Monarhiast loobumine ja vabariikliku korra kinnistamine

Uus vabariik sündis peale hävitavat kaotust sakslastele Prantsuse – Preisi sõjas

28. jaanuar 1871 kirjutati alla eelrahulepingule. Prantsusmaa loobus Elsass-Lotringi piirkonnast. Lisaks pidi maksma 5. miljardit franki kontributsioone. Saksa väed said õiguse okupeerida Pariis.

I valitsusjuht oli AdolphThiers (pildil)

Pidi kohe vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid, mis tekitasid pariislastes pahameelt

Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ja neile palga maksmine lõpetada.

See viis dramaatiliste tagajärgedeni – Pariisi kommuunini (õpik lk.

Peale ülestõusu mahasurumist võitlus vabariigi ümber jätkus.

Prantsusmaa sisepoliitiline olukord oli pikalt keeruline

Vabariik oli küll välja kuulutatud, kuid Rahvuskogus ehk parlamendis leidus väga palju monarhia pooldajaid.

1875 võeti vastu uus põhiseadus. Presidendiks sai Patricede Mac-Mahon (pildil), kes oli tuline monarhia pooldaja, kuid presidendina mitte populaarne.

1870-ndate lõpul saavutasid vabariiklased Rahvuskogu valimistel enamuse ja monarhistide lootused jooksid liiva.

Majanduselu tabas kriis. Tööstuslik areng takerdus Prantsusmaal oli enamus inimesi ikka seotud

põllumajandusliku tootmisega. Talupoegade olukorra tegid keeruliseks kõrged maksud, võlad pankadele ning importkaupade konkurents.

Kerkisid üles mitmed poliitilised skandaalid, mis olid seotud vabariiklastest riigijuhtide mitmete kuritarvitustega

1880-ndatel oli loodud aktsiaselts Panama kanali (Pidi ühendama Atlandi Ookeani ja Vaikse Ookeani) ehitamiseks. See aktsiaselts pettis oma aktsionäre kõrvaldades raha firmajuhtide taskutesse.

1890-ndatel puhkes skandaal Alfred Dreyfusi ümber. Kindralstaabi kaptenit Dreyfusi süüdistati sakslastele

dokumentide müümises. Kuna Dreyfus oli rahvuselt juut, siis puhkes ka juutide vastane kampaania. Dreyfus mõisteti eluks ajaks sunnitööle. Osa prantslastest astus välja tema kaitseks, teised leidsid, et ta oli spioon.

Hiljem paljastati tõeline spioon ja president andis Dreyfusile armu (temast sai omamoodi märter).

Prantsusmaa hakkas tööstustoodangult maha jääma nii Inglismaast kui Saksamaast

Rahva enamuse ostujõud oli madal Suurenes kapitali väljavedu Prantsusmaalt Pankurid eelistasid paigutada raha välismaale Rantjeede kihi tekkimine

Jätkus aktiivne koloniaalpoliitika 1890-ndatel vallutati Madagaskar Prantsusmaast saab Inglismaa järel suuruselt

II koloniaalriik maailmas Peamine vaenlane oli sellel perioodil

Saksamaa – sooviti revanši 1870.aasta häbistava kaotuse eest

Prantsusmaal paranevad suhted nii Inglismaa kui Venemaaga. Otsib nendes riikides liitlast Saksamaa vastu