preisimaa tõus
TRANSCRIPT
SAKSAMAA TÕUS
FRIEDRICH WILHELM (BRANDENBURGI KUURVÜRST)
FRIEDRICH IFRIEDRICH WILHELM IFRIEDRICH II (SUUR)
SISUKORD
FRIEDRICH WILHELM 1620-1688
Friedrich Wilhelm Hohenzollern ehk Suur KuurvürstHohenzollernite dünastiat Brandenburgi kuurvürst ja
Preisimaa hertsog 1640–1688. Tema ajal muutus Brandenburg üheks Saksamaa sõjaliselt võimsaimaks riigiks.
Preisimaa liideti täielikult Brandenburgiga Hertsogkond vabanes Poola vasalli staatusest Tema ajal Branderburgi rändas sisse hulk hugenootidest
oskustöölisiRändas sisse ~20 000 prantsuse emigrante, kes hiljem
asutasid vabrikuid ( peegli-, siidi-, villa- ja küünlavabrikuid)
FRIEDRICH WILHELM 1620-1688
Tema poolt loodud sõjavägi ning nn. Auftragstaktik said hiljem Preisimaa armee aluseks
Sõdis edukalt Rootsiga ning sai endale Ees-Pommeri lääneosa.
Pooldas ja kehtestas usuvabaduse, oli kaubanduse, merkantilismi ja monopoolide poolt
Kehtestas palju siseriiklikke reforme ning arendusi, näiteks lõi kanalite võrku, mis on kasutusel praegugi
FRIEDRICH WILHELM 1620-1688
FRIEDRICH I 1657-1713
Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas.
Suure Kuurvürsti Friedrich Wilhelmi poeg.Preisimaa kuningas aastast 1701., aga Brandenburgis –
vürstKunstide patroon: 1696. aastal ta asutas Berliinis
Kunstiakadeemiat, 1700. – teaduste akadeemiat“Palgasõdur” – tema poolt täiustatud armee teenis tihti
Preisist väljaspool
FRIEDRICH I 1657-1713
FRIEDRICH WILHELM I 1688-1740
Friedrich Wilhelm I oli Preisimaa kuningas 1713. aastast kuni surmani
Tuntud oma ihnuse ja militarismi poolest Tema käe all muutus Preisimaa üheks Euroopa
sõjaliselt võimsaimaks riigiksÄärmiselt radikaalne kokkuhoiupoliitika, pea kõik
õukonna liikmed olid selle vastuLäbisaamine poja Friedrichiga oli väga halb, ei salli
valgustusfilosoofia ja välismaine haridus üleüldiseltVaatamata sõjalisusele tegi haridusreforme
FRIEDRICH WILHELM I1688 - 1740
FRIEDRICH II 1712-1786
Friedrich II ehk Friedrich Suur Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi
markkrahvina oli tema nimi Friedrich IVFriesdrichi onu oli Suurbritannia kuningas George ITa soovis oma isa tahte vastaselt saada arhitektiks. Sanssouci loss
Potsdamis ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatudFriedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli
kirjavahetuses Voltaire'i, I. Kanti, F. Schilleri ja J. W. Goethega, Friedrich ise mängis flööti
1750. kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarismi
1740. aastal tegi kohtureformi, millega keelas piinamist ja tsentraliseeris ja eraldas kohtu täidesaatvast võimust
FRIEDRICH II 1712-1786
Religioossetelt vaadetelt liberaal ja polnud kuigi sügavalt usklikTema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda ka juutide suhtesFriedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda,
seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel.
Juuritas kartuliIsa sundis Friecrichi abielluma Elisabeth Christine von
Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverniga, kuid nad ei elanud koos ja Friedrichist lapsi ei jäänud
Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II
FRIEDRICH II 1712-1786
BRANDENBURGI VAPP
PREISIMAA VAPP
Ait2h kuulamise eest!