P R E S S I T E A V E

R u e d e l a L o i 1 7 5 B – 1 0 4 8 B R Ü S SE L T e l . : + 3 2 ( 0 ) 2 2 8 1 6 7 1 5 / 6 3 1 9 F a k s : + 3 2 ( 0 ) 2 2 8 1 8 0 2 6 press.office@consilium.europa.eu http://www.consilium.europa.eu/Newsroom

17076/09 (Presse 365) 1

ET

EUROOPA LIIDU�ÕUKOGU

ET 17076/09 (Presse 365)

(OR. en)

PRESSITEADE

Nõukogu 2982. istung

Konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud)

Brüssel, 3.–4. detsember 2009

Eesistuja Tobias KRA�TZ kõrgharidus- ja teadusuuringute minister �yamco SABU�I tarbijakaitseküsimuste minister Maud OLOFSSO� asepeaminister ning ettevõtluse ja energeetikaminister Dr Ewa BJÖRLI�G kaubandusminister

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 2

ET

�õukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu võttis vastu järeldused tugevdatud patendisüsteemi kohta Euroopas ning jõudis kokkuleppele tulevase ELi patendi (varem „ühenduse” patent) määruse osas.

Panusena ELi tulevasse säästva tööhõive ja majanduskasvu strateegiasse võttis nõukogu vastu järeldused viiside kohta, kuidas saavutada konkurentsivõimeline, innovaatiline ja keskkonnahoidlik majandus, siseturu prioriteetide kohta ja parema õigusloome tegevuskava kohta.

Teadusuuringute valdkonnas võttis nõukogu vastu järeldused järgmise kohta:

- suunised Euroopa teadusuuringute ja teadusuuringutel põhineva innovatsiooni tulevaste prioriteetide kohta 2010. aastale järgnevas Lissaboni strateegias;

- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uurimistegevuse, innovatsiooni ja infrastruktuuride tulevik; ja

- teadusuuringute ühine kavandamine Euroopas, sealhulgas ühise kavandamise katsealgatuse käivitamine neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõve vastase võitluse valdkonnas.

Lisaks võttis nõukogu vastu resolutsiooni Euroopa teadusruumi tõhustatud juhtimise kohta.

3.-4.XII.2009

1 � Kui nõukogu on deklaratsioonid, järeldused või resolutsioonid ametlikult vastu võtnud, märgitakse see ära

asjakohase punkti pealkirjas ja vastav tekst pannakse jutumärkidesse. � Dokumendid, millele tekstis on viidatud, on kätte saadavad nõukogu veebilehel

http://www.consilium.europa.eu. � Õigusaktid, mis on vastu võetud koos nõukogu protokolli kantud avaldustega, mille võib üldsusele

kättesaadavaks teha, on tähistatud tärniga; need avaldused on kättesaadavad nõukogu veebilehel või pressibüroos.

17076/09 (Presse 365) 3

ET

SISUKORD1

OSALEJAD................................................................................................................................... 5

ARUTLUSEL OL�UD PU�KTID

TEGEVUSJUHISED EUROOPA TEADUSUURINGUTE JA TEADUSPÕHISE INNOVATSIOONI TULEVASTE PRIORITEETIDE KOHTA – nõukogu järeldused.................... 8

EUROOPA TEADUSRUUMI TÕHUSTATUD JUHTIMINE – nõukogu resolutsioon ................... 8

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA UURIMISTEGEVUSE, INNOVATSIOONI JA INFRASTRUKTUURIDE TULEVIK – nõukogu järeldused...................... 8

TEADUSUURINGUTE ÜHINE KAVANDAMINE EUROOPAS – nõukogu järeldused ............... 8

TARBIJAÕIGUSTE DIREKTIIV................................................................................................... 9

TUGEVDATUD PATENDISÜSTEEM EUROOPAS – nõukogu järeldused ................................ 11

KONKURENTSIVÕIMELISE, INNOVATIIVSE JA KESKKONNAHOIDLIKU EUROOPA SUUNAS – nõukogu järeldused................................................................................. 22

PAREM ÕIGUSLOOME – nõukogu järeldused ........................................................................... 22

EUROOPA OSAÜHING .............................................................................................................. 22

SISETURU PRIORITEEDID – nõukogu järeldused ..................................................................... 22

MUUD KÜSIMUSED .................................................................................................................. 23

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 4

ET

MUUD HEAKSKIIDETUD PU�KTID

SISETURG

– Piirmäärad lepingute sõlmimiseks – riigihanked...............................................................................................27

ÜLDASJAD

– Lissaboni lepingu rakendamine – ametisse nimetamised...................................................................................27

PÕLLUMAJANDUS

– Põllu- või metsamajanduslike traktorite tüübikinnitus – kontrolliga regulatiivmenetlus .....................................28

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 5

ET

OSALEJAD

Liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon olid esindatud järgmiselt:

Belgia: Vincent VAN QUICKENBORNE ettevõtluse- ja haldusliku lihtsustamise eest vastutav

minister Benoit CEREXHE pealinn Brüsseli piirkondliku valitsuse minister, vastutav

tööhõive, majanduse, teadusuuringute, tuleohutuse ja meditsiinilise hädaabi eest

Kris PEETERS Flaami piirkonna valitsuse peaminister ning Flaami institutsioonireformi-, haldusasjade, välispoliitika-, meedia-, turismi-, sadamate, põllumajandus-, merekalanduse ja maaelupoliitika minister

Bulgaaria: Evgeny ANGELOV majandus-, energeetika ja turismi aseminister

Tšehhi Vabariik: Miroslava KOPICOVÁ haridus-, noorsoo- ja spordiminister Martin TLAPA tööstus- ja kaubandusministri asetäitja

Taani: Lene ESPERSEN majandus-, kaubandus- ja tööstusminister Uffe Toudahl PEDERSEN teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniministeeriumi

riigisekretär

Saksamaa: Rainer BRÜDERLE majandus- ja tehnoloogiaminister Sabine LEUTHEUSSER-SCHNARRENBERGER justiitsminister Thomas RACHEL parlamendi riigisekretär, haridus- ja teadusministri abi

Eesti: Tõnis LUKAS haridus- ja teadusminister Juhan PARTS majandus- ja kommunikatsiooniminister

Iirimaa: Mary COUGHLAN Tánaiste (asepeaminister) ning ettevõtlus-, kaubandus- ja

tööhõiveminister

Kreeka: Stavros ARNAOUTAKIS riigisekretär, majandus-, konkurentsivõime- ja

laevandusministeerium

Hispaania: Cristina GARMENDIA MENDIZÁBAL teadus- ja innovatsiooniminister Miguel SEBASTIÁN GASCÓN tööstus-, turismi- ja kaubandusminister

Prantsusmaa: Pierre LELLOUCHE välis- ja Euroopa asjade ministri abiminister, vastutav

Euroopa asjade eest

Itaalia: Andrea RONCHI Euroopa poliitikate eest vastutav portfellita minister

Küpros: Costas IACOVOU planeerimisbüroo direktor Efstathios CHAMBOULLAS kaubandusministeeriumi peadirektor

Läti: Artis KAMPARS majandusminister Tatjana KOĶE haridus- ja teadusminister

Leedu: Rimantas ŽYLIUS majanduse aseminister

Luksemburg: Jeannot KRECKÉ majandus- ja väliskaubanduse minister

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 6

ET

Ungari: Judit LÉVAYNÉ FAZEKAS justiits- ja õiguskaitseministeeriumi aseriigisekretär Zoltán MESTER riikliku arengu ja majandusministeeriumi riigisekretär

Malta: Jason AZZOPARDI rahandus-, majandus- ja investeerimisministeeriumi tulude

ja maa parlamendisekretär

Madalmaad: Maria van der HOEVEN majandusminister Ronald PLASTERK haridus-, kultuuri- ja teadusminister

Austria: Johannes HAHN teadus- ja teadusuuringute minister Reinhold MITTERLEHNER majandus-, perekonna- ja noorsoominister

Poola: Igor DZIALUK justiitsministeeriumi aseriigisekretär Marcin KOROLEC majandusministeeriumi aseriigisekretär Jerzy SZWED teadus- ja kõrgharidusministeeriumi aseriigisekretär

Portugal: José MARIANO GAGO teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusminister José VIEIRA DA SILVA majandus-, innovatsiooni- ja arenguminister Fernando SERRASQUEIRO kaubanduse, teenuste ja tarbijakaitse küsimuste

riigisekretär

Rumeenia: Bogdan MANOIU Euroopa asjade minister Bogdan CHIRIOIU riigisekretär Marian ECHANESCU riigisekretär

Sloveenia: Jozsef GYÖRKÖS kõrghariduse, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi

riigisekretär

Slovakkia: Jozef HABÁNIK haridusministeeriumi riigisekretär Peter ŽIGA majandusministeeriumi riigisekretär

Soome: Anni SINNEMÄKI tööminister Riina NEVAMÄKI majandusküsimuste riigisekretär

Rootsi: Maud OLOFSSON asepeaminister ning ettevõtluse ja energeetikaminister Ewa BJÖRLING kaubandusminister Tobias KRANTZ kõrgharidus- ja teadusuuringute minister Nyamko SABUNI integratsiooni- ja võrdsete võimaluste minister Peter HONETH kõrgharidus- ja teadusuuringute ministri riigisekretär Jöran HÄGGLUND ettevõtlus- ja energeetikaministri riigisekretär Gunnar WIESLANDER kaubandusministri riigisekretär

Ühendkuningriik: Kevin BRENNAN jätkukoolituse, oskuste, väljaõppe ja tarbijaküsimuste

aseminister David LAMMY kõrghariduse ja intellektuaalomandi aseminister Ian LUCAS ettevõtluse ja seadusloomereformi eest vastutav

riigisekretär

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 7

ET

Komisjon: Günter VERHEUGEN asepresident Janez POTOČNIK liige Neelie KROES liige Meglena KUNEVA liige

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 8

ET

ARUTLUSEL OL�UD PU�KTID

TEGEVUSJUHISED EUROOPA TEADUSUURI�GUTE JA TEADUSPÕHISE I��OVATSIOO�I TULEVASTE PRIORITEETIDE KOHTA – nõukogu järeldused

Nõukogus toimus avalik poliitiline mõttevahetus teadusuuringute tulevaste prioriteetide kohta, mis on panuseks majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevasse 2010. aasta järgsesse Lissaboni strateegiasse.

Mõttevahetusel keskenduti kolmele peamisele küsimusele seoses 2010. aasta järgse strateegia eesmärkidega, vajadusele tagada teadustegevuse, teaduspõhise innovatsiooni ja hariduse parem koostoime ning samuti teadustegevuse rahastamise haldusprotsesside ja eeskirjade märkimisväärne lihtsustamine.

Arutelu järel võttis nõukogu vastu dokumendis 17189/09 esitatud järeldused.

EUROOPA TEADUSRUUMI TÕHUSTATUD JUHTIMI�E – nõukogu resolutsioon

Nõukogu võttis vastu dokumendis 17159/09 esitatud resolutsiooni.

I�FO- JA KOMMU�IKATSIOO�ITEH�OLOOGIA UURIMISTEGEVUSE, I��OVATSIOO�I JA I�FRASTRUKTUURIDE TULEVIK – nõukogu järeldused

Nõukogu võttis vastu dokumendis 17190/09 esitatud järeldused.

TEADUSUURI�GUTE ÜHI�E KAVA�DAMI�E EUROOPAS – nõukogu järeldused

a) Ühise kavandamise katsealgatuse käivitamine neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõve vastase võitluse valdkonnas

b) Edusammud ühises kavandamises ning edasine tegevus

Nõukogu võttis vastu dokumendis 17226/09 esitatud järeldused.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 9

ET

TARBIJAÕIGUSTE DIREKTIIV

Nõukogu pidas avalikul istungil poliitilise arvamustevahetuse direktiivi eelnõu üle, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist ja tagada samas kogu ELis kõrgetasemelised tarbijaõigused, muutes nelja kehtivat direktiivi1 ja tehes neisse täiendusi ning kehtestades uued eeskirjad tarnimise ja riski ülekandmise kohta.

Mõttevahetuse tulemused on suunisteks ja kindlaks aluseks lähikuudel tehtavale tööle.

Pärast arutelu tegi eesistujariik mõttevahetusest alljärgneva kokkuvõtte:

„Keskenduti olulistele eesseisvatele väljakutsele, sealhulgas järgmisele:

– tarbijate ja kodanike olukord siseturul;

– tehniline areng ja e-kaubandus, mis on oma loomult piirideta;

– piiriülene mõõde piirkondade ja naaberriikide vahel ning kogu siseturul; ja

– tarbijate õiguste ja kauplejate kohustuste vahelise tasakaalu vajadus.

Kuigi liikmesriikide lähtepunktid mõnikord erinevad, on olemas vajadus täiendavate ühiste eeskirjade järele, et saavutada õiguskindluse tagamiseks tänapäevane ja selge Euroopa tarbijapoliitika.

Eesistujariik Rootsi võtab direktiivi eelnõu muudetud versiooni viimistlemisel arvesse delegatsioonide esitatud seisukohti.

1 Direktiiv 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral, direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, direktiiv 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 10

ET

Laialdaselt toetatakse kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute laia määratlust, et tagada tarbijate õigus konkreetseks teavitamiseks ja tarbijate taganemisõigus rohkematel juhtudel kui praegu.

Mitu delegatsiooni väljendasid toetust ühistele reeglitele seoses taganemisõigusega ning suur enamik delegatsioone soovisid nii kauglepingute kui ka väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul tarbijatele 14-päevast taganemistähtaega.

Mitu osalejat väljendasid muret seoses tarnimist ja defektseid kaupu käsitlevate eeskirjadega, näidates samas üles soovi lahenduse leidmiseks.

Suur osa ELi liikmesriike arvab, et direktiivi kõikide või mõnede osadega ei tuleks hõlmata teatavaid konkreetseid valdkondi, nagu kinnisvara ja finantsteenuseid käsitlevad lepingud.”

Eelmised läbirääkimised näitasid, et komisjoni ettepaneku (14183/08) teksti on vaja täpsustada, et kajastada paremini olulisi elemente, nagu tulevase direktiivi kohaldamisala, ettepaneku vastavus muudele ühenduse õigusaktidele ning mõju liikmesriikide üldisele lepinguõigusele.

Ettepanekuga hõlmatakse teavitamise ja taganemise õigus kaugmüügi ja väljaspool äriruume sooritatud ostude korral, hüvitamine lepingu lõpetamisel kauba hilise kohaletoimetamise tõttu ning defektsete kaupade puhul. Samuti keelatakse ebaõiglased lepingutingimused. Eesmärgiks on ajakohastatud, selge ja ühtsem reeglistik, mis reguleerib tarbija õigusi kaupade ja teenuste ostmisel, et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja tarbijakaitse kõrgele tasemele kogu ELis.

See ettepanek (milleks on nõutav kaasotsustamismenetlus Euroopa Parlamendiga) esitati 2008. aasta oktoobris pärast tarbijakaitseõigustiku läbivaatamise alustamist 2004. aastal.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 11

ET

TUGEVDATUD PATE�DISÜSTEEM EUROOPAS – nõukogu järeldused

ELI PATE�DI MÄÄRUS

Nõukogus toimus mõttevahetus Euroopa tugevdatud patendisüsteemi üle ning nõukogu võttis vastu järeldused sellise tulevase patendisüsteemi peamiste tunnusjoonte kohta, mis tugineb järgmisel kahel sambal:

1. luuakse ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem, millel oleks ainupädevus tsiviilkohtumenetlustes, mis on seotud ELi patentide ja Euroopa patentide rikkumiste ja kehtivusega, ning mis koosneb esimese astme kohtust (kesktalitus ning kohalikud ja piirkondlikud talitused) ja apellatsioonikohtust;

2. luuakse ELi patent kui ühtne õigusakt kogu ELis kehtivate patentide andmiseks. Nõukogu leppis avalikul istungil kokku üldises lähenemisviisis (st põhimõtteline kokkulepe, mille kohta oodatakse Euroopa Parlamendi arvamust) ELi patendi loomist käsitleva määruse eelnõu suhtes.

Need jätkuva töö aluseks olevad järeldused on järgmised:

„EUROOPA LIIDU Nõukogu,

1. TULETADES MEELDE, et Euroopa patendisüsteemi tugevdamine on vajalik eeltingimus nii majanduskasvu edendamiseks innovatsiooni kaudu kui Euroopa ettevõtjate, eelkõige VKEde, abistamiseks, et reageerida majanduskriisile ja rahvusvahelisele konkurentsile;

2. ARVESTADES, et selline tugevdatud patendisüsteem on siseturu oluline tegur ning et see peaks tuginema kahel sambal, st Euroopa Liidu patendi (edaspidi „ELi patent”) loomine ning integreeritud spetsialiseerunud ja ühtse kohtusüsteemi moodustamine patendivaidluste lahendamiseks, parandades sedasi patendiõiguste teostamist ja suurendades õiguskindlust;

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 12

ET

3. TUNNISTADES nõukogu ettevalmistavate organite seni tehtud ulatuslikku tööd eespool nimetatud kahe samba kehtestamiseks vajalike õigusaktide väljatöötamiseks;

4. NÕUSTUB, et järgnevad järeldused, mis käsitlevad Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu peamiseid tunnusjooni, (I) oleksid aluseks lõplikule üldlepingule, samas kui nad ELi patendi osas (II) peaksid moodustama osa lõplikust üldlepingust, mis käsitleb meetmete paketti tugevdatud patendisüsteemi jaoks Euroopas, mis hõlmab Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu asutamist ja ELi patendi loomist, sealhulgas allpool punktis 36 osutatud eraldi määrust tõlkimise korraldamise kohta, tugevdatud koostööd Euroopa Patendiameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel ning vajalikus ulatuses Euroopa patendikonventsiooni muutmist;

5. RÕHUTAB, et järgmised järeldused ei piira taotlust Euroopa Kohtu arvamuse saamiseks ja samuti liikmesriikide kirjalike esildiste esitamist ning järeldused sõltuvad Euroopa Kohtu arvamusest;

6. VÕTAB TEADMISEKS Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohtu lepinguprojekti 23. märtsi 2009. aasta dokumendis 7928/09 (edaspidi „lepinguprojekt”) ning tunnistab, et kavandatud lepingu mõnda elementi arutatakse eriti põhjalikult;

7. RÕHUTAB, et kõnealune süsteem tuleks kehtestada, nõuetekohaselt arvestades liikmesriikide põhiseaduslikke sätteid, ning et sellega ei piirata taotluse esitamist Euroopa Kohtule arvamuse saamiseks; ning et Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu asutamine põhineks lepingul, mille liikmesriikides ratifitseerimine peaks toimuma täielikus kooskõlas nende põhiseadusest tulenevate nõuetega;

8. NÕUSTUB, et otsus Euroopa patendi ja Euroopa Liidu patendi kohtu asukoha kohta tuleks teha osana eespool punktis 4 osutatud lõplikust üldlepingust ning see peab olema kooskõlas asjakohase ELi õigustikuga;

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 13

ET

9. TUNNISTAB, et mõnel liikmesriigil on olulisi õiguslikke probleeme seoses Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu asutamise ja selle kavandatud üldise ülesehitusega käesolevates järeldustes kirjeldatud kujul, ning järeldusi tuleb muuta Euroopa Kohtu arvamust arvestades;

I. EUROOPA PATENDI JA ELi PATENDI KOHTU PEAMISED TUNNUSJOONED

EUROOPA PATENDI JA ELi PATENDI KOHUS

10. Euroopa patendi ja ELi patendi kohtul peaks olema ainupädevus tsiviilkohtumenetlustes, mis on seotud ELi patentide ja Euroopa patentide rikkumiste ja kehtivusega.

11. Vastavalt lepinguprojektile peaks Euroopa patendi ja ELi patendi kohus koosnema esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kantseleist. Esimese astme kohus peaks koosnema kesktalitusest ning kohalikest ja piirkondlikest talitustest.

12. Euroopa Kohus tagab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtte ja selle ühtse tõlgendamise.

KOLLEEGIUMITE KOOSSEIS

13. Patendisüsteemi kasutajate usalduse ja usaldusväärsuseloomiseks ning Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu töö kõrge kvaliteedi ja tõhususe tagamiseks on oluline, et kolleegiumite koosseis koostamisel kasutatakse ressursside koondamise kaudu võimalikult hästi ära kohtunike ja õigusvaldkonna töötajate patendivaidluste kogemusi riigi tasandil. Kogemusi võiks omandada ka teoreetilise ja praktilise õppe teel, mida tuleks korraldada eesmärgiga parandada ja suurendada olemasolevaid ekspertteadmisi patendivaidluste lahendamise alal ning tagada kõnealuste eriteadmiste ja kogemuste laialdane geograafiline jaotumine.

14. Kõik kohalike ja piirkondlike talituste kolleegiumid ning esimese astme kohtu kesktalitus peaksid tagama võrdselt kõrge töökvaliteedi ning õiguslike ja tehniliste ekspertteadmiste võrdselt kõrge taseme.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 14

ET

15. Talitused osalisriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul on algatatud vähem kui 50 kohtuasja aastas, peaksid kas liituma piirkondliku talitusega, kus menetletakse vähemalt 50 kohtuasja aastas või viima istungeid läbi koosseisus, kus üks õiguslikult pädevatest kohtunikest on asjaomase osalisriigi kodanik ja kus kaks õiguslikult pädevatest kohtunikest ei ole asjaomase osalisriigi kodanikud, vaid on patendikohtunike reservist ja nimetatud iga juhtumi puhul eraldi.

16. Talitused osalisriikides, kus kolme järjestikuse aasta jooksul on algatatud enam kui 50 kohtuasja kalendriaastas, peaksid viima istungeid läbi koosseisus, kus kaks õiguslikult pädevatest kohtunikest on asjaomase osalisriigi kodanikud. Kolmas õiguslikult pädev kohtunik, kes on teise riigi kodanik, nimetatakse patendikohtunike reservist. Patendikohtunike reservist tulnud õiguslikult pädevad kohtunikud tuleks nimetada pikaks ajaks, kui see on vajalik suure töökoormusega talituste tõhusaks toimimiseks.

17. Kõik kohalike ja piirkondlike talituste kolleegiumid peaksid patendi tühistamise vastuhagi puhul või rikkumise hagi menetlemise puhul, kui seda soovib üks pooltest, kaasama täiendava tehniliselt pädeva kohtuniku. Kõik kesktalituse kolleegiumid peaksid istungeid läbi viima koosseisus, mis koosneb kahest õiguslikult pädevast kohtunikust ning ühest tehniliselt pädevast kohtunikust. Tehniliselt pädev kohtunik peaks olema kvalifitseeritud asjaomases tehnoloogia valdkonnas ning teda nimetatakse patendikohtunike reservist iga juhtumi puhul eraldi. Kodukorras sätestatavatel teatud tingimustel ja poolte nõusolekul võib kohtuistungeid esimese astme kohus läbi viia üks õiguslikult pädev kohtunik.

18. Kohtunike nimetamine peaks toimuma vastavalt nende õiguslikele või tehnilistele ekspertteadmistele, keeleoskusele ja asjakohasele kogemusele.

19. Kolleegiumite koosseisu ja kohtunike nimetamist käsitlevad sätted peaksid tagama, et Euroopa patendi ja ELi patendi kohus oleks sõltumatu ja erapooletu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 15

ET

PÄDEVUS SEOSES HAGIDE JA PATENDI TÜHISTAMISE VASTUHAGIDEGA

20. Tagamaks, et kohalikud ja piirkondlikud talitused töötaksid kiiresti ja väga tõhusalt, on oluline, et talitustel oleks patendi tühistamise vastuhagi menetlemisel teatud paindlikkus.

a) Otsesed hagid patendi tühistamiseks tuleks menetleda kesktalituses.

b) Rikkumise hagi menetlemise käigus võib esitada patendi tühistamise vastuhagi kohalikule või piirkondlikule talitusele. Asjaomane kohalik või piirkondlik talitus võib:

i) jätkata patendi tühistamise vastuhagi menetlemist või

ii) suunata vastuhagi kesktalitusele ning kas jätkata rikkumise hagi menetlemist või peatada see või

iii) suunata poolte kokkuleppel kogu kohtuasi kesktalitusele otsuse tegemiseks.

MENETLUSE KEEL

21. Lepinguprojekt, põhikiri ja kodukord peaksid kehtestama korra, mis tagaks pooltele keelte kasutamise korra õigluse ja prognoositavuse. Lisaks sellele peaks mis tahes Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu talitus suuliste menetluste puhul võimaldama kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, et asjaomaseid pooli asjakohaseks peetavas ulatuses abistada, eriti kui üks pooltest on VKE või eraõiguslik isik.

22. Kohalike ja piirkondlike talituste menetluskeeleks peaks üldjuhul olema selle osalisriigi või nende osalisriikide keel(ed), kus kõnealused talitused asuvad. Osalisriigid võivad siiski nende territooriumil asuva kohaliku või piirkondliku talituse menetluskeeleks määrata Euroopa Patendiameti ühe ametliku keele või mitu ametlikku keelt. Kesktalituse menetluskeeleks peaks olema patendis kasutatud keel. Apellatsioonikohtu menetluskeeleks peaks olema esimese astme kohtu menetluskeel.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 16

ET

23. Kõik järgnevad küsimused, mis võiksid mis tahes viisil mõjutada Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu lepingus kehtestatud menetluskeelte kasutamise korda, tuleks võtta vastu ühehäälselt.

ÜLEMINEKUAEG

24. Üleminekuaeg ei tohiks olla pikem kui viis aastat pärast Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu lepingu jõustumist.

25. Üleminekuaja jooksul võib Euroopa patendi rikkumist või tühistamist käsitlevaid menetlusi algatada siseriiklikes kohtutes või osalisriigi teistes pädevates asutustes, kellele kuulub jurisdiktsioon vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Üleminekuaja lõpus siseriiklikus kohtus menetluses olevate asjade suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada üleminekukorda.

26. Välja arvatud juhul, kui menetlus on Euroopa patendi ja ELi patendi kohtus juba algatatud, peaks enne Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu lepingu jõustumist antud või taotletud Euroopa patentide omanikel olema võimalus loobuda Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu ainupädevusest, kui loobumisest antakse kohtu kantseleile teada hiljemalt kuu aega enne üleminekuaja lõppu.

ÜLEVAATAMISKLAUSEL, MIS KÄSITLEB KOLLEEGIUMITE KOOSSEISU JA VASTUHAGISID PATENDI TÜHISTAMISEKS

27. Komisjon peaks tähelepanelikult jälgima esimese astme kohtu kolleegiumi koosseisu käsitlevate sätete toimimist, tõhusust ja mõju ning jurisdiktsiooni seoses hagide ja vastuhagidega patendi tühistamiseks, vt eespool punkte 15, 16 ja 20. Kas kuus aastat pärast Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu lepingu jõustumist või pärast seda kui Euroopa patendi ja ELi patendi kohus on teinud piisavalt otsuseid rikkumist käsitlevate kohtuasjade kohta (umbes 2000), olenevalt milline põhjus on ajaliselt hilisem, peaks komisjon (seejärel vajadusel korrapäraselt), tuginedes laiaulatuslikele konsultatsioonidele kasutajatega ning Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu arvamuse alusel koostama aruande soovitustega asjaomaste sätete jätkamise, tühistamise või muutmise kohta ning esitama selle segakomiteele, kes peaks otsuse vastu võtma.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 17

ET

28. Komisjon peaks eelkõige kaaluma alternatiivseid lahendusi, mis tugevdaksid kohalike ja piirkondlike talituste kolleegiumite koosseisu rahvusvahelisust ning mis muudaks patendi tühistamise vastuhagi või kogu kohtuasja kesktalitusele suunamise sõltuvaks mõlema poole nõusolekust.

EUROOPA PATENDI JA ELi PATENDI KOHTU RAHASTAMISE PÕHIMÕTTED

29. Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu tegevust rahastatakse Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu enda kohtulõivudest tulenevatest rahalistest tuludest ning vähemalt punktis 24 osutatud üleminekuajal vajaduse korral Euroopa Liidu eelarvest ja ELi liikmesriikide hulka mittekuuluvate osalisriikide maksetest.

30. Osalisriik, mis rajab kohaliku talituse, annab selle tegutsemiseks vajalikud vahendid.

31. Kohtulõivud peaks kehtestama segakomitee komisjoni esitatud ettepaneku alusel, mis peaks hõlmama komisjoni hinnangut Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu eeldatavate kulude kohta. Kohtulõivud kehtestatakse sellisel tasemel, mis tagab õige tasakaalu õiguskaitse õiglase kättesaadavuse põhimõtte, eriti VKEdele ja mikroettevõtjatele, ning Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu kantud kulude hüvitamiseks poolte poolt makstava piisava tasu vahel, tunnistades asjaomaste poolte majanduslikku kasu ning tasakaalustatud eelarvega omavahenditest rahastatava kohtu eesmärki. Võib kaaluda ka sihtotstarbelisi toetusmeetmeid VKEdele ja mikroettevõtetele.

32. Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu tegevus peaks olema korraldatud kõige tõhusamal ja kulutasuvamal viisil ning peaks tagama võrdse juurdepääsu õiguskaitsele, võttes arvesse VKEde ja mikroettevõtete vajadusi.

33. Segakomitee peaks regulaarselt jälgima Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu kulusid ja rahastamist ning kohtulõivude tase tuleks kooskõlas punktiga 31 korrapäraselt läbi vaadata.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 18

ET

34. Üleminekuaja lõpus, võttes aluseks komisjoni aruande Euroopa patendi ja ELi patendi kohtu kulude ja rahastamise kohta, peaks segakomitee kaaluma omavahenditest rahastamise eesmärgile suunatud meetmete võtmist.

ÜHINEMINE

35. Esialgu peaks Euroopa Liidu liikmesriikide hulka mittekuuluvate Euroopa patendikonventsiooni osalisriikide puhul olema ühinemine avatud Euroopa Vabakaubanduslepingu osalisriikidele. Pärast üleminekuaega saaks segakomitee ühehäälselt teha otsuse kutsuda Euroopa patendikonventsiooni osalisriike ühinema, kui nad on täielikult rakendanud kõik asjaomased ELi õiguse sätted ning on kehtestanud tõhusad patendikaitse struktuurid.

II. ELi PATENT

TÕLKIMISE KORRALDAMINE

36. ELi patendi määrusele tuleks lisada eraldi määrus, millega reguleeritakse ELi patendi tõlkimise korraldamist, mille nõukogu võtab ühehäälselt vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 118 teise lõiguga. ELi patendi määrus peaks jõustuma koos eraldi määrusega, mis käsitleb ELi patendi tõlkimise korraldamist.

PIKENDAMISLÕIVUD

37. ELi patentide pikendamislõive tuleks kogu patendi kehtivuse jooksul kohaldada järkjärguliselt ning need peaksid koos teiste rakendamisfaasi ajal makstavate lõivudega katma kõik ELi patendi andmise ja haldamisega seotud kulud. Pikendamislõivud tuleks tasuda Euroopa Patendiametile, kes säilitaks pikendamislõivudest 50 % ja jaotaks ülejäänu liikmesriikide vahel vastavalt patendi puhul kasutatavatele jaotamispõhimõtetele.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 19

ET

38. Pärast ELi patendi määruse jõustumist peaks Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjon määrama nii pikendamislõivude täpse taseme kui nende jaotamispõhimõtted. Erikomisjon peaks koosnema vaid ELi ja kõikide liikmesriikide esindajatest. Erikomisjonis ELi ja liikmesriikide võetav seisukoht tuleb kindlaks määrata nõukogus, samaaegselt ELi patendi määruse vastuvõtmisega. Pikenduslõivude taset tuleks lisaks eespool nimetatud põhimõtetele määrata ka innovatsiooni lihtsustamise ja Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime edendamise eesmärgist lähtuvalt. Need peaksid ühtlasi kajastama ELi patendiga kaitstud turu suurust ning olema lähedased erikomisjoni esimese otsuse ajal keskmiseks Euroopa patendiks peetavate patentide pikendamislõivude tasemele.

39. Jaotamispõhimõtted tuleks kehtestada võttes arvesse õiglasi, võrdseid ja asjakohaseid kriteeriume nagu näiteks patendialase tegevuse tase ja turu suurus. Jaotamispõhimõtted peaksid muu hulgas kompenseerima muu ametliku keele olemasolu kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest keeltest, patendialase tegevuse ebaproportsionaalselt madalat taset ja hilisemat Euroopa patendikonventsiooniga ühinemist.

40. Erikomisjon peaks oma otsused korrapäraselt läbi vaatama.

TÕHUSTATUD PARTNERLUS

41. Tõhustatud partnerluse eesmärk on innovatsiooni edendamine patendi andmise korra tõhususe suurendamise teel töö dubleerimise vältimise kaudu, mille eesmärk on patentide kiirem väljastamine, mis suurendab uuenduslike toodete ja teenuste turulepääsu kiirust ning vähendab taotlejate kulusid. Tõhustatud partnerlus peaks kasutama nii tööstusomandi õiguskaitse keskametite olemasolevaid ekspertteadmisi kui suurendama nende võimet tulevikus tõsta patendisüsteemi üldist kvaliteeti.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 20

ET

42. Tõhustatud partnerlus peaks andma Euroopa Patendiametile võimaluse vajadusel korrapäraselt kasutada Euroopa patendiorganisatsiooni liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite otsingutulemusi seoses riigisiseste patenditaotlustega, mille muudab oluliseks hilisem Euroopa patendi taotluse esitamine. Selline tulemus peaks Euroopa Patendiametile olema kättesaadav vastavalt Euroopa Patendiameti kasutuskavale (Utilisation Scheme).

43. Tööstusomandi õiguskaitse keskametitel on oluline roll innovatsiooni edendamisel. Kõikidel tööstusomandi õiguskaitse keskametitel, kaasa arvatud nendel, kes riiklike patentide andmise menetluse käigus otsinguid läbi ei vii, võib tõhustatud partnerluse raames olla oluline roll ning nad võivad nõustada ühenduse patentide võimalikke taotlejaid, eelkõige VKEsid, võtta vastu taotlusi ja jagada teavet patentide kohta.

44. Tõhustatud partnerlus peaks täielikult arvestama Euroopa Patendiameti keskse rolliga Euroopa patentide läbivaatamisel ja andmisel. Tõhustatud partnerluse raames oodatakse Euroopa Patendiametilt, et ta kaaluks osalevate ametite töötulemuste kasutamist, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. Euroopa Patendiametil peaks säilima õigus viia läbi täiendavaid otsinguid. Tõhustatud partnerlus ei tohiks piirata taotlejate võimalust esitada taotlusi otse Euroopa Patendiametile.

45. Tõhustatud partnerlust vaadatakse korraäraselt läbi, võttes asjakohaselt arvesse patendisüsteemi kasutajate arvamusi. Lisaks sellele oleks tagasiside Euroopa Patendiametilt osalevatele ametitele otsinguaruannete kasutamise kohta Euroopa Patendiametis oluline, et võimaldada otsingu protsessi täpsustamist vahendite optimaalse kasutamise heaks.

46. Tõhustatud partnerlus peaks tuginema Euroopa otsingustandardil (European Standard for Searches – ESS), milles on kriteeriumid kvaliteedi tagamiseks. Euroopa otsingustandard peaks lisaks otsingutele sisaldama standardeid muu hulgas koolituste, vahendite, tagasiside ja hindamise kohta.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 21

ET

47. Samaaegselt ELi patendi määruse vastuvõtmisega tuleks nõukogus kindlaks määrata ELi ja liikmesriikide võetav seisukoht tõhustatud partnerluse ja sealhulgas Euroopa otsingustandardi rakendamise kohta ning seejärel tuleks seda rakendada Euroopa patendivõrgustiku, eelkõige kasutuskava ja Euroopa kvaliteedisüsteemi kontekstis Euroopa patendiorganisatsiooni raames.

48. Tööstusomandi õiguskaitse keskametite osalemine tõhustatud partnerluses peaks olema vabatahtlik, kuid kõigile avatud. Kõikide kättesaadavate vahendite kasutamise lihtsustamise ja kogumise vaimus tuleks edendada piirkondlikku koostööd. Lisaks sellele tuleks täiendavalt analüüsida, katsetada ja hinnata võimalust piirata tööstusomandi õiguskaitse keskameti osalemist ühe või mitme konkreetse tehnikavaldkonnaga.

49. Praegu võetud meetmed ei tohiks piirata tõhustatud partnerluse tulevat arengut, sealhulgas Euroopa Patendiameti ja tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahelise partnerluse parandamise viise tulevikus. Sellest tulenevalt peaksid Euroopa Patendiamet ja liikmesriigid esitama igakülgse hinnangu tõhustatud partnerluse toimimise ja tulevase arengu kohta, mis tugineks tööstusomandi õiguskaitse keskametite Euroopa otsingustandardi täitmise rakendamisest ja saavutustest saadud kogemustel.

EUROOPA PATENDIKONVENTSIOONI MUUDATUSED JA ELi ÜHINEMINE EUROOPA PATENDIKONVENTSIOONIGA

50. Selleks, et ELi patent hakkaks kehtima, tehakse Euroopa patendikonventsiooni vajalikus ulatuses muudatusi. EL ja selle liikmesriigid peaksid võtma ja rakendama kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud meetmed ELi ühinemiseks Euroopa patendikonventsiooniga. Selles suhtes vajalikeks peetavad Euroopa patendikonventsiooni muudatused ei peaks hõlmama patendi materiaalõiguse läbivaatamist, mis ei ole seotud ELi patendi loomisega.”

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 22

ET

KO�KURE�TSIVÕIMELISE, I��OVATIIVSE JA KESKKO��AHOIDLIKU EUROOPA SUU�AS – nõukogu järeldused

Arutelu järel võttis nõukogu vastu dokumendis 17179/09 esitatud järeldused.

PAREM ÕIGUSLOOME – nõukogu järeldused

Nõukogu võttis vastu dokumendis 16111/09 esitatud järeldused.

EUROOPA OSAÜHI�G

Kuna kokkuleppeks vajalikku ühehäälsust ei saavutatud, märkis nõukogu, et on vaja teha täiendavat tööd ettepanekuga, mille eesmärk on kehtestada Euroopa oaühingu (ka nn Societas Privata Europaea või SPE) õiguslik vorm.

Komisjon esitas 27. juunil 2008 Euroopa väikeettevõtlusalgatuse meetmete osana määruse eelnõu (11252/08). Nõukogu ettevalmistavad organid on selle mitu korda läbi vaadanud ning nõukogu võttis maikuus toimunud Euroopa väikeettevõtlusalgatuse rakendamist käsitlevatel aruteludel teadmiseks eduaruande (9658/09).

Ettepaneku eesmärk on võtta vastu uus õigusakt, millega edendada piiratud vastutusega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimet, lihtsustades nende asutamist ja tegutsemist ühtsel turul, pakkudes paindlikku äriühinguõigust terves ELis ning vähendades nõuetele vastamise kulusid, mis tekivad VKEde asutamise ja tegutsemise käigus.

SISETURU PRIORITEEDID – nõukogu järeldused

Nõukogu võttis 2010. aasta järgset säästva tööhõive ja majanduskasvu Lissaboni kava silmas pidades vastu järgmised järeldused: (16112/09).

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 23

ET

MUUD KÜSIMUSED

Töölõuna arutelu autotööstuse teemal

Eesistujariik kutsus nõukogu istungiga seotud mitteametlikul lõunasöögil General Motorsi esindajaid üles esitlema oma Euroopa tegevuse ümberkorraldamise kavasid. Pärast esitlust arutasid ministrid autotööstuse olukorda. Eesistujariik märkis sarnaseid seisukohti järgmistes põhimõtetes:

– ümberkorraldatud Euroopa autotööstus peab rajanema Euroopa tugevatel valdkondadel, eelkõige siseturul ja eesmärgil luua keskkonnahoidlikum Euroopa autopark, mis aitab kaasa meie kliimaalaste eesmärkide saavutamisele;

– kogu autotööstus saab edukalt toimida üleeuroopaliste tõhusate tegevusprotsesside abil ja ilma turgu moonutava riigiabita;

– arusaamine tootjate vajadusest kohandada tootmisvõimsust vastavalt turuarengutele;

– liikmesriikidel ja komisjonil on oluline roll teadusuuringute, arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisel, eelkõige Euroopa majanduse elavdamise kava raames võetud tehnoloogiaarenduse meetmete abil;

– tööstussektorile antud mis tahes rahaline abi peab põhinema rangelt objektiivsetel majanduskriteeriumitel, mille komisjon kiidab heaks ja mille üle ta teostab ranget järelevalvet;

– vaja on suuremat läbipaistvust ja teabevahetust ning mittekaubanduslikel tingimustel ei tohi lasta mõjutada General Motorsi või muude autotööstussektori äriühingute poolt võetud ümberkorraldamise meetmete geograafilist jaotumist;

– tuleb järgida teavitamise ja konsulteerimise tavasid ning kasutada tuleks sotsiaalselt vastutustundlikku lähenemisviisi;

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 24

ET

– oluline on vältida liikmesriikide vahelist võidujooksu toetusele ja siseturu killustatust.

Komisjonil paluti nimetatud põhimõtete alusel jätkata ELi poliitikate koordineerimist neis küsimustes, sealhulgas koostada tegevuskava eelhinnang, ning kontrollida vastavust riigiabi ja siseturu eeskirjadele.

Belgia delegatsioon esitas omapoolse panusena teatise (16693/09).

Läänemere uurimisprojekt (BO�US-169)

Komisjon tutvustas lühidalt ettepanekut (15234/09), mille eesmärk on ELi Läänemere riikide algatatud ühise arendus- ja teadusprogrammi (BONUS-169) abil võidelda Läänemere saastatuse, kliimamuutuste, hapestumise, üleekspluateerimise ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu (16768/09).

ITERi termotuumasünteesi katsereaktori projekt

Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni teabe ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni nõukogu 18. ja 19. novembril Cadarache'is (Prantsusmaa) toimunud istungi tulemuste kohta.

Vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia arendamine (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)

Komisjon esitas nõukogule teabe oma teatise kohta, mis käsitleb vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimist (SET-kava). Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) käivitati nõukogu 28. veebruari 2008. aasta järeldustega. Selle eesmärk on puhta, säästva ja tõhusa energiatehnoloogia kiirendatud areng ja laiaulatuslik rakendamine, aidates sellega kaasa Euroopa Liidu 2020. aastaks seatud ambitsioonikate energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele ning 2050. aastaks ülemaailmsele üleminekule vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele.

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 25

ET

Uurimisprojekt Extreme Light Infrastructure (ELI)

Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Rumeenia teadusministrid väljendasid soovi ja valmisolekut luua ELI uurimisprojekt ning kutsusid kõiki liikmesriike selles algatuses osalema (16197/09).

Ettevõtja ja tarbija vaheline piiriülene e-kaubandus ELis

Komisjon tegi lühikokkuvõtte teatisest (15058/09), milles analüüsitakse praeguse poliitika raamistiku mõju kaupade piiriülesele müügile Internetis. Selles osutatakse ka, et e-kaubandus on riikide vahel endiselt väga killustatud, vaatamata piiriülese kaubanduse märkimisväärselt suuremale potentsiaalile. Erinevates poliitikavaldkondades on tuvastatud mitmeid regulatiivtõkkeid.

Konverents „Tarbijaõigused digitaalse infosisu ostmisel” (Stockholm, 4. november)

Eesistujariik teavitas nõukogu konverentsi tulemustest1.

Üleilmne keskkonna- ja turvaseire (GMES):

Komisjon esitas teatise (16546/09) oma GMESi käsitleva teatise kohta: kosmosevaldkonnaga seotud ülesanded ja edasised sammud (15496/09).

Hasartmängud ja kihlveod ELis

Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariigi aruande (16571/09) ELi liikmesriikides hasartmängude ja kihlvedude korraldamist käsitleva õigusraamistiku kohta. Eesistujariik Rootsi viis läbi mitu ekspertide kohtumist, kus käsitleti parimate tavade vahetamist ja eelkõige hasartmängude sotsiaalmajanduslikke kulusid, hasartmängudega seotud vastutuse alaseid meetmeid ning reklaami ja kuritegudele õhutamise keeldu.

1 Consumer rights when purchasing digital content

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 26

ET

Ehitustoodete turustamine siseturul

Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariigi eduaruande, milles käsitletakse läbirääkimiste seisu seoses määruse eelnõuga, milles sätestatakse ehitustoodete turustamise ühtlustamistingimused (16570/09).

Parem õigusloome: heade näidete jagamist käsitlev praktiline tegevus

Eesistujariik tegi lühiülevaate sellise uuringu tulemustest, kus kutsuti liikmesriike üles esitama näiteid parema õigusloome alastest meetmetest ja nende mõjudest (16596/09).

Google Books

Komisjon esitas konkurentsivõime ministritele kirjaliku aruande „Google Library” projekti puudutava kollektiivhagi kokkuleppe kavandi kohta. Aruanne esitati ka nõukogu 26.–27. novembri istungile (haridus, noored ja kultuur) (15109/09).

Järgmise eesistujariigi tööprogramm

Hispaania delegatsioon teavitas nõukogu konkurentsipoliitika valdkonna tööprogrammist Hispaania eesistumise ajal 2010. aasta esimesel poolel. See programm on kooskõlas Hispaania, Belgia ja Ungari eesistumiseks koostatud ühise programmiga, mis hõlmab ajavahemikku jaanuar 2010 – juuni 2011 (16771/09).

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 27

ET

MUUD HEAKSKIIDETUD PU�KTID

SISETURG

Piirmäärad lepingute sõlmimiseks – riigihanked

Nõukogu otsustas mitte vastu olla komisjoni määruse vastuvõtmisele, mille eesmärk on kohandada järgmistes õigusaktides sätestatud hankemenetluste puhul kohaldatavaid piirmäärasid:

– direktiiv 2004/17/EÜ vee-, energeetika-, transpordi ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate kohta;

– direktiiv 2004/18/EÜ riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta; ja

– direktiiv 2009/81/EÜ kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lepingut sõlmimise kohta.

ÜLDASJAD

Lissaboni lepingu rakendamine – ametisse nimetamised

Nõukogu võttis ühisel kokkuleppel järgmiseks komisjoni presidendiks valitud José Manuel Durăo Barrosoga ja kooskõlas Lissaboni lepingu artikli 17 lõigetega 3, 4 ja 7 vastu nimekirja teistest isikutest, keda ta soovitab nimetada komisjoni liikmeteks ajavahemikuks komisjoni praeguse ametiaja lõpust kuni 31. oktoobrini 2014 (16937/09).

Sellest eraldi nimetas Euroopa Ülemkogu komisjoni presidendi nõusolekul ja Lissaboni lepingu artikli 18 lõike 1 kohaselt Catherine Ashtoni liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks ajavahemikuks komisjoni praeguse ametiaja lõpust kuni 31. oktoobrini 2014 (1/09).

3.-4.XII.2009

17076/09 (Presse 365) 28

ET

Vastavalt Lissaboni lepingu artikli 17 lõike 7 kolmandale lõigule kiidetakse komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning teised komisjoni liikmed Euroopa Parlamendis heaks ühtse nimekirja alusel.

PÕLLUMAJANDUS

Põllu- või metsamajanduslike traktorite tüübikinnitus – kontrolliga regulatiivmenetlus

Nõukogu otsustas mitte vastu olla komisjoni otsuse vastuvõtmisele, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil mitmeid direktiive, mis on seotud põllu- või metsamajanduslike traktorite tüübikinnitusega. Kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt võib nõukogu olla vastu komisjoni õigusakti vastuvõtmisele juhul, kui ettepanek ületab komisjoni rakendusvolitusi, ei ole kooskõlas põhiakti eesmärgi või sisuga või ei pea kinni subsidiaarsuse või proportsionaalsuse põhimõttest, kui regulatiivkomitee on eelnevalt komisjoni kavandatud meetmeid toetanud.