabeli kopeerimine,
teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine,
nende laiuse ja kõrguse muutmine. Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine.
Aritmeetika valemid. Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate
funktsioonidega. Tabelite vormindamine. Dokumendi printimine.
Kalkulatsioonid, laoarvestused.
Õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
infotehnoloogia tähtsust ja arengut
Õppija oskab:
kasutada infotehnoloogia põhimõisteid ja termineid;
töötada Windows keskkonnas tekstitöötlusprogrammiga ja
tabeltöötlusprogrammiga;
kasutada Internetti ja infootsingumootorite abil informatsiooni leida;
kasutada elektronposti;
kasutada arvutit praktilises töös ja kutsealase töö arendamiseks;
koostada kirjaliku töö maketti;
hankida informatsiooni internetist, seda süstematiseerida, töödelda ja salvestada
kasutada oskuslikult arvutit praktilises töös
Mooduli hindamine:
Hinnatakse praktilise töö käigus lahendatud harjutusülesanded (20%)
64
Teoreetilisi teadmisi kontrollitakse e-õppe keskkonnas (40%)
Praktiline ülesanne (kalkulatsioonikaart, tehnoloogiline kaart) (40%)
Õpioskused 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et arendada õppijate õpioskusi, et tõhusamalt areneksid nende
ainealased oskused ja paraneksid teadmised. Kursuse kaudne eesmärk on vähendada
väljalangevust ning tõsta õppijate õpimotivatsiooni.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Milline õppija olen?
Motivatsioon
Multiintelligentsus ja õpistiilid
Mälu ja selle toimimine
Mõtte jõud
Õpime õppima
Konspekteerimine, kirjalike tööde tegemine, arvestuste ja eksamite sooritamine
Tagasiside läbivõetu kohta
Konfliktid, konflikti haldamise stiilid
Kokkuvõte kursusest ja toimetulekust
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
mis on tema vastutus õpiprotsessis
mis võivad olla tema ebaedu põhjused
oma õpistiili
milline intelligentsus on tal enam arenenud
kuidas töötab mälu
kuidas saab ennast aidata paremate õpitulemuste saavutamisel
Õppija oskab
oma õpinguid tõhusamalt eesmärgistada ja planeerida
efektiivsemalt kuulata, lugeda, organiseerida materjale
otstarbekamalt konspekteerida
erinevaid strateegiaid kasutades omandada õpitut
ennast paremini ette valmistada kontrolltöödeks ja eksamiteks
Mooduli hindamine:
Õpimapp – tunniülesanded ja iseseisvad tööd 70%
Arutelu (suuline) – kogu läbitud materjali ulatuses 20%
Auditoorne külastatavus ja osalemine 10%
65
Klienditeenindus 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija mõistaks klientide vajadusi ja tunneks
müügisuhtlemise aluseid.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Teenuse olemus (teenus/kaup)
Teeninduse mõiste ja olemus
Teeninduse mõiste ja olemus
Teenindustüübid
Teenindus kui suurim tegevusvaldkond maailmas
Teeninduse kvaliteet
Teeninduse kvaliteet, selle põhikomponendid
Teeninduse kvaliteedi kujunemise mehhanism
Teeninduse kvaliteedi kujunemist mõjutavad teenindusketi etapid
Kvaliteedi kontroll tagasiside kaudu (aktiivne /passiivne tagasiside)
Klientide rühmitamine
Kliendi mõiste
Klient teenindusettevõtte organisatsioonis
Klientide rühmitamise tähtsus ja alused
Toitlustusettevõte, kliendirühmad teenuste, gruppide, liikide ja vormide kaupa
Klientide vajadused ja ootused
Maslowi vajaduste hierarhia, vajadused mida rahuldavad toitlustusettevõtted
Erivajadused, nendega arvestamine
Erineva kultuuritaustaga klientide vajadused
Eri kliendirühmade vajadused
Klientide soovid ja ootused
Soovide kindlakstegemine
Ootuse tekkimise protsess
Klienditeenindaja roll, teoreetilised, praktilised ja sotsiaalkultuurilised
valmisolekud
Klienditeenindaja ja teenindusettevõtte organisatsioon
Klienditeenindaja roll
Klienditeenindaja kuvand
Klienditeenindaja kuvandi elemendid, riietus
Vormirõivastus ja selle lisandid
Puhtus ja hügieen, liigutused ja kõnnak
Kiituste käsitlemine
Kiituste liigid
Kiituste käsitlemine teenindussituatsioonis
Kiitused ja teenindaja eneseväärtustamine
Kiituste praktiline käsitlemine
Kaebuste ja probleemide kliendikeskne käsitlemine
Kaebuste olemus ja põhjused
Kaebuste lahendamise protseduurid
66
Kontaktisiku roll kaebuste käsitlemisel
Kaebuste praktiline käsitlemine
Kaebuste järelkäsitlus
Kliendikeskne teenindus
Kliendikesksus – valitsev trend teeninduses. Klienditrendide muutused.
Teenuste müük, müügitehnikad
Müügi mõiste
Müügi osad, peamised müügitehnikad
Teeninduse korraldamine
Teeninduskontseptsioon
Teenuste pakett
Teenindusstrateegia
Teeninduse korraldamise põhimõtted
Klientide turvalisus ja ohtlikud olukorrad
Klienditeenindaja eksimused
Teeninduse planeerimine ettevõttes
Teenindusstandardid ettevõttes
Teeninduskett
Teenindusketi mõiste
Teenindusketi osad
Konkreetse ettevõtte teeninduskett
Meeskonnatöö
Siseturundus ettevõttes
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
teenindaja, kui ettevõtte esindaja rolli ja teenindaja tööks vajalikke isikuomadusi;
erinevaid müügitehnikaid, klientidelt tagasiside hankimise ja edastamise
põhimõtteid;
teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse tagamisel;
ohutu ja turvalise teenindamise põhinõudeid
Õppija oskab:
toime tulla teeninduse tavasituatsioonides, käsitleda klientide kiitusi, probleeme ja
kaebusi;
hinnata teeninduse kvaliteeti kliendi seisukohalt
Mooduli hindamine:
Rollimängud, rühmatööd erinevatest teenindussituatsioonidest -60%
Kirjalik test klienditeeninduse põhimõistete kohta – 40 %
67
Toitlustusteenindus 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma teeninduse põhimõtteid,
serveerimisnõusid, lauanõusid, pokaale, söögiriistu. Õpib katma lauda vastavalt
menüüle, omandab lauanõude kandmise võtted ja serveerimise põhitõed, teenindamise
põhireeglid. Õpib eristama erinevaid lauateenindustüüpe. Mõistab iseseisva ja
meeskonnatöö tähtsust toitlustuses.
Õppesisu:
Sissejuhatus
Teenindus-ja müügitoimingud Tähtsus, müügisituatsiooni etapid, müügitehnikad, tagasiside, analüüs, edastamine
Oodatava ja kogetava kvaliteedi erisused
Teenindaja olemus, töökohustused, riietus
Teenindusruumid ja nende sisustus
Nõuded, teenindusruumide mööbel ja selle paigutamine
Selveteenindus
Lauapesu
Linad, salvrätikud – materjalid, mõõdud, kasutamine
Lauanõud, söögiriistad, serveerimisvahendid
Materjalid, mõõdud, kasutamine teeninduses
Laudade eelkatted
Koostamise põhimõtted ja reeglid. Table d´hote, A la carte, furšettlaud, kohvilaud,
buffetlaud
Roogade serveerimine
Serveerimisviisid, kasutamine eel-, põhi- ja järelroogade serveerimisel
Jookide serveerimine
Vesi, karastusjoogid, kohv, tee
Teenindusprotsess
Klientide teenindamine tavateeninduses
Kassatoimingud
Õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
kliendi vajadusi ja ootusi;
kliendi nõustamise põhimõtteid;
müügi ja teenindamise põhitehnikaid;
erinevaid eelkatteid;
kehtivaid maksevahendeid, isikut tõendavaid dokumente;
tagasiside vastu võtmise ja edastamise põhimõtteid
Õppija oskab:
katta lauda vastavalt menüüle (lihtne)
68
valida vastavalt menüüle lauanõud, söögiriistad ja serveerimisvahendid ja planeerida
nende vajadust
Mooduli hindamine:
Kirjalik teadmiste test 30 %
Etteantud menüü järgi III käigulise lõuna nõude, söögiriistade, serveerimisvahendite
vajaduse arvestus ja kohakatte joonis 40%
Praktilised oskused 30%
Trühvlite valmistamine 1 õn / 40 tundi
0,5 õn T / 0,5 õn P
Mooduli eesmärk:
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab läbi teoreetilise õpetuse ja käelise tegevuse
lisaoskuse kondiitritoodete valmistamisel.
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad
Õppesisu:
Kakao ja šokolaad, šokolaadi liigid
Rasvaglasuur ja selle liigid
Šokolaadi ja rasvaglasuuri sulatamise erinevad võimalused
Tuumalised: pähklid, mandlid, laastud, kookoshelbed ja nende ettevalmistamine
Toorjuustud, nende üldiseloomustus
Vahukoored ja kooreasendajad
Puuviljad: kuivatatud, värsked, sukaad, fondüü
Pooltoodete valmistamine trühvlitele
Täidiste valmistamine trühvlitele
Trühvlite valmistamine, vormimine ja viimistlemine
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
trühvlite valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid ja lisandeid
toorainete ettevalmistamist
kuidas teha toorainete asendusi
Õppija oskab:
pooltoodete valmistamist trühvlitele (korvikesed šokolaadist, mernquest; tuilled
kamaga, meepulbriga, šokolaadiga)
valmistada lihtsamaid ganache masse ja trühvleid erinevatest massidest
viimistleda trühvleid peale vormimist
Mooduli hindamine:
Kirjalik teadmiste test (põhitoorainete tundmine, pooltoodete ja täidiste valmistamise
tehnoloogia) 40%
Trühvlite praktiline valmistamine ja viimistlemine – 60%
69
Lõpueksam
2 õn
Pagari lõpueksam 1õn
Kondiitri lõpueksam 1 õn
Lõpueksam sooritatakse II kursusel (pagari lõpueksam) ja III kursusel (kondiitri
lõpueksam).
Lõpueksami eesmärk:
Lõpueksami mooduliga taotletakse, et õppija tõendab teadmiste , oskuste süsteemsust
ja kasutamisoskust, sotsiaalset valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.
Nõuded mooduli alustamiseks:
Läbitud üld- ja põhiõpingute moodulid vähemalt rahuldavale tulemusele.
Lõpueksami sisu:
Pagari eriala lõpueksam
1õn
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
Teoreetiline osa: kirjalik test üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud teemade kohta.
Praktiline osa koosneb liht- ja valikpagaritoote valmistamisest alates tooraine valikust
kuni toote esitluseni. Lihtpagaritoode valmistatakse kooli poolt ette antud
tehnoloogilise kaardi järgi; valikpagaritoote valib õpilane ja koostab selle kohta
tehnoloogilise kaardi, toiduainete tellimuse ja teostab töö praktiliselt.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
pagaritöö tehnoloogiat
Õppija oskab:
pagaritöö tehnoloogiat praktilises töös kasutada
koostada tehnoloogiakaarti, selle järgi töötada
arvestada toote hinda
esitleda toodet
Õppija on valmis asuma erialasele tööle.
Kondiitri eriala lõpueksam
1õn
0,5 õn T/ 0,5 õn P
Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
Teoreetiline osa: kirjalik test üld- ja põhiõpingute moodulites läbitud teemade kohta.
Praktiline osa koosneb tordi- ja valikpagaritoote valmistamisest alates tooraine
valikust kuni toote esitluseni. Valikpagaritoode valmistatakse kooli poolt ette antud
tehnoloogilise kaardi järgi; tordi valib õpilane (juhendaja kaasabil) ja koostab selle
kohta tehnoloogilise kaardi, toiduainete tellimuse ja teostab töö praktiliselt.
Hinnatavad õpitulemused:
Õppija teab ja tunneb:
70
kondiitritöö tehnoloogiat
Õppija oskab:
kondiitritöö tehnoloogiat praktilises töös kasutada
koostada tehnoloogiakaarti, selle järgi töötada
arvestada toote hinda
esitleda toodet
Lõpetaja on valmis asuma erialasele tööle
71
Üldhariduslikud õppeained
Üldhariduslikud õppeained kutseõppeasutuses
Üldharidusainete ainekavad on aluseks kutsekeskhariduse õppekavade
väljatöötamisele.
Üldharidusainete õppemaht kutseõppeasutustes kutsekeskhariduse omandamiseks on
vähemalt 40 õppenädalat, mis sisaldab 32 õppenädalat kohustuslikke üldharidusaineid
ja 8 õppenädalat kutse- või eriala toetavaid üldharidusaineid.
Eesti keel
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1.Eesti keele aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat.
1.2.Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: õigekeelsus (2 õn) ja
väljendusõpetus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas
on kooli otsustada.
1.3.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa
väljendusõpetus lisaks 1õn. Seega on eesti keele õppemaht 4 õn.
2. Õppe-eesmärgid
Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:
• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;
• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;
• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;
• omandab suhtlemisvalmiduse;
• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.
3. Õigekeelsus (2 õn) 3.1. Õppesisu
3.1.1. HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.
3.1.2. ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia
põhireeglid. Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine.
Algustähe ortograafia põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja
reeglistik. Arvude märkimine kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted;
lühendite märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.
3.1.3. VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide
ja omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna
käänamise erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide
moodustamine. Eesti keele sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja
kontrollimiseks.
3.1.4. LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja
kaudkõne. Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine.
Rektsioon.
72
3.1.5. KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused.
Kirjakeele ja argikeele sõnavara.
4. Väljendusõpetus (2 õn) 4.1. Õppesisu
4.1.1. TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus;
alustus ja lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt
eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.
4.1.2. MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu,
intervjuu, arvustus, reportaaž, reklaam.
4.1.3. TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine;
allikaviide; konspekteerimine.
4.1.4. ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära.
Keelekasutuse kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.
4.1.5. TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri,
apellatsioon, volikiri, protokoll.
4.1.6. TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise
põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad
sõnastus- ja stiilivead.
4.1.7. TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.
4.1.8. SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus.
Kõneks valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne.
Informeerivad kõned: ettekanne, sõnavõtt koosolekul.
5. Õpitulemused
Õpilane
• kasutab eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;
• teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;
• teab ortograafia põhireeglistikku;
•oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja
vormimoodustuses.
Õpilane oskab
• eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;
• oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;
• oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;
• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;
• loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust;
saadud ainestikku uue teksti loomisel kasutada;
• vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;
• koostada ja esitada olmekõnet;
• koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.
6. Hindamine Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
73
Iga õppesisus loetletud teema siseselt sooritatakse erinev hulk tunnikontrolle ja
kontrolltöid (kokku 3-8, sõltuvalt teemade ulatuslikkusest). Igapäevase õppetöö
hindamine toimub tunnitöö käigus jooksvate hinnete näol. Tekstiõpetuse teema
läbivõtmine on teemadest viimane. Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli jooksul
saadud hinnetest Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja
eksamihinne.
Kirjandus
Maht 2 õn
1. Üldalused
1.1. Kirjanduse aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2. Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: maailmakirjandus (1 õn) ja
eesti kirjandus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas
on kooli otsustada. Poeetika mõisteid õpitakse nii eesti kui ka maailmakirjanduse
käsitlemisel.
1.3. Õppeaja jooksul on õpilane kohustatud läbi lugema vähemalt 8 ulatuslikumat
ilukirjandusteost, mille valikule viidatakse ainekavas suurtähtedega.
2. Õppe-eesmärgid
Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:
• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;
• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;
• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;
• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.
3.Õppesisu
3.1. Poeetika 3.1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse
põhiliigid ja -žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.
3.1.2. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus.
Lüroeepika.
3.1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia,
komöödia, draama. Dramatiseering, stsenaarium.
3.1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan,
novell, jutustus, lühivormid.
3.2. Maailmakirjandus 3.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest.
Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi
iseloomustus. Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.
3.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe ―Faust‖ I
osa (katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott ―IVANHOE‖ või Hugo
―JUMALAEMA KIRIK PARIISIS‖ või Mérimée ―CARMEN‖ või C. või E.
BRONTË üks proosateos. Byroni või Heine luule.
74
3.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi
iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERT`i või TOLSTOI või
DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUE`i või
HEMINGWAY üks romaan või Bulgakovi ―MEISTER ja MARGARITA‖. Hesse või
Kafka või Salingeri üks proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust:
Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin,
Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori
loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked).
Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS
õpilase valikul.
3.3. Eesti kirjandus 3.3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus.
Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg― (katked). Koidula luule. Liivi luule.
KITZBERGI või VILDE üks näidend.
3.3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. ―Noor-Eesti‖ kirjanduse ja
keele ja kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest.
Tuglase 1–2 novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare ―TÕDE ja
ÕIGUS‖ I osa.
3.3.3. EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban,
Merilaas, Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või
UNDI proosateos. Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik,
Viiding, Kareva. Üks KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase
valikul.
4. Eesti nüüdiskirjandus 4.1. Õppesisu
4.1.1. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või
Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid ―Ristideta hauad‖ või Helbemäe
―Ohvrilaev‖.
4.1.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi
proosast. Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.
4.1.2. LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid
kassetipõlvkonna luulest.
4.1.3. DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.
4.1.4. UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode
teostest; 1-2-teose lähivaatlus.
5. Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses 5.1. Õppesisu
5.1.1. LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid
Hesse või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek ―Vahva sõduri
Švejki juhtumised maailmasõja päevil‖ (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus.
Christie ühe teose lähivaatlus.
5.1.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või
Jessenini luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.
5.1.3. DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.
5.1.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.
75
4. Õpitulemused
Õpilane:
• mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;
• on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;
• teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;
• teab poeetika põhimõisteid;
• teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,
• teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid,
• teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;
• oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi,
mõtteid ja seisukohti.
• väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Iga õppesisus loetletud teema kestel toimub jooksev hindamine tundides
(kirjanduslike tekstide analüüs, ülesanded, rühmatööd tunnis, tunnikontrollid). Iga
tervikteose läbilugemise järel sooritatakse erinevad hindelised ülesanded läbiloetud
teose põhjal (2-4, vastavalt teose mahule). Kokkuvõttev hinne kujuneb mooduli
jooksul saadud hinnetest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete
koondhinne.
Võõrkeel
Maht 6 õn, sellest A-võõrkeel (inglise keel või saksa keel) 3 õn
B-võõrkeel (vene keel) 3 õn
1. Üldalused
1.1.Võõrkeele aineõpetuse kohustuslik maht eesti õppekeelega õpperühmades on 6
õppenädalat
1.2. Õppenädalate järjestus on fikseeritud kooliõppekavas.
2. Õppe-eesmärgid
Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:
• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;
• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;
• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;
• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;
• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;
• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;
• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;
• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme,
nende kasutamist kõnes ja kirjas;
76
• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.
3. Õppesisu
3.1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 3.1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,
majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve,
majapidamisraha, taskuraha.
3.1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed,
eelistused, nõrkused, suhted teistega.
3.1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad,
kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.
3.1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava
keele maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.
3.1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud
probleemid, tehnika areng.
3.1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad,
tervise- ja tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.
3.1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.
3.1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.
3.1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad,
olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.
3.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus-
ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,
söögitraditsioonid ja rahvustoidud.
3.2 Keeleteadmised 3.2.1 Inglise keel:
• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad,
nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne,
kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud
all, every, whole, none of jt;
• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete
nimisõnadega; artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga,
määrava artikliga, ilma artiklita;
• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so
ja such, enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid
(not) as...as, not enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised
võrdlusastmed; little + loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-
infinitiiv/that osalause : I'm happy to see them again/He was happy that they were
coming to the party;
• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad
mõõtühikud;
• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one,
every, each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it,
there; • tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect
Progressive, passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;
• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't,
ought to, should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus;
tingimuslaused (Conditional I, II); ajamääruslaused;
77
• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather,
right, shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly,
cheap/cheaply jt;
• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till
since, from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under,
above, behind, in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off,
down, through, opposite, round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by,
on, in with, without; eessõnalised fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad,
mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja
tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of, belong to jt;
• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine
tervikuks (cohesion); idioomid keeles;
• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad
sidesõnad however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad
then, therefore; alus-, sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if,
whether, who, whose, what, which, whoever, whatever, whichever, how, when, where,
why, however, whenever, wherever; ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when,
after, before, since, until/till, whenever, while, as long as, all the time, by the time;
viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way; võrdlusmääruslauseid
alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the; otstarbemääruslauseid
alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid alustavad
sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid
alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad
sidesõnad although, even if;
• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad
järelliited -er/-or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-
ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -
able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad
omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-);
enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad tegusõnu
tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-.
3.2.2. Saksa keel:
• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja
vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses
kasutatavad nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk,
naissoost nimisõnad);
• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli
kasutamine üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega,
geograafiliste ja isikunimedega; • omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja
täiendina; võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;
• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud);
protsent; kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;
• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad,
käänamine ja kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad
asesõnad der, die, das; umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer,
keiner, jeder, jemand, niemand, etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere;
küsivad asesõnad wer, was, was für einer, welcher;
• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende
põhivormid ja pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine;
78
modaaltegusõnad, pööramise iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning
põhiverbina, tarindi modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased
tegusõnad; umbisikulised väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens,
Präteritum (moodustamine ja kasutamine);
• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;
• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I
ja Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine
soovlausetes, viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks,
võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;
• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum;
isikuline ja umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch
kasutamine kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I
Vorgangspassiv; Infinitiivi kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi
substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu,
sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I, Partizip II); tegusõnade
rektsioon;
• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;
• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich,
vielleicht, wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;
• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,
unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit,
nach, seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß,
laut, zufolge, zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um,
gegen, wider, entlang); eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet,
unweit, während, wegen;
• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien)
(und, sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder,
entweder...oder, sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb,
deswegen, darum, also, trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass,
als, wenn, weil, nachdem, bevor, ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8,
soviel, soweit);
• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise
pöördelise vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus,
öeldis ja neid laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus,
täiend); tähtsamad sõnajärjereeglid;
• liitlause; rindlause ja põimlause;
• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi,
kõrvallausetele vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen):
täiendlaused (Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze),
määruslausete (Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused
(Modalsätze), võrdluslaused (Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze),
tingimuslaused (Konditionalsätze), otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused
(Konsekutivsätze), möönduslaused (Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze),
vastandlaused (Adversativsätze);
• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus-
ja tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -
ung, -schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los,
-sam); nimi- ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade
lahutamatud eesliited (be-, emp-, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade
lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-
79
, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud eesliited (durch-, über-, um-,
unter-);
• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel;
punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.
3.2.3. Vene keel:
• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;
• omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi,
tšrezvõtšaino interesnoje);
• arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;
• asesõna: asesõnade käänamine;
• tegusõna: pööramine, ajavormid;
• määrsõna: võrdlusastmed;
• eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;
• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;
• lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses;
liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);
• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;
• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade
õigekiri; ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri;
kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);
• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;
subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit
väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised
iseärasused; enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-,
spordi-, psühholoogia, sotsioloogia ja loodusalased terminid.
4. Õpitulemused
Kuulamisel õpilane:
• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on
lähedased standardkeelele;
• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;
• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide
kaudu;
• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; • mõistab 5–10-minutilist
lühiloengut ning eristab sellest olulist infot.
Kõnelemisel õpilane:
• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;
• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja
seisukohti;
• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;
• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;
• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.
Lugemisel õpilane:
• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;
• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;
• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme,
kirjapilte;
80
• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide
kaudu;
• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid
teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes;
• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;
• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.
Kirjutamisel õpilane:
• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;
• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;
• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;
• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);
• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;
• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;
• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.
5. Hindamine A- võõrkeel
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnetega
(tõlketöö, test, referaat, rühmatöö või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste
kontroll teema läbimise järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase
arengut ja nõutavate õpitulemuste saavutatust. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja
osa kokkuvõtvatest hinnetest (kas poolaasta- või aastahinne).
Perioodi hindamine – toetub üksiktulemuste hindamisele. Perioodi hindamine toimub
õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel. Perioodi hinnete alusel pannakse välja
osa kokkuvõtvatest hinnetest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete
koondhinne.
6. Hindamine B-võõrkeel
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Hinnatakse õpilase igapäevast õppetööd: keeleoskuse kõiki aspekte ning iseseisvat
lugemist ja referaatide koostamist, ettekannete tegemist (tugevates gruppides).
Väljendamisoskust rollimängus/intervjuus, vestluses, raamatute, filmide arutlusel.
Kirjalikult koostatud dokumente, elulookirjeldust; jutukest, kirjandit,
arvamusavaldust.
Teema läbimise järel sooritatakse kas kontrolltöö, test või arvestus (sõltuvalt grupist).
Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
81
Matemaatika
Maht 5 õn
1. Üldalused
1.1.Matemaatika aineõpetuse kohustuslik maht on 4 õppenädalat:
• Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn);
• Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn);
• Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn);
• Piirväärtus ja tuletis (1 õn).
1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa
Funktsioonid II lisaks 1õn. Seega tuleb aine kogumahuks 5 õn.
2. Õppe-eesmärgid
Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri
arengus;
• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab
neid kasutada ülesannete lahendamisel;
• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;
• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste
sümbolite kasutamisega;
• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud
ülesannete lahendamisel;
• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete
õppimist ja õpingute jätkamist valitud erialal;
• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.
3. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn) 3.1. Õppesisu
3.1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja
reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste
lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga
aste. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.
3.1.2. VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks
taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe
tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe
tundmatuga lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.
4. Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn) 4.1. Õppesisu
4.1.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt.
Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised
funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised
funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe
trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja tangens.
Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC). Siinus- ja
koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.
82
4.1.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid.
Vektorite liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja
koordinaatkujul). Kahe vektori skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori
ristseis ja kollineaarsus.
5. Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn) 5.1. Õppesisu
5.1.1. JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja
algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge
vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte
lõikumisülesanne.
5.1.2. JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.
Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa
valemid. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.
5.1.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja
muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon.
Ruutfunktsioon. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1).
Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine
ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.
6. Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn) 6.1. Õppesisu
6.1.1. PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni
piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis.
Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised.
Tuletiste leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja
kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad
juhud.
6.1.2. HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike.
Korrapärane prisma ja püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja
kera, nende täispindala ja ruumala. Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.
7. Funktsioonid II (1 õn) 7.1. Õppesisu
Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = √x ja y =
3√x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja
lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste
logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x).
Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m,
arccos m ja arctan m. Trigonomeetrilised põhivõrrandid.
8. Matemaatika õpitulemused
Õpilane:
• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma
arvutustulemusi hinnata;
• oskab teisendada algebralisi avaldisi:
• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja
võrratussüsteeme;
• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;
• oskab lahendada kolmnurga ülesandeid;
83
• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada
nende pindala ja ruumala;
• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste
lihtsustamisel;
• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;
• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;
• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;
• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;
• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;
• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning
neid lahendada;
• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;
• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;
• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.
9. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Individuaalne hindamine - kirjalikud tööd, grupitööd (paaristöö) iga teema ulatuses
neli hinnet.
Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.
Lõputunnistuse
hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.
Füüsika
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1.Füüsika aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat:
• mehaanika (1 õn);
• elektromagnetism (1 õn);
• mateeria vormid: aine ja väli (1 õn).
1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada
füüsikat neljaõppenädalase (160 õppetundi) ainekava järgi.
2. Õppe-eesmärgid
Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;
• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;
• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide
kirjeldamiseks, seletamiseks ning prognoosimiseks;
• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;
• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste
teadustega;
• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid
säästes;
84
• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud
väärtushinnangud, tegutseb loodust säästvalt.
Füüsika ainekava (4 õn)
3. Mehaanika 3.1. Õppesisu
3.1.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt
muutuv liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade
vastastikmõju: mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus,
Newtoni teine seadus, Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse
seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia
jäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.
31.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja
pöörlemisperiood, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus.
Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine,
lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel esinevad nähtused.
4. Soojusõpetus 4.1. Õppesisu
4.1.1. IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE,
SISEENERGIA. Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine,
siseenergia, temperatuur, soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja
absoluutse temperatuuri seos. Termodünaamika esimene printsiip. Termodünaamika
teine printsiip. Pööratav ja mittepööratav protsess, entroopia.
4.1.2. SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR. AINE
AGREGAATOLEK JA SELLE MUUTUMINE. Vedelik. Pindpinevus. Märgamine.
Kapillaarsus. Õhuniiskus. Tahkis. Tahkise liigid ja omadused. Ülekandenähtused:
difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre.
5. Elektromagnetism 5.1. Õppesisu
5.1.1. ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse
seadus, Coulomb`i seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.
5.1.2. ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad.
Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja
rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö ja võimsus.
5.1.3. MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi
jõud. Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.
5.1.4. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete
liigid, energia ja levimise kiirus.
5.1.5. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse
peegeldumine. Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse
murdumine, murdumisnäitaja. Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni
energia ja sageduse seos. Fotoefekt.
6. Mateeria vormid: aine ja väli 6.1. Õppesisu
6.1.1. AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri
postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel.
85
Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop,
radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine,
tuumade süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.
6.1.2. AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid,
komeet, meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja
evolutsioon.
6.1.3. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja
ajalooline areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid.
Jäävusseadused. Põhiprintsiibid.
7. Füüsika õpitulemused
Õpilane teab
• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjustingimusi,
seost teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;
• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;
• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja
seaduse rakendatavust;
• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;
• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;
• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;
Õpilane oskab:
• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;
• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;
• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;
• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;
• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;
• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;
• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;
• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.
8. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Mooduli jooksul tuleb sooritada 3 kontrolltööd. Kontrolltöö koosneb kahest osast:
teooriast ja ülesannetest. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud
keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
86
Keemia
Maht 3 õn
1. Üldalused
1.1.Keemia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat:
• üldine ja anorgaaniline keemia (2 õn);
• orgaaniline keemia (1 õn);
1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet
keemia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.
1.3.Ainekavas esitatud kursusteks jaotus ja teemade järjestus ei ole kohustuslik.
Õppematerjali täpse jaotuse ja teemade järjestuse otsustab õpetaja kooli ainekava
koostamisel, arvestades kooli suundumusi, keemia integratsiooni teiste
loodusteadustega ning õpilaste teadmiste taset. Põhimaterjali juurde kuuluvad
lahutamatu osana arvutusülesanded ning näit- ja õpilaskatsed. Teemade käsitlus ja
sügavus ei taotle üldkeskhariduse ulatust.
2. Õppe-eesmärgid
Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi
kujunemiseks;
• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest
mõistetest ja seaduspärasustest;
• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses,
ühiskonnas ja argielus;
• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses
olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;
• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;
• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;
• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka
argielus;
• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse
tagajärgedesse;
• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega,
keemia integratsiooni teiste loodusteadustega;
• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas,
mõista selle säilitamise vajalikkust.
Keemia ainekava (3 õn)
3. Üdine ja anorgaaniline keemia (1õn) 3.1. Õppesisu
3.1.1. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused
ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused.
3.1.2. ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused
reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.
87
3.1.3. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL.
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja
pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.
3.1.4. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised
füüsikalised omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine
mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid,
nende levik looduses; Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine
raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.
3.1.5. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide
võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia.
Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel,
lämmastik, fosfor, räni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide
ühenditega seotud keskkonnaprobleemid.
4. Orgaaniline keemia I (1 õn) 4.1. Õppesisu
4.1.1. SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.
Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste
ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine.
Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas.
4.1.2. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID
(HALOGEENÜHENDID, ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side,
osalaengud, polaarse sideme katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni
mehhanismi analüüs. Nukleofiilne asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud
keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm.
Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape. Vesinikside. Eetrite määratlemine.
Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.
4.1.3. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID
(ALKEENID, ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja
alküünid. Kaksiksideme nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele.
Areenid. Aromaatsus. Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus
alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.
5. Orgaaniline keemia II (1 õn) 5.1. Õppesisu
5.1.1. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja
ketoonide struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide
redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus.
Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid − estrid ja
amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped.
Valgud, nende bioloogiline tähtsus.
5.1.2. POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja
polükondensatsioon.
5.1.3. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende
nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused.
Katalüüs.
88
6. Keemia õpitulemused
Õpilane:
• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate
keemiliste elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite
(oksiidid, vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;
• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;
• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib
kujuneda tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada
välistegurite mõju keemilisele tasakaalule;
• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni
kiirendamise võimalusi;
• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste,
otsustada reaktsiooni toimumise üle;
• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust;
• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);
• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste
lahjendamisel ja segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel
(arvestades saagist, kadu, ülehulka);
• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud valem, graafiline
kujutis);
• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,
halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid,
ketoonid, karboksüülhapped, estrid, areenid);
• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning
konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;
• teab struktuuri ja omaduste vastavust;
• mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja
elektrofiilide tasandil;
• oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning
koostada vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;
• oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline
keemistemperatuur, lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;
• oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi;
• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;
• oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete
keemilist alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;
• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise
kohta;
• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu
võtta ja analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal);
• on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.
7. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Igal õppenädalal sooritatakse õppesisus loetletud teemade kohta 3 arvestuslikku tööd.
Jooksvad hinded annavad lisaks igal õppenädalal ühe arvestusliku hinde. Koondhinne
89
kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse
hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
Geograafia
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1. Geograafia aineõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal:
2. Õppe-eesmärgid
Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning
nendevahelistest seostest;
• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes
tingimustes;
• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;
• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;
• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;
• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada
ruumiliselt esitatud teavet
• oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada
kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja
esitamiseks;
• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.
Geograafia ainekava (1 õn)
3. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia 3.1. Õppesisu
3.1.1. KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.
Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende
rakendused.
3.1.2. MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär,
hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär.
3.1.3. LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate
kivimite ja maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.
3.1.4. PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla
hävimine vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.
3.1.5. ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid.
Tormid. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu,
happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt.
3.1.6. HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool.
Kliima mõju äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle
kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine
maailmameres. Meretaseme kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused,
üleujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse.
90
3.1.7. MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa
süsteemide vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.
3.1.8. KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme
näitajad. Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.
3.1.9. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma
rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded,
nende põhjused. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas.
Suurlinnade keskkonnaprobleemid.
3.1.10. KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse
üldine struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele.
Majanduse globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.
3.1.11. ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur.
Alternatiivenergia kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja
töötlemine. Tahkete kütuste kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste
kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.
3.1.12. PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste
põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia.
Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku
toitlustamise probleemid.
3.1.13. TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika.
Regioonide veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.
3.1.1.4. TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri sotsiaal- ja
turismiteenused. Turism ja selle geograafia.
4. Õpitulemused
Õpilane teab:
• erinevaid asukoha määramise meetodeid;
• Maa sfääre;
• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;
• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;
• vee liikumist maailmameres;
• merede ja ookeanide reostusallikaid;
• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;
• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;
• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;
• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;
• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;
• rahvusvahelisi firmasid;
• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;
• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;
• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;
• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;
• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt
arenenud riikides ja arengumaades;
• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;
• erinevaid transpordiliike;
• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;
• äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.
Õpilane saab aru:
91
• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;
• laamade liikumise teooriast;
• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja
arenguga;
• muldade kaitse vajalikkusest;
• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;
• saab aru inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;
• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;
• veeolude ajalistest muutustest;
• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;
• demograafilise ülemineku teooriast;
• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;
• globaliseerumise olemusest;
• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;
• kaasaegse maailma energiamajandusest;
• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;
• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;
• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja
säästliku arengu vajadusest;
• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses.
Õpilane oskab:
• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja
üldistuste tegemiseks;
• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;
• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;
• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju
inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;
• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja
majanduslikke kahjusid;
• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;
• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja
keskkonnale.
• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;
• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;
• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid
arengutaseme alusel;
• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi
erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;
• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja
selgitada taolise paiknemise põhjusi;
• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;
• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja
keskkonnaprobleemidest;
• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud riikidele ja arengumaadele;
• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;
• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;
• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates
regioonides;
92
• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;
• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi
maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;
• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;
• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet,
CD jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;
• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud
nähtuste arengusuundadest;
• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Õpilaste teadmisi hinnatakse kontrolltööde või testidega, mida on loodusgeograafia
osas kaks ja ühiskonnageograafia osas kaks.
Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.
Kui õpilane on puudunud üle poolte õppetundidest, siis sooritab ta arvestuse.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
Bioloogia
Math 3 õn
1. Üldalused
1.1. Bioloogia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet
bioloogia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.
2. Õppe-eesmärgid
Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;
• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;
• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;
• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;
• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;
• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;
• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;
• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;
• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide
lahendamiseks;
• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab
aru nende rakenduslikest väärtustest;
• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;
93
• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid
ning oskab hinnata nende tõepärasust;
• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;
• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.
Bioloogia ainekava (3 õn)
3. Bioloogia I osa (1 õn) 3.1. Õppesisu
3.1.1. ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed.
Loodusteadusliku uurimismeetodi rakendamine.
3.1.2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja
anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid,
valgud ja nukleiinhapped, nende ülesanded.
3.1.3. RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja
seene-raku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja
paljunemine. Nende osa looduses ja inimtegevuses.
3.1.4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja
energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus.
Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.
4. Bioloogia II osa (1 õn) 4.1. Õppesisu
4.1.1. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine.
Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine.
Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese
viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu
iseärasused.
4.1.2. PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon,
transkriptsioon ja translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja
tähtsus. Nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise
geneetiline mehhanism erinevatel
organismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika
ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.
4.1.3. RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate
organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad
probleemid. Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.
5. Bioloogia III osa (1õn) 5.1. Õppesisu
5.1.1. INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused,
nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui
tervikorganism.
5.1.2. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.
Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja selle ajalised
muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus.
Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja
keskkonnapoliitika.
94
5.1.3. EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni
tõendid. Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik
ja selle vormid. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.
6. Bioloogia õpitulemused
Õpilane teab: • elu põhilisi tunnuseid;
• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;
• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;
• rakuteooria põhiseisukohti;
• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;
• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;
• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;
• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;
• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;
• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist
tähtsust;
• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;
• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;
• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;
• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;
• biotehnoloogilisi rakendusi;
• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;
• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;
• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;
• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;
• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;
• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;
• elu päritolu hüpoteese;
• liigitekke geneetilisi aluseid;
• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;
• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;
• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.
Õpilane saab aru:
• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;
• teadusliku meetodi rakendustest;
• organismides esinevate keemiliste elementide funktsioonidest;
• anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesannetest organismis;
• rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest kooskõlast;
• taime- looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikest ja talitluslikest iseärasustest;
• organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;
• rakkudes toimuva aeroobse ja anaeroobse glükoosi lagundamise põhjuslikkusest ja
tulemustest;
• fotosünteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja tähtsusest;
• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest;
• mitoosi ja meioosi toimumise eesmärgist, eripärast, tulemusest ja bioloogilisest
tähtsusest;
• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvatest muutustest;
• pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest;
95
• pärilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel;
• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjustest;
• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse vormidest ja bioloogilisest tähtsusest;
• Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest võimalustest;
• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;
• rakendusbioloogia valdkondadest ja praktilisest tähtsusest;
• biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;
• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest probleemidest;
• bioloogiateaduste osast meditsiinis;
• inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest;
• inimese elundkondade neuraalse ja humoraalse regulatsiooni mehhanismidest;
• kesknärvisüsteemi osast inimese füsioloogias;
• ökosüsteemides valitsevatest suhetest;
• ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;
• ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsusest;
• inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;
• säästva arengu vajadustest ja põhimõtetest;
• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadusest;
• bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja põhisuundadest;
• liigitekke geneetilistest alustest;
• inimese evolutsiooni kulgemise võimalikest teedest ja suundadest.
Õpilane oskab:
• kirjeldada organismide elu tunnuseid;
• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;
• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;
• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;
• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;
• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning
selgitada nende tähtsust;
• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;
• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;
• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;
• selgitada erinevate rasestumise vastaste vahendite toimet;
• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;
• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;
• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete
lahendamisel;
• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;
• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;
• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;
• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi
probleeme;
• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;
• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni
mehhanisme;
• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;
• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;
• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;
• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;
96
• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende
lahendusvõimalusi;
• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;
• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;
• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;
• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.
7. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Bioloogia aine jaguneb 3 ossa, milles on kokku 10 alateemat.
Iga alateema lõpeb kontrolltööga. Lõplik hinne (aastahinne) kujuneb kontrolltööde
kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete
koondhinne.
Ajalugu
Maht 4 õn
1. Üldalused
1.1. Ajaloo aineõpetuse kohustuslik maht on kolm õppenädalat:
• Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn);
• XX sajandi ajalugu (2 õn).
1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada
lisaks 0,5 õn Eesti ajalugu ja 0,5 õn XX sajandi ajalugu. Seega tuleb aine
kogumahuks 4 õn.
2. Õppe-eesmärgid
Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane
• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;
• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;
• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;
• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende
lahendamisel;
• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;
• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.
3. Õppesisu
3.1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1,5 õn) 3.1.1. MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega.
Muinasusund ja ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord
Läänemeremaades 13. sajandi algul. Muistne vabadusvõitlus
97
3.1.2. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja
majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi
sõda ja selle tagajärjed.
3.1.3. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.
3.1.4. VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine.
Majanduslik areng. Elu-olu ja kultuur.
3.1.5. RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja
reformid. Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse
kultuuri kujunemine.
3.2. XX sajandi ajalugu (2,5 õn). 3.2.1. MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi
algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa
koosseisus.
3.2.2. ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti
iseseisvumine. Vabadussõda.
3.2.3. MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted.
Majandus. Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.
3.2.4. TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-
1940. Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.
3.2.5. MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne
tööstusriigid. Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.
3.2.6. MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti
taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.
4.Õpitulemused
Õpilane:
• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu
läbi;
• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;
• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid
ja seisukohti;
• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;
• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,
• kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda
ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;
• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;
• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö
teksti, dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku
hinde.
Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus
kontrolltöö. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde kaalutud
hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.
98
Inimeseõpetus
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1. Inimeseõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.
2. Õppe-eesmärgid
Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:
• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda
kaasinimestega.
• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab
lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;
• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida,
aktsepteerida ja valitseda oma tundeid;
• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;
• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja
ühiskondlikku vastutust;
• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks
vajalikke teadmisi ja oskusi;
• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna
liikmena.
3. Õppesisu 3.1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht
inimest käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne
areng, inimese elukaar.
3.2. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised,
põlvkondlikud, kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused.
Erinemine kui väärtus. Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud,
stereotüübid, eelarvamused jms. Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina" - pilt. Sotsiaalne
küpsus. Tahe.
3.3. TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded.
Mõtlemine ja kõne. Meeleseisundid.
3.4. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus
partnerile. Armastus.
3.5. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus.
Abikaasa valik. Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas.
Kodu kui elukeskkond ja väärtus igale tema liikmele.
3.6. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna
planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja
emotsionaalsete vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas.
Lapsevanema vastutus.
3.7. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel
perioodidel. Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid
99
pereelus. Õnnestunud pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve,
kindlustundega inimene, tugev perekond kui demokraatliku riigi väärtus.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi
igapäevaelus;
• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;
• tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;
• austab teiste inimeste õigusi ja omandit;
• mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;
• teab perekonna planeerimise võimalusi;
• teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja
seadusandlikku külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna
(abikaasa, lapsed jt lähisugulased) ees;
• tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;
• teab lapse arengu etappe;
• teab koduse kasvatuse põhialuseid;
• tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid
seadusi.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Iga õppesisus esitatud teema läbimisel sooritatakse arvestuslik töö, milleks on
tunnikontroll või test, kokku on 4 arvestuslikku tööd. Mooduli hinne kujuneb
arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele
kantakse aastahinne.
Ühiskonnaõpetus
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1. Ühiskonnaõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.
2. Õppe-eesmärgid
Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;
• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;
• oskab end määratleda kodanikuna;
• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;
• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,
• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,
• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;
100
• suhtub kriitiliselt massiteabesse;
• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.
3. Õppesisu 3.1. ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse).
Ühiskonna tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.
3.2. ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude
lahusus. Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide
hierarhia ja kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded.
Demokraatlikud valitsemissüsteemid.
3.3. KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende
teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV
Riigikogu valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri,
valimisplatvorm, partei programm, propaganda). Valimistega seonduvad
kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende
realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid.
Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.
3.4. MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi
kujundamise üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos.
Ebavõrdsus ühiskonnas. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused.
Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive, seda mõjutavad tegurid.
Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne kaitse.
3.5. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja
tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• teab, milline on ühiskonna struktuur;
• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;
• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;
• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada
turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;
• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;
• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja
kasutada.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö
teksti, dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku
hinde.
Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus
kontrolltöö.
Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde ja kontrolltööde keskmisest hindest.
Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
101
Muusika
Maht 1 õn
1. Üldalused
1.1. Muusikaõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.
1.2. Muusikaõpetuse koostisosad on muusikaloo käsitlemine, muusika kuulamine ja
laulmine. Muusikalugu käsitletakse stiilide ja vormide mitmekesisuses integreeritult
kultuuri arenguloo, tähtsamate ajaloosündmuste, kunsti ja kirjandusega.
Süstemaatiliselt õpitakse tundma ja väärtustama maailma ja eesti muusikapärandit;
kujundatakse arusaam muusikast kui rahvaste vahelisest suhtlemiskeelest. Laulmisel
süvendatakse huvi ühislaulu vastu; lähtutakse eri ajastute, erinevate stiilide ja rahvaste
ning kaasaegsest laulurepertuaarist.
2. Õppe-eesmärgid
Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;
• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;
• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja
hinnata;
• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;
• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;
• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;
• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi,
oskab oma arvamusi põhjendada.
3. Õppesisu 3.1. VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma
mütoloogia ja muusika (tragöödia, komöödia).
3.2. KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui
Lääne-Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng.
Gregooriuse koraal. Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama.
Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid
3.3. RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,
vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal.
Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad
muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus.
3.4. BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat,
passioon). Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad
muusikamaad ja heliloojad: Vivaldi, Bach, Händel.
3.5. KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng –
ansamblid, orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett.
Ooperi areng. Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.
3.6. ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.
Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid:
etüüd, prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad
102
muusikamaad ja heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms,
Verdi, Wagner, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.
3.7. 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.
Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Bruckner. Impressionism. Debussy.
Ekspressionism. Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Sümfooniline jazz.
Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt.
3.8. EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.
Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed
professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig – eesti
professionaalsed heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek.
Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E.
Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks,
Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera, Kangro, Tüür, Eespere, Sisask. Eesti
tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid. Muusikafestivalid.
3.9. POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid,
bluus, kantri ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new
orleansi jazz, ragtime, dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz,
jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika:
rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole
must popmuusika: soul, funky. Must popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise
poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a rokk- ja popmuusika: intellektuaalne
rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new wave jt).
4. Õpitulemused
Õpilane:
• oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;
• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;
• teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;
• oskab koostada muusika-alaseid referaate;
• laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;
• hindab muusikat kui kultuurinähtust.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Referaadid, kaks tunnikontrolli (ajastud, heliloojad, terminid), vokaalsed võimed
(kindlasti hümni laulmine), kokkuvõtvas hindamises tuleb arvesse õpilase aktiivsus
õppetöösse suhtumisel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.
103
Kunst
Maht 2 õn
1. Üldalused
1.1. Kunstiõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.
1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades käsitleda
ainekava sisu laiendatult. Sellisel juhul käsitletakse põhjalikumalt kunstikultuuri
ajalugu (1 õn), praktiliste tööde teostamiseks kavandatakse 1 õn. Seega on aine kunst
mahuks 2 õn.
1.3. Kooli kunstiõpetuse ainekava koostamisel lähtutakse ainekava kohustuslikust
mahust ning õpetatava kutse-eriala omapärast.
2. Õppe-eesmärgid
Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane
• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;
• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;
• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;
• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;
• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;
• arendab loovust ja katsetamisjulgust.
3. Õppesisu 3.1. KULTUUR JA KUNST.
3.2. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad
käsitlusviisid. Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).
3.3. ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade
ja antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma.
Varakristlik, Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss,
barokk ja rokokoo. Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism.
20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism,
sümbolism, juugend / art déco, kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20.
sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst, kontseptualism,
hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.
3.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa
kunst. Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst
taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur.
Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika, renessanss, barokk, klassitsism, eklektika,
juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst: rahvusromantiline stiil,
funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse. Tallinna
arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.
3.5. KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE.
3.5.1. KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi
muutujad – kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning
tihedus. Kompositsiooni väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.
104
3.5.2. VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised
omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid,
kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas
keskkonnas. Vabalt valitud värviharjutus.
3.5.3. JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja
faktuuri kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit
jm. Vabalt valitud harjutused.
3.5.4. MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš,
polüvinüülatsetaattempera,
akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.
3.5.5. RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused.
Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.
3.5.6. ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine,
geometriseerimine. Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused
(stiliseerimine, piiramata pind, geometriseerimine).
3.5.7. TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse
perspektiivini. Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop.
Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja
diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.
3.5.8. KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia.
Pildi kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.
4. Õpitulemused
Õpilane:
• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;
• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;
• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;
• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;
• oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja
materjale;
• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid.
Esimeses õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse tulemushinnetega (
kontrolltööd, võrdlused, testid). Ristsõnade koostamist ja lahendamist, õpilaste
töölehtede täitmist ja graafiliselt teostatavad töid jooksvate hinnetena. Esimese
perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest, jooksvatest hinnetest ja iseseisva töö
hindest.
Teises õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse graafilisi töid
tulemushinnetega, harjutusülesanded valikuliselt jooksvate hinnetega. Perioodi hinne
kujuneb tulemushinnetest ja iseseisva töö hindest.
Koondhindeks kahe perioodi koondhinne, arvestades õpilase arengut ja nõutavat
õpitulemuste saavutamist. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete
koondhinne.
105
Kehaline kasvatus
Maht 3 õn
1. Üldalused
1.1. Kehalise kasvatuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.
1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada
kehalist kasvatust 3 õppenädalat.
1.3. Lisaks ainekavas esitatud spordialadele võib kool õpetada ka teisi spordialasid,
lähtuvalt kooli võimalustest ja traditsioonidest.
2. Õppe-eesmärgid
Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane
• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;
• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks
sportimisharrastuseks;
• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid
ja -võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);
• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;
• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.
3. Õppesisu 3.1. KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE.
Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku
hügieeni ja ohutustehnika nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel.
Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja
taastumisel; oskus hinnata oma kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit).
Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, treeningute
sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. Tervisesportlase toitumine ja
joogirežiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja
väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu
iseärasused aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga)
tegelemise tähtsus tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel
ja ravival eesmärgil. Sport ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused.
Tuntud tippsportlased.
3.2. VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja
harjutused vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused.
Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad
variandid. Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein,
rööbaspuud, kang). Raskuste tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted.
Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega.
Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine) kompleksi koostamine.
Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise alused, sh
jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine).
3.3. KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu
tehnika. Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika
(jooksutempo valik, koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult
hüpete tehnika. Harjutused hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked,
heited, tõuked). **Jooksu-, hüpete ja heidete-visete tehnika täiustamine.
106
Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste kergejõustikuvõistluste planeerimine,
korraldamine ja kohtunikutegevus.
3.4. SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall, jalgpall). Sportmängija eelsoojendus.
Põhiliste mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked;
alt- ja ülaltsööt, palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine, söötmine, vastase katmine,
penalti löömine, väravavahi töö). Korv-, võrk- ja jalgpalli võistlusmäärused. Valitud
sportmängu tehnika ja taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid
(turniir; kahe ja ühe kaotuse süsteemid).
3.5. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud,
painduvus, osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise
metoodika: harjutuste valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja
venitusharjutused. Tasakaalu ja koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe
kehalise kasvatuse testid.
3.6. UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja
seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral.
Mängud vees. Vesivõimlemine.
3.7. SUUSATAMINE. UISUTAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline
sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised
Suusavarustuse valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Uisutamistehnikad.
4. Õpitulemused
Õpilane teab:
• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;
• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;
• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;
• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;
• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;
• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile;
• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi;
Õpilane oskab:
• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi,
treenida, võistelda, taastuda;
• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga
harjutusi erinevatele lihasrühmadele;
• joosta erinevas tempos;
• hüpata paigalt ja hoojooksult;
• visata hoojooksult;
• harjutada jõusaalis;
• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid;
• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;
• tegutseda kohtunikuna;
• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;
• anda esmaabi spordivigastuste puhul.
Õpilane suudab:
• läbida Cooperi testi;
107
5. Hindamine
Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise
põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde
väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,
iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.
Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnete ja
tulemushinnetega (üldkehaliste ja sportmängude harjutuste sooritamine hindele;
füüsiliste võimete testid: kergejõustikus, vastupidavuses, jõuharjutustes).
Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase füüsilisi võimeid. Õpetaja valib
hindamise objektid ja meetodid. Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kokkuvõtvad
hinded.
Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne – õpitulemuste saavutusele hinnangu
andmine õppeaine läbimise järel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete
koondhinne.
108
Lisad
Lisa 1 Lõpueksami juhend
Lisa 1.1 Pagari eriala lõpueksami juhend
Pagari lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
Teoreetiline osa on kirjalik teadmiste test, mis koosneb 100 küsimusest läbitud üld- ja
põhiõpingute moodulite kohta.
Küsimused on koostatud järgnevas mahus:
Moodul Maht õn Küsimusi
lõpueksamil
1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 1 1
2 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 4
3 Töökeskkond 2 5
4 Toitumise alused 1 2
5 Toiduohutus 3 10
6 Kommunikatsioon 3 6
7 Toorainete õpetus 2 8
8 Töökorraldus ettevõttes 4 14
9 Pagaritoodete tehnoloogia 10 40
10 Pagari praktiline töö 8 10
Praktilisele eksamile pääsemiseks peab olema sooritatud kirjalik teadmiste test
vähemalt rahuldavale tulemusele (vähemalt 45 punkti), kokku on võimalik saada 100
punkti.
Praktiline osa koosneb:
1. Kirjalikust aruandest valikpagaritoote valmistamise kohta ja peab sisaldama:
tehnoloogilist kaarti
Tehnoloogiline kaart
Toote nimetus: ………………………………………………..
Toote
kaal
valmistatavaid tooteid
kokku
Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta
Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h
109
Kokku:
Hind km-ga:
Toote valmistamise tehnoloogia:
1.
2.
3. jne
toiduainete tellimus
Toiduainete tellimus
Toiduained Ühik taigen Kokku
Kirjaliku aruande teema valik otsustatakse vähemalt 3 kuud enne eksamit ja teema
kinnitatakse direktori käskkirjaga. Kirjalik aruanne esitatakse 2 nädalat enne praktilist
lõpueksamit.
2. praktilisest tööst
lihtpagaritoote valmistamine ette antud tehnoloogilise kaardi järgi (kuni 2 kg)
valikpagaritoote valmistamine õpilase poolt koostatud tehnoloogilise kaardi
järgi (kuni 2 kg)
toodete esitlemine
Praktilise osa eest on võimalik saada 100 punkti (20 punkti tehnoloogiline kaart ja 80
punkti praktiline töö). Praktiline eksam loetakse sooritatuks kui õpilane on saanud
vähemalt 45 punkti. Teoreetilise ja praktilise eksami punktid summeeritakse ning
sellest kujuneb lõplik eksami hinne. Kokku on võimalik saada 200 punkti.
hinne „5‖ 90 – 100% 180 - 200 punkti
hinne „4‖ 70 - 89 % 140 –179 punkti
hinne „3‖ 45 – 69 % 90 - 139 punkti
hinne „2‖ 20 – 44 % 40 – 89 punkti
hinne „1‖ 0 - 19 % 0 – 39 punkti
110
Lisa 1.2 Kondiitri eriala lõpueksami juhend
Kondiitri eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.
Teoreetiline osa on kirjalik teadmiste test, mis koosneb 100 küsimusest läbitud üld- ja
põhiõpingute moodulite kohta.
Küsimused on koostatud järgnevas mahus:
Moodul Maht õn Küsimusi
lõpueksamil
1 Sissejuhatus toidutööstuse valdkonda 1 1
2 Majanduse ja ettevõtluse alused 2 4
3 Töökeskkond 2 4
4 Toitumise alused 1 2
5 Toiduohutus 3 10
6 Kommunikatsioon 3 6
7 Toorainete õpetus 2 8
8 Töökorraldus ettevõttes 4 14
9 Toiduainete keemia 1 1
9 Kondiitri toodete tehnoloogia 7 40
10 Kondiitri praktiline töö 5 10
Praktilisele eksamile pääsemiseks peab olema sooritatud kirjalik teadmiste test
vähemalt rahuldavale tulemusele (vähemalt 45 punkti), kokku on võimalik saada 100
punkti.
Praktiline osa koosneb:
3. kirjalikust aruandest tordi (1 – 2 kg) valmistamise kohta ja peab sisaldama:
tehnoloogilist kaarti
Tehnoloogiline kaart
Toote nimetus:
Toote
kaal
valmistatavaid tooteid
kokku
Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta
Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h
111
Kokku:
Hind km-ga:
Toote valmistamise tehnoloogia:
1.
2.
3. jne
toiduainete tellimus
Toiduainete tellimus
Toiduained Ühik Kokku
Kirjaliku aruande teema valik otsustatakse vähemalt 3 kuud enne eksamit ja teema
kinnitatakse direktori käskkirjaga. Kirjalik aruanne esitatakse 3 nädalat enne praktilist
lõpueksamit.
4. praktilisest tööst
valikpagaritoote valmistamine ette antud tehnoloogia kaardi järgi (kuni 2 kg)
tordi valmistamine õpilase poolt koostatud tehnoloogia kaardi järgi (kuni 1-2
kg)
toodete esitlemine
Praktilise osa eest on võimalik saada 100 punkti (20 punkti tehnoloogiline kaart ja 80
punkti praktiline töö). Praktiline eksam loetakse sooritatuks kui õpilane on saanud
vähemalt 45 punkti. Teoreetilise ja praktilise eksami punktid summeeritakse ning
sellest kujuneb lõplik eksami hinne. Kokku on võimalik saada 200 punkti.
hinne „5‖ 90 – 100% 180 - 200 punkti
hinne „4‖ 70 - 89 % 140 –179 punkti
hinne „3‖ 45 – 69 % 90 - 139 punkti
hinne „2‖ 20 – 44 % 40 – 89 punkti
hinne „1‖ 0 - 19 % 0 – 39 punkti
112
Lisa 2 Õppekavaga seonduva õppebaasi kirjeldus
Rakvere Ametikoolis on:
Kaasaegse sisustuse, seadmete, töövahendite ja metoodiliste materjalidega
varustatud õppeköök (õppeköök valmis 2001 a. novembris). Pagar- kondiitri
eriala õpilastel on võimalik kasutada tuntud firmade küpsetusahjusid ( 2tk.),
milledest viimane muretsetud 2006 aastal ja kerkekapp ning universaalajamid
(2tk.). Õppeköök on varustatud praktika läbiviimiseks vajalike külmseadmete ja
töötasapindadega (toodete vormimise lauad), kahe togikäruga ja
küpsetusplaatidega ning töövahendite ja elektronkaaludega. Õpilastele on oma
riietusruum ja kapid san.riietuse jaoks, tualettruumid ning dušširuum. Toodete
degusteerimiseks on serveerimisruumi osa.
Arvutialaseks väljaõppeks ja kirjalike tööde koostamiseks on kasutatavad kooli
arvutiklassid.
Kool omab kaasaegset raamatukogu, mida on aastate vältel täiendatud ka pagar-
kondiitri erialale vajaliku kirjanduse ja lisamaterjalidega.
Puhastustööde õpetamiseks on koolis vajalike vahendite ja ainetega varustatud
klass.
2009 oktoobris valmib uus õppeköök pagar-kondiitri erialale.
Kaasaegse õppetöö kindlustamisele aitavad omaltpoolt kaasa ka mitmed Rakvere
ettevõtted (võimaldatakse õppekäike ettevõtetesse, tutvumisi pagari ja
kondiitritsehhidega jne.).
Rakvere ettevõtted võtavad meeleldi meie kooli pagar-kondiitri eriala õpilasi
ettevõtetesse praktikat sooritama (AS Pihlaka; Traus-R; OG Elektra; AS Kauri
kondiiter jne.).
113
Lisa 3 Õppekavaga seotud õpetajad
Kutseõpetajad
Ees- ja
perekonna-
nimi
Õpetatavad ained Haridus Lõpetatud õppeasutus Eriala
Reet
Alunurm
Sissejuhatus toidutöötlemise
ja tootmise valdkonda
Toitumise alused
Tootmistöö korraldamine
õppekeskkonnas
Seadmete õpetus
Arvestus ja aruandlus
Pagaritoodete tehnoloogia
Pagari praktiline töö
Praktika planeerimisetapid
Kondiitritoodete tehnoloogia
Kondiitri praktiline töö
kesk-eri
kõrgem
Tln Riiklik
Kooperatiivkaubanduse
Tehnikum/1978
TÜ/ 2004
tehnik-
tehnoloog
kondiiter
kutseõpetaja
Eha Raal
Sissejuhatus toidutöötlemise
ja tootmise valdkonda
Toidu seadusandluse alused
Toidukontroll
Toorainete õpetus
Pakendamine ja
pakkematerjalid
Pagaritoodete tehnoloogia
Pagari praktiline töö
Praktika planeerimisetapid
Kondiitritoodete tehnoloogia
Kondiitri praktiline töö
Kujundusõpetus
kesk
kõrgem
ETKVL
Kooperatiivkool/ 1980
TÜ/ 2004
kondiiter
kutseõpetaja
Tiina Mäeks
Toiduhügieen
Toitumisõpetus
kesk-eri
kõrgem
Kehtna Kõrgem
Põllumajanduskool/
1994
TÜ / 2003
restorani kokk,
kodumajanduse
õpetaja
kutseõpetaja
Tõnu
Kurikjan
Toitlustusteenindus kesk-eri
kõrgem magister
Tln Riiklik
Kooperatiivkaubanduse
Tehnikum/ 1988
TÜ /2004
TÜ
tehnik-
tehnoloog
kutseõpetaja
Elina Pajula
Hügieen
kõrgem
Tallinna
Tehnikaülikool 1976
Ühiskondliku
toitlustamise
tehnoloogia ja
organiseerimine
Ave
Rosenthal
Õpioskused
Kutsekõr
gharidus
Lääne-Virumaa KK
Akadeemia Nord
raamatupidamin
e
Psühholoogia
Anneli
Tohvert
Toitlustusteenindus
Majanduse ja ettevõtluse
alused
Kesk-eri
kõrgem
Mõdriku
Põllumajandustehniku
m
Piccolo
koolituskursused 2003
TÜ/ 2004
raamatupidaja
(kelner /
baarmen)
kutseõpetaja
Ülle Roodvee
klienditeenindus
kõrgem TRÜ 1982
bioloogia-
keemia õpetaja
114
Täiendkoolitus Eesti
Hotellikool
hotelli ja
toitlustusettevõt
ete töökorraldus
Andrus Raal
Keskkond ja jäätmemajandus
Toiduainete keemia
kõrgem TRÜ 1984 Keemik-
pedagoog
Elve
Tänavots
Arvutiõpetus kõrgem
magister
TÜ 2005
TÜ 2008
Kutsepedagoogi
ka
informaatikaõpe
taja
Kaarin Vask
Arvutiõpetus
Asjaajamise alused
kõrgem Tartu Ülikool 2007
Tartu Ülikool
Informaatika ja
inimeseõpetus
koolikorraldus
Merike
Kasikov
Toitumistavad kõrgem
magister
TRÜ 1986
Usuteaduste Instituut
Ajaloo- ja
ühiskonna-
teaduste õpetaja
Kristlik
kultuurilugu
Marju Lina
Kutsealane eesti keel kõrgem TRÜ 1994 Eesti keele ja
kirjanduse
õpetaja
Liina Saar
Kutsealane inglise keel kõrgem TRÜ 1975/
TRÜ 1982
Inglise keele
õpetaja/
psühholoog
Inna Laikre
Kutsealane vene keel kõrgem TRÜ 1972 Vene keele ja
kirjanduse
õpetaja
Üldhariduslikud õppeained
Ees- ja
perekonnanimi Õpetatavad ained Haridus
Lõpetatud
õppeasutus Eriala
Katrin Kont
Inglise keel
kõrgem EPA 1979,
Stažeerimine
Inglismaal/ - 2005
TÜ 2002-2008
Ökonomist
Ümberõpe inglise keele
õpetajatele
Merike Kasikov Ajalugu
kõrgem TRÜ 1986 Ajaloo- ja ühiskonna-
teaduste õpetaja
Inna Laikre Vene keel
kõrgem TRÜ 1972 Vene keele ja kirjanduse
õpetaja
Ülle Roodvee Bioloogia
kõrgem TRÜ 1982 Bioloogia ja keemia
õpetaja
Marju Lina
Eesti keel
Kirjandus
kõrgem TRÜ 1994 Eesti keele ja kirjanduse
õpetaja
Kristel Haugas
Saksa keel
kõrgem
magister
TRÜ 1985 /
Hageni Ulikool
2006
Filoloog, tõlk, saksa
keele õpetaja
Viive Post
Kehaline kasvatus kõrgem TPedI 2000 Kehalise kasvatuse
õpetaja
Andrus Raal Keemia
kõrgem TRÜ 1984 Keemik-pedagoog
Tõnis Sakk Matemaatika
kõrgem TPedI 1969 Keskkooli matemaatika
õpetaja
Anto Sepp Kodanikuõpetus kõrgem TRÜ 1975 Ajaloo- ja ühiskonna-
115
Ajalugu teaduste õpetaja
Liina Saar Inglise keel
kõrgem TRÜ 1975/
TRÜ 1982
Inglise keele õpetaja/
psühholoog
Ülle Murula
Füüsika
kõrgem
magister
TRÜ 1995
TÜ 2004
TÜ
Füüsika /
informaatikaõpetaja
matemaatikaõpetaja
Svetlana Śutova Vene keel
kõrgem TPedI 1992 Vene keele ja kirjanduse
õpetaja
Mare Polluks-
Torvinen
Eesti keel
Kirjandus
kõrgem TRÜ 1986 Eesti keele ja kirjanduse
õpetaja/lisaeriala soome
keel
Leo Nirgi Füüsika kõrgem TPedI 1981 Füüsika ja tööõpetuse
õpetaja
Maimu Nurk Geograafia kõrgem TÜ 1978 Geograafia õpetaja
Peep Pihlak Muusika kõrgem TPedI 1989 Kultuurharidus/lisaeriala
muusikaõpetaja
Maire Metsis
Kunst kõrgem TPedI/1982 Joonistamise,
joonestamise, tööõpetuse õpetaja
Riho Skroman Kehaline kasvatus kõrgem TRÜ 1973 Kehalise kasvatuse
õpetaja