KAAS

Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet

Pärnu- Viljandi regioonRoheline 64, 80010 Pärnu

tel 447 7388parnu@keskkonnaamet.ee

www.keskkonnaamet.ee

KÜLASTUSINFOPärnu külastuskeskus, Uus t 4, Pärnu

tel 447 3000, 5330 4134parnu@visitestonia.com

www.visitparnu.comAvatud: 15.05–15.09 E-P 9.00–18.00

16.09–14.05 E-R 9.00–17.00, L–P 10–14.00

Trükise koostajad: M. Palginõmm, M. Merivee

Esikaane foto: Vaade Pärnu rannaniidu looduskaitsealale ja Pärnu linnale,

M. Kose Küljendus: Akriibia OÜ

Trükk: Aktaprint AS

©Keskkonnaamet 2012

KÜLASTAJA MEELESPEA● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju

maavaldajale. Tarastatud / tähistatud eramaal liikumiseks vajad oma-niku luba.

● Hoia kaitseala puhtana, ära viska prügi maha.● Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teedel ja pargi

ainult parklas.● Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel.● Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga, Pärnu jõel on lubatud

mootoriga ujuvvahendiga liiklemine.● Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.● Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.

Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest kesk-konnainspektsiooni tel 1313.

Pärnu

PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA Pärnu rannaniidu looduskaitseala loodi 1958. aastal algse põhi-sihiga kaitsta rannaroostikku kui lindude pesitsemisala. 2007. aastal laiendati ala praeguste piirideni. Täna hõlmab kaitseala 371,4 ha (96% jääb Pärnu linna), koosnedes kolmest eraldiasetse-vat osast: suurim neist ulatub Tervise Paradiisist kuni Raekülani, sellele lisandub naisteranna tagune rannikulõugas ja Vana-Pärnu rannaniidud. Looduskaitseala eesmärk on hoida väärtuslikke elupaiku: rannikulõukaid e sonne, rannaniite, valgeid luiteid e liikuvaid rannikuluiteid.

Rannaniidul kasvavad mitmed kaitstavad taimeliigid, nagu näiteks soohiilakas, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine neiu-vaip jt. Rannaniit on oluline lindude rändeaegne peatuspaik ja pesitsemisala. Kaitsealal pesitsevad näiteks kiivitaja, punajalg-tilder, liivatüll jt.

Pärnu jõe paremkaldal, kaitseala Vana-Pärnu vööndis asu-vast linnuvaatlustornist avaneb hea vaade nii rannaniidule kui ka Pärnu lahele. Kõige huvitavam on vaadelda siinset linnuelu veelindude kevadisel rändeajal.

KAITSEALUSED PÄRNU PARGIDEakad pargid on oluline osa linna loodus- ja kultuuripärandist. Vanapark, esimene Pärnu linnas, rajati 1831. aastal. Rannapargi kujundamisega alustati 1882. aastal. Tollane linnapea Oscar Ale-xander Brackmann tellis maastikuarhitekt Georg Kuphaldt`ilt lin-nakujunduskava, mis valmis 1889. aastal ja oli aluseks parkide vööndi edasisele kujundusele. Pärnu on ilus. Harva leidub sel-last õnnelikku kooskõla kolme tähtsama loodusvara ühenduses, nagu seda on äärmiselt soe merevesi, lakkamatu päikese võlu

Foto: Balti sõrmkäpp, Mati Kose

Foto: Vaade Pärnu Vallikäärule ja Valli pargile, M. Kose

Foto: Rannapark, L. Michelson

Foto: Öösorr, M. Kose

Foto: Vaade Pärnu jõele, M. Kose

ning avar, pehmeliivaline ja sile mererand, mis põlise pargiga var-jatud külmade tuulte eest. Suvine Pärnu otse upub rohelusse – nii iseloomustati 1936. aastal kuurortlinna miljööd.

Pärnu linnaparkidest on kaitse all kuus parki: Rannapark, Vana-park, Lydia Koidula, Valli, Munamäe ja Annemõisa park. Pärnu kaunid varjulised pargid koos võimsate tamme- ja pärnaalleedega on hin-natud kultuuriürituste, kohtumiste ning puhkepaigana. Linna ühes armastatuimas, Lydia Koidula pargis paikneb Eesti kuulsale poetes-sile pühendatud mälestussammas (skulptor Amandus Adamson). Rannapargis asuvad 1905. aastal valminud juugendstiilis Ammende villa, Kuursaal 19. sajandi lõpust, funktsionalistlikus stiilis Rannaho-tell ja Rannakohvik ning hotell-pansion Vasa (1937–1940).

NIIDU MAASTIKUKAITSEALALinna serva, Pärnu jõe paremkaldale rajati linnapea O. Brackmanni algatusel 20. sajandi alguses alamast soost linnaelanikele kooskäi-miskoht. See kujunes armastatud väljasõidukohaks ning loodusväär-tuste säilimise eesmärgil võeti Niidu mets 1958. aastal üksikobjektina kaitse alla. Mosaiikse ala – aedlinna elemendid, eakas parkmets, jõeäärne niit ja vanamets – kaitseks moodustati 2007. aastal Niidu maastikukaitseala (85 ha).

Siinsed metsad on erivanuselised ja liigirikkad. Väärtuslikest metsakooslustest esineb siin soostunud sanglepapuistuid ja lam-mimetsa. Alal kasvavate puude vanus äratab aukartust: 100-aas-tased tammed, 130-aastased sanglepad, 180-aastased pärnad ja 150-200-aastased männid. Kohata võib mitmeid huvitavaid linnuliike: nõmmelõokest, koldvinti, taiti, kodukakku, õõnetuvi, jäälindu ja hallpea-rähni. Kaitseala läbib Pärnu jõe paremkaldal olümpiavõitja Jüri Jaansoni nimeline terviserada, mis pakub häid võimalusi puh-kamiseks ja sportimiseks.

PÄRNU MAASTIKUKAITSEALA Pärnu maastikukaitseala (517,6 ha, sellest 0,2 ha jääb Pärnu linna) loodi linna rohelise vööndi osana 2007. aastal. Kaitse-alal paiknevad väärtuslikud elupaigad: metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod, vanad loodusmetsad, rohun-diterikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Vahel-duval maastikul kasvavad mitmed haruldased taimeliigid nagu näiteks suur käopõll, laialehine neiuvaip, harilik ungrukold jt. Huvitavatest lindudest on siin elupaiga leidnud herilaseviu, laanepüü, händkakk, öösorr, hallpea-rähn, musträhn, nõm-melõoke, punaselg-õgija ja väike-kärbsenäpp. Kaitsealal elab haruldane kivisisalik. Pärnu maastikukaitseala on linlaste armastatud marja- ja seenemets, tunnustatud spordiürituste toimumise paik.

KAITSEALUSED PÕLISPUUDPärnu linnas on üksikobjektidena kaitse all kaks põlispuud: tamm Kooli tänav 3 ja Peksumänd. 300-aastane Peksumänd kasvab linna servas endisaegse Tammiste mõisa territooriumil. Kaitsealune puu on halvas seisundis, tema üks haru on mur-dunud. Rahvapärimuse järgi seoti puu külge mõisa pärisorje, kellele anti ihunuhtlust.

PÄRNU JÕE LOODUSALAPärnu jõe loodusala (189 km, sellest 10 km Pärnu linnas) on loodud 2007. aastal jõgede ja ojade elupaigatüübi ning kait-sealuste liikide kaitseks ning kuulub Natura 2000 võrgustikku. Loodusalal on kaitse all: harilik hink, harilik võldas, jõesilm, merisutt, lõhe ja paksukojaline jõekarp.

PÄRNU LINNAkaitstavad

loodusobjektid

PÄRNU LAHE LINNUALAPärnu lahe linnuala on Eesti üks suuremaid linnualasid: see hõlmab veeala 102 800 ha (sellest Pärnu linna jääb 230 ha) ja maismaad 362,8 ha. Linnuala loodi 2004. aastal kaitsealuste lindude elupaikade kaitseks ning see kuulub Euroopa ja ka rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Kevad- ja sügisrändel võib siin loendada enam kui 20 000 veelindu. Olulisim on Pärnu laht väikeluige, laululuige ning valgepõsk-laglede jaoks.

®

EE

E

E

E

E

PÄR

NU

Hirve

Laan

e

Tori

Jakobi

Aisa

PÄRN

UVA

NAP

ARK

Vingi

Aida

Karja

Haaps

alu

Pikk

Vana

parg

i

Rää

ma

Luha

Vana

-Sau

ga

Pärn

a

LYD

IA

KO

IDU

LAPA

RK

Lein

apar

k

NII

DU

MA

AST

IKU

-K

AIT

SEA

LAM

UN

AM

ÄE

PARK

VALL

IPA

RK

Pek

sum

änd

Tam

mPÄ

RN

UR

AN

NA

NII

DU

LOO

DU

SKA

ITSE

ALA

AN

NE

MÕ

ISA

PARK

PÄRN

U R

ANN

APAR

K

Vesk

ikär

a

Metsa

Kauba

sada

ma tee

Karu

ssel

li

Suur

-Jõe

Pirni

Metsa

Põhj

a

Liblika

Mäe

Mere

Torm

i

Aisa

Ring

i

Papl

i

Suur

-Jõe

Lembit

u

Vambo

la

Käo

Supeluse

Meelise

Lehe

Niidu

Männik

u

Tarva

Ugandi

Kuuse

J.V.

Jann

seni

Oja

Paide m

nt

Lai

A.H

.Tam

msa

are pst

A.H.

Tam

msa

are

pst

Mai

Aia

Riia m

nt

Ehita

jate

tee

Lõun

a

Tam

mis

te te

e

Tam

mis

te te

e

Haa

psal

u m

nt

Rann

a ps

t

Papiniidu

Vee

Riia m

nt

Riia m

nt

Akadeemia

Liiva

Riia,Tartu

Tam

mis

te

Kastani

PÄRNU JÕGI

Saug

a jõgi

PÄRNU JÕGI

Espl

anaa

di

ga

Jaani

Pääsusilm

a

Jaama

Karja

Kanali

Suur

-Jõe

Suu

r-Jõe

Pae

Harju

Lään

e

Lään

e

Käo

Järva

Lõun

a

Kanali

Karja

Karjamaa

Merimetsa

Tähe

Papi

niidu

Mai

Raja

Lao

Rann

a ps

t

KullerkupuUuemetsa tee

Vesi

kaar

e te

e

Sinilille

Ravi

Orava

Karjamaa

Uku ps

t

Kooli

Mõrra

Vee

Saare

Harju

HobuseLubja

Kesk

Kesk

Roosi

Emajõe

Rin

gi

Ringi

Side

Lenn

uki

Luha

Põllu

Haraka

Merimets

a

Kalevi pst

Ravi

Mer

ekal

daSo

o

Mere pst

Mer

ekal

da

Oja

Lenn

uki

Soo

Põllu

Kuni

nga

Kuu

Pard

i

Peetri

Järva

Haraka

Laine

PÄR

NU

RA

NN

AN

IID

ULO

OD

USK

AIT

SEA

LA

PÄR

NU

RA

NN

AN

IID

ULO

OD

USK

AIT

SEA

LAPÄ

RN

U L

AHE

LIN

NU

ALA

PÄ

RN

U

LA

HT

Tallinn

Tallin

n

Rakve

re

Nõl

v / S

lope

Tran

siitt

ee /

Thro

ugh

road

Täna

v / S

treet

Pinn

aste

e / U

npav

ed ro

adR

ada

/ Pat

h

Kül

astu

skes

kus /

Vis

it ce

ntre

Kai

tsea

lune

puu

/ Pr

otec

ted

tree

Vaat

etor

n / O

bser

vatio

n to

wer

§

Kai

tsea

la /

Con

serv

atio

n ar

ea

Muu

l / J

etty

1:20

000

1 cm

kaa

rdil

= 20

0 m

lood

uses

©G

eoda

ta 2

012

®