pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumikinnitatud sütevaka gümnaasiumi toetajate Ühenduse...

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

ÕPPEKAVA

2008

Sisukord I Üldosa..........................................................................................................................4 PÕHIKOOLI AINEKAVAD.......................................................................................18 Eesti keel 4.- 9. klassile...............................................................................................18 Inglise keele ainekava ..................................................................................................31 Vene keele ainekava ....................................................................................................42 Saksa keele ainekava....................................................................................................56 Prantsuse keele ainekava..............................................................................................76 Matemaatika.................................................................................................................90 Loodusõpetus .............................................................................................................107 Geograafia..................................................................................................................115 Bioloogia ainekava.....................................................................................................123 Keemia ainekava........................................................................................................132 Füüsika ainekava........................................................................................................136 Ajaloo ainekava .........................................................................................................139 Ühiskonnaõpetuse ainekava.......................................................................................147 Inimeseõpetus ............................................................................................................150 Muusika ainekava ......................................................................................................157 Kunstiõpetuse ainekava .............................................................................................177 Kehalise kasvatuse ainekava......................................................................................184 Tütarlaste käsitöö ja kodunduse ainekava..................................................................194 Töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekava.........................................................................200 Usundiloo ainekava....................................................................................................205 Informaatika ainekava................................................................................................208 GÜMNAASIUMI AINEKAVAD .............................................................................211 Kirjanduse ainekava...................................................................................................211 Eesti keele ainekava...................................................................................................219 Inglise keele ainekava ................................................................................................223 Vene keele ainekava ..................................................................................................233 Saksa keele ainekava..................................................................................................243 Prantsuse keel...........................................................................................................260 Ladina keele ainekava................................................................................................268 Matemaatika ainekava ...............................................................................................271 Geograafia ainekava...................................................................................................284 Bioloogia ainekava.....................................................................................................289 Keemia ainekava........................................................................................................293 Füüsika ainekava........................................................................................................295 Ajaloo ainekava .........................................................................................................307 Ühiskonnaõpetuse ainekava.......................................................................................323 Inimeseõpetuse ainekava ...........................................................................................326 Psühholoogia ainekava...............................................................................................330 Filosoofia ajaloo ainekava. ........................................................................................333 Muusika ainekava ......................................................................................................345 Kunstiajaloo ainekava................................................................................................352 Kehalise kasvatuse ainekava......................................................................................354 Eetika .........................................................................................................................362 Sotsioloogia ainekava ................................................................................................364 Politoloogia ainekava.................................................................................................366 Usundiloo ainekava....................................................................................................369

2

GÜMNAASIUMI VALIKAINED ............................................................................371 Meediaõpetus .............................................................................................................371 Eesti kunst..................................................................................................................372 Etikett .........................................................................................................................374 Võõrkeelne kirjandus .................................................................................................376 Interlingua ainekava...................................................................................................377 Riigikaitseõpetus........................................................................................................378 Matemaatika riigieksamiks ettevalmistus ..................................................................379 Tarbekunst..................................................................................................................381 Teatrilugu...................................................................................................................383 Väitlus ja avalik esinemine ........................................................................................384 Praktiline psühholoogia .............................................................................................385 Informaatika...............................................................................................................386 Usundilugu.................................................................................................................387 Tööalane karjäär.........................................................................................................388 Giidinduse alused.......................................................................................................390 Kirjandus ja kinokunst ..............................................................................................392

3

Vastu võetud Pärnu Sütevaka Humanitaar-gümnaasiumi Nõukogu koosolekul

02.10.2007.a Kinnitatud Sütevaka Gümnaasiumi Toetajate

Ühenduse üldkoosolekul 18.10.2007 .a.

I Üldosa 1. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium on erakool, mille motoks on “Vabadus! Loovus! Vastutus!” Kooli õppe- kasvatustöö üldeesmärk on aidata kujuneda isiksustel, kes

• on konkurentsivõimelised jätkamaks õpinguid kõrgkoolides • mõtlevad kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt • peavad lugu enesest ja kaasinimestest; oma ja teiste rahvaste kultuurist • oskavad oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata • suudavad valida, otsustada ja vastutust kanda

2. Õppekava põhimõtted Üldeesmärkidest tulenevalt lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Terviklikkus Õppekava lähtub humanitaarharidusele omasest maailmatunnetuse terviklikkusest. Rõhutades interpretatiivset ja loovat lähenemist, väärtustatakse ka reaalteaduslikku, kvantitatiivset ainekäsitlust. Õppekava tasakaalustatus, integratiivsus ja avatus Õppekava hõlmab kõik tähtsad eluvaldkonnad. Õpetuse sisu valikul on arvestatud rahvuskultuuri, Euroopa ja maailmakultuuri; teoreetilise ja praktilise tegevuse tasakaalu; igapäevast toimetulekut ja tulevikuvajadusi; ainetevahelisi seoseid. Õppekava on avatud nendele muutustele, mida toob kaasa aeg. Õppija aktiivsus, loovus ja vastutus Õppekavas rõhutatakse individuaalseid valikuid ja innovatiivsust ning õpetaja ja õpilaste vahelisi kokkuleppeid ainekava kujundamisel. Õppekava rõhutab õppija vastutust oma tegevuse ja õpitulemuste eest. See eeldab pidevat enesearendamist, oma õppimise mõtestamist ja eesmärgistamist. Õpetaja isikupärane lähenemine Õppekava rõhutab õpetaja rolli juhendajana teadmiste ja kogemuste omandamisel antud ainevaldkonnas. Õppekava kujundamisel lähtutakse tõdemusest, et õpetamine ja õppimine on loov protsess, mis eeldab isikupärast lähenemist nii ainele kui õpilastele. 3. Õppesuunad, kohustuslikud ja valikained II ja III kooliastmes (progümnaasiumis) lähtutakse riiklikust õppekavast. Valikainetena õpetatakse C-võõrkeelt(saksa, prantsuse või vene keel), usundilugu ja informaatikat. Riiklikust õppekavast suuremas mahus õpetatakse B-võõrkeelt, A-võõrkeelt ja matemaatikat. A-võõrkeeleks on inglise keel; B-võõrkeeleks saksa, vene või prantsuse keel. Gümnaasiumis võib õpilane valida 2 õppesuuna vahel – humanitaarainete süvakallak ja sotsiaalteaduste süvakallak. Mõlemas suunas õpetatakse süvendatult kirjandust, A- ja B- võõrkeelt, filosoofiat, psühholoogiat ja ladina keelt.

4

Humanitaarkallakus õpetatakse riiklikust õppekavast enam ajalugu. Sotsiaalteaduste õppesuunas õpetatakse valikainetena politoloogiat ja sotsioloogiat. Lisaks kohustuslikele ja kooli poolt valitud valikainetele on gümnaasiumiastme õpilastel võimalik valida järgmisi valikaineid: informaatika, väitlus, etikett, usundilugu, riigikaitse, meedia, teatrilugu, matemaatika, kunst, tarbekunst, praktiline psühholoogia, noortekoor, interlingua, võõrkeelne (inglise) kirjandus. Tertia astmes (10. kl) on õpilasel kohustuslik valida üks valikaine, secunda astmes (11. kl) ja primas (12. kl) kaks valikainet. Gümnaasiumiastme klassides koostavad õpilased vastavalt juhendile uurimusliku töö-aastatöö; 12. klassis uurimuslik lõputöö. Põhikooli kohustuslikud õppeained II kooliaste (4. - 6. klass) Eesti keel ja kirjandus A-võõrkeel (inglise) B-võõrkeel (saksa, prantsuse või vene keel) Matemaatika Loodusõpetus Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Tööõpetus Valikained: usundilugu, C-võõrkeel (vene, prantsuse või saksa keel) III kooliaste (7. - 9. klass) Eesti keel ja kirjandus A-võõrkeel(inglise) B-võõrkeel (saksa, prantsuse või vene keel) Matemaatika Loodusõpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Tööõpetus Valikained: C-võõrkeel (vene, prantsuse või saksa keel), informaatika, usundilugu Gümnaasiumi kohustuslikud õppeained: Eesti keel Kirjandus

5

A-võõrkeel (inglise keel) B-võõrkeel (saksa, prantsuse või vene keel) Matemaatika Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Psühholoogia Ühiskonnaõpetus Muusika Kunst Kehaline kasvatus Valikained: ladina keel, filosoofia, psühholoogia, eetika, politoloogia, sotsioloogia 4. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Õppesisu ja õppetegevuse integreerimiseks kasutatakse ainekavu läbivaid teemasid. Läbivate teemade käsitlemine puudutab õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohast olulisi eluvaldkondi, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Teemade valikul arvestatakse seotust õppija elukogemuste ja probleemidega, teemade rõhuasetused kooliastmeti on erinevad. Läbivate teemade õpetus realiseerub õppevormide mitmekesisuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, uurimistööd, referaadid jne. Oluliseks on õpetajate koostöö, aga ka õppetöö kavandamine õpetajate-õpilaste koostöös. 4.1 Keskkond ja säästev areng

Teadvustatakse loodus-, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna seoseid, rõhutades eriti säästlikku suhtumist ümbritsevasse elukeskkonda, säästliku arengu ideed. Inimese, looduse ja ühiskonna vastastikuseid suhteid käsitledes kujundatakse õpilaste väärtushinnanguid ja käitumisnorme. Paikkonna kaudu teadvustatakse ümbritseva maailma mitmepalgelisust ja nähtuste omavahelist seotust. Õpetatakse nägema keskkonnaprobleeme ja leidma neile lahendusvõimalusi, mõistma inimese sõltuvust loodusvaradest ja looduse iseuuendumisvõimet ning keskkonnaseisundit, mõistma ja hindama keskkonda säästvat eluviisi. Teema on oluline kõigis kooliastmetes. Teema käsitlemisel kujundatakse järgmised pädevused: põhikooli lõpetaja • tunneb loodus-ja keskkonnakaitse aluseid • mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid • oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes • omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest • oskab kasutada keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt ning kujundada oma

arvamust • toimib keskkonda säästvalt gümnaasiumi lõpetaja • mõistab looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid • väärtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda • omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonna- ja

sotsiaalprobleemidest • oskab hinnata inimtegevuse mõju keskkonna seisundile

6

• aitab oma tegevusega kaasa keskkonna säästvale arengule

4.2 Tööalane karjäär ja selle kujundamine Õppeainete või ainevaldkondade käsitlemine seostatakse sobivalt nendega haakuvate majandusharude ning elukutsetega. Antakse õpilastele teavet erinevatest elukutsetest, kutsetele esitatavatest nõuetest, õppimisvõimalustest Eestis ja mujal. Õpetatakse analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, nägema-hindama oma soove ja võimalusi, end elukutsevalikuks teadlikult ette valmistama.

Teema on eriti oluline III kooliastmes ja gümnaasiumiastmes. Teema käsitlemisel kujundatakse järgmised pädevused: põhikooli lõpetaja

• tunneb ja teab iseenda võimeid, huve ja isiksuseomadusi valimaks õige elukutse • tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu • oskab koguda erinevate elukutsete kohta infot, seda süstematiseerida ja analüüsida • omab teadmisi tööturu kohta • oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive

gümnaasiumi lõpetaja • mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega • oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta • oskab teha karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi ning oskusi,

väärtushinnanguid ja edukriteeriume • oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida

4.3 Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Kujundatakse iseseisvaid, kriitilisi ja analüütilisi info loojaid ja tarbijaid. Antakse teadmisi teabe struktuurist ja omadustest ning teabe edastamise ja vastuvõtmise seaduspärasustest; arendatakse õpilaste võimet korrastada ja mõtestada teavet. Selleks kasutatakse kooli arvutiklassi, kus on interneti püsiühendus, iga õpilane/õpetaja võib omada e-posti aadressi. Koolil on oma kodulehekülg, soovijatel on võimalus teha oma kodulehekülgi. Arvutit kasutatakse erinevates ainetundides. Meediaõpetusega taotletakse, et õpilane õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama. Kujundatakse vajadus ja harjumus suhelda erinevate meedialiikidega. Teema on oluline III kooliastmes ja gümnaasiumis. Kujundatavad pädevused: põhikooli lõpetaja • oskab käsitseda arvuti seadmeid ja hankida arvuti abil informatsiooni • teab tekstitöötlusprogrammide kasutamise põhilisi operatsioone • tunneb ja oskab kasutada põhifunktsioone tabeltöötluses • teab erinevaid meediažanre • oskab suhelda ajakirjanikuga gümnaasiumi lõpetaja • oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile • oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas • kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil sisukaid tekste, multimeedia esitlusi,

kuulutusi jms. • oskab teha lihtsamat statistilist analüüsi • mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust • tunneb arvutikasutamise võimalusi erinevates ainevaldkondades • oskab koostada uudist, kommentaari, portreed, arvustust, reportaaži, probleemartiklit • tunneb meedia põhilisi demagoogia- ja manipuleerimisvõtteid

4.4 Turvalisus

7

Turvalisuse teema käsitlemise eesmärgiks on nii looduskeskkonnast kui ka inimeste väärast käitumisest tulenevate ohtude ennetamine ning hädaolukordades õige käitumise kujundamine. Õpitakse tundma erinevate ohuallikate (liiklusõnnetused, narkomaania, tulekahjud, olmekemikaalid jne.) olemust ja vältima ohuolukorda sattumist. Teemat käsitletakse kõikides kooliastmetes. Kujundatavad pädevused kooliastmeti: põhikooli lõpetaja • teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid ja oskab käituda tulekahju

korral • tunneb liikluseeskirju ja täidab neid jalakäijana ning jalgratturina • teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi ja käitub uimastitega seotud situatsioonides

vastutustundlikult • oskab tegutseda õnnetuse korral gümnaasiumi lõpetaja • väärtustab inimese tervist ja elukeskkonda, õpib õigesti hindama võimalikke ohtusid • oskab kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid ja tegutseda õigesti tulekahju korral • teab kuidas ohtlike ainete kasutamine tööstuses mõjutab keskkonda ning teab ohtlike

ainete tähistuse põhimõtteid • teab kiirguskahjustuste ja tuumaõnnetuste korral rakendatavaid meetmeid • teab narkomaania olemust ja selle ravi võimalusi • oskab tegutseda õnnetuste korral

5. Õppekorraldus kooliastmeti

Õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleerib põhidokumendina Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õppekorralduseeskiri. Selles sätestatakse:

• õpilaste immatrikuleerimise ja eksmatrikuleerimise kord; • õppetöö ja õppetöö katkestused; • klassikursuse ja kooli lõpetamise kord; • arvestuste, eksamite ning aasta- ja lõputööde kaitsmise kord; • koolisisene hindamine

Vastuvõtt kooli toimub vastuvõtukatsete alusel 10. ja 5. klassi. Vastuvõtuga seotud probleeme reguleerivad Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vastuvõtueeskirjad ja õppekorralduseeskiri. Õppetöö toimub päevase statsionaarse õppena. Õppeperioodi kestvuseks on 175-190 õppepäeva. Progümnaasiumis on traditsiooniline aineõpe ja gümnaasiumiastmes perioodõpe. Õppeaaasta on põhikooli osas (progümnaasium) jaotatud kaheks semestriks ja gümnaasiumiastmes viieks perioodiks. Õppesemestrite ja perioodide algus ning lõpp õppeaastaks määratakse direktori käskkirjaga. Õppevaheaegade kestvuse määrab gümnaasiumi direktor kooskõlas Gümnaasiumi Toetajate Ühenduse üldkoosolekuga. Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada lisaks kohustuslikele riigieksamitele koolieksamid kirjandusest, filosoofiast ja ladina keelest. Kohustuslik on ka lõputöö. II kooliastmel (4. – 6. klass) on õppekava kujundamise aluseks MINA/MEIE/KODU suhetes EESTIGA. Õppetegevus toimub õppeainete kaupa. Kooliastet iseloomustab rõhuasetus iseseisva mõtlemise oskuste, sealhulgas õpioskuste arendamisele. Arenevad edasi õpiharjumused, täiustuvad õppimisvõtted. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga. Klassi tööd kavandades ja õpilaste tööle hinnanguid andes peetakse silmas, et selles vanuses õpilastele on oluliseks muutunud eakaaslaste tunnustus. Tähtis on luua õppesituatsioone, kus õpilasel on võimalusi eneseteostuseks, eneseusu arendamiseks ja oma tugevate külgede esiletoomiseks. Kasutatakse mitmeid koostöövorme, et õpilane saaks täita erinevaid rolle. Nii areneb otsustamisjulgus, oskus teha valikuid. Püütakse ennetada konflikte eneses ja suhtluses.

8

II kooliastme ülesanne on kujundada järgmised üldpädevused: õpilane

• tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, arvestab seda suhtlemisel;

• hoidub vägivallast, aitab kaaslast; • oskab oma arvamust kujundada ja põhjendada; • oskab teha koostööd, täites rühmas erinevaid rolle ja tunnustada kaaslasi; • peab kinni kokkulepetest, tunneb vastutust oma tegude eest; • hindab teiste inimeste tööd; • oskab oma aega jaotada; • tunneb tervislikku eluviisi ja püüab seda järgida; • peab tähtsaks järjepidevat kehalist ja kunstilist tegevust ja osaleb neis

tegevustes; • tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna; • suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuri • oskab oma tegevust analüüsida ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada,

püüab oma tegevust korrigeerida; • tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid; tunneb ja oskab kasutada

erinevaid tekstiliike ja infokanaleid; • täidab oma ülesandeid korrektselt, püüab oma töid esteetiliselt kujundada; • oskab näha ja sõnastada probleeme, otsida ja kavandada lahendusteid; • osaleb oma õppetöö kavandamises, suudab keskenduda ülesandele; • oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, ning toimib keskkonda säästvalt.

9

II kooliastme tunnijaotusplaan

Õppeaine 4. klass 5. klass 6. klass Eesti keel 5/5 tundi 5/5 tundi 5/5 tundi A-võõrkeel 4/4 tundi 4/4 tundi 3/3 tundi B-võõrkeel 0/4 tundi 2/2 tundi C-võõrkeel 3/3 tundi Matemaatika 5/5 tundi 5/5 tundi 5/5 tundi Loodusõpetus 2/2 tundi 2/2 tundi 3/3 tundi Ajalugu 1/1 tundi 2/2 tundi Inimeseõpetus/ kodanikuõpetus

1/1 tund 2/0 tundi 1/1 tund

Muusikaõpetus 2/2 tundi 2/2 tundi 1/1 tund Kunstiõpetus 1/1 tundi 1/1 tundi 1/1 tund Kehaline kasvatus 3/3 tundi 3/3 tundi 2/2 tundi Tööõpetus/käsitöö/kodundus 2/2 tundi 2/0 tundi 2/2 tundi Usundilugu 1/1 tundi Tunde nädalas 25/25 tundi 28/28 tundi 30/30 tundi III kooliastmel (7.-9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA. Tähtis on süstemaatiliselt avardada õpilaste maailmapilti, aidata neil kujundada oma suhtumist ümbritsevasse, ennast määratleda. Selleks tuleb tunda oma võimeid ja kalduvusi, teada edukuse ja õpiraskuste põhjusi. Õpilastel peaks välja kujunema oma õpistiil, suurenema iseseisvus ja vastutus. Õpilased peavad tegema mitmeid iseseisvaid valikuid ning otsustusi, sealhulgas hariduse jätkamise suhtes. Õpetaja abi töö kavandamisel, eesmärkide teadvustamisel väheneb, tähtsamaks muutub tema nõustaja-juhendaja roll. Põhikooli lõpuastmes ei omata veel üldjuhul piisavalt sotsiaalseid kogemusi ega väljakujunenud eetilisi tõekspidamisi, et erinevates olukordades õigesti otsustada. Seetõttu on olulised mitmeid aineid ühendavad õppeülesanded, kus õpilased asetuvad erinevatesse sotsiaalsetesse rollidesse ja arutlevad otsustuste ning tegevuste võimalike tagajärgede üle. Õpetajad aitavad õpilastel mõista inimestevahelisi psühholoogilisi erinevusi. Tähtis on läbi mängida erinevaid konfliktolukordi ning otsida neile lahendusi. Erinevad rollilahendused ja otsustused õpetavad teistega arvestama ning kujundavad tolerantsust teistsuguse arvamuse suhtes. III kooliastme ülesanne on kujundada järgmised üldpädevused: õpilane

• oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid; • oskab oma seisukohti esitada ja põhjendada, rühmas arutleda ja väidelda; • järgib ühiselu reegleid; • oskab eriolukorda hinnata ja eriolukorras toimida; • tunnetab end oma rahvuse ja kultuuri esindajana ja Eesti kodanikuna; näeb

oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride hulgas; • tunneb oma võimeid ja oskab hinnata oma toimetulekut; • oskab valida sobivaid õppimisvõtteid, kujundada oma õpistiili; • hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista;

10

• jälgib oma tervislikku seisundit, oskab hoida head füüsilist vormi; • oskab seista oma õiguste eest, hoiab oma au ja väärikust; • oskab luua erinevaid tekste; • tunneb arvuti võimalusi, oskab seda töövahendina kasutada; • mõistab inimese ja keskkonna seoseid; • oskab hinnata esteetilisi väärtusi; • teab edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid; • oskab teha valikuid, arvestades tagajärgi.

III kooliastme tunnijaotusplaan

Õppeaine 7. klass 8. klass 9. klass

Eesti keel ja kirjandus

4/4 tundi 4/4 tundi 4/4 tundi

A-võõrkeel 3/3 tundi 3/3 tundi 3/3 tundi B-võõrkeel 3/3 tundi 3/3 tundi 3/3 tundi C-võõrkeel 0/1 tundi 2/2 tundi 1/1 tundi Matemaatika 5/5 tundi 5/5 tundi 5/5 tundi Loodusõpetus 2/2 tundi Geograafia 2/2 tundi 2/1 tundi 2/1 tundi Bioloogia 2/2 tundi 1/2 tundi 1/2 tundi Keemia 2/2 tundi 2/2 tundi Füüsika 2/2 tundi 2/2 tundi Ajalugu 2/2 tundi 2/2 tundi 2/2 tundi Inimeseõpetus 1/0 tundi 0/1 tundi Ühiskonnaõpetus 2/2 tundi Usundilugu 1/0 tundi Muusika 1/1 tundi 1/1 tundi 1/1 tundi Kunst 1/1 tundi 1/1 tundi 1/1 tundi Kehaline kasvatus 2/2 tundi 2/2 tundi 2/2 tundi Tööõpetus 2/2 tundi 2/2 tundi 0/2 tundi Informaatika 2/0 tundi Tunde nädalas 30/30 tundi 32/32 tundi 34/34 tundi

Gümnaasiumis (10.-12. klass) on õppekavaterviku kujundamisel keskmes MINA suhted ÜMBRITSEVATE INIMESTE, PAIKKONNA, EESTI, EUROOPA ja MAAILMAGA Kursustena ülesehitatud õppekava õpetamiseks rakendatakse perioodõpet (aineõpetus keskendatakse teatud õppeperioodidele) Gümnaasiumi ülesanne on kujundada järgmised üldpädevused: õpilane

• oskab suhelda, käitub tolerantselt ja olukorrale sobivalt; • oskab argumenteeritult väidelda; • oskab valida töövormi ja korraldada koostööd sihipäraselt; • oskab konflikte vältida ja lahendada; • suhtub kriitiliselt massiteabesse ja -kultuuri; • tunneb globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest; • suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi; oskab

võimalikku edu ja ebaedu ette näha; • vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest;

11

• käitub väärikalt inimesena, oma rahvuse ja riigi esindajana; • elab tervislikult, oskab hoida head füüsilist vormi; • leiab vajalikku infot erinevat laadi tekstidest, kasutab seda eesmärgipäraselt; • kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt ja kriitiliselt; • oskab kasutada arvutit õppimis-ja töövahendina • oskab koostada uurimistööd ja projekti, neid esitleda

12

Gümnaasiumi tunnijaotusplaan. Humanitaarkallak

Õppeaine 10. klass (tertia) 11. klass (secunda) 12. klass (prima) Eesti keel Kirjandus

2 kursust 3 kursust

2 kursust 3 kursust

2 kursust 4 kursust

A-võõrkeel 5 kursust 5 kursust 5 kursust B- võõrkeel 4 kursust 4 kursust 4 kursust Ladina keel 2 kursust 2 kursust 1 kursus Matemaatika 4 kursust 4 kursust 4 kursust Geograafia 2 kursust 1 kursus Bioloogia 2 kursust 2 kursust Keemia 2 kursust 2 kursust Füüsika 2 kursust 2 kursust 2 kursust Ajalugu 3 kursust 3 kursust 3 kursust Filosoofia 2 kursust 2 kursust Inimeseõpetus 1 kursus 1 kursus Ühiskonnaõpetus 2 kursust Usundilugu 1 kursus Muusika 1 kursus 1 kursus 1 kursus Kunst 1 kursus 1 kursus 1 kursus Kehaline kasvatus 2 kursust 2 kursust 2 kursust Eetika 1 kursus Valikaine 1 kursus 2 kursust 2 kursust KOKKU 37 kursust 39 kursust 37 kursust Gümnaasiumi tunnijaotusplaan. Sotsiaalteaduste kallak

Õppeaine 10. klass (tertia) 11. klass (secunda) 12. klass (prima) Eesti keel Kirjandus

2 kursust 3 kursust

2 kursust 3 kursust

2 kursust 4 kursust

A-võõrkeel 5 kursust 5 kursust 5 kursust B- võõrkeel 4 kursust 4 kursust 4 kursust Ladina keel 2 kursust 2 kursust 1 kursus Matemaatika 4 kursust 4 kursust 4 kursust Geograafia 2 kursust 1 kursus Bioloogia 2 kursust 2 kursust Keemia 2 kursust 2 kursust Füüsika 2 kursust 2 kursust 2 kursust Ajalugu 3 kursust 2 kursust 3 kursust Filosoofia 2 kursust 2 kursust Inimeseõpetus 1 kursus 1 kursus Ühiskonnaõpetus 2 kursust Eetika 1 kursus Sotsioloogia 1 kursus Politoloogia 1 kursus Usundilugu 1 kursus Muusika 1 kursus 1 kursus 1 kursus Kunst 1 kursus 1 kursus 1 kursus Kehaline kasvatus 2 kursust 2 kursust 2 kursust Valikaine 1 kursus 2 kursust 2 kursust KOKKU 37 kursust 39 kursust 37 kursust

13

Valikained gümnaasiumis

Aine Tertia Secunda hum Secunda sots Prima Informaatika 1 kursus Väitlus 1 kursus 1 kursus 1 kursus Etikett 1 kursus Matemaatika riigieksamiks ettevalmistus 1 kursus 1 kursus 1 kursus Usundilugu 1 kursus 1 kursus Riigikaitse 1 kursus 1 kursus Teatrilugu 1 kursus Meedia 1 kursus Giidinduse alused 1 kursus 1 kursus 1 kursus Tarbekunst 1 kursus 1 kursus 1 kursus 1 kursus Eesti kunst 1 kursus Interlingua 1 kursus Praktiline psühholoogia 1 kursus Võõrkeelne kirjandus 1 kursus Tööalane karjäär 1 kursus 1 kursus Kirjandus ja kinokunst 1 kursus 1 kursus

Kohustuslik valida 1 kursus 2 kursust 2 kursust 2 kursust

14

6. Hindamine Hindamise eesmärgiks on:

1. Anda teavet õpilase õpiedukusest 2. On aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel 3. Motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima 4. Suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee

valikul. Õpitulemuste hindamine jaguneb: a) õpiprotsessi jooksev hindamine hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase võimeid ja arengut. b) arvestuslik hindamine hinnatakse ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste omandatust ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatavate ülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Arvestuslik hindamine toimub üldreeglina progümnaasiumis semestri lõpus ja gümnaasiumiastmes arvestuste nädalal(perioodi viimane nädal); sisu ja vormi valib õpetaja. Arvestuslik hindamine (arvestused) on sätestatud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õppekorralduseeskirjas. b) kokkuvõttev hindamine hindamisel arvestatakse ainekavas või õpetaja töökavas ettenähtud nõutavaid õpitulemusi semestri-, kursuse- või aasta lõpuks. Õppeaines pannakse välja progümnaasiumis semestri- ja aastahinne; gümnaasiumiastmes kursuse- ja kooliastmehinne. Progümnaasiumis toimuvad semestri lõpus järgmised arvestused ja eksamid: I semester (sügissemester) 6. kl B-võõrkeel(vene, saksa või prantsuse) 7. kl muusika 8. kl eesti keel ja kirjandus 9.kl füüsika, ajalugu II semester (kevadsemester) 5. kl matemaatika 6. kl A-võõrkeel (inglise), loodusõpetus 7. kl eesti keel ja kirjandus, ajalugu 8. kl matemaatika, keemia, A-võõrkeel, bioloogia Hindamise aluseks on Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi nõukogu poolt vastu võetud hindamisjuhend. Õpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:

1. hinne A ehk “suurepärane” silmapaistev ja eriti põhjalik aine tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne õppekirjanduse tundmine. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „A”, kui õpilane on saanud 96-100 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

2. hinne B ehk. “väga hea” - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus; väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Vastustes on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

15

hinnatakse õpitulemust hindega „B”, kui õpilane on saanud 90- 95 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

3. hinne C ehk “hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja vastuste ebatäpsus. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „C”, kui õpilane on saanud 76- 89 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

4. hinne D ehk “rahuldav” õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid vastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „D”, kui õpilane on saanud 66-75 % maksimaalselt võimlikust punktide arvust

5. hinne E ehk “kasin” õpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke.Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „E” , kui õpilane on saanud 50- 65 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

6. hinne F ehk “puudulik” õpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „F”, kui õpilane on saanud alla 50 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks kui see on hinnatud hindele F. Lõpueksamid ja riiklikud tasemetööd hinnatakse vastavalt kaasasolevale hindamisjuhendile. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusel kajastuvad ainult numbrilised hinded. Tähed arvestatakse numbriteks järgmiselt: AB=5, C=4, D E=3, F=2 7. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: Mitmekesisus Projektides kujundatakse õpilaste mitmekülgne kooli- ja klassiväline tegevus ning mitmekesistatakse ainealast tegevust. Antakse võimalus tegutsemiseks ja oma huvide väljendamiseks erinevatele huvigruppidele. Loovus Projektide kaudu rõhutatakse individuaalsust, isikupärasust ja loovust. Silmaringi laiendamine ja esteetilise maitse arendamine ning kujundamine Projektides osalemisel täiustuvad ja arenevad õpilaste teadmised erinevates valdkondades. Uusi kogemusi ja oskusi omandatakse õpilasvahetuse kaudu. Õpitakse tundma rahvuskultuuri ja Euroopa kultuuri. Koostöö lastevanematega Paljudesse projektidesse on kaasatud ka lapsevanemad. Eesmärgiks on arendada koostööd kooli ja lastevanemate vahel. Suuremateks ülekoolilisteks projektideks on: Koolilaager Tantsukavade ülevaatus Lauluvõistlus Väitlusturniir

16

17

Kõnevõistlus Mälumängud Salongiõhtud Teatri ühiskülastused Suuremateks koolidevahelisteks projektideks on: Comenius Kolme kooli kohtumine (Tallinna 21. Kool, H.Treffneri gümnaasium) Võõrkeelealane koostööprojekt Viljandi Paalalinna Gümnaasiumiga Pargijooks (Vanalinna Põhikool, Kuninga Tänava Põhikool) 8. Nõuded õpetaja töökavale Töökava on vormistatud semestrite (progümnaasium) ja kursuste (gümnaasiumisaste) kalenderplaanidena. Näidatud on: tunni teema, põhimõisted kasutatavad meetodid õppekirjandus ja muu õppematerjal õpitulemused hindamine Töökavad kinnitab gümnaasiumi direktor. 9. Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Kooli õppe-kasvatustöö korralduses peetakse silmas õpilaste erinevaid võimeid ja vajadusi. Selleks võimaldatakse õpilastel:

• Võtta osa huviringide tööst • Saada täiendavat ainealast konsultatsiooni õpetajaga kokkulepitud ajal • Saada aineõpetajatelt juhendamist aasta- ja lõputööde tegemisel • Osaleda aineolümpiaadidel ja võistlustel • Osaleda õpilasprojektides • Saada abi koolipsühholoogilt • Sooritada järelarvestusi- ja parandustöid vastavalt õppekorralduseeskirjale

10. Kooliõppekava uuendamise ja täiendamise kord

Õppekava on avatud uuendustele ja täiendustele. Õppekava uuendatakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele, üks kord õppeaasta jooksul.

PÕHIKOOLI AINEKAVAD Eesti keel 4.- 9. klassile Aine õppe-eesmärgid: Põhikooli emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane

oskab suhelda paindlikult ning vestluspartneriga arvestades; kasutab kõnet ja kirja vastavalt olukorrale ja eesmärgile, kirjutab õigesti; suhtub oma keelekasutusse kriitiliselt, on valmis seda täiustama; oskab kasutada

keelekäsiraamatuid ning tunneb selleks vajalikke mõisteid; omandab põhiarusaamad emakeelest ja keelest üldse; arendab isikustiili, kujundab selget ja arusaadavat kõnet ja kirja; oskab lugeda ja kuulata aktiivselt ja kontsentreeritult; loeb eesmärgipäraselt ja mõistab loetut; orienteerub tekstiliikides, sealhulgas massiteabetekstides; huvitub kirjandusest, oskab näha seoseid kirjanduse ja teiste kunstiliikide vahel; valdab kirjandusteooria põhimõisteid, oskab käsitleda ilukirjanduslikku teost ning esitada

argumenteeritud seisukohti; tunneb oma rahvuskirjandust.

. Hindamine: Põhikooli emakeeles hinnatakse järgmisi osaoskusi

lugemisoskus, lugemus, tervikteoste tundmine õigekirjaoskus keele- ja kirjandusteoreetiliste mõistete tundmine ja kasutamine tekstiloome oskus nii suuliselt kui kirjalikult kunstilise teksti esitamine suhtlemisoskus oma mõistuse kasutamise oskus (kriitiline mõtlemine)

Objektid ja vahendid: kirjalikud kodutööd, töövihiku ja vihiku harjutused, tunnikontrollid,

etteütlused, kontrolltööd, suuline esinemine, loovtööd, ümberjutustused, kirjandid, referaadid

Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja

tunneb eesti keele süsteemi ja seda kirjeldavaid põhitermineid; tunneb suulise ja kirjaliku, vaba ja formaalse eneseväljenduse sõnavara- ja stiilierinevusi

ning grammatilisi võimalusi; tunneb lause sisu- ja vormiomadusi; tunneb kirjanduse põhižanre; teab peamisi kirjandusteoreetilisi mõisteid; oskab vältida vigu oma sõna- ja vormivalikus; järgib oma kõnes põhilisi ortoeepianorme; valdab häälikuõigekirja ning kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtteid; tunneb ja rakendab emakeele nimekirjutuspõhimõtteid; oskab kirjavahemärgistada loetelu, vastandust, täpsustust, võrdlust ja seletust; oskab

kirjavahemärke kasutada kõrvallause ja otsekõne piiritlemiseks, samuti lause tegeliku suhtluseesmärgi tähistamiseks tekstis;

18

oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseks, lauseid tekstiks; kõneleb ja kirjutab selgelt ja arusaadavalt; tuleb toime erinevates suhtlusolukordades, tunneb ja järgib eesti keele etiketti; oskab kuulata ja lugeda: oskab teksti liigendada, märkab olulist, eristab peamõtet, tajub

lihtsamat allteksti, tabab teksti eesmärki jne.; oskab loetut analüüsida, loetu üle arutleda ja oma arutlusi kirja panna; kirjutab jutustavaid, kirjeldavaid ja arutlevaid tekste, koostab tarbekirju; osaleb vestluses ja koosolekul: oskab neid juhtida, teha kokkuvõtet, protokollida, sõna

võtta; valdab emakeeletundides kujundatud õpioskusi, nt. märkmete tegemine, skeemide ja

tabelite lugemine ning koostamine, vajaliku info leidmine; oskab kasutada sõnastikke, õigekeelsusallikaid ja muid teatmeteoseid.

19

EESTI KEEL 4. klass Ainemaht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Käsitletavad tervikteosed: O. Luts “Kevade”, A. Lindgren “Bullerby lapsed”, E. Raud “Kalevipoeg”. Lisaks õpilase omal valikul üks T. Janssoni muumiraamat, 1 koomiks, üks röövli- või piraadiraamat. Aine õppesisu: • Tähestikjärjestus. Võõrtähed. Ajaleht, ajakiri. Suur ja väike algustäht. (18 tundi)

Kontrolltöö, etteütlus • Eestimaa – isamaa. Eesti keel – emakeel. Eesti lastekirjanikud. Eepos “Kalevipoeg” ja

Eno Raud. Esperanto. Suur ja väike algustäht. (20 tundi) Sisukontroll, kontrolltöö

• Häälikud ja häälikuühendid. Intervjuu isaga. (15 tundi) Loovtöö – intervjuu, etteütlus

• Jõulud. A. Lindgren “Bullerby lapsed”. Suur ja väike algustäht. (13 tundi) Sisukontroll, kontrolltöö

• Keelest üldse. Kõne. Kiri. Kirjandi kirjutamine. W. Disney ja koomiks. (14 tundi) Loovtööd – kiri ja koomiks, kirjand

• Loodus. Luuletus, värss, salm. Lause. Väit-, küsi-, hüüd- ja käsklause. Kirjavahemärgid lause lõpus. Muistend ja muinasjutt. J. ja W. Grimm, H. C. Andersen, F. R. Kreutzwald. T. Jansson ja muumid. Minevik ja olevik. (16 tundi)

Etteütlus, sisukontroll, loovtöö – muinasjutt • Nali ja naer. Otsekõne. Dialoog. Näidend. Koha- ja isikunimed. (10 tundi)

Loovtöö – dialoog, kontrolltöö • Põnevusjutud ja röövliraamatud. A. Pervik. R. L. Stevenson. J. Parijõgi. Pealkirjad.

Kokku- ja lahkukirjutamine, liitsõnad, sõnaliigid. (18 tundi) Sisukontroll, kontrolltöö, etteütlus

• Salajased asjad. Salakiri. Sõnad ja sõnaraamatud. Sõnaliigid, võõrsõnad, laensõnad. (10 tundi)

Loovtöö – salakiri, kontrolltöö sõnaraamatuga • Töö. Tarkus. Sidesõnad ja kirjavahemärgid, koma kasutamine. (18 tundi)

Etteütlus, kontrolltöö, kirjand • Vastandid. Vastandsõnad. Õige ja vale. Õigekirjutus: häälikupikkuse ja

kaashäälikuühendi märkimise põhireeglid. (13 tundi) Etteütlus, kirjand

• Üldine kordamine. (10 tundi) Kirjalik arvestus

Kasutatav õppekirjandus: HM poolt kinnitatud õpikud; “Õigekeelsussõnaraamat”, “Võõrsõnade leksikon”; vastavalt teemale ilukirjanduslikud teosed; lisamaterjalid muusika, kunsti, ajaloo, geograafia, loodusõpetuse vallast. Hindamine: kirjalik hindeline arvestus 2.semestri lõpus Õpitulemused Õpilane • teab ja kasutab õigekirja põhireegleid; loeb ilmekalt; • oskab ladusalt ja selgelt jutustada.

20

EESTI KEEL 5. klass

Ainemaht: 2 semestrit 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi Aine õppesisu:

• Häälik ja täht. Häälikute jagunemine. Võõrtähed ja –häälikud. ( 5 tundi) Tunnikontroll

• Silbitamine ja poolitamine. (2 tundi) Tunnikontroll

• Häälik ja häälikuühendid. Kaashäälikuühendi erandid. Võimalikud konsonantühendid. (9 tundi)

Etteütlus • Sulghäälik kirjas. Rasked sõnad. (7 tundi)

Tunnikontroll • Veaohtlikud sõnad – i ja j, tähendus sõltub h-st, sulghäälik sõna alguses, v ja f, s ja

sugulased. (9 tundi) Etteütlus

• Sõnaliigid. Sõnad käänduvad. Ainsus ja mitmus. (11 tundi) Kontrolltöö

• Pööramine. Olevik ja minevik (9 tundi) Kontrolltöö

• Kirjakeel ja kõnekeel. Sõnavara rikastamine (5 tundi) Tunnikontroll

• Liitsõna. (4 tundi) Tunnikontroll

• Lause. Alus ja öeldis. Lihtlause. Liitlause. LL kirjavahemärgid. Üte. Otsekõne. (13 tundi)

Kontrolltöö • Tekstiloome. (13 tundi)

Loovtööd, jutustavad kirjandid • Kordamine (18 tundi)

Kasutatav õppekirjandus: K.Sarapuu „Eesti keele õpik 5. klassile. Keeleõpetus” (2004) + töövihikud I ja II osa; P.Hiisjärv „Eesti keele töövihik 5. klassile” I ja II osa Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel

Õpitulemused Õpilane

• teab ja kasutab õigekirja põhireegleid • oskab kirjutada jutustavat kirjandit • oskab kasutada teatmeteoseid

21

Kirjandus 5. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Käsitletavad tervikteosed: A.Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist”, muinasjuturaamat, F.Molnar „Pal-tänava poisid”,

O.Luts „Kevade”, A.Pervik „Arabella, mereröövli tütar”, S.Rannamaa „Kadri” Lisaks 3 teost õpilase omal valikul. Aine õppesisu: Lugeda on huvitav. A.Lindgren „Meisterdetektiiv Blomkvist” (10 tundi) Keeled meie ümber. F.Molnar „Pal-tänava poisid” (8 tundi)

Sisukontroll Vana aja lood ja laulud. Muinasjuturaamat (8 tundi)

Sisukontroll Rahvakalender. (5 tundi)

Sisukontroll Meie oleme eestlased. Meie kodu on Eesti. O.Luts „Kevade” (12 tundi)

Sisukontroll Õpime keelt hästi kasutama. A.Pervik „Arabella, mereröövli tütar” (8 tundi)

Kirjalik töö Raamatud muudavad maailma. S.Rannamaa „Kadri” (11 tundi)

Kirjalik töö • Rahvakalender. Küünlast jaanini. (8 tundi)

Kirjalik töö Kasutatav õppekirjandus: J.Urmet ja L.Vanamölder „Eesti keele õpik 5. klassile. Kirjandus” I ja II osa (2004) Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused: Õpilane

• loeb ilmekalt; • oskab ladusalt ja selgelt jutustada; • suudab esitada teksti kohta küsimusi ning neile vastata.

22

EESTI KEEL 6. klass

Ainemaht: 2 semestrit 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi Aine õppesisu: • Tekstiõpetus. Jutustav kirjand (6 tundi)

Kirjand • Sõnaliigid. Käändsõnad: nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad (10 tundi)

Kontrolltöö • Käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamine (8 tundi)

Tunnikontroll • Tegusõna pöördelised vormid, tegevusnimed ja kesksõnad (7 tundi)

Tunnikontroll • Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (7 tundi)

Tunnikontroll • Pöördsõna kõneviis, aeg, tegumood, arv (15 tundi)

Kontrolltöö • Sõnaraamatud (3 tundi) • Lause. Jutustav, käskiv, küsiv lause. (3 tundi)

Tunnikontroll • Koondlause ja liitlause ning nende kirjavahemärgid (8 tundi)

Tunnikontroll • Otsekõne. Üte. (8 tundi)

Kontrolltöö • Tekstiõpetus. (15 tundi) • Kordamine (15 tundi) Kasutatav õppekirjandus: K.Sarapuu, L.Piits „Eesti keele õpik 6. klassile. Keeleõpetus” (2005) + töövihik I ja II osa; P.Hiisjärv „Eesti keele töövihik 6. klassile” I ja II osa Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused Õpilane

• tunneb käänd- ja pöördsõnade olemust ja muutmist, sidesõnade tähendust, ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku, isikulisust ja umbisikulisust;

• tunneb võõrhäälikuid ja võõrsõnade muid tunnuseid; • eristab kunstilisi, teabe- ja tarbetekste; • oskab lauseid arusaadavaks tekstiks siduda; • oskab leida sünonüüme ja neid tekstis kasutada; • teab võõrsõnu õpitu piires, oskab neid õigesti kasutada ja omasõnaga sobivalt

vaheldada; • oskab kasutada koma, koolonit ja mõttekriipsu; • järgib oma tekstis põhilisi ortograafiareegleid; • valdab kirjutamisprotsessi põhilisi etappe (teksti kavandamine, teksti kirjutamine,

teksti viimistlemine); • oskab kasutada koolisõnastikke jt. teatmeteoseid.

23

Kirjandus 6. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Käsitletavad tervikteosed: J. Rannap „Agu Sihvka annab aru”, A. Lindgren “Rasmus, Pontus ja Lontu”, E.Raud „Lugu lendavate taldrikutega” ja „Telepaatiline lugu”, O.Preussler „Krabat”, J.Põldma „Džuudopoisid” Lisaks 3 teost õpilase omal valikul. Aine õppesisu: • Proosa ja luule rikkused. J. Rannap „Agu Sihvka annab aru” (9 tundi)

Sisukontroll • Ilukirjanduse keel. A. Lindgren “Rasmus, Pontus ja Lontu” (8 tundi)

Sisukontroll • Meedia. (7 tundi)

Kirjalik töö • Filmikunsti võlud. E.Raud „Lugu lendavate taldrikutega” ja „Telepaatiline lugu”,

J.Põldma „Džuudopoisid” (12 tundi) Sisukontroll

• Näitekirjandus. Teater. (8 tundi) Kontrolltöö

• Eesti rahva suurkujud. (9 tundi) Kontrolltöö

• Mina ja ... (8 tundi) Kirjalik töö

• Ulme ja koomiks. O.Preussler „Krabat” (9 tundi) Sisukontroll

Kasutatav õppekirjandus: J.Urmet ja L.Vanamölder „Eesti keele õpik 5. klassile. Kirjandus” I ja II osa (2005) Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused:

• Õpilane • tunneb rahvalaulu liike ja nende olulisemaid tunnusjooni; • oskab väljendada oma seisukohti ja muljeid – kirjand, vestlus, arutlus, väitlus; • eristab kirjandusliike; • tunneb seiklusjutu, ajaloolise jutu ja kriminaaljutu iseloomulikke jooni; • loeb raskusteta; • oskab kuuldut ja loetut rakendada, tekstidest vajalikku infot hankida; • oskab raamatukogust leida vajalikku materjali, kasutada kartoteeki.

24

EESTI KEEL 7. klass

Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu:

• Sõnaliigid. Käänd- ja pöördsõna tüvi, liide, tunnus, lõpp. (5 tundi) Tunnikontroll

• Välde. Laadi muutumine. Astmevaheldus. (9 tundi) Kontrolltöö

• Käändsõnade liigid. Ainsus, mitmus. Peakäänded. (10 tundi) Kontrolltöö

• Omadussõna. Omadussõnade võrdlusastmed. Nimi- ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine. (8 tundi)

Kontrolltöö • Arvsõna. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Asesõna. Veakriitilised vormid. (7

tundi) Tunnikontroll

• Pöördsõna. Arv. Pööre. Ajad. Kõneviisid. Tegumoed. Kõne. (13 tundi) Kontrolltöö

• Põhivormid. Infinitiivid ja partitsiibid. (7 tundi) Tunnikontroll

• Liit- ja ühendverbid. Pöördsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. (7 tundi) Kontrolltöö

• Määr- ja kaassõna. (4 tundi) Tunnikontroll

Kasutatav õppekirjndus: M.Ehala, T.Veismann „Noor keelekasutaja. 7. klassi eesti keele õpik” (2001) + töövihik Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel kirjalik arvestus 2. semestri lõpus Õpitulemused Õpilane

• oskab moodustada nõutavaid vorme; • valdab programmi piires kokku- ja lahkukirjutamist ning võrdlusastmete

moodustamist.

25

Kirjandus 7. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Käsitletavad tervikteosed: Ed.Borhöhe „Tasuja”, H.Nõu „Pea suu!” ja „Tõmba uttu!”, J.Rannap „Kukepoks”, A.Lindgren „Vennad Lõvisüdamed”, üks G.Durrelli teos Lisaks 3 teost õpilase omal valikul. Aine õppesisu:

• Rahvaluulest: rahvalaulud, rahvajutud, rahvaluule väikeliigid. (11 tundi) Kontrolltöö

• Luulest: luule vorm, luule stiilikujundeid, luuležanrid. (8 tundi) Kontrolltöö

• Proosast: murre, ulmekirjandus, romaan, novell, miniatuur, reisikiri, teaduslik tekst (20 tundi)

Sisukontroll • Draamast: kuuldemäng, telelavastus, eesti teatri sünd, dramatiseerimine (13 tundi)

Etendus, sisukontroll • Fotost (6 tundi) • Kunstist (6 tundi) • Filmist: stsenaarium, filmiliigid (6 tundi)

Kasutatav õppekirjandus: A.Nahkur, M.Sokk „Sõna võlu. Kirjanduse õpik 7. klass” (2001) + töövihik Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused: Õpilane • omab põhiteadmisi rahvaluule osas; • teab ja tunneb ära põhilisi proosažanre; • omab algteadmisi draama, fotograafia ja filmi vallas; • oskab koostada kõnet ja referaati, intervjueerida, kirjutada retsensiooni ja resümeed.

EESTI KEEL 8. klass

Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu: • Tekstiloome: eesmärk, teema, kompositsioon, kõnekujundid, sõnastus

(20 tundi) Loovtööd

• Sõna: sõnavara, võõrsõna ja õigekiri, sõnamoodustus, kokku- ja lahkukirjutamine, astmevaheldus, võrdlusastmed, rõhk ja välde (35 tundi)

Kontrolltööd • Uurimus, kokkuvõte, referaat, tabelid ja joonised, reportaaž ja olemuslugu (15 tundi)

Loovtööd

26

Kasutatav õppekirjandus: M.Ehala, A.Kiin „Noor keelekasutaja. 8. klassi eesti keele õpik” (2002) + töövihik Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused Õpilane • tunneb lause sisu- ja vormiomadusi; • oskab seostada sõnu väljenditeks, väljendeid lauseteks, lauseid tekstiks; • kõneleb ja kirjutab selgelt ning arusaadavalt; • osaleb vestluses ja koosolekul: oskab neid juhtida, teha kokkuvõtet, protokollida, sõna

võtta.

27

Kirjandus 8. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Käsitletavad tervikteosed: A. Dumas “Kolm musketäri”, W.Golding „Kärbeste jumal”, üks A.Christie’i kriminaalromaan, noormehed J.Hašek „Vahva sõdur Švejki juhtumised” I osa / tütarlapsed E.Bronte „Jane Eyre”, A.Kitzberg „Libahunt”, A.Vallik „Kuidas elad, Ann?” Lisaks 2 teost õpilase omal valikul

Aine õppesisu: • Eepika liigid ja žanrid (25 tundi)

Romantism • Seikluskirjandus. A. Dumas „Kolm musketäri”

Sisukontroll • Armastuskirjandus. E.Bronte „Jane Eyre”

Sisukontroll • Ajalooline kirjandus • Õuduskirjandus

Realism • Kriminaalkirjandus. Üks A.Christie’i kriminaalromaan

Sisukontroll • Ulmekirjandus • Psühholoogiline kirjandus. W.Golding „Kärbeste jumal”, A.Vallik „Kuidas elad,

Ann?” Sisukontroll

• Lüürika liigid ja žanrid (13 tundi) Loovtöö

• Dramaatika liigid ja žanrid (12 tundi) • Tragöödia. Komöödia. Draama. A.Kitzberg „Libahunt”

Sisukontroll • Müüt ja legend (8 tundi) • Ajakirjandus (12 tundi)

• Ajaleht • Raadio • Televisioon

Kasutatav õppekirjandus: HM poolt kinnitatud õpikud, “Eesti kirjanduse ajalugu” I - V, P. Hartnoll “Lühike teatriajalugu”, foto- ja filmialased käsiraamatud, konkreetsed ilukirjanduslikud teosed jm. Hindamine: suuline arvestus 1. semestri lõpus 2. semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused: Õpilane • teab ja tunneb eepika, lüürika ja dramaatika žanre; • omab teadmisi draama, fotograafia ja filmi vallas; • oskab koostada kõnet ja referaati, intervjueerida, kirjutada retsensiooni ja resümeed.

28

EESTI KEEL 9. klassis Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu:

• Lause. Liht- ja liitlause. Lauselühend. Kirjavahemärkide tarvitamine (14 tundi) Kontrolltöö

• Otse- ja kaudkõne, suur ja väike algustäht, lühendamine (6 tundi) Kontrolltöö

• Tekstiloome: alusteksti kasutamine, materjali kogumine, teema avamine, kirjeldamine, jutustamine, arutlemine, teksti ülesehitus, sõnajärg, stiil (25 tundi)

Loovtöö • Suuline tekst: kõne, lühiettekanne, diskussioon (11 tundi)

Suuline esitlus • Tarbetekstid: avaldus, seletus, elulookirjeldus, ametikiri, e-kiri (6 tundi)

Kirjalik töö • Raadio ja televisioon (4tundi)

Kirjalik töö • Eesti murded (2 tundi)

Kirjalik töö • Kirjakeele norm ja keele muutumine (2 tundi)

Kasutatav õppekirjandus: A.Aus, M.Ehala „Eesti keele õpik IX klassile” (2003) + töövihik Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel riiklik lõpueksam emakeelest 2.semestri lõpus Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja

• peab suutma korrektselt ja veatult väljenduda nii kirjalikult kui ka suuliselt; • omab ettekujutust eesti keele süsteemist; • suudab koostada ja oskab vormistada tarbetekste; • oskab kirjutada arutlevat kirjandit.

Kirjandus 9. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Käsitletavad tervikteosed: E. Vilde “Pisuhänd”, A.Kivirähk „Rehepapp”, A. Kivikas “Nimed marmortahvlil”, A.H.Tammsaare „Kõrboja peremees”, M.Unt „Hüvasti, kollane kass”, J. Kross “Wikmani poisid”, L.Kunnas „Sõdurjumala teener” Lisaks 2 õpilase oma valitud teost. Aine õppesisu: • Eestlane laulab ja pajatab A.Kivirähk „Rehepapp” (9 tundi)

Sisukontroll • Eestlane õpib lugema ja kirjutama (6 tundi)

Kontrolltöö • Eestlane saab eestlaseks. E. Vilde “Pisuhänd” (9 tundi)

Kontrolltöö, sisukontroll

29

• Eestlane saab oma riigi. A. Kivikas “Nimed marmortahvlil”, A.H.Tammsaare „Kõrboja peremees” (15 tundi)

Kontrolltöö, sisukontroll • Eestlane sõjas ja võõrvõimude all. J. Kross “Wikmani poisid”, M.Unt „Hüvasti, kollane

kass” (15 tundi) Kontrolltöö, sisukontroll

• Eestlane laulab ennast taas vabaks (6 tundi) • Vabas riigis sündinud sõna. L.Kunnas „Sõdurjumala teener” (10 tundi)

Sisukontroll Kasutatav õppekirjandus: A.Nahkur ja M.Sokk „Sõna lugu. Kirjanduse õpik 9. klass” (2003) + töövihik Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete alusel Õpitulemused: Õpilane • orienteerub eesti kirjanduses; • teab olulisemaid eesti autoreid ja nende loomingut.

30

Inglise keele ainekava 4.-9. klass (A-võõrkeelena) Ainekava 4. klass

Ainemaht: 140 tundi (4/4 tundi nädalas 2 semestris) I semester 60 tundi II semester 80 tundi Aine õppe-eesmägid: 4. klassi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• kasutab Euroopa Nõukogu A1 keeleoskuse taset; • huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; • huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • harjub õpetaja inglise keelsete korraldustega ja vestlusega tunnis; • kasutab erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid; • arendab oskust vestelda õpitud teemal; • õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest. • õpib kirjutama lihtsat, seotud teksti.

Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad:

• MINA: nimi, vanus, päritolu, välimus, kehaosad, riietus • PEREKOND JA KODU: pereliikmed, aadress, maja, korter, aed, õu • KESKKOND; KODUKOHT, EESTI: asukoht, taimed, loomad,

lemmikloomad, aastaajad, ilm • ÕPPIMINE JA TÖÖ: kooliruumid, õppevahendid, õppeained, koolipäev,

ametid • IGAPÄEVASED TEGEVUSED: päevarutiin, söögikorrad, poeskäimine,

majapidamistööd, liiklusvahendid • HARRASTUSED JA KULTUUR: meelelahutus, mängud, huvialad, sport,

pühad • ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia ja USA

kultuuriloolised faktid Keeleteadmised:

• Nimisõna: ainsus ja mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne • Artikkel: umbmäärase ja määrava artikli tutvustamine • Omadussõna: omadussõna ühildumine nimisõnaga, võrdlusastmed • Arvsõna: põhiarvud 1-10, kellaaeg, aasta, telefoninumber • Asesõna: isikulised, omastavad, näitavad ja küsivad asesõnad • Tegusõna: be, has/have got; modaaltegusõnad can, could, must, may • Tegusõna vormistik: Present Simple, Present Continuous • Määrsõna: sagedus- ja ajamäärsõnad • Sidesõna: siduvad sidesõnad • Eessõna: enamkasutatavad eessõnad • Tähestik: tähtede nimed ja sõnade häälimine

Läbivad teemad: infotehnoloogia, turvalisus

31

Integratsioon geograafia, bioloogia, muusika, kunsti, spordiõpetuse ja kirjandusega. Õpitulemused: 4. klassi lõpetaja:

• saab aru kuulamisel kuuldu sisust, oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni, harjub inglise keelse tunnikorraldusega;

• oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires, rääkida igapäevastest tegevustest, kirjeldada pilti, ruumi, isikut jne;

• kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid; • oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: kiri sõbrale, tervituskaart, küllakutse, e-

mail.

Kasutatav õppekirjandus: • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On Starter Student’s Book, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On Starter Workbook, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On Starter Test Booklet, 2000 • Michael Swan, Catherine Walter The Good Grammar Book, 2001

Hindamine:

• Valikteemade hindamine toimub tekstide lugemise, jutustamise, kuulamise, vestluse ja kirjandite näol.

• Grammatikas omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. • Iga peatüki lõpus kirjutatakse Progress Test. • Iga teise peatüki lõpus kirjutatakse Test. • Semestrihinne moodustub jooksvatest ja testide hinnetest. • Aastahinde aluseks on semestrihinded.

Ainekava 5. klass Ainemaht: 140 tundi (4/4 tundi nädalas 2 semestris) I semester 60 tundi II semester 80 tundi Aine õppe-eesmärgid: 5. klassi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• saavutab Euroopa Nõukogu A1 keeleoskuse taseme; • huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; • huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • harjub õpetaja inglise keelsete korraldustega ja vestlusega tunnis; • kasutab erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid; • arendab oskust vestelda õpitud teemal, väljendada enese ja rühma seisukohti; • õpib hankima vajalikku teavet sõnaraamatutest, Internetist. • õpib kirjutama lihtsat, seotud teksti.

Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: MINA: nimi, sugu, vanus, rahvus, välimus, kehaosad, iseloom, riided, tutvustamine

32

PEREKOND JA KODU: pereliikmed, sugulased, suhted, aadress, telefon, maja/korter, mööbel, ümbruskond, poed SÕBRAD: nimi, vanus, elukoht, välimus, ühised tegevused ÕPPIMINE, TÖÖ: kool, klass, õppeained, koolitarbed, ametid IGAPÄEVASED TEGEVUSED: kellaaeg, transpordivahendid, tee küsimine/juhatamine, söök, söögikorrad HARRASTUSED JA KULTUUR: spordialad, film, muusika, vaba aeg, reisimine, vaatamisväärsused, pühad, ilukirjandus EESTI, MAAILM: asukoht, ilmakaared, rahvused, Eesti kultuuriloolised faktid ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia, USA kultuuriloolised faktid Keeleteadmised:

• Nimisõna: ainsus/mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne, loendatavad/loendamatud nimisõnad

• Artikkel: umbmäärane artikkel • Omadussõna: võrdlusastmed • Arvsõna: põhi-/järgarvud 1-100, kellaaeg, kuupäev, aasta, pikkus, kaal • Asesõna: isikulised/omastavad asesõnad, omastavate asesõnade

absoluutvormid, sihitisasesõnad, näitavad asesõnad this/that, these/those, umbmäärased asesõnad some, any, no; much/ many, little/few

• Tegusõna: põhi-/abitegusõna, be, have, have got, there is/are, modaalverb can • Tegusõna vormistik: Present Simple, Present Continuous • Eessõna: aja-/koha eessõnad • Määrsõnad: sagedusmäärsõnad, võrdlusastmed • Tähestik: tähtede nimed, sõnade häälimine

Läbivad teemad: infotehnoloogia, turvalisus Integratsioon geograafia, bioloogia, inimeseõpetuse, muusika, kunsti, spordiõpetuse ja kirjandusega. Õpitulemused: 5. klassi lõpetaja:

• saab aru kuulamisel kuuldu sisust, oskab eristada kuulatavast tekstist vajalikku informatsiooni, harjub inglise keelse tunnikorraldusega;

• oskab vestelda ja vastata küsimustele õpitud temaatika piires, rääkida igapäevastest tegevustest, väljendada ja põhjendada oma arvamust, kirjeldada pilti, ruumi, isikut jne;

• kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid; • oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: kiri sõbrale, tervituskaart, küllakutse, e-

mail, lühiessee, toiduretsept, ajalehekuulutus.

Kasutatav õppekirjandus: • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Student’s Book, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Workbook, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Test Booklet, 2000 • Michael Swan, Catherine Walter The Good Grammar Book, 2001 • Jenny Dooley, Virginia Evans Grammarway 2, 2000 • The United Kingdom 100 Questions answered, 1998

Hindamine:


33

• Grammatikas omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. • Iga peatüki lõpus kirjutatakse Progress Test. • Iga teise peatüki lõpus kirjutatakse Test. • Semestrihinne moodustub jooksvatest ja testide hinnetest. • Aastahinde aluseks on semestrihinded.

Ainekava 6. klass Ainemaht: 105 tundi (3/3 tundi nädalas 2 semestris) I semester 45 t II semester 60 t Aine õppe-eesmärgid: 6. klassi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• kinnistab Euroopa Nõukogu A1 keeleoskuse taset ja kasutab A2 keeleoskuse taset;

• huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; • huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi; • kasutab erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid; • arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti; vestelda õpitud teema

piires; • õpib kirjutama lihtsat seotud teksti; • omandab erinevaid võtteid, mis hõlbustavad inglise keele omandamist

(sõnaraamatud, Internet). Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: MINA: tulevikuplaanid, haigused/vigastused/õnnetused, tunded PEREKOND JA KODU: pereliikmed, sugupuu, suhted SÕBRAD: ühised tegevused/üritused, suhted KESKKOND, EESTI, MAAILM: riigid, vaatamisväärsused, rahvused, loomad, ilm, Eesti kultuuriloolised faktid ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia, USA kultuuriloolised faktid IGAPÄEVASED TEGEVUSED: igapäevased/vabaaja tegevused, praegused/endised harjumused, elustiilid, elu praegu/enne, transpordivahendid ÕPPIMINE JA TÖÖ: ametid, tööpäev, haridussüsteem HARRASTUSED JA KULTUUR: spordialad, noortelaager, lõbustuspark, muuseum, mood, riided, poeskäimine, ilukirjandus/kirjanike biograafiad, pühad Keeleteadmised:

• Nimisõna: ainsus/mitmus, erandlik mitmus, aluse/öeldise ühildumine, omastav kääne

• Artikkel: umbmäärane/määrav artikkel, artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma

• Omadussõna: võrdlusastmed, omadussõnade võrdlemine as … as, not as … as, more than …, tarandid too/enough

34

• Arvsõna: kellaaeg, kuupäev, aasta, põhi/järgarvud, murrud, mõõtühikud • Asesõna: isikulised/omastavad asesõnad, omastavate asesõnade

absoluutvormid • Tegusõna: reeglipärased/ebareeglipärased tegusõnad, modaalverbid

must/mustn’t, can, may, could, used to, have gone to/have been to • Tegusõna vormistik: Present Simple, Present Continuous, Past Simple, Past

Continuous, Present Perfect, be going to, Future Simple • Eessõna: aja-/kohaeessõnad, eessõnalised väljendid • Määrsõna: sagedus-/ajamäärsõnad, viisimäärsõnade moodustamine • Sõnatuletus: omadussõnadest määrsõnade moodustamine • Õigekiri: suur/väike algustäht, kirjavahemärgid

Läbivad teemad: infotehnoloogia, turvalisus Integratsioon geograafia, bioloogia, ajaloo, inimeseõpetuse, kirjanduse, kunsti, muusika ja spordiõpetusega. Õpitulemused: 6. klassi lõpetaja:

• saab aru kuulamisel õpitud sõnavara ulatuses tekstidest, samuti passiivset sõnavara sisaldavatest tekstidest, mõistab konteksti abil üksikuid tundmatuid sõnu, eristab tekstist vajalikku informatsiooni;

• oskab kõneleda õpitud teemal ja vastata küsimustele, võrrelda ja kirjeldada pilte jne, küsitleda oma kaaslast ja infot edasi anda, väljendada ja põhjendada oma arvamust, kasutada õiget hääldamist, rõhku ja intonatsiooni;

• oskab lugemisel leida tekstist olulist, saab aru konteksti abil üksikutest tundmatutest sõnadest, oskab kasutada erinevaid lugemisstrateegiaid, oskab kasutada sõnaraamatut;

• oskab kirjutada isiklikku ja ametlikku kirja, küllakutset, teadet, lühiesseed, lühijutustust, biograafiat.

Kasutatav õppekirjandus:

• Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Student’s Book, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Workbook, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 1 Test Booklet, 2000 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Student’s Book, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Workbook, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Test Booklet, 2001 • Michael Swan, Catherine Walter The Good Grammar Book, 2001 • Jenny Dooley, Virginia Evans Grammarway 2, 2000 • The United Kingdom 100 Questions Answered, 1998

Hindamine:


• Grammatikas omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. • Iga peatüki lõpus kirjutatakse Progress Test. • Iga teise peatüki lõpus kirjutatakse Test. • Semestrihinne moodustub jooksvatest ja testide hinnetest. • Õppeaasta lõpul on suuline eksam.

35

• Aastahinde aluseks on semestrite ja eksami hinded.

Ainekava 7. klass

Ainemaht: 105 tundi (3/3 tundi nädalas 2 semestris) I semester 45 tundi II semester 60 tundi Aine õppe-eesmärgid: 7. klassi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• saavutab Euroopa Nõukogu A2 keeleoskuse taseme; • huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; • huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad; • arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet; • oskab väljendada enda ja rühma seisukohti; • suudab aru saada erinevate inimeste inglise keelsest kõnest ja julgeb suhelda; • oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; • oskab kasutada inglisekeelseid infoallikaid, sõnaraamatuid.

Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: PEREKOND JA KODU: kodukord, majapidamistööd, kodu kirjeldus/mööbel SÕBRAD: välimus, iseloom, suhted KESKKOND, EESTI, MAAILM: elukeskkond linnas/maal, loomad/lemmikloomad/ohustatud loomaliigid, planeedid, Eesti kultuuriloolised faktid/vaatamisväärsused, keskkonna probleemid, keskkonnasõbralik käitumine liiklus, looduskatastroofid/õnnetused ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia, USA kultuuriloolised faktid IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söök, söögikorrad, tervislik toitumine, söögikohad, toiduvalmistamine, transport, tee küsimine/juhatamine, päevarutiin ÕPPIMINE JA TÖÖ: koolikord, ametid, töö soovitus/sobivus, tööintervjuu HARRASTUSED JA KULTUUR: pühad/pidustused, reisimine/vaatamisväärsused, loomaaed, ilukirjandus, film, TV, leiutajad, hobid, kuulsad inimesed, riigimehed/valitsus Keeleteadmised:

• Nimisõna: loendatavad/loendamatud nimisõnad, mitmus, erandlik mitmus, omastav kääne

• Artikkel: umbmäärane/määrav artikkel, artikli puudumine, enamkasutatavad väljendid artikliga ja ilma, artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega

• Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid too/enough, omadussõnade järjekord lauses

• Asesõna: isikulised/omastavad asesõnad, omastavate asesõnade absoluutvormid, umbmäärased asesõnad some, any, no ja liitvormid, a lot of, many/much ,a few/a little, täiendasesõnad

36

• Tegusõna: fraasverbid, modaalverbid have to/don’t have to, must/mustn’t, can/can’t, could, should/shouldn’t, eelistuste väljendamine

• Tegusõna vormistik: Present Simple, Present Continuous, staatilise verbid, Past Simple, Past Continuous, tingimuslused (Type 0/1), ajakõrvallaused, kaudne küsimus, järelküsimused, passiiv, käskiv kõneviis, infinitiiv/gerundium

• Eessõna: liikumist väljendavad eessõnad, eessõnalised väljendid • Määrsõna: võrdlusastmed, sagedusmäärsõnad • Sidesõna: lisavad/vastandavad sidesõnad, as/like • Lauseõpetus: piiritletud/piiritlemata täiendkõrvallaused • Sõnatuletus: järelliited ametite moodustamiseks, eesliited

vastandomadussõnade moodustamiseks Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär, infotehnoloogia, turvalisus Integratsioon bioloogia, geograafia, inimeseõpetuse, ajaloo, kirjanduse, muusika, kunsti ja spordiõpetusega. Õpitulemused: 7. klassi lõpetaja:

• mõistab kuulamisel kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset kuulamist;

• oskab kõnelemisel esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires, julgeb osa võtta vestlusest ja avaldada arvamust;

• mõistab lugemisel loetu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset lugemist;

• oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik/ametlik kiri, teade, kirjeldav, jutustav, arutlev lühiessee.


• Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Student’s Book, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Workbook, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 2 Test Booklet, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Student’s Book, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Workbook, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Test Booklet, 2001 • Jenny Dooley, Virginia Evans Grammarway 3, 1999 • The United Kingdom 100 Questions Answered, 1998

Hindamine: • Valikteemade hindamine toimub tekstide lugemise, jutustamise, kuulamise,

vestluse, rollimängude ja kirjandite näol. • Grammatikast omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. Iga

peatüki lõpus kirjutatakse Progress Test ja kahe peatüki lõpus Test. • Semestrihinne moodustub jooksvatest hinnetest. • Aastahinne moodustub semestrihinnetest.

Ainekava 8. klass

37

Ainemaht: 105 tundi (3/3 tundi nädalas 2 semestris) I semester 45 tundi II semester 60 tundi

Aine õppe-eesmärgid:

8. klassi inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• kasutab Euroopa Nõukogu B1 keeleoskuse taset; • huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest; • huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad; • arendab iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet; • oskab igapäevaselt vestelda ja avaldada arvamust; • oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; • oskab leida vajalikku teavet inglise keelsetest infoallikatest, sõnaraamatutest.

Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: MINA: kogemused/õnnetused, eelistused, haigused, harrastused SÕBRAD: seltsielu, ühised tegevused, suhted KESKKOND, EESTI, MAAILM: riigid, kliima, ilmastik, loodus- ja vaatamisväärtused, elukeskkond linnas/maal, keskkonnaprobleemid, looduskatastroofid/õnnetused, keskkonnasäästlik käitumine ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia, USA kultuuriloolised faktid IGAPÄEVASED TEGEVUSED: liiklemine, transpordivahendid, tee küsimine ja juhatamine, söök ja söömisharjumused, toiduvalmistamine, tervislik toitumine, poeskäimine ÕPPIMINE JA TÖÖ: ametid, karjäär, teenindus, tervishoid, vabatahtlikud organisatsioonid, haridus, kool, tunniplaan HARRASTUSED JA KULTUUR: puhkus, reisimine, majutus, muuseum, loomaaed pühad/festivalid, meelelahutus, meedia, mood, sport, ilukirjandus Keeleteadmised:

• Nimisõna: loendatavad/loendamatud nimisõnad, liitnimisõnad • Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid too/enough • Asesõna: rõhutavad asesõnad, umbmäärased asesõnad some, any, no, a lot of,

much/many, (a) little/(a) few • Tegusõna: modaalverbid must, have to, can, may, might (oletused), needn’t,

shall, will, would, could, be able to, fraasverbid, have been to/have gone to/have been in, used to

• Tegusõna vormistik: Present Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect, Past Perfect Continuous, Future Simple, be going to, Present Continuous, tingimuslaused (Type 0/1), infinitiiv/gerundium, passiiv, järelküsimused, kaudne kõne, hüüdlaused

• Eessõna: kohaeessõnad, liikumist väljendavad eessõnad, eessõnalised väljendid

• Määrsõna: võrdlusastmed, ajamäärsõnad

38

• Sidesõna: although, even though, however jne • Lauseõpetus: eesmärgi/põhjuskõrvallaused • Sõnatuletus: ees- ja järelliited sõnade moodustamiseks

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus Integratsioon geograafia, bioloogia, ajaloo, inimese- ja ühiskonnaõpetuse, kirjanduse, muusika, kunsti ja spordiõpetusega. Õpitulemused: 8. klassi õpilane:

• mõistab kuulamisel kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist;

• oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires, osaleb vestluses; • mõistab lugemisel loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või

vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist; • oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik/ametlik kiri, kirjeldav, jutustav,

arutlev lühiessee, aruanne. Kasutatav õppekirjandus:

• Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Student’s Book, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Workbook, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Test Booklet, 2001 • Jenny Dooley, Virginia Evans Grammarway 3, 1999 • Tiiu-Mai Loko Let Us Explore The British Isles, 2005 • The United Kingdom 100 Questions Answered, 1998

Hindamine:

• Valikteemade hindamine toimub tekstide lugemise, jutustamise, vestluse, rollimängude ja kirjandite näol.

• Grammatikast omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. Iga õppetüki lõpus on Progress Test ja pärast kahte õppetükki Test.

• Semestrihinne moodustub jooksvatest hinnetest. • Kirjalik eksam toimub II semestri lõpus. • Aastahinne moodustub semestrite ja eksami hinnetest.

Ainekava 9. klass Ainemaht: 105 tundi (3/3 tundi nädalas 2 semestris) I semester 45 tundi II semester 60 tundi Aine õppe-eesmärgid: Põhikooli inglise keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• saavutab A-keeles keeleoskuse taseme, mis võimaldab inglise keeles igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (Euroopa Nõukogu B1 tase);

• huvitub inglise keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest;

39

• omandab oskused edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks ja oma keeleoskuse pidevaks täiendamiseks;

• huvitub inglise keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist; • omandab erinevad lugemis- ja kuulamisstrateegiad; • arendab lugemise kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet; • arendab oskust väljendada enese ja rühma seisukohti; • õpib hankima vajalikku teavet inglise keelsetest teatmeteostest,

sõnaraamatutest (sh ükskeelsed), Internetist jt infoallikatest. Õppesisu: Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad: MINA: unistused/ambitsioonid, kutsevalik PEREKOND JA KODU: kodu kirjeldus, mööbel, ümbruskond, majapidamistööd, perekondlikud sündmused, suhted SÕBRAD: välimus, riided, suhted, ühised tegevused KESKKOND, EESTI, MAAILM: muutuv maailm, tehnikasaavutused/leiutajad, ilmastik, loodus- ja vaatamisväärsused, keskkonnaprobleemid, keskkonnasõbralik käitumine, ohustatud loomaliigid, looduskatastroofid/õnnetused ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: Suurbritannia, USA kultuuriloolised faktid IGAPÄEVASED TEGEVUSED: päevarutiin, liiklemine, transpordivahendid, meditsiin/tervislik eluviis, poeskäimine, teenindus, söök ja toitumisharjumused, toiduvalmistamine, söömine väljas ÕPPIMINE JA TÖÖ: ametid, haridussüsteem, kutsevalik/karjäär HARRASTUSED JA KULTUUR: puhkus, reisimine, majutus, noortelaager, pühad/festivalid, kuulsad inimesed, ilukirjandus/kirjanike biograafiad, sport, meelelahutus, meedia Keeleteadmised:

• Nimisõna: loendatavad/loendamatud nimisõnad, kogunimed • Artikkel: umbmäärane/määrav artikkel, artikli puudumine • Omadussõna: võrdlusastmed, tarindid too/enough, omadussõnade järjekord

lauses • Asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, a lot of, much/many, (a)

little/(a) few, so, neither, nor, none, either, all, both, each, every, täiendasesõnad

• Tegusõna: fraasverbid, used to/would, modaalverbid (sh minevikus) • Tegusõna vormistik: Present Simple, Present Continuous, staatilised verbid,

Past Simple, Past Continuous, Present Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect, Past Perfect Continuous, Future Simple, be going to, Future Continuous, Future Perfect, Future Perfect Continuous, tingimuslaused (Type 0/1/2/3, wishes), passiiv, järelküsimused, kaudne kõne, erandlikud saatelause verbid, kausatiiv, infinitiiv/gerundium

• Eessõna: kohaeessõnad, eessõnalised väljendid • Määrsõna: võrdlusastmed, aja- ja sagedusmäärsõnad • Sidesõna: erinevat tüüpi sidesõnad • Lauseõpetus: piiritletud/piiritlemata täiendkõrvallaused, eesmärgikõrvallaused • Sõnatuletus: ees- ja järelliited sõnade moodustamiseks • Õigekiri: suur/väike algustäht, kirjavahemärgid

40

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus Integratsioon: kirjanduse, geograafia, bioloogia, ajaloo, inimeseõpetuse- ja ühiskonnaõpetuse, kunsti, muusika ja spordiõpetusega. Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja:

• mõistab kuulamisel kuuldu sisu, kasutades vastavalt kuulamisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset kuulamist;

• oskab kõnelemisel esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires loetu, kuuldu või kogetu edasiandmiseks järgmises vormis: teade, kokkuvõte, lühireferaat, (ümber)jutustus, (pildi, ruumi, isiku-) kirjeldus; osaleb vestluses, mis võib toimuda suunatud vestluse, suhtlussituatsiooni, rollimängu, intervjuu vormis;

• mõistab lugemisel loetu sisu, kasutades vastavalt lugemisülesandele või vajadusele globaalset, selektiivset või detailset lugemist;

• oskab kirjutada lihtsat seotud teksti: isiklik/ametlik kiri, teade, postkaart, lühijutustus, aruanne, kirjeldav, jutustav, arutlev lühiessee, lühireferaat, lühibiograafia


• Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Student’s Book, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Workbook, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 3 Test Booklet, 2001 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 4 Student’s Book, 2002 • Virginia Evans, Neil O’Sullivan Click On 4 Test Booklet, 2002 • Jenny Dooley, Virginia Evans Grammarway 3, 1999 • Virginia Evans, Jenny Dooley Enterprise Grammar 4, 2000 • Tiiu-Mai Loko Let Us Explore The British Isles, 2005 • The United Kingdom 100 Questions Answered, 1998

Hindamine:

• Valikteemade hindamine toimub tekstide lugemise, jutustamise, vestluse, rollimängude ja kirjandite näol.

• Grammatikast omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse testide abil. Pärast iga kahte õppetükki Test.

• Semestrihinne moodustub jooksvatest hinnetest. • Aastahinde aluseks on semestrihinded.

41

Vene keele ainekava 5.-9. klass 1. Aine maht 5.-9.klass (B-võõrkeel) 5.klass — 70 tundi 6.klass — 70 tundi 7.klass — 105 tundi 8.klass — 105 tundi 9.klass — 105 tundi 6.-9.klass (C-võõrkeel) 6.klass — 105 tundi 7.klass — 20 tundi 8.klass — 70 tundi 9.klass — 35 tundi 2. Aine õppe-eesmärgid 2.1 Laiendada õpilaste silmaringi, tutvustades neid Venemaa, vene keele ja vene kultuuriga; 2.2 Anda õpilastele keeleoskus, mis võimaldab neil end väljendada igapäevases suhtlemises õppekava temaatika piires; 2.3 Anda õpilastele oskusi vene keele edasiseks õppimiseks ja oma keeleoskuse täiendamiseks; 2.4 Tutvustada erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid; 2.5 Arendada õpitegevuste kaudu iseseisva mõtlemise ja analüüsivõimet; 2.6 Õpetada hankima vajalikku teavet venekeelsetest teatmeteostest, sõnaraamatutest, internetist jm infoallikatest. 3. Õpitulemused 3.1 Õpilane omandab vene keele õige häälduse, intonatsiooni ja kõnerütmi. 3.2 Õpilane mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset kuulamisviisi. 3.3 Õpilane omandab sõnavara, mis võimaldab tal koostada ja esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires (dialoog, kirjeldus, lühikokkuvõte, ümberjutustus, teade, lühireferaat ). 3.4 Õpilane mõistab loetu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset lugemisviisi. 3.5 Õpilane oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid jm teatmeteoseid. 3.6 Õpilane õpib kirjutama lihtsat seotud teksti (isiklik kiri, õnnitluskaart, küllakutse, teade, lühiessee ). 3.7 Õpilane huvitub vene keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist. 3.8 Õpilane huvitub vene keele õppimisest ja selle kaudu oma silmaringi laiendamisest. 1. 9Õpilane julgeb omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada.

42

5.-9. klass (B-võõrkeel) 5. klass Aine maht: 1 semester 4 tundi nädalas (kokku 70 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Tähestiku omandamine Kuulamis- ja kõnelemisoskuse arendamine Korrektse häälduse omandamine Kirjutamisoskuse kujundamine Grammatika algteadmistega tutvumine Esmase sõnavara omandamine Õppesisu • Enesetutvustus, pere ja kodu ( 70 tundi ) Sissejuhatus õppeainesse Venemaa ja venelased Tähestik Enesetutvustus Tervitamine ja hüvastijätt Kuulamisoskuse arendamine. Lühidialoogid. Laulud ja luuletused. Mängud Pereliikmed. Loomad. Pildi kirjeldus Rahvused Mees- , nais- ja kesksoo grammatilised ja morfoloogilised erinevused Mitmuse moodustamine Omastav asesõna Isikuline asesõna Omadussõna soolõpud Sina ja teie vorm Numbrid (1-10) Lihtsamate küsimuste esitamine Situatsioonidialoogi moodustamine näite järgi Õpitulemused: Õpilane

• tunneb, oskab hääldada ja kirjutada kõiki tähti • oskab ühte viia tähte ja häälikut • suudab kuulmise järgi aru saada lihtsamast tekstist, tunneb ära tuttavad sõnad-

väljendid ning oskab neid kasutada • teab numbreid 1-10 • oskab kasutada esmast grammatikat

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova "Здравствуйте! 1": 1.osa (1995) õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. Semestri lõpus toimub arvestus (tähestik, lugemisoskuse kontroll, lühikese vestlusdialoogi koostamine).

43

6. klass Aine maht: 2 semestrit 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Sõnavara täiendamine Lugemisoskuse arendamine Grammatikateadmiste täiendamine Kõneoskuse arendamine Kuulamisoskuse arendamine Õppesisu • Mina, minu pere ja sõbrad (30 tundi) Pereliikmed ja sugulased Nimisõna soolõpud Omadussõna soolõpud Omastav asesõna Isikuline asesõna Tegusõna pööramine olevikus Küsisõnad Dialoogi kuulamine ja uue koostamine näite põhjal Loomad Mitmuse moodustamine (erandid) Lihtsa teksti lugemine Lihtsa kirja kirjutamine • Harrastused, igapäevased tegevused, kodukoht ja kultuur, õpitavat keelt kõnelevad maad (40 tundi) Peterburi Numbrid 1-50 Pühad ja tähtpäevad Eestis ja Venemaal Õnnitluskaardi kirjutamine Omadussõna soolõpud Tegusõna mineviku moodustamine Eessõnade в ja на kasutamine Винительный ja Предложный käände kasutamine (lähen kuhu? olen kus?) Vaba aja tegevused Lihtsamad liikumist väljendavad tegusõnad Mäng "Kuhu ja millega sõidame?" Nädalapäevad, kuud ja aastaajad Modaalverbid хотеть ja мочь, nende pööramine ja kasutamine koos infinitiiviga -ся- lõpulised tegusõnad Lühiümberjutustus

44

Õpitulemused: Õpilane

• oskab esitleda ennast ja teisi, rääkida oma kodust, perest ja tegevustest • oskab lugeda õige häälduse ja intonatsiooniga • oskab vastata küsimustele loetud materjali kohta • oskab kirjutada lihtkirja või kaarti oma sõbrale • oskab teha tekstist lühikokkuvõtet ja seda esitada • oskab kasutada õpitud sõnavara ja grammatikat • mõistab läbivõetud materjalil põhinevat lühivestlust

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova "Здравствуйте! 1": 2.osa (2000) õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. 7. klass Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Vestlusoskuse arendamine Sõnavara täiendamine Kirjutamisoskuse arendamine Lugemisoskuse täiustamine Kuulamisoskuse arendamine Uue grammatika omandamine Õppesisu: • Arvuti, õppimine ja töö (50 tundi) Õppeained jm kooliga seonduv sõnavara Esmane arvutialane sõnavara Teksti lugemine Lühikokkuvõtte ja ümberjutustuse koostamine loetust ja selle esitamine Väljendid käitumiseks õnnetuse korral Liht- ja liittuleviku moodustamine Numbrid 1-500 Kellaaeg Järgarvud Tegusõna aspekt Käskiv kõneviis Dialoogi koostamine näite põhjal Nimisõna käänamine. Käänete kasutamine koos eessõnadega Tegusõna rektsioon

45

Määrsõnade kasutamine • Harrastused ja kultuur (55 tundi) Teksti lugemine Töö sõnastikuga Tegusõna aspekt Nimisõna käänamine. Käänete kasutamine koos eessõnadega Arvsõna Tegusõna rektsioon Määrsõnade kasutamine Kirja kirjutamine vene kirjasõbrale Lühiteate kirjutamine Laul "Песня крокодила Гены" Peterburi Moskva Vene tsirkus ja J.Nikulin A.Tšehhov Vene muusika Tähtpäevad Õpitulemused: Õpilane

• mõistab lihtsamat arvutialast sõnavara • oskab soravalt lugeda • mõistab loetud teksti sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset

lugemisviisi • oskab kasutada eesti-vene ja vene-eesti sõnastikku • oskab käänata nimisõnu • teab ja oskab kasutada levinumaid eessõnu • teab numbreid 1-500 • oskab küsida ja öelda kellaaega • oskab anda edasi loetud teksti sisu, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi loetud teksti kohta • oskab kirjutada kirja oma kirjasõbrale ja lühiteateid (õpitud temaatika piires) • oskab paluda abi ja pakkuda oma abi

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova "Здравствуйте! 2": 1. ja 2. osa (2000) õpikute juurde kuuluvad töövihikud ja kassetid Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. 8. klass Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi)

46

Aine õppe-eesmärgid: Vestlusoskuse arendamine Sõnavara täiendamine Uue grammatika omandamine Lugemisoskuse täiustamine Kuulamisoskuse arendamine Õppesisu: • Igapäevased tegevused, õppimine, töö ja puhkus (105 tundi) Kool ja kooliaasta algus Eestis ja Venemaal Värvid ja toonid Reisimine Eestis ja Venemaal Reisibüroo. Informatsiooni küsimine. Piletite jms ostmine Kellaaeg Moskva Kauplus. Informatsiooni küsimine ja ostu sooritamine Lemmikloomad. Inimene ja loodus. Keskkond E.Uspenski. Koomiks "Kolm sõpra Prostokvašinost" Kirja kirjutamine kirjasõbrale Omadussõna käänamine. Suhte- ja kvaliteediadjektiivid. Võrdlusastmed ja lühivormid Nimisõna käänamine Eessõnade kasutamine Määrsõnade kasutamine Käskiv kõneviis. Erandid Liikumist väljendavad tegusõnad Tegusõna aspekt Teksti lugemine. Ümberjutustus Dialoogi koostamine näidise põhjal Sõnastiku kasutamine Õpitulemused: Õpilane

• mõistab loetud teksti sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset lugemisviisi

• oskab teksti ümber jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • eristab tegusõna aspekte • oskab kasutada eesti-vene ning vene-eesti sõnastikke • oskab kasutada eessõnu ja käändeid • oskab moodustada ja kasutada omadussõna võrdlusastmeid • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab kirjutada kirja (eelnevalt läbivõetud teemadel) • oskab hankida infot reisibüroos ja kaupluses • mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid • oskab küsida ja öelda kellaaega

47

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova, N.Zamkovaja, I.Moissejenko "Здравствуйте! 3" õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. 9. klass Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Vestlus- ja kõnelemisoskuse arendamine Kuulamisoskuse täiendamine Sõnavara täiendamine Uue grammatika omandamine Kirjutamisoskuse arendamine Õppesisu: • Mina, sõbrad, maailm, igapäevased tegevused ja harrastused Kool ja koolikaaslased Haridustee jätkamise võimalused Arvuti Sport Elukutsed Loodushoid Muusika Välimus Kehaosad Tähtpäevad ja traditsioonid Horoskoop Mood ja riietus Reisimine. Reisiplaan Hotell Õnnetusjuhtumid Intervjuu ajakirjanikuga Muuseum Pihkva Teksti lugemine Omadussõna käänamine koos nimisõnaga Suhte- ja kvaliteediadjektiivid Omadussõna võrdlusastmed ja lühivormid Arvsõna Määrsõna Isikuliste asesõnade kasutamine koos eessõnadega Tingiv kõneviis. Erandid Eesliidetega liikumist väljendavad tegusõnad

48

Tegusõna aspekt Sõnastiku kasutamine Õpitulemused: Õpilane

• oskab käänata omadussõnu ja moodustada võrdlusastmeid • mõistab loetud teksti, kasutades globaalset, selektiivset või detailset

lugemisviisi • saab aru suulisest tekstist, kasutades globaalset, selektiivset või detailset

kuulamisviisi • oskab käänata nimisõnu ja kasutada eessõnu • oskab kasutada tegusõnu aspektist lähtuvalt • teab levinumate tegusõna eesliidete tähendusi ja oskab kasutada vastavaid

liikumisverbe • oskab teksti ümber jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab hankida infot hotellis, muuseumis, linnatänaval • oskab koguda infot erinevate elukutsete kohta • suudab end väljendada õnnetusjuhtumi korral (paluda abi, pakkuda abi) • oskab suhelda ajakirjanikuga (läbivõetud temaatika piires)

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova, N.Zamkovaja, I.Moissejenko "Здравствуйте! 4" (2002) õpiku juurde kuuluv töövihik ja CD Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades.

49

VENE KEEL 6.- 9. klass (C-võõrkeel) 6. klass Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas (kokku 105 tundi) Aine õpppe-eesmärgid: Tähestiku omandamine Kuulamis- ja kõnelemisoskuse arendamine Korrektse häälduse omandamine Kirjutamisoskuse kujundamine Esmase sõnavara omandamine Lugemisoskuse arendamine Esmaste grammatikateadmiste omandamine Õppesisu: •Enesetutvustus, pere, kodu ja sõbrad ( 45 tundi ) Sissejuhatus õppeainesse Venemaa ja venelased Tähestik Enesetutvustus Tervitamine ja hüvastijätt Kuulamisoskuse arendamine. Lühidialoogid. Laulud ja luuletused. Mängud Pereliikmed ja sugulased. Loomad. Rahvused Mees- , nais- ja kesksoo grammatilised ja morfoloogilised erinevused Mitmuse moodustamine Omastav asesõna Isikuline asesõna Omadussõna soolõpud Sina ja teie vorm Numbrid (1-10) Lihtsamate küsimuste esitamine Situatsioonidialoogi kuulamine ja uue moodustamine näite järgi Tegusõna pööramine olevikus Küsisõnad Lihtsa teksti lugemine Lihtsa kirja kirjutamine • Harrastused, igapäevased tegevused, kodukoht ja kultuur, õpitavat keelt kõnelevad maad (60 tundi) Teksti lugemine Sankt-Peterburg

50

Numbrid 1-50 Pühad ja tähtpäevad Eestis ja Venemaal Õnnitluskaardi kirjutamine Omadussõna soolõpud Tegusõna pööramine olevikus ja minevikus Eessõnade в ja на kasutamine Винительный ja Предложный käände kasutamine (lähen kuhu? olen kus?) Vaba aja tegevused Lihtsamad liikumist väljendavad tegusõnad Mäng "Kuhu ja millega sõidame?" Nädalapäevad, kuud ja aastaajad Modaalverbid хотеть ja мочь, nende pööramine ja kasutamine koos infinitiiviga -ся- lõpulised tegusõnad Lühiümberjutustus Õpitulemused: Õpilane

• tunneb ja oskab kirjutada kõiki tähti • oskab ühte viia tähte ja häälikut • suudab kuulmise ja lugemise järgi aru saada lihtsamast tekstist, tunneb ära

tuttavad sõnad-väljendid ning oskab neid kasutada • teab numbreid 1-10 • oskab esitleda ennast ja teisi, rääkida oma kodust, perest ja tegevustest • oskab lugeda õige häälduse ja intonatsiooniga • oskab vastata küsimustele loetud materjali kohta • oskab kirjutada lihtkirja või kaarti oma sõbrale • oskab teha tekstist lühikokkuvõtet ja seda esitada • oskab kasutada õpitud sõnavara ja grammatikat • mõistab läbivõetud materjalil põhinevat lühivestlust

Kasutatav õppekirjandus: õpikud I.Birjukova "Здравствуйте! 1": 1.ja 2.osa (1995; 2000) õpikute juurde kuuluvad töövihikud ja kassetid Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades.

51

7. klass Aine maht: 1 semester 1 tund nädalas (kokku 20 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Sõnavara täiendamine Lugemisoskuse arendamine Grammatikateadmiste täiendamine Kõnelemisoskuse arendamine Kuulamisoskuse arendamine Õppesisu: • Kool, harrastused ja igapäevased tegevused (20 tundi) Arvuti ja arvutimängud Loodus ja ilm Teksti lugemine Dialoogi koostamine näite põhjal Õppeained Koolitund Matkal Lühikirja kirjutamine sõbrale Laul "Naeratus" Tuleviku moodustamine Numbrid 1-500 Järgarvud Kellaaeg Omadussõna ühildumine nimisõnaga Nimisõna käänamine Levinumad eessõnad Tegusõna aspekt Sõnastiku kasutamine Õpitulemused: Õpilane

• mõistab õpitud materjalil põhinevat vestlust • oskab kasutada õpitud grammatikat ja sõnavara • oskab rääkida oma harrastustest ja igapäevategevustest • tunneb hääldusreegleid ja oskab soravalt lugeda • oskab kasutada eesti-vene ja vene-eesti sõnastikku • oskab käänata nimisõnu • teab ja oskab kasutada tuntumaid eessõnu • oskab esitada küsimusi teksti kohta • toimib keskkonda säästvalt • oskab kirjutada lühikirja (läbivõetud temaatika piires) • oskab küsida ja öelda kellaaega

52

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova "Здравствуйте! 2": 1.osa (2000) õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. 8. klass Aine maht: 2 semestrit 2 tundi nädalas (kokku 70 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Vestlusoskuse arendamine Sõnavara täiendamine Grammatikateadmiste täiendamine Lugemisoskuse täiustamine Kuulamisoskuse arendamine Õppesisu: • Igapäevased tegevused, õppimine ja töö (70 tundi) Hobid Kool, õppeained jm kooliga seonduv sõnavara Lühikirjand Kirja kirjutamine sõbrale Teksti lugemine Juri Nikulin Sport Muusika Klassivälised üritused Tuleviku moodustamine Tegusõna aspekt Eessõnade kasutamine Küsisõnade kasutamine Käskiv kõneviis. Erandid Liikumist väljendavad tegusõnad Sõnastiku kasutamine Õpitulemused: Õpilane

• oskab kasutada tegusõnu nende aspektist lähtuvalt • eristab ja oskab kasutada liikumist väljendavaid tegusõnu • oskab kirjutada lühikirjandit (läbivõetud teemadel) • oskab kasutada eesti-vene ja vene-eesti sõnastikku • oskab kasutada eessõnu

53

• oskab rääkida oma igapäevaelust, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab kirjutada kirja või e-maili oma sõbrale

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova "Здравствуйте! 2": 2.osa (2000) õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades. 9. klass Aine maht: 2 semestrit 1 tund nädalas (kokku 35 tundi) Aine õppe-eesmärgid: Vestlus- ja kõnelemisoskuse arendamine Sõnavara täiendamine Grammatikateadmiste täiendamine Kirjutamisoskuse arendamine Kuulamisoskuse arendamine Õppesisu: • Mina ja sõbrad, maailm, õppimine ja igapäevased tegevused (35 tundi) Kool Venemaa kaunid paigad Loodus. Lemmikloomad Moskva Kirja saatmine kirjasõbrale Õnnetusjuhtumid Elukutsed Teksti lugemine Suhte- ja kvaliteediadjektiivid Omadussõna käänamine koos nimisõnaga Omadussõna võrdlusastmed ja lühivormid Määrsõnade kasutamine Arvsõna Tegusõna aspekt Sõnastiku kasutamine Õpitulemused: Õpilane

• oskab käänata omadussõnu koos nimisõnaga ja moodustada võrdlusastmeid

54

• oskab kasutada eesti-vene ja vene-eesti sõnastikku • oskab kasutada tegusõnu nende aspektist lähtuvalt • suudab rääkida oma igapäevaelust, kasutades õpitud grammatikat ja sõnavara • oskab esitada küsimusi teksti kohta • tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid • oskab saata venekeelset e-maili oma sõbrale • suudab paluda ja pakkuda abi õnnetuse korral

Kasutatav õppekirjandus: õpik I.Birjukova, N.Zamkovaja, I.Moissejenko "Здравствуйте! 3" (2000) õpiku juurde kuuluv töövihik ja kassett Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde hinnete alusel kõiki osaoskusi arvestades.

55

Saksa keele ainekava 5.-9. klass (B-võõrkeel) Aine maht 5. klass – 70 tundi 6. klass - 70 tundi 7. klass – 105 tundi 8. klass – 105 tundi 9. klass – 105 tundi Aine õppe- eesmärgid Põhikooli lõpetaja peab oskama kõnelemisel väljendada oma soove, suhtumist ja vajadusi ning vestelda ainekavas esitatud temaatika piires; suutma kuulamisel eristada olulist informatsiooni ning ära tunda tuttavaid keelendeid ja lausestruktuure; oskama lugeda lihtsat teksti ning kasutada sõnaraamatuid teksti tõlkimisel; oskama kirjutada kirja ning lühikirjandeid ainekava temaatika piires. Saksa keel B-võõrkeelena 5. klassis Aine maht: 1 semester 4 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppesisu Teema: Enesetutvustus, tervitamine ja hüvastijätt /35 tundi/ • Sissejuhatus õppeainesse. • Saksa keelt kõnelevad maad. Töö kaardiga • Kujutluspildid sakslastest ja Saksamaast. • Kuulsad sakslased. Õpilaste ettekanded.

• Enesetutvustus. Tervitus- ja hüvastijätuviisid. Lühidialoogid. • Kuulamisoskuse arendamine. Lühidialoogid. Lihtsad laulud. • Numbrid 1-31.

• Kool ja klass, kus ma õpin. • Koolitarbed. Nimisõna artiklid. • haben + Akkusativ

• Värvid. • Lihtsamad õpetaja korraldused saksa keeles. • Õpilaste vabandused ja küsimused.

• Lihtsa küsimuse esitamine ja sellele vastamine. • Tähestik. • Kuud. Nädalapäevad. • Järgarvsõna.

56

• Sünnipäevad. • Sina ja Teie vorm. • Lihtsamad hobid ja tegevused. • Lihtsa teksti lugemine • Lihtsa kirja kirjutamine kirjasõbrale • Mängud. (numbrimängud, värvimängud, asjade peitmine jne.) • Kordamine. • Arvestuslik töö esimese peatüki piires • Weihnachten. Teema: Mina ja mu pere /35 tundi/ • Minu välimus. • Inimese kirjeldamine pildi järgi. • Õed-vennad. • Minu perekond. • Minu sugupuu. • Jutustamine oma perest. • Lemmikloomad. • Mitmuse moodustamisest. • Spordialad. • Hinnangu andmine • Minu hobid. • Eitamine. • Modalverb mögen. • Possesivpronomen mein/ meine. • Lihtsa teksti mõistmine. Töö sõnaraamatuga. • Lihtsa ankeedi täitmine. • Tegusõna pööramine ainsuse 3 pöördes. • Jutustamine endast. • Kordamine. • Arvestuslik töö teise peatüki piires. Läbiv teema: turvalisus Ainetealane integratsioon geograafiaga, ajalooga, inglise keelega, matemaatikaga, kunstiõpetusega Kasutatav õppekirjandus: "Auf Deutsch 1", Arbeitsbuch 1, Kassette, Lehrerhandbuch

57

Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem arvestuslik töö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu. 6. klassis Aine maht: 2 semestrit, 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppesisu: Teema: Minu kodu /15 tundi/ • Erinevad riigid Euroopas. Rahvused. • Eessõna in. • Majatüübid. • Majaosad. • Eluruumid. • Plaan oma korterist. • Mööbel erinevates ruumides. • Liitnimisõnad. • Minu tuba. • Jutustada oma kodust. • Jutustada oma toast. • Eessõnad auf, unter, an, in (wo?) • Tähtpäevad. Daatumid. • Lihtsa kutse kirjutamine. • Lihtsa õnnitluskaardi kirjutamine • Toidud ja joogid sünnipäeval. • Jutustamine perekonnast. • Isiku kirjeldamine pildi järgi. • Küsilaused ilma küsisõnata. • Lihtsa ja keerulisema teksti mõistmine. • Kordamine. • Arvestuslik töö 3. peatüki materjali piires. Teema: Minu argipäev /20 tundi/ • Kellaaeg. • Numbrid 30 - 100. • Matemaatilised tehted saksa keeles.

58

• Telefoninumbrid. • Lühidialoogid: kellaaja küsimine. • Lihtsamad väljendid telefoniga suhtlemisel. • Päevaplaan. • Jutustada oma päevast. • Riietusesemed. • Kirjeldada inimest riietuse järgi. • Refleksiivsed tegusõnad. • Lahutatava eesliitega tegusõnad. • Tugevad tegusõnad. • Tegusõna pööramine olevikus. • Omadussõna nimisõna ees. • Õppeained. • Tunniplaan. • Jutustada oma tunniplaanist. • Hinnangu andmine õppeainetele. • Toidukorrad. • Toiduained. • Hinnad. • Lihtsamate dialoogide mõistmine. • Õhtused tegevused. • Telesaated. • Jutustada oma tegevustest peale kooli. • Jäätisekohvikus. • Menüü mõistmine ning tellimuse esitamine. • Perfekti moodustamine. • Osata rääkida oma eelistustest. • Kordamine. • Arvestuslik töö 4. peatüki materjali piires. Teema: Ümbruskond. Linnas. Ilm. /15 tundi/ • Linnas paiknevad hooned. • Nimisõna artikkel. • Tee küsimine linnas.

• Linnaplaan. • Eessõnad zu, über, bis zu, an…vorbei.

59

• Kauplused. • Kust saab midagi osta. • Toit. • Dialoog kaupluses. • Kohvikus. • Toidu hinnad, tellimine. • Tekstist arusaamine sõnaraamatu abiga. • Liiklusvahendid. • Liitnimisõnad, nende artikkel. • Eessõna mit. • Tänavasildid. • Ilm. • Elust maal. • Saksamaa kaart. Suuremad linnad, jõed. • Kirja kirjutamine. • Kordamine. • Arvestuslik töö 5. peatüki materjali piires Teema: Mina /20 tundi/ • Nägu. • Nimisõnade mitmus. • Käskiv kõneviis. • Kehaosad. • Apteegis. • Haigused.

• Lühidialoog rohu küsimine apteegis. • Eessõna für. • Tegusõna pööramine olevikus.

• Tegusõna liigid korrata. • Kõrvallause. Sõnade järjekord wenn-lauses. • Rääkida oma eelistustest.

• Omadussõnade võrdlemine, als ja wie. • Kleidi- ja kinganumber. • Lühidialoog riiete/kingade ostmine kaupluses.

• Sõnamängud. Riimid. • Piltkirja lugemine ja koostamine.

60

• Lause moodustamine. • Minu päev. • Kirjasõbrad. Kirja kirjutamine. • Kirjasõbra otsimine. • Kordamine. • Arvestuslik töö 6. peatüki materjali piires. Õpitulemused Õpilane omandab õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi. Õpilane mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset kuulamisviisi. Õpilane omandab sõnavara, mis võimaldab tal esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires (teade, lühikokkuvõte, ümberjutustus, (pildi)kirjeldus, lühireferaat. Õpilane õpib kasutama sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja muid vajalikke teatmeteoseid. Õpilane õpib kirjutama lihtsat seotud teksti: isiklik kiri, õnnitluskaart, küllakutse, teade, lühiessee. Õpilane julgeb omandatud teadmisi-oskusi praktikas kasutada. Õpilane mõistab loetu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset lugemisstiili. Õpilane huvitub saksa keelt kõnelevatest maadest ning nende kultuurist. Õpilane huvitub saksa keele õppimisest ja selle kaudu silmaringi laiendamisest. Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, meedia. Ainetealane integratsioon geograafiaga, eesti keelega, inimeseõpetusega. Kasutatav õppekirjandus: "Auf Deutsch 1", Arbeitsbuch 1, Kassette, Lehrerhandbuch Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem arvestuslik töö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu. 7. klass Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi Õppesisu: Teema: Vaba aja veetmise võimalustest -15 tundi • Sissejuhatus õppeainesse • Nädalalõpu tegevused • Hobid ja harrastused • Kirjasõbrad

61

• Vaba aja veetmise võimalustest kodukohas • Eitamine • Erinevad lugemisstrateegiad (globaalne, selektiivne, detailne) • Erinevad kuulamisstrateegiad (globaalne, selektiivne, detailne) • Präteritum ja Perfekt • Ebareeglipäraste verbide põhivormid • Suulise eneseväljenduse arendamine: rollimäng, lühiintervjuu • Kirjutamisoskuse arendamine; lühikuulutuse kirjutamine, kirja välimus • Töö sünonüümide ja antonüümidega • Refleksiivsed verbid • Kordamine Lektion 1 “Freizeit so und anders” S.7-26 Teema: Arvuti uue meedia esindajana - 15 tundi • Arvuti kui abimees • Arvuti poolt ja vastu • Internet • E- maili kirjutamine, salakiri • Verbi põhivormid • Umbmäärane asesõna • Sidesõnad • Suulise eneseväljenduse arendamine: rollimäng, oma arvamuste väljendamine ja

põhjendamine • Kirjutamisoskuse arendamine: salakiri, E-mail • Kuulamisoskuse süvendamine (globaalne, selektiivne ja detailne) • Lugemisoskuse arendamine (globaalne, selektiivne ja detailne) • Kordamine Lektion 2 “Computer – ja oder nein?” S. 27-46 Teema: Traditsioonid - 15 tundi • Advendiaeg ja traditsioonid • Jõulud meie peres • Saksamaa jõulukombed • Jõulud kogu maakeral • Kuuldemäng • Jõuluroad • Küsimuste moodustamine eessõnaga ja ilma • Sõnade järjekord lauses

62

• Eessõnad • Suulise eneseväljendamise arendamine (rollimäng, oma arvamuse väljendamine ja

põhjendamine) • Kirjutamisoskuse arendamine: kaardi kirjutamine, õnnesoov, aastavahetuse soovid • Lugemisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Kordamine Lektion 3 “Es weihnachtet schon…” S. 47-70 Teema: Teater - 15 tundi • Hobidest ja harrastustest • Lugemisest ja raamatutest • Fantaasia või tegelikkus • Õppima õppimisest • Käskiv kõneviis • Sõnamoodustusõpetus • Lahutatavad ja lahutamatud tegusõna eesliited • Järel- ja eesliited • Suulise eneseväljendamise arendamine: rollimängud, intervjuu • Lugemisoskuse arendamine (erinevad liigid) • Kuulamisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Kirjutamisoskuse arendamine: lühijutu kirjutamine • Kordamine Lektion 4 “Alles Theater” S. 71-90 Teema: Raamatud ja uued meedia vormid - 15 tundi • Erinevad meedia liigid • Diagramm • Raamatud • Karl May • Erinevad kirjanduslikud žanrid • Televisioon • Arvuti ja internet • Arvuti abil saksa keele õppimisel • Liitnimisõnad • Sõnade järjekord lauses • Sidesõna weil • Näitav asesõna • Siduv asesõna

63

• Kirjutamisoskuse arendamine: E-maili kirjutamine, arvutiülesanded • Lugemisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Kuulamisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Suulise eneseväljendamise arendamine: oma arvamuse esitamine ja kaitsmine,

rollimängud • Kordamine Lektion 5 “Bücher oder neue Medien?” S. 91-110 Teema: Muinasjutumaailm - 15 tundi • J. ja W. Grimm ja ülevaade nede loomingust • Muinasjutu tunnused • Punamütsike • Otsimiskuulutus • Moodsad muinasjutud • Minu lemmikraamatud • Assotsiogramm • Lihtminevik • Genitiv • Nimisõnade nõrk käändkond • Suulise eneseväljendamisoskuse arendamine: rollimäng, intervjuu • Kuulamisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Lugemisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Kirjutamisoskuse arendamine: lühijutu kirjutamine • Kordamine Lektion 6 “Märchen der Brüder Grimm” S. 111-130 Teema: Maad Läänemere ääres - 15 tundi • Riigid Läänemere ääres • Suveplaanid • Baltikumi vaatamisväärsused • Läti, Leedu, Eesti • Tallinn • Tee küsimine • Elukoht maal või linnas • Reisimise poolt ja vastu • Omadussõnade moodustamine järelliite abil • Kirjutamisoskuse arendamine: kirja kirjutamine, lühijutu kirjutamine • Suulise eneseväljendamise arendamine: rollimäng, intervjuu

64

• Lugemisoskuse süvendamine (erinevad liigid) • Kuulamisoskuse arendamine (erinevad liigid) • Kordamine Lektion 7 “Die Ostseeländer” S. 131-150 Läbiv teema: infotehnoloogia ja meediaõpetus Ainetealane integratsioon informaatikaga, kirjandusega, geograafiaga, ajalooga Kasutatav õppekirjandus: “Schatzkiste” Lehrbuch für die Jugendliche, Allik, Org, Suigusaar; Arbeitsbuch; kassett,“Grammatik ist kinderleicht”, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: Õpilase hinne kujuneb jooksvatest hinnetest ning arvestuslike tööde hinnetest 8. klass Aine maht:1. semester 3 tundi, 2. semester 3 tundi, kokku 105 t. Õppesisu: Lektion 1 "Die Welt der Kinder" S. 7 - 26 Teema: Laste ja noorte probleemid meil ning kogu maailmas - 26 tundi

• Sissejuhatus õppeainesse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide alusel (meeldivuse ja

mittemeeldivuse väljendamine, enda ja kaaslase tutvustamine) • Lugemisoskuse arendamine. Globaalne ja selektiivne lugemine. • Kirjutamisoskuse arendamine, lühiteate kirjutamine • Kuulamisoskuse arendamine • Grammatilised konstruktsioonid: tegusõna Perfekt ja põhivormid,

omadussõna, enesekohane verb, tingiv kõneviis (möchten), lauseehitus, kõrvallause sõnade järjekord, tegusõna rektsioon, transitiivsed tegusõnad, põhivormide viimine süsteemi- ABC, ABB, ABA

Lektion 2 “Sport” S. 27-46 Teema: Sport, olümpiamängud - 26 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide alusel (eelistuse

väljendamine, oma lemmiksportlase tutvustamine, pildi kirjeldus ning kommentaar)

• Lugemisoskuse arendamine. Selekteeritud ning detaileeritud lugemine. • Kirjutamisoskus: kirja ning kaardi kirjutamine • Kuulamisoskuse arendamine (kõik liigid) • Grammatilised konstruktsioonid: tingiv kõneviis, liitnimisõnad, piktogrammid,

artikli kasutamine), Perfekti ja Präteritumi kasutamine, graafikute mõistmine, sõnaliigid ja nende tuletamine (tegusõna, nimisõna, omadussõna)

• Projekt: Olümpiamängud (suurüritus) meie maal, regioonis Lektion 3 “Brief+ Freund= Brieffreund” S. 47- 66 Teema: Mina ja inimesed minu umber, minu sõbrad (lähedal ja kaugel) - 25 tundi

• Sissejuhatus teemasse

65

• Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide aluse, kõrvallausete kasutamine

• Lugemisoskuse arendamine. Selekteeritud ja globaalne lugemine. • Kirjutamisoskuse arendamine (kiri, kaart, ankeet, luuletuse kirjutamine-

Elfchen, Tanka) • Kuulamisoskuse arendamine (Kõik liigid) • Grammatilised konstruktsioonid: omadussõna käänamine, omadussõna

võrdlusastmed, ülivõrde erinevad kasutusvõimalused nind artikli kasutamine, absoluutne superlatiiv, enneminevik, sünonüümid, tegusõna Rektion

• Projekt: Guinnessi rekordite raamat Lektion 4 “Wohnen, wie es gefällt” S. 67-86 Teema: Minu kodu, minu kodukoht, minu linn ja kool - 20 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine, liitlausete kasutamine, eelistuste

väljendamine • Lugemisoskuse arendamine. Globaalne lugemine. Pilt kui võti teksti

mõistmiseks • Kirjutamisoskuse arendamine . Tagajärg ja põhjus. Kirjeldus. • Kuulamisoskuse arendamine • Grammatilised konstruktsioonid: kõrvallausete sõnade järjekord, sidesõna

kõrvallause alguses, tingiv kõneviis, tulevik (Futurum), tegusõna rektsioon, sõnatuletus

• Kombineeritud test: Kuulamine, lugemine, kirjutamine rääkimine (Vastavalt õpilase tasemele kas kergem või raskem)

• Projekt: lapsesõbralik kool, klass Ettevalmistus kombineeritud testiks õppeaasta lõpus+ test - 8 tundi

• Sõnavara kordamine • Erinevad testiliigid • Testi sooritamine vastavalt õpilase õpitasemele (raskem või kergem)

Läbivad teemad: turvalisus, tööalane karjäär Ainetevaheline integratsioon kirjandusega, kehalise kasvatusega, geograafiaga. Kasutatav õppekirjandus: “Lehrbuch für Jugendliche” Teil 1, Allik, Org, Suigusaar Lektion 1 “Die Welt der Kinder” S. 7-26, ajakirjad “JUma” ning “Zusammen”, “Grammatik ist kinderleicht” Hindamine: Õpilase hinne kujuneb jooksvatest hinnetest ning arvestuslike tööde hinnetest 9. klass Aine maht: 1. semester 3 tundi, 2. semester 3 tundi, kokku 105 t. Õppesisu: Teema: Saksa keelt kõnelevad maad - 28 tundi

• Sissejuhatus õppeainesse • Vaba väljendusoskuse kujundamine etteantud skeemide alusel, eelistuste

väljendamine, argumenteerimine, diskuteerimine

66

• Lugemisoskuse arendamine ning õige lähenemisviisi valimine teksti lugemisel, tööjuhendi õige mõistmine

• Kirjutamisoskuse arendamine, päeviku pidamine • Kuulamisoskuse arendamine • Grammatilised konstruktsioonid: sõnatuletus, sünonüümid, antonüümid, tingiv

kõneviis, küsisõna ning küsimuse moodustamine, liitlausete liigid • Projekt: Saksamaa Lektion1 “Der Bodensee – die Seele Europas” S. 7-26

Teema : Euroopa, Euroopa Liit - 26 tundi • Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil. Erinevad

kõnestiilid ning õige stiili ning grammatilise vormi valik • Lugemisoskuse arendamine, skeemide lahtimõtestamine ning võrdlus • Kirjutamisoskuse arendamine, reisikirja tegemine, kirja kirjutamine etteantud

teemal, ankeedi täitmine • Kuulamisoskuse arendamine (arvud) • Grammatilised konstruktsioonid: geograafilised nimed, rahvused, keeled,

eessõnade kasutamine geog. nimedega, artikli tarvitamine, arvud, nende lugemine ning kirjutamine, järg- ning murdarv, tingiv kõneviis, omadussõna käänamine ning artikli kasutamine

• Stationenlernen Lektion 2 “Europa” S. 27-46

Teema: Keskkonnakaitse, tervislik eluviis - 26 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide alusel, pahameele

väljendamine, soovituse väljendamine • Lugemisoskuse arendamine, raskema erialase teksti mõistmine sõnaraamatu

alusel • Kirjutamisoskuse arendamine: kirja kirjutamine, mind-mapping ning brain-

storming • Kuulamisoskuse arendamine. Erinevad liigid. • Grammatilised konstruktsioonid: erinevad verbid, sõnatuletus, sünonüümid,

antonüümid, sõna grammatiline sugu ning artikli tarvitamine, passiiv, käskiv kõneviis

• Stationenlernen Lektion 3 “Lebensquelle Wasser” S. 47- 66

Ettevalmistus kombineeritud testiks + test - 25 tundi

• Sõnavara kordamine • Kahe õpiku teemade kordamine (“Lehrbuch für Jugendliche”, Teil I, II) • Erinevate testiliikide harjutamine • testi sooritamine vastavalt õpilase tasemele (raskem või kergem)

Läbiv teema: keskkond ja säästev areng. Ainetevaheline integratsioon geograafiaga, bioloogiaga, ajalooga, inimeseõpetusega

67

Kasutatav õppekirjandus: “Lehrbuch für Jugendliche”, Teil II, Allik, Kolli, Org, Suigusaar, Arbeitsbuch; kassett; ajakirjad “JUMA” ning “Zusammen”, “Grammatik ist kinderleicht”; õpetaja poolt koostatud materjalid Hindamine: Hinne pannakse välja jooksvate hinnete ning arvestuslike tööde alusel Saksa keele ainekava 6.– 9. klass (C – võõrkeelena) Aine maht 6. klass – 105 tundi 7. klass – 20 tundi 8. klass – 70 tundi 9. klass – 35 tundi Aine õppe-eesmärgid Õpilane oskab end väljendada teemadel, mis on õppekava raames läbi võetud, saab aru kergematest võõrkeelsetest tekstidest ning kõnest, tunneb keelele omast foneetikat ning oskab end väljendada. Õpilane omandab õpiku osade A-C sõnavara ning grammatilised struktuurid, parema õpitulemusega õpilased teevad vastavalt diferentseeritud harjutusi. (Eule märk) 6. klass Aine maht: 1. semester 3 tundi, 2. semester 3 tundi, kokku 105 t. Õppesisu: Teema: Enesetutvustus, tervitamine, hüvastijätt - 25 tundi

• Sissejuhatus õppeainesse • Saksa keelt kõnelevad maad, Euroopa kaart, Saksamaa kaart • Kuulamisoskuse arendamine. Globaalne kuulamine. • Lihtsamad korraldused • Vabandamine, küsimuse esitamine • Lugemisoskuse arendamine • Kaardi kirjutamine • Artikli kasutamine, haben+ Akk. • arvsõna (põhi- ja järgarv), kuupäev • Eessõnad • Tähestik ning sõnaraamatu kasutamine • Nädalapäevad, kuud, aasta, aastaajad • Sinatamine ja teietamine • Tegusõna olevik • Kordamine testiks • Kombineeritud arvestuslik töö osaoskuste peale (kuulamine, vestlus,

kirjutamine, lugemine) Teema: Mina ja minu pere 25 tundi

• Minu välimus, minu pereliikmed • Koduloomad

68

• Hobid • Modalverb mögen • Eitamine • Omastav asesõna • Ankeedi täitmine * Kordamine: ettevalmistus testiks • Arvestuslik töö kõigi osaoskuste kontrolliks

Teema: Minu kodu 25 tundi • Minu maja, korter • Minu tuba, mööbel • Tähtpäevad • Eessõnad (Wechselpr.) • Lihtsa kutse kirjutamine • Toidud, joogid • Küsisõna • Kordamine testiks • Arvestuslik töö kõigi osaoskuste kontrolliks

Teema: Minu argipäev 25 tundi • Kellaaeg • Telefoninumbrid • Päevaplaan • Riietusesemed • Õppeained, tunniplaan • Minu päevakava • Tegusõna eesliited • Enesekohane tegusõna • Tegusõna mineviku vormid • Liitnimisõnad • Kordamine testiks • Arvestuslik töö kõigi osaoskuste kontrolliks

Kogu õppeaasta materjali kontroll 5 tundi Läbiv teema: turvalisus Ainetealane integratsioon ajalooga, inimeseõpetusega, geograafiaga. Kasutatav õppekirjandus: "Auf Deutsch 1", Arbeitsbuch 1, Kassette, Lehrerhandbuch Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem kontrolltöö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu. 7. klass

69

Aine maht: 1. semester 0 tundi, 2. semester 1 tund, kokku 20 t. Õppesisu:

Teema: Vaba aeg – 8 tundi

• Minu nädalavahetus • Hobid, harrastused • Kirjasõbrad • Vabaaja veetmise võimalused minu kodukohas • Luuletuse lugemine õige intonatsiooni ja foneetikaga • Suulise enseseväljenduse arendamine, rollimäng, lühiintervjuu • Kirjutamisoskuse arendamine: kirja kirjutamine, kirja välimus • Kuulamisoskuse süvendamine (globaalne, selektiivne, detailkuulamine) • Lugemisoskuse arendamine (erinevad liigid) • Eitamine • Lihtminevik • Töö sünonüümide ja antonüümidega • Õpitehnika: assotsiogramm • Kordamine

Teema: Meedia – 7 tundi • Kompuuter kui abimees • Kompuutri poolt ja vastu • Internet • E-maili kirjutamine, salakiri • Verbi põhivormid, verbi liigitus • Umbmäärane asesõna • Sidesõnad • Õpitehnika: tandem • Suulise enseseväljenduse arendamine, rollimäng, oma arvamuse väljendamine

ja põhjendamine • Kirjutamisoskuse arendamine, salakiri,E-maili kirjutamine • Kuulamisoskuse süvendamine (globaalne, selektiivne, detailkuulamine) • Lugemisoskuse arendamine (erinevad liigid) • Kordamine

Teema: Traditsioonid - 5 tundi

• Advendiaeg, traditsioonid • Jõulud meie peres • Jõulud Nürnbergis • Saksamaa jõulukombed • Jõulud kogu maakeral • Kuuldemäng • Jõuluroad • Küsimuse moodustamine eessõnaga ja ilma, sõnade järjekord • Eessõnad • Õpitehnika: Vokabelkartei, Ringbuch • Suulise enseseväljenduse arendamine, rollimäng, oma arvamuse väljendamine

ja põhjendamine

70

• Kirjutamisoskuse arendamine, kaardi kirjutamine, õnnesoov, aastavahetuse soovid

• Kuulamisoskuse süvendamine (globaalne, selektiivne, detailkuulamine) • Lugemisoskuse arendamine (erinevad liigid) • Kordamine : Kõik osaoskused kahes raskusastmes • Test :Kõik osaoskused kahes raskusastmes

Läbiv teema: infotehnoloogia ja meediaõpetus Ainetevaheline integratsioon kirjandusega, ajalooga, informaatikaga Kasutatav õppekirjandus: ”Schatzkiste” Allik, Suigusaar, ptk. 1-3, töövihik, kassetid Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem arvestuslik töö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu. 8. klass Aine maht: 1. semester 2 tundi, 2. semester 2 tundi, kokku 70 t. Õppesisu: Teema: Minu kodu, minu kodukoht, minu linn ja kool - 15 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Sinu kodu-sinu iseloom • Unistuste kodu • Elu maal ja linnas, koduloomad • Elu tulevikus • Reaalsus ja unistused • Minu kool • Minu unistuste kool • Schulbauernhof- võimalus Saksamaal • Elu maal aastal 2050 • Saksa kunstnikud- F. Hundertwasser • Vaba väljendusoskuse arendamine, liitlausete kasutamine, eelistuste

väljendamine • Lugemisoskuse arendamine. Globaalne lugemine. Pilt kui võti teksti

mõistmiseks • Kirjutamisoskuse arendamine . Tagajärg ja põhjus. Kirjeldus. • Kuulamisoskuse arendamine • Grammatilised konstruktsioonid: kõrvallausete sõnade järjekord, sidesõna

kõrvallause alguses, tingiv kõneviis, tulevik (Futurum), tegusõna rektsioon, sõnatuletus

• Projekt: lapsesõbralik kool, klass • Õpitehnika: Mindmap (Was habe ich bisher gelernt) • Kordamine testiks

71

• Kombineeritud test: Kuulamine, lugemine, kirjutamine rääkimine (Vastavalt õpilase tasemele kas kergem või raskem)

Teema: Saksa keelt kõnelevad maad” – 15 tundi

• Sissejuhatus õppeainesse • Saksa keelt kõnelevad maad • Vaba väljendusoskuse kujundamine etteantud skeemide alusel, eelistuste

väljendamine, argumenteerimine, diskuteerimine • Lugemisoskuse arendamine ning õige lähenemisviisi valimine teksti

lugemisel, tööjuhendi õige mõistmine • Kirjutamisoskuse arendamine, päeviku pidamine • Kuulamisoskuse arendamine • Grammatilised konstruktsioonid: sõnatuletus, sünonüümid, antonüümid, tingiv

kõneviis, küsisõna ning küsimuse moodustamine, liitlausete liigid • Projekt: Saksamaa

Teema : Euroopa, Euroopa Liit - 15 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil. Erinevad

kõnestiilid ning õige stiili ning grammatilise vormi valik • Lugemisoskuse arendamine, skeemide lahtimõtestamine ning võrdlus • Kirjutamisoskuse arendamine, reisikirja tegemine, kirja kirjutamine etteantud

teemal, ankeedi täitmine • Kuulamisoskuse arendamine (arvud) • Grammatilised konstruktsioonid: geograafilised nimed, rahvused, keeled,

eessõnade kasutamine geog. nimedega, artikli tarvitamine, arvud, nende lugemine ning kirjutamine, järg- ning murdarv, tingiv kõneviis, omadussõna käänamine ning artikli kasutamine

• Stationenlernen • Lektion 3 “Lebensquelle Wasser” S. 47- 66

Teema: Keskkonnakaitse, tervislik eluviis - 15 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide alusel, pahameele

väljendamine, soovituse väljendamine • Lugemisoskuse arendamine, raskema erialase teksti mõistmine sõnaraamatu

alusel • Kirjutamisoskuse arendamine: kirja kirjutamine, mind-mapping ning brain-

storming • Kuulamisoskuse arendamine. Erinevad liigid. • Grammatilised konstruktsioonid: erinevad verbid, sõnatuletus, sünonüümid,

antonüümid, sõna grammatiline sugu ning artikli tarvitamine, passiiv, käskiv kõneviis

• Stationenlernen Tutvus saksa kirjandusega , erinevad kirjanduslikud stiilid - 5 tundi

• “Bitterschokolade” • Hans Manz- lühivormid

72

• “Die Ilse ist weg” • Kriminalgeschichten • Konkrete Poesie

Ettevalmistus kombineeritud testiks + test – 5 tundi

• Sõnavara kordamine • Kahe õpiku teemade kordamine (“Lehrbuch für Jugendliche”, Teil I, II) • Erinevate testiliikide harjutamine • testi sooritamine vastavalt õpilase tasemele (raskem või kergem)

Läbiv teema: keskkond ja säästev areng Ainetealane integratsioon ajalooga, geograafiaga, kirjandusega Kasutatav õppekirjandus: “Lehrbuch für Jugendliche”, Teil II, Allik, Kolli, Org, kassett, töövihik ajakirjad “JUma” ning “Zusammen”, “Grammatik ist kinderleicht Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem arvestuslik töö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu.

73

9. klass Aine maht: 1. semester 1 tund, 2. semester 1 tund, kokku 35 t. Õppesisu: Teema: Vaba aja veetmine, stress, hobid - 10 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil • Lugemisoskuse arendamine. Globaalne ning selektiivne lugemine. Pealkiri kui

teksti mõistmise võti • Kirjutamisoskuse arendamine. Lühiteate, kommentaari, reportaaži, intervjuu

kirjutamine. • Kuulamisoskuste süvendamine. Globaalne ning selektiivne kuulamine. • Määruste liigid, ajamääruse kasutamine • Modaalsete tegusõnade liigid, nende kasutamine • Töö sõnavara laiendamisega. Sünonüümid, antonüümid. • Nimisõna ja omadussõna käänamine • Projektitöö. Erinevad projekti liigid. Ettevalmistus projektitööks • Projekti esitlus. Kordamine, konsultatsioon ja arvestuslikud tööd. • Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused) • Test (osaoskused kahes raskusastmes)

Teema: Mood, trendid, noortemood, noorte probleemid - 10 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuste arendamine . • Lugemisoskuste arendamine. Detailleritud lugemine. Erinevad informatsiooni

hankimise viisid. • Kirjutamisoskuse arendamine. Isiklik kiri, õige stiili valik. • Kuulamisoskuste süvendamine. Dialektid • Rektion verbidel ja omadussõnadel • Sõnaliigid, nende tuletamine. • Töö sõnavara laiendamisega. Antonüümid, sünonüümid, homonüümid. • Projektitöö valitud teemal.(Õpilaste probleemid, usaldustelefon,

ekstreemgrupid) • Projekti esitlus. Kordamine, konsultatsioon, arvestuslik töö. • Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused) • Test (osaoskused kahes raskusastmes)

Teema: Noorsooprobleemid, generatsioonid, perekond - 10 tundi

• Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine, luulevorm. Saksa luuletajad. • Lugemisoskuste arendamine. Erinevad tekstiliigid. • Kirjutamisoskuse arendamine. Isiklik kiri, seisukohavõtt. Lühiluuletuse

kirjutamine • Kuulamisoskuse süvendamine • Umbisikulised väljendid . Tegevusnimi. Kõrvallausete liigid • Tingiv kõneviis ja selle asendusliigid. • Projektitöö. Intervjuu ning selle töötlus reportaažiks. Teema: Minu vanaema

74

• Kordamine, konsultatsioon, projekti esitlus (5 t.) • Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused kõigis peatükkides) • Test (osaoskused kahes raskusastmes)

Õpitulemused Põhikooli õpilane

• omandab hääldusreeglid, lauseehituse põhialused. • oskab end väljendada õpitud teemade ulatuses, argumenteerida, väljendada

poolehoidu või erimeelsust, teha kuuldust või loetust lühikese kokkuvõtte. • tunneb õpitava keele tähestikku, et raskemaid tekste sõnaraamatu abil mõista

ning oskab kergemast tekstist aru saada sõnaraamatu abita. Õpilane oskab vastavalt vajadusele kasutada ükskeelset teatmeteost.

• oskab väljendada oma mõtteid lühemas kirjalikus vormis, täita ankeeti. • omandab saksa keele grammatika põhialused ning oskab kasutada lihtsamaid

grammatilisi tabeleid ning teatmeteoseid. • omandab ülevaate õpitava maa geograafiast, kultuurist.

Läbiv teema: tööalane karjäär ja selle kujundamine Ainetevaheline integratsioon eesti keelega, ajalooga, kunstiõpetusega Kasutatav õppekirjandus: “Mit Deutsch im Trend”, Allik, Suigusaar, kassett, töövihik, aja kirjad “Juma”, “Zusammen” Hindamine: toimub jooksvalt tundides. Iga teema piires toimub kaks kuni neli kirja-likku tunnikontrolli. Iga peatüki lõpus toimub suurem arvestuslik töö. Hinne kujuneb kõigi nelja osaoskuse (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) alusel, kusjuures kirjutamine ei oma veel otsustavat osakaalu.

75

Prantsuse keele ainekava (B-võõrkeelena) 5.-9. klass Ainemaht: 5.kl 70 t 6. kl 70 t 7. kl 105 t 8. kl 105 t 9. kl 105 t Aine õppe- eesmärgid: Õpilane • tutvub Prantsusmaa, prantsuse keele ja kultuuriga. • suudab õppekava temaatika piires mõista suulist ja kirjalikku teksti ja ka ennast

suuliselt ja kirjalikult arusaadavaks teha. • suudab jätkata omal käel prantsuse keele omandamist. • oskab leida vajalikku teavet prantsusekeelsetest teatmeteostest, sõnaraamatutest jm.

infoallikatest. Õpitulemused: Põhikooli õpilane omandab hääldusreeglid, õige häälduse, intonatsiooni ja rütmi mõistab kuuldu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset kuulamisviisi mõistab loetu sisu, kasutades globaalset, selektiivset või detailset lugemisviisi omandab sõnavara, mis võimaldab tal esitada lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires õpib kirjutama lihtsat seotud teksti käsitletud temaatika piires (teade, lühikokkuvõte, ümberjutustus, kirjeldus, lühireferaat) julgeb omandatud teadmisi praktikas kasutada oskab kasutada sõnaraamatuid, käsiraamatuid ja muid teatmeteoseid huvitub prantsuse keele õppimisest ja prantsuse keelt kõnelevatest maadest 5. klass Ainemaht: 1 semester 4 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppe-eesmärgid:

• esimeste hääldusreeglite omandamine • tutvumine esimeste grammatikareeglitega • esimese sõnavara omandamine

Õppesisu Teemad: enesetutvustus tervitamine, hüvastijätt vanus, numbrid 1 – 1000 oma eelistused Hobid spordialad muusikainstrumendid

76

Kool ruumi kirjeldus koolitarbed kellaaeg, nädalapäevad Kool Prantsusmaal, kool Eestis Loodus Geograafia (Prantsusmaa ja Eesti) Aastaajad, kuud ilm Läbiv teema: tööalane karjäär heskkond Käsitletav grammatika: sõna sugu omadussõna ühildumine nimisõnaga artikkel: un/une/des, le/la/les; artikli ärajätmine (kogused) tegusõna: I pöördkond, ebareeglipärased tegusõnad (avoir, être, aller) eituse moodustamine omastav omadussõna nimisõnade mitmus Küsivad asesõnad eessõnad de, à lähitulevik käskiv kõneviis Õpitulemused: Õpilane

• tunneb võõras tekstis ära tuttavad sõnad ja loeb neid vigadeta, • suudab iseseisvalt moodustada suuliselt ja kirjalikult lihtsamaid lauseid • saab läbitud materjali piires aru suuliselt tekstist.

Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, A. Gruneberg, M. Jamet. Bien Joue! Niveau 1 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 6. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 t nädalas, kokku 70 t Aine õppe-eesmärgid: hääldusreeglite omandamine sõnavara täiendamine lugemisoskuse arendamine grammatikateadmiste täiendamine kõnelemisoskuse arendamine Õppesisu Teemad:

77

Perekond, sõbrad, kodu pereliikmed inimese kirjeldamine, rõivad kodu kirjeldamine, mööbel Poeskäik riided raha Eestis ja Prantsusmaal poed toiduained Reisimine liikumisvahendid marsruudi küsimine ja andmine jaamas linn, hooned, teed, Pariis Liiklemine Pariisis Loodus loomad aastaajad, ilm Läbiv teema: infotehnoloogia turvalisus Käsitletav grammatika: osaartikkel rõhulised asesõnad näitavad omadussõnad kohta näitavad eessõnad küsimuste esitamine tegusõnad: vouloir, faire, venir, partir, boire, pouvoir, devoir, mettre, savoir, voir, plevoir, II pöördkond lähiminevik passé composé eitus Õpitulemused: õpilane: • mõistab õpitud materjali põhjal koostatud vestlust • oskab kasutada õpitud sõnavara ja grammatikat nii kirjalikult kui ka suuliselt • saab aru läbitud teemade piires kirjalikust tekstist Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, A. Gruneberg, M. Jamet. Bien Joue! Niveau 1 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004;

78

C. Gislon, M. Jamet, M. Selle. Bien Joue! Niveau 2 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 7. klass Ainemaht: 2 semestrit 3 t nädalas, kokku 105 t Aine õppe- eesmärgid: • vestlusoskuse arendamine • sõnavara täiendamine • kirjutamisoskuse arendamine • uue grammatika omandamine • lugemisoskuse täiustamine Õppesisu Teemad: Tervis Kehaosad enesetunne ravimine arstid Sportimine spordialad võistlemine, olümpiamängud Väljas söömine söögikohad söögikorrad lauakate menüü Kultuur arhitektuuri-, kunstistiilid koomiksid Jutu vestmine Kontakteerumine viisakused, õnnitlemine kommunikatsioonivahendid telefoninumber kirja saatmine, aadress erinevat tüüpi kirjad (õnnitlus, telegramm, teade) Töötamine Ametid Raadio, televisioon, ajakirjandus, saatekava Läbiv teema: Ametialane karjäär

79

turvalisus Käsitletav grammatika: Tegusõnad: dire nager, lancer, courir, prendre, connaître, envoyer, recevoir, écrire, lire, atteindre, conduire en train de imparfait tulevik c’est/ il est il faut Otsene ja kaudne sihitis Käskiv kõneviis võrdlusastmed Õpitulemused: • mõistab õpitud materjali põhjal koostatud vestlust • oskab kasutada õpitud sõnavara ja grammatikat nii kirjalikult kui ka suuliselt • saab aru läbitud teemade piires kirjalikust tekstist Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, M. Jamet, M. Selle. Bien Joue! Niveau 2 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 C. Gislon, A. Gruneberg, M-C. Jamet, M. Grazia Selle. Bien Joue! Niveau 3 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 8. klass Ainemaht: 2 semestrit 3 t nädalas ; kokku 105 t Aine õppe-eesmärgid: • vestlusoskuse arendamine • sõnavara täiendamine • uue grammatika omandamine Kuulamisoskuse arendamine • lugemisoskuse täiustamine Teemad: Liiklemine transpordivahendid liiklus tee juhtimine reisimine Vaateväärsused ilmakaared maastik

80

kohalik kultuur Prantsusmaa, kultuur: Geograafia, piirkonnad ajalugu (valitsejad) Kirjanikud Muinasjutt, legendid teater, kino kujutava kunsti liigid, maalimine kirjandusliigid Läbiv teema: infotehnoloogia Käsitletav grammatika: Tegusõnad: suivre, vivre, naître, mourir Kahtlev kõneviis siduv asesõna (que, où, dont) asesõna en muutumatud asesõnad ja omadussõnad: quelque chose, quelqu’un, aucun, rien, personne, Näitavad asesõnad võrdlusastmed kuuluvust näitavad asesõnad passiiv hüpoteeslause Õpitulemused: õpilane • mõistab teksti • oskab kasutada sõnastikke • oskab jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab väljendada oma arvamisi ja mõtteid lihtsamas tekstis. Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, A. Gruneberg, M-C. Jamet, M. Grazia Selle. Bien Joue! Niveau 3 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 9. klass Ainemaht: 2 semestrit 3 t nädalas ; kokku 105 t Aine õppe-eesmärgid: • vestlus- ja kõnelemisoskuse arendamine

81

• sõnavara täiendamine • uue grammatika omandamine • kirjutamisoskuse arendamine Õppesisu Teemad: Majandus põllumajandus tootmine tehas Õpingud erialad tehnoloogia, arvuti Kultuur Geograafia, piirkonnad teater, kino Vaatamisväärsused Läbiv teema: Karjääri planeerimine Käsitletav grammatika: Enneminevik Gerundium, Oleviku kesksõna Ebareeglipärased võrdlusastmed Isikulised asesõnad Küsivad asesõnad Kaudne küsimus vastandust väljendav lause, eesmärki väljendav lause Hüpoteeslause Ajalaused Õpitulemused: õpilane • mõistab teksti • oskab kasutada sõnastikke • oskab pöörata tegusõnu erinevates aegades ja kõneviisides • oskab jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab kirjutada suuremate vigadeta lihtsamatel teemadel Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, M-C. Jamet, M. Grazia Selle. Bien Joue! Niveau 4 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004

82

Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel.

83

Prantsuse keel C-võõrkeelena 6. – 9. klass Ainemaht: 6. kl 105 t 7. kl 20 t 8. kl 70 t 9. kl 35 t Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• tutvub Prantsusmaa, prantsuse keele ja kultuuriga. • suudab õppekava temaatika piires mõista suulist ja kirjalikku teksti ja ka ennast

suuliselt ja kirjalikult arusaadavaks teha. • suudab jätkata omal käel prantsuse keele omandamist. • oskab leida vajalikku teavet prantsusekeelsetest teatmeteostest, sõnaraamatutest

jm. infoallikatest. Õpitulemused: Põhikooli õpilane omandab hääldusreeglid, lauseehituse põhialused. oskab end väljendada õpitud teemade ulatuses. oskab teha kuuldust või loetust lühikese kokkuvõtte. tunneb õpitava keele tähestikku, et raskemaid tekste sõnaraamatu abil mõista ning oskab kergemast tekstist aru saada sõnaraamatu abita. oskab väljendada oma mõtteid lühemas kirjalikus vormis (kiri) omandab prantsuse keele grammatika põhialused ning oskab kasutada lihtsamaid grammatilisi tabeleid ning teatmeteoseid. omandab ülevaate õpitava maa geograafiast, kultuurist. 6. klass Ainemaht: 2 semestrit 3 tundi nädalas, kokku 105 t Aine õppe- eesmärgid: kuulamis- ja kõneoskuse arendamine. õige häälduse omandamine kirjutamisoskuse kujundamine tutvumine esimeste grammatikareeglitega esimese sõnavara omandamine esimeste hääldusreeglite omandamine tutvumine esimeste grammatikareeglitega esimese sõnavara omandamine Õppesisu Teemad: enesetutvustus tervitamine, hüvastijätt vanus, numbrid 1 – 1000 oma eelistused Hobid

84

spordialad muusikainstrumendid Kool ruumi kirjeldus koolitarbed kellaaeg, nädalapäevad Kool Prantsusmaal, kool Eestis Loodus Geograafia (Prantsusmaa ja Eesti) Aastaajad, kuud ilm Perekond, sõbrad, kodu pereliikmed inimese kirjeldamine, rõivad kodu kirjeldamine, mööbel Poeskäik riided raha Eestis ja Prantsusmaal poed toiduained Läbiv teema: tööalane karjäär Käsitletav grammatika: sõna sugu omadussõna ühildumine nimisõnaga artikkel: un/une/des, le/la/les; artikli ärajätmine (kogused) tegusõna: I pöördkond, ebareeglipärased tegusõnad (avoir, être, aller, vouloir, faire,) eituse moodustamine lähitulevik käskiv kõneviis omastav omadussõna nimisõnade mitmus eessõnad de, à rõhulised asesõnad näitavad omadussõnad kohta näitavad eessõnad Õpitulemused: Õpilane tunneb võõras tekstis ära tuttavad sõnad la loeb neid vigadeta, Suudab iseseisvalt moodustada suuliselt ja kirjalikult lihtsamaid lauseid Saab läbitud materjali piires aru suuliselt tekstist. Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, A. Gruneberg, M. Jamet. Bien Joue! Niveau 1 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004

85

Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 7. klass Ainemaht: 1 semester 1 t nädalas kokku 20 tundi Aine õppe- eesmärgid: • sõnavara täiendamine • lugemisoskuse arendamine • grammatikateadmiste täiendamine • kõnelemisoskuse arendamine Õppesisu Teemad: reisimine liikumisvahendid marsruudi küsimine ja andmine jaamas linn, hooned, teed, Pariis Liiklemine Pariisis Läbiv teema: turvalisus Käsitletav grammatika: omastav omadussõna küsimuste esitamine tegusõnad: vouloir, faire, venir, partir, boire, pouvoir, devoir, mettre, savoir, voir, osaartikkel lähiminevik kohaeessõnad, kohta näitavad asesõnad passé composé Õpitulemused: õpilane • mõistab õpitud materjali põhjal koostatud vestlust • oskab kasutada õpitud sõnavara ja grammatikat • esitleb ennast ja teisi; räägib oma kodust, perest, sõpradest ja huvidest • loeb õige intonatsiooniga • oskab vastata küsimustele loetud materjali põhjal Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, A. Gruneberg, M. Jamet. Bien Joue! Niveau 1 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004

86

C. Gislon, M. Jamet, M. Selle. Bien Joue! Niveau 2 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel. 8. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 t nädalas, kokku 70 t Aine õppe-eesmärgid: • vestlusoskuse arendamine • sõnavara täiendamine • kirjutamisoskuse arendamine • uue grammatika omandamine • lugemisoskuse täiustamine Õppesisu Teemad: Loodus loomad aastaajad, ilm Tervis Kehaosad enesetunne ravimine arstid Sportimine spordialad võistlemine, olümpiamängud Väljas söömine söögikohad söögikorrad lauakate menüü Kontakteerumine viisakused Telefoneerimine Läbiv teema: Keskkond Turvalisus Käsitletav grammatika: Verbid: II pöördkond, pleuvoir, neiger, dire, nager, lancer, courir, prendre passé composé eitus

87

imparfait c’est/ il est il faut Otsene sihitis Käskiv kõneviis Kasutatav õppekirjandus: C. Gislon, M. Jamet, M. Selle. Bien Joue! Niveau 2 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Õpitulemused: õpilane • mõistab teksti • oskab kasutada sõnastikke • oskab jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab väljendada oma arvamisi ja mõtteid lihtsamas tekstis. 9. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 t nädalas ; kokku 35 t Aine õppe-eesmärgid: • vestlusoskuse arendamine • sõnavara täiendamine • uue grammatika omandamine • lugemisoskuse täiustamine • kirjutamisoskuse arendamine Õppesisu Teemad: Kultuur arhitektuuri-, kunstistiilid koomiksid Jutu vestmine Kontakteerumine viisakused, õnnitlemine kommunikatsioonivahendid telefoninumber kirja saatmine, aadress erinevat tüüpi kirjad (õnnitlus, telegramm, teade) Läbiv teema Infotehnoloogia

88

89

turvalisus Käsitletav grammatika: Otsene ja kaudne sihitis Käskiv kõneviis en train de tulevik Õpitulemused: õpilane • mõistab teksti • oskab kasutada sõnastikke • oskab pöörata tegusõnu erinevates aegades ja kõneviisides • oskab jutustada, kasutades õpitud sõnavara ja grammatikat • oskab esitada küsimusi teksti kohta • oskab kirjutada suuremate vigadeta lihtsamatel teemadel Kasutatav õppekirjandus: „Bonjour C. Gislon, M. Jamet, M. Selle. Bien Joue! Niveau 2 Livre de L’ Eleve (A- või B-keel). – Hachette: Allecto 2004 Hindamine: semestri- ja aastahinne kujuneb jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete alusel.

Matemaatika 4.-9. klassini Aine õppe-eesmärgid: Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja kultuuri arengus; • õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma jne.); • õpib arvutama; • omandab esmase ruumikujutluse; • õpib tundma põhilisi tasandilisi kujundeid ja ruumilisi kehi ning rakendab õpitut

praktikas; • õpib üldistama ja loogiliselt mõtlema; • õpib probleeme matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama, tulemusi

interpreteerima; • arendab oma võimeid, intuitsiooni ja loovust; • hakkab objektiivselt hindama oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab neid

edasise tegevuse kavandamisel; • tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja teab, tunneb ning oskab:

• arvutada ratsionaalarvudega peast, kirjalikult ja taskuarvutil; • teisendada lihtsamaid ratsionaalavaldisi, teades arvutamise abivalemeid; • lahendada ja ülesande andmetest lähtuvalt koostada lineaar- ja ruutvõrrandeid,

lihtsamaid murdvõrrandeid ja kahe tundmatuga võrrandisüsteeme; • lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratusi; • joonestada ning lugeda lihtsamate funktsionaalsete seoste (lineaarne, pöördvõrdeline,

ruutfunktsioon) graafikuid; • korrastada, töödelda ja tõlgendada lihtsamaid statistilisi andmeid ning nendega

seotud karakteristikuid; • leida lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosust; • eristada õppekavakohaseid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid, teades nendevahelisi

seoseid ja omadusi ning pindala (ruumala) arvutamise eeskirju; • lihtsamatel juhtudel mõisteid defineerida ja liigitada, teoreeme tõestada ning

eeldustest loogilisi järeldusi teha ja oma väiteid põhjendada; • kasutada matemaatilist keelt.

90

Matemaatika 4. klass Aine maht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Õppesisu 1. Kordamine (20 tundi) • Naturaalarvud kümnetuhandeni • Põhitehted – liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine • Põhitehete omadused ja nende rakendamine arvutamisel • Peastarvutamise etteütlus • Jagamine jäägiga • Ülesanded neljale põhitehtele

Ülesannete lahendamise kontrolltöö

2. Mõõtühikud ja mõõdud (30 tundi) • Pikkusühikud • Ristkülik ja ruut, nende ümbermõõt • Massiühikud • Rahaühikud • Ajaühikud

Ülesannete koostamine mõõtühikutega • Kiirus, aeg ja teepikkus • Pindalaühikud • Ristküliku ja ruudu pindala Töö jaotuskavaga: ristkülikuteks tükelduvate pinnatükkide pindalade arvutamine

mõõtmisel saadud andmete järgi • Arvu ruut

Ülesannete lahendamise kontrolltöö

3. Arvud miljonini (85 tundi) • Arvu järgud, järguühikud ja arvu klassid • Arvud saja tuhandeni

Põhivara test • Peastarvutamise võtted

Peastarvutamise etteütlus • Kirjalik liitmine • Kirjalik lahutamine • Tehete järjekord ja sulud • Kordamine

Kirjalik arvestus (ülesannete lahendamine) • Peast korrutamine ja jagamine 10, 100 ja 1000-ga

Töö jaotuskavaga: Lihtsamate mõõtühikute teisendamine • Peast korrutamine ja jagamine järkarvudega

Peastarvutamise etteütlus • Kirjalik korrutamine ühekohalise arvuga • Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga • Korrutamine kahekohalise arvuga

Ülesannete koostamine kirjaliku arvutamise kohta • Jagamine kahekohalise arvuga

91

• Korrutamine kolmekohalise arvuga Ülesannete lahendamise kontrolltöö

• Lihtsamad harilikud murrud Peastarvutamise etteütlus

4. Geomeetrilised kujundid (30 tundi) • Kordamine – ruut ja ristkülik • Täisnurga joonestamine lähiskülgede järgi • Ristküliku joonestamine lähiskülgede järgi

Joonestusoskuse kontrolltöö • Kolmnurk, selle joonestamine kolme külje järgi • Kolmnurga ümbermõõt

Ülesannete koostamine geomeetrilistest kujunditest • Risttahukas ja kuup

Töö jaotuskavaga: risttahuka pinnalaotuse joonestamine ja risttahuka kokkukleepimine Töö jaotuskavaga: risttahukate tahkude pindalade arvutamine mõõtmisel saadud andmete järgi

5. Üldine kordamine (10 tundi) Peastarvutamise etteütlus Joonestusoskuse kontrolltöö Ülesannete lahendamise kontrolltöö Põhivara test

Kasutatav õppekirjandus K. Kaasik „Matemaatika4. klassile” I ja II osa, Avita 2005

Õpitulemused Õpilased peavad oskama: • lugeda ja kirjutada arve miljoni piires; • peast arvutada 100 piires, järkarvudega 10 000 piires; • kasutada peast arvutamist lihtsustavaid võtteid; • kirjalikult liita ja lahutada miljoni piires; • kirjalikult korrutada ja jagada arve ühe- ja kahekohaliste arvudega; • arvutada lihtsamate avaldiste väärtusi; • lahendada kuni kolmetehtelisi tekstülesandeid; • joonestada sirglõiku, täisnurka, kolmnurka, ristkülikut ning tähistada neid tähtedega; • arvutada kolmnurga ja ristküliku (ruudu) ümbermõõtu ning ristküliku (ruudu) pindala; • kasutada õpitud mõõtühikuid.

92

Matemaatika 5. klass Aine maht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

1. saavutab hea arvutusoskuse 2. oskab tulemust kriitiliselt hinnata ülesande seisukohalt. 3. õpib kasutama ja teisendama pikkus-,pindala- ning ruumalaühikuid. 4. õpib lahendama lihtsamaid võrrandeid. 5. õpib lihtsustama avaldisi ja oskab arvutada tähtavaldiste väärtust. 6. oskab sooritada tehteid kümnendmurdudega.

Õppesisu 1. Naturaalarvud (20 tundi) Kordamine. Naturaalarvude klassid • Rooma numbrid • Naturaalarvude võrdlemine • Naturaalarvude ümardamine • Ülesannete koostamine arvude võrdlemise ja ümardamise kohta • Peamurdmist • Liitmise vahetuvuse ja ühenduvuse seadused • Kirjalik liitmine • Kirjalik lahutamine, lahutamise omadused • Tekstülesannete lahendamine • Peamurdmist 2. Avaldis. Võrrand (10 tundi)

• Matemaatilised avaldised • Võrrand ja selle lahendamine • Võrrandi koostamine • Mitmesuguseid ülesandeid

3. Naturaalarvude korrutamine ja jagamine (15 tundi)

• Naturaalarvude korrutamine. Korrutamise vahetuvusseadus • Korrutamise ühenduvusseadus • Korrutamise jaotuvusseadus • Sulgude avamine. Ühisteguri sulgude ette toomine • Nulliga lõppevate arvude korrutamine • Valemi kasutamine • Naturaalarvude jagamine • Jagatise põhiomadus • Jäägiga jagamine • Mitmesuguste ülesannete lahendamine

4. Algarvud ja kordarvud (10 tundi)

93

• Algarvud ja kordarvud • Jaguvuse tunnused. Jaguvus 2, 5 ja 10-ga • Jaguvus 3 ja 9-ga • Kordarvu lahutamine algteguriteks • Arvude ühistegurid • Arvude ühiskordsed

5. Geomeetrilised kujundid (30 tundi)

• Punkt. Sirglõik • Lõikude võrdlemine ja liitmine • Kiir. Sirge. Tasand • Arvkiir ja skaala • Arvandmete korrastamine • Diagramm • Mitmesuguste ülesannete lahendamine • Nurk.Nurkade liigid • Nurgakraad. Nurga mõõtmine • Hulknurgad. Ristkülik. Ruut • Sirgete lõikumine. Paralleelsed ja ristuvad sirged • Kõrvunurgad • Tippnurgad • Ristuvate ja paralleelsete sirgete joonestamine • Mitmesuguste ülesannete lahendamine

6. Harilikud murrud (15 tundi)

• Kordamine • Murdude võrdlemine • Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine • Lihtmurrud ja liigmurrud • Liigmurru täisosa ja murdosa • Mitmesuguste ülesannete lahendamine

7. Kümnendmurrud (45 tundi)

• Murrud ja mõõtühikute kümnendsüsteem • Kümnendmurrud. Kümnendmurru koostis • Kümnendmurru kujutamine arvkiirel • Kümnendmurru võrdlemine • Kümnendmurru ümardamine • Mitmesuguste ülesannete lahendamine • Kümnendmurru liitmine, lahutamine • Mitmesuguste ülesannete lahendamine • Kümnendmurru korrutamine ja jagamine järguühikuga 10;100;1000 • Kümnendmurru korrutamine naturaalarvuga • Kümnendmurdude korrutamine • Kümnendmurru korrutamine ja jagamine järguühikuga 0,1; 0,01; 0,001 • Mitmesuguste ülesannete lahendamine • Kümnendmurru jagamine naturaalarvuga

94

• Aritmeetiline keskmine • Kümnendmurru jagamine kümnendmurruga • Mõõtkava. Plaanimõõt • Mitmesuguste ülesannete lahendamine, taskuarvuti kasutamine

8. Ruumilised kujundid (10 tundi)

• Risttahukas • Risttahuka ruumala • Kuubi ruumala • Mitmesuguste ülesannete lahendamine

Üldine kordamine (20 tundi)

Õpitulemused Õpilased peavad oskama:

• lugeda ja kirjutada arve miljardi piires, võrrelda ja järjestada neid ning ümardada etteantud järguni;

• peast arvutada; • kirjalikult liita, lahutada, korrutada ja jagada naturaalarve miljardi piires; • rakendada naturaalarvude jaguvuse tunnuseid; • tõsta antud arvu ruutu ja kuupi; • lahendada lihtsamaid võrrandeid; • lugeda ja kirjutada kümnendmurde, võrrelda ja järjestada neid ning ümardada

etteantud järguni; • korrutada ja jagada peast naturaalarve ning kümnendmurde järguühikutega 10; 100;

1000 … ja 0,1; 0,01; 0,001 …; • kirjalikult sooritada aritmeetikatehteid kümnendmurdudega; • lihtsustada avaldisi ja arvutada tähtavaldiste väärtusi; • lahendada tekstülesandeid; • mõõta nurga suurust ja joonestada antud suurusega nurki; • joonestada paralleelseid ja ristuvaid sirgeid joon- ja nurklaua abil; • arvutada risttahuka ruumala; • teisendada pikkus-, pindala- ning ruumalaühikuid; • sooritada nelja aritmeetikatehet ja tõsta arvu ruutu ning kuupi taskuarvutil.

Kasutatav õppekirjandus Kalju Kaasik, Nijole Cibulskaite, Maryte Strickiene Matemaatika 5. klassile I ja II osa koos I ja II osa töövihikutega (2006). Lisamaterjeliks: Kalju Kaasik Ülesannete kogu 5.kl. (2004) Hindamine: kirjalik hindeline arvestus 2.semestri lõpus

95

Matemaatika 6. klass

Aine maht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane 1. õpib teostama tehteid harilike murdudega 2. õpib teisendama kümnendmurde harilikeks murdudeks ja vastupidi. 3. õpib kasutama tähtsamaid mõõtühikuid ning nendevahelisi seoseid. 4. õpib lahendama protsentülesandeid. 5. õpib kolmnurkade konstrueerimist erinevate elementide järgi 6. õpib ruumiliste kehade pindalade ja ruumalade arvutamist. 7. omandab vajaliku ettekujutuse geomeetrilistest kehadest ja nende ruumaladest

ning planimeetriast. 8. oskab määrata punkti asukohta koordinaattasandil ja graafiku järgi kirjeldada

vastavat seost ( aeg-temperatuur, ühtlane liikumine) Õppesisu

1. Kordamine (5 tundi) • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast • Huvitavaid arve 2. Harilikud murrud. Harilike murdude liitmine ja lahutamine (30 tundi) • Kordamine • Murru põhiomadus • Murdude taandamine • Murdude teisendamine ühenimelisteks • Murdude võrdlemine • Murdude liitmine • Murdude lahutamine • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast

3. Murdude teisendamine. Harilike murdude korrutamine ja jagamine (30 tundi) • Harilike murdude teisendamine kümnendmurdudeks • Lõpmatud kümnendmurrud • Hariliku murru korrutamine naturaalarvuga • Harilike murdude korrutamine • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast • Osa leidmine arvust • Pöördarvud • Murru jagamine naturaalarvuga. Naturaalarvu jagamine murruga, mille lugeja on 1 • Hariliku murru jagamine hariliku murruga • Arvu leidmine tema antud osa ja osamäära järgi

96

• Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast

4. Protsendid (25 tundi) • Tutvume protsentidega • Protsendid ja murrud • Protsendi leidmine arvust • Protsentülesannete lahendamine • Peastarvutamist • Protsentide arvutamine taskuarvutil • Arvu leidmine tema protsentide järgi • Veel peastarvutamist • Jagatise väljendamine protsentides • Suuruse muutumine protsentides • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast • Suhteline sagedus • Tõenäosuse mõiste • Laen ja intressid

5. Ringjoon ja ring (10 tundi) • Ringjoone pikkus • Ringi pindala • Ringi osad. Sektordiagramm • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast

6. Geomeetrilisi konstruktsioone. Kolmnurk (30 tundi) • Kolmnurk ja tema elemendid • Sirge suhtes sümmeetrilised kujundid • Lõigu keskristsirge. Lõigu poolitamine • Antud sirgele ristsirge joonestamine sirkli ja joonlaua abil • Nurga poolitamine • Kolmnurga nurkade summa • Kolmnurkade võrdsus • Kolmnurga joonestamine kolme külje järgi • Kolmnurga joonestamine kahe külje ja nendevahelise nurga järgi • Kolmnurga joonestamine ühe külje ja selle lähisnurkade järgi • Kolmnurkade liigitamine • Võrdhaarse kolmnurga omadusi • Kolmnurga alus ja kõrgus • Kolmnurga pindala • Mitmesuguseid ülesandeid

7. Ruumilised kujundid (10 tundi) • Prisma • Risttahukas ja kuup • Kolmnurkse püstprisma pindala • Kolmnurkse püstprisma ruumala • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast

97

8. Positiivsed ja negatiivsed arvud (20 tundi) • Negatiivsed arvud • Arvtelg • Vastandarvud. Arvu absoluutväärtus • Naturaalarvud, täisarvud ja ratsionaalarvud • Positiivsete ratsionaalarvude võrdlemine • Ratsionaalarvude võrdlemine • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast • Punkti asukoht tasandil • Ühtlase liikumise graafik • Koordinaattasand • Kuidas kanda punkti koordinaattasandile • Graafiku joonestamine koordinaattasandil • Mitmesuguseid ülesandeid • Kontrolli ennast

9. Ülesandeid kordamiseks (15 tundi) • Harilike murdude omadused. Liitmine ja lahutamine • Murdude teisendusi. Harilike murdude korrutamine ja jagamine • Protsendid • Ringjoon ja ring • Kolmnurk • Ruumilisi kujundeid • Positiivsed ja negatiivsed arvud. Koordinaattasand ja graafikud • Nuputamist

Õpitulemused 6. klassi lõpetaja:

• tunneb arvude kümnendsüsteemi, oskab naturaalarve ning kümnendmurde lugeda ja kirjutada;

• tunneb tehete järjekorda, oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutil naturaalarvudega ja kümnendmurdudega ning rakendada neid arvutusoskusi tekstülesannete lahendamisel;

• oskab arvutada lihtsamate tähtavaldiste väärtusi; • oskab arvutada lihtsamate harilike murdudega, teisendada kümnendmurde

harilikeks murdudeks ja vastupidi; • tunneb protsendi mõistet ja oskab seda kasutada protsentülesannete

põhitüüpide lahendamisel; • tunneb aritmeetiliste tehete andmete ja resultaadi vahelisi seoseid ning oskab

neid kasutada lihtsamate võrrandite lahendamisel; • tunneb ja oskab kasutada mõõtühikuid ning nendevahelisi seoseid (pikkus,

pindala, ruumala, aeg, temperatuur, mass, nurk, kiirus, rahaline väärtus); • tunneb arvtelge ja ristkoordinaate tasandil, oskab määrata punkti asukohta

koordinaattasandil, oskab tabeli andmete järgi kujutada graafiliselt lihtsamaid seoseid ning valmisgraafiku järgi vastavat seost kirjeldada (aeg-temperatuur);

• oskab kolmnurki liigitada, tunneb kolmnurga nurkade omadust, kolmnurkade võrdsuse tunnuseid ning oskab neid teadmisi rakendada ülesannete lahendamisel;

98

• oskab arvutada ristküliku (ruudu), kolmnurga ja ringi pindala ning ringjoone pikkust ja risttahuka (kuubi) ruumala;

• oskab käsitseda sirklit, joonlauda, nurklauda ja malli lihtsamates geomeetrilistes konstruktsioonides – lõigu poolitamine, antud sirgele ristsirge joonestamine, kolmnurga konstrueerimise põhijuhud;

• oskab koostada lihtsamaid sagedustabeleid, joonestada diagramme ning valmisdiagramme kirjeldada ja tõlgendada, määrata moodi ning arvutada aritmeetilist keskmist.

Kasutatav õppekirjandus: Kalju Kaasik, Nijole Cibulskaite, Maryte Strickiene Matemaatika 6. klassile I ja II osa 2007, Kalju Kaasik matemaatika töövihik I, II osa

Hindamine: vabariiklik tasemetöö 2. semestril Matemaatika 7. klass Ainemaht: 2 semestrit; 1.semestril 5 tundi, 2.semestril 5 tundi nädalas; kokku 175 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane 1 .mõistab arvuhulga omadusi. 2. õpib teostama tehteid ratsionaalarvudega. 3. õpib astendama. 4. õpib tundma lihtsamaid funktsioone ja nende graafikuid. 5. õpib lahendama lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrratusi. 6. õpib tundma geomeetrilisi kujundeid (hulknurk,rööpkülik, romb, trapets) ja nendega seotud konstruktsioone

Õppesisu

1. Kordamine (5 tundi)

• Kordamisülesandeid • Protsentide kordamine

2. Arvuhulgad (15 tundi)

• Hulgad • Osahulgad • Hulkade ühend ja ühisosa • Naturaalarvude hulk • Negatiivsed arvud. Täisarvude hulk • Ratsionaalarvude hulk • Arvu absoluutväärtus. Vastandarvud. Arvude järjestamine • Arvuhulkade omadused 3. Tehted ratsionaalarvudega (25 tundi)

99

• Kahe negatiivse arvu liitmine • Naturaalarvude vahe • Erimärgiliste arvude liitmine • Negatiivse arvu lahutamine. Arvtelje kahe punkti vaheline kaugus • Liitmise seadused. Mitme arvu summa • Ratsionaalarvude korrutamine. Korrutamise seadused • Ratsionaalarvude jagamine • Taskuarvuti ja ratsionaalarvud • Kordamine

4. Arvu aste (20 tundi)

• Naturaalarvulise astendajaga aste • Tehete järjekord • Astmete korrutamine ja jagamine • Negatiivse astendajaga aste • Arvu esitamine kümne astmete abil • Arvude korrutamine ja jagamine kümne astmetega • Suurte ja väikeste arvude kujutamine ning nendega arvutamine • Kordamine

5. Koordinaadid tasandil (10 tundi)

• Koordinaattelg ja koordinaattasand • Liikumise graafik • Ühtlase liikumise graafik. Liikumise kiirus • Ebaühtlase liikumise keskmine kiirus

6. Funktsioonid ja nende graafikud (25 tundi)

• Võrdeline seos ja selle graafik • Lineaarfunktsioon ja selle graafik • Pöördfunktsioon ja selle graafik • Funktsiooni mõiste • Funktsiooni graafik

7. Võrrandid ja võrratused (30 tundi)

• Võrre. Võrdelise seose ülesanded • Lihtintress • Võrdeline jaotamine • Pöördvõrdelise seose ülesanded. Pöördvõrdeline jaotamine • Sarnaste liikmete koondamine ja sulgude avamine • Võrrandite samaväärsus ja põhiomadused • Ühe tundmatuga lineaarvõrrand

100

• Lineaarvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded • Kordamine • Parameetrit sisaldavad lineaarvõrrandid • Lineaarvõrratused

8.Hulknurgad ja prismad (30 tundi)

• Hulknurgad. Sisenurkade summa • Rööpkülik ja selle omadused • Rööpküliku pindala • Romb ja selle pindala • Trapets ja selle pindala • Ringjoon ja ring • Keerulisemate kujundite ümbermõõdud ja pindala • Püstprisma, selle pindala ja ruumala • Püströöptahukas, selle pindala ja ruumala

8. Kordamine (20 tundi)

• Arvutamine ja statistika • Võrrandid, võrratused ja tekstülesanded • Kujundid ja kehad • Graafikud ja diagrammid • Mitmesugused kordamisülesanded

Õpitulemused Õpilased peavad oskama: • teostada aritmeetilisi tehteid ratsionaalarvudega ja astendada ratsionaalarve

naturaalarvudega; • avada sulge ja koondada sarnaseid liidetavaid; • arvutada arv- ja tähtavaldiste väärtusi ratsionaalarvude korral; • lahendada võrrandeid võrde põhiomadusele toetudes; • lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrrandeid ja -võrratusi, • lahendada tekstülesandeid võrrandi abil; • arvutada hulknurga nurkade summat; • arvutada rööpküliku ja trapetsi pindala; • arvutada püströöptahuka täispindala ja ruumala; • joonistada funktsioonide y=ax, y=a:x ja y=ax+b graafikuid. Kasutatav õppekirjandus: KERSTI KALDMÄE, ANNELI KONTSON, KÄRT MATIISEN, ENNO PAIS MATEMAATIKA I ja II osa koos I ja II osa töövihikuga.(2005) Matemaatika 8. klass Aine maht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• õpib teostama tehteid astmetega, üks- ja hulkliikmetega

101

• saab hakkama lihtsamate teoreemide tõestamise, loogiliste järelduste tegemise ja väidete põhjendamisega

• õpib lahendama kahe tundmatuga lineaarvõrrandi süsteeme ja ruutvõrrandeid • õpib tundma geomeetrilisi kujundeid ja nendega seotud konstruktsioone • jätab meelde olulisemad valemid ja seosed

Õppesisu

0. Kordamine (5 tundi) • Mitmesuguseid kordamisülesandeid

1. Tehted astmetega ja arvutused ligikaudsete arvudega (15 tundi) • Astmete kordamine • Korrutise ja jagatise astendamine • Astme astendamine • Tehted astmetega • Arvu standardkuju • Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid • Ligikaudse arvutuse eeskirjad

2. Üksliikmed ja hulkliikmed (30 tundi) • Täisavaldised • Üksliikmed ja hulkliikmed. Sarnaste liikmete koondamine • Tehted üksliikmetega • Hulkliikmete liitmine ja lahutamine • Hulkliikme korrutamine ja jagamine üksliikmega • Hulkliikmete korrutamine • Hulkliikme tegurdamine. Rühmitamisvõte • Ruutude vahe valem • Kaksliikme ruut • Kuupide summa ja kuupide vahe valem • Kaksliikme kuup • Kordamine

3. Defineerimise ja tõestamise põhimõisted (10 tundi) • Defineerimine ja algmõisted • Teoreem ja aksioom. Eeldus ja väide • Pöördteoreem • Vastuväiteline tõestusviis 4. Sirgete lõikumine ja paralleelsus (15 tundi) • Paralleelide aksioom • Kahe sirge lõikamine kolmanda sirgega • Sirgete paralleelsuse tunnused • Kolmnurga sisenurkade summa • Rööpküliku tunnused

5. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem (25 tundi) • Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem ja selle graafiline lahendamine • Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine liitmisvõttega • Asendusvõte • Tekstülesannete lahendamine lineaarvõrrandisüsteemi abil • Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi uurimine

102

• Kordamine

6. Ruutvõrrand (30 tundi) • Arvu ruutjuur • Irratsionaalarvud ja reaalarvud • Ruudu ja ruutjuure leidmine taskuarvutil • Põhitehted juurtega • Ruutvõrrand ja selle geomeetriline tõlgendus • Mittetäielik ruutvõrrand • Viete`i teoreem • Ruutvõrrandi lahendivalem • Ruutvõrrandi lahendite arvu sõltuvus diskriminandist • Taandatud ruutvõrrandi lahendivalem • Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded • Ruutkolmliikme tegurdamine

7. Kolmnurk. Ringjoon ja korrapärane hulknurk (30 tundi) • Kolmnurga ja trapetsi kesklõik • Kolmnurga mediaanid • Kesknurk ja ringjoone kaar • Piirdenurk. Thalese teoreem • Pythagorase teoreem • Ringjoone puutuja • Kolmnurga ümberringjoon • Kolmnurga siseringjoon • Korrapärase hulknurga ümber- ja siseringjoon • Korrapärase hulknurga ümbermõõt ja pindala • Korrapärane prisma, selle pindala ja ruumala • Püramiid. Korrapärase püramiidi pindala • Püramiidi ruumala

8. Üldine kordamine (15 tundi) • Avaldised • Võrrandid, võrrandisüsteemid ja tekstülesanded • Nurgad • Kujundid ja kehad • Graafikud ja diagrammid • Mitmesugused kordamisülesanded


• sõnastada antud teoreemi pöördlauset lihtsamatel juhtudel; • tõestada teoreemi kolmnurga nurkade summa kohta; • tõestada rööpküliku omadusi ja neid ülesannete lahendamisel kasutada; • tõestada kolmnurga ja trapetsi kesklõigu omadusi; • lahendada ülesandeid kolmnurga, trapetsi ja rööpküliku kohta; • teostada lihtsamaid täisavaldiste samasusteisendusi korrutamisvalemite kasutamisega; • lahendada kahe tundmatuga võrrandisüsteeme; • leida taskuarvuti abil arvu ruutu ja ruutjuurt; • rakendada Viete’i teoreemi ruutvõrrandi lahendamisel; • lahendada ruutvõrrandit valemi abil; • lahendada tekstülesandeid ruutvõrrandi (süsteemi) abil;

103

• tegurdada ruutkolmliiget; • tõestada teoreemi piirdenurga kohta; • lahendada piirdenurga ja kesknurga mõistetega seotud ülesandeid; • arvutada korrapärase hulknurga pindala; • arvutada korrapärase prisma ja püramiidi pindala ning ruumala; • kasutada ligikaudse arvutuse lihtsamaid reegleid.

Kasutatav õppekirjandus: Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno Pais Matemaatika 8. klassile I, II osa 2006, Malle Saks Töövihik I, II osa. Hindamine: kirjalik arvestus 2.semestri lõpus Matemaatika 9. klass Ainemaht: 2 semestrit 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

a. õpib joonestama ja lugema ruutfunktsioonide graafikuid b. õpib teisendama ratsionaalavaldisi, lahendama ruut- ja murdvõrrandeid c. saab aru hulknurkade sarnasusega seotud ülesannetest d. õpib lahendama täisnurkse kolmnurgaga seotud ülesandeid e. õpib tundma pöörkehi f. jätab meelde olulisemad valemid ja seosed g. suudab luua ja leida seoseid üldiseks kordamiseks

Õppesisu I ptk. Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand (40 tundi)

• Kordamine • Ülesandeid vanast kooliõpikust • Funktsioon y = x2 • Arvu ruutjuur • Aritmeetiline ruutjuur korrutisest ja jagatisest • Funktsioon y = ax2 • Funktsioon y = ax2+c • Ruutvõrrand ax2 + c = 0 • Funktsioon y = ax2+bx • Ruutvõrrand ax2 + bx = 0 • Funktsioon y = ax2+bx+c ja selle graafik • Kordamine • Ruutvõrrandi graafiline lahendamine • Ruutvõrrandite liike • Taandatud ruutvõrrandi lahendamine • Taandatud ruutvõrrandi lahendite omadused • Taandamata ruutvõrrandi lahendamine • Ruutvõrrandi diskriminant • Ruutkolmliikme lahutamine tegureiks • Biruutvõrrand • Ruutvõrrandi abil lahenduvaid tekstülesandeid • Kahe muutujaga ruutvõrrandisüsteem • Kordamine

II ptk. Algebralised murrud. Murdvõrrandid (45 tundi)

104

• Kordamiseks • Algebralised murrud. Taandamine • Murdude korrutamine ja astendamine • Algebraliste murdude jagamine • Ühenimeliste murdude liitmine ja lahutamine • Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine • Kõik tehted murdudega • Murdvõrrandid • Mõned erivõtted võrrandite lahendamiseks • Murdvõrrandite koostamise ülesanded • Liikumisülesanded • Kordamine

III ptk. Hulknurkade sarnasus (15 tundi)

• Kordamine. Võrdelised lõigud • Kiirteteoreem • Sarnased hulknurgad • Kolmnurkade sarnasuse tunnused • Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe • Sarnaste hulknurkade pindalade suhe • Maa-alade kaardistamine • Pikkuste kaudne mõõtmine • Kordamine

IV ptk. Täisnurkne kolmnurk (40 tundi)

• Teoreem kõrgusest • Eukleidese teoreem • Pythagorase teoreem • Lihtsamad täisnurksed kolmnurgad • Mitmesuguseid ülesandeid • Kordamine • Nurga mõõtmine • Teravnurga siinus, koosinus ja tangens • Teineteise täiendusnurkade siinused, koosinused ja tangensid • Mõnede nurkade siinuse, koosinuse ja tangensi arvutamine • Teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi vahelised seosed • Täisnurkse kolmnurga lahendamine • Nurgafunktsioonide rakendusi • Kordamine

V ptk. Pöördkehad (15 tundi)

• Kordamine. Hulktahukad • Pöördkehad. Silinder • Koonus • Kera • Kordamine

Ülesandeid vanadest ülesannete kogudest Ülesandeid üldiseks kordamiseks (20 tundi)

105


• joonestada ruutfunktsiooni graafikut, teadma kordaja a geomeetrilist tähendust; • taandada algebralisi murde lihtsamatel juhtudel; • teisendada ratsionaalavaldisi, kasutada hulkliikmete tegurdamisel korrutamise

abivalemeid ja sulgude ette toomise võtet; • lahendada lihtsamaid murdvõrrandeid ja tekstülesandeid nende abil; • rakendada kolmnurkade sarnasuse tunnuseid ülesannete lahendamisel; • rakendada teravnurga trigonomeetriat ja Pythagorase teoreemi geomeetriaülesannete

lahendamisel; • kasutada õpitud pöördkehade pindala- ja ruumalavalemeid.

Kasutatav õppekirjandus: Tõnu Tõnso Matemaatika IX klassile 1998 (viimast aastat, järgmisel õppeaastal uus õpik – Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno Pais Matemaatika 9. klassile, I, II osa 2007, Malle Saks Töövihik I, II osa). Hindamine: kirjalik riiklikel materjalidel põhinev lõpueksam 2.semestri lõpus

106

Loodusõpetus 4.-6.klass 4. KLASS Aine õppe- eesmärgid Õpilane:

1) omandab teadmisi maailmaruumist, Päikesesüsteemist; 2) omandab teadmisi Maa ehitusest; 3) õpib tundma maailmakaarti; 4) teab põhilisi organismirühmi; 5) teab põhilisi eluavaldusi; 6) õpib tundma inimese organismi ehitust; 7) saab ettekujutuse mudelite tähtsusest looduse tundmaõppimisel; 8) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi; 9) oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; 10) väärtustab loodusteaduslikke teadmisi ja tajub vajadust õppida

loodusõpetust; 11) väärtustab terveid eluviise.

Aine maht 2 tundi nädalas 2 semestrit, kokku 70 tundi Õppesisu 1. MAAILMARUUM. Tähistaevas. Päike − Maa energiaallikas. 5 tundi

Päikesesüsteem. Raskusjõud. Arvestustöö

2. MAA. Maa kerakujulisus. Gloobus. Maa kujutamine kaartidel. 15 tundi Mandrid ja maailmajaod. Maailmameri ja selle osad. Maailma kaart (sealhulgas ka poliitiline kaart). Arvestustöö

MAA EHITUS. Kivimid ja kivistised. Maavarad. Vulkaanid ja 10 tundi maavärinad. Arvestustöö

3. ELU MAAL. Organismide mitmekesisus: ainu- ja hulkraksed 15 tundi organismid. Organismide eluavaldused: toitumine ja hingamine. Elu areng Maal. Arvestustöö

4. INIMENE. Inimese ehitus: rakk, elundid ja elundkonnad. 15 tundi

Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Arvestustöö Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus loomadega. Taimed, 10 tundi loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses. Arvestustöö

Läbivad teemad 1. Keskkond ja säästev areng

Inimene kui osa loodusest. Puhta õhu ja vee tähtsus inimesele. Taimede tähtsus puhta õhu tootmisel.

107

Õpitulemused 1) omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese tähtsust loodusele; 2) tunneb Maa ehitust; 3) oskab nimetada mandreid ja ookeane, näidata neid maailmakaardil ning gloobusel; 4) oskab näidata Eestit gloobusel ja maailmakaardil, oskab kasutada Eesti kaarti ja atlast; 5) omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest; 6) omab ülevaadet inimese organismi ehitusest ja talitlusest; Kasutatav õppekirjandus

1. T. Elvisto jt. Loodusõpetus 4. klassile – Tln. AS BIT 2002 2. Loodusõpetuse töövihik 4. klassile – Tln. AS BIT 2002

Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel.

108

5. KLASS Aine õppe-eesmärgid Õpilane:

1) omandab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest; 2) omandab teadmisi energia saamisest, muundumisest ja kasutamisest; 3) teab Eesti loodusvarasid, nende kasutamist ja paiknemist; 4) saab ettekujutuse aine organiseerituse erinevatest tasemetest; 5) oskab püstitada hüpoteese ja kontrollida neid katseandmete põhjal; 6) oskab mõõta; 7) õpib läbi viima katseid ennast ja teisi ohustamata; 8) oskab esitada vaatlus- ja mõõtmistulemusi tabelina; 9) oskab hankida loodusteaduslikku infot;

Aine maht 2 tundi nädalas 2 semestrit, kokku 70 tundi Õppesisu 1. ÕHK 15 tundi

Õhu koostis. Õhu omadused. Õhu soojuspaisumine. Soojusülekanne õhu kaudu. Õhu liikumine ja tuul. Atmosfäär − Maa kaitsekiht. Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine ja põlemine. Õhk elukeskkonnana. Õhu tähtsus organismidele. Organismide levik õhu kaudu. Saastunud õhu ohtlikkus ja õhu saastumise vältimine.

Arvestustöö 2. VESI 8 tundi

Vee omadused. Märgumine ja mittemärgumine. Vee soojenemine ja jahtumine. Vee olekud ja nende muutumine. Ainete segunemine ja lahustumine. Õhuniiskus. Arvestustöö

Vee ringkäik looduses 12 tundi

Sademed ja nende tekkimine. Sademete tähtsus looduses. Vee jaotumine Maal. Põhjavesi. Vesi elukeskkonnana. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Reostunud vee ohtlikkus ja vee puhastamine. Arvestustöö.

3. MULD 10 tundi

Mulla koostis. Mulla tekkimine. Vee liikumine mullas. Muld elukeskkonnana. Mullaorganismid. Mulla osa taimede elus. Organismide elu mullas suvel ja talvel. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumise ja hävimise ohtlikkus. Mulla kaitse. Arvestustöö.

4. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD LOODUSVARAD 15 tundi Päikeseenergia: tuule-, vee-, kütuste energia. Eesti loodusvarad: maa, mullad, veed, metsad, taimed, loomad, maavarad,

109

klimaatilised tingimused. Eesti tähtsamad maavarad, nende paiknemine ja kasutus. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Arvestustöö

5. INIMESE MÕJU KESKKONNALE 10 tundi

Looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tulemusena. Tehiskeskkond. Kodukoha keskkonnaprobleemid. Jätkusuutlik areng. Arvestustöö

Läbivad teemad

1. Keskkond ja säästev areng Keskkonnahoid. Vee saastumine ja puhastamine, säästlik tarbimine. Õhu saastumine ja puhastamine. Happevihmad, sudu. Jäätmemajandus. Põllumajanduse säästlik areng, mahepõllundus. Elektri tootmine ja säästlik tarbimine.

2. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Materjali otsimine Internetist ja ajakirjandusest koduste tööde tegemisel.

3. Turvalisus Ohutus katsete tegemisel: kuum vesi, veeaur, tuli, klaasnõud. Ohutu liikumine jääl: millal võib jääle minna? Puhas vesi. Miks veekogude vesi ei sobi joogiveeks? Ohtlikud jäätmed ja nende käitlemine.

Õpitulemused 5. klassi lõpetaja: 1) eristab erinevaid elukeskkondi; 2) teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi; 3) teab inimese kasutatavaid energialiike; 4) teab, millist rolli etendavad õhk ja vesi organismide elus; 5) oskab seletada veeringet ja teab vee tähtsust looduses; 6) teab, kuidas õhk mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada õhu omadustega; 7) teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee omadustega; 8) tunneb mulla kui elukeskkonna omadusi; 9) oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; 10) oskab märgata õhu, vee ja mulla saastumist ja teab kuidas neid kaitstakse saastamise eest; 11) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes; 12) teab inimese kasutatavaid energialiike; 13) oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale. Kasutatav õppekirjandus 1. Kuresoo, R. jt. Loodusõpetus 5. klassile 2003 2. Loodusõpetuse töövihik 5. klassile Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel.

110

6. KLASS Aine õppe- eesmärgid Õpilane:

1) mõistab elusa ja eluta looduse seoseid; 2) omandab teadmisi erinevatest looduslikest süsteemidest, nende struktuurist ja

vastastikkustest mõjudest; 3) õpib tundma levinumaid Eesti elukooslusi ja bioloogilisi liike; 4) teab Eesti põhilisi pinnavorme ja omab ettekujutust nende tekkimisest; 5) saab ettekujutuse Eesti haldusjaotusest; 6) tunneb loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipe ja nende rakendusi; 7) oskab lugeda, mõtestada ja luua lihtsat loodusteaduslikku teksti; 8) suhtub vastutustundlikult oma elukeskkonda ja väärtustab säästvat tarbimist.

Aine maht: 2 semestrit 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi Õppesisu: 1. EESTI ASEND. Piirid ja suurus. Naaberriigid. Eesti maakonnad. 3 tundi 2. ASULAD. 9 tundi Maa-asulad ja sealne keskkond. Linnad ja linnakeskkond. Park. Taimed ja loomad linnas. Linn kui ökosüsteem. Keskkond ja tervis. Arvestustöö 3. EESTI PINNAMOOD. 5 tundi Pinnamood ja pinnavormid. Pinnamoe kujutamine ja lugemine kaardil. Absoluutne ja suhteline kõrgus. Suurpinnavormid: kõrgustik, madalik, Tasandik, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa Eesti pinnamoe kujunemises. Arvestustöö 4. EESTI ILMASTIK. 11 tundi Ilm, ilmastik, kliima. Ilmaelemendid: temperatuur, õhurõhk, tuul, sademed. Ilmavaatlusjaamad ja ilmaennustajad. Läänemere mõju Eesti kliimale. Lääne- Ja Ida- Eesti kliimaerinevused. Kliima mõju elusloodusele. Ilma mõju

inimtegevusele. Arvestustöö 5. AED ELUKESKKONNANA. 6 tundi Viljapuu- ja köögiviljaaed, iluaed. Loodus- ja tehiskeskkonna vahekord.

Aiataimed ja- loomad. Aed kui ökosüsteem. Toiduahelad. Arvestustöö

6. PÕLD ELUKESKKONNANA. 8 tundi Põllustatud alad. Põldude tekkelugu. Mulla koostis ja viljakus. Taimed ja loomad põllul. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Põld kui ökosüsteem. Toiduahelad.

Arvestustöö 7. NIIT ELUKESKKONNANA. 6 tundi

111

Looduslikud ja inimtekkelised niidud. Erinevad niidutüübid. Elutingimused ja organismidevahelised suhted niidul. Tavalisemad taimed ja loomad. Toiduahelad, toiduvõrgustik. Niit kui ökosüsteem. Niitude kaitse. Arvestustöö 8. METS ELUKESKKONNANA. 10 tundi Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets, nende bioloogiline ja majanduslik iseloomustus. Taimed ja loomad metsas. Toiduahelad. Mets kui

ökosüsteem. Metsade tähtsus ja kasutamine. Inimmõju metsale. Metsade kaitse. Arvestustöö 9. SOO ELUKOOSLUSENA. 7 tundi Soode teke ja levik. Soode areng – madalsoo, siirdesoo, raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Organismidevahelised suhted. Toiduahelad. Soo kui ökosüsteem. Soode tähtsus ja kasutamine. Soode kaitse. Arvestustöö 10. JÄRV ELUKESKKONNANA. 9 tundi Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järves. Järvede üldiseloomustus.

Elutingimused järves. Elustik. Toiduahelad. Järv kui ökosüsteem. Eesti järved. Järvede tähtsus, kasutamine ja kaitse. Arvestustöö.

11. JÕGI ELUKESKKONNANA. 9 tundi Jõevee omadused. Vee voolamine jões. Elutingimused jões. Elustik. Toiduahelad. Jõgi kui ökosüsteem, võrdlus järvega. Jõgede üldiseloomustus. Eesti jõed. Jõgede tähtsus ja kaitse. Arvestustöö. 12. LÄÄNEMERI, SAARED, RANNIK. 7 tundi Suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Rannikut kujundavad tegurid.

Ranniku pinnavormid. Arvestustöö

13. LÄÄNEMERI, SAARED, RANNIK ELUKESKKONNANA. 7 tundi Elutingimused Läänemeres. Mere ranniku ja saarte elustik. Organismide omavahelised suhted meres ja kaldaaladel. Elustik. Toiduahelad. Läänemeri kui ökosüsteem. Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere tähtsus, kasutamine, reostus ja kaitse. Arvestustöö. 14. LOODUSKAITSE EESTIS: Põhiprintsiibid ja rakendus. Eesti maastikud. Looduskaitsealad. 5 tundi KORDAMINE ARVESTUSEKS 3 tundi Läbivad teemad

1. Keskkond ja säästev areng

112

Elukeskkonna hoidmine asulates (müra, õhu, maapinna ja vee reostus, prügimajandus, mahepõllundus). Looduskeskkondade hoidmine ja kaitsmine. Puhta vee varud. Läänemere reostus ja kaitse. Looduskaitse, kaitsealade liigid, nende eesmärgid. Euroopa Liit ja looduskaitse. Natura alad.

2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine Keskkonnatöötajad, looduskaitsjad, nende tööülesanded ja eesmärgid.

3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Materjali otsimine Internetist ja ajakirjandusest. Arvutil vormistatud

kodutööde esitamine.

4. Turvalisus Ohutu liikumine looduses: raba, tundmatud veekogud, metsad.

Õpitulemused 6. klassi lõpetaja: 1) teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu; 2) oskab selgitada Eesti kliima põhijooni; 3) oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi; 4) teab peamisi Eesti elukooslusi; oskab nimetada erinevate koosluste tüüpilisi liike ja teab nendevahelisi seoseid; 5) oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust keskkonnale; 6) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitselistes üritustes; 7) oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti, teha järeldusi ja vormistada referaati; 8) oskab teha vaatlusi ja lihtsamaid katseid; 9) mõistab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid; 10) väärtustab säästvat eluviisi. Kasutatav õppekirjandus: 1) K. Lepasaar jt. Loodusõpetus 6. klassile I osa – Tln. AS BIT 2005 2) K. Lepasaar jt. Loodusõpetus 6. klassile II osa – Tln. AS BIT 2006 3) K. Lepasaar jt. Loodusõpetuse töövihik 6. klassile I osa – Tln. AS BIT 2005 4) K. Lepasaar jt. Loodusõpetuse töövihik 6. klassile II osa – Tln. AS BIT 2006 Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel. 2. semestri lõpus toimub suuline arvestus. Loodusõpetus 7. klassile Aine maht: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi. Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• õpib tundma põhilisi eluta looduse nähtuseid; • omandab ettekujutuse nähtustest, mis kuuluvad nii keemia kui ka füüsika aine

valdkonda luues sellega aluse edasisteks keemia ja füüsika õpinguteks; • omandab algteadmised keemia ja füüsika keelest;

113

• omandab lihtsamad võtted katsete sooritamiseks; • õpib püstitama lihtsamaid probleeme ja neid õpiku kui ka muude infoallikate

abil lahendama; Õppesisu:

1. Ained: aineosakesed, liht- ja liitaine. Puhas aine, segu. Lahused. Looduses esinevad lahused, ained, keskkonna reostus. Labortöö: segude puhastamine. 10 tundi. Kontrolltöö.

2. Liikumine ja vastastikmõju: kiirus, kiirusega seotud mõisted; mehaaniline ja soojusliikumine; jõud, jõu liigid, aineosakeste vastastikmõju. Labortöö: jõu mõõtmine. 12 tundi. Kontrolltöö.

3. Aine ehitus: aine mudelid, aine olekute muutused; aine ehitusega seotud nähtused: tihedus, soojuspaisumine ja temperatuur, rõhk. Arvuti tund: aine olekute mudelid ja oleku muutused. 10 tundi. Kontrolltöö.

4. Aatomi ehitus, aatomi mudelid ja aatomite vahelised sidemed. Ainete muundumine. Keemiline reaktsioon. 8 tundi. Kontrolltöö.

5. Mehaaniline energia ja töö, mehaanilise energia liigid. Energia muundumine. Energia mõiste erinevates eluvaldkondades. 10 tundi. Kontrolltöö.

6. Energia soojusnähtustes: kehade soojenemine ja jahtumine, energia neeldumine ja eraldumine agregaatolekute muutumisel. Labortöö: temperatuuri mõõtmine sulamisel. 12 tundi. Kontrolltöö.

7. Keemiline energia: toitainete energiaväärtused, põlemine, kütused. Tuumaenergia: selle rakendamine. Energia ja keskkond, teisi energialiike. Projekt: energia tootmine Eestis: võimalused, kaardistamine, säästmine. 8 tundi. Kontrolltöö.

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: keemia, füüsika, matemaatika, geograafia Õpitulemused: 7. klassi õpilane:

• omab ettekujutust kehade liikumisest ja vastastikmõjust • omab ettekujutust aine mikro- ja makrostruktuurist ja sellega seotud

soojusnähtustest; • omab ettekujutust aatomiehitusest ja aatomite vahelistest mõjudest • teab energia mõistet, selle alaliike; energia muundumise ja kandumise

võimalustest. • teab lihtsamaid aineid, nende valemeid. • oskab kirjeldada ja eristada looduses esinevaid keemilisi ja füüsikalisi

muundumisi. • Oskab püstitada probleeme ja neid lahendada tehes kaasõpilastega koostööd.

Kasutatav õppekirjandus: E. Pärtel, T. Tenno. Loodusõpetus 7. klassile. –Tln. Koolibri, 1997 E. Pärtel. Loodusõpetuse TV 7. klassile. Tln. Koolibri, 2008 Hindamine: Hinne kujuneb kontrolltööde, labortööde sooritamise, tunnikontrollide ja suulise vastamise hinnetest.

114

Geograafia 7.- 9. klass Aine õppe-eesmärgid: Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane • saab aru maakeral toimuvatest looduslikest nähtustest ja protsessidest ning

nendevahelistest seostest • omandab geograafia põhisõnavara • oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja samas ka tema tegevuse tagajärgi eri

looduslikes tingimustes • mõistab ressursside mõistliku kasutamise vajadust ja säästliku arengu ideed • mõistab ning suhtub tolerantselt teiste maade ja rahvaste kultuuri ja

traditsioonidesse • oskab lugeda ja kasutada kaarte • oskab leida geograafiaalast teavet erinevatest allikatest • oskab kasutada geograafiatunnis omandatud teadmisi igapäevaelus toimetulekuks Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja

oskab kasutada kaarte ja atlaseid(aga ka tabeleid, diagramme jms.) orienteerumiseks ja teabe hankimiseks Maa ja selle osade looduse peajoonte kohta

tunneb põhijoontes Maa pinnamoodi ja seda kujundanud protsesse tunneb tähtsamaid Maa kliimat kujundavaid tegureid ning oskab

iseloomustada erinevate kliimavöötmete kliimat teab vee jaotumist Maal, erinevaid veekogusid ja nende veerežiimi ning

veetaseme muutumise peamisi põhjuseid teab peamiste loodusvööndite levikut ja oskab neid iseloomustada teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, rahvaarvu mõjutavaid

tegureid oskab üldjoontes iseloomustada Eesti asendit, geoloogilist ehitust,

pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku ja taimestikku oskab iseloomustada Eesti rahvastikku ja majandusharusid (teab

majandusharude arengueeldusi)

115

7. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Maakera loodusgeograafia (geograafia algkursus) Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• teab kaartide liigitust, kaardi mõõtkava ja geograafilisi koordinaate • oskab kasutada erinevaid kaarte info hankimiseks • omandab teadmisi Maa siseehituse, pinnamoe, kliima ja veestiku kohta • saab aru Maal toimuvatest geoloogilistest protsessidest • teab peamisi keskkonnaprobleeme Maal

Õppesisu:

1. Kaardiõpetus 13 tundi Maakera kuju ja suurus Kaartide liigid sisu järgi Suundade määramine Mõõtkava liigid ja erineva mõõtkavaga kaardid Kartograafilised kujutusviisid Kaardivõrk Geograafilised koordinaadid ja nende määramine Kohalik ja vööndiaeg, ajavööndid ja kuupäevaraja Üldistav kordamine Läbivad teemad: infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: matemaatika, füüsika

2. Maa siseehitus ja areng 11 tundi Maa siseehitus ja vanus Laamtektoonika, laamade liikumine Maakoore kõikuvliikumised Vulkaanid Maailma tuntumad vulkaanid Maavärinad Maakoore murrangud Kivimid, nende liigitus Kivimite absoluutne ja suhteline vanus Üldistav kordamine Läbivad teemad: turvalisus, keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, kirjandus

3. Maakera pinnamood 12 tundi Pinnavormid ja pinnamood Mandrid ja ookeanid Mäestikud Tasandikud Pinnamoe kujutamine kaardil Ookeani põhjareljeef

116

Pinnamoodi kujundavad välistegurid. Murenemine Vooluvee tegevus Mere tegevus Tuule tegus Liustike tegevus Üldistav kordamine Läbivad teemad: turvalisus, keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: matemaatika, keemia

4. Kliima 16 tundi Õhkkond ja selle ehitus Kliimat kujundavad tegurid Päikesekiirgus Aastaajad Soojusvööd Üldine õhuringlus: passaadid ja läänetuuled Ookeani mõju kliimale Pinnamoe mõju kliimale Kliimavöötmed. Kliimakaart ja kliimadiagramm Ekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalne kliima Troopiline ja lähistroopiline kliima Paraskliima Lähispolaarne ja polaarkliima Üldistav kordamine Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööaäane karjäär ja selle kujundamine Intergratsioon: keemia, füüsika, bioloogia

5. Veestik 18 tundi Maailmameri ja selle osad Merevee soolsus, temperatuur, jääolud Merelooded Hoovused Jõed Jõgede toitumine, veetaseme muutused, üleujutused Järved Maailma suuremad järved Põhjavesi Sood Liustikud Vee kasutamine ja kaitse Üldistav kordamine Läbivad teemad: turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng Integratsioon: keemia, füüsika, matemaatika, kirjandus

117


• oskab kasutada ja lugeda erinevaid kaarte • oskab määrata geograafilisi koordinaate • oskab määrata vööndiaega • teab Maa siseehitust ja oskab seostada maavärinaid, vulkaane ja murrangute

levikupiirkondi laamtektoonikaga • omab teadmisi kivimitest ja teab nende liigitust • teab tähtsamaid maismaa ja ookeani pinnavorme • omab teadmisi kliima ja kliimat kujundavate tegurite kohta • teab mandreid ja ookeane • oskab iseloomustada maailmamere sügavusi, soolsust, hoovusi, temperatuuri

ja jääolusid • teab sisevete liike • teab tähtsamaid keskkonnaprobleeme ja mõistab keskkonda säästvat eluviisi

Kasutatav õppekirjandus: R. Aunap, A .Kont, Ü. Liiber, E. Saar „Loodusgeograafia põhikoolile” 1. osa , 2002 Avita A. Kont „Loodusgeograafia põhikoolile” 2. osa, 2003 Avita Hindamine: Semestri hinne kujuneb jooksvate ja arvestustööde hinnete alusel.

118

8. klass Ainemaht: 1. semestril 2 tundi nädalas, 2. semestril 1 tund nädalas Kokku 51 tundi Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• omandab teadmisi looduskomponentide vaheliste seoste kohta • teab loodusvööndite paiknemise seaduspärsusi • oskab iseloomustada erinevaid loodusvööndeid

Õppesisu:

1. Looduskomponentide vahelised seosed 1 tund Kliima, vee, pinnamoe, mullastiku, taimestiku, loomastiku ja inimtegevuse vastastikused seosed

2. Loodusvööndid 40 tundi Loodusvööndite paiknemise seaduspärasused Ekvatoriaalsed vihmametsad Savannid Kõrbed Vahemerelised metsad Parasvöötme rohtlad Parasvöötme okas- ja lehtmetsad Tundra Jäävöönd Kõrgusvööndilisus Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, turvalisus, infotehnoloogia ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika, kirjandus, muusika

3. Rahvastik 10 tundi Maailma rahvastik Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rahvastikuandmete kujutamine kaardil Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju paiknemisele Rahvaarvu muutumine (sündimus, suremus, iive) Ränne Linnastumine Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises Eestist pärit maadeuurijad Mandrid, maailmajaod Geograafilised uuringud tänapäeval Läbivad teemad: turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: usundilugu, matemaatika, kirjandus

119


• oskab iseloomustada loodusvööndite tekkepõhjusi ja leviku seaduspärasusi • oskab kirjeldada erinevaid loodusvööndeid, teab inimtegevuse mõju loodusele • teab ja oskab analüüsida erinevaid keskkonnaprobleeme • tunneb mõistliku looduskasutuse aluseid • oskab iseloomustada maakera rahvastikku (paiknemine, tihedus, sündimus,

suremus, ränne, linnastumine) Kasutatav õppekirjandus: A. Kont, J. Jauhiainen „Loodusgeograafia põhikoolile” 3. osa, 2003 Avita Hindamine: semestri hinne kujuneb jooksvate hinnete ja arvestustööde alusel

120

9. klass Ainemaht: 1. semestril 2 tundi, 2. semestril 1. tund Kokku 51 tundi Eesti loodus- ja inimgeograafia. Euroopa Aine õppe-eesmärgid: Õpilane:

• oskab iseloomustada Eesti ja Euroopa asendit, geoloogilist ehitust, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku ja loomastikku

• teab Eesti ja Euroopa põhilisi loodusvarasid ja nende kasutamist majanduses • oskab iseloomustada Eesti erinevaid majandusharusid • tunneb Euroopa poliitilist kaarti • teab põhilisi keskkonnaprobleeme Eestis ja Euroopas

Õppesisu: 1. Eesti loodus 18 tundi Asend, piirid, suurus Geoloogiline ehitus Maavarad Pinnamood Erineva tekkega pinnavormid Kliima Läänemeri Siseveed Mullastik Taimkate Maastikud Looduskaitse Üldistav kordamine Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: keemia, matemaatika, bioloogia, füüsika

2. Rahvastik ja asustus 8 tundi Eesti rahvaarv ja selle muutumine Sündimus, suremus, iive Ränded Rahvuslik koosseis Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Tihedus ja paiknemine Haldusjaotus Üldistav kordamine Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, turvalisus Integratsioon: usundilugu, matemaatika, ajalugu

3. Eesti majandus 15 tundi Eesti majandusgeograafiline asend Majandust mõjutavad tegurid Majanduse struktuur

121

Energiamajandus Metsamajandus ja metsatööstus Põllumajandus Toiduainetetööstus Kergetööstus Ehitusmaterjalitööstus Masinatööstus Veondus Teenindus Välismajandussidemed Üldistav kordamine Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: keemia, bioloogia, ajalugu

4. Euroopa 10 tundi Asend Geoloogiline ehitus Pinnamood Maavarad Kliima Veestik Mullad ja taimkate Euroopa poliitiline kaart Euroopa Liit Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: ajalugu, bioloogia, kirjandus, muusika Õpitulemused: Õpilane • teab Eesti looduse omapära ja iseärasusi • omandab teadmisi Eesti rahvastiku kohta • teab eesti ja Euroopa loodusvarasid ning nende mõju majandusele • oskab iseloomustada peamisi majandusharusid Eestis ja teab nendega seotud keskkonnaprobleeme • tunneb Euroopa poliitilist kaarti ja Euroopa looduse iseärasusi Kasutatav õppekirjandus: A. Kont „Loodusgeograafia” 4.osa, 2004 Avita K. Kukk „Geograafia põhikoolile” 5. osa, 2004 Avita Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel.

122

Bioloogia ainekava 7.-9. klass 7. KLASS Aine õppe- eesmärgid Õpilane: 1) tunneb huvi ja austust eluslooduse vastu; 2) saab aru bioloogia õppimise vajadusest; 3) teab elusa ja eluta looduse vastastikkuseid seoseid; 4) omandab teadmisi taimedest ja loomadest, nende ehitusest ja talitlusest; 5) oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte; 6) oskab kasutada erinevaid allikaid bioloogiateabe otsimiseks; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust; 8) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda. Aine maht : 2 tundi nädalas 2 semestrit, kokku 70 tundi Aine õppesisu 1. ELU TUNNUSED 2 tundi Elus- ja eluta loodus. Eluavaldused. Eluslooduse liigitus. 2. TAIMED 16 tundi Taimede jaotus. Õistaimed. Taimerakk. Põhilised taimekoed. ÕISTAIMEDE VEGETATIIVSED ORGANID: Juur (ehitus, ülesanded, muudendid). Võsu(ehitus, muudendid). Vars (erinevad varred, ehitus, ülesanded, ainete liikumine, varre jämenemine). Leht (ehitus, tüübid, ülesanded). Fotosüntees ja hingamine. Vegetatiivne paljunemine ja selle kasutamine inimese poolt. Arvestustöö ÕISTAIMEDE PALJUNEMINE: Õis (õie tähtsus, ehitus, erinevused) 9 tundi Õisikud. Tolmlemine. Viljastamine. Viljad. Seemnete ehitus. Viljade ja seemnete levimine. Õistaimed inimese kasutuses. Ülevaade õistaimede süsteemist (klass ühe- ja kaheidulehelised, kaheiduleheliste sugukondi). TEISED TAIMEHÕIMKONNAD 5 tundi PALJASSEMNETAIMED(iseloomustus, mitmekesisus). SÕNAJALGTAIMED (iseloomustus, sõnajalad, osjad, kollad) SAMMALTAIMED (iseloomustus, mitmekesisus). Kõrgemate taimede mitmekesisus, nende osa ökosüsteemides ja tähtsus inimese elus. Arvestustöö 3. SELGROOGSED LOOMAD Loomade tunnused, erinevus taimedest. Selgroogsete loomade jaotus. 2 tundi KALAD. Jaotus. Luukala välis- ja siseehitus, sigimine ja areng, 6 tundi kohastumine elukeskkonnaga. Kalade mitmekesisus. Kalakaitse. KAHEPAIKSED. Jaotus. Üldiseloomustus. Välis- ja siseehitus. 4 tundi

123

Sigimine ja areng. Mitmekesisus. Kahepaiksete tähtsus ja kaitse. ROOMAJAD. Jaotus. Üldiseloomustus. Välis- ja siseehitus. Sigimine 6 tundi ja areng. Mitmekesisus. Roomajate tähtsus ja kaitse. Arvestustöö LINNUD. Üldiseloomustus. Välis- ja siseehitus. Sigimine ja areng. 9 tundi Mitmekesisus. Kohastumised. Elupaigad ja ränne. Tähtsus looduses ja kaitse. Arvestustöö IMETAJAD. Üldiseloomustus. Välis- ja siseehitus. Sigimine ja areng. 11 tundi Mitmekesisus (ürgimetajad, alam- ja pärisimetajad, erinevad toitumis- Tüübid). Imetajate tähtsus ja kaitse. Inimese koht loomariigis. Loomade osa Ökosüsteemides ja inimese elus. Arvestustöö. Läbivad teemad 1. Keskkond ja säästev areng Loodus kui terviklik süsteem. Looduskeskkonna säilitamise vajadus inimestele ja teistele organismidele. Taimed – elu alus Maal. Kalakaitse – püügieeskirjad ja –normid. Loomade tähtsus ja kaitse. Inimese mõju taime- ja loomariigile. 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine Bioloogiaga seotud erialade tutvustamine 3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Koduste ülesannete tegemiseks materjalide otsimine erinevatest allikatest (ajakirjad, Interneti leheküljed).

4. Turvalisus Taimede kasutamine toiduks, mürktaimed, ravimtaimed, ohud kasutamisel. Loomade käitumine: millal ja miks võib loom olla inimesele ohtlik. Õpitulemused 7. klassi lõpetaja teab: 1) elu peamisi tunnuseid ja organisatsioonitasemeid; 2) taimede ehitust, talitlust ja elutegevuse iseärasusi; 3) tuntumaid taimerühmi; 4) selgroogsete loomade ehitust, organismi talitlust ja elutegevuse iseärasusi; 4) selgroogsete loomade rühmi. 7. klassi lõpetaja oskab: 1) eristada elusat elutust; 2) ära tunda õpitud taimi ja loomi ja neid omavahel võrrelda; 3) jooniselt ära tunda õpitud organismide elundeid ja elundkondi; 4) selgitada organismide ehituse ja talitluse vahelisi seoseid; 5) selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel; 6) kasutada luupi, mikroskoopi jt. bioloogias enamkasutatavaid vahendeid; 7) orienteeruda õpikutes ja teatmeteostes, töötada teksti ja joonistega; 8) leida vajalikku bioloogiateavet kirjandusest ja Internetist. Kasutatav õppekirjandus:

1. M. Martin jt. Bioloogia põhikoolile I.-Tln: AS Bit 2001 2. A. Parts Bioloogia töövihik põhikoolile I.- Tln: AS Bit 2002

124

3. M. Martin jt. Praktilised tööd 7. klassile Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel.

125


1) omandab teadmisi eluslooduse objektidest ja nähtustest ning seal toimuvatest protsessidest;

2) omandab teadmisi erinevatest organismidest, nende ehitusest ja talitlusest; 3) omandab teadmisi ökosüsteemidest ja neid asustavatest liikidest; 4) omandab teadmisi loodus- ja keskkonnakaitse põhiprintsiipidest ja nende

rakendustest; 5) oskab vaadelda ja kirjeldada bioloogilisi objekte ja kasutada lihtsamaid

uurimismeetodeid; 6) väärtustab bioloogilist mitmekesisust.

Aine maht 1. semestril 1 tund nädalas, 2. semestril 2 tundi nädalas: kokku 55 tundi. Õppesisu 1. MIKROSKOOPILINE MAAILM 8 tundi Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. VIIRUSED: Viirused kui rakuparasiidid. Bakterid kui eeltuumsed organismid. Bakterite ehituse ja talitluse iseärasused. BAKTERID: osa looduses ja tähtsus inimese elus. ALGLOOMAD: ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Algloomade osa looduses ja tähtsus inimese elus. Arvestustöö 2. SEENED, VETIKAD, SAMBLIKUD 9 tundi SEENED: ehituslikud iseärasused, toitumine ja paljunemine. Hallitus-, pärm-, kübarseened. Parasiitseened. Seente osa looduses ja tähtsus inimese elus. VETIKAD: iseloomustus. Ainu- ja hulkraksed vetikad, nende paljunemine. Vetikate rühmad. Vetikate osa looduses ja tähtsus inimese elus. SAMBLIKUD: ehituslikud iseärasused, paljunemine. Samblike osa looduses ja inimese elus. Arvestustöö 3. SELGROOTUD LOOMAD 10 tundi KÄSNAD: ehitus, sigimine ja areng, levik, tähtsus. AINUÕÕSSED: üldiseloomustus, sigimine ja areng, mitmekesisus, tähtsus looduses ja inimese elus. USSID: üldiseloomustus. Lame-, ümar-, imi-, rõngussid, nende iseloomustus, sigimine ja areng. Usside tähtsus looduses ja inimese elus. LIMUSED: üldiseloomustus. Teod, karbid ja peajalgsed, nende iseloomustus, sigimine ja areng, mitmekesisus, tähtsus looduses ja inimesele. Arvestustöö LÜLIJALGSED: üldiseloomustus. Vähid, nende ehitus, sigimine ja areng, 10 tundi mitmekesisus, tähtsus ja kaitse. Ämblikulaadsed, nende ehitus, sigimine ja areng, mitmekesisus tähtsus. Putukad, nende ehitus, sigimine ja areng, mitmekesisus (tähtsamad seltsid). Putukate osa looduses ja tähtsus inimese elus. Selgroogsete ja selgrootute loomade võrdlus.

126

Arvestustöö 4. ORGANISMIDE KOOSELU 13 tundi Ökosüsteem. Populatsioon, liik ja kooslus. Toiduahelad ja toiduvõrgustik. Organismide aine- ja energiavahetuse iseärasused.

127

Auto- ja heterotroofsed organismid. Organismide kooseluvormid ja vastastikused suhted.Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele. Biosfäär. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Looduskaitse Eestis. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped ja keskkonnaorganisatsioonid. Globaalprobleemid. Säästev areng. Arvestustöö KORDAMINE 5 tundi Hindeline arvestus kevadsemestri lõpus Läbivad teemad

1. Keskkond ja säästev areng Inimtegevuse mõju ökosüsteemile. Biodiversiteedi säilimine. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped ja keskkonnaorganisatsioonid. Globaalprobleemid. Säästev areng.

2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine Ökoloogia ja keskkonnakaitsega seotud erialade tutvustamine

3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Materjali otsimine Internetist, ajakirjadest. Ettekannete ja referaatide vormistamine arvutil. Leitud materjalide kriitilise hindamise vajalikkuse mõistmine.

4. Turvalisus Viirus- ja bakterhaigustest hoidumine. Vaktsineerimise vajalikkus (eriti sõidu eel lõunamaadesse). Mürgised ja ohtlikud seened. Sooleparasiitide vältimine. Puugid haiguste kandjatena. Ohtlikud putukad.

Õpitulemused 8. klassi lõpetaja teab: 1) raku üldist ehitust ja talitlust; 2) organismide ehitust, talitlust ja elutegevuse iseärasusi; 3) tuntumaid organismirühmi, nendevahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi; 4) erinevate organismirühmade kasutamist ja mõjutamist; 5) organismide ja keskkonna vastastikkuseid seoseid; 6) loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid. 8. klassi lõpetaja oskab: 1) ära tunda õpitud bioloogilisi liike ja neid omavahel võrrelda; 2) jooniselt ära tunda õpitud organismide elundeid ja elundkondi; 3) selgitada bioloogilise mitmekesisuse tähtsust; 4) selgitada ja arvestada seoseid inimtegevuse ja looduslike protsesside vahel; 5) teha vaatlusi, vormistada tulemusi ja esitada neid suuliselt ja kirjalikult;

Kasutatav õppekirjandus 1. M. Martin jt. Bioloogia põhikoolile II osa - Tln: AS Bit 2002 2. M. Martin, jt. Bioloogia praktilised tööd VIII klassile 3. A. Parts Bioloogia töövihik põhikoolile II – Tln: AS Bit 2003 4. M. Martin Bioloogia põhikoolile III osa – Tln: AS Bit 2002 5. A. Parts Bioloogia töövihik põhikoolile III – Tln. AS Bit 2003 6. M. Toom jt. Bioloogia kordamisküsimused põhikoolile – Tln. AS Bit 2001

128

Hindamine Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel. Arvestus 2. semestri lõpus.

129


1) omandab põhilisi teadmisi bioloogia põhiseisukohtadest ja – teooriatest; 2) omandab teadmisi inimese organismi ehitusest ja talitlusest; 3) oskab kasutada bioloogias õpitut tavaelu probleemide lahendamisel; 4) oskab kasutada erinevaid allikaid bioloogiateabe otsimiseks, neid

kriitiliselt hinnata; 5) oskab kasutada omandatud teadmisi otsustuste tegemisel ja hinnangute

andmisel; 6) oskab näha loodusega seotud probleeme ja esitada nende sisulisi lahendusi; 7) väärtustab tervislikke eluviise; 8) suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse keskkonda

Aine maht 1. semestril 1 tund nädalas, 2.semestril 2 tundi nädalas, kokku 55 tundi. Õppesisu 1.INIMESE EHITUSE ÜLDPLAAN 3 tundi Raku, koe, elundi, elundkonna ja organismi tasandid. 2. INIMESE ELUNDKONNAD NAHK. Naha ehitus ja ülesanded. 1 tund TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND. Luude ehitus ja koostis. Inimese luustik. Lihaste ehitus ja töö. 3 tundi VERI JA VERERINGEELUNDKOND. Vere koostis ja ülesanded. 3 tundi Südame ehitus ja töö. Suur ja väike vereringe Arvestustöö. INIMESE AINEVAHETUS 9 tundi Hingamiselundkond: ehitus ja töö. Seedeelundkond: seedeelundite ehitus ja töö, toitained, seedimine ja imendumine, tervislik toitumine. Erituselundkond: erituselundid, nende ülesanded. Erituselundkonna ehitus. Neerude tähtsus. Arvestustöö NÄRVISÜSTEEM: pea- ja seljaaju ehitus, närvisüsteemi talitlus. 4 tundi Refleksid. MEELEELUNDID: meeleelundite ehitus, talitlus, tähtsus. 4 tundi Arvestustöö SISENÕRENÄÄRMED: tähtsamad sisenõrenäärmed. Hormoonid 1 tund ja nende ülesanded. IMMUUNSÜSTEEM: immuunsus, selle liigid, vaktsineerimine. 1 tund Immuunsüsteemi elundid. SUGUELUNDID: ehitus, talitlus. Inimese areng viljastumisest 5 tundi surmani. Inimorganism kui tervik. 3 tundi Arvestustöö 3. PÄRILIKKUS. 9 tundi Pärilikkuse alused: DNA, geenid, kromosoomid. Soo määramine. Pärilik muutlikkus, selle seos paljunemisviisidega. Mittepärilik muutlikkus. Muudetud pärilikkusega organismid. Pärilikud ja mittepärilikud haigused.

130

Arvestustöö 4. ELUSLOODUSE EVOLUTSIOON. 9 tundi Ülevaade eluslooduse süsteemist. Pärilik muutlikkus evolutsiooni materjalina. Olelusvõitlus ja looduslik valik. Liigitekke mehhanismid. Elu areng Maal. Inimese bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Arvestustöö Läbivad teemad

1. Keskkond ja säästev areng Elukeskkonna mõju inimese organismile, pärilikkusele, eluslooduse evolutsioonile Keskkonna hoidmine

2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine Meditsiiniga seotud erialad, molekulaarbioloogia areng, geenitehnoloog.

3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Materjali otsimine Internetist, ajakirjadest. Ettekannete ja referaatide vormistamine arvutil. Leitud materjalide kriitilise hindamise oskus.

4. Turvalisus Tervist tugevdavad ja kahjustavad tegurid. Toimetulek stressiga. Riskikäitumine. Uimastid, sugulisel teel levivad haigused.

Õpitulemused 9.klassi lõpetaja teab:

1) inimese elundkondade ehituse ja talitluse põhijooni; 2) inimese individuaalse arengu etappe; 3) pärilikkuse aluseid; 4) eluslooduse evolutsiooni põhimehhanisme; 5) säästliku eluviisi põhimõtteid;

9. klassi lõpetaja oskab: 1) jooniselt ära tunda inimese elundeid ja elundkondi; 2) rakendada bioloogiatundides omandatud teadmisi ja seostada neid teistest teabeallikatest saaduga; 3) orienteeruda õpikutes, teatmeteostes, bioloogiakirjanduses ja Internetis, et leida vajalikku bioloogiateavet; 4) arvestada ja prognoosida seoseid inimtegevuse ja looduslike protsesside vahel; 5) järgida tervisliku ja säästliku eluviisi põhimõtteid.

Kasutatav õppekirjandus 1. M.Martin, U. Kokassaar Bioloogia põhikoolile IV osa Tln: AS Bit 2004 2. A. Parts Bioloogia töövihik põhikoolile IV osa –Tln: AS Bit 2003 3. M. Martin jt. Bioloogia praktilised tööd IX klassile 4. M. Toom jt. Bioloogia kordamisküsimused põhikoolile – Tln.: AS Bit 2001 Hindamine: Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel. .

131

Keemia ainekava 8. - 9. klass I. 8. klass Aine maht: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi. Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• õpib tähele panema igapäevases elus toimuvaid nähtusi ja mõistma seoseid nende vahel.

• saab aru keemiliste ainete mitmekesisusest ja nende kasutusvõimalustest • omandab keemia põhimõisted ja lihtsamad seaduspärasused • õpib kasutama keemia tabeleid • saab aru keemiateadmiste vajalikkusest. • omandab lihtsamad labortöö võtted ja oskab ohutult käituda erinevate

ainetega. Õppesisu:

1. Üldised mõisted. Millega tegeleb keemia, keemiateadlased. Ained, nende koostis ja omadused. Keemiline nähtus ja selle tunnused. Keemilise elemendi sümbolid, ainete valemid, lihtsamad reaktsioonivõrrandid. Segud, segude lahutamine. Laborinõud ja ohutus. 15 tundi

Arvestuslik töö. 2. Aatomi ehitus ja keemiline side. Planetaarne aatomi mudel. Aatomi

koostis. Tuum. Seosed tuumafüüsikaga. Elektronkate. Seosed perioodilisuse tabelis. Keemilise sideme tekkimise üldised alused. Iooniline ja kovalentne side. 10 tundi

Arvestuslik töö. 3. Keemiliste ühendite põhiklassid. Oksiidid, alused, happed – nende

saamine, omadused, kasutamine. Indikaatorid, lahuste pH. Keskkonda reostavad ained, happevihmad. 13 tundi

Arvestuslik töö. Soolad – saamine, omadused, kasutamine, seosed aineklasside vahel. 7 tundi Arvestuslik töö. 4. Vesi, vee molekul, omadused. Lahused ja %- koostis. Lahustuvus. Vee

karedus. Vee säästlik kasutamine, vee reostus. 10 tundi. Arvestuslik töö. 5. Õhu koostis, omadused. Kasvuhooneefekt, osoonikiht. O2 omadused.

Oksüdeerija, redutseerija, redoksreaktsioonid. Õhu saastatus. 15 tundi. Arvestuslik töö 6. Kordamine. 5 tundi.

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus Integratsioon: füüsika, matemaatika Õpitulemused:

132

8. klassi õpilane teab: • Põhimõisteid ja käsitletud keemiliste nähtuste seaduspärasusi. • Tähtsamaid laborivahendeid. • Tähtsamate keemiliste elementide nimetusi ja valemeid (~20) • Põhilisi aineosakesi ja ainete koostist • Keemiliste ainete võimalikku toimet elusorganismidele ja ohtlike ainete

tähistusi vastavatel anumatel • Anorgaaniliste ainete põhiklasse, nende omadusi ja seoseid nende vahel.

8. klassi õpilane oskab: • Iseloomustada keemiliste elementide omadusi nende asukoha järgi

perioodilisuse tabelis. • Koostada anorgaaniliste ainete valemeid ja võrrandeid. • Määrata ainete redoksomadusi • Teha lihtsamaid katseid ja jälgida ohutusnõudeid • Kirjeldada lihtsamaid katseid ja lahti mõtestada katsetes toimunud keemiliste

protsesside olemust. • Selgitada tähtsamate ainete kasutamist igapäevaelus ja tööstuses. • Kasutada teadmisi keemias teistes õppeainetes. • Oskab iseloomustada peamisi keemilise saaste allikaid ja nende mõju

keskkonnale. Kasutatav õppekirjandus: L. Tamm. Keemia õpik VIII klassile I osa. – Tln: AS Bit 2006; L. Tamm. Keemia õpik VIII klassile, II osa. – Tln: AS Bit 2006; L. Tamm, E. Viirsalu. Keemia TV VIII klassile, I-II osa. – Tln: AS Bit 2008 Hindamine: kõik arvestuslikud tööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele (A-E). Aasta lõpeb kirjaliku arvestusega, milles küsitakse põhimõisteid ja 8. klassis õpitud tüüpülesanded. II. 9. klass Aine maht: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppe-eesmärgid:

• Õpib tähele panema igapäevases elus toimuvaid nähtusi ja mõistma seoseid nende vahel.

• Õpilane saab selgeks keemia põhimõisted ja oskab keemia tabelite abil lahendada nii arvutus- kui ka probleemülesandeid.

• Õpib looma seoseid teiste õppeainetega: füüsika, geograafi, bioloogiaga. • Õpilane saab aru keemiateadmiste vajalikkusest. • Õpib tähele panema keskkonna saastatuse probleeme ja nende

lahendamisvõimalusi. Õpib väärtustama säästlikku suhtumist elukeskkonda. Õppesisu:

1. 8. klassi kordamine. Põhiklassid, reaktsioonivõrrandid, redoksreaktsioonid. 8 tundi.

Arvestuslik töö.

133

2. Metallide leidumine, struktuur, füüsikalised ja keemilised omadused. Metallide tootmine, sulamid, korrosioon. 10 tundi.

Arvestuslik töö 3. Tähtsamad metallid –Al, Fe, Cu, Au, Ag, Pb, Sn. 10 tundi. Arvestuslik töö. 4. Mool. Molaarmass, molaarruumala. Tekstülesanded. 12 tundi. Arvestuslik töö. 5. Süsinik lihtainena, aatom, allotroopsed teisendid. C anorgaanilised

ühendid. Orgaaniliste ainete koostis, struktuur. Süsivesinikud – omadused, kasutamine. Põlemine, keskmine ja iga elemendi oksüdatsiooniaste. 10. tundi.

Arvestuslik töö 6. Orgaanilised O-ühendid. Alkoholid ja orgaanilised happed. 8 tundi. Arvestuslik töö. 7. Toitained – süsivesikud, rasvad, valgud. 8. tundi. Arvestuslik töö. 8. Keemiliste reaktsioonide kulgemine: reaktsiooni kiirus, kiirust

mõjutavad tegurid, katalüsaator. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid: nende toimumine igapäevaelus. 9. tundi.

Arvestuslik töö. Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: füüsika, matemaatika

Õpitulemused: 9. klassi õpilane teab:

• Põhimõisteid ja käsitletud keemiliste nähtuste seaduspärasusi. • Keemiliste ainete võimalikku toimet elusorganismidele ja ohtlike ainete

tähistusi vastavatel anumatel • Anorgaaniliste ainete põhiklasse, nende omadusi ja seoseid nende vahel. • Metallide põhilisi omadusi ja kasutusvõimalusi. • Orgaaniliste ainete koostist ja struktuuri ning üldiseid omadusi ning oskab

neid omavahel siduda

9. klassi õpilane oskab: • Iseloomustada keemiliste elementide omadusi nende asukoha järgi

perioodilisuse tabelis. • Koostada anorgaaniliste ainete valemeid ja võrrandeid. • Määrata ainete redoksomadusi • Lahendada tekstülesandeid. • Koostada orgaaniliste ainete valemeid. • Kirjeldada katseid ja lahti mõtestada katsetes toimunud keemiliste protsesside

olemust. • Selgitada tähtsamate ainete kasutamist igapäevaelus ja tööstuses. • Teha lihtsamaid katseid ja jälgida ohutusnõudeid • Kasutada teadmisi keemias teistes õppeainetes. • Oskab iseloomustada peamisi keemilise saaste allikaid ja nende mõju

keskkonnale.

134

Kasutatav õppekirjandus: L. Tamm, H. Timotheus. Keemia õpik IX klassile. I osa. – Tln: AS Bit 2007; L. Tamm, H. Timotheus, E. Viirsalu. Keemia TV IX klassile. I-II osa. – Tln: AS Bit 2008 Hindamine: Kõik arvestuslikud tööd peavad olema sooritatud positiivsele hindele (A-E).

135

Füüsika ainekava 8.-9. klass

I. 8. klass Aine maht: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppe-eesmärgid:

• Õpib füüsikalisi nähtusi, objekte kirjeldama, seletama ja ennustama. • Omandab teadmisi teaduslikust meetodist füüsikaliste nähtuste uurimisel • Omandab teadmisi teaduslikust keelest, saab aru lihtsamast

populaarteaduslikust tekstist. • Väärtustab füüsikateadmisi seoses erinevate elukutsetega, seostab neid

igapäevase eluga. • Oskab kasutada füüsika teadmisi teistes õppeainetes. • Õpib tundma füüsikaalaseid rakendusi.

Õppesisu:

1. Optika: valgusallikas, spekter, valguse liigid ja omadused: sirgjooneline levimine, peegeldumine, neeldumine ja murdumine; varju teke, läätsed, kujutised, silm. 14 tundi.

Arvestuslik töö. 2. Mehaanika: kehad meie ümber – mõõtmine; füüsikaline suurused –

mass, tihedus, pikkus, ruumala, jõud, rõhk. Nende mõõtmine. 10 tundi. Arvestuslik töö. 3. Vedelikud ja gaasid: rõhk gaasides ja vedelikes, Pascali seadus,

üleslükkejõud, kehade ujumine, uppumine. 8 tundi. Arvestuslik töö. 4. Kehade liikumine ja vastastikmõju: mehaaniline liikumine, liikumist

iseloomustavad suurused, kehade vastastikmõju liigid: gravitatsioon, hõõrdumine, deformatsioon. 10 tundi

Arvestuslik töö. 5. Energia ja töö: mehaaniline töö ja energia, energia liigid, energia

jäävuse seadus, võimsus; lihtmehhanismid – kang, pöör, plokk; mehaanika kuldreegel. Energia igapäeva elus.10 tundi.

Arvestuslik töö. 6. Heliõpetus: võnkumine, amplituud, periood, sagedus; heli tekkimine ja

levimine, heli omadused; müra ja heli. Mürareostus 10. tundi. Arvestuslik töö. Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: matemaatika, keemia, loodusõpetus

Õpitulemused: 8. klassi õpilane teab:

• Füüsikaliste nähtuste tunnuseid, tähiseid, ühikuid. • Tähtsamaid seoseid füüsikaliste suuruste vahel.

136

• Mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtteid. • Mudelite ja tegelikkuse vahekorda, mudelite rakenduvust.

8.klassi õpilane oskab:

• Lahendada arvutus-, ja graafilisi ülesandeid. • Vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt. • Kasutada mõõteriistu, teha korrektseid mõõtmisi. • Planeerida lihtsamaid katseid, neid läbi viia ja teha järeldusi. • Kasutada teatmeteoseid ja Internetti info hankimisel. • Rakendada füüsika teadmisi igapäeva elus.

Kasutatav õppekirjandus: E. Pärtel. Füüsika VIII klassile. – Tln: Koolibri 2000 E. Paju, V. Paju. Füüsika ülesannete kogu põhikoolile. – Tln: Koolibri 1999 Hindamine: Kõik arvestuslikud tööd peavad olema tehtud positiivsele hindele. II. 9. klass Aine maht: 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppe-eesmärgid:

• Õpib füüsikalisi nähtusi, objekte kirjeldama, seletama ja ennustama, ise katseid planeerima ja läbi viima.

• Omandab teadmisi teaduslikust keelest, saab aru lihtsamast populaarteaduslikust tekstist.

• on võimeline füüsika-alast infot leidma erinevatest allikatest ja seda kasutama • Mõistab isiksuse osa füüsika arengus. • Väärtustab füüsikateadmisi, seostab neid igapäevase eluga ja erinevate

elukutsetega. • Oskab kasutada füüsika teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevases elus

Õppesisu:

1. Soojusõpetus: temperatuuri mõõtmine, temperatuuriskaalad; aine ehituse mudel; siseenergia, soojushulk, soojusülekanne. Kehade soojenemine ja jahtumine; sulamine ja tahkumine; aurustumine ja kondenseerumine, keemine. Maa kui soojuslik keskkond. 13 tundi.

Arvestuslik töö. 2. Elektriõpetus: elektrilaengud ja elektriväli, kehade elektriseerimine,

elektriline vastastikmõju, juhid ja mittejuhid, elektriväli. 7 tundi Arvestuslik töö. 3. Elektrivool: metallides ja elektrolüütide lahuses; voolu suund, voolu

toimed, voolutugevus, pinge ja takistus – mõõtmine, suurused; Ohmi seadus. Praktiline töö – vooluringi koostamine, I, U, R mõõtmine. 9 tundi.

Arvestuslik töö.

137

4. Juhtide jada- ja rööpühendus, praktiline töö – jada ja rööpühendus; 5 tundi.

Arvestuslik töö. 5. Elektrivoolu töö ja võimsus: töö, võimsus, hõõglamp, soojendusriistad,

elekter kodus – lühis, kaitsmed, maandamine, ohutus. 9 tundi Arvestuslik töö. 6. Magnetnähtused: püsimagnet, Maa magnetväli; voolu magnetiline

toime, elektromagnet, elektrimootor; elektromagnetiline induktsioon, voolugeneraator, trafo. Energia säästlik kasutamine, alternatiivsed elektrienergia tootmise võimalused. 11 tundi.

Arvestuslik töö. 7. Aatomiõpetus ja tuumafüüsika: aatommudelid, valguse teke, spekter,

tuuma koostis, isotoobid, radioaktiivsus, tuumareaktsioonid, tuumaenergia. 5 tundi.

Arvestuslik töö. 8. Päikesesüsteem ja universum: tähistaevas, päikesesüsteem, galaktikad,

universum. 4. tundi Referaat. Läbivad teemad: infotehnoloogia ja meediaõpetus, turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujunemine, keskkond ja säästev areng Integratsioon: matemaatika, keemia, loodusõpetus

Õpitulemused 9. klassi õpilane teab:

• Füüsikaliste nähtuste tunnuseid, tähiseid, ühikuid. • Tähtsamaid seoseid füüsikaliste suuruste vahel. • Seoste sõnastust, seoseid väljendavaid valemeid ja nende rakendumisi. • Mõõteriistade ja seadmete otstarvet, töötamispõhimõtteid. • Mudelite ja tegelikkuse vahekorda, mudelite rakenduvust.

9. klassi õpilane oskab:

• Kasutada teadmisi füüsikas teistes ainetes ja vastupidi. • Lahendada arvutus-, ja graafilisi ülesandeid. • Arutleda ja lahendada probleemülesandeid • Oskab ise koostada lihtsamaid ülesandeid • Vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt ja neid lahti seletada • Planeerida lihtsamaid katseid, neid läbi viia ja teha järeldusi. • Kasutada teatmeteoseid ja Internetti füüsikaalase info hankimisel. • Rakendada füüsika teadmisi igapäeva elus.


1) E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja universum. – Tln: Koolibri 2003;

2) K. Timpmann. Füüsika IX klassile. Elektriõpetus. – Tln: Koolibri 2000; 3) E. Paju, V. Paju. Füüsika ülesannete kogu põhikoolile. – Tln: Koolibri 1999. Hindamine: Kõik arvestuslikud tööd peavad olema tehtud positiivsele hindele (A-E).

138

Ajaloo ainekava Põhikool Aine õppe-eesmärgid Põhikoli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane

• hakkab huvi tundma ajaloo vastu • õpib tundma kodukoha ja Eesti ajalugu süstemaatiliselt, Euroopa ja maailma

ajalugu nii ülevaatlikult kui ka detailselt (vastavat ajastus kõige enam iseloomustavate sündmuste ja protsesside kaudu)

• mõistab kaasaja sündmusi • õpib omandama, tõlgendama, hindama, talletama ja edestama ajaloo-alast

informatsiooni • oskab eristada ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest • mõistab põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse ja tõenduse

olemust ajaloosündmuste ja protsesside analüüsimisel Õpitulemused Põhikooli lõpetaja

• On omandanud kronoloogilise raamistiku ajaloo põhietappidest, suudab asetada sinna

• uut informatsiooni, teab tähtsamaid sündmusi • mõistab vana-, kesk-, uusaja ja lähiajaloo kultuuripanust, iseloomustab

tähtsamaid isikuid, sündmusi, kultuurinähtusi • teab Eesti ühiskonna arengujärke, oskab neis suhestada kodukoha,

naabermaade ja Euroopa ajalooga, teab tähtsamaid sündmusi • analüüsib ajaloosündmuste ja –nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja

tagajärgi • saab aru, et ajaloosündmuste tõlgendamise kohta on erinevaid versioone • oskab töötada ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid • osaleb diskussioonis, põhjendab oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult • töötab kaardiga, suudab ise koostada lihtsamaid kartoskeeme • oskab koostada ajalooalast lühiuurimust • oskab rekonstrueerida minevikku

5. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu: 1. Sissejuhatus (4 tundi)

ajaloo mõiste, ajalugu kui teadus ajalooallikad ajaloo etapid ajaarvamine, ajajoon

2. Muinas- ja vanaaeg (8 tundi) kiviaeg põlluharimise ja karjakasvatuse algus metalliaeg

139

usk kirja teke Vana Kreeka Vana Rooma

3. Keskaeg (6 tundi) hunnid viikingid ristisõjad koolikorraldus

4.Kolumbus ja Ameerika (1 tund) 5. Mitmesugused leiutised (5 tundi)

paber raha masinad filmikunst

6. Eesti ajalugu (6 tundi) Eesti erinevate valitsejate võimu all Eesti Vabariigi teke II MS ja Eesti Eesti NSV Eesti ja tema naabrid kaasajal

7. Üldine kordamine (5 tundi) Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist turvalisus ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda loodusõpetuses (kaart), eesti keeles ja kirjanduses ning matemaatikas (ajaarvamine) omandatud teadmistele Õpitulemused Õpilane

• oskab kasutada aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase: aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr

• teab, mis on ajalooallikad • oskab leida informatsiooni mineviku kohta • teab valikuliselt kultuurisaavutusi, tehnika arengut suurkujusid ajaloos

Kasutatav õppekirjandus E. Värä. A. Adamson. 2001. Ajalugu 5 klass. Argo. Ajaloo atlas põhikoolile. 2000. Regio. 6. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppesisu: 1.Muinasaeg (7 tundi)

muinasaja etapid põlluharimise, karjakasvatuse algus klassiühiskonna kujunemine muinasaeg Eestis

Kontrolltöö

140

2. Vanad-Idamaad (16 tundi) Vana-Ida kõrgkultuuride põhijooned Vana-Egiptus sumerid Mesopotaamia Foiniikia Iisrael üldülevaade India ja Hiina kultuurist Vana-Ida kõrgkultuuride koht maailma ajaloos

Kontrolltöö 3. Vana-Kreeka (21 tundi)

vanim kõrgkultuur Euroopas kreeklaste usk, mütoloogia Kreeka linnriigid Kontrolltöö Kreeka-Pärsia sõjad Ateena õitseng Vana-Kreeka kultuur Hellenism

Kontrolltöö 4. Vana-Rooma (21 tundi)

Rooma riigi tekkimine Rooma vabariik Rooma keisririik Eluolu ja kultuur hilise vabariigi ja varase keisririigi ajal Rooma impeeriumi nõrgenemine ja kokkuvarisemine Kristluse tekkimine ja levik

Kontrolltöö 5. Üldine kordamine (5 tundi) Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda loodusõpetuses (kaart), matemaatikas (ajaarvamine) ning eesti keeles ja kirjanduses omandatud teadmistele Õpitulemused Õpilane

• oskab kasutada aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase: aeg, muinasaeg, vanaaeg, aastatuhat, eKr, pKr

• oskab teha tööd ajajoonega • teab ühiskonna arenemise põhilisi arengujärke muinas- ja vanaajal, toob

ajajärkude iseloomustamiseks näiteid • mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos, esitab näiteid

erinevatest kultuurivaldkondadest • mõistab, et ajaloosündmustel ja nähtustel on põhjused ja tagajärjed, loob

lihtsamaid põhjuslikke seoseid • oskab töötada lihtsamate ajalooallikatega • eristab fakti arvamusest • väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui kirjalikult, oskab koostada kava • tunneb vanaaja ajaloolist kaarti

141

Kasutatav õppekirjandus M. Kõiv. 2003. Vanaaeg I osa. Avita. M. Kõiv. 2003. Vanaaeg II osa. Avita. E. Maripuu. I. Maripuu. Vanaaeg I osa. TV 6. klassile. E. Maripuu. I. Maripuu. Vanaaeg II osa. TV 6. klassile. Ajaloo atlas põhikoolile. 2000. Regio.

7. klass Õppemaht 2 semestrit, 2tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppeaasta lõpus toimub suuline arvestus Õppesisu 1. Maailm aastail 476-1000 (17 tundi)

keskaja koht maailma ajaloos suur rahvaste rändamine Frangi riik kirik varakeskajal, kiriku osa keskaja kultuuris läänikorra kujunemine viikingid Bütsantsi keisririik

Kontrolltöö araablased ja islam Eesti muinasajal

Kontrolltöö 2. Maailm aastail 1000-1492 (31 tundi)

linnad ja kaubandus Kontrolltöö

ristisõjad kiriku osa kõrgkeskajal paavstlus ketserid ja inkvisitsioon

Kontrolltöö keskaja inimese maailmapilt haridus ja teadus romaani ja gooti stiil keskaja riiklus keskaja ühiskond Prantsusmaa näitel

3. Maailm aastail 1492-1600 (16 tundi) Euroopa uue aja künnisel renessanss, humanism suured maadeavastused reformatsioon ja vastureformatsioon

Kontrolltöö Põhja ja Ida Euroopa XVI sajandil Liivi sõda

Kontrolltöö teaduse ja tehnika areng

4. Üldine kordamine (6 tundi) 5. Suuline arvestus

142

Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda geograafias (kaart), usundiloos ja eesti keeles ning kirjanduses omandatud teadmistele Õpitulemused Õpilane

• oskab seletada mõisteid: feodaalkord, senjöör, vasall, feood, feodaalide elulaad, naturaalmajandus, talupoegade koormised, seisus, tsunftikord, ketser, inkvisitsioon, reformatsioon, vastureformatsioon, renessanss, humanism

• teab suure rahvasterändamise tähendust, araablaste kultuurimõjusid Euroopale, ristisõdade eesmärke ja tulemusi, suuri maadeavastusi

• tunneb keskaja ajaloolist kaarti • omab ettekujutust kirikutegelastest, kirikuhierarhiast, keskaegsest religioossest

maailmapildist • oskab iseloomustada romaani ja gooti arhitektuuristiile, • oskab iseloomustada varauusaja kultuuri põhijooni: uus ellusuhtumine,

antiikkultuuri taassünd, teaduse kiire areng Kasutatav õppekirjandus M. Kõiv. P. Raudkivi. 2004. Keskaeg I osa. Avita. M. Kõiv. P. Raudkivi. 2004. Keskaeg II osa. Avita. E. Maripuu. I. Maripuu. Keskaeg I osa. TV 7 klassile. E. Maripuu. I. Maripuu. Keskaeg II osa. TV 7 klassile. Ajaloo atlas põhikoolile.2000. Regio.

8. klass Ainemaht: 2 semestrit, 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppesisu: 1. Maailm aastail 1600-1789 (19 tundi)

feodaal-absolutistlik Euroopa XVII-XVIII sajandil kapitalistlik areng ja parlamentarism Inglismaal valgustus ja valgustatud monarhia rahvusvahelised suhted USA tekkimine

Kontrolltöö Rootsi aeg Eestis Vene aeg Eestis

Kontrolltöö Kultuur XVII-XVIII sajandil

2. Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõdade aeg (9 tundi) Suur Prantsuse revolutsioon

Kontrolltöö Prantsuse keisririik Napoleoni sõjad ja nende mõju Euroopale Viini kongress

Kontrolltöö 3. Maailm 1815-1918 (27 tundi)

143

kapitalistlik areng tööstuslik pööre, linnastumine rahvuslus, rahvusriikide teke koloniaalimpeeriumid riikide majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne areng

Kontrolltöö poliitilised õpetused rahvusvahelised suhted

Kontrolltöö Eesti XIX sajandi I poolel Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine Eesti XX sajandi algul

Kontrolltöö rahvusvahelised suhted I MS eel I MS Eesti I MS ajal

Kontrolltöö Vene revolutsioonid 1917 aastal Eesti autonoomia, EV teke

Kontrolltöö kultuuri areng XIX sajandil ja XX sajandi algul

4. Üldine kordamine 5 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus ning turvalisus Õpetamisel saab tugineda geograafias, ja eesti keeles ning kirjanduses omandatud teadmistele Õpitulemused Õpilane

• oskab seletada põhimõisteid: absolutism, valgustus, reform, merkantilism, valutussõjad, koloniaalimpeerium, rahvuslik liikumine, tööstuslik pööre, revolutsioon ja oskab neid rakendad uusaja ajaloo kontekstis

• mõistab suurriikide rolli rahvusvahelistes suhetes ja I MS vallapäästmises • teab Euroopa arengu põhusündmusi 1600-1918 • suudab iseseisvalt töötada kaardi ja ajalooallikatega • oskab iseloomustada peamisi kunstivoolusid uusajal

Kasutatav õppekirjandus T. Tannberg, M. Laur, O. Klaassen., A. Espenberg, T. Jullinen, S. Abiline. 2003. Uusaeg I osa. Avita T. Tannberg, M. Laur, O. Klaassen., A. Espenberg, T. Jullinen, S. Abiline. 2003 Uusaeg II osa. Avita E. Tannberg, M. Nagel. Uusaeg. I osa. Ajaloo TV 8 klassile E. Tannberg, M. Nagel. Uusaeg. II osa. Ajaloo TV 8 klassile Ajaloo atlas põhikoolile. 2000. Regio. 9 klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi

144

I semestri lõpus toimub suuline arvestus Õppesisu: 1. Maailm kahe maailmasõja vahel (23 tundi)

rahvusvaheline olukord pärast I maailmasõda, Pariisi rahukonverents rahvusvahelised suhted maailmamajandus

Kontrolltöö demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel

Kontrolltöö Eesti Vabariigi tekkimine Vabadussõda Eesti Vabariik 1920-1939

Kontrolltöö kultuur kahe maailmasõja vahel

2. Teine maailmasõda (9 tundi) maailm II maailmasõja eel sõjategevus II maailmasõja ajal Eesti II maailmasõja ajal

Kontrolltöö 3. Suuline arvestus 4. Maailm pärast Teist maailmasõda (20 tundi)

Külm sõda Kontrolltöö

arenenud tööstusriigid kommunistlikud riigid

Kontrolltöö Hiina Kolmas maailm

Kontrolltöö elu ja olme XX sajandi II poolel kultuur pärast II MS

5. Tänapäeva maailm (12 tundi) NSVL ja Idabloki kokkuvarisemine Eesti omariikluse taastamine

Kontrolltöö maailm 1990. aastail ÜRO, NATO, EL globaalprobleemid

Kontrolltöö 6. Üldine kordamine (6 tundi) Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda geograafias (kaart), usundiloos, ühiskonnaõpetuses ja eesti keeles ning kirjanduses omandatud teadmistele Õpitulemused Õpilane

• teab Pariisi rahukonverentsi tulemusi

145

• oskab iseloomustada maailmamajandust ja rahvusvahelisi suhteid 1920-30ndatel aastatel

• oskab eristada demokraatlikku ja diktaatorlikku ühiskonda • oskab iseloomustada Eesti iseseisvumist • teab olulisemaid sündmusi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised) Eesti

ajaloos 1918-1939 • teab rahvusvahelist olukorda II maailmasõja eel • teab sõdivaid pooli, rindeid ja koalitsiooni kujunemist II maailmasõjas • teab II maailmasõja mõju Eesti ajaloole • teab II maailmasõja tulemusi • saab aru külma sõja olemusest • oskab iseloomustada arenenud tööstusriike ja kommunistlikke riike (majandus,

välispoliitika, koostöövormid) • oskab iseloomustada kolmandat maailma • oskab iseloomustada kaasaja maailma • teab tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone • oskab iseloomustada teaduse ja tehnika, kultuuri ja eluolu arengut XX sajandil • suudab iseseisvalt töötada kaardi ja ajalooallikatega • oskab kirjutada ajaloo arutlust

Kasutatav õppekirjandus E. Värä, T. Tannberg, A. Pajur. 2004. Lähiajalugu. I osa. Avita E. Värä, T. Tannberg. 2004. Lähiajalugu. II osa. Avita E,Tannberg, U. Linnus. Lähiajalugu I osa. Ajaloo TV 9 klassile. E,Tannberg, U. Linnus. Lähiajalugu II osa. Ajaloo TV 9 klassile. H. Laiv. Ajaloo kontrolltööd. Ajaloo atlas põhikoolile. 2000. Regio Hindamine Põhikooli ajaloos hinnatakse

• kronoloogia tundmist • mõistete tundmist ja kasutamist • ajajärkudest üldpildi omamist • võimet näha sündmusi ja probleeme minevikus elanud inimese seisukohalt • oskust hinnata ja analüüsida ajaloosündmusi ja nähtusi • oskust töötada kaardi ja erinevate ajalooallikatega • arutlusoskust

146

Ühiskonnaõpetuse ainekava 9. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tund nädalas, kokku 70 tundi Aine õppe-eesmärgid Põhikooli ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane

• väärtustab demokraatia põhimõtteid ning inim- ja kodanikuõigusi • õpib tundma riiki ja selle toimimist • õpib tundma inimese ja ühiskonna vastastikuseid suhteid • õpib tundma Eesti Vabariigi riiklik-poliitilist korraldust • õpib tundma seadusi (Eesti Vabariigi põhiseadus ja kodakondsusseadus,

Inimõiguste ülddeklaratsioon, Laste õiguste konventsioon) • omandab teadmisi ühiskonna valitsemisest • omandab majandusliku mõtlemise alused • teadvustab seaduste vajalikkust ühiskonnas ja nende täitmise tähtsust • teadvustab õiguste ja kohustuste vastastikuse seose • omandab ühiskonna alase kriitilise mõtlemise ja analüüsi alused • suudab end eakohaselt ühiskonnaliikmena identifitseerida ning väärtustab

Eesti kodakondsust Õppesisu: 1. Inimene ühiskonnas (14 tundi)

Ühiskond kui inimese olemasolu viis Ühiskonnaelu valdkonnad: õigus, moraal, kultuur, majandus, poliitika ja nende omavaheline seos Rahvused, sotsiaalsed grupid, rahvussuhted Eesti Vabariigis Rahvastiku sooline ja ealine jaotus, demograafiline olukord Eesti Vabariigis Perekond Inimeste vajadused ja huvid, huvide mitmekesisus ja nende avaldumise vormid Kodanikuühendused Erakonnad Kiriku roll ühiskonnas Kodanikuühiskond

Arvestustöö 2. Riigi mõiste ja funktsioonid (6 tundi)

Riigi mõiste, tunnused ja funktsioonid Erinevad riigikorrad

Arvestustöö 3. Eesti Vabariigi valitsemine (18 tundi)

Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja –korrast Seadusandlik võim – Riigikogu. Valimiste kord Vabariigi valitsus Eesti vabariigi kohtusüsteem Vabariigi president

147

Õiguskantsler Riigikontroll Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid Kodanikukaitse. Politsei. Päästeamet. Tuletõrje Kohalik seadusandlik ja täitevvõim Eesti rahvusvahelistes organisatsioonides Neljas võim demokraatlikus riigis – ajakirjandus

Arvestustöö 4. Riik. Kodanik. Õigus (13 tundi)

Demokraatia olemus ja põhijooned Õigusriigi mõiste Põhiseadus, tema tähtsus ja funktsioonid Eesti Vabariigi põhiseadus Sotsiaalsete normide osa ühiskonnasuhetes. Õiglus. Õigus ja moraalinormid, nende vahekord Inimõigused. Inimõiguste ülddeklaratsioon. Laste õiguste konventsioon Kodakondsus. Kodakondsusseadus Kohus ja õiguskaitse. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted Seadus ja seaduskuulekus Oma huvide ja õiguste kaitsmine

Arvestustöö 5. Riik ja majandus (8 tundi)

Majandusringlus, riigi osa selles Majandussüsteemid Riigi eelarve. Riigi tulud ja kulud Maksud, nende otstarve Ühishüved. Sotsiaalne turvalisus Raha. Pangad. Väärtpaberid Eesti riik ja majandus Eesti tööturg

Arvestustöö 6. Kodanik ja majandus (8 tundi)

Peremajandus. Rikkus ja vaesus. Töökoha valik. Raha arukas kasutamine Ettevõtlus. Ettevõtte liigid Omahind ja jaehind. Kasum Konkurents tööturul Tarbijakaitse

Arvestustöö 7. Üldine kordamine (3 tundi) Läbivatest teemadest leiavad põhikooli ühiskonnaõpetuses käsitlemist keskkond ja säästev areng, turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Ühiskonnaõpetuse õpetamisel saab toetuda eelkõige ajaloos ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused Põhikooli lõpetaja

• tunneb ühiskonnaelu valdkondi ja nende omavahelist seotust

148

• tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust, kodakondsusseadust, poliitilist ja administratiivset korraldust, õigusloome- ja õiguskaitsesüsteemi

• tunneb inimõigusi ja kodanikuõigusi • oskab seaduslike vahenditega kaitsta enda ja teiste õigusi ja huve • teab, millised on riigi majanduselu üldised printsiibid, isikliku majandamise

võimalused ja põhimõtted, oskab käituda tööjõuturul • saab aru, et ühiskonna ressursid on piiratud, mõistab soovide ja võimaluste

erinevus • oskab kaitsta enda kui tarbija õigusi ja huve

Kasutatav õppekirjandus Taagepera, R. 2003. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita. Raudla, H. Vahtre, L. 2003. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. II osa. Avita. Eesti Vabariigi põhiseadus Jooksev ajakirjandus Hindamine Põhikooli ühiskonnaõpetuse hinnatakse

• terminoloogia, faktoloogia ja põhikontseptsioonide omandamist • õpilase suulist ja kirjalikku arutlusoskust • osalemist diskussioonides • tööd erinevate allikatega • tööd üksikjuhtumite analüüsiga

149

Inimeseõpetus 5.KLASS Aine maht 1.semester 2 tundi nädalas, kokku 30 tundi Aine õppe-eesmärgid Õpilane:

1) õpib hindama oma tervist; 2) õpib tundma oma keha ja selle eest hoolitsema; 3) oskab hoida puhtust ja korda; 4) õpib tervislikult elama; 5) õpib tundma ja jälgima organismis toimuvaid muutusi murdeeas; 6) õpib, mida toob endaga kaasa seksuaalsuse areng; 7) õpib õigesti käituma õnnetuste korral; 8) õpib tundma uimastite tarvitamisest tekkivaid riske; 9) õpib tundma suguhaigustesse nakatumise riske.

Õppesisu

1. TERVIS 1 tund Tervise olemus. Tervist mõjutavad tegurid. Tervise hindamine.

2. TERVISLIK ELUVIIS 2 tundi Tervisliku eluviisi komponendid. Päevakava. Keha puhtus. Karastamine.

3. VAIMNE TERVIS 1 tund Vaimse tervise komponendid. Positiivne mõtlemine 4. TERVISLIK TOITUMINE 4 tundi Minu toiduvalik ja mis seda mõjutab. Tervisliku toitumise põhimõtted. Minu tervislik päevamenüü. 5. KEHALINE AKTIIVSUS 4 tundi Kehalise aktiivsuse vormid. Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Enesetestimine. Spordiala valik. Tippsport.

Arvestustöö 6. SOOLINE ARENG 3 tundi

Organismis toimuvad muutused murdeeas. Küpsemine. Muutused suhetes vastassugupoolega. Seksuaalsuse areng.

7. UIMASTID 4 tundi Uimastite liigitus, üldiseloomustus. Uimastite mõju organismile. Käitumine uimastitega seotud situatsioonides. Arvestustöö

8. ÕNNETUSJUHTUMID 2 tundi Õnnetusjuhtude vältimine. Ohutu käitumine koolis, kodus ja tänaval.

9. ESMAABI 2 tundi Esmaabi põhimõtted ja oskused tegutsemiseks. Esmaabi erinevates olukordades. Koduapteek.

10. HAIGUSED 5 tundi Enamlevinud haigused ja nende ennetamine. Nakkuslikud ja mittenakkuslikud haigused. Allergia. Vaktsineerimine.

150

Sugulisel teel levivad haigused. AIDS. Meditsiiniabi. Sinu kui abistaja õigused ja kohustused.

11. KESKKOND JA TERVIS 2 tundi Tervislik elukeskkond. Füüsilised ja psühhosotsiaalsed tingimused tervise tagamiseks.

Arvestustöö Läbivad teemad

1. Keskkond ja säästev areng Tervislik elukeskkond. Loodus- ja tehiskeskkond.

2. Infotehnoloogia ja meediaõpetus Materjali otsimine Internetist ja ajakirjandusest koduste tööde tegemisel.

3. Ohutu käitumine uimastitega seotud situatsioonides. Ohutu käitumine kodus, koolis ja liikluses. Ohutus esmaabi andmisel.

Õpitulemused 5. klassi lõpetaja:

1) teab inimese murdeeas toimuvaid muutusi; 2) teab, mis on tervis, ja oskab järgida tervislikku eluviisi; 3) oskab käituda õnnetuste korral ja anda esmaabi; 4) teab erinevaid terviseriske ja uimastite kahjulikku mõju inimorganismile; 5) teab olulist seksuaalelust ja suguhaigustest.

Kasutatav õppekirjandus 1. K. Lepik Tervist, tervis. 5. klassi inimeseõpetuse õpik 2007 2. K. Lepik Tervist, tervis. 5. klassi inimeseõpetuse töövihik 2007

Hindamine Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel.

Suhtlemisõpetus 6. klass Ainemaht: 1 semester 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Aine õppe-eesmärgid. Suhtlemisõpetusega taotletakse, et õpilane: • oskab analüüsida ennast ja oma käitumist • oskab näha oma käitumise motiive • teadvustab oma vajadusi ühiskonna liikmena • omandab elementaarsed suhtlusreeglid suheldes eakaaslastega, täiskasvanutega • tunneb elementaarseid viisakusreegleid, käitumisetiketti erinevates olukordades Õppesisu Suhtlemine. 2 tundi Otsene ja kaudne suhtlemine. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Ümbritsevad suhtlusgrupid. Inimene suhtlemises iseendaga. 6 tundi Põhivajadused. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Konfliktid iseendaga

151

Oma väärtuste selgitamine, väärtusorientatsiooni kujunemine Suhtlemine kodustega. 3 tundi Kodune õhkkond ja selle kujundamine Võimalikud pinged ja konfliktid. Nende ennetamine ja lahendamine Usaldus. Rollid peres Traditsioonid ja tähtpäevad peres Suhtlemine eakaaslastega. 4 tundi Sõpruskond. Kambavaim Konformism. Jäljendamine. Isiksuse sõltumatuse- ja samastamisvajadus grupis Rollid grupis. Tõrjutus ja isoleeritus probleemina grupi ja isiksuse jaoks Klass kui grupp. Formaalne ja mitteformaalne liider. Viisakus ja taktitunne. Konfliktid Läbiva teema „Infotehnoloogia ja meediaõpetus” käsitlemiseks teemad: Viisakas suhtlemine internetis. Elektronkirja saatmine. Etikett. 17 tundi Tervitamine, kätlemine, tutvumine ja tutvustamine, sinatamine ja teietamine. Vestluskunst. Viisakus ja taktitunne. Külaskäimine. Küllakutsumine. Kinkimine. Lauaetikett. Peolaua katmine, erinevad peolaudade liigid. Söögikorrad. Tervislik toitumine. Käitumine avalikes kohtades, teatris, kontserdil jne. Läbiva teema „Turvalisus” käsitlemiseks teemad : Käitumine tänaval. Liikluseeskirjade tundmise vajalikkus. Käitumine õnnetuse korral. Inimene ja mood. 3 tundi Mood elu erinevates valdkondades. Moe dünaamika Mood ja moele antavad tähendused. Reklaam. Noorte subkultuur. Noortemood. Jäljendamine. Imidz. Manipuleerimine. Tüdruku ja poisi, mehe ja naise pidulik rõivastuse nõuded. Korrektne igapäeva- riietus. Ameti- ja vabaajariietus. Õpitulemused Õpilane oskab: analüüsida ja arutleda iseenda, oma vajaduste üle anda hinnanguid oma igapäevategevusele, suhetele teiste inimestega mõista oma rolli ning leida oma kohta grupis tunnustada inimeste vaadete ja olukordade erinevust suhtlemisel märgata ja tunnistada oma eksimusi, et lahendada konflikti tunneb elementaarset lauaetiketti tunneb kinkimisetiketti teab põhilisi käitumis- ja viisakusreegleid seltskonnas, koolis ja kodus, avalikes kohtades teab korrektse igapäevase ja piduliku riietuse nõudeid

152

Kasutatav õppekirjandus Silvia Kärner „Õpime suhtlema” 1998 õpik 6. klassile Hindamine Hindamine toimub jooksvate hinnete alusel. 7. KLASS Aine maht 1 semester 1 tund nädalas, kokku 15 tundi Aine õppe-eesmärgid Õpilane:

1) õpib tundma inimese erinevaid eluperioode ja murdeea eripära; 2) õpib tundma olulisi muutusi seoses sugulise küpsemise ja seksuaalsuse

arenguga; 3) õpib probleeme ja olukordi hindama teiste inimeste seisukohalt,

aktsepteerib inimeste erinevusi ja on tolerantne; 4) mõistab murdeeast tulenevaid võimalusi ja ohte, iseenda otsustavat osa

oma tuleviku kujundamises. Õppesisu 1. INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES 3 tundi Kasvamine ja areng. Inimese elukaar ja selle perioodid. Murde- ja noorukiiga. Inimese võimalused ise oma eluteed kujundada. Enesekasvatuse alused ja probleemid. 2. INIMENE JA TEMA SOTSIAALNE KÄITUMINE 2 tundi Erinevad grupid ja indiviidi osa nendes. Kooselu normid ja seadused. Juhtimine, võim ja autoriteet grupis. 3. HAAVUV JA HAAVATAV MURDEEALINE 2 tundi

Suhtlemise ABC. Suhtlemise tasemed. Suhtlemine eakaaslaste ja sõpradega. Konfliktid suhetes. Sallivus suhetes.

Arvestustöö 4. TÜTARLAPSEST NEIUKS, POISIST NOORMEHEKS 3 tundi varajane ja hiline küpsemine. Nooruki põhimured. Hinnatud

omadused noorukite hulgas. Seksuaalhuvi tekkimine. 5. UUED SUHTED PEREKONNAGA 2 tundi Murdeealise õigused ja kohustused. Arusaamatused ja konfliktid kodus. Konfliktide ennetamine ja lahendamine. Sõltumatuse olemus. 6. KIINDUMUSSUHTED 3 tundi Kiindumussuhete tekkimine ja olemus. Käimine. Lahkuminek. Arvestustöö

153

Läbivad teemad 1. Keskkond ja säästev areng. Sotsiaalne keskkond 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine Isikuomaduste osa elukutse valikul. Juhi omadused. 3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus.

Materjali otsimine Internetist ja ajakirjandusest koduste tööde tegemisel. Õpitulemused 7. klassi lõpetaja:

1) oskab hinnata oma võimeid, võimalusi ja rolle; 2) mõistab, et inimesed on erinevad; 3) tunneb kooselu norme ja seadusi, tunnetab oma kohta teiste hulgas; 4) teab missugused muutused toimuvad murdeeas, mõistab murdeea eripära teiste eluperioodide seas.

Kasutatav õppekirjandus

1. I. Kraav, K. Kõiv Inimeseõpetus. – Tln. Koolibri 2002 2. Tervisekasvatus põhikoolile. – Tln. Avita 1998

Hindamine Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel. 9. KLASS Aine maht 2. poolaasta 1 tund nädalas, kokku 20 tundi Aine õppe-eesmärgid Õpilane:

1) õpib väärtustama tervislikke eluviise, teab peamisi terviseriske; 2) õpib hindama ja jälgima oma tervislikku seisundit; 3) teadvustab ennastkahjustava käitumise kahjulikku mõju organismile, teab ja

oskab määratleda uimastitega seotud riske; 4) oskab langetada otsuseid uimastitega seotud olukordades; 5) õpib stressiga toimetuleku võimalusi; 6) mõistab seksuaalsuse olemust ja sellega kaasnevat vastutust; 7) õpib tundma raseduse vältimise võimalusi.

Õppesisu 1. INIMENE JA TEMA TERVISLIK ELUVIIS 5 tundi Tervisliku eluviisi sisu ja vormid. Tervisliku eluviisi kujundamine. Tervist tugevdavad ja kahjustavad tegurid. Välise mina aktsepteerimine.

154

Probleemid seoses füüsilise minaga. 2. TERVISEOHUD 5 tundi Erinevad uimastid. Uimastite tarvitamisest tulenevad riskid (tervise-, sotsiaalsed, juriidilised). Sõltuvus. Käitumine ja otsuste

langetamine uimastitega seotud olukordades. Abi saamise võimalused. Arvestustöö 3. ENESEHINNANG JA ENESEKONTROLL 5 tundi Positiivne mõtlemine. Suhtlemine. Probleemid suhetes, nende lahendamine. Stressi ilmingud. Stressiga toimetulek. 4. ARMASTUS JA PEREPLANEERIMINE 5 tundi Armastuse erinevad tahud. Seksuaalsus. Vabadus valida. Vastutus seksuaalsuhetes. Soorollid. Pereplaneerimine. Turvalisus seksuaalsuhetes. Arvestustöö Läbivad teemad 1. Tööalane karjäär ja selle kujundamine: Meditsiinitöötajad, nende ülesanded ja võimalused terviseedendajatena. 2. Infotehnoloogia ja meediaõpetus

Ettekanded Interneti materjali põhjal, ajakirjanduses ilmuva materjali kriitilise hindamine ja analüüsimine.

3. Turvalisus: Uimastitega seotud riskid (terviseriskid, sotsiaalsed ja juriidilised probleemid). Turvalisus seksuaalsuhetes. Suguhaigustest hoidumine.

Õpitulemused

9. klassi lõpetaja: 1) teab, kuidas toimub suguline küpsemine, olulist seksuaalelust ja raseduse

vältimise võimalusi; 2) tunneb stressiga toimetuleku võimalusi; 3) tunneb peamisi tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid ja terviseriske,

oskab oma tervislikku seisundit hinnata; 4) teab uimastite toimet organismile, nendega seotud riske ja oskab käituda

uimastitega seotud olukordades. Kasutatav õppekirjandus

a. I. Kraav, K. Kõiv Inimeseõpetus – Tln. Koolibri 2002 b. Tervisekasvatus põhikoolile. – Tln. Avita 1998

Hindamine Semestri hinne kujuneb arvestustööde ja jooksvate hinnete alusel. Integratsioon teiste õppeainetega Bioloogias õpitakse:

155

1) viirusi, baktereid, seeni, algloomi – see aitab mõista nakkushaiguste levikuteid, neist hoidumise võimalusi. 2) inimese organismi ehitust ja talitlust – vajalik, et mõista tervislike eluviiside tähtsust ja õppida neid järgides elama; 3) toitaineid ja nende omastamist organismi poolt – vajalik, et aru saada tervisliku toitumise põhimõtetest.

156

Muusika ainekava 5. KLASS Aine maht 2 tundi nädalas (70 tundi aastas) Aine õppe-eesmärgid Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning tervikliku maailmapildi kujunemisel, sotsiaal-kultuuriliste hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel. Olulisel kohal on eesti koorikultuuri ning laulupidude traditsiooni tutvustamine ning võimalikult paljude õpilaste kaasamine koorilaulutöösse. Tähtsal kohal on ka kujundada õpilases soovi/harjumust külastada erinevaid muusikaüritusi/kontserdeid. õpilane:

•arendab vokaalseid võimeid; •arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; •arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; •musitseerib aktiivselt; •omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; •arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; •arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; •oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Õppesisu I LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE:

• Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne.

• Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. • Tähelepanu hääle tervishoiule, muutused hääles seoses murdeeaga • Harmooniataju/mitmehäälsuse arendamine: kaanonid ja lihtsad kahehäälsed

laulud.

II MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:

• Meetrum. 4-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise ja noodi järgi. • Kaheksandik-taktimõõdu tundmaõppimine seoses laulude õppimisega. • Eeltakti tundmaõppimine. • Vahelduva taktimõõdu tundmaõppimine; • Rütm. Rütmivormide...

157

...tundmaõppimine neljandik-taktimõõdus ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaadetes ja rütmiimprovisatsioonides; meloodilised improvisatsioonid toetuvad noodilugemisoskusele, kaasmäng rütmipillidel ilmestab laule;

• Pide tähenduse tundmaõppimine; • Meloodia ja helilaad. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur-, moll-helirida

ja helilaad, kolmkõlad. Harmooniline ja meloodiline moll-helirida. • Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktaav. Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f,

g, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega.

• Helistikud C-a, G-e, F-d; märgid diees, bemoll, bekaar. • Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mp, mf, cresc., dim., a tempo ning mõiste

da capo al fine, segno märgi tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

III MUUSIKAALASED TEADMISED JA MUUSIKA KUULAMINE.

• Võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime arendamine. Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga.

• 2- ja 3-osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. • Hääleliigid: mõisted sopran, alt, tenor, bariton, bass; eesti ja kodukoha tuntumad

lauljad. • Kooriliigid: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; kodukoha ja eesti

tuntumad koorid ja dirigendid. • Sümfooniaorkestri pillirühmade tutvustamine, tutvumine karakteersemate pillide

tämbri ja kõlaga. Eesti tuntumad orkestrid, dirigendid. • Erineva karakteriga tantsude kordamine/tundmaõppimine: valss, polka, galopp,

labajalavalss, naaberrahvastele iseloomulikud tantsurütmid • Eesti ja kodukoha rahvalaulud (vanem- uuem rahvalaul), rahvalaulikud,

tantsuloojad, rahvatantsuliigid (voor-, sõõr-, kontratantsud, kadrillid, rühma-, soolo-, paaristantsud), rahvapillid, -ansamblid ja -orkestrid.

• Naaberrahvaste muusika tutvustamine/kuulamine. Muusika kuulamisel pööratakse tähelepanu heliteose meeleolule, sisule ja vormile, aga ka dünaamikale, tempole ja muusikalistele kujunditele. Muusikateadmised seostatakse kuulatava repertuaariga. Muusika kuulamisega kaasnevate vestluste ja analüüsiga rikastatakse sõnavara ning arendatakse mõtlemis- ja väljendusoskust; LÄBIVATE TEEMADE KÄSITLEMINE

• tööalane karjäär ja selle kujundamine- temaatilised laulud, tutvumine muusikute elulugudega, osalemine koorilaulutöös, klassivälistes muusikaüritustel;

158

• infotehnoloogia ja meediaõpetus - kontserditekülastused, muusikaajakirjad/muusikaartiklid, muusika kuulamine/salvestamise erinevad võimalused;

• keskkond ja säästev areng - koduteemalised laulud . INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA • Kodulugu, inimeseõpetus - lauluteemad: perekond, inimestevahelised suhted,

sünnimaa • Kunst - muusika kuulamine, muusika sõnas ja pildis; • Loodusõpetus - laulud, liikumismängud ja kuulamispalad, mis on seotud

aastaaegadega; laulud lilledest, loomadest, lindudest, ilmastikunähtustest jne. • Matemaatika - helipikkused, taktimõõdud • Rütmika - matkivad liigutused, laulumängud, tantsud, koordinatsiooniharjutused • Emakeel, kirjandus - sõnavara laiendamine (laulutekstid), väljendusoskuse

arendamine, • Ajalugu - rahvuslik liikumine Eestis, naaberrahvaste muusika • Tööõpetus - regilaulude tekstid, pillide valmistamine kodustes tingimustes Õpitulemused 5. klassi lõpetaja: • laulab võimetekohaselt ja hääle individuaalseid omadusi arvestavalt, vaba ja

loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt; • osaleb muusikakollektiivi(de) tööskooris (vastavalt soovidele ja eeldustele) • on omandanud ühislauluvara: "Eesti hümn" (Fr. Pacius), «Eesti lipp» (E. Võrk),

«Kungla rahvas» (K. A. Hermann), "Kodu" (T.Voll, L.Kuningas), "Kõnelus emakeelega" (S.Aavik, R.Lint), «Jaan läeb jaanitulele» (eesti rahvalaul), «Oh sa, õnnistav» (koraal, sitsiilia rahvalaul), kaanonid «Nooditähestik» (W. A. Mozart), "Hele päike tõusis" (Leedu rv.), "Koolitöö lõpeb" (P.Simojoki, R.Reinup) ning eesti rahvalaulud "Kui on kätte jõudnud tali", "Ärka üles", "Emake";

• tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 kuulmise ja noodi järgi; • teab taktimõõtu 3/8 ja 6/8, oskab lahendada noodiülesandeid ning jälgida

laulmisel vastavat rütmipilti; • tunneb neljandik-taktimõõdus kuulmise ja noodi järgi rütmivorme

• ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel;

• laulab astmenimedega lihtsaid laule ja harjutusi; • teab mõisteid duur- ja moll-helilaad ning eristab neid kuulmise järgi; • teab viiulivõtme tähendust ja oskab seda noodijoonestikule märkida; • teab tähtnimetuste c, d, e, f, g, a, h asukohta noodijoonestikul ning klaviatuuril,

oskab laulda noodist nii täht- kui astmetnimetustega; • teab helistikke C-a, G-e, F-d; • teab dieesi, bemolli ja bekaari tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel; • kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikamõisteid ja -teadmisi;

159

• tunneb 2- ja 3-osalist lihtvormi; • teab ja tunneb kuulamise järgi erinevaid hääleliike: sopran, alt, tenor, bass; teab

kodukoha ja eesti tuntud lauljaid; • teab erinevaid kooriliike: mudilas-, laste-, poiste, nais-, mees-, segakoor; teab

kodukoha ja eesti tuntud koore; • oskab iseloomustada sümfooniorkestri pillirühmi, teab nimetada tuntud eesti

dirgente, orkestreid; • oskab iseloomustada eesti rahvamuusikat: rahvalaule, -tantse, -pille ja -

ansambleid; teab oma kodukoha ja eesti tuntumaid rahvamuusika esitajaid; • oskab iseloomustada meie naaberrahvaste (Vene, Läti, Leedu, Soome, Rootsi)

rahvamuusikat, pille, nimetada heliloojaid ning võrrelda eesti rahvamuusikaga;

Kasutatav õppekirjandus • Anu Sepp, Hele- Mall Järv "Muusikaõpetus 5. klassile"AVITA 2004; • Anu Sepp, Hele-Mall Järv "Muusikaõpetuse töövihik 5. klassile"Tln.AVITA,

2007

Hindamine • Muusikaõpetuses kui muusikalisi eeldusi nõudvas aines (loovaines) peaks

hindamine kajastama ja toetama iga õpilase muusikaliste võimete arengut. Arvestada tuleb õpilase isikupära ning sellest lähtuvalt kujundada ja arendada tema muusikalisi võimeid. Mingil juhul ei tohi võtta hindamise aluseks vaid muusikalist kuulmist ja viisipidamist/- pidamatust. Olulisem on õpilase positiivne stimuleerimine, et tekiks huvi muusika vastu ning selle kaudu saavutaks ta ka paremaid õpitulemusi.

• Oluliseks osaks on ka muusikalised teadmised, mida laps omandab nii tundides, kuid ka muusikaüritustel ja meedia vahendusel.

MUUSIKAÕPETUSE HINNE KOOSNEB: • hindest laulmise eest; • hindest muusikateadmiste ja –oskuste eest; • hindest üldise muusikaalase aktiivsuse eest tundides (muusika kuulamine ja

analüüs, mängud, tunnis ning muusikaüritustes osalemine); • osalemine koorikollektiivide töös; HINDAMISEL ARVESTATAKSE: • teadmiste, oskuste ja vilumuste mahtu; • õigsust, täpsust ja kindlust; • loovat ja praktilist rakendamist; • individuaalsust; • õpilase arengu eripära; • keelelist korrektsust ja loogilisust; • koorilauljatel partiide omandamist; 6. KLASS

160

Aine maht: 1 tund nädalas (35 tundi aastas) Aine õppe-eesmärgid Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning tervikliku maailmapildi kujunemisel, sotsiaal-kultuuriliste hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel. Olulisel kohal on eesti koorikultuuri ning laulupidude traditsiooni tutvustamine ning võimalikult paljude õpilaste kaasamine koorilaulutöösse. Tähtsal kohal on ka kujundada õpilases soovi/harjumust külastada erinevaid muusikaüritusi/kontserdeid Õpilane:

•arendab vokaalseid võimeid; •arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; •arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; •musitseerib aktiivselt; •kinnistab muusikalise kirjaoskuse põhialused; •arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; •arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; •oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Õppesisu I LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE:

• Hääle kõlavuse ja väljenduslikkuse arendamine fraseerimisel, kõlaühtluse ja pehme tooni saavutamine, vältides forsseerimist. Laulude ilmekas ettekanne.

• Hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. • Tähelepanu hääle tervishoiule, muutustele seoses murdeeaga • Harmooniataju arendamine : kaanonid ja lihtsad kahehäälsed laulud.


Kinnistatakse eelenavatel aastatel õpitut:

• Meetrum. 4-osalise taktimõõt • Kaheksandik-taktimõõdu tundmaõppimine seoses laulude õppimisega, • Eeltakt • Vahelduv taktimõõt; • Rütm. Rütmivormide

161

kordamine ja nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes, laulu rütmisaadetes ja rütmiimprovisatsioonides; meloodilised improvisatsioonid toetuvad noodilugemisoskusele, kaasmäng rütmipillidel ilmestab laule;

• Pidekaar. • Meloodia ja helilaad. Helilaadilise mõtlemise arendamine. Duur-, moll-helirida

ja helilaad, kolmkõlad. Harmooniline ja meloodiline moll-helirida. • Viiulivõtme tähendus. Klaviatuur ja oktaav. Absoluutsete helikõrguste c, d, e, f,

g, a, h tundmaõppimine noodijoonestikul ja klaviatuuril ning nende seostamine relatiivsete astmetega.

• Helistikud C-a, G-e, F-d; märgid diees, bemoll, bekaar. • Dünaamika- ja agoogikamärkide pp, ff, mp, mf, cresc., dim., a tempo ning

mõiste da capo al fine tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

III MUUSIKAALASED TEADMISED JA MUUSIKA KUULAMINE.

• Võrdlusoskuse, muusikalise analüüsivõime arendamine. Seoste loomine ja leidmine kirjanduse, kunsti ja tänapäevaga.

• 2- ja 3-osaline muusikaline vorm õpitud lauludes ja kuulatud muusikas. • Programmiline muusika, teema; muusikal; • Eesti ja kodukoha rahvalaulud, -laulikud, -tantsud, -pillid, -ansamblid ja -

orkestrid - kordamine • Euroopa rahvaste muusika(kultuuri) tutvustamine - rahvalaulud, heliloojad,

pillid. Muusika kuulamisel pööratakse tähelepanu heliteose meeleolule, sisule ja vormile aga ka dünaamikale, tempole ja muusikalistele kujunditele. Muusikateadmised seostatakse kuulatava repertuaariga. Muusika kuulamisega kaasnevate vestluste ja analüüsiga rikastatakse sõnavara ning arendatakse mõtlemis- ja väljendusoskust;

LÄBIVATE TEEMADE KÄSITLEMINE tööalane karjäär ja selle kujundamine- temaatilised laulud, tutvumine muusikute elulugudega, osalemine koorilaulutöös, klassivälistes muusikaüritustel; infotehnoloogia ja meediaõpetus - kontserditekülastused, muusikaajakirjad/muusikaartiklid, muusika kuulamine/salvestamise erinevad võimalused;

keskkond ja säästev areng - koduteemalised laulud INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA • Kodulugu, inimeseõpetus - perekond, inimestevahelised suhted, sünnimaa • Kunst - rahvaste muuusika, muusika kuulamine, muusika sõnas ja pildis; • Loodusõpetus - laulud, liikumismängud ja kuulamispalad, mis on seotud

aastaaegadega; laulud lilledest, loomadest, lindudest, ilmastikunähtustest jne. • Matemaatika - helipikkused, taktimõõdud

162

• Kehaline kasvatus, rütmika - matkivad liigutused, laulumängud, tantsud, koordinatsiooniharjutused

• Emakeel, kirjandus - sõnavara laiendamine (laulutekstid), väljendusoskuse arendamine,

• Ajalugu - rahvuslik liikumine Eestis, naaberrahvaste kultuur • Tööõpetus - regilaulude tekstid, pillide valmistamine kodustes tingimustes Õpitulemused 6 . klassi lõpetaja: • Laulab võimetekohaselt ja hääle individuaalseid omadusi arvestavalt, vaba ja

loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt; • Osaleb muusikakollektiivide töös (vastavalt võimalustele ja eeldustele) • On omandanud ühislauluvara: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Fr. Pacius),

«Eesti lipp» (E. Võrk), «Kas tunned maad» (J. Berat), «Mu isamaa armas» (rahvalik laul), «Ärkamise aeg» (R. Eespere), «Jaan läeb jaanitulele» (eesti rahvalaul), «Püha öö» (F. X. Gruber), "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (J. Leesment, A. Mattiisen) , "Kodulaul" (Ü. Vinter), "Meil aiaäärne tänavas" (eesti rv.);

• tunneb taktimõõte 2/4, 3/4, 4/4 kuulmise ja noodi järgi • tunneb neljandik-taktimõõdus kuulmise ja noodi järgi rütmivorme

• ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel;

• teab kaheksandik-taktimõõdu tähendust; • laulab astmenimedega lihtsaid laule ja harjutusi; • teab mõisteid duur- ja moll-helilaad ning eristab neid kuulmise järgi; • teab viiulivõtme tähendust ja oskab seda noodijoonestikule märkida; • teab tähtnimetuste c, d, e, f, g, a, h asukohta noodijoonestikul ning klaviatuuril; • teab helistikke C-a, G-e, F-d; • teab dieesi, bemolli ja bekaari tähendust; • kasutab muusika analüüsimisel õpitud muusikamõisteid ja -teadmisi; teab

muusikalist mõistet "teema", "programiline muusika" • tunneb 2- ja 3-osalist lihtvormi; • on tutvunud Euroopa rahvaste (Iiri, śoti, Taani, Austria, Saksa, Poola, Ungari)

muusikakultuuriga; teab nimetada tuntumaid rahvapille, heliloojaid, iseloomustada rahvamuusikat; oskab võrrelda eesti rahvamuusikaga;

• oskab iseloomustada lavaźanrit "muusikal", teab eesti tuntumaid muusikale ja nende loojaid;


• Anu Sepp, Hele-Mall Järv õpik "Muusikaõpetus 6. klass",Tln."AVITA, 2007; • Anu Sepp, Hele-Mall Järv "Muusikaõpetuse töövihik, 6. klass" ;Tln.; AVITA,

2007; Hindamine

163

• Muusikaõpetuses kui muusikalisi eeldusi nõudvas aines (loovaines) peaks hindamine kajastama ja toetama iga õpilase muusikaliste võimete arengut. Arvestada tuleb õpilase isikupära ning sellest lähtuvalt kujundada ja arendada tema muusikalisi võimeid. Mingil juhul ei tohi võtta hindamise aluseks vaid muusikalist kuulmist ja viisipidamist/- pidamatust. Olulisem on õpilase positiivne stimuleerimine, et tekiks huvi muusika vastu ning selle kaudu saavutaks ta ka paremaid õpitulemusi.

• Oluliseks osaks on ka muusikalised teadmised, mida laps omandab nii tundides, kuid ka muusikaüritustel ja meedia vahendusel omandatu/kogetu.


analüüs, mängud, tunnis ning muusikaüritustes osalemine); • osalemine muusikakollektiivide töös; HINDAMISEL ARVESTATAKSE: • teadmiste, oskuste ja vilumuste mahtu; • õigsust, täpsust ja kindlust; • loovat ja praktilist rakendamist; • individuaalsust; • õpilase arengu eripära; • keelelist korrektsust ja loogilisust; • koorilauljatel partiide omandamist; 7.KLASS Aine math: 1 tund nädalas (35 tundi aastas) Aine õppe-eesmärgid • Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja

tasakaalustatud isiksuse arendamisel, muusikakultuurilise aluse rajamisel ning tervikliku maailmapildi kujunemisel, sotsiaal-kultuuriliste hinnangukriteeriumide ja muusikalise maitse kujundamisel.

• Muusikaõpetuse põhitegevused on laulmine, pillimäng, muusika kuulamine, liikumine, muusikalise kirjaoskuse arendamine ja muusikaloo käsitlemine.

Õpilane:

• arendab vokaalseid võimeid; • arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;

164

• arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu; musitseerib aktiivselt;

• omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; • arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; • arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; • oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Õppesisu • Jätkub tutvumine rahvaste muusikaga. Teemad on seotud laulmise, muusika

kuulamise ja analüüsimisega. • Murdeealiste loomulik huvi levimuusika vastu aitab tutvuda levimuusika ajaloo

ja laulurepertuaariga. Muusika kuulamiseks valitud palad peaksid olema rütmikad, eredad,

virtuoossed, efektsed. Kõik valitud muusikapalad peavad olema põhjendatud – miks just selline valik. • Olenevalt klassi võimetest arendatakse mitmehäälse laulmise oskust.

Häälemurdeikka jõudnud õpilased osalevad ühismusitseerimises igaühele sobiva koormusega. Vältida

tuleks forsseeritud, ebamugavas registris laulmist; • Noodipildi teadlik jälgimine aitab laulu kiiremini ja täpsemalt omandada; Suunata õpilasi rühmatööle, muusikaüritustele, kontserdikülastustele

I LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE.

• Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine. • Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil. • Harmooniataju arendamine kaanonite ja lihtsate mitmehäälsete laulude kaudu.


Noodiõpetuses korratakse, süvendatakse õpitut. Helistikke, akorde, rütmivorme korratakse koos lauludega.

• meetrum ja rütm. Rütmivormide triool, sünkoop

tundmaõppimine, nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;

• meloodia ja helilaad. Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine.

165

• Muusikalise lauseehituse tundmaõppimine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses laulude õppimisega. • Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato, andante, adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

III MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKAALASED ÜLDTEADMISED.

• Teadliku muusika kuulamise arendamine. • Sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilliorkester. Pillid ja pillirühmad: keel-, puu-, vask-

ja löökpillid. Eesti ja maailma tuntumad orkestrid, dirigendid, interpreedid. • Tutvumine muusikavormide ja -žanritega: kahe- ja kolmeosaline lihtvorm,

rondo, variatsioon. • Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses muusikavormide ja -žanrite

tundmaõppimisega. • Lavamuuśikaźanritega tutvumine, kuulsamad heliloojad, muusikanäited: ballett,

ooper, operett

LÄBIVAD TEEMAD tööalane karjäär ja selle kujundamine- temaatilised laulud, tutvumine muusikute elulugudega, osalemine koorilaulutöös ja klassivälistes muusikaüritustel; infotehnoloogia ja meediaõpetus - kontserdikülastused, muusikaajakirjad/muusikaartiklid, muusika kuulamine/salvestamise erinevad võimalused;

keskkond ja säästev areng - kodu- ja loodusteema muusikas turvalisus INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA Ajalugu - kultuuri arengulugu käsitleda koos ajastu tähtsamate sündmustega Geograafia - Rahvaste muusika, riikide geograafiline asend Kunstiõpetus - ajastud, stiilid, muusikvormid Emakeel - kõneoskus, eneseväljendus, sõnavara laiendamine, rahvuslik liikumine Eestis Füüsika - helilainete levimine, kaja, akustika, dünaamika, tempo Võõrkeeled - võõrkeelsed laulud Kehaline kasvatus - liikumismängud, rütmika, tantsimine Matemaatika - noodiõpetus, helide järgnevused, intervallid, akordid Õpitulemused

7. klassi lõpetaja:

• laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt; • oskab kasutada häält häälemurdeperioodil; • on omandanud ühislauluvara: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Fr. Pacius), «Hoia,

Jumal, Eestit» (J. Aavik),"Jää vabaks, Eesti meri!" (Oksvort), "Kalevite kants" (P.Veebel) "Sind surmani" (A. Mattiisen), «Mu isamaa on minu arm» (G.

166

Ernesaks), «Mu kodu» (U. Naissoo), eesti rahvalaul "Ma läksin metsa kõndima";

• eristab lauludes ja kuulatud muusikas varemõpitud 2/4, 3/4, 4/4 taktimõõte; tunneb kuulmise ja noodi järgi rütmivorme

ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja instrumentaalsete kaasmängude loomisel;

• oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi; • on koorranud helistikke C-a, G-e, F-d, • teab agoogikamärkide rit., accel., allegro, moderato, andante adagio, largo ning

artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;

• kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid; • teab, eristab ja oskab iseloomustada keel-, puu-, vask-, löök- ja klahvpille;

Oskab nimetada eestlasi interpreete • Teab lavaźanrite ajaloost, oskab nimetada mõnda tuntud teost igast źanrist:

ooper, operett, muusikal, ballett; • külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja

oskusi muusika analüüsimisel.

Kasutatav õppekirjandus • Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp "Muusikaõpik 7. klass" , Tln.; AVITA,

2007 • Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp "Muusikaõpetuse töövihik 7. klass"; Tln.;

AVITA 2007 • Eve Karp, Igor Garśnek, Jaak Ojakäär "Muusikaõpik 7.-8.klassile", Tln;

AVITA,1999 Hindamine • Muusikaõpetuses kui muusikalisi eeldusi nõudvas aines (loovaines) peaks




analüüs, mängud, tunnis ning muusikaüritustes osalemine); • osalemine muusikakollektiivide töös;

167

HINDAMISEL ARVESTATAKSE: • teadmiste, oskuste ja vilumuste mahtu; • õigsust, täpsust ja kindlust; • loovat ja praktilist rakendamist; • individuaalsust; • õpilase arengu eripära; • keelelist korrektsust ja loogilisust; • koorilauljatel partiide omandamist;

8. KLASS

Aine maht 1 tund nädalas (35 tundi aastas) Aine õppe-eesmärgid • Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja



8. klassi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

168

• arendab vokaalseid võimeid; • arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; • arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; musitseerib aktiivselt;


kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; • oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Õppesisu


• Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine.

• Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil. Harmooniataju arendamine kaanonite ja lihtsate mitmehäälsete laulude kaudu. Olenevalt klassi võimetest arendatakse mitmehäälse laulmise oskust. Häälemurdeikka jõudnud õpilased osalevad ühismusitseerimises igaühele sobiva koormusega.

• Oluline on ilmestada lauludega õpitavaid teemasid: rahvaste muusika, levimuusika źanrid


Jätkub varemõpitu kinnistamine läbi noodikirja, laulmise, muusikalise tegevuse

• Meetrum ja rütm. Rütmivormide

kordamine ja nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;

• Meloodia ja helilaad. Helistike C-a, G-e, F-d kordamine läbi õpitavate laulude. • Intervalli ja akordi mõiste tutvustamine, põhiakordide ja intervaliide tundmine ja

ehitamine. • Bassivõtme tutvustamine seoses lauludega. • Muusikalise lauseehituse kordamine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses

laulude õppimisega. • Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato,

andante, kasutamine musitseerimisel.

2.3. MUUSIKA KUULAMINE.

169

• Teadliku muusika kuulamise arendamine. • Murdeealiste loomulik huvi levimuusika vastu aitab tutvuda levimuusika ajaloo

ja laulurepertuaariga. Muusika kuulamiseks valitud palad peaksid olema rütmikad, eredad, virtuoossed, efektsed. Kõik valitud muusikapalad olgu põhjendatud – miks just selline valik;

• Jätkub rahvaste muusikakultuuri tundmaõppimine: Hispaania, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika.

• Rockmuusika ajalugu, muusikud; rockmuusika eelkäijad: rütmibluus • Tutvumine populaarmuusika stiilidega; maailma, eesti ja kodukoha tuntumad

ansamblid, orkestrid, solistid. • Kõik teemad illustreerida muusikanäidete ja muusikaanalüüsiga.

ÕPPEKAVA LÄBIVAD TEEMAD

tööalane karjäär ja selle kujundamine- temaatilised laulud, tutvumine muusikute elulugudega, osalemine koorilaulutöös, klassivälistes muusikaüritustel; infotehnoloogia ja meediaõpetus - kontserditekülastused, muusikaajakirjad/muusikaartiklid, muusika kuulamine/salvestamise erinevad võimalused;

keskkond ja säästev areng - koduteemalised laulud turvalisus - valju muusika mõju tervisele INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA Ajalugu - kultuuri arengulugu käsitleda koos ajastu tähtsamate sündmustega Geograafia - rahvaste muusika Kunstiõpetus - ajastud, stiilid, muusikavormid Emakeel - kõneoskus, eneseväljendus, sõnavara laiendamine, rahvuslik liikumine Eestis Füüsika - helilainete levimine, kaja, akustika, dünaamika, tempo Võõrkeeled - võõrkeelsed laulud, muusikakuulamine Kehaline kasvatus - liikumismängud, rütmika

Õpitulemused

8. klassi lõpetaja:

• laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt; oskab kasutada häält häälemurdeperioodil;

• on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Hoia, Jumal, Eestit» (J. Aavik), «Kaunimad laulud» (Fr. Saebelmann), «Mu isamaa on minu arm» (G. Ernesaks), «Mu kodu» (U. Naissoo), «Põhjamaa» (Ü. Vinter), "Leib jahtub" (A.Valkonen), "Kuuse tegemine" (O.Ehala), "Ilusa rõõmu laul" (R.Rannap), «Valged Jõulud» (I. Berlin), kaanonid «Dona nobis pacem», «Viva la musica» ja 3 eesti rahvalaulu õpetaja valikul;

• tunneb kuulmise ja noodi järgi varemõpitud rütmivorme

170


• oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi; • tunneb helistikke C-a, G-e, F-d, • teab intervalli ja akordi mõistet; oskab kuulmise järgi määrata põhi intervalle

(sekund, terts, kvart, kvint, sekst) ja põhiakorde (T,S,D) • teab agoogikamärkideritenuto., acceerando, allegro, moderato, andante adagio,

largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;

• kasutab muusika analüüsimisel muusikatermineid; • Omab ülevaadet rahvaste muusikast: Hispaania, Ladina Ameerika, Põhja

Ameerika. Oskab võrrelda Eesti muusikaga • külastab kontserte ja muusikalavastusi ning kasutab omandatud teadmisi ja

oskusi muusika analüüsimisel.


• Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp, Jaak Ojakäär "Muusikaõpik 8. klass", Tln.;AVITA; 2007

• Anu Sepp, Aive Skuin, Karolina Sepp, Jaak Ojakäär "Muusikaõpetuse töövihik 8. klass", Tln.;AVITA; 2007

Hindamine • Muusikaõpetuses kui muusikalisi eeldusi nõudvas aines (loovaines) peaks




analüüs, mängud, tunnis ning muusikaüritustes osalemine); • osalemine muusikakollektiivide töös; HINDAMISEL ARVESTATAKSE • teadmiste, oskuste ja vilumuste mahtu; • õigsust, täpsust ja kindlust; • loovat ja praktilist rakendamist;

171

• individuaalsust; • õpilase arengu eripära; • keelelist korrektsust ja loogilisust; • koorilauljatel partiide omandamist;

9. KLASS

Aine maht 1 tund nädalas (35 tundi aastas) Aine õppe-eesmärgid • Muusikaõpetusel on tähtis osa õpilase tundemaailma rikastamisel ja



172

9. klassi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• arendab vokaalseid võimeid; • arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; • arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; musitseerib aktiivselt;


kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; • oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada

Õppesisu • 9. klassis peab laienema arusaamine muusikast kui olulisest kunstiliigist,

kujunema väärtushinnangud ning muusikaline maitse. • Muusikaźanrite tutvustamist seostada laulmise ja muusika kuulamisega.


• Väljendusrikas laulmine ja kõlaühtlus; hääle individuaalsete omaduste (tämber, diapasoon) kujundamine.

• Laulmine ja häälehoid häälemurde perioodil. • Harmooniataju arendamine kaanonite ja lihtsate mitmehäälsete laulude kaudu. • Olenevalt klassi võimetest arendatakse mitmehäälse laulmise oskust.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:

• Meetrum ja rütm. Rütmivormide

kordamine, nende kasutamine harjutustes, rütmiimprovisatsioonides ja instrumentaalsetes kaasmängudes;

• Meloodia ja helilaad. Helistike D-h, B-g tundmaõppimine. Intervalli ja akordi mõiste kordamine

• Bassivõtme kordamine seoses lauludega. • Muusikalise lauseehituse kordamine (motiiv, fraas, lause, periood) seoses

laulude õppimisega. • Agoogikamärkide ritenuto (rit.), accelerando (accel.), allegro, moderato,

andante, adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähenduse mõistmine ja kasutamine musitseerimisel.

III MUUSIKA KUULAMINE.

• Teadliku muusika kuulamise arendamine.

173

• Murdeealiste loomulik huvi levimuusika vastu aitab tutvuda levimuusika ajaloo ja laulurepertuaariga. Muusika kuulamiseks valitud palad peaksid olema rütmikad, eredad,

virtuoossed, efektsed. Kõik valitud muusikapalad olgu põhjendatud – miks just selline valik. • Homofoonilise ja polüfoonilise mitmehäälsuse tundmaõppimine seoses

muusikavormide ja -žanritega. • Tutvumine (kordamine) muusikavormidega ja -žanritega: gregooriuse koraal,

organum, motett, missa, reekviem, protestantlik koraal, oratoorium, passioon, kantaaat, fuuga, süit, sonaat-allegro, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, avamäng, sümfoonia, rondo, variatsioonid.

• Väljapaistvamad heliloojad muusikaajaloos seoses muusikavormide ja -žanrite tundmaõppimisega.

• Tutvumine dźässmuusika stiilidega, tuntumad orkestrid ja nende juhid. • Tutvumine filmimuusika ajalooga, silmapaistvamad heliloojad;

Õpitulemused

9.klassi lõpetaja:

• laulab vastavalt vokaalsetele võimetele vabalt ja emotsionaalselt; • oskab kasutada häält häälemurdeperioodil; • on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn (Fr. Pacius), «Hoia, Jumal, Eestit» (J.

Aavik), «Kaunimad laulud» (Fr. Saebelmann), «Mu isamaa on minu arm» (G. Ernesaks), «Mu kodu» (U. Naissoo), «Lõke preerias" (A.Oit), "Muinaslugu muusikas" (R.Valgre), "Mul meeles veel" (R.Valgre), "Laul pistodast" (U.Naissoo), "Nii vaikseks kõik on jäänud" (R.Rannap), «Valged Jõulud» (I. Berlin),

• eristab lauludes ja kuulatud muusikas 2/4, 3/4, 4/4 taktimõõtu; • tunneb kuulmise ja noodi järgi rütmivorme


• oskab määrata kuulmise järgi laulu, muusikapala helilaadi; • tunneb helistikke C-a, G-e, D-h, F-d, B-g; • teab agoogikamärkide riardand., accelerando, allegro, moderato, andante

adagio, largo ning artikulatsioonimärkide staccato, legato tähendust, oskab neid kasutada musitseerimisel ja muusika iseloomustamisel;

• kasutab muusika analüüsimisel põhikoolis õpitud muusikatermineid • teab, eristab ja oskab iseloomustada sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja

džässorkestrit; teab kodukoha, eesti ja maailma tuntumaid orkestreid ja dirigente;

• teab kuulsamaid filmimuusiuka loojaid maailmas ja eestis • eristab homofoonilist ja polüfoonilist muusikat;

174

• on tutvunud muusikavormide ja -žanritega: variatsioonid, rondo, fuuga sonaat-allegro,missa, prelüüd ja fuuga, sonaat, sümfoonia, kontsert, keelpillikvartett, süit, avamäng, kantaat, ooper, oratoorium, operett, muusikal, ballett;

ÕPPEKAVA LÄBIVAD TEEMAD tööalane karjäär ja selle kujundamine- temaatilised laulud, tutvumine muusikute elulugudega, osalemine koorilaulutöös ja klassivälistes muusikaüritustel; infotehnoloogia ja meediaõpetus - kontserditekülastused, muusikaajakirjad/muusikaartiklid, muusika kuulamine/salvestamise erinevad võimalused;

keskkond ja säästev areng - koduteemalised laulud, turvalisus - helide füüsikaliste omadustega arvestamine muusika kuulamisel INTEGRATSIOON TEISTE ÕPPEAINETEGA Ajalugu - kultuuri arengulugu käsitleda koos ajastu tähtsamate sündmustega Geograafia - riikide asukohad kaardil Kunstiõpetus - ajastud, stiilid, muusika´liste vormide kujunemine seoses kunst ja arhitektuuriga Emakeel - kõneoskus, eneseväljendus, sõnavara laiendamine, rahvuslik liikumine Eestis Füüsika - helilainete levimine, kaja, akustika, dünaamika, tempo Võõrkeeled - võõrkeelsed laulud, muusika kuulamine Matemaatika - noodikiri, helide järgnevused, intervallid, akordid Kehaline kasvatus - liikumismängud, rütmika, tantsimine Kasutatav õppekirjandus Anu Sepp, Igor Garśnek, Jaak Ojakäär "Muusikaõpik 9.klass"; Tln., AVITA, 2000 Hindamine • Muusikaõpetuses kui muusikalisi eeldusi nõudvas aines (loovaines) peaks



MUUSIKAÕPETUSE HINNE KOOSNEB • hindest laulmise eest; • hindest muusikateadmiste ja –oskuste eest; • hindest üldise muusikaalase aktiivsuse eest tundides (muusika kuulamine ja

analüüs, mängud, tunnis ning muusikaüritustes osalemine);

175

• osalemine muusikakollektiivide töös; HINDAMISEL ARVESTATAKSE • teadmiste, oskuste ja vilumuste mahtu; • õigsust, täpsust ja kindlust; • loovat ja praktilist rakendamist; • individuaalsust; • õpilase arengu eripära; • keelelist korrektsust ja loogilisust; • koorilauljatel partiide omandamist;

176

Kunsti ainekava 4. – 9. klass Aine õppe-eesmärgid Põhikooli kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane • arendab oma vaatlusoskust ja kompimismeelt • arendab kujundilist ja ruumilist mõtlemist ning kujutlusvõimet • omandab loovtegevuse kogemusi, arendab loovust • õpib kasutama kujutavate ja kujundavate kunstide väljendusvahendeid • omab teadmisi kunstiliikidest ja –ajaloost • õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab kunstimaitset • • 4. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (9 tundi) Inimese kujutamine. Täisfiguuri proportsioonid. Inimene erinevates tegevustes. Looduse (taimed, loomad, maastik) kujutamine. Visandamine. Tehnikad: maalimine kattevärvidega, paberkollaaž, figuuride modelleerimine savist VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. (12 tundi) Põhivärvid. Sekundaarvärvide saamine. Värvuste helestamine ja tumestamine. Sümmeeetria ja asümmeetria. Pildi kompositsiooni mõiste. Kujutatava lõikumine pildiservaga. Pildi esi- ja tagaplaan. Tehnikad: värvipliiatsijoonistus, pastelljoonistus, akvatušš, keefiritrükk, maalimine guaššiga, vahakriibe. DISAIN JA KIRJAÕPETUS. (8 tundi) Õnnitluskaardi kujundamine. Lihtsa lauamängu väljamõtlemine ja kujundamine. Lihtsa mänguasja kujundamine pakendi põhjal. Tehnikad: materjalitrükk, viltpliiats, kollaaž erinevatest materjalidest. VESTLUSED KUNSTIST. (6 tundi) Kunstiliigid. Kunsti väljendusvahendid. Kunstimälestised. Kunstniku elukutse. Näituste külastamine. Õpitulemused: 4. klassi lõpetaja:

• omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ja nende väljendusvahenditest • tunneb ainekavas kasutatavaid kunstimõisteid ja oskab neid kõnes kasutada • tunneb lihtsamaid kompositsioonivõtteid • oskab valikuliselt kasutada õpitud tehnikaid ja väljendusviise • teab nimetada põhivärve ja sekundaarvärvide saamisviisi

177

5. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (10 tundi) Inimese kujutamine. Täisfiguuri ja näo proportsioonid. Lapse ja täiskasvanu figuuri proportsioonid. Maastiku joonistamine natuurist. Tehnikad: grafiidi-, söe- ja pastelljoonistus. VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. (12 tundi) Värvide segamise elementaartabel. Ühe värvi erinevate toonide saamine. Koloriidi mõiste. Värvuste mõju – soojad ja külmad toonid. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon. Pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. Piiratud pind. Ornamendi kujundamine ringile või ruudule. Sümmeetria ja asümmeetria. Tehnikad: guašš, pastelljoonistus, viltpliiats, värvipliiats DISAIN JA KIRJAÕPETUS. (8 tundi) Maketi valmistamine (looduslikud materjalid, tekstiil, pakendid jne.) Pinnalaotuse joonestamine karbi voltimiseks, karbikaane disainimine. Etiketi kujundamine, fantaasiakirja loomine. Tehnikad: kollaaž, kartongi voltimine, värvi- ja viltpliiatsijoonistus. VESTLUSED KUNSTIST. (5 tundi) Kunstiliigid – muusika, teater, film, televisioon kirjandus. Kujutava kunsti liigid – maalikunst, graafika, skulptuur. Maalikunsti väljendusvahendid. Kunstimõisted – originaal, koopia, reproduktsioon. Näituste külastamine. Läbiva teema „Keskkond ja säästev areng” käsitlemiseks vestlused teemadel: Looduskaitse. Looduslikult kaunid kohad Pärnumaal. Materjali varumine loodusest. Jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Õpitulemused 5. klassi lõpetaja:

• Oskab nimetada kujutava kunsti liike, iseloomustada maalikunsti • Teab lapse ja täiskasvanu keha proportsioonide põhilisi erinevusi • Tunneb koloriidi mõistet, oskab nimetada sooje ja külmi värvusi • Oskab kujutada lihtsamat pöörd- või kandilist keha ruumiliselt • Oskab etteantud pinnale kujundada lihtsa sümmeetrilise ja asümmeetrilise

ornamendi • Maalida kattevärvidega, segada erineva heleduse ja küllastusega toone, saada

sekundaarvärve, maalida „tagant ettepoole” ja suurematelt detailidelt väiksematele.

• Oskab valida, ette valmistada ja kasutada looduslikke materjale meisterdustöödeks

178

6. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (8 tundi) Vaikelu. Näo proportsioonid. Portree joonistamine. Modelleerimine savist. Tehnikad: pastell, guašš, grafiit, keraamiline savi. VÄRVI- KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. (14 tundi) Värviring. Akromaatilised ja kromaatilised värvid. Värvide omadus – heledus. Kontrast. Maalimine monokroomselt. Ühe koondumispunktiga perspektiiv. Interjööri kujutamine perspektiivis – „oma toa” kujundamine. Tehnikad: guašš, grafiit, värvipliiats. DISAIN JA KIRJAÕPETUS. (8 tundi) Geomeetriliste elementide kombinatoorika. Graafiline töö sirkli ja joonlauaga. Ornamendi mõiste. Eesti rahvuslik ornament. Eksliibris. Kujunduselemendid ja tekst eksliibrisel. Isikliku eksliibrise kujundamine. Tehnikad: viltpliiats, tušijoonistus, joon- ja redissule kasutamine. VESTLUSED KUNSTIST. (5 tundi) Maalikunsti žanrid: natüürmort, portree, maastikumaal. Kujutava kunsti liik – graafika, selle väljendusvahendid ja joonistustehnikad. Skulptuur – väljendusvahendid ja tehnikad. Näituste ja mõne kunstniku ateljee külastamine. Läbiva teema „Infotehnoloogia ja meediaõpetus” käsitlemiseks teemad: Fotod ja pildid suhtlusportaalides. Õpitulemused 6. klassi lõpetaja:

• teab portree mõistet, teab mõnd näo proportsionaalse kujutamise reeglit • teab nimetada kromaatilisi ja akromaatilisi värve • tunneb kontrasti mõistet • oskab lihtsat kandilist eset kujutada ühe koondpunktiga perspektiivis • teab ornamendi mõistet, tunneb ära Eesti rahvusliku ornamendi elemente • tunneb eksliibrise mõistet • oskab kasutada sulge ja sulepead tušijoonistuses • teab nimetada maalikunsti žanre • oskab iseloomustada graafikat kui kujutava kunsti liiki • oskab iseloomustada skulptuuri kui kujutava kunsti liiki

179

7. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (12tundi) Maalimine akvarellidega. Inimese kujutamine erinevates poosides. Krokiide joonistamine. Karikatuur, koomiks, sarž. Inimese ja loodusvormide stiliseerimine. Installatsioon. Tehnikad: akvarell, grafiidi-, söe ja pastelljoonistus. Viltpliiats. Tušijoonistus. Mõne estampgraafika tehnika kasutamine vastavalt võimalustele. Modelleerimine ja konstrueerimine erinevatest materjalidest (papp, puit, traat, plast jne.). VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. (10 tundi) Värvide vastastikused mõjud ja kooskõlad. Kuldlõige. Fotokunst. Kadreerimine. Digifoto ja fotode töötlemine. Ruumiillusioonid. Tehnikad: guašš, värvi- ja viltpliiats, foto. DISAIN JA KIRJAÕPETUS. (9 tundi) Märk ja sümbol. Logo kujundamine. Groteskkirja võtted. Tähe (tähestiku) kirjutamine ja joonistamine. Kujundusülesanded. Arvutikirjad. Tehnikad: värvi- ja viltpliiats, arvutigraafika. VESTLUSED KUNSTIST (4 tundi) Fotokunst. Graafika – joonistamine ja estampgraafika. Sügav-, lame- ja kõrgtrükk. Reklaam. Grafiti. Tarbekunst ja selle liigid. Näituste külastamine. Läbiva teema „Infotehnoloogia ja meediaõpetus” käsitlemiseks teemad: Infootsing internetis kunstialase info saamiseks, muuseumikülastus internetis Õpitulemused 7. klassi lõpetaja:

• tunneb karikatuuri, koomiksi tähendust • tunneb akvarelli ja guaššvärvi erinevusi maalimisel • teab nimetada estampgraafika tehnikaid • teab nimetada fotokunsti žanre • oskab kasutada 7. klassi ainekavas olevaid töömaterjale, -vahendeid ja

tehnikaid. • teab paspartuu mõistet ja suudab lihtsal viisil joonistust või maali vormistada

eksponeerimiseks.

180

8. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (8 tundi) Esemete modelleerimine valguse-varjuga. Läige, refleks, varjud. Vaikelu. Tehnikad: grafiit VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS. (8 tundi) Värvi kolm omadust. Värvide kontrastid. Värvide optiline segunemine. Tertsiaarvärvide saamine. Tehnikad: guašš. DISAIN JA KIRJAÕPETUS (12 tundi) Plokk-kirja konstrueerimine. Kirjaoptika. Kujundusülesanded plokk-kirja kasutamisega. Piktogramm. Plakatikunst. Plakati liigid. Plakati kujundamine. Tehnikad: värvi- ja viltpliiats, marker, arvutigraafika, paberkollaaž VESTLUSED KUNSTIST (7 tundi) Graafika liigid – tarbegraafika, karikatuur, plakat. Moodne kunst. Kubism. Sürrealism. Abstraktsionism. Virtuaalne kunst. Tegevuskunst. Kunsti piiride avardumine. Näituste külastamine. Õpitulemused. 8. klassi lõpetaja:

• tunneb ja oskab näha erinevaid varje joonistusel või natuuris • teab tertsiaarvärvide saamist • teab plokk-kirja mõistet • teab nimetada plakati liike • oskab iseloomustada õpitud graafika alaliike • teab nimetada õpitud moodsa kunsti stiile, neid lühidalt iseloomustada

181

9. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35 tundi Õppesisu KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS. (3 tundi) Inimese, tehisvormide stiliseerimine ja deformeerimine, maalimine kubismi ja sürrealismi stiilis Tehnikad: guašš, tempera või akrüül VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS (7 tundi) Perspektiiv kahe koondumispunktiga. Kombinatoorika tasapinnal. Rütm. Ruumiline kombinatoorika erinevatest materjalidest. Tehnikad: guašš, konstrueerimine materjalidest, grafiit, viltpliiats, tintenpen. DISAIN JA KIRJAÕPETUS (8 tundi) Laisule kalligraafia. Initsiaalid. Tekstilehe kujundamine ja kompositsioon. Teksti illustreerimine. Tehnikad: laisulekiri tušiga, kalligraafiline viltpliiats, joonsulg, akvarell JOONESTAMINE (12 tundi) Jooniste vormistamine. Projekteerimise liigid. Kolmvaade. Tehnikad: grafiit, joonestamine VESTLUSED KUNSTIST (5 tundi) Valik Eesti kaasaegseid kunstnikke. Graafika liigid – raamatugraafika, kalligraafia, vabagraafika. Kirja ajalugu. Massikultuur ja kõrgkultuur. Läbiva teema „Infotehnoloogia ja meediaõpetus” käsitlemiseks teemad: Meediažanrid. Fototöötlus eetika seisukohalt. Arvutigraafiku elukutse. Õpitulemused. 9. klassi lõpetaja:

• tunneb kahe koondpunktiga perspektiivi kujutamise reegleid • omab algteadmisi joonise vormistusnõuetest, projekteerimise liikidest, • oskab joonestada kolmvaadet lihtsast detailist • oskab käsitseda laisulge ja tunneb laisule kirjutusvõtteid • teab kirjastiili mõistet, suudab neid eristada • teab nimetada mõningaid õpitud moodsa kunsti stiilide esindajaid • teab nimetada mõningaid Eesti kaasaegseid kunstnikke • eristab kõrgkultuuri massikultuuri nähtustest • teab erinevaid meediažanre

Hindamine: Kunstiõpetuse hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

182

183

töö teemale vastavus kompositsiooni väljenduslikkus meeleolu edastamine materjalidega, materjali sobivus figuuride ja elementide dünaamika töövahendite ja materjalide kasutusoskus korrektsus vormistamisel Hindamine toimub iga semestri lõpus jooksvate hinnete alusel.

Kehalise kasvatuse ainekava Aine õpetamise eesmärgid: Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane on terve ja hea rühiga; omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised iseseisvaks kehakultuuri-harrastuseks; arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi; omandab hügieeniharjumused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumuse. 4. – 6. klass Ainemaht: 4. klassis 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi 5. klassis 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi 6. klassis 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine sisu: Võimlemine

Põhiasendid ja liikumised Vabaharjutused ja harjutused vahenditega. Venitusharjutused. Terviklik

lõdvestumine. Õpetaja koostatud 8- ja 16- taktilised harjutuskombinatsioonid. Riviharjutused, kujundliikumised Loendamine. Pöörded. Ümberrivistumine viirust ja kolonnist. Kujundliikumised

erinevate liikumisviiside kasutamisega. Kõnd, jooks, hüplemine, hüppamine Mitmesugused kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste seosed. Vabahüpped ühe

jala tõukelt. T: Sammhüpe. Hüplemisharjutused hüpitsaga paigal ja liikudes. Sissejooks tiirleva hoonööri alla,

hüplemine üle tiirleva hoonööri koos järgneva väljajooksuga. T: hüpitsa ringitamine ja hüpitsa kaheksa.

Ripped, toengud, ronimine, kandmine Riistastiku kandmine. Pealt-, alt- ja segahoie Toeng ja tagatoeng. Riplemine. Käte kõverdamine toenglamangus, rippes (P) ja

ripplamangus (T). Ronimine köiel. Kandmine põimsoengus ja seljas. Uppripe, tiriripe, kinnerripe käte erinevate asenditega, tagaripplamang.

Kang Vibutushooglemine rippes. Ripe kõverdatud kätega. P: Käärripe ette. Tireltõus. Eri kõrgusega rööbaspuud Rippkükk. Ripplamang. P: Rööbaspuud Hooglemine toengus, mahahüpe ettehoolt, harkiste Akrobaatika Kaarsild sellilamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega) Tasakaal Kõnni- ja jooksuharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil.

Sirutusmahahüpe. Toenghüpped Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe.

184

Rütmika ja võimlemine Muusika kuulamine ja rütmide eristamine, liikumisimprovisatsioon.

Põhivõimlemine rütmivahenditega ja muusika saatel. Rütmiimprovisatsioonid. Koordinatsiooniharjutused. Tantsu- ja laulumängud.

Tants ja tantsusammud Algteadmised tantsukultuurist. Seltskonnatantsud. Eesti rahvatantsud. Hüplev

polka. Valssamm. Rumba põhisamm. Samba põhisamm. Rock’n roll’i põhisamm Kergejõustik

Jooks Jooks erinevatest lähteasenditest. Võistluseelne soojendus. Määrustepärane

pendelteatejooks. Tõkkejooksu tutvustavad harjutused. Hüpped Kaugushüpe (sammhüpe) täishoolt. Hoojooksu mõõtmine. Kõrgushüpe

(üleastumishüpe) täishoolt. Visked Pallivise paigalt ja kolmelt sammult Kuulitõuget tutvustavad harjutused topispallidega.

Sportmängud

Jalgpall Paigaloleva palli söötmine ja löömine. Veereva palli peatamine. Löök pöia

siseküljega. Palli vedamine. Liikuva palli löömine. Langeva palli surmamine. Võistlusmäärused.

Korvpall Kehaasend ja liikumistehnika. Pallihoie. Põrgatamine ja söötmine. Pöörded.

Pealevisked põrgatuselt ja söödult. Kahe käega rinnaltvise (T) ja ühe käega ülaltvise tugiasendist. Individuaalne kaitsemäng. Minikorvpall.

Suusatamine

Ohutusnõuded. Võistlusmäärused. Suusavarustuse hooldamine ja suuskade määrimine. Õppepaikade rajamine

Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Pooluisusamm ja keppide tõuketa uisusammsõiduviis. Uisusammpööre.

Ebatasasuste ületamine. Poolkäärtõus. Põiklaskumine. Sahkpidurdus. Pidurdus ja pööre poolsaha abil. Pidurdus laskumisel ennetava kukkumisega.

Õpitulemused: 4-6. klassi lõpetaja teab:

õpitud spordialade oskussõnu karastamisvõtteid

oskab

jälgida oma kehaasendit ja liigutusi; õpetaja juhendamisel arendada oma kehalisi võimeid; mängida liikumismänge, lihtsustatud reeglitega sportmänge; (P: jalgpall); sooritada lihtsamaid akrobaatika- ja rakendusharjutusi ning ronida; teha virgutusvõimlemist ja kehakooli harjutusi (muusika saatel); startida püstilähetest ja valida jooksukiirust;

185

osaleda pendelteatejooksus; sooritada palliviset paigalt; suusatada vahelduval maastikul, kasutades sobivaid sõidu- ja tõusuviise;

suudab joosta jõukohases ühtlases tempos T : 2 km ja P : 2,5 km hüpelda hüpitsaga 1 – 1,5 min ujuda 25 m (ujumise algõpetuse kursuse lõpus)

7. klass Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi, kokku 70 t Aineõppe-eesmärgid: Taotletakse, et õpilane - on terve ja hea rühiga

- arendab oma kehalisi võimeid ja liigutusoskuseid - tunneb huvi sportliku tegevuse vastu - on omandanud ohutustehnika ja enesekontrolli võtted - arendab oma tahteomadusi - oskab kasutada ja teab spordialaseid oskussõnu

Õppesisu 20 tundi kergejõustik *Jooksud. Soojendus. Erinevad jooksuharjutused .Madallähe. Ringteatejooks. Teatevahetus. Pendelteatejooks. . Erinevate jooksudistantside läbimine hindele. Tõkkejooks. Tõkkeharjutused. (vahendid: tõkked, teatepulgad, stopper, stardipakud, eri kõrgusega tähised ) *Hüpped. Kaugus- ja kõrgushüppe hoojooksu määramine. Kaugushüpe hindele. Erinevad hüppeharjutused.( vahendid: erinevad tähised, mõõdulint, hüp- pepaigad, latt, kumm ) *Visked, tõuked, heited. Pallivise hoojooksult hindele. Heitealade tutvustus. P: kuulitõuge paigalt ja hooga ( vahendid: viskepall, kuul, oda, ketas, tähised, mõõdulint ) *Ohutustehnika ja võistlusmäärused 16 tundi sportmängud *Võrkpall. Ettevalmistavad mängud. Liikumised ja asendid. Söödud. Alt palling. Võistlusmäärused. “Pioneeride võrkpall”.(vahendid: võrkpallid, võrk, väljak ) *Korvpall. Petted. Liikumiselt söödud ja püüdmine. Põrgatamine mõlema käega. Paigalt läbimurded. Kahe käega rinnaltvise ( T ) ja ühe käega ülaltvise tugiasendist. Korvpalli tehnikaelemendid hindele. Võistlusmäärustik. Mäng lihtsustatud reeglitega. Söödumäng.. (vahendid: korvpallid, korvilaud, väljak, tähised ) *Jalgpall. Söödud, petted, pealelöögid. Kaitsemäng. Rünnaku ülesehitus. (vahendid: jalgpallid, tähised, väljak, väravad ) *Lihtsustatud reeglitega pesapall (vahendid: peatähised, reket, tennispall, stopper

186

* Saalihoki. Võistlusmäärused. Söödud. Pealelöök. Rünnak. Kaitsemäng. ( vahendid: saalihokikepid, väravad, erinevad pallid, tähised ) 10 tundi võimlemine *Põhiasendid ja liikumine. Oskussõnade tundmine ja kasutamine. Riviharjutused. Ümberpööre sammliikumiselt. Jagunemine ja liitumine. Ripped, toengud, ronimine, kandmine. Ronimine köiel. P: Rööbaspuudel toengus hooglemiselt mahahüpe tahahoolt. P: madal kang – käärhöör ette. T: erikõrgusega rööbaspuud – toengust hooga mahahüpe. Käte kõverdamine toengus, rippes ja ripplamangus. Ripe kõverdatud kätega. Rippkükk. ”Käru”. Koordinatsiooniharjutuse kompleks. Hüppenööriga hüpped kestvusele ja kiirusele. Erinevad hüppenööriga hüppamise viisid. Hüppenööriga hüppamise kava. ( vahendid: kang, topispallid, võimlemismatid, rööbaspuud, kits, varbsein, võimlemispink ) 6 tundi akrobaatika *Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. Kolmiktirel. Hundiratas. Kaarsild. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Harjutused vahenditega. (vahendid: poom, pall, rõngas, lint, võimlemismatid ) 8 tundi rütmika ja tants *Harjutuskomplekside koostamine ja esitamine ja hindamine. Seltskonnatantsude põhisammud. Teadmised tantsukultuurist ja kommetest. (vahendid: magnetofon ) 4 tundi suusatamine *Võistlusalad . Võistlusmäärused. Ohutusnõuded matkal ja võistlustel. Suuskade hooldamine. Paaristõukeline sammuta sõiduviis. Paaristõukeline ühesammuline sõiduviis. Keppide tõuketa uisusammsõiduviis. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. (vahendid: suusavarustus, vahelduv maastik ) 4 tundi uisutamine *Uisutamine. Tasakaaluharjutused uiskudel. Liuglemine mõlemal jalal. Sahkpidur- dus. Selg ees uisutamine. “Üle jala” sõit. Hoki pöhialused. Lihtsustatud reeglitega hoki. ( vahendid: uisud, liuväli, hokivarustus, väravad ) 2 tundi orienteerumine *Kaardi ja maastiku võrdlemine. Asukoha määramine, lihtsama tee valik, kaardil orienteerumine. (vahendid: kaart ja kompass, vahelduv maastik ) Õpitulemused: 7. klassi lõpetaja:

- teab õpitud spordialade võistlusmäärustikke ja oskussõnu - teab olümpiamängudest ja rahvusvahelistest suurvõistlustest, edukamatest - Eesti sportlastest - oskab valida soojendusharjutusi, treenida ja võistelda ja lõdvestuda - oskab joosta erinevaid jooksudistantse, hüpata kaugust ja visata hoojooksult palli - oskab lihtsustatud reeglitega mängida erinevaid pallimänge - sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhielemente - oskab uisutada - saab hakkama lihtsamate tantsusammudega ja on võimeline koostama erinevaid

muusikalisi improvisatsioone, suudab selgeks õppida tantsukava ja seda esitada muusika saatel

- suudab joosta ja suusatada ühtlases tempos T: 2-3 km, P: 4-5 km

187

- P: ronida köiel 8. klass Aine maht: 2 t 2 semestril, kokku 70 t Aine õppe-eesmärgid: Taotletakse, et õpilane

- on terve ja hea rühiga - tunneb huvi ja omab motivatsiooni kehalise tegevuse vastu - arendab oma tahteomadusi - oskab valitseda oma emotsioone ja kontrollida oma liigutusi - arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutsoskusi

Õppesisu 20 tundi kergejõustik * Jooksud. Soojendus. Erinevad jooksuharjutused. Madallähe. Stardipakkude mahapanek. Pakkudelt väljajooks. Kurvijooksu tehnika. Täpsusjooksud. Erinevate jooksudistantside läbimine . hindele. Ringteatejooks. Tõkkejooks. Tõkkeharjutused. Ohutustehnika ja võist- lusmäärused. (vahendid: teatepulk, tõkked, eri kõrgusega tähised, stopper, staa- dion ) *Hüpped. Kaugus- ja kõrgushüppe hoojooksu määramine. Paigalt hüpped. Erinevate hüppetehnikate tutvustamine. Hüppeharjutused. Hüplemised. Kaugushüpe hindele. Kolmikhüppe tutvustamine. (vahendid: hüppepaigad, kõrgushüppelatt, kumm, mõõdulint ) *Visked. Heited. Tõuked. Pallivise hoojooksult hindele. Heitealade tutvustamine. P: kuulitõuge paigalt ja hooga. ( vahendid: viskepall, oda, kuul, ketas, topispall, viske-, heite- ja tõukepaik ) 16 tundi sportmängud *Võrkpall. Söödud. Söödud liikumisel. Söödud üle võrgu. Pallingud. Palling alt ja ülevalt. P: ründelöök. Mängutaktika. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega. Võrkpalli tehnikaelemendid hindele (vahendid: võrkpall, võrk, võrkpalliplats ) *Korvpall. Kaitsemäng. Petted. Liikumiselt söödud ja püüdmised. Läbimurded paigalt ja liikumiselt. P: hüppevise T: ühe käega ülaltvise tugiasendist Võistlusmäärustik. Mäng lihtsustatud reeglitega. Korvpalli tehnikaelemendid hindele ( vahendid: korvpall, väljak, korvid, tähised ) * Lihtsustatud reeglitega pesapall. Ohutustehnika ja võistlusmäärused. (vahendid: reket, pesatähised, stopper ) *Jalgpall. Söödud. Pealelöök. Liikuva palli surmamine. Kaitsemäng. Rünnaku ülesehitus. (vahendid: jalgpall, jalgpalliväljak, väravad ) *Saalihoki. Söödud. Petted. Pealelöök. Kaitse- ja ründemängutaktika. ( vahendid: Saalihokikepid, väravad, erinevad pallid, tähised ) 10 tundi võimlemine *Harjutuste kombinatsioonide koostamine ja esitamine.Lahknemine ja ühinemine Ristlemine. Koordinatsiooniharjutuse kompleks hindele. Ripped, toengud, ronimine, kandmine. Ronimine köiel. T: eri kõrgusega rööbaspuud. Hooga tirel- tõus.. P: rööbaspuud. Küünarvarstoengust hoog- tõus harkistesse ja toengusse. P: madal kang – käärhöör ette ( vahendid: varbsein,

188

võimlemispink, kits, kang, rööbaspuud ) 6 tundi akrobaatika *Ratas kõrvale. Kätelseis. Kolmiktirel. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasa- kaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpe. Kägarhüpe.T: harjutused vahenditega . Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. (vahendid: võim- lemismatid, pall, rõngas, magnetofon ) 8 tundi rütmika ja tants *Harjutuskomplekside koostamine ja esitamine ja selle hindamine. Seltskonnatant- sude põhisammud. Teadmised tantsukultuurist ja kommetest. ( vahendid: magnetofon ) 4 tundi suusatamine *Võistlusmäärused. Ohutustehnika. Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis. Libisammsõiduviis. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. Triiv- pidurdus. Poolsahkparalleelpööre. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele. (vahendid: suusad, suusavarustus ) 4 tundi uisutamine *Uisutamine. Tasakaaluharjutused uiskudel. Liuglemine paremal ja vasakul jalal. Pöhielementidega tutvumine. Hoki põhialused ja võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega. (vahendid: hokikepid, väravad, litter, uisud, erinevad pallid, tähi- sed ) 2 tundi orienteerumine *Kaart ja kompass. Orienteerumistehnika. Õige koha leidmine. ( vahendid: kompass, kaart, vahelduv maastik ) Õpitulemused: 8. klassi lõpetaja:

• on teadlik kehalise treeningu positiivsest mõjust organismile • on kujunenud aktiivne eluhoiak ja tervislikud eluviisid • oskab mängida erinevaid pallimänge • saab hakkama võimlemiskava ja tantsukava koostamisega ja selle • esitamisega - läbida orienteerumise õpperada • suudab joosta ja suusatada ühtlases tempos T: 2-3 km, P: 4-5 km

• P: ronida köiel

9. klass Ainemaht: 2 t 2semestril, kokku 70t Aine õppe-eesmärgid: Taotletakse, et õpilane:

• on terve ja hea rühiga • omandab motivatsiooni, huvi ja teadmised liikumisharrastuseks • arendab mitmekülgselt oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi • omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist • arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja

189

• omab esteetilisi tõekspidamisi • omandab koostööharjumused ja suhtlemisoskuse

Õppesisu 20 tundi kergejõustik *Jooksud. Erinevad jooksuharjutused. Madallähe. Stardipakud. Stardikiirendus. Erineva pikkusega jooksudistantside läbimine hindele. Teatejooksud, teateva- pulgavahetus. Kurvijooks. Täpsusjooksud. Ringteatejooks. Tõkkejooks. Tõkke- harjutused. Tõkkehüplemised. (vahendid: tõkked, teatepulk, tähised, stopper ) *Hüpped. Kaugus- ja kõrgushüppe hoojooksu määramine.Erinevate hüppeteh- nikate tutvustus. Kaugushüpe hindele. Kolmikhüppe tutvustus. Erinevad hüp- peharjutused. Pöiahüpped. (vahendid: hüppepaigad, tähised, kõrgushüppelatt, kumm, pehme pinnas või võimlemismatid ) *Visked. Heited. Tõuked. Pallivise hoojooksult hindele. Erinevad viskeharjutu- sed. Heitealade tutvustus. P: kuulitõuge paigalt ja hooga (vahendid: viskepall, kuul, ketas, oda , kivid, puidust viskevahendid ) 16 tundi sportmängud *Võrkpall. Asendid ja liikumisviisid. Söödud , pallingud. P:ründelöök. Mängu- taktika. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega. Erinevad võrkpalli tehnikaelemendid hindele. (vahendid: võrkpall,võrkpalliväljak, tähised, võrk ) *Korvpall. Petted. Söödud. Püüdmine. Kaitsemäng. Läbimurded. P: hüppevise. T: Ühe käega ülaltvise tugiasendist. Võistlusmäärused. Mäng lihtsustatud reeglitega. Erinevad korvpalli tehnikaelemendid hindele.( vahendid: korvpall, väljak, korvilauad, korvid, tähised ) *Jalgpall. Söödud. Pealelöögid. Petted. Liikumised. Kaitsemäng. Rünnaku ülesehitus. (vahendid: jalgpall, väljak, väravad, tähised ) *Lihtsustatud reeglitega pesapall. (vahendid: reket, pesatähised ) *Frisbee. Võistlusmäärused. (erinevad lendavad taldrikud, tähised ) *Saalihoki. Hokikepi käsitlemine. Söödud. Petted. Pealelöök. Kaitsemängu- ja ründemängutaktika. (vahendid: saalihokikepid, erinevad pallid, tähised ) 10 tundi võimlemine *Iluvõimlemise elemendid ja vahendid. Harjutuskombinatsioonide koostamine ja esitamine muusika saatel. Kujundliikumised. Ripped, toengud, ronimine, kandmine. Ronimine köiel. Ronimine jalgade abita. Kandmine: tuletõrjevõte. T: eri- kõrgusega rööbaspuud. Hooga tireltõus. P: rööbaspuud. Küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse. Õlgadel seis, tirel ette harkistesse. Toengus hooglemiselt mahahüpe tahahoolt. P: kõrge kang – tireltõus rippest abistamisega (vahendid: kang, rööbaspuud, võimlemismatid, varbsein, topispallid , pall, rõn- gas, magnetofon ) 6 tundi akrobaatika *Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüp- petirel. T: tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine.Toenghüpped. Kägarhüpe. Nurküpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. Koordinatsiooniharjutuse kompleks hindele. ( vahendid: pall, rõngas, võimlemismatid, kits, poom ) 8 tundi rütmika ja tants

190

*Harjutuskomplekside koostamine ja esitamine ja hindamine. Teadmised tantsukultuurist, kommetest. Seltskonnatantsude põhisammude täiustamine. Valss, pere- konnavalss. ( vahendid:magnetofon ) 4 tundi suusatamine *Võistlusalad. Võistlusmäärused. Ohutusnõuded matkal ja võistlustel. Suuskade hooldamine. Paaristõukeline kahesammuline sõiduviis. Libisamm tõusuviis. Sahkpööre. Paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis. Triivpidurdus. Poolsahkparalleelpööre. Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele. Lihtsa staadioniraja läbimine. ( vahendid: suusavarustus, suusad ) 4 tundi uisutamine *Libisemine eri jalgadel. Tasakaal. Selg ees uisutamine. “Üle jala” uisutamine. Hoki. Võistlusmäärused. Lihtsustatud reeglitega mäng. ( vahendid: hokikepid, liuväli, litter, erinevad pallid, väravad ) 2 tundi orienteerumine *Kaart. Kompass. Plaani lugemine. Kaardil orienteerumine. Kaardi ja maastiku võrdlemine, asukoha määramine, lihtsama tee valik. Orienteerumistehnika. ( kompass, kaart, vahelduv maastik, stopper ) Õpitulemused: 9. klassi lõpetaja oskab: • arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid harjutusi erinevatele lihasgruppidele • tegelda iseseisvalt valitud spordialaga, viia läbi soojendust, treenida, võistelda • iseseisvalt võimelda, koostada harjutste kombinatsioone • sooritada akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutusi • mängida võistlusmäärustiku kohaselt üht spormängu ja teisi õpitud sportmänge

lihtsustatud reeglite järgi • läbida orinteerumise õpperada • suusatada ja uisutada • joosta erinevad jooksudistantse, hüpata kõrgust ja kaugust ja sooritada viskeid ja

hüppeid • anda esmaabi • kasutada enesekontrollivõtteid 9 klassi lõpetaja suudab: • joosta ja suusatada ühtlases tempos T: 2-3 km P: 4-5 km • P: ronida 3m köiel, sooritada tireltõusu 9. klassi lõpetaja teab: • ohutusnõudeid, hügieeninõudeid, karastamise võtteid sportimisel • õpitud spordialade võistlusmääruseid, oskussõnu • suurtest rahvusvahelistest võistlustest, Eesti ja maalima parematest sportlastest • kehaliste harjutustega tegelemise põhimõtteid

191

Läbivate teemade käsitlemine põhikoolis: Keskkond ja säästev areng – näha looduse ilu, mõista, et inimene on osa loodusest Osata liikuda ja sportida nii, et ei kahjusta ümbritsevat keskkonda Tööalane karjäär ja selle planeerimine – see, kes tegeleb kehaliste harjutuste ja enda treenimisega on reeglina terve ja kõrge töövõimega. Selline inimene on väga hinnatud töökohal. Regulaarne tegelemine spordiga annab inimesele tegevuste analüüsi ja emotsioonide valitsemise oskused Infotehnoloogia ja meedia – vajaliku informatsiooni leidmine ja analüüsimine, suht- kemisoskuse kujundamine Turvalisus – teab esmaabivõtteid, peab lugu tervislikest eluviisidest. Väärtustab elukeskkonda ja ei kaota pead pingelistes olukordades – on suurema riskitaluvusega Integratsioon teiste ainetega: Emakeel – materjalide koostamine, vormistamine, analüüsimine. Väljendusoskus. Sport on kultuuri osa. Infotehnoloogia – internetist vajaliku informatsiooni otsimine ja leidmine, statistika ja analüüsi koostamine Geograafia – orienteerumisel kaarti lugemine, kompassi kasutamine, asukoha määra- mine. Radade ja võistlupaikade maastikule planeerimine, spordirajatiste ehitamisel maastiku arvestamine Ajalugu – spordiala areng ja tähtsus erinevates kultuurides eri ajaloo etappidel. Antiiksete olõmpiamängude suur positiivne mõju kaasaegsele spordiliikumisele Võõrkeeled – hea keeleoskus võimaldab hankida infot . Paljude spordialade tehnikat- Vaktikat kirjeldavad väljendid on võetud otsekasutusse võõrkeelest Psühholoogia – eneskontrollivõtted, ideomotoorne treening, sugestsioon. Pingete maandamine läbi kehalise koormuse Matemaatika ja füüsika – mõõtmised, statistika, tabelite ja graafikute kasutamine Koolide-, klasside vahelised projektid: Pärnu Koolispordiliit korraldab Pärnu linnas koolidevahelisi võistlusi. PSHG progümnaasium osaleb vastavalt võimalustele: September pendelteatejooks, murdmaa teatejooks, jalgpall poistele Oktoober frisbee November rahvastepall Jaanuar võrkpall Veebruar sisekergejõustik Märts korvpall Aprill murdmaajooks Mai kergejõustik, sõudeergomeetrite võistlus Klassidevahelistest on pikima traditsiooniga koolilaager, kus peetakse klasside vahelisi võistlusi rahvastepallis, jalgpallis, korvpalli vabavisetes, teatevõistlustes, saalihokis. Peetakse maha põnev maastikumäng.

192

Väga olulisel kohal on kooli tantsuvõistlus, millel on pikk traditsioon. Tundides antakse õpilastele võimalus koostada ja selgeks õppida tantsukava, mis võistlusel ette kantakse ja kus parimad kavad saavad võimaluse osaleda Pärnu Koolitantsu eelvoorus. Hindamine : Hindamisel arvetatakse õpilase vanust, tervislikku seisundit, kehalist arengut ja individuaalsust. Hinnatakse ainekavva kuuluvate nõudmiste ja oskuste omandamist, hügieeninõutest kinni pidamist ja enesekontrollioskust. Teadmiste hindamine – suuline või kirjalik küsitlus, ettekanne. Referaat Liigutusoskuse hindamine – õpetaja poolt valitud kontrollharjutus Kehalise töövõime hindamine – kehaliste võimete testid ( absoluutse tulemuse kõrval arvestatakse õpilase kehalist arengut ) Aktiivsuse hindamine – osavõtt ja kaasatöötamine, treeningutel osalemine, osavõtt võistlustest, kaasõpilaste juhendamine, kohtunikuks olemine

193

Tütarlaste käsitöö ja kodunduse ainekava 4. - 9. klass Aine õppe-eesmärgid: Käsitöö ja kodunduse õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud oskused igapäevaeluks, tööks ja harrastusteks õpib tundma ning õigesti ja säästlikult kasutama erinevaid materjale ja töövahendeid omandab õiged tehnoloogilised võtted materjalide töötlemiseks, arvestab töötamisel

töötervishoiu ja ohutustehnika nõudeid omandab erialase terminoloogia tunneb ja väärtustab Eesti rahvuslikke traditsioone, oskab seostada neid õpitud

käsitööaladega kogeb eneseteostuse võimalusi käelise tegevuse kaudu, arendab loovust ja esteetilist

maitset õpib planeerima, kavandama ja teostama oma ideid arendab tööks vajalikke isiksuse omadusi: vastutustunnet, täpsust, püsivust ning

töökultuuri ja –harjumusi omandab oskuse iseseisvalt mõelda, töötada, otsustada, hinnata oma tööd kriitiliselt õpib tundma põhilisi toiduaineid, õigeid toiduvalmistamise viise ja tervisliku

toitumise aluseid ning säästliku majandamise põhimõtteid õpib tundma käsitöö ja kodundusega seotud elukutseid, hindab oma sobivust teatud kutse omandamiseks Tööõpetus 4. klassis Aine maht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu:

Käeline tegevus. Paberi- ja kartongitööd. Töövahendid ja abimaterjalid paberi töötlemisel. Paberi rebimine, voltimine, liimimine. Paberitööde kaunistamine.

Modelleerimine paberist. (12 tundi) Tekstiilitööd. Materjaliõpetus. Tekstiilmaterjalide (linase, puuvillase, villase, siidi) saamine, kasutamine ja omadused (11 tundi) Õmblustööd. Töövahendid ja materjalid käsitsi õmblemiseks. Nööbi ja riputustripi õmblemine. Lihtsamate esemete (mänguasjade) kavandamine ja õmblemine (8 tundi) Tikkimistööd. Töövahendid ja materjalid. Eel-, tikk- ja sämppiste. Lihtsa tikkimistöö kavandamine ja teostamine (6 tundi) Lõngatööd ja heegeldamine. Töövahendid ja materjalid. Alg-, ahel- ja kinnissilmus. Paelte ja nööri punumine. Lihtsama heegeltöö kavandamine ja teostamine (9 tundi) Tööd mitmesuguste materjalidega. Looduslike materjalide kasutamine loomade ja inimeste figuuride, tarbeesemete, mänguasjade meisterdamisel. Kasutatavad töövahendid. Lihtsate mänguasjade, mudelite, makettide kavandamine ja valmistamine (14 tundi) Kombed. Käitumine. Hügieen. Käitumine lauas ja söögikoha korrashoid. Lihtsate võileibade valmistamine ja joogi pakkumine. Laua katmine ja kaunistamine. Laua koristamine. Võileibade kaasavõtmine matkale. (6 tundi) Õppetarvete ja töökoha eest hoolitsemine. Lillede hooldamine. Hügieenitarbed. Kodu- ja koolirõivaste ning jalatsite hooldamine. Pidulik riietus, käitumine kodus, koolis, teatris, külas (4 tundi)

194

Õpitulemused: Õpilane oskab: eristada õpitud materjale käsitseda lihtsamaid tööriistu kasutada lihtsamaid töövõtteid materjalide töötlemisel kavandada ja teostada töid hoida korras oma õppevahendeid ja töökohta hoida korras oma rõivaid ja jalanõusid teha lihtsamaid korrastustöid katta hommiku- ja õhtusöögilauda viisakalt käituda lauas, kodus ja väljaspool kodu näha ilu enda umber Käsitöö ja kodundus 5. klassis Ainemaht: 1 semester 2 tundi nädalas, kokku 35 tundi Aine õppesisu: Heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine põhi- ja tuletatud silmustega. Lihtsa heegeldatud eseme kavandamine ja heegeldamine (10 tundi) Tikkimine. Ühe- ja kaherealised pisted. Tarbe- ja kaunistuspisted (6 tundi) Tikkimine. Ühe eseme kavandamine ja tikkimine(7 tundi) Silmuskudumine. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus ning ääresilmused.. Põhikoed. Kudumi viimistlemine. (10 tundi) Nõelviltimine (2 tundi) Õpitulemused: 5. klassi lõpetaja teab: nimetada põhisilmuseid heegeldamisel; nimetada ühe ja kaherealisi tikkimispisteid, teab mõistet „piste pikkus” ja „piste vahe”; teab nimetada tikkimise töövahendeid ja materjale; nimetada kudumise kaht põhisilmust. 5. klassi lõpetaja oskab: heegeldada põhisilmustega, heegeltööd viimistleda; tikkida ühe- ja kaherealisi pisteid, alustada ja lõpetada tikkimistööd; luua üles silmuseid, kududa parem- ja pahempidist silmust, viimistleda kudumit. Käsitöö ja kodundus 6. klassis Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu: Õmblemine. Õmblusmasina osad. Õmblemise alustamine ja lõpetamine. Masina

reguleerimine. Töövahendid ja ohutustehnika. Kanga kudumise põhimõte. Kanga parem ja pahem pool, koeserv. Puuvillane ja linane kangas. Traageldamine.

195

Lihtõmblus. Ühe- ja kahekordne palistus, palistuse nurgad. Lihtsa eseme õmblemine (23 tundi)

Toitumine. Toiduained ja toitained. Toiteväärtuse mõiste. Teravili ja teraviljasaadused. Piim ja piimasaadused. Muna kui toiduaine. Aedvili kui toiduaine. Konservid ja pooltooted. Toitumisrežiim. Tervislik toitumine. (8 tundi).

Toiduvalmistamine. Eeltöötlemata toiduainete ettevalmistamine ja serveerimine (leiva- ja piimatooted, aedviljad, kala- ja kalatooted, konservid). Võileibade valmistamine. Toor- ja segasalatid. Salatikastmed. Toidud kuumutamata kohupiimast. Keetmata magustoidud. Joogid (14 tundi)

Etikett. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas (2 tundi) Isikliku hügieeni nõuded (1 tund) Kodu korrashoid (2 tundi) Abivahendid puhastus- ja korrastustöödel. Töö planeerimine ja organiseerimine (2 tundi). Majandus. Energia säästlik kasutamine (vesi, elekter, soojus). Majapidamisjääkide

loodussõbralik kasutamine. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs (2 tundi) Heegeldamine. Ringselt heegeldamine. Motiivid (8 tundi) Tikkimine. Keerulisemad kaunistuspisted. Eseme kavandamine ja tikkimine (8 tundi) Õpitulemused: 6. klassi lõpetaja teab: ohutustehnika nõudeid erinevate töövõtete rakendamisel tervisliku toitumise põhialuseid toiteväärtuse mõistet enamkasutatavaid toiduaineid ja nende töötlemisviise isikliku hügieeni nõudeid ja esmaseid hügieeninõudeid köögis töötamisel 6. klassi lõpetaja oskab: heegeldada põhi- ja tuletatud silmustega, heegeldada ja ühendada motiive, heegeldada

nurka kududa tingmärkide järgi parem- ja pahempidistest silmustest koosnevat koepinda,

kududa sõlmelist ja silmuselist äärt kinnitada lõngaotsi ja viimistleda ning hooldada heegeldus- ja kudumistöid tikkida õpitud tarbe- kaunistuspisteid peita lõngaotsi ja viimistleda tikandeid määrata kangal koe- ja lõimelõnga suunda kasutada õmblusmasinat, poolida ja niidistada masinat traageldada ja õmmelda lihtõmblust ja palistust, pressida õmmeldud eset valmistada eri liiki võileibu, toor- ja segasalateid katta lauda hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks, klassiõhtuks kasutada sobivaid maitseaneid korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid

196

Käsitöö ja kodundus 7. klassis Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu. Mitmevärvilised heegelpinnad. Heegelääris. Ühe heegeldustöö kavandamine ja

teostamine (16 tundi) Õmblemine. Villased, looduslikust siidist, tehis- ja sünteetilised kangad.

Õmblusmasina töös esinevad tõrked, tekkepõhjused ja vältimine. Õmblusmasina hooldamine. Äärestusmasinad. Kandid, krookimine, sissevõtted, tõmblukk-kinnise ja vööjoone töötlemine, mõõduvõtmine, rõivaste suurusnumbrid, lõikelehe kasutamine, kanga laiused, selle arvestamine õmblustoote valmistamiseks. Õmblemise tehnoloogia, kanga kuumniiske töötlemine, seeliku õmblemine

(22 tundi) Toitumine. Toiteväärtuse mõiste. Toitainete kadu kuumtöötlemisel. Toiduainete riknemise põhjused. Toiduainete säilitamine. Säilitusained tänapäeval. Tervisliku toitumise põhireeglid. Toitainete tasakaalustamine toidus (4 tundi) Toidu valmistamine. Kaasaegsed köögiseadmed. Kuumtöötlemise põhiviisid. Köögiviljatoidud. Piima- ja teraviljatoidud. Munatoidud. Kuumatöödeldud järelroad puuviljadest ja marjadest. Lihtsad taignatooted. Kuumad joogid (14 tundi) Tikkimine. Pinnakattepisted. Alusmaterjali valik ja ettevalmistamine. Mustri kandmine riidele. Ühe heegeldustöö kavandamine ja teostamine. (14 tundi) Õpitulemused: Õpilane oskab: heegeldada mitmevärvilist pinda ja heegeläärist reguleerida õmblusmasinal niidi pinget, piste pikkust, vahetada nõela krookida õmblusmasinal leida enda rõivaste suurusnumber ja võtta lõikelehelt lõiget õmmelda ja töödelda sissevõtteid, taskut, vööjoont, tõmblukku, kanti valmistada kuumatöödeldud toite põhitoiduainetest tikkida pinnakattepisteid, kasutada mustrilehte, valida sobivaid mustreid Õpilane teab: põhitoiduaineid toiduainete kuumtöötlemise põhiviise Käsitöö ja kodundus 8. klassis Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Aine õppesisu: Silmuskudumine. Ringselt kudumine. Nupulise, pitsilise ja palmikkoe kudumine,

kirjamine. Silmuste arvestamine. Erinevate kudumite kavandamine ja tööjärjekorra planeerimine. Kinda või soki kudumine .Kudumid Eesti rahvakunstis (24 tundi)

197

Tikkimine. Pilutikand. Ühesuunalised pilud. Pilupalistus ja nurgad. Kaunistuspilud. Riseljöötikand. Auktikand. Hardangertikand. Tikand Eesti rahvakunstis. Ühe tikitud eseme kavandamine ja tikkimine (26 tundi)

Toidu valmistamine. Liha ja kalatoidud. (8 tundi) Etikett. Koosviibimiste organiseerimine. Erinevate peolaudade katmine.

Etiketinõuded peolauas (2 tundi) Hügieen. Mikroorganismid toidus. Toidumürgitused ja nendest hoidumine.

Hügieeninõuded toiduainete säilitamisel (2 tundi) Kodu korrashoid. Ruumide kujundamine ja kaunistamine. Looduslikest materjalidest

seaded ja kaunistused erinevateks tähtpäevadeks. Kodumasinad. Suurpuhastus ruumides. Toataimede hooldamine (6tundi)

Majandus. Tarbijainformatsioon. Menüü koostamine ja kalkuleerimine (2 tundi). Õpitulemused: Õpilane oskab: kududa sokki või kinnast kududa nuppu, palmikut, patentkudet teha pilupalistuse diagonaalnurka teha mähkpistes tikandit teha valgetikandit viimistleda ja hooldada tikitud ja kootud esemeid valmistada kuumatöödeldud toite põhitoiduainetest koostada menüüd ja teha kalkulatsioone teha suurpuhastust ruumides kujundada ja kaunistada ruume hoolitseda toataimede eest Käsitöö ja kodundus 9. klassis Ainemaht: 1 semester 2 tundi nädalas, kokku 35 tundi Aine õppesisu: Õmblemine. Lõikelehe kasutamine, lõigete kohandamine. Hõlma, krae ja varrukate

töötlemine. Nööpauk. Rõivastumiskunst. Mass- ja individuaalõmblemine. Õmbleja elukutse.

Kanga ettevalmistamine väljalõikamiseks. Lõike paigutamine riidele. Õmblusvarude pealekandmine. Traageldamine. Eseme õmblemise tehnoloogiline järjekord. Proov, proovi parandused. Õmblustoote viimistlemine. (25 tundi)

Siidimaal või batika (vastavalt õpilaste soovile) 10 tundi Õpitulemused: Õpilane tunneb: õigeid võtteid vastavate rõivadetailide õmblemisel ja töötlemisel kaasaegseid õmblusmaterjale, abivahendeid ja tekstiile siidimaali või batika põhilisi töövõtteid ja materjale Õpilane oskab.

198

viimistleda ja hooldada rõivaesemeid kasutada lõikelehte ja selle abil õmmelda lihtsama rõivaeseme Kasutatav õppekirjandus: Anu Pink „Kudumine” 2002 Anu Pink „Heegeldamine” 2004 Anu pink „Õmblemine” 2003 Anu Pink, Kristi Teder „Tikkimine” 2005 Hindamine: Hindamisel arvestatakse: omandatud teadmiste määra omandatud oskuste määra teadmiste ja oskuste rakendamisoskust iseseisvas praktilises töös loovat tegevust valminud tarbeeseme teostuse taset ja terviklikkust

199

Töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainekava 4. – 9. klass Aine õpetamise eesmärgid: Õpilane

• Omandab tehnoloogia vallas loova mõtlemise ja oskuse õpitut kasutada • Õpib valima ja töötlema mitmesuguseid materjale, kasutades sobivaid

töövahendeid • Õpib tundma ja rakendama ratsionaalseid töövõtteid ning kasutama erinevaid

tööriistu • Omandab üldtehnilisi teadmisi ja säästliku majandamise põhimõtted

4. klass Ainemaht 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppe-eesmärgid Õpilane

• Omandab teadmisi energia kasutusaladest ajaloos ja tänapäeval • Oskab esemete tasapinnal kujutamise viise • Oskab lugeda lihtsaid tehnilisi jooniseid • Oskab kasutada erinevaid mõõtmis- ja märkimisvahendeid

Aine õppesisu Ratta kasutusalad olmes ja tehnikas Energia kasutusald ajaloos ja tänapäeval Tehnilised joonised Ruumiliste esemete kujutamise viisid tasapinnal Õpitulemused Õpilane teab

• ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise viise • tehnilistel joonistel kasutatavate joonte tähendust • energia kasutusalasid • ratta kasutusalasid

Õpilane oskab • kasutada erinevaid mõõtmis- ja märkimisvahendeid • eristada ristprojektsioonis kujutatud lihtsa tehnilise detaili kuju ja mõõtmeid • määrata kindlaks tööjärjekorda lihtsa tööeseme valmistamisel

Kasutatav õppekirjandus E.Rihvk „Puidutööd põhikooli II ja III kooliastmele”-Koolibri 2005

Hindamine Loovülesannete tulemused, valminud tööd

5. klassis

200

Ainemaht: 1 semester 2 tundi nädalas, kokku 35 tundi

Õppe-eesmärgid Õpilane

• käitub vastavalt töökoja sisekorra eeskirjadele • saab selgeks mõisted „tooraine”, „materjal”, „toorik”, „tööese” • tutvub metsandusega seotud elukutsetega • teab nael-, liim-, kruviliidet • oskab vineeri ja õhukese puitmaterjali saagida • oskab puitmaterjali õõnestada • oskab lakkida, värvida, peitsida

Aine õppesisu:

Ohutusnõuded puidutöökojas ja puidutöödel Puitmaterjal, selle omadused, kvaliteet. Materjalimahukuse vähendamine. Noa teritamine. Vestmistööd. Joonis, piltkujutis, eskiis, joonte liigid. Sae liigid. Sae teritamine. Vineeri saagimine. Saagimistöö Õõnestamine

Õpitulemused: Õpilane teab

• töökoja sisekorra eeskirju • mõisteid „toorik”, „materjal”, „toorik”, „tööese” • puitdetailide ühendamise viise • noa kasutamise võimalusi • puidu puurimise võimalusi • ohutusnõudeid puurimisel

Õpilane oskab • eristada puud ja puitu • mõõta ja analüüsida viga mõõtmisel • puitdetaile ühendada naela, liimi ja kruvi abil • vahet teha erinevatel saematerjalidel

Kasutatav õppekirjandus E.Rihvk „Puidutöd põhikooli II ja III kooliastmele”-Koolibri 2005 Hindamine: Loovülesannete tulemused, valminud tööde hinded 6. klassis Ainemaht:

2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppe-eesmärgid Õpilane

• oskab kavandada lihtsamat tööd ja koostama juhendit • oskab leida eseme kolmvaadet • oskab puidu saagimist elektrilise tikksaega

201

• oskab treida ümartoorikut • omandab hõõveldamise algõpet • oskab ohutult puurida

Aine sisu:

Õppetöökoda Tehnika ja tehnoloogia Geomeetria(kolmvaade, pinnalaotus) Loovuse arendamine

Puidutööd(ohutus):hööveldamine, treimine, saagimine, puurimine, katteviimistlus. Puidu liited Õpitulemused 6. klassi lõpetaja teab:

• ruumiliste esemete tasapinnal kujutamise viise • tehnilistel joonistel kasutatavate joonte tähendust • puurpingi ja treipingi ehitust, tööpõhimõtet ja tööohutusnõudeid • õpitud tööliikide juures kasutatavaid materjale ja nende omadusi • õpitud tööliikide juures kasutatavaid põhilisi töövahendeid ja tööohutusnõudeid

6. klassi lõpetaja suudab: • eristada ristprojektsioonis kujutatud lihtsa tehnilise detaili kuju ja mõõtmeid • kasutada erinevaid mõõtmis- ja märkimisvahendeid • määrata kindlaks tööjärjekorda lihtsa tööeseme valmistamisel

Kasutatav õppekirjandus E. Rihvk „Puidutööd põhikooli II ja III koolistmele”- Koolibri 2005 Hindamine Töökavand, valmistööd, loovülesannete tulemused

7. klassis Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppe-eesmärgid Õpilane

• omandab töötervishoiu nõuded puidutööde teostamisel • oskab valmistada keeltappi • oskab hööveldada ümardetaile • omandab teadmisi puidu lihvimisest, värvimist • oskab treida nuppe, käepidemeid • oskab kasutada lihtmehhanisme( kang, pöör, kruvi, kiil, plokk)

Aine õppesisu:

Õppetöökoda Töötervishoid. Ohutusnõuded Puurpink, seadistamine Tikksaega saagimine, taldlihvijaga lihvimine,puidu treimine, tappide valmistamine Ümartooriku hööveldamine

202

Peiteldamine, puidu õõnestamine, puidurikked, puidu värvimine Nihikuga mõõtmine

Õpitulemused Õpilane teab

• töötervishoiu nõudeid puidutöökojas • nimetada 3 erinevat tapiliiki • lihthöövli ehitust ja osade nimetusi • tikksae, taldlihvi ja värvipihusti kasutamise võimalusi • nimetada erinevaid puidurikkeid ja metallide omadusi

Õpilane oskab • valmistada keeltappi • hööveldada ümardataili • treida viilikäepidet • kasutada nihikut ümardatailide läbimõõtude mõõtmisel • kasutada „kruvireeglit” praktikas

Kasutatav õppekirjandus E.Rihvk „Puidutööd põhikooli II ja III kooliastmele”-Koolibri 2005 Hindamine Loovtööd, valmistööd, töökoha korrashoid 8. klassis

Ainemaht: 2 semestrit 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi Õppe-eesmärgid Õpilane

• õpib hooldama ja korrastama lõiketeradega tööriistu • teab erinevaid tappe ja kastseotisi • oskab teha tööjooniseid ja eskiise • õpib liimima treitoorikuid ja treima esmeid liimitud toorikutest

Aine õppesisu:

Tehnilise graafika alused Puidutöö (ohutus): materjaliõpetus, puidutööriistade hooldus ja korrastamine. Otspinade hööveldamine. Liited (kastseotised, eriseotised. Intarsia. Treimine. Puidu immutus- ja kattevahendid. Tehnilise graafiaka lugemine Õpitulemused Õpilane teab

• tehnika ajalooga seotud isikuid • vähemalt 6 erinevat puidu ühendamise moodust ja erinevaid kastseotise liike • intarsia kasutamise põhimõtet

Õpilane oskab • kujutada graafiliselt tööjooniste avasid, läbilõiget, keeret, märkide raadiust,

diameetrit • teritada höövlitera, peitlit

203

• liimida erinevatest puiduliikidest toorikuid • pahteldada ebatasasusi mööblil ja valmistatud esemetel • valida õigeid värvitoone

Kasutatav õppekirjandus Isok, H jt „Poiste tööõpetus 8. klassile”. Koolibri 1994 Hindamine Tööoperatsiooni praktilineteostamine, kavandite teostamine, praktilised tööd 9. klassis Ainemaht: 1 semester 2 tundi nädalas, kokku 35 tundi Õppe-eesmärgid Õpilane

• omandab teadmisi luksepatöödest ja liikuritest • oskab teha põhilisi plekitöid, jootmist ja traaditöid • oskab valmistada lihtsamaid projekte kasutades leppemärke • tutvub elektriliste käsitöömasinatega ja õpib neid ohutult kasutama

Aine õppesisu: Lõputöö kas puidu- või metallitöö alal. Plekitööd. Jootmine. Traaditööd Liikurid. Elektrilised käsitöömasinad (akudrell, käsifrees, nurgasaag, metallilõikur, tikksaag, kettsaag) Õpitulemused: Põhikooli lõpetaja teab:

• Tehnoloogia osa inimkonna kultuuri arengus • Tänapäeval kasutatavaid konstruktsioonimaterjale ja nende omadusi • Käsi- ja elektriliste töövahendite otstarvet ja kasutamisvõimalusi • Ohutustehnika nõudeid seoses õpitud töövõtetega

Põhikooli lõpetaja suudab: • Lugeda töö- ja koostejoonist ning lihtsaid tehnilisi skeeme • Teha tööjoonist ja eskiisi lihtsast tehnilisest detailist • Leida vajalikku teavet ainealasest kirjandusesValida tööeseme valmistamiseks

vajaminevaid materjale ja töövahendeid • Kasutada õigesti ja ohutult puurpinki, treipinki ja lihtsamaid elektrilisi

töövahendeid Kasutatav õppekirjandus E.Rihvk, M.Soobik „Metallitööd II ja III kooliastmele”-Koolibri 2005 Hindamine: Hinnatakse tööeseme kavandamist, tööeseme valmistamist ja töö tulemust. Läbivad teemad: turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine

204

Usundiloo ainekava 5. klass Ainemaht: 2 semestrit 1 tund nädalas, kokku 35t Õppe-eesmärgid: Usundiloo õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• saab üldise ettekujutuse maailma usunditest • õpib tundma üldjoontes Piibli ülesehitust • õpib tundma olulisemaid piiblilugusid ja nende esinemist kunstis, kirjanduses jms. • teab Eesti erinevaid usuliikumisi • õpib suhtuma tolerantselt ja austavalt religiooni ja religioossusesse

Õppesisu: 1. Mis on usk ja religioossus 4 tundi 1.1 erinevate religioonide lühiülevaade - kristlus - islam - hinduism - budism - judaism - loodususundid 2. Piibel ja selle kujunemine 3 tundi - Piibel ja selle osad (Vana Testament ja selle jaotus; Uus Testament ja selle jaotus) - Kuidas kirjutati Piibel 3. Piiblilood 23 tundi Algulood (loomine,veeuputus, Aabraham ja Iisak) Mooses ja väljarändamine Egiptusest Kümme käsku Kohtumõistjate aeg (Simson) Kuningate lood (Samuel, Taavet Saalomon) Vana Testamendi tarkusekirjandus (Õpetusõnad, Laulud, Koguja ütlused) Prohvetite lood Paabeli vangipõlv ja selle järgne aeg (piiblirahavas võõrvõimude all - Taaniel) Iiobi lugu Jeesus: elu, tegevus, õpetus ja mõju Apostlite lood Uue Testamendi kirjad ja nendes sisalduv 4. Erinevad kristlikud konfessioonid Eestis 5 tundi katoliiklus luterlus õigeusk vabakirikud

205

206


• saab aru religioonist kui inimkultuuri loomulikust komponendist • eristab Piibli erinevaid osasid • tunneb tuntumaid piiblilugusid • oskab näha seoseid piiblilugude ja üldkehtivate käitumisnormide vahel • suudab eristada konfessioonide ühiseid ja eripäraseid omadusi.

Kasutatav õppekirjandus: B.Arapovitš, V.Mattelmäki „Piiblilood“ Stockholm, Piiblitõlke Instituut 1992. S.Heininen, “Leeriõpik nr 2”; John Strange „Piibliatlas“ Eesti Piibliselts 1994 Hindamine: Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisju

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?1355

9. klass Ainemaht: 1 semester 1 tund nädalas, kokku 15 tundi Õppe-eesmärgid: Õpilane:

• teadvustab uususundite ja äärmuslike usuliikumiste olemasolu • tutvub värbamisprotsessiga usuliikumistesse • tutvub üldiselt Eestis tegutsevate uususunditega

Õppesisu: 1. Äärmuslikud usuliikumised 3 tundi

• Mis on äärmuslik usuliikumine? • Kuidas tekivad äärmuslikud usuliikumised? • Kuidas inimene satub äärmusliku usuliikumisse? • Tuntumad mõjutusmeetodid äärmuslikus usliikumises

2. Uususundid 3 tundi • Mis on uususund • Uususundite tekkimine konkreetsest usulisest liikumisest • Uususundid ja propaganda

3. Tuntumad äärmuslikud usliikumised ja uususundid. (20 tundi) Usliikumiste lühiajalugu, kujunemine, levik, põhiõpetus, mõju ja propaganda

Jehoovatunnistajad Mormoonid

Satanism New Age Rastafarianism

4. ÄÄRMUSSEKTID 7 tundi • Äärmussektis- nn “killer cults” • Äärmussektid- iseloomulikud jooned • Dokumentaalfilm “Tappev usuhullus” 1.osa • Miks liitutakse sektidega? • Dokumentaalfilm “Tappev usuhullus” 2.osa • Dokumentaalfilm “Tappev usuhullus” 3.osa •Sekti mõju 5. KORDAMINE 2. tundi Õpitulemused: Õpilane • tunneb Eestis tegutsevaid usulisi rühmitusi • tunneb üldises mõistes äärmuslike usuliste rühmituste psühholoogiat • mõistab eristada äärmusliku usuliikumist konkreetsest usulisest liikumisest Hindamine: Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile Kasutatav õppekirjandus: T. Lehtsaar “Äärmusliku usugrupi psühholoogia”, Greif, 1997; T.Lehtsaar “Hingepilk”, 1994; M. W. Cowan, “Mormoonid: Usk ja õpetus”, Logos, 1995; Anton Szandor LaVey “Saatanlik piibel” 2001 Dokumentaalfilm “Tappev usuhullus” (“Killer Cults: Blinded By The Light” Catherine Berhillier, Bernard Vaillot)

207


Informaatika ainekava 9. klass Ainemaht Ainet õpetatakse 1 semester 2 tundi nädalas, kokku 35 tundi

Aine õppe- eesmärgid: Põhikooli lõpetaja:

• omandab teadmisi tarkvara ja IKT põhimõistete kohta; • saab esialgse ülevaate kaasaegsest arvutustehnikast ja selle võimalustest; • oskab Internetist hankida informatsiooni.

Aine õppesisu

• Riistvara, tarkvara. • Operatsioonisüsteem. Erinevad operatsioonisüsteemid. • Rakendustarkvara. Tarkvara autoriõigused. • Arvuti põhiosad ja nende otstarve. • Protsessor; protsessorite põlvkonnad, kiirus. • Mälumaht; bitt, bait, KB, MB, GB. Erinevad mäluseadmed ja nende

funktsioonid. Operatiivmälu (RAM), püsimälu (ROM). Kõvaketas, CD-ROM, USB mälu; nende otstarve ja maht; kettaseadmete tähistus.

• Monitor, selle omadused (diagonaal, lahutusvõime). • Laienduskaardid (graafika, heli, video, võrgu) • Modem, modemite andmeedastuskiirused • Printerite tüübid (maatriksprinter, tindiprinter, laserprinter), nende

kasutusvaldkonnad. • Skänner. • Katkematu toite allikas (UPS). • Lokaalvõrgud. Internet. Wifi. • Turvalisus arvutiga töötamisel – ohud ja nende vältimise võimalused. Viirused

ja võitlus nendega. • Arvutite hooldamise esmased võtted. • Arvuti ja Interneti kasutamispõhjused. Arvutite kasutus: kontoritööl, koolis,

pangas, tootmistööl, kodus jne. ID-kaart. • Informatsioon Internetis, selle mõtestamine ja hindamine. • Infotehnoloogia kasutamise juriidilised ja eetilised aspektid. • Arvutid ja tervis. Ergonoomia ja ohud tervisele, ohtude vältimise võimalused. • Liikumine kaustapuus • Uue kausta/alamkausta loomine • Uue faili loomine ja selle salvestamine kõvakettale õigesti valitud kausta. • Faili salvestamine flopikettale. • Kaustade sisu uurimine, etteantud kaustas olevate failide arvu leidmine, failide

järjestamine suuruse, nime, tüübi või salvestamisaja järgi • Failide kopeerimine ja ümberpaigutamine (teisaldamine). • Failide kustutamine. • Faili nime muutmine. • Failide otsimine erinevatelt ketastelt; asendussümbolite * ja ? kasutamine

failide otsimisel. • Tekstitöötluse põhimõisted. Test.

208

• Teksti sisestamise reeglid. Teksti parandamine. Klaviatuuri kasutamine. Klaviatuuriõppe tarkvara.

• Tekstioperatsioonid. Päised ja jalused. Lehekülje seaded. • Märgi ja lõigu kujundamine. Praktiline ülesanne. • Joonistusvahendite kasutamine. Piltide kasutamine. • Tabeli moodustamine, joonte ja värvide kasutamine. Arvutused tabelis ja andmete

sorteerimine. Praktiline ülesanne. • Töö pika tekstiga. Lehekülje numbrid, sisukorra moodustamine. Praktiline

ülesanne. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb IKT-ga seotud mõisteid:

Riistvara, tarkvara. Operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara. Tarkvara autoriõigused

Arvuti põhiosad ja nende otstarve. Monitor, klaviatuur, hiir. Lisaseadmed

Protsessor; protsessorite põlvkonnad, kiirus Mälumaht; bitt, bait, KB, MB, GB. Mäluseadmed;

kettaseadmete tähistus Faili ja kausta mõiste, failitüübid, faili nimi, faili nime laiend Failisüsteem

. Õpilane teab:

• klaviatuuril olevate sümbolite ja klahvide tähendust; • tööakna elemente (tiitliriba, menüüriba, nupuribad, kerimisribad) • arvutitöö mõju tervisele ja vastavaid nõudeid., oskab ohte vältida • interneti ja arvuti turvalisusega seotud ohte ja suhtub kriitiliselt internetist

saadavasse informatsiooni

Õpilane oskab: • arvutit sisse ning välja lülitada • kasutada hiirt: objekti valimine, programmi käivitamine, menüü-

korralduse valimine, hüpikmenüüde kasutamine • programme käivitada, programmi töö korrektselt lõpetada, andmeid

salvestada • muuta tööakna omadusi (nihutamine, peitmine, suuruse muutmine,

sulgemine) • mitut programmi paralleelselt kasutada • printida installeeritud printeriga. • liikuda kaustapuus • luu uut kausta • faile salvestada andmekandjale • faile kopeerida, teisaldada ja kustutada • failide nime muuta • kaustade sisu uurida, failide järjestada suuruse, nime, tüübi või

salvestamisaja järgi • otsida faile erinevatelt mäluseadmetelt; kasutada asendussümboleid * ja ?

failide otsimisel

209

• kasutada riistvara otstarbekalt • leida infot arvuti abil ja seda töödelda ning kujundada • vormistada uurimustööd.


• Tarkvara: APSTest, MS Windows XP, MS Office, Keyboard Pro. • Esitlus „Algõpetus” • Internetimaterjalid: http://www.arvutiweb.ee, hhtp://www.edit.ee,

http://www.hv.ee Hindamine Toimub vähemalt 3 praktilist arvestuslikku ülesannet. Lisaks 3-4 hinnet jooksvate ülesannete ja testide eest. Hindamine toimub vastavalt Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi hindamisjuhendile.

210

GÜMNAASIUMI AINEKAVAD Kirjanduse ainekava Gümnaasium Ainemaht Ainet õpitakse gümnaasiumiosas 10 kursust, neist tertia astmes 3 kursust, secunda astmes 3 kursust ja prima astmes 4 kursust. Aine õppe-eesmärgid Gümnaasiumi kirjanduse õpetus taotleb, et õpilane väärtustaks ilukirjandust kui • kunsti; • esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujundajat; • tunde- ja mõttemaailma ning keelekasutuse olulist rikastajat; • loovuse arendajat; • teise kogemuse vahendajat, ühiskonda integreerijat ja minapildi avardajat; • rahvus- ja maailmakultuuri tähtsat osa. Õppetegevused

• Kirjanduse kui kunsti õpetusel tähtsustub kujunditehniline analüüs. Teosed vahelduvad, kujundlikkuse mudelid püsivad. Kujundikeele mõistmine on kunstiga suhtlemise, valdamine aga loomise eelduseks.

• Kirjanduse õpetamisel järgitakse eri kirjandusteaduslikke meetodeid lähilugemisest võrdlev-ajalooliseni. Teose tähenduse ja poeetika avamine toimub eelistatult intertekstuaalsel taustal. Tavapärast biobibliograafilist või kultuuriloolist käsitlust täiendab stilistiline, lingvistiline, semiootiline või narrantoloogiline lähenemine. Vältida püütakse ühekülgsust või liialdusi, näiteks tegelashinnangulise analüüsiga. Ilukirjandus on olemuslikult mitmetähenduslik suhtlus, samuti on selle mõistmine mitmuslik, dialoogiline.

• Soovitatav on kirjanduse õpetuse sisuline integreerimine teksti- ja keeleõpetusega, eeskätt poeetika käsitlemisel. Seoseid teiste õppeainetega võimaldab psühholoogiline, soo-uurimuslik või sotsioloogiline kirjanduskäsitlus; tõlgendust rikastab mütopoeetiline, hermeneutiline, strukturalistlik, poststrukturalistlik või muu uurimisparadigma. Meetodikomplekti valik on individuaalne.

• Kirjanduse õpetuses kasutatakse originaaltekste (resp tõlkeid) või nende katkeid, mitte mugandusi.

Õpitulemused Gümnaasiumi kirjanduskursuse lõpetanu tunneb • eesti ja maailmakirjanduse arenguprotsesse ja põhietappe; • kirjanduse põhiliike ja žanre, kirjandusvoolusid, nende tunnusjooni; • eesti ja maailmakirjanduse tippautoreid ja –teoseid; oskab • analüüsida ja hinnata kirjandusteoseid eri lähtealustelt(kujundikeel, sisu, vorm); • väljendada loetu kohta argumenteeritult oma arvamusi, mõtteid, seisukohti ja

hinnanguid; • seostada kirjanduslugu kõrvalteaduste ja eri ajajärkude ühiskondlike liikumistega:

aja, koha ja teiste tekstidega.

211

Hindamine

Tertia ja secunda astmes lõpeb õpetaja valikul kas 2. või 3. kursus suulise arvestusega. Prima astmes on suuline arvestus 2.kursuse lõppedes. Ülejäänud kursusi hinnatakse jooksvalt. Gümnaasiumi kirjanduskursus päädib suulise lõpueksamiga.

Õppesisu: Tertia (10. klass) I kursus 35 tundi Maailmakirjandus I (Antiikkirjandus) TEEMA TUNDE Antiikkirjanduse mõiste. V-Kreeka ja V-Rooma kirjanduse perioodid ja vastastikune mõju.

2

Antiikmütoloogia. Antiikeeposed. Homerose küsimus. Heksameeter. Didaktiline eepos (Hesiodos)

8

Antiiklüürika, selle teemad ja žanrid. Sappho. 2 Antiikteater – Vana-Kreeka teatri tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg. Aishylos, Sophokles (“Kuningas Oidipus”), Euripides; nende võrdlus.

8

Antiikkomöödia. Aristophanes. Plautus (V-Kreeka ja V-Rooma teatri võrdlus).

3

Retoorika teke, tuntumad esindajad (Demosthenes, Cicero, Seneca). 4 Platoni ja Aristotelese poeetika-alased seisukohad/teosed. 2 Vergilius. “Aeneis” 3 Ovidius. “Metamorfoosid” 3 II kursus 35 tundi Maailmakirjandus II (ülevaade india ja hiina kirjandusest, Piibel maailmakirjanduse osana, Euroopa keskaja kirjandus) TEEMA TUNDE India pärimuslik kirjandus 3 Hiina varase ajajärgu kirjandus. Konfutsius ja Lao-zi. 3 Piibel maailmakirjanduse osana, tõlked. Ülevaade Vanast Testamendist, I Moosese raamat, II Moosese raamat, Iobi lugu, Juuditi lugu, Ülemlaul, Õpetussõnad

10

Iiri saagad, islandi eepika, anglosaksi eepos 4 Prantsuse, hispaania, saksa kangelaslaulud 5 Rüütlikirjandus 5 Keskaegne linnakirjandus (linnaluule ja –romaan, keskaegne draama, Francois Villon)

5

III kursus 35 tundi Maailmakirjandus III (renessanss, klassitsism, barokk, valgustus) TEEMA TUNDE Renessansi mõiste. Dante Alighieri. 3 Petrarca ja renessansi lüürika. Sonett. 2 Boccaccio ja novell. 4 Pastoraal- ja kelmiromaan, rüütliromaani paroodia. Rabelais ja Cervantes 2

212

Draama, commedia dell´arte. Marlowe. 3 Shakespeare. “Hamlet”ja “Romeo ja Julia” 5 Barokk ja klassitsism. 2 Barokkdraama, Tirso de Molina ja Calderon 2 Klassitsistlik tragöödia. Corneille ja Racine 2 Klassitsistlik komöödia. Moliere 4 Valgustus, filosoofiline ja satiiriline proosa. Swift, Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Defoe

6

213

Secunda (11. klass) I kursus 35 tundi Maailmakirjandus III (Saksa valgustuskirjandus, romantism, vene kirjandus 19.saj I poolel) TEEMA TUNDE Tormi ja tungi kirjandus 2 J.W.Goethe elu ja looming. “Faust” 4 Fr.Schilleri elu ja looming. 2 Romantism kui meetod G.Byron, P.Shelley

4

Ülevaade V.Hugo elust ja loomingust. 2 Inglise romantism. W.Scott, C. või E. Brontë 2 Vene kirjanduse varasem periood. 2 Vene romantism. 2 A.Puškin. “Jevgeni Onegin” 6 M. Lermontov, “Meie aja kangelane” 5 N. Gogol 4 II kursus 35 tundi Maailmakirjandus IV (realism ja modernism) TEEMA TUNDE Realismi mõiste. 2 F.Dostojevski. 4 L. Tolstoi “Sõda ja rahu” või “Anna Karenina” 4 A. Tšehhov 4 Prantsuse realism. Naturalism. E. Zola. Stendhal 4 Balzac 2 Flaubert 2 Maupassant 4 Modernismi mõiste 1 Baudelaire ja Poe 2 Verlaine. Rimbaud 1 O.Wilde 4 Maeterlinck 1 III kursus 35 tundi Eesti kirjandus I (rahvaluulest realismi tekkeni) TEEMA TUNDE Eesti rahvaluule (temaatika, kujundid) 3 Eestiaineline ja –keelne kirjasõna läbi sajandite (kroonikad, kirikukirjandus, jms)

3

Reformatsioon, Piibli tee Eestisse 3 Eesti kunstluule algus, juhuluule, R.Brocmann, Käsu Hansu kaebelaul 3 Rahvavalgustuslik proosa. Sentimentaalne kirjavara. Eesti ajakirjanduse teke.

4

K.J.Peterson 3 F.R.Faehlmann ja F.R.Kreutzwald. “Kalevipoeg” 4 Lydia Koidula. 3 J.Liiv 4 E.Vilde 5

215

PRIMA (12. KLASS) I kursus 35 tundi Maailmakirjandus V (Euroopa ja ameerika kirjandus 20.sajandil) TEEMA TUNDE Sajandialguse kirjandusvoolud. 4 M.Bulgakov. 3 I.Bunin 3 E.Hemingway 2 Fitzgerald 1 E.M.Remarque. 3 H.Hesse 3 Ülevaade 20.saj draamast (Shaw Ibsen, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee)

8

Romaaniuuendused 20.sajandil (Proust, Joyce, Faulkner, Kafka, Sartre, Camus, Marquez, Eco, Kundera)

8

II kursus 35 tundi Eesti kirjandus II (1900-1940) TEEMA TUNDE Sajandialguse eesti kirjandus. “Noor-Eesti” 3 G. Suits 2 F.Tuglas 2 Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1917-1940 3 M.Under 2 H.Visnapuu 2 A.Gailit 4 A.H.Tammsaare 8 K.Ristikivi 6 B.Alver, H.Talvik 3 III kursus 35 tundi Eesti kirjandus III (1941-2001) TEEMA TUNDE Eesti kirjanduse arengujooni 1941-1960. 2 H.Leberecht, A.Hint, J.Smuul, D.Vaarandi 2 Kirjanduse uuenemine 1960.aastail 2 J.Kross 5 A.Alliksaar 2 A.Valton 2 M.Unt 2 H.Runnel, J.Kaplinski, P.-E.Rummo, V.Luik 2 E.Vetemaa, M.Traat 2 Ülevaade väliseesti kirjandusest 1 K.Lepik, I.Laaban, A.Kalmus 3 Eesti luule 1970. –80.aastatel. J.Viiding, A.Ehin, D.Kareva 3 Kaasaegne eesti luule (uus NAK, nn. Kaardipakipõlvkond) 2 Kaasaegse eesti proosa ülevaade. Postmodernism eesti kirjanduses. M.Mutt, P.Sauter, E.Tode, K.Kender, Hiram, A.Kivirähk

3

Kaasaegne eesti teater (Tätte, Kivirähk) 2

216

IV kursus 35 tundi Gümnaasiumi kirjanduskursuse kokkuvõttev tsükkel TEEMA TUNDE Kirjanduse põhiliigid – lüürika, eepika, draamatika, žanrid, vahevormid näited.

6

Massikommunikatsioon ja reklaam. Reklaamitekstide analüüs. 4 Kirjandus ja teater, kirjandus ja film. 8 Kirjandus ja müüt. 4 Gümnaasiumi ajakirja refereerimine. 3 Ühe 20.sajandi autori loomingul ja ühe teose süvaanalüüsil põhinev referaat ja ettekanne.

10

Ainetevaheline seos: Vastavalt teemale seosed ajaloo, muusikaõpetuse, kunstiajaloo, filosoofia, bioloogia, ladina keele, infotehnoloogia, meedia, ühiskonnaõpetusega. Kasutatav õppekirjandus

Merilai „Poeetika”, E. Annus jt „20.sajandi I poole eesti kirjandus” E Annus jt „Uuem eesti kirjandus”, I. Šaitanov „Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss”. I.Šaitanov „Maailmakirjandus. Barokk. Klassitsism. Valgustus”, ”XX sajandi kirjanikke”, K. Kalamees, Maritsa Lens „XX sajandi vene kirjandus I Ja II osa”, S. Nootre „Kirjanduse kõnetus”, J.Talvet “Maailmakirjandus I-II” Lisamaterjal õpetajale “Muistne kirjandus” (J.Unt jt), “Antiikkirjandus” (R.Kleis), “Antiikmütoloogia” (Hamilton), “Vanakreeka kirjanduse antoloogia”, “Vanarooma kirjanduse antoloogia”, “Renessansikirjanduse antoloogia”, Piibel, “Keskaja kirjanduse antoloogia”, “Maailmakirjanduse lugemik”, “Maailmakirjanduse peajooni (toim. H.Jänes), “Sissejuhatus uusaja kirjandusvooludesse” (A.Anttila), “18.sajandi väliskirjandus”, “Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”, “Vene kirjandus X klassile”, “Vene kirjandus XI klassile” (J.Lotman), “Eesti kirjanduse lätteil” (L.Villand), “Eesti romantism” (M.Hennoste), “Eesti kirjandus tekstides”, “Eesti kirjandus 12.klassile” (P.Lias), “Eesti realism 1890-1905” (Lehte Tavel), “Noor-Eestist arbujateni” (K.Muru), “Kitzbergist Raudsepani” (L.Epner), “Väliskirjandus” (K.Leht, O.Ojamaa), “Väliskirjanduse lugemik keskkoolile”.

Terviklikult käsitletavad teosed:

Hamilton “Antiikmütoloogia” Sophokles “Kuningas Oidipus” A.Kuprin “Sulamiit” W.Shakespeare “Hamlet” või “Romeo ja Julia” Moliere´ üks näidend õpilase valikul J.W.Goethe “Faust” V.Hugo “Jumalaema kirik Pariisis” või Merimee “Carmen” W.Scott “Ivanhoe” või “Rob Roy” E.A.Poe novellid A.Puškin “Jevgeni Onegin” M.Lermontov “Meie aja kangelane” N.Gogol “Revident” ja “Vii” Stendhal “Punane ja must” või üks teos Balzaci loomingust õpilase valikul

217

Flaubert “Madame Bovary” E.Zola üks teos õpilase valikul Maupassant üks romaan ja novelle õpilase valikul O.Wildw “Dorian Gray portree” ja muinasjutud õpilase valikul L.Tolstoi “Sõda ja rahu” või “Anna Karenina” A.Tšehhov novelle ja üks näidend õpilase valikul F.Dostojevski “Idioot” või “Kuritöö ja karistus” Maeterlinck “Sinilind” B.Shaw “Pygmalion” M.Bulgakov “Meister ja Margarita” I.Bunin “Hämarad alleed” E. Hemingway üks romaan õpilase valikul E.M.Remarque üks romaan õpilase valikul H.Hesse “Stepihunt” E.Vilde novelle õpilase valikul või “Mäeküla piimamees” F.Tuglas “Popi ja Huhuu” ja “Inimese vari” A.H.Tammsaare “Juudit”, “Tõde ja õigus I” ja üks osa õpilase valikul, “Kõrboja

peremees” või “Põrgupõhja uus Vanapagan”, paar esseed õpilase valikul A.Gailit “Toomas Nipernaadi” või Ekke Moor” K.Ristikivi “Hingede öö” ja üks romaan õpilase valikul J.Kross “Keisri hull” V.Luik “Seitsmes rahukevad” M.Unt üks romaan õpilase valikul A.Valton novelle õpilase valikul M.Mutt üks romaan õpilase valikul Üks E.Tode, K.Kenderi, P.Sauteri, Hirami teos õpilase valikul Üks 20.saj väliskirjanduse teos õpilase valikul

218

Eesti keele ainekava Gümnaasium Ainemaht Ainet õpitakse gümnaasiumiosas 6 kursust, neist tertia astmes 2 kursust, secunda astmes 2 kursust ja prima astmes 2 kursust. Aine õppe-eesmärgid Gümnaasiumi eesti keele õpetus taotleb, et õpilane: • oskab end kõnes ja kirjas isikupäraselt, ladusalt ja loogiliselt ning olukorrale ja

eesmärgile vastavalt väljendada; • oskab keelekasutust kriitiliselt hinnata; • omandab suhtlemisvalmiduse- ja julguse; • oskab vastu võtta ja edastada infot: eristada tekstides fakte, arvamusi ja

väärtushinnanguid; • tunneb keele funktsioone, universaalset ja spetsiifilist emakeelesüsteemis; • väärtustab emakeelt, rahvuskirjandust ja rahvuskultuuri, suhtub tolerantselt

teistesse rahvastesse, kultuuridesse ja keeltesse. Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja valdab eesti kirjakeelt ja väärtustab korrektset keelekasutust, tunneb: • keele põhifunktsioone; • suulise ja kirjaliku kõne erinevusi, emakeele grammatikavahendite ja sõnavara

stiiliväärtust; • keele põhimõisteid; • keele süsteemi ja eesti keele struktuurilisi iseärasusi; • keeleanalüüsi põhimõtteid; • erinevate tekstide põhitunnuseid ja ülesehitusprintsiipe; oskab: • analüüsida ja hinnata tekste eri lähtealustelt (eesmärk, adressaat, kompositsioon,

liigendus, stiil); • leida ja korrastada materjali ning kasutada seda nii suuliste kui kirjalike tekstide

koostamisel; • valida väljendusvahendeid vastavalt eesmärgile ja suhtlusolukorrale; • vestelda, arutleda, väidelda, esineda publiku ees; • kasutada keelekäsiraamatuid nii tekstide koostamisel kui korrigeerimisel. Hindamine Kõiki gümnaasiumi eesti keele kursusi hinnatakse jooksvalt. Iga kursus sisaldab neli 4-tunnist klassikirjandit.

219

Õppesisu: Tertia (10. klass) I kursus 35 tundi Eesti keel I

TEEMA TUNDE Keele olemus. Keele struktuur. Keeleteadus. 1 Keel kui märgisüsteem. 1 Vokaalid ja konsonandid. Foneem. 1 Eesti keele häälikusüsteem. Võõrhäälikud. 2 Silp. Silpide liigid. Rõhk. 1 Välde. 2 Eesti keele fonotaktika põhijooned. 1 Sõnaliigid. Muutuvad ja muutumatud sõnad. 2 Vormiõpetus. Sõnavorm, sõna tüvi, morfeem. 2 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus. 1 Laadivaheldus. Geminaadivaheldus. 2 Vältevaheldus Välte ebavaheldus. 2 Vokaalivaheldus Kujuvaheldus. 1 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16 II kursus 35 tundi Eesti keel II TEEMA TUNDE Käänamismallid. Tüüpsõna leidmine. 2 Pööramismallid. Tüüpsõna leidmine. 2 Käänded ja arv. Käänete funktsioonid. 2 Tegusõna vormid. Modaalsus. 2 Eesti keele õigekirja põhimõtted. 2 Välteortograafia põhireeglid. 2 Morfoloogiline ja tavapõhimõte eesti ortograafias. Suur ja väike algustäht nimedes.

2

Nimed, nimetused, pealkirjad. 2 Lühendid ja sümbolid. 2 Kirjavahemärkide kasutamine lühendeis. 1 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16

220

Secunda (11. klass) I kursus 35 tundi Eesti keel III TEEMA TUNDE Sõnade tuletamine ja liitmine. 1 Sõnatuletuse liigid. Nimisõnatuletus. 1 Omadussõna-, määrsõna- ja tegusõnatuletus. 1 Liitsõnamoodustus. 3 Lause. Lause struktuur. Lauseliikmed. 1 Öeldis, öeldistäide. Tegusõna rektsioon. Eitus. 2 Alus. Sihitis. Määrus. 2 Fraasi moodustajad. Täiend. Lisand. 2 Liitlause, rindlause, põimlause. Lauselühend. 6 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16 II kursus 35 tundi Eesti keel IV TEEMA TUNDE Maailma keeled. Soome-ugri ja indoeuroopa keelte erinevused. 1 Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi. 1 Koondlause, määruste rinnastus. Koondlause kirjavahemärgid. 1 Lünk- ja vaeglause. 1 Lause sõnajärg. 1 Lisand, selle ühildumine ja kirjavahemärgid. 2 Mitme täiendiga fraasid. 1 Osalause. 1 Osalausete rinnastus. 1 Rindlause kirjavahemärgid. 2 Osalausete alistus. Relatiivlaused 1 Põimlause kirjavahemärgid. 2 Otsekõne kirjavahemärgid. 1 Kiillause, kirjavahemärgid. 1 Lauselühendid nende kirjavahemärgid. 2 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16

221

Prima (12. klass) I kursus 35 tundi Eesti keel V TEEMA TUNDE Stiiliõpetus. 3 Keele leksikaalsed kategooriad. 2 Fraseoloogia. 3 Kujund kui keelenähtus. Kõlakujundid. 2 Võrdlus. Metafoor. Metonüümia. 2 Lausekujundid. 4 Ajakirjanduskeel. 4 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16 II kursus 35 tundi Eesti keel VI TEEMA TUNDE Ametlik stiil. Avaldus, ankeet, elulookirjeldus, volikiri, seletuskiri.

3

Kommunikatsioonist. Suuline ja kirjalik kõne. 2 Tsiteerimine, refereerimine, viitamine. 2 Teksti vaatepunkt, üldistav, eritlev ja detailne kujutamisviis. 1 Teksti pealkiri, ala- ja vahepealkirjad. 1 Teksti sidusus ja ülesehitus. Lõik. 1 Stiili graafilised vahendid, teksti eristiilid, isikustiil. 2 Teadustekst. Probleem, selle lahendus, järeldused. 2 Artikkel. Uurimus. Essee. 2 Publitsistlik tekst. Probleem, selle lahendus, hinnang, järeldused. 1 Uudis, artikkel, arvustus, reportaaž. 2 4 klassikirjandit ´a 4 tundi 16 Ainetevaheline seos: Vastavalt teemale seosed ajaloo, muusikaõpetuse, kunstiajaloo, filosoofia, bioloogia, infotehnoloogia, ühiskonnaõpetusega. Kasutatav õppekirjandus: “Eesti keele struktuur” (M.Ehala), Martin Ehala „Eesti kirjakeel” E. Kraut jt „Eesti õigekeel” ja õpikute juurde kuuluvad töövihikud: M. Ehala „Kirjakeele töövihik gümnaasiumile”, A. Kiin, Alli Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeel vihik”, E. Liivaste, Aili Tarvo „Õige emakeele harjutusi”, Märt Hennoste „Täna kirjutame kirjandit” Lisamaterjalid õpetajale: “Eesti keel kõrgkooli astujale” (A.Valmis), “Kirjuta õigesti!” (J. Valgma), “Etteütlusi keskkoolile” (E. Liivaste, L. Reinert, L. Siil), “Eesti ortograafia” (T.Erelt), “Tekstiõpetuse õpik” (M. Hennoste), “Kirjutamise kunst” (M. Ehala), “Eesti keele käsiraamat” (T. Erelt jt), “Maailma kohanimed” (P.Päll), „Eesti õigekeelsussõnaraamat” 2006

222

Inglise keele ainekava Gümnaasium (A-võõrkeelena) Ainemaht 5 kursust tertia astmes, 5 kursust secunda, 5 kursust prima astmes. Aine õppe-eesmärgid

• Õpilane huvitub inglise keele õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks võõrkeeles.

• Õpilane kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja –võtteid. • Õpilane omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid

tekste (ilukirjanduslik, populaarteaduslik jne.), oskab kasutada seletavat sõnaraamatut.

• Õpilane julgeb ja oskab suhelda inglise keeles. • Õpilane suudab aru saada erinevate inimeste võõrkeelsest kõnest ja vestlusest. • Õpilane oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires. • Õpilane tunneb inglise keelt kõnelevate maade kultuurile iseloomulikke

käitumis- ja suhtlusnorme, nende kasutamist kõnes ja kirjas. • Õpilane tunneb huvi inglise keelt kõnelevate maade kultuuri ja kirjanduse

vastu. • Õpilane suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada ja teisi

võõrkeeli juurde õppida Tertia (10. klass) Õppesisu I kursus 35 tundi

• Auxilliary verbs (Unit 1) • „It`s a wonderful world” • Correcting language mistakes • Present tenses (Unit 2) • Discussion – What makes people happy? • Writing letters and emails • Past tenses (Unit 3) • „The painter and the writer” • Writing a narrative • Stop and Check

II kursus 35 tundi

• Modal verbs (Unit 4)

223

• Discussion – the rules and regulations • For and against arguments • Future forms (Unit 5) • Discussion – your ideal holiday • Questions with like. Verb patterns (Unit 6) • „Global pizza” – the history of world´s favourite food • Descriptive writing • Stop and Check 2

III kursus 35 tundi

• Present Perfect Simple (Unit 7) • „Dream jobs” – three people describe their jobs • Writing a letter of application • Conditionals. Time clauses (Unit 8) • Discussion – what charities would you support? • Writing a narrative • Student reports

IV kursus 35 tundi

• Modal verbs (2) (Unit 9) • „Family matters” • A description • Stop and Check 3 • Present Perfect Continuous. Time expressions. (Unit 10) • Comparing information about two collectors • Writing a biography • Student reports

V kursus 35 tundi

• Indirect questions. Question tags. (Unit 11) • „How well do you know about our world?” • Producing a class poster • Reported speech (Unit 12) • „Funeral Blues” – a poem by WH Auden • Correcting language mistakes • Stop and Check 4 • Student reports

Õpitulemused. Tertia astme lõpetaja kuulamisel

• Mõistab erinevate kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on lähedased standardkeele;

• Suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja –teateid, et saada vajalikku infot.

224

• Oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu.

• Suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi. kõnelemisel

• Oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti.

• Tunnet suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada. • Oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel. • Oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid

ühiskondlike probleemide ja sündmuste kohta. lugemisel

• Suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste, nende hulgas mitmesuguseid kasutamisjuhiseid.

• Oskab leida tekstist vajalikku või huvipakkuvat informatsiooni. • Oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust kontkesti abil temale tuntud

elementide kaudu (liitsõna üksikkomponendid ja sõnaliited). • Oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

kirjutamisel

• Oskab kirjutada teateid, ametlikke ja mitteametlikke kirju. • Oskab täita ankeete ja vastata küsimustele. • Oskab kirjutada elulookirjelust (CV). • Oskab kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid, referaate ja

lühiartikleid ajalehele. • Tunneb õigekirja ja lausemärgistusi, vajadusel oskab neid kontrollid

teatmeteoste abil. • Oskab liigendada ja vormistada erinevaid tekste.

Hindamine

• Omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse jooksvalt kontrolltööde ja suulise vastamise abil.

• Iga kolmanda peatüki lõpus kirjutatakse test. • Arvestused toimuvad 3.kursuse lõpus (kirjalik) ja 5. kursuse lõpus (suuline). • Kursuse hinne moodustub jooksvatest hinnetest (1., 2. ja 4. kursus) ja

arvestuse hindest (3. ja 5. kursus). Kasutatav õppekirjandus

• Liz and John Soars. New Headway Intermediate. The Third Edition. Oxford University Press.

• John Eastwood, Ronald Mackin. A Basic English Grammar With Exercises. Oxford University Press.

• GrammarWay 3. Express Publishing. • Oxford Collocations. Oxford University Press. • Macmilliam English Dictionary for Advanced Learners.

225

Secunda (11. klass)

Aine õppe-eesmärgid







võõrkeeli juurde õppida Õppesisu I kursus 35 tundi

• The tense system (Unit 1) • „A home from home” • Writing a CV and a covering letter • Present Perfect (Unit 2) • Information gap and roleplay • Informal letters • Narrative tenses (Unit 3) • Chapter One of The Blind Assassin by M. Atwood • Retelling a news story • Stop and Check 1

II kursus 35 tundi

• Questions and negatives (Unit 4) • „Diana and Elvis shot JFK!” • Linking ideas • Future forms (Unit 5) • Discussion – Future possibilities in your life • Writing emails • Expressions of quantity (Unit 6) • A Lifestyel survey • Report writing • Stop and Check 2

III kursus 35 tundi

226

• Modals and related verbs 1 (Unit 7) • „Meet the Kippers” – an article about grown-up children • Discussion – the pros and cons of arranged marriage • Relative clauses (Unit 8) • Extreme experiences – people`s experiences in extreme weather conditions • Describing places • Student reports

IV kursus 35 tundi

• Expressing habit (Unit 9) • „Friends past” • Writing for talking • Stop and Check 3 • Modal auxilliary verbs 2 (Unit 10) • „How the West was won” – the story of settlers in 19th century America • Formal and informal letters and emails • Student reports

V kursus 35 tundi

• Hypothesizing (Unit 11) • The interpretation of dreams • Narrative writing 2 • Articles (Unit 12) • „You´re never too old” • Adding emphasis in writing • Stop and Check 4 • Student reports

Õpitulemused Secunda astme lõpetaja kuulamisel


• Suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja –teateid, et saada vajalikku infot. • Oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu. • Suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi.

kõnelemisel


• Tunnet suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada. • Oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel.

227

• Oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid ühiskondlike probleemide ja sündmuste kohta.

lugemisel




kirjutamisel




Hindamine

• Omandatud teadmisi ja sõnavara hinnatakse jooksvalt kontrolltööde ja suulise vastamise abil.

• Iga kolmanda peatüki lõpus kirjutatakse test. • Arvestused toimuvad 3. kursuse lõpus (kirjalik) ja 5. kursuse lõpus (suuline) • Kursuse hinne moodustub jooksvatest hinnetest (1., 2. ja 4.kursus) ja arvestuse

hindest (3. ja 5. kursus). Kasutatav õppekirjandus Liz and John Soars. New Headway Upper-Intermediate. The Third Edition. Oxford University Press. John Eastwood, Ronald Mackin. A Basic English Grammar With Exercises. Oxford University Press. Macmillian English Dictionay for Advanced Learners. Grammar Way 3-4. Express Publishing. Successful Writing. Express Publishing.

228

Prima (12. klass) Aine õppe-eesmärgid







võõrkeeli juurde õppida Õppesisu I kursus 35 tundi

• Our land is your land (Unit 1) • Avoiding repetition • Formal and informal letters • Never lost for words! (Unit 2) • Tense review • Storytelling • Big business (Unit 3) • Adverb collocations • Writing a business report

II kursus 35 tundi

• Celebrity (Unit 4) • Discourse markers • Expressing a personal opinion • Proverbs and poetry (Unit 5) • Ways of adding emphasis • Discussion – do you believe in fate? • Discussing pros and cons • Newspeak (Unit 6) • Distancing the facts • Discussion – how television reports the news

III kursus 35 tundi

• Words of wisdom (Unit 7) • Modal auxilliary verbs

229

• Discussion – words of wisdom • Describing a personal experience • Altered images (Unit 8) • Real and unreal tense usage • Discussion – my favourite work of art • Reviewing a film or book • History lessons (Unit 9) • Verb patterns • Discussion – an important event in your life • Personal profile

IV kursus 35 tundi

• The Body Beautiful (Unit 10) • Intensifying adverbs • Discussion – are we obsessed by sports? • The ends of the earth (Unit 11) • Relatives and participles • Desbribing a journey • Life goes on (Unit 12) • Linking devices • Synoyms and antonyms • Discussion - talking about time

V kursus 35 tundi

• Study of British and American Culture • Review of tense system • Writing of a formal letter • Writing a report, writing an essay

Hindamine

• Omandatud teadmisi ja sõnavara kontrollitakse jooksvalt kontrolltööde ja suulise vastamise abil

• Iga neljanda peatüki lõpus kirjutatakse kokkuvõttev test • Kursuse hinne moodustub jooksvatest hinnetest


• Liz and John Soars. New Headway Advances Course. Oxford University Press • John Eastwood, Ronald Mackin. A Basic English Grammar With Exercises.

Oxford University Press. • H.Liiv, A.Pikver. Inglise keele grammatika. Tallinn 1991. • Oxford Collocations. Oxford University Press. • Oxford Guide To British and American Culture. Oxford University Press. • Longman Dictionary of English Language and Culture. Longman. • GrammarWay 3-4. Express Publishing. • Successful Writing. Express Publishing.

Õpitulemused:

230

Gümnaasiumi lõpetaja kuulamisel


• Suudab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ja –teateid, et saada vajalikku infot. • Oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

elementide kaudu. • Suudab eristada kuuldu detaile ja järjestada sündmusi.

kõnelemisel


• Tunnet suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada. • Oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel. • Oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid

ühiskondlike probleemide ja sündmuste kohta. lugemisel




kirjutamisel




Läbivad teemad. Inglise keele õpetamisel käsitletakse kõiki läbivaid teemasid pidevalt, kuid suuremat rõhku asetatakse neile järgmiste teemadega seonduvalt: Tertia: Infotehnoloogia ja meediaõpetus Tööalane karjäär ja selle kujundamine. Secunda:

231

Keskkond ja säästev areng Turvalisus. Prima: Tööalane karjäär ja selle kujundamine Infotehnoloogia ja meediaõpetus. Integratsioon. Inglise keele õpetamist on võimalik seostada peaaegu kõikide ainetega. Suurem seos on inglise keelel ajalooga, kirjandusega, geograafiaga, matemaatikaga, kunsti ja muusikaga.

232

Vene keele ainekava GÜMNAASIUM(B-võõrkeel) Aine maht: Tertia- 4 kursust Secunda- 4 kursust Prima- 4 kursust

Aine õpetuse eesmärgid Vene keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• huvitub vene keele õppimisest, on võimeline enesetäiendamiseks vene keeles;

• suudab omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi arendada; • kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise ja –võtteid; • omandab lugemisvilumuse, mõistab ja oskab tõlgendada erinevaid

tekste • (ilukirjanduslikke, populaarteaduslikke jne.), oskab kasutada seletavat

sõnaraamatut; • julgeb ja oskab suhelda vene keeles; • suudab aru saada erinevate inimeste venekeelsest kõnest ja vestlusest; • oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; • tunneb vene kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist • kõnes ja kirjas; • tunneb huvi vene kultuuri vastu.

Hindamine: Kursuse hinne kujuneb jooksvate ja arvestuslike tööde hinnete põhjal.

233

TERTIA (10. klass) 1. kursus 35 tundi Teemad: Õppimine ja harrastused Eesmärgid: - oskus anda ja küsida infot, otsida infot erinevatest venekeelsetest teabeallikatest (sh ka Internetist); - sõnavara täiendamine; - grammatika kordamine (nimisõna käänamine, eessõnade kasutamine, tegusõna aspekt, omadussõna käänamine, asesõnad); - kuulamisoskuse arendamine; - kirjutamisoskuse arendamine; Jooksvad tööd: - 3 testi sõnavara ja grammatika peale Arvestustööd: - kirja kirjutamine sõbrale Venemaalt oma koolist ja harrastustest - koostada jutt oma harrastustest Õpitulemused: - oskab esitada küsimusi ja neile vastata (teksti põhjal) - oskab küsida ja anda infot - oskab koostada kirjeldavat ettekannet oma harrastustest - oskab kirjutada kirja Õppematerjalid: - A. Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - õpetaja koostatud valikharjutused 2. kursus 35 tundi Teemad: Pere ja kodu Eesmärgid: - oskus anda ja küsida infot; - sõnavara täiendamine; - grammatika kordamine (nimisõna käänamine, eessõnade kasutamine, tegusõna aspekt, omadussõna käänamine, asesõnad); - kuulamisoskuse arendamine; - kirjutamisoskuse arendamine; Jooksvad tööd: - 3 testi sõnavara ja väljendite peale - kirja kirjutamine Venemaa kirjasõbrale oma perest ja kodust Arvestustööd: - koostada jutt endast ja oma perest - luuletuse päheõppimine

234

Õpitulemused: - mõistab teksti - oskab esitada küsimusi ja neile vastata (teksti põhjal) - oskab küsida ja anda infot - oskab kasutada õpitud grammatikat - oskab kirjutada kirja Õppematerjalid: - I.Mangus MINA JA SINA - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - õpetaja koostatud valikharjutused 3. kursus 35 tundi Teemad: Keskkond, Eesti ja maailm Eesmärgid: - vestlusoskuse arendamine - kuulamisoskuse arendamine - kirjutamisoskuse arendamine - sõnavara täiendamine - grammatika kordamine (nimi-, omadus- ja arvsõnad, verb) Jooksvad tööd: - 3 testi sõnavara ja grammatika peale - lühikirjand Eestimaast Arvestustööd: - rollimäng: Ettekanne õpilaskonverentsil Moskva 2. gümnaasiumis teemal “Tänapäeva Eesti” Õpitulemused: - pearõhk uue sõnavara omandamisel - mõistab venekeelset ilmateadet - mõistab kasutada õpitud grammatikat - oskab kirjutada lühikirjandit ja koostada ettekannet Õppematerjalid: - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - A.Metsa, I.Mangus KUTSUME VESTLEMA - õpetaja koostatud valikharjutused 4. kursus 35 tundi Teemad: Õpitavat keelt kõnelev maa ja selle kultuur: Peterburi Eesmärgid: - vestlusoskuse arendamine - sõnavara täiendamine - info hankimine ja andmine - grammatika kordamine (liikumist väljendavate verbide kasutamine, genitiivi kasutamine arvsõnadega, kellaaeg)

235

Jooksvad tööd: - 3 testi sõnavara ja grammatika peale Arvestustööd: - õpilane koostab Pärnu – Peterburi – Pärnu reisi plaani ja kannab selle klassi ees ette Õpitulemused: - oskab küsida ja juhatada teed ning anda infot - oskab tellida pileteid teatrisse, kinno või transpordivahenditele - oskab tellida kohvikus ja restoranis - oskab küsida ja öelda kella - oskab kasutada liikumist väljendavaid verbe Õppematerjalid: - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - õpetaja koostatud valikharjutused

236

SECUNDA (11. klass) 1. kursus 35 tundi Teemad: Igapäevased tegevused ja eluviisid Eesmärgid: - mõistab erinevate kõnelejate olmetekste ja telefoniteateid - suudab lugeda funktsionaalstiililt erinevaid tekste (s.h. kasutusjuhiseid) - oskab vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada mõtteid igapäevaelu probleemide kohta - oskab valida tegusõna aspekti ja kasutada ajavorme Jooksvad tööd: - 2 testi sõnavara ja grammatika peale - valitud teemal (tervislikud eluviisid,toitumine vms.) jutu koostamine ja selle ettekandmine Arvestustöö: - rollimäng: ajakirjaniku intervjuu sportlasega, arsti ja patsiendi vestlus - test verbi aspekti ja ajavormide kasutamise peale Õpitulemused: - oskab vestelda tervisest ja spordist - oskab vene keeles teha sisseoste, aru saada selgitustest ja juhistest, neid järgida ja anda - oskab küsida infot ilma, transpordi jms kohta - oskab välja selgitada probleeme ja neid lahendada - oskab anda soovitusi ja paluda selgitusi - oskab valida tegusõna aspekti ning kasutada erinevaid ajavorme Õppematerjalid: - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - A.Metsa, I.Mangus KUTSUME VESTLEMA - õpetaja koostatud valikharjutused 3. kursus 35 tundi Teemad: Kultuur ja looming Eesmärgid: - tutvumine vene ja eesti kultuuriga - sõnavara täiendamine - vestlusoskuse arendamine - kuulamisoskuse arendamine - kirjeldamisoskuse arendamine - oskab välja tuua ja hankida vajalikku infot - oskab küsida ja juhatada teed - oskab koostada referaati

237

Jooksvad tööd: - 2 testi sõnavara ja grammatika peale - kuulutuse koostamine - reklaamteksti tõlgendamine ja ümberjutustamine Arvestustööd: - referaat valitud teemal (tuntud kultuuriobjekt või –tegelane) Õpitulemused: - oskab küsida ja juhatada teed - oskab küsida arhitektuuri ja mälestiste kohta - oskab kasutada grammatikat Õppematerjalid: - K.Allikmets SAMOVARI JUURES - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - A.Metsa, I.Mangus KUTSUME VESTLEMA - õpetaja koostatud valikharjutused 4. kursus 35 tundi Teemad: Mina ja sõbrad Eesmärgid: - sõnavara täindamine - vestlusoskuse arendamine - kuulamisoskuse arendamine - kirjutamisoskuse arendamine - grammatika kordamine (verbi rektsioon, eessõnad, ajavormid, tingiv kõneviis, modaalverbid, partiklid, omadussõna) - keeleetiketi järgimine Jooksvad tööd: - 2 testi grammatika ja sõnavara peale - probleemartikli kirjutamine ajalehele (noorteprobleemid) Arvestustööd: - vestlus noorsooteemadel (läbitud materjali põhjal) - test tegusõna rektsiooni peale Õpitulemused: - oskab kasutada tegusõnu koos õige käändevormiga - oskab esitada küsimusi ning kaitsta oma seisukohta - oskab moodustada tingivat kõneviisi - oskab kasutada modaalverbe ja partikleid - oskab kasutada omadussõnu koos nimisõnaga - oskab kasutada eessõnu, sidesõnu ja eesliiteid - suudab tekstist välja tuua olulist - suudab avaldada oma arvamust ning kritiseerida kaaslase oma Õppematerjalid:

238

- K.Allikmets SAMOVARI JUURES - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - A.Metsa, I.Mangus KUTSUME VESTLUSELE - õpetaja koostatud valikharjutused 5. kursus 35 tundi Teemad: Maailm meie ümber Eesmärgid: - sõnavara täiendamine - vestlusoskuse arendamine - kuulamisoskuse arendamine - kirjutamisoskuse arendamine - grammatika kordamine (omadussõna võrdlusastmed, nõrga tüvega nimisõnade käänamine, omadussõna käänamine, verbi rektsioon ja aspekt, tingiv kõneviis, eessõnade kasutamine) Jooksvad tööd: - 2 testi sõnavara ja grammatika peale - rollimäng (õpilaslaager Moskva lähistel, kuhu on kogunenud välisriikide õpilased vene keelt õppima) Arvestustööd: - referaat vabalt valitud riigi kohta (kirjalikus ja suulises vormis) Õpitulemused: - vestlusoskuse arendamine - kuulamisoskuse arendamine - kirjutamisoskuse arendamine - grammatika kordamine (omadussõna võrdlusastmed, nõrga tüvega nimisõnade käänamine, omadussõna käänamine, verbi rektsioon ja aspekt, tingiv kõneviis, eessõnade kasutamine) - esinemisoskuse arendamine - oskab leida infot erinevatest allikatest Õppematerjalid: - K. Allikmets SAMOVARI JUURES - A.Metsa SINU VESTLUSKAASLANE - A.Metsa, I.Mangus KUTSUME VESTLUSELR - õpetaja koostatud valikharjutused

239

PRIMA (12.klass) 1. kursus 35 tundi Teemad: Haridus ja töö Eesmärgid: - lugemisoskuse süvendamine - kõnelemisoskuse süvendamine (probleemide lahendamine, diskussioon, intervjuu jm.) - teadete ja dokumentide (avaldus, CV) kirjutamine, ankeetidele ja küsimustikele vastamine) - tingiva kõneviisi kasutamine Jooksvad tööd: - 2 testi sõnavara ja grammatika peale - isikliku CV koostamine Arvestustööd: - rollimäng . ajakirjaniku intervjuu erinevate õppeasutuste esindajate ja õpilastega Õpitulemused: - oskab loetust vajalikku infot noppida - oskab täita erinevaid formulare - oskab kasutada tingivat kõneviisi - oskab vestelda antud teemal (haridus Eestis/Venemaal, tööturg jne.) Õppematerjalid: - N.Zamkovaja, I.Moissejenko ON RASKE OLLA NOOR?! - K.Allikmets SAMOVARI JUURES - õpetaja koostatud valikharjutused 2. kursus 35 tundi Teemad: Mina ja ühiskond (hüved, probleemid) Eesmärgid: - osata leida tekstidest vajalikku ja kasulikku infot - osata määrata teksti peaideed ja autori eesmärke - osata tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil - osata kasutada teadmisi rahvusvaheliste sõnade kohta ja kasutada neid venekeelse teksti lugemisel - sünonüümid, antonüümid, homonüümid - osata kirjutada lühiesseed antud teemal - kirjavahemärkide kasutamine (liht- ja liitlauses) Jooksvad tööd: - 3 testi sõnavara ja grammatika peale

240

Arvestustööd: - lühiessee teemal “Miks inimesest saab narkomaan, alkohoolik, ... ? “ või "Mina ja loodus" Õpitulemused: - oskab leida tekstidest vajalikku ja kasulikku infot - oskab määrata teksti peaideed ja autori eesmärke - oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil - oskab kasutada teadmisi rahvusvaheliste sõnade kohta ja kasutada neid venekeelse teksti lugemisel - teab ja oskab kasutada sünonüüme, antonüüme ja homonüüme - oskab kirjutada lühiesseed antud teemal - oskab kasutada kirjavahemärke (liht- ja liitlauses) Õppematerjalid: - I.Zamkovaja, N.Moissejenko ON RASKE OLLA NOOR?! - õpetaja koostatud valikharjutused 3. kursus 35 tundi Teemad: Õpitavat keelt kõnelev maa -- Moskva Eesmärgid: - tutvumine Moskva linnaga läbi õppematerjali - sõnavara täiendamine - lugemisoskuse süvendamine - vestlusoskuse arendamine - grammatika kordamine (käskiv ja tingiv kõneviis, liikumisverbid, verbi aspekt) Jooksvad tööd: - 3 testi grammatika ja sõnavara peale Arvestustööd: - koostada päevase linnaekskursiooni plaan gümnaasiumiõpilastele ja esineda giidi rollis Õppematerjalid: - I.Zamkovaja, N.Moissejenko ON RASKE OLLA NOOR?! - N.Moissejenko TERE MOSKVA ! - õpetaja koostatud valikharjutused 4. kursus 35 tundi Teemad: Inimene, teadus, tehnika, meedia Eesmärgid: - kuulamis- ja vaatamisoskuse süvendamine (tele- ja raadiosaadete jälgimine) - lugemisoskuse süvendamine (raadio-, teleri- ja teatriprogrammid, ajalehed)

241

- kokkuvõtete tegemine nähtu ja kuuldu põhjal - vastava sõnavara omandamine - grammatika kordamine õppekava ulatuses Jooksvad tööd: - ühe telesaate kirjeldamine - 2 testi sõnavara ja grammatika peale Arvestustööd: - rollimäng . infonäituse külastaja ja müügiesindaja Õpitulemused: - oskab leida ja eristada infot telerit vaadates ja raadiot kuulates - oskab anda infot antud teemal - oskab nähtust või kuuldust enda jaoks kokkuvõtte teha - oskab kasutada grammatikat õppekava nõuete piires Õppematerjalid: - I.Zamkovaja, N.Moissejenko ON RASKE OLLA NOOR?! - õpetaja koostatud valikharjutused

242

Saksa keele ainekava Gümnaasium (B-võõrkeel algajatele) Aine maht 10. klass – 4 kursusr (I-IV) 11. klass – 4 kursust (V-VIII) 12. klass – 4 kursust (IX – XII) 12 kursust gümnaasiumiklassides, mille lõppedes sooritab õpilane kombineeritud arvestuse. Aine õppe- eesmärgid Õpilane peab oskama teha end arusaadavaks õpitavas võõrkeeles igapäevasel suhtlustasemel, saada ja anda vajalikku informatsiooni, valdama vajalikul tasemel võõrkeele foneetikat ning intonatsiooni, omandama lugemisvilumuse ja oskama kasutada sõnaraamatuid, suutma end kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires; tunneb huvi õpitava keelega maade kultuuri, kirjanduse vastu. Õpilane peab valdama keele põhilisi grammatilisi kategooriaid. 10. klass (Tertia) I kursus – 35 tundi Õppesisu:

Teema: Esimesed kontaktid ja tähtsamad esemed koduses majapidamises - Sissejuhatus ainesse - Tervitamine ja enda esitlemine - Helistamine - Numbrid 1-1000, arvutamine - Elukutse ja päritolumaa esitlemine ja küsimine - Tähtsamad küsisõnad (wer? wie? wo? wohin? was? woher?), küsilaused - Maade ja rahvuste nimetused - Verbi pööramine olevikus - Sinatamine ja Teietamine - Kuuldud andmete mõistmine ja ülestähendamine(aadress, telefoninumber, nimi) - Lihtsate tekstide mõistmine - Esemed koduses majapidamises ja nende omadused - Määrav ja umbmäärane artikkel - Nimisõnade grammatiline sugu - Isikuline ja omastav asesõna - Nimisõnade mitmus Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 1”, õpik lk. 7-32, töövihik, kassett, õpetajaraamat, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1 – 2 arvestusliku ltöö järgi

243

II kursus – 35 tundi

Teema: Söögid ja joogid - Toiduainete nimetused ja nende omadused - Toidu tellimine restoranis ja arve tasumine - Menüü - Käitumisreeglid toidulauas - Toiduainete ostmine, nende hinnad - Toitumisharjumused ja eelistused - Õlletraditsioonid Saksamaal - Jõulukombed ja laulud Saksamaal - Lühidialoogi koostamine: restoranis - Kuulamisoskuse arendamine (selektiivne kuulamine) - Lugemisoskuse arendamine (selektiivne ja detailleeritud lugemine) - Vokaalivahetusega tegusõnad - Nominativ ja akkusativ - Artikli kasutamine toiduainete nimedega - Mögen ja möchten - Käskiv kõneviis - Liitnimisõnad - Eitamine - Ajamäärus Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 1”, õpik lk 33-44, töövihik, kassett, õpetajaraamat, õpetaja poolt koostatud harjutused ja materjalid, videomaterjal Saksa lugemissaalist Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, ühe dialoogi ja ühe monoloogi ning arvestusliku töö järgi

III kursus – 35 tundi Teema: Vaba aeg. Meie kodu - Vaba aja tegevused ja asutused - Jemand ja niemand - Modaalverbid - Lahutatava ja lahutamatu eesliitega verbid - Kellaaeg - Kohtumise kokkuleppimine - Postkaardi kirjutamine - Kohamäärus - Eessõnad akusatiivi ja dativiga - Indefinit- ja definitpronomen - Ruumid meie kodus - Mööbliesemed - Lugemisoskuse arendamine (selektiivne ja detailne lugemine) - Kuulamisoskuse arendamine (selektiivne kuulamine)

244

- Sõnamoodustusõpetus Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 1”, õpik lk 45-68, töövihik, kassett, õpetajaraamat, õpetaja poolt koostatud töölehed, materjalid, harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, 1 dialoogi, 1 monoloogi, arvestusliku töö ning suulise või kirjaliku arvestuse alusel IV kursus – 35 tundi Teema: Keha. Tervis ja haigused - Kehaosade nimetused - Haigused ja tervisehäired - Mis aitab häda korral: nõuanded - Unehäired - Lugemisoskuse arendamine (selektiivne ja detailne lugemine) - Kuulmisoskuse arendamine (selektiivne ja detailne kuulamine) - Kõnelemisoskuse arendamine (mis juhtus?) - Lühidialoogi koostamine teema piires - Käskiv kõneviis - Modaalverbid - Omastav asesõna - Perfekt - Ebareeglipärased tegusõna põhivormid - Abitegusõna haben või sein - Tegusõna eesliited - Kirja kirjutamine Läbiv teema: säästev areng Ainetevaheline integratsioon: bioloogiaga, geograafiaga, matemaatikaga, inglise keelega. Kasutatav õppekirjandusl: “Themen aktuell 1” , õpik lk 69-80, töövihik, õpetajaraamat, kassett, õpetaja koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, 1 dialoogi ning arvestusliku töö alusel 11. klass (Secunda) V kursus – 35 tundi Õppesisu: Teema : Argipäev linnas - Argitegevustest, sündmustest informeerimine - Ajamäärus: nädalapäevad, kuud, ajapunkt - Perfekt - Käskiv kõneviis

245

- Ümberjutustus toimunust - Hooned, asutused linnas - Liiklus - Kus? ja kuhu? Eessõnadega - Tee küsimine ja orienteerumine linnas - Eessõnad - Lugemisoskuse arendamine (selektiivne lugemine) - Berliini vaatamisväärsused - Eelised ja puudused - Isikuline asesõna ja selle käänamine - Kuulamisoskuse arendamine (selektiivne ja detailne kuulamine) Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 1”, õpik lk 81-104, töövihik, kassett, õpetajaraamat, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, 1 dialoogi ning 1 - 2 arvestusliku ltöö alusel VI kursus (35 tundi) Teema: Kingitused. Saksa keel ja kultuur - Kingiideed, nende heakskiit ja tagasi lükkamine - Küllakutse kirjutamine - Ostusoovide väljendamine - Biograafiad - Kuulsad sakslased - Saksa firmad, toidud, kuulsad produktid - Saksa keelt kõnelevad maad - Linnade/ riikide sümbolid - Erinevad dialektid - Bodensee - Videofilm Berliinist ja Saksamaast - Omadussõnade võrdlusastmed - Genitiiv - Pärisnimede käänamine - Artikkel geograafiliste nimetuste ees - Arvsõna - Kuupäev ja järgarvud - Siduv asesõna - Isikulise asesõna käänamine - Laused akusatiivi ja dativiatribuudiga Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell1” , õpik lk 105-127, töövihik, kassett, õpetajaraamat, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused, videomaterjal Saksa lugemissaalist.

246

Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, 1-2 arvestusliku töö, ettekande ja suulise või kirjaliku arvestuse alusel VII kursus (35 tundi) Teema: Inimese välimus ja isiksus - Inimese kirjeldamine väliste tunnuste põhjal - kehaosad - Subjektiivne mulje - Riietus - Eelarvamused ja tolerantsus - Värvid - Mõtteterad ja vanasõnad - Telediskussioon: poolt ja vastu argumendid - Sugulased ja tuttavad - Omadussõna ja selle käänamine (3 tüüpi) - Küsimused Was für ein? Ja Welcher? - Dieser, mancher, jeder - Omadussõnade võrdlemine - Kuulamisoskuse arendamine (detailne ja selektiivne kuulamine) - Lugemisoskuse arendamine (selektiivne lugemine) - omadussõna öeldistäitena ja täiendina Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk 7-20, töövihik, õpetaja raamat. CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused. Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, ühe kirjelduse ja arvestusliku töö põhjal VIII kursus (35 tundi) Teema: Kool, õppimine, haridus - Koolisüsteem, sõnavara - Elukutsed - Kohapakkumised ja otsimised - Avalduse kirjutamine - CV kirjutamine - Modaalverbide lihtminevik - Kõrvallause sõnadejärjekord - Sidesõnad weil, wenn, dann, sonst, oder, also, deshalb, aber, und, trotzdem - Ajamäärus: Seit wann? Wann? Wie lange? - Eesti haridussüsteemist jutustada Läbiv teema: tööalane karjäär ja selle kujundamine Ainetevaheline integratsioon eesti keelega, ajalooga, geograafiaga.

247

Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk 21-34, töövihik, õpetajaraamat. CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne oannakse välja jooksvate hinnete, ühe ettekande ja arvestusliku töö põhjal 12. klass (Prima) IX kursus (35 tundi) Õppesisu: Teema: Meelelahutus, meedia(televisioon, raadio, raamatud, internet) - Teleprogrammid ja saated - Unelmate programmi koostamine - Nõuanded raadiokuulajatele - Laulud - Tänavakunstnikud - Avalduse kirjutamine - Tingiv kõneviis - Refleksiivsed verbid - Riimid - Ise luuletuse kirjutamine - klassika tõlkimine - A. Wimschneider “Herbstmilch” – katkendid - Minu lemmikraamat ja lugemisharjumused - Minu suhe meediaga - Arutlev seisukohavõtt meedia teemadel - Kuulamisoskuse arendamine - Lugemisoskuse arendamine Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk. 35-46 ja 121-129, töövihik, õpetajaraamat, CD, õpetaja koostatud materjal ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, ühe ettekande, ühe kirjaliku seisukohavõtu , arvestusliku töö ning suulise või kirjaliku arvestuse põhjal X kursus (35 tundi)

Teema: Tööstus ja majandus - Autode tootmine. Autoosad - Millist autot eelistada ja miks - Vahetustega töö

248

- Teenused: autotöökojas - Elukutsed, mis on seotud autode tootmisega - Majapidamisraha - Perekonna eelarve - Passiv - Avalduse kirjutamine - Lühitekstide koostamine - Võrdlusastmed - Sidesõna als või wie - Seisukoha argumenteerimine Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk 47-58, töövihik, õpetajaraamat, CD, õpetaja koostatud materjalid ja harjutused. Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ning arvestusliku töö põhjal XI kursus (35 tundi) Teema: Perekond. Isiklikud sidemed. - Perekonnaliikmed - Omavahelised suhted peres - Tähtpäevad - Kohustused - Lapsed ja lapsevanemad - Kasvatusest varem ja praegu. - Einevad põlvkonnad - Lihtminevik (reeglipärased ja ebareeglipärased verbid) - Ajavormid (Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futurum) - Infinitiv “zu”-ga ja ilma - Kõrvallaused - Als ja wenn - Genitiv - Jutustamine oma perest - Lugemisoskuse arendamine - Kuulamisoskuse arendamine Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk 59-72), töövihik, õpetajaraamat, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused. Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, ühe suulise ettekande ja arvestusliku töö põhjal XII kursus (35 tundi) Teema: Ilm ja keskkond. Kordamine.

249

- Aastaajad - Ilm - Ilmateade - Loodus ja geograafia - Saksamaa geograafia - Eesti - Jutustamine Eestist - Viktoriin - Keskkonnakaitse - Probleemid prügiga - Kuidas säästa keskkonda - Siduv asesõna - Es koht grammatikas - Kordamine: tegusõna ja pööramine, ajavormid - Nimisõna, käänamine, artikkel, mitmus - Eessõnad - Omadussõna võrdlemine, käänamine - Sidesõnad - Jutustamisteemade kordamine Õpitulemused Gümnaasiumi õpilane - mõistab kuuldud teksti, oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil - suudab eristada kuuldu detaile - suudab kuuldu põhjal eristada sellest olulise info - kõnelemisel kasutab omandatud intonatsiooni ja foneetikat - oskab vestelda läbitud temaatika ulatuses, esitada ning põhjendada oma seisukohti - tunneb suhtlusetiketti - oskab vahetada infot, esitada küsimusi - lugemisel suudab lugeda erinevaite stiilidega tekste - oskab loetust leida vajaliku info - oskab tekstis esinenud tundmatute sõnade tähendusi tuletada konteksti abil ja tuttavate

elementide kaudu - oskab kasutada eriliigilisi sõnaraamatuid ja teatmeteoseid - oskab kirjutada teateid, kirju, kaarte, täita ankeete ja vastata küsimustikele - oskab loetust ja kuuldust teha märkmeid ning olulist kokku võtta - oskab kirjutada elulookirjeldust ning arutlevaid kirjandeid, lühiartikleid, referaate - tunneb ortograafia reegleid, on vajadusel võimeline seda kontrollima teatmeteoste abil Läbiv teema: infotehnoloogia ja meediaõpetus Ainetevaheline integratsioon kirjandusega, geograafiaga, ajalooga Kasutatav õppekirjandus: “Themen aktuell 2”, õpik lk 73-84, töövihik, õpetajaraamat, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid, harjutused. Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete, 1-2 ettekande, arvestusliku töö ja suulise ning kirjaliku arvestuse põhjal.

250

Saksa keel (B-võõrkeel edasijõudnutele) Gümnaasium Aine maht 10. klass- 4 kursust (I-IV) 11. klass- 4 kursust (V-VIII) 12. klass- 4 kursust (IX- XII) 12 kursust gümnaasiumiklassides, mille lõppedes sooritab õpilane kas projektitöö või kombineeritud arvestuse kõigi osaoskuste peale vastavalt õpilase tasemele (keskaste või kõrgem aste) Aine õppe-esmärgid Õpilane peab oskama igapäevasel suhtlustasemel teha end arusaadavaks õpitavas võõrkeeles, saada ja anda vajalikku informatsiooni, mõistma kõnekeelt ning reageerima õigesti antud keelelises olukorras, valdama vajalikul tasemel (arusaadavus) võõrkeele foneetikat ning intonatsiooni, vahetada infot, esitada küsimusi ja väljendada oma mõtteid ühiskondlike probleemide ja sündmuste kohta, vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid. Õpilane peab suutma kirjutada lühiinformatsiooni (kaart, teade), ametlikke ja mitteametlikke kirju, loetu ja kuuldu põhjal teha märkmeid ning olulist kokku võtta, kirjutada elulookirjeldust. Samuti peab õpilane oskama kirjutada kirjeldavaid, analüüsivaid ja arutlevaid kirjandeid, referaate ja lühiartikleid ajalehele.Õpilane peab suutma lugeda erinevaid funktsionaalstiililt erinevaid tekste ja teksti mõistmiseks oskama kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme. Õpilane peab ilma sõnaraamatu abita aru saama kergemast võõrkeelsest tekstist ning sõnaraamatuga suutma tõlkida raskemat teksti. Gümnaasiumi lõpuks peab õpilane valdama keele põhilisi grammatilisi kategooriaid: nimisõna (soo määramine, mitmuse moodustamine,käändkonnad) artikkel (erinevad artikli liigid ja nende kasutamine) omadussõna (omadussõna öeldistäite ja täiendina, võrdlusastmed, als ja wie kasutamine, käänamine, rektsioon) määrsõna arvsõna asesõna (erinevad liigid) tegusõna (reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade põhivormid, enesekohased tegusõnad, modaalverbid,) indikatiivi aktiivi ajavormid käskiv kõneviis konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum ja Konditional I moodustamine ja kasutamine passiiv ((Präsens ja Präteritumi moodustamine, durch ja von kasutamine) infinitiivi kasutamine kildsõnaga zu partitsiip I ja partitsiip II tegusõnade rektsioon eessõnad erinevate käänetega lauseõpetus (erinevad lauseliigid, sõnade järjekord liht- ja liitlausetes) sõnatuletus (liitsõnade moodustamine, nimisõnade järelliited, omadussõnade

251

järelliited, tegusõnade lahutatavad ja lahutamatud eesliited) sidesõnad Tertia (10. klass) I kursus- 35 tundi Läbiv teema: Tööalane karjäär ja selle kujundamine Ainealane integratsioon kunstiõpetuse, kehalise kasvatuse jasotsiaalteadustega Õppesisu: Teema: Vaba aja veetmine, elukutse, kool Sissejuhatus teemasse Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil Vaba väljendusoskuse arendamine rollimängus ja diskussioonis Lugemisoskuse arendamine. Globaalne ning selektiivne lugemine. Pealkiri kui teksti mõistmise võti . Illustratsioonide funktsioon teksti mõistmisel. Kirjutamisoskuse arendamine. Lühiteate, kommentaari, reportaaži, intervjuu kirjutamine, e-maili, isikliku kirja kirjutamine Kuulamisoskuste süvendamine. Globaalne ning selektiivne kuulamine. Tingiva kõneviisi moodustamine ja kasutamine Liitlausete liigid Töö sõnavara laiendamisega. Sünonüümid, antonüümid. Nimisõna ja omadussõna käänamine Indikatiivi ajavormid Tegusõnade lahutatavad ja lahutamatud eesliited Tegusõnade põhivormid Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused) Test (osaoskused kahes raskusastmes) Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”, 2007, Perlmann-Balme, töövihik, CD “Übungsgrammatik für die Mittelstufe”, 2006, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E) ja arvestuslike tööde järgi II kursus- 35 tundi Läbiv teema: Infotehnoloogia ja meediaõpe Ainealane integratsioon emakeele, kirjanduse ja ajalooga Õppesisu: Teema : Noorsoo probleemid, generatsioonid, perekond Sissejuhatus teemasse Vaba väljendusoskuse arendamine, luulevorm. Saksa luuletajad. Lugemisoskuste arendamine. Erinevad tekstiliigid. Kirjutamisoskuse arendamine. Isiklik kiri, seisukohavõtt. Lühiluuletuse kirjutamine Kuulamisoskuse süvendamine Umbisikulised väljendid . Tegevusnimi. Kõrvallausete liigid

252

Tingiv kõneviis ja selle asendusliigid. Enesekohased tegusõnad Projektitöö. Intervjuu ning selle töötlus reportaažiks. Kordamine, konsultatsioon, projekti esitlus (5 t.) Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused kõigis peatükkides) Test (osaoskused kahes raskusastmes) Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”, 2007, Perlmann-Balme, CD, töövihik, “Kurz und bündig”, Klein Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), ja arvestuslike testide alusel III kursus -35 tundi Läbiv teema: turvalisus Ainetealane integratsioon emakeele, kirjanduse, ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja terviseõpetusega Õppesisu: Teema : perekond, armastus, abielu, kasvatus, noorte probleemid • Halvad harjumused • Narkomaania, alkoholism, mängukirg • Meeste ja naistevahelised probleemid • Kasvatusabinõud • Sõnatuletus (Prefiksid, verbid erinevate eesliidetega) • Iseseisev töö kirjandusliku tekstiga (Autonomes Lernen) *Test Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”,2007, õpetaja poolt koostatud materjalid ja lüümikud, “Land in Sicht” Hueber-Verlag , “Kurz und bündig”, Klein, Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja viie jooksva hinde (A-E), ja arvestusliku testi järgi IV kursus- 35 tundi Läbiv teema: turvalisus Ainetealane integratsioon ajaloo, emakeele ja kirjandusega Õppesisu: Teema: Traditsioonide ja rituaalide tähtsus meie elus Sissejuhatus teemasse Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil Enda ja sõbra esitlemine Väljendusoskuse arendamine teemal kalendripühad ja traditsioonid. Pere ja riigi tähtpäevad Lugemisoskuse arendamine. Teksti liigid. Erinevad stiilid. Kirjutamisoskuse arendamine. Referaadi koostamise põhitõed. Kirjutamisoskuse arendamine. Ankeedi täitmine Kirjutamisoskuse arendamine. Lühiteksti koostamine (Kaart, kiri, kutsejne.) Kuulamisoskuse arendamine (selektiivne kuulamine)

253

Sidesõnade liigid, kaheosalised sidesõnad. Lauseliikmete järjekord. Passiiv. (Präsens, Prät. Perfekt, Passiv mit Modalverb) Projektitöö. Kollaaž või plaan. Teemad: Minu kool või traditsioonid meil ning saksa keelt kõnelevates riikides Õpitehnika –Mind-map; brainstorming Kordamine, konsultatsioon *Test Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”, 2007, Perlmann-Balme, CD, töövihik , “Kurz und bündig”, Klein, Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), ja arvestusliku testi järgi Secunda (11. klass) V kursus 35 tundi Läbiv teema:Infotehnoloogia ja meediaõpetus Ainetealane integratsioon kirjanduse, geograafia, ajaloo, kunstiõpetuse, muusikaõpetusega Õppesisu: Teema: Saksa kirjandus Lugemisoskuste arendamine. Detailleritud lugemine. Erinevad informatsiooni hankimise viisid. Kirjutamisoskuse arendamine. Kirjandusteose analüüs, lühivorm. Kirjutamisoskuse arendamine. Pikema seisukohavõtu kirjutamine . Nibelungenlied Saagad ja legendid Saksamaa muinasjutu tänav Tänapäeva saksa kirjandus- “Blechtrommel” (Video) Am kürzeren Ende der Sonnenallee” von Thomas Brussig(katkend) Ühe lühijutu analüüs (vaba valik) Video “Königsschlösser” Reisikiri “Ruhrreise” Projekt:Tuntud sakslased Projekti esitlus Kirjaliku lühikokkuvõtte koostamine kirjanduslikust tekstist etteantud mudeli abil *Artikkel (liigid, kasutamine) Modaalsed tegusõnad Kasutatav õppekirjandusl: Lugemistekstid (IN), videomaterjal Saksa lugemissaalist, “Anekdoten, Sagen, Legenden”, Schubert-Verlag, õpetaja poolt koostatud matrerjalid, “Leselandschaften”, Hasenkamp, “Am kürzeren Ende der Sonnenallee” T. Brussig, Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), iseseisvate kodutööde (seisukohavõtt, lühikokkuvõte) ja projektitöö alusel.

254

VI kursus -35 tundi Läbiv teema: keskkond ja säästev areng Ainetealane integratsioon bioloogia ja geograafiaga Õppesisu: Teema : Keskkonnakaitse • Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine etteantud skeemide abil • Kuulamisoskuse süvendamine • Lugemisoskuste arendamine. Erinevad tekstiliigid. • Kirjutamisoskuse arendamine. Pikem seisukohavõtt. • Stationenlernen (valmis teemad) • Stationenlernen (õpilase koostatud) * Indikatiivi aktiivi ajavormid * Käskiv kõneviis *Infinitiiv kildsõnaga źu´ja ilma • Wortbildung (sõnatuletus) • Lauseehitus, öeldise koht lauses. • Lauseliigid. • Ajavormid Kasutatav õppekirjandus: õpetaja poolt koostatud materjalid, “Kurz und bündig”, Klein Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), grammatika testi, kirjaliku seisukohavõtu, Stationenlernen – jaamade ning enda koostatud harjutustiku järgi. VII kursus- 35 tundi Läbiv teema tööalane karjäär ja selle kujundamine Ainetealane integratsioon geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega Õppesisu: Teema: Saksamaa ja saksa keelt kõnelevad riigid Sissejuhatus teemasse Lugemisoskuste arendamine. Detailleritud lugemine. Erinevad informatsiooni hankimise viisid. Teatmeteosed Õppekäik Saksa lugemissaali Saksamaa üldiseloomustus, geograafiline asend, piirid, loodus Saksamaa liidumaad ja nende pealinnad, meie sõpruskool Saksa keelt kõnelevad riigid- Stationenlernen Kuulamisoskuste süvendamine- tõlkimine, tõlkeliigid Töö videoga “Den Rhein entlang” Saksamaa suurimad linnad- Video “Hansestadt Hamburg”, Video “München” Saksamaa -Stationenlernen Iseseisev “Stationen” väljatöötamine *Asesõna liigid

255

Kordamine Test (faktiline) Kasutatav õppekirjandus: Lugemistekstid (IN), videomaterjal Saksa lugemissaalist, õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal, “Kurz und bündig”, Klein Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), iseseisvate kodutööde, videoanalüüsi ning testi alusel. Õpilane esitab iseseisva töö “Stationen” VIII kursus- 35 tundi Läbiv teema keskkond ja säästlik areng Ainetealane integratsioon bioloogia, kehalise kasvatuse, ühiskonnaõpetusega Õppesisu: Teema: Erinevad elustiilid, tervislik eluviis • Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuse arendamine, küsitluse läbiviimine, intonatsioon, rollimäng • Lugemisoskuse arendamine (raskuspunkt selektiivsel lugemisel) • Kirjaliku lühivormi analüüs • Kirjutamisoskuse arendamine (kaart, kiri, seisukohavõtt, kutse, teade) • Omadussõna + artikkel. Nimisõna sugu • Ostupalavik, reklaam • Tervislik toitumine, meie päevane toiduratsioon, vegetaarlased • Projekt “Tervislik toitumine “(Poster) * Omadussõna võrdlusastmed ja käänamine *Kordamine ning kombineeritud test • Sõnavara ning grammatika kordamine, osaoskuste arendamine • Test (kõik osaoskused kahes raskusastmes) Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”,2007, CD, töövihik, õpetaja materjalid Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E) ja arvestuslike tööde alusel Prima (12. Klass) IX kursus- 35 tundi Läbiv teema tööalane karjäär ja selle planeerimine Ainetealane integratsioon kunstiõpetuse, muusikaõpetuse, ühiskonnaõpetusega Õppesisu: Teema: Mood, trendid, noortemood, noorte probleemid • Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuste arendamine . • Lugemisoskuste arendamine. Detailleritud lugemine. Erinevad informatsiooni hankimise viisid. • Kirjutamisoskuse arendamine. Isiklik kiri, õige stiili valik.

256

• Kuulamisoskuste süvendamine. Dialektid • Rektion verbidel ja omadussõnadel • Sõnaliigid, nende tuletamine. • Töö sõnavara laiendamisega. Antonüümid, sünonüümid, homonüümid. • Õpitehnika –Stationenlernen (kirjanduses) • Projektitöö valitud teemal.(Õpilaste probleemid, usaldustelefon, ekstreemgrupid) • Projekti esitlus. Kordamine, konsultatsioon, arvestuslik töö. • Kordamine (sõnavara, grammatika, osaoskused) • Test (osaoskused kahes raskusastmes) *Partitsiip I ja II * werden+ Infinitiv Kasutatav õppekirjandus: “em Brückenkurs”,2007, CD, töövihik, õpetaja materjalid Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), projektitöö ja arvestuslike tööde alusel X kursus- 35 tundi Läbiv teema tööalane karjäär ja selle planeerimine Ainetealane integratsioon ühiskonnaõpetuse, ajaloo, emakeelega Õppesisu: Teema: Haridus, eriala, tulevikuplaanid, meedia • * Sissejuhatus teemasse • Vaba väljendusoskuste arendamine – ense esitlus. • Lugemisoskuste arendamine. Detailleritud lugemine. Erinevad informatsiooni hankimise viisid. • Kirjutamisoskuse arendamine-pikem seisukohavõtt *Eluloo kirjutamine • Kuulamisoskuse süvendamine, selekteeritud kuulamine • Elu maal ja linnas • Minu tulevikuplaanid • Preztiisikad elukutsed • Meedia võim, televiisorilapsed • Televisioon, kino, teater, internet • Wortbildung (liigid) • Liitnimisõna, liitsõnad • Sufiksid ja võimalused nendega varieerida • Nimisõna tuletamine verbist ja vastupidi • Omadussõna tuletamine ning tüüpilised lõpud • Määrsõna liigid • Verbi tuletamine * Sidesõnad * Eessõnad *Arvsõna Kasutatav õppekirjandus: “Em Hauptkurs” , 2006, Perlmann-Balme, CD, töövihik, õpetaja poolt koostatud materjalid ja lüümikud, riigieksami tekstid Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter

257

Hindamine: Hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E), kirjaliku seisukohavõtu, suulise arvestuse ning arvestusliku testi alusel (sõnatuletus) XI kursus 35 tundi Läbiv teema turvalisus Ainetealane integratsioon geograafia, ajaloo, ühiskonnaõpetusega Õppesisu: Teema: Multikultuursed linnad ja ühiskonnad 35 tundi • Sissejuhatus teemasse * Kuulamisoskuse arendamine (selektiivne, globaalne, detailleeritud) • Vaba väljendusoskuse arendamine, eelistuste ja tõrjumise väljendamine. Rollimäng • Kuulamisoskuse arendamine (raskuspunkt- globaalne kuulamine) • Lugemisoskuse süvendamine selektiivsel tasandil. Erinevate teatmeteoste kasutamine. * Saksa lugemissaal Pärnus (õppekäik) • Kirjutamisoskuse süvendamine. Inimese või olustiku kirjeldus. Lühiinfo koostamine oma maa ja kodukoha kohta. * Euroopa Ühendus • Määruste liigid. Küsisõna * Liitlausete liigid • Sõnavara laiendamine. (Themenfeld, Wortfeld) • Projektitöö. • Sõnavara ning grammatika kordamine • Test (kõik osaoskused kahes raskusastmes) Kasutatav õppekirjandus: “em Hauptkurs”, 2006, Perlmann-Balme, CD, töövihik Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Hindamine: Hinne pannakse välja viie jooksvate hinnete (A-E), projektitöö ja arvestuslike testide alusel XII kursus- 35 tundi Läbiv teema tööalane karjäär ja selle planeerimine Ainetealane integratsioon emakeele ja kirjandusega Õppesisu: Teema1 : Riigieksamiks valmistumine • Enesetutvustamine, vaba väljenduse arendamine, foneetika, intonatsioon • Grammatiliste kategooriate kordamine – tegusõna (aktiivi, passiivi ajavormid, tegusõna rektsioon, tingiv kõneviis, enesekohased verbid), omadussõna (käänamine, võrdlusastmed, substantiveerimine), asesõna (liigid, kasutamine) • Kirjaliku eneseväljendamise arendamine (lühivorm, pikem seisukohavõtt) • Kuulamisoskuse arendamine (kõik liigid) • Lugemisoskuse arendamine (kõik liigid), teatmeteoste kasutamine abivahendina • Lugemisoskuse arendamine (kõik liigid) • Suulise eneseväljenduse arendamine

258

259

• Kirjaliku eneseväljendamise arendamine (lühivorm, pikem seisukohavõtt) • Kuulamisoskuse arendamine (kõik liigid) • Grammatiliste kategooriate kordamine- nimisõna (käänamine, sugu, vormid, mitmuse moodustamine, artikkel (kasutamine, liigid), sõnatuletus (WB), sünonüümid, homonüümid, antonüümid, eessõnad, lauseehitus Hindamine: Kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete (A-E) ja arvestuslike testide alusel Kasutatav õppekirjandus: Riigieksamite materjalid, erinevad testide kogumikud, kuulamismaterjalid (“Von Aachen bis Zwickau”, “Zertifikatstraining Deutsch”), INTER NATIONESE näitlikud materjalid. Deutsch. Materialien zur Examensvorbereitung, Oruste, Rösel, Taimsoo, Minuten-Training Deutsch, Kuhn, Übungsgrammatik für die Mittelstufe, Clamer, Röller, Welter Grammatik aus den Texten, Schmidt-Veitner Õpitulemused Gümnaasiumi õpilane • omandab saksa keele hääldusreeglid, lauseehituse ning vormiõpetuse põhialused • oskab end suuliselt väljendada aktuaalsetes igapäevasituatsioonides, adekvaatselt reageerida erinevates situatsioonides ning kasutada vastavat rääkimise stiili • suudab mõista kergemaid võõrkeelseid tekste ilma ning raskemaid sõnaraamatu abiga, kasutada vajalikke teatmeteoseid, mõistmaks keerulisemaid tekste • suudab end kirjalikult väljendada nii lühivormis (kaart, lühikokkuvõte, ankeet) kui

ka pikemas vormis (näit. seisukohavõtt mingi probleemi puhul, essee) • omandab saksa keele grammatika põhireeglid keskastme tasemal • omab ülevaadet tähtsamatest saksa keelt kõnelevate riikide autoritest, teadlastest

ja heliloojatest ning nende loomingust • omab ülevaadet õpitava maa ajaloost, kultuurist ning geograafiast

Prantsuse keel GÜMNAASIUMI ( B- VÕÕRKEEL ALGAJATELE) Aine maht: 10.klass-4 kursust ( 1-4) 11.klass-4 kursust (5-8) 12. klass-4 kursust ( 9-12) 12 kursust gümnaasiumiklassides , mille lõppedes sooritab õpilane hindelise arvestuse Aine õppe-eesmärgid: -prantsuse keele õpetamisega taotletakse , et õpilane tunneb huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu.; - õpilane suudab end väljendada igapäevases suhtluskeeles ; -õpilane valdab põhilisi prantsuse keele hääldusreegleid ning põhilisi grammatilisi kategooriaid; -õpilane omandab lugemisvilumuse ja oskuse töötada sõnaraamatuga; -õpilane suudab väljenduda ka kirjalikult õpitu piires; -õpilasel areneb iseseisva töö ja loova mõtlemise oskus ; -õpilane omandab prantsuse keele vastavalt Euroopa Nõukogu A2 tasemele. 10. KLASS ( TERTIA) 1 kursus- 35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: Õpilane - mõistab prantsuse keele põhilisi hääldusreegleid; - omandab lugemis- ja kuulamisoskuse; - oskab moodustada lihtsamaid lauseid. Õppesisu: Teema:Mina -sissejuhatus ainesse; -põhilised hääldusreeglid; -tervitamine ja enda esitlemine; -sinatamine ja teietamine; -määrav ja umbmäärane artikkel; -nimisõnade grammatiline sugu; -isikulised asesõnad; -nimisõnade mitmus Õpitulemused:

260

-kursuse lõpus õpilane omandab hääldusreeglid; -oskab moodustada lihtsamaid lauseid; -suudab ennast lühidalt tutvustada/iseloomustada Kasutatav õppekirjandus: „Point de croix”õpik lk.6-1, CD , õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 2 kursus-35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: -kursuse jooksul tegeleb õpilane jätkuvalt hääldusreeglite omandamisega ; -oskab ennast tutvustada prantsuse keeles; -õpilane arendab oma lugemis- ja kuulamisoskust Õppesisu: Teema:Minu esimesed kontaktid prantsuse keeles -(jätkuvalt) hääldusreeglid; -eitamine; -lühidialoogi kasutamine/moodustamine; -lugemisoskuse arendamine/liesoon; -tähtsamad eessõnad prantsuse keeles ( de, a, avec etc); -üldine ülevaade pöördkondadest , reeglipärastest ja ebareeglipärastest tegusõ- nadest; -käskiv kõneviis Õpitulemused: -kursuse lõpus õpilane omandab hääldusreeglid ; -oskab moodustada lühidialooge; -suudab algtasemel väljendada oma eelistusi ja hinnanguid Kasutatav õppekirjandus: „ Point de croix” lk 13-19, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F). 3 kursus-35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: -õpilane omandab hääldusreeglid ja intonatsiooni; -õpilane omandab iseseisva töö oskused

261

Õppesisu: Teema:Perekond ja kodu -(jätkuvalt) hääldusreeglid/intonatsioon/liesoon; -lähiminevik ja lähitulevik; -kestev olevik; -numbrid 1-30,järgarvude moodustamine; -omastavad omadussõnad; -perekond ja sõbrad, minu kodu Õpitulemused: -kursuse lõpus on õpilane järjepidevalt tegelenud häldusreeglite omandamisega; -õpilane julgeb tutvustada oma peret,oma kodu ja oma sõpru; -õpilane suudab anda hinnangut oma eelistuste kohta Kasutatav õppekirjandus:” Point de croix „ õpik lk 20-48, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö ( A-F) ja hindelise arvestuse alusel 4 kursus-35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: -õpilane omandab terviklikult prantsuse keele foneetika ja intonatsiooni; -õpilane tahab ja julgeb väljenduda prantsuse keeles (kartmata vigu teha) Õppesisu: Teema:Igapäevased tegevused , tervis ja tervislik toitumine -hääldusreeglite kinnistamine; -osastav artikkel; -restoranis/kohvikus; -tervis ja tervislik toitumine; -prantsuse köök; -küsisõnad; -täisminevik ( abitegusõna avoir ); -numbrid 30-1 000 000 Õpitulemused: -kursuse lõpus õpilane on tegelenud hääldusreeglite kinnistamisega; -oskab suhelda toitlustusasutuses; -suudab numbrite abil väljendada inimese vanust ja arvet sõõgikohas Kasutatav õppekirjandus: ”Point de croix” lk 48-61, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused

262

Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel (A-F) 11. KLASS ( SECUNDA ) 5 kursus -35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: -õpilane õpib kasutama modaalverbe koos teiste tegusõnadega ja ilma -õpilane õpib mõistma modaalverbide vajalikkust ja praktilisust Õppesisu: Teema:Hinnangud ja arvamused -esimese aasta materjali kordamine; -modaalverbid (tahtma, saama, pidama, oskama); -inimese kirjeldamine välimus/iseloom; -värvid/subjektiivne hinnang; -küsimus intonatsiooniga/inversiooniga/kas küsimus; -2 pöördkond prantsuse keeles; -reisimine , Euroopa tähtsamad riigid , keeled/rahvused, pealinnad; -omadussõnade naissugu ja mitmus Õpitulemused: -kursuse lõpus on arenenud õpilase enesväljendusoskus ; -õpilane oskab küsitleda oma kaaslasi/kaaslast; -oskab kasutada õpitut õige intonatsiooniga; Kasutatud õppekirjandus: ”Point de croix” lk 63-75, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 6 kursus-35 tundi Kursuse õppe-eesmärgid: -õpilane omandab asesõna õige kasutamise variandid ; -õpilane arendab edasi oma eneseväljendusoskust prantsuse keeles Õppesisu: Teema: Vaba aeg ja harrastused -isikulised ja rõhulised asesõnad; -enesekohased tegusõnad (jaatav ja eitav vorm); -enesekohased tegusõnad ja igapäevased toimingud/harrastused;

263

-vaba aeg ja meedia meie ümber (raadio, televisooon ,internet); -kellaaeg ja kuupäev prantsuse keeles; -nädalapäevad, kuud ja aastaajad ; -helistamine Õpitulemused: -kursuse lõpus oskab õpilane rääkida/ suhelda oma igapäevastest tegemistest; -oskab vajadusel suhelda ka telefoni teel; -kuulamis- ja arusaamisvõime arendamine Kasutatud õppekirjandus: „Point de croix „ lk 76-101, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine:kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö ja hindelise arvestuse alusel 7 kursus-35 tundi Õppe-eesmärgid: -õpilane huvitub prantsuse kultuurist selle kõige laiemas tähenduses; -omandab oskuse töötada iseseisvalt kasutades vajadusel igat liiki abivahendeid; -motivatsiooni tekitamine prantsuse keele ja kultuuri õppimise vastu Õppesisu: Teema:Kultuur ja infoühiskond -prantsuse kultuur ja kirjandus (valikuliselt ka mõned prantsuse luuletused); -omal vabal valikul ettekanne mõnest kuulsast prantlasest ( näiteks laulja, näit- leja , moekunstnik , sportalane, kunstnik); -täisminevik ( agitegusõna etre); -gerundium/oleviku kesksõna; -mineviku kesksõna; -näitavad asesõnad; -täisihitis/osasihitis; -reisimine (Prantsusmaal) ja tee küsimine/seletamine lihtsamate sõnade/väljendite abil Õpitulemused: -kursuse lõpus on õpilane eneseväljenduse ja iseseisva töö käigus korranud ja kinnistanud oma teadmisi prantsuse keeles; -õpilane oskab vahendada teavet ja esitada küsimusi, andes lihtsamaid selgitu-si Kasutatav õppekirjandus: ”Point de croix” lk103-112, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused

264

Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 8 kursus-35 tundi Õppe-eesmärgid: -õpilane omandab prantsuse keele täismineviku kõnes ja kirjas; -õpilane suudab suhelda keskkonna(kaitse) teemal Õppesisu: Teema: Meie elukeskkond ja mina -omadussõna võrdlusastmed; -meie elukeskkond ja kodukoht( vestlused ja arutelud); -aastaajad ja ilm, loodus meie ümber; -prendre, mettre ja venir alapöördkonnad ; -täisminevik ( enesekohased sõnad/vastastikust tegevust näitavad sõnad) Õpitulemused: -kursuse lõpus õpib õpilane esitama ja põhjendama oma seisukohti; -hääldusreeglite/liesooni kinnistamine; -põhiliste õpitud grammatiliste kategooriate kasutamine Kasutatud õppekirjandus:” Point de croix „ lk 113-128, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel (A-F) 12 KLASS ( PRIMA ) 9 kursus -35 tundi Õppe-eesmärgid: -lugemisoskuse arendamine ( selektiivne ja detailne lugemine) ; -kuulamisoskuse srendamine (selektiivne ja detailne kuulamine) Õppesisu: Teema:Inimese keha , meie tervis ja turvalisus -eelnevalt õpitud materjali põgus kordus ; -tähtsamate kehaosade nimetus ; -haigused ja õnnetused ; -lühidialoogide koostamine teema piire ( arsti juures) ; -lihtminevik ; -lihttulevik ; -1 tingimuslause tüüp prantsuse keeles ;

265

Õpitulemused: -kursuse lõpus õpilane mõistab antud teemal olmeteksti ja oskab väljenda- da oma probleeme ja muresid ; Kasutatav õppekirjandus : „Point de croix” lk129-143, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 10 kursus -35 tundi Õppe-eesmärgid: -õpilane oskab väljenduda nii suuliselt kui ka kirjalikult õpitu piires; -hääldusreeglite/liesooni/korrektse intonatsiooni kinnistamine -omandab õigekirja õpitu piires ; Õppesisu: Teema:Õppimine, haridus ja elukutse valik/töö -koolisüsteem ja vastav sõnavara; -elukutsed; -kirja ja CV kirjutamine; -lihtminevik ja si prantsuse keeles ; -tingiva kõneviisi olevik; -tingimuslause 2 tüüp; -vestlused ja dialoogid läbitaval teemal Õpitulemused: -kursuse lõpus on õpilane suuteline koostama prantsuse keelse kirja , samuti oma CV Kasutatav õppekirjandus:”Point de croix „ lk 145-160, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 11 kursus -35 tundi Õppe-eesmärgid: -õpilane mõistab oma võimeid ja eesmärke; -suudab eristada olulise üldisest Õppesisu: Teema:Isiklikud suhted ja elukutsev õpe/areng

266

-õppimisvõimalused Prantsusmaal ja teistes prantsuse keelt kõnelevates maades ; - lugemine , minu lemmikraamatud ; -vestlused/arutelud läbitavatel teemadel; -kahtlev kõneviis (olevik) ; -kahtlev kõneviis versus kindel kõneviis; -eesliited prantsuse keeles ( re-, im-, in-, com-, con-) Õpitulemused: -kursuse lõpus oskab õpilane vestelda ja arutleda läbitud teema(de)l; -suudab koostada arutleva seisukohavõtu isikliku arengu teemal; -on võimeline töötama iseseisvalt Kasutatav õppekirjandus: ”Grammaire fr”, „Alter ego”, CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate ja 1-2 arvestusliku töö alusel ( A-F) 12 kursus-35 tundi Õppe-eesmärgid: -kokkuvõttev kursus , mis seob kolme aasta jooksul õpitu ühtseks tervikuks; -oskab näha seoseid erinevate õpitavate ainete vahel Õppesisu: Teema:Kodaniku- ja infoühiskond -meie suhe meediaga; -arutelud ja vestlused päevakajalistel teemadel; -arutlevate dialoogide moodustamine; -õpitud aegade ja kõneviiside kordamine; -üldine kordamine arvestuseks Õpitulemused: -kursuse lõpus julgeb ja oskab õpilane ennast väljendada ; -on võimeline ise keelega edasi tegelema , oskab töötada sõnaraamatuga -õpilane valdab keelt suhtlustasandil nii kõnes kui kirjas Kasutatav õppekirjandus: ” Grammaire fr”, „Alter ego” , CD, õpetaja poolt koostatud materjalid ja harjutused Hindamine: kursuse hinne pannakse välja jooksvate hinnete ja 1-2 arvestusliku töö (A-F) ja hindelise arvestuse alusel.

267

Ladina keele ainekava Gümnaasium Ainemaht: 5 kursust gümnaasiumiklassides, mille lõppedes õpilane sooritab suulise koolilõpueksami. Aine õppe- eesmärgid Ladina keele kursuse läbimine

• süvendab õpilaste teadmisi humanitaarainetes tutvustades neile Euroopa kultuuri ja keelte olulist lähtepunkti – Rooma kultuuri ja ladina keelt.

• omandatud teadmised tagavad vajaliku integratsiooni erinevate Lääne-Euroopa kultuuri käsitlevate õppeainete vahel nagu kirjandus, ajalugu, filosoofia, kunst, muusika jt.

• õpilane omandab oskuse leida seoseid paljude sõnade, väljendite ja kommete tänapäevase kuju ja päritolu vahel.

Aine õppesisu I kursus 35 tundi • Sissejuhatus õppeainesse, ladina keele ajalugu (2 tundi) • Käändesüsteemi ülevaade ja võrdlus kaasaegsete keeltega, I-III käändkond (9 tundi) • Isikulised asesõnad (1 tund) • Tegusõnade süsteemi ülevaade ja võrdlus kaasaegsete keeltega, I-IV pöördkond, ebareeglipärased sõnad esse, ire ja posse, preesens, imperfekt, infinitiiv, imperatiiv (9 tundi) • Eessõnad (3 tundi) • Lauseõpetus – sõnade järjekord lihtlausetes, võrdlus kaasaegsete keeltega (2 tundi) • Kultuur ja traditsioonid: inimeste nimed, numbrisüsteem, ajaarvamine, koolisüsteem, elamistingimused. (4 tundi) • Konsultatsioonid ja kirjalik arvestustöö (5 tundi) Hindamine: Kursusehinne pannakse välja jooksvate hinnete ja arvestustöö hinde põhjal. Kasutatav õppematerjal: Gschwandtner, H. Ja Widhalm-Kupferschmidt, W. Ludus I – ladina keele õpik algajaile (peatükid 1-20) II kursus 35 tundi • Kordamine (2 tundi) • III käändkonna omadussõnad, IV-V käändkond (5 tundi) • Tegusõnad: perfekt, pluskvamperfekt, futuurum, perfekti partitsiip (10 tundi) • Omadussõnade võrdlusastmed (3 tundi) • Lauseõpetus: passiiv (perfekti partitsiibi abil) (4 tundi) • Näitav asesõna is, ea, id ja siduv asesõna qui, quae, quod (3 tundi) • Mütoloogia: Theseus, Arion, Moiros, Tantalos, Odysseus (3 tundi) • Konsultatsioonid (5 tundi) Hindamine: Kursusehinne pannakse välja kolme arvestusliku kontrolltöö hinde ja jooksvate hinnete põhjal. Kasutatav õppematerjal: Gschwandtner, H. Ja Widhalm-Kupferschmidt, W. Ludus I – ladina keele õpik algajaile (peatükid 21-39)

268

III kursus 35 tundi • Kordamine (2 tundi) • Tegusõnad: ebareeglipärane sõna ferre, passiivi preesens, 4 erineva infinitiivi moodustamine ja kasutamine (10 tundi) • Lauseõpetus: kaudne kõne (accusativus cum infinitivo) (5 tundi) • Määrsõnade moodustamine ja võrdlusastmed (3 tundi) • Preesensi partitsiibi moodustamine ja käänamine (3 tundi) • Lauseõpetus: absoluutne ablatiiv (5 tundi) • Mütoloogia ja ajalugu: Tarquinius, Perikles, Achilleus, Hannibal, Alexander (2 tundi) • Konsultatsioonid (5 tundi) Hindamine: Kursusehinne pannakse välja kolme arvestusliku kontrolltöö hinde ja jooksvate hinnete põhjal. Kasutatav õppematerjal: Gschwandtner, H. Ja Widhalm-Kupferschmidt, W. Ludus I – ladina keele õpik algajaile (peatükid 40-56) IV kursus 35 tundi 1. Kordamine (2 tundi) • Sõnade tuletamine, ladina tuletisliited kaasaegsetes keeltes (7 tundi) • Tegusõnad: ebareeglipärased sõnad velle, nolle, malle, futuurumi partitsiip, depoonensverbid (7 tundi) • Gaudeamus (2 tundi) • Vergilius: elulugu, müüdid Aeneasest, tekstikatkend eeposest Aeneis (4 tundi) • Apuleius: elulugu, müüt Amorist ja Psychest, tekstikatkend romaanist Metamorphoses (4 tundi) • Horatius: elulugu, kolm luuletust, iseseisva tööna Exegi monumentum võrdlus Puškiniga (4 tundi) • Konsultatsioonid ja suuline arvestus (5 tundi) Hindamine: Kursusehinne pannakse välja jooksvate hinnete ja arvestuse hinde põhjal. Kasutatav õppematerjal Gschwandtner, H. Ja Widhalm-Kupferschmidt, W. Ludus II – ladina keele õpik edasijõudnuile (valikuliselt); Türk, K. Ladina keele õpik (valikuliselt); autoritekstid. V kursus 35 tundi • Kordamine (2 tundi) • Catullus: elulugu, neli luuletust (4 tundi) • Titus Livius: elulugu, müüt Romulusest ja Remusest, katkend teosest Ab Urbe condita (4 tundi) • Ovidius: elulugu, tekstinäide kogumikust Ars amandi (5 tundi) • Cicero: elulugu, katkend kõnest Catilina vastu (4 tundi) • Caesar: elulugu, katkend teosest De bello Gallico (4 tundi) • Uus Testament: lühiülevaade Piibli ajaloost, osadest ja tõlkimisest, tekstikatkend Luuka evangeeliumist (4 tundi)

269

• Valiktekstid kogumikust Carmina Burana iseseisvalt lugemiseks sõnastiku abil (3 tundi) • Konsultatsioonid ja suuline koolilõpueksam (5 tundi) Hindamine: Kursusehinne pannakse välja jooksvate hinnete põhjal. Õppematerjal: Gschwandtner, H. Ja Widhalm-Kupferschmidt, W. Ludus II – ladina keele õpik edasijõudnuile (valikuliselt); Türk, K. Ladina keele õpik (valikuliselt); autoritekstid. Õpitulemused: • Õpilane tunneb ladina keele hääldusreegleid ja vormi- ning lauseõpetuse põhialuseid. • Õpilane suudab ladina keele grammatilise ülesehituse tundmise abil luua paralleele kaasaegsete indo-euroopa keeltega ning on suuteline õpitud sõnavara piires või sõnaraamatu abil ära tundma ja selgitama võõrsõnu eesti keeles ja õpitud võõrkeeltes. • Õpilane teab olulisemaid fakte antiikaja olmest, traditsioonidest ja mütoloogiast ning oskab kasutada ja selgitada levinud ladinakeelseid väljendeid ja lühendeid. • Õpilasel on ülevaade tähtsamate ladinakeelsete autorite elust ja loomingust ning ta suudab tõlkida tunnis läbitöötatud tekste.

270

Matemaatika ainekava Gümnaasium Aine maht: 12 kursust; kokku 420 tundi Aine õppe-eesmärgid: gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane

• mõistab matemaatika olemust ja otstarvet; • arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks mitmesuguste

ülesannete lahendamisel; • arendab loogilist mõtlemist ja ruumikujutlust; • õpib mõistma ja eristama funktsionaalseid ja stohhastilisi protsesse ning vastavaid

seoseid; • omandab täpse, lühida ja argumenteeritud väljendusoskuse koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega; • suudab adekvaatselt hinnata oma matemaatilisi võimeid ja saavutab kindluse

nende rakendamisel; • õpib tundma avastamis- ja loomisrõõmu.

Gümnaasiumi õpitulemused:

Gümnaasiumi lõpetaja • oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt

hinnata arvutustulemusi; • oskab teisendada algebralisi avaldisi; • oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning

võrratusi ja võrratussüsteeme; • oskab kasutada põhilisi mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; • oskab praktikas kasutada planimeetria ja stereomeetria põhiseoseid; • oskab teha probleemi sisule vastavaid jooniseid; • tunneb ainekavaga fikseeritud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning

arvutada nende pindala ja ruumala; • tunneb ainekavaga fikseeritud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada; • saab aru ainekavaga fikseeritud funktsionaalsetest seostest ja oskab neid kasutada; • tunneb ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid; • oskab kirjeldada graafikuga esitatud funktsiooni omadusi; • saab aru matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria põhimõistetest; • oskab tõenäosusteoorias ja matemaatilises statistikas õpitut rakendada; • oskab koostada tabeleid, diagramme ja neid analüüsida; • oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid; • oskab esemeid, nähtusi klassifitseerida ühe või mitme tunnuse põhjal; • saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavaga fikseeritud mõisteid

defineerida; • oskab liikuda mõttekäikudes üldiselt üksikule ja vastupidi; • saab aru väidete tõestamise vajalikkusest ja oskab lihtsamaid nendest tõestada;

271

• oskab esitada matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud teksti tavakeeles; • oskab matemaatiliselt kirjeldada lihtsamaid probleeme ning neid lahendada; • oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi; • oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus; • mõistab matemaatikat kui inimkultuuri osa ja saab aru matemaatika rollist

tsivilisatsiooni arengus.

272

10. klass

1. kursus: Reaalarvud, astme mõiste üldistamine, ligikaudne arvutamine 35 tundi Õppesisu:

Kordamine. Arvuhulgad N, Z ja Q nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu standardkuju, absoluutne ja relatiivne viga. Arvu n-es juur. Tehted astmete ja juurtega. Irratsionaalsusest vabanemine. Irratsionaalavaldiste teisendamine.

Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb

• ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; • arvu astendamise ja juurimise tehteid; • arvu absoluutväärtuse mõistet; • absoluutväärtuse omadusi

oskab • sooritada tehteid astmete ja juurtega ning lihtsustada lihtsamaid ratsionaal- ja

irratsionaalavaldusi; • leida ligikaudse arvu lähisväärtust ja hinnata selle absoluutset ja relatiivset viga.

2. kursus: Võrrandid ja võrratused

35 tundi Õppesisu: Kordamine.Võrrand. Võrdus. Samasus. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandite süsteemid. Juurvõrrandid. Ühe tundmatuga võrratused. Intervallmeetod võrratuste lahendamisel. Absoluutväärtust sisaldavad võrrandid ja võrratused. Võrratusesüsteemide lahendamine. Determinandid, nende kasutamine võrrandisüsteemide lahendamisel. Tekstülesannete lahendamine. Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb

• mõisteid võrrand, võrdus, samasus ja võrratus; • võrrandi ja võrratuse lahendite mõisteid;

oskab • lahendada ühe muutujaga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid ning võrratusi; • lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite süsteeme; • lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme; • lahendada absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid ja võrratusi; • koostada võrrandisüsteeme ja lahendada neid kahe- ja kolmerealiste

determinantide abil

273

• lahendada tekstülesandeid

274

3. kursus: Trigonomeetria 35 tundi

Õppesisu: Täisnurkse kolmnurga trigonomeetria. Nurga mõiste üldistamine, radiaanmõõt. Ringjoone kaare pikkus, sektori pindala. Mis tahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Täiendusnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Taandamisvalemid nurkade 180° ja 360° korral. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga trigonomeetrilised funktsioonid. Poolnurga trigonomeetrilised funktsioonid. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja koosinusteoreemid. Kolmnurga lahendamine.


• kraadi ja radiaanmõõtu; • trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone mis tahes nurga korral; • trigonomeetrilisi põhiseoseid; • trigonomeetria valemeid kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga kohta; • trigonomeetria valemeid poolnurga kohta;

oskab • kasutada taandamisvalemeid; • teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid; • lahendada kolmnurki; • arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala; • arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala.

4. kursus: Vektor tasandil. Joone võrrandid 35 tundi

Õppesisu:

Vektori mõiste. Vektorite summa, vahe ja korrutis arvuga geomeetriliselt. Kahe vektori skalaarkorrutis. Punkti ristkoordinaadid tasandil. Lõigu projektsioonid koordinaattelgedel. Ristuvad ühikvektorid. Vektori koordinaadid. Tehted vektoritega koordinaatkujul. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Sirgete vaheline nurk. Ringjoone võrrand. Parabooli võrrand. Joonte lõikumisülesanne.


• vektori mõistet ja tehteid vektoritega; • punkti ja vektori koordinaate;

275

• joone võrrandi mõistet; • sirge, ringjoone ja parabooli definitsioone ja võrrandeid; • sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;

oskab

• sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; • kasutada koordinaatide meetodit ülesannete lahendamisel; • koostada sirge, ringjoone ja parabooli võrrandeid ja skitseerida neid jooni

võrrandi järgi; • leida kahe joone lõikepunkte; • koostada joone võrrandit etteantud definitsiooni järgi; • lahendada kolmnurki, mille tippude koordinaadid on antud; • kasutada vektoreid planimeetria ülesannete lahendamisel.

Hindamine: Kirjalik arvestustöö õppeaasta lõpus Kasutatav õppekirjandus:

• T. Tõnso, A.Veelmaa Matemaatika X klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, K.Velsker Matemaatika X klassile • M. Miinus Matemaatika X klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, H-M. Varul Ülesandeid keskkooli matemaatika

lõpueksamiks • K.Kallaste Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile • H.Kõiv, I.Allik, T.Jõgi Vastustega matemaatika ülesannete kogu riigieksamiks

valmistujale

276

11. klass

5. kursus: Jada. Funktsiooni piirväärtus 35 tundi

Õppesisu: Arvjada mõiste, jada üldliige. Aritmeetiline jada. Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid. Arvjada piirväärtus. Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni piirväärtuse arvutamine.

Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb • jada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid, nende üldliikme ja n esimese

liikme summa valemeid; • hääbuva geomeetrilise jada summa valemit; • jada piirväärtuse tähist; • funktsiooni piirväärtuse mõistet

oskab • kasutada aritmeetilist ja geomeetrilist jada ülesannete lahendamisel; • arvutada jada piirväärtust; • arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel.

6. kursus: Funktsioonid I 35 tundi

Õppesisu: Võrdeline ja pöördvõrdeline seos. Lineaar- ja ruutfunktsioon. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni esitusviisid. Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond. Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid. Liitfunktsioon. Pöördfunktsioon. Funktsioonid y = x ja y = 3 x . Funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb • funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid; • paaris- ja paaritu funktsiooni mõisteid; • ainekavaga fikseeritud funktsioone ja nende omadusi; • pöörd- ja liitfunktsiooni mõisteid;

oskab

277

• kirjeldada suvalise funktsiooni graafikut, kasutades selleks õpitud mõisteid; • skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid.

278

7. kursus: Funktsioonid II 35 tundi

Õppesisu: Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine. Eksponentfunktsioon. Arvu logaritm. Logaritmi aluse vahetamine. Avaldiste logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon. Logaritm- ja eksponentvõrrandid. Lihtsamad logaritm- ja eksponentvõrratused. Siinus-, koosinus- ja tangensfunktsioon. Perioodilised funktsioonid. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m. Trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid. Trigono-meetrilised põhivõrrandid. Lihtsamad trigonomeetrilised võrrandid ja võrratused.

Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb • eksponentsiaalset kasvamist; • arvu logaritmi ning selle omadusi; • perioodilise funktsiooni mõistet; • ainekavaga fikseeritud funktsioone, nende graafikuid ja peamisi omadusi;

oskab • skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid,

kasutades funktsiooni käitumise uurimisega seonduvaid mõisteid; • logaritmida ja potentseerida avaldisi; • lahendada lihtsamaid eksponent-, logaritm- ja trigonomeetrilisi võrrandeid; • teisendada eksponente ja logaritme sisaldavaid avaldisi; • teisendada trigonomeetrilisi avaldisi; • lahendada lihtsamaid eksponent-, kogaritm- ja triginomeetrilisi võrratusi; • skitseerida trigonomeetriliste funktsioonide ja nende pöördfunktsioonide

graafikuid.

8. kursus: Tuletis. Tuletise rakendused 35 tundi

Õppesisu: Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis. Elementaarfunktsioonide tuletiste tabel. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletise leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Liitfunktsiooni ja pöördfunktsiooni tuletis. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni teine tuletis. Funktsiooni graafiku kumerus ja nõgusus. Asümptoodid. Funktsiooni uurimisülesanne. Ekstreemumülesanded.


279

• tuletise mõisteid ning tuletise geomeetrilist ja füüsikalist tähendust; • funktsiooni graafiku puutuja mõistet; • funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid; • funktsiooni ekstreemumi mõistet; • liitfunktsiooni ja pöörfunktsiooni tuletise arvutamise eeskirju; • funktsiooni graafiku kumeruse ja nõgususe mõisteid ning nende tunnuseid;

oskab • leida põhiliste elementaarfunktsioonide tuletisi; • leida funktsioonide kasvamis- ja kahanemisvahemikke; • lahendada lihtsamaid ekstreemumülesandeid; • uurida lihtsamaid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid; • arvutada funktsiooni piirväärtust ning kirjeldada funktsiooni pidevust ja

katkevuskohti piirväärtuse abil; • arvutada liitfunktsiooni tuletist; • uurida murdratsionaalseid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid; • rakendada funktsiooni tuletise mõistet füüsikas.

Hindamine: Kirjalik arvestustöö õppeaasta lõpus Kasutatav õppekirjandus:

• A.Levin, T.Tõnso, A.Veelmaa Matemaatika XI klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, K.Velsker Matemaatika XI klassile • M. Miinus Matemaatika XI klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, H-M. Varul Ülesandeid keskkooli matemaatika


valmistujale

280

12. klass

9. kursus: Tõenäosusteooria ja statistika 35 tundi

Õppesisu: Sündmuste liigid. Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Klassikaline tõenäosus. Permutatsioonid, kombinatsioonid ja nende omadused. Üksteist välistavad sündmused, tõenäosuste liitmisvalem. Sõltumatud sündmused, tõenäosuste korrutamisvalem. Tinglik tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Bernoulli valem. Binoomjaotus. Juhuslik suurus. Juhusliku suuruse jaotusseadus, jaotuspolügoon, jaotusfunktsioon ja arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve). Üldkogum ja valim. Andmete sihipärane kogumine. Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Normaaljaotus. Kahe juhusliku suuruse korrelatsiooni mõiste, lineaarse korrelatsiooni kordaja. Praktilised andmetöötlusülesanded.


• juhusliku, kindla ja võimatu sündmuse mõisteid; • sündmuse tõenäosuse ja sageduse mõisteid ja nende vahekorda; • geomeetrilise tõenäosuse mõistet; • permutatsioone ja kombinatsioone ning vastavaid valemeid; • Pascali kolmnurka ja Bernoulli valemit; • diskreetse juhusliku suuruse jaotust, selle keskväärtust ja standardhälvet; • normaaljaotust ja selle rolli loodust ning ühiskonda kirjeldavates protsessides; • statistiliste andmete kogumise ja esmase töötlemise võtteid; • kahe juhusliku suuruse korrelatsiooni mõistet ja lineaarse korrelatsiooni kordajat.

oskab • arvutada sündmuse tõenäosust; • kasutada tõenäosuse liitmis- ja korrutamisvalemeid; • koostada statistilise rea histogrammi ning kirjeldada statistilist rida, kasutades

mõisteid mood, mediaan, keskväärtus ja standardhälve; • korrastada statistilist rida; • arvutada statistilise rea keskväärtust ja standardhälvet; • kasutada Bernoulli valemit; • kasutada kombinatoorika valemeid lihtsamate ülesannete lahendamisel; • kasutada normaaljaotust lihtsamate ülesannete lahendamisel; • arvutada lineaarse korrelatsiooni kordajat ja hinnata erinevate suuruste sõltuvust.

10. kursus: Vektor ruumis. Sirged ja tasandid

35 tundi

281

Õppesisu: Ristkoordinaadid ruumis. Punkti koordinaadid. Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori koordinaadid ruumis. Tehted vektoritega. Vektorite kollineaarsus ja komplanaarsus. Sirgete vastastikused asendid ruumis. Sirgete vaheline nurk. Sirge ja tasandi vastastikused asendid ruumis. Sirge ja tasandi vaheline nurk. Kolme ristsirge teoreem. Kahe tasandi vastastikused asendid ruumis. Kahetahuline nurk. Paralleelprojektsioon, ristprojektsioon ja kaldprojektsioon. Sirge võrrandid ja tasandi võrrandid. Võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuse asendi uurimine, nendevaheliste nurkade arvutamine.


• punkti koordinaate ruumis; • sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid; • kahetahulise nurga, kahe sirge ning sirge ja tasandi vahelise nurga mõisteid; • vektori mõistet, lineaartehteid vektoritega ja vektorite skalaarkorrutist; • sirge ja tasandi mõistet ja võrrandeid;

oskab • arvutada kahe punkti vahelist kaugust; • arvutada kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelist nurka; • rakendada kolme ristsirge teoreemi ja hulknurga projektsiooni pindala valemit; • arvutada vektoritevahelist nurka; • koostada sirge ja tasandi võrrandeid; • selgitada võrranditega antud sirgete ja tasandite vastastikuseid asendeid; • arvutada kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vahelist nurka.

11. kursus: Hulktahukad ja pöördkehad 35 tundi

Õppesisu: Planimeetria kordamine. Hulktahukad ja pöördkehad. Korrapärased hulktahukad. Prisma, püramiid, silinder, koonus ja kera, nende ruumala ja pindala. Pöördkeha ruumala kui integraal. Tüvipüramiid, tüvikoonus ja kera osad, nende ruumala ja pindala. Riigieksamieelne kordamine. Õpitulemused: Õpilane teab ja tunneb

• prismasid ja püramiide ning nende pindala ja ruumala valemeid; • silindrit, koonust ja kera ning nende pindala ja ruumala valemeid; • ruumiliste kujundite kujutamise põhimõtteid; • pöördkeha ruumala valemit;

282

• tüvipüramiidi ja tüvikoonust ning nende pindala ja ruumala valemeid; • kera ja tema osasid ning nende pindala ja ruumala valemeid;

oskab • arvutada ainekavas nõutud kehade pindala ja ruumala; • lahendada stereomeetria ülesandeid trigonomeetria valemite kasutamisega; • kujutada ruumilisi kehi ja nende lõikeid; • rakendada pöördkeha ruumala valemit; • lahendada keerukamaid stereomeetriaülesandeid. 12. KURSUS Kordamine (35 tundi)

Hindamine: Kirjalik arvestustöö õppeaasta lõpus


• T.Tõnso, A.Veelmaa Matemaatika XII klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, K.Velsker Matemaatika XII klassile • M. Miinus Matemaatika XII klassile • L.Lepmann, T. Lepmann, H-M. Varul Ülesandeid keskkooli matemaatika


valmistujale

283

Geograafia ainekava Gümnaasium Ainemaht: 3 kursust I kursus - 10. klass II kursus- 10. klass III kursus- 11. klass Aine õppe-eesmärgid: Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane • mõistab oma vastutust looduse kasutaja ja muutjana • teab globaalprobleeme ja nende tekke põhjusi • saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles • oskab rakendada oma teadmisi uue ökoloogilise, demograafilise, majandusliku ja

poliitilise teabe kriitilisel mõistmisel • oskab hankida uut teavet kaartide, atlase, statistiliste materjalide jms. abiga I kursus 35 tundi Kursuse õppe-eesmärk: Õpilane • saab ülevaate maailmamajanduse kujunemisest • tutvub nüüdismaailma poliitilise kaardiga • õpib tundma rahvastikuprotsesside kulgu maailmas Õppesisu: Nüüdismaailma poliitiline kaart 14 tundi 1. Euroopa poliitiline kaart 1t 2. Aasia poliitiline kaart 1t 3. Aafrika poliitiline kaart 2t 4. Lõuna -Ameerika poliitiline kaart 2t 5. Põhja-Ameerika , Okeaania ja Austraalia poliitiline kaart 1t 6. Riikide liigitus arengutaseme järgi 1t 7. Looduslik-kultuurilised regioonid 3t 8. Rahvusvahelised firmad 1t 9 Riikidevahelised majandusorganisatsioonid 1t 10. Arvestustöö 1t Maailmamajanduse kujunemine 6 tundi 1. Tootmisviisid. Traditsioonilised tootmisviisid 1t 2. Industriaalsed tootmisviisid, kujunemise teed 1t 3. Kolooniad 1t 4. Maailma poliitiline kaart ja maailmamajandus 1914. a. 1t 5. Koloniaalsüsteemi lagunemine 1t 6. Arvestustöö 1t Maailma rahvastikuprotsessid 9 tundi 1. Maailma rahvaarv ja selle muutumine 1t 2. Demograafiline üleminek 1t 3. Rahvastiku hõivatus ja haridustase 1t

284

4. Rahvastiku struktuur 1t 5. Linnastumine 2t 6. Ränded 2t 7. Rahvastikuprotsesside kulgemine maailma eri osades 1t 8. Arvestustöö 1t Õpilaste referaadid (ettekannete kuulamine) 6t Läbivad teemad: turvalisus, keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: ajalugu, kirjandus, muusika, matemaatika ja usundilugu Õpitulemused: Õpilane • teab nüüdismaailma poliitilist kaarti ja selle kujunemist • saab aru maailmamajanduse kujunemisest • oskab analüüsida rahvastikuprotsesse maailmas • oskab analüüsida kaarte, tabeleid, jooniseid jms. teabeallikaid • oskab kasutada iseseisvas töös maailmamajanduse statistilisi andmeid Kasutatav õppekirjandus: Sulev Mäeltsemees "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile” 1. osa Hindamine: Kursuse hinne kujuneb arvestustööde hinnete alusel II kursus 35 tundi Kursuse õppe-eesmärk: Õpilane • saab ülevaate erinevate majandusharude paiknemisest maailmas • teab ja oskab selgitada majandusharude paiknemist mõjutavaid tegureid • teab keskkonnaprobleeme ja nende tekkepõhjusi Õppesisu: Põllumajandus ja toiduainetetööstus 4 tundi 1. Põllumajanduse arengu mõjutegurid ja keskkonnaprobleemid põllumajanduses 2. Maailma maakasutus ja põllumajandusliku tootmise vormid 3. Keskkonnaprobleemid 4. Toiduainetööstus Kalandus 1 tund 1. Kalavarad ja kalanduse vormid Metsamajandus ja metsatööstus 3 tundi 1. Metsavarad ja maailma metsatüübid 2. Regioonide metsatööstus 3. Arvestustöö "Põllumajandus, kalandus ja metsatööstus" Energiamajandus 7 tundi 1. Energiavarade liigid 2. Naftatööstus 3. Maagaasi tootmine ja kasutamine 4. Kivisöe tootmine ja kasutamine

285

5. Elektroenergeetika 6. Regioonide energiasüsteemid ja energiamajanduse iseärasused 7. Arvestustöö "Energiamajandus" Metallurgia 5 tundi 1. Metallide liigid ja metallide saamise järgud 2. Rauametallurgia 3. Alumiiniumi ja vasemetallurgia 4. Arvestustöö "Metallurgia" Masinaehitus ja keemiatööstus 5 tundi 1. Masinaehitusharud ja nende paigutus 2. Kõrgtehnoloogia harud ja nende geograafia 3. Vanad masinatööstusharud 4 . Keemiatööstusharud ja nende paigutus 5. Arvestustöö "Masinaehitus ja keemiatööstus" Kergetööstus 1 tund Veondus 4 tundi 1. Transpordiliigid 2. Logistika 3. Kauplemine veoteenustega 4. Arvestustöö "Veondus" Teenindussfäär ja puhkemajandus 2 tundi 1. Teenuste olemus, koosseis ja tähtsus 2. Puhkemajandus ja selle geograafia 3. Haridus, tervishoid, kaubandus Läbivad temad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, turvalisus Integratsioon: ajalugu, keemia, füüsika, bioloogia, kirjandus Õpitulemused: Õpilane • teab maailmamajandust kujundanud ja praegu toimivaid protsesse maailmajagude

ja suuremate riikide kohta • tunneb peamiste majandusharude paiknemist maailmas ning paiknemist

mõjutavaid tegureid • mõistab ja oskab analüüsida keskkonnaprobleeme erinevates majandusharudes • oskab kasutada ja analüüsida iseseisvas töös maailmamajanduse statistilisi

andmed Kasutatav õppekirjandus: S. Mäeltsemees "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile”, 2005 Hindmaine: Kursuse hinne kujuneb arvestustööde hinnete alusel III kursus (üldmaateadus) 35 tundi Kursuse õppe-eesmärk: Õpilane

• omandab teadmisi erinevatest uurimismeetoditest seose teaduse ja tehnoloogia arenguga

286

• oskab selgitada keskkonnaprobleeme erinevates Maa sfäärides • saab aru looduses toimuvatest protsessidest ja nähtustest ning nendevahelistest

seostest Õppesisu: 1. Teaduslik meetod 2 tundi Erinevad uurimismeetodid Murrangulised loodusteaduslikud avastused 2. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias 1 tund 3. Maa geoloogiline areng ja evolutsioon 3 tundi Maa teke ja areng Geoloogiline ajaskaala Inimese teke ja areng 4. Maa kui süsteem 2 tundi Süsteemi mõiste. Erinevad süsteemid Aine ja energiaringed süsteemides ja süsteemide vahelised seosed 5. Maa energiasüsteem 2 tundi Energiabilanss Energialiigid 6. Litosfäär 6 tundi Laamtektoonika Kivimid Vulkanism Maavärinad Maalihked 7. Pedosfäär 3 tundi Murenemine Muld 8. Atmosfäär 6 tundi Atmosfääri koostis ja ehitus Õhutsirkulatsioon Õhuniiskus Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Osooniaugud 9. Hüdrosfäär 7 tundi Veeringed Jõed Põhjavesi Merevesi ja selle omadused 10. Biosfäär 2 tundi 11. Maa süsteemide vahelised seosed 1 tund Läbivad teemad: turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng Integratsioon: keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia Õpitulemused: Õpilane

• saab aru ja oskab analüüsida looduses toimuvaid nähtusi ja protsesse • oskab kasutada kaarte ja infotehnoloogiavahendeid teabe hankimiseks,

korrastamiseks ja esitamiseks

287

• mõistab keskkonnaprobleeme ja saab aru säästliku arengu vajadusest Kasutatav õppekirjandus: M. Harak, J.Jõgi, A.Kont jne „Üldmaateadus gümnaasiumile”,2003 Koostaja Ü.Liiber „Üldmaateadus gümnaasiumile”, Eesti Loodusfoto 2004

Hindamine: Kursus lõpeb kirjaliku arvestustööga

288

Bioloogia ainekava Gümnaasium Aine õppe-eesmärgid: Õpilane:

• tunneb bioloogiat kui loodusteaduste üht olulist osa, selle uurimisobjekte ja rakendusvõimalusi.

• teab ja oskab kasutada bioloogiateaduses kasutatavaid mõisteid ja meetodeid. • oskab seostada bioloogias õpitut igapäevase eluga. • kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid

ja harjutab bioloogiaalase teabe tõepärasuse hindamist. • oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte. • teab eluslooduse mitmekesisust ja mõistab selle tähtsust. • mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel. • suhtub vastutustundlikult ja säästlikult oma tervisesse ja elukeskkonda. • teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme. • teab bioloogilisi teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

Ainemaht: 11. klass- I ja II kursus 12. klass- III ja IV kursus Secunda (11. klass) I ja II kursus Õppesisu: I kursus 35 tundi 1. ELU OLEMUS 5 tundi

Elu omadused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku uurimise meetodite rakendamine.

2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 10 tundi Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid organismides. Valkude ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded.

3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 20 tundi Rakuteooria kujunemine. Rakkude mitmekesisus. Eukarüootse rakku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Seente paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses.

289

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja säästev areng Integratsioon: keemia II kursus 35 tundi 4. ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 5 tundi

Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Organismi varustamine energiaga Glükoos- organismide esmane energiaallikas Fotosüntees ja selle tähtsus

5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 10 tundi Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused.

6. PÄRILIKKUS 20 tundi Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise geneetiline mehhanism erinevatel organismirühmadel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.

Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integrtasioon: keemia, matemaatika Prima (12. klass) III ja IV kursus III kursus 35 tundi 7. RAKENDUSBIOLOOGIA 15 tundi

Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Geenitehnoloogia, selle arengusuunad. Kloonimine ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Bioloogia osa meditsiinis.

8. INIMENE 20 tundi Inimorganism. Elundkondade ehitus ja talitlus. Tervislikud eluviisid. Elutegevuse regulatsioonimehhanismid. Sisesekretsiooninäärmed. Ehitus ja talitlus.

290

Närvisüsteem. Immuunsus. Inimrassid, nende levik ja arvukus, selle muutused. Inimpopulatsioonide kultuurilised erinevused.

Läbivad teemad: Infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: keemia, geograafia, inimeseõpetus IV kursus 35 tundi 9. ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE 15 tundi

Peamised ökoloogilised tegurid. Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemid: iseloomustus, energiavoog, aineringe ja ajalised muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaal-probleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.

10. EVOLUTSIOON 20 tundi Evolutsiooniteooria kujunemine. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid. Eluslooduse süstemaatika erinevad käsitlused. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid. Kohastumine. Liigiteke. Mikro - ja makroevolutsioon. Inimese evolutsioon.

Läbivad teemad: keskkond ja säästev areng, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: keemia, füüsika, geograafia Õpitulemused: Gümnaasiumi lõpetaja teab:

• bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid; • põhilisi elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid; • organismide keemilist koostist ning peamiste keemiliste ühendite funktsioone; • rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides; • ainevahetuslikke põhiprotsesse; • paljunemise ja arengu peamisi seaduspärasusi, • pärilikkuse olemust ja selle molekulaarseid aluseid; • elu tekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; • organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga;

291

• inimese põhilisi elutalitlusi ja nende regulatsioonimehhanisme; • bioloogia rakendusteaduslikke külgi; • bioloogilisi teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

Gümnaasiumi lõpetaja mõistab: • eluslooduse mitmekesisuse säilitamise tähtsust; • molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside omavahelistest seost ja nende mõju

organismide elutegevusele • pärilikkuse seaduspärasuste statistilist iseloomu ja rakendusvõimalusi; • tervise tähtsust; tunneb vastutust oma tervise seisundi eest; • inimese vastutust looduskeskkonna kasutamisel ja muutmisel; • elukeskkonda säästliku suhtumise vajadust;

Gümnaasiumi lõpetaja oskab: • kasutada bioloogia olulisimaid mõisteid ning töömeetodeid; • püstitada ja lahendada ainest lähtuvaid probleeme, vajadusel selleks eksperimente

läbi viies; • leida erinevatest teabeallikatest vajalikku bioloogiaalast informatsiooni ning

hinnata selle tõesust; • seostada bioloogialaseid teadmisi varemõpituga ning teiste ainevaldkondadega; • põhjendada pärilikkuse põhilisi seaduspärasusi, kasutades teadmisi

molekulaarbioloogiast; • hinnata massiteabevahendites esitatava bioloogialase info tõesust; • analüüsida erinevaid elu tekke hüpoteese; • rakendada bioloogiakursuses õpitut igapäevases elus.

Kasutatav õppekirjandus Alamäe, T., Kull, K. jt 2000.Bioloogia gümnaasiumile, II osa. Eesti Loodusfoto. Anttila, P. jt. 1996. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tallinn. Järvalt, H. 2003. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Avita. Järvekülg, A., Veldre, I. 1963. Elu Läänemeres. Kalamees, K. 1992. Bioloogia XI klassile. Kull, T., Kull, K. jt. 2002. Bioloogia gümnaasiumile, III osa. Eesti Loodusfoto. Masing, V. (koost.) 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn. Sarapuu, T. 2002. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto. Sarapuu, T., Kallak, H. 1998. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto. Vaht, Ü. (koost.) 1996. Kohalik Agenda 21. Tallinn. Vuorisalo, T. 1995. Keskkonnaökoloogia. Keskkonnakaitse põhialused ja ürgloodusekaitse. Tartu. Hindamine: Kursuse hinded kujunevad jooksvate hinnete ja arvestustööde alusel

292

Keemia ainekava Gümnaasium Ainemaht: 4 kursust Aine õppe-eesmärgid:

• Laiendab teadmisi ja silmaringi, mõistab keemiliste protsesside olemust, aine ja mateeria terviklikkust.

• Oskab hinnata energia muutumisi nii keemiliste kui ka füüsikaliste protsesside kulgemisel.

• Omandab tüüpülesannete lahendamise põhimõtted, oskab seostada neid igapäevaste keemiliste nähtustega.

• Mõistab keemiliste ühendite ja protsesside seoseid keskkonnakaitsega. • Omandab teadmisi selliselt, et on võimeline jätkama õpinguid ka keemiaga seotud

erialadel. • Suudab luua seoseid erinevate õppeainete vahel.

Õppesisu: Tertia (10. klass) Üldine ja anorgaaniline keemia 1. kursus

1. Aine ehitus ja keemiline side: tuuma ja elektronkatte ehitus, orbitaalid, elektronskeem ja ruutskeem; s-, p-, d-elemedid; keemilise sideme tüübid, sideme energeetika, aineomadused sõltuvalt sidemetüübist. 13 tundi, 1 arvuti tund.

Arvestuslik töö. 2. Anorgaaniliste ainete põhiklassid, nendevahelised seosed, muundumiste rida,

mooli, protsendi, lahuste ülesanded. 9 tundi. Arvestuslik töö. 3. Elektrolüütide lahused: elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid, lahustumisprotsess,

soojusefektid lahustumisel, elektrolüütiline dissotsiatsioon; elektrolüütide vaheliste reaktsioonide lõpunikulgemine; hüdrolüüs. 9 tundi.

Arvestuslik töö. 2. kursus

1. Metallid: struktuur, sellest tingitud keemilised ja füüsikalised omadused, metallide tootmine, korrosioon, elektrokeemiline vooluallikas. Tähtsamate metallide kasutusalad. 13 tundi, 1 arvuti tund.

Arvestuslik töö. 2. Mittemetallid: aatom, lihtainete esinemisvormid, mittemetallide keemilised ja

füüsikalised omadused. O, H, halogeenid, S, P, Si, lämmastik ja selle ühendid. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. Le Chatelier` printsiip. 13 tundi, 1 arvuti tund.

Arvestuslik töö.

293

3. Kordamine: reaktsioonivõrrandil põhinevad ülesanded, ainete muundumiste read, lahused. 4 tundi.

Arvestuslik töö. Secunda (11. klass) Orgaaniline keemia 3. kursus

1. Küllastunud süsivesinikud: süsiniku valentsus, sp3- süsinik, alkaanid, orgaaniliste ühendite oksüdeerumine ja oksüdatsiooniastmed, halogeenühendid, isomeeria, reaktsioonimehhanismid. 13 tundi, arvestuslik töö.

2. Alkoholid, eetrid, amiinid: nende molekuliehitus, omadused; hüdrofiilsus; orgaaniliste ühendite happelisus, aluselisus. 12 tundi, arvestuslik töö.

3. Küllastamata ühendid: alkeenid, alküünid, alkadieenid; molekuli struktuur ja omadused; liitumisreaktsioonid, polümerisatsioon, polümeerid, kautšuk.10 tundi, arvestuslik töö.

4. kursus

1. Karbonüülühendid: aldehüüdid ja ketoonid, sahhariidid, nende üldomadused, glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, tselluloos, nende omadused ja tähtsus elusorganismidele. 11 tundi.

Arvestuslik töö. 2. Karboksüülühendid: Karboksüülhapped, estrid ja amiidid, mineraalhapete estrid

ja polüestrid, rasvad; aminohapped ja valgud. 14 tundi. Arvestuslik töö. 3. Aromaatsed ühendid: areenid, aromaatsus, omadused; fenoolid, aniliin,

heterotsüklilised areenid. 10 tundi. Arvestuslik töö.

Hindamine: teine, kolmas ja neljas kursus lõpevad kirjaliku arvestusega antud kursuse teoorial põhinevate ülesannete kohta. Kursuse hinne saadakse arvestuslike tööde ja arvestuste põhjal. Arvestused peavad olema sooritatud positiivsele hindele. Kooliastme hinne saadakse kursuste hinnetest. Kasutatav õppekirjandus: 1) L. Tamm. Keemiaõpik X klassile. Üldine ja anorgaaniline keemia. – Tln: AS Bit 2005 2) A. Tuulmets. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile. – Tln: AS Bit 2002; 3) A. Tuulmets. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile I osa. – Tln: AS Bit 2006; 4) A. Tuulmets. Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile II osa. – Tln: AS Bit, 2006;

294

Füüsika ainekava Gümnaasium Ainemaht: 6 kursust, sellest: Tertia (10.kl) – I – II kursus Secunda (11. kl) – III – IV kursus Prima (12.kl) – V – VI kursus Õppe-eesmärgid: Gümnaasiumi füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: • omandab alused nüüdisaegse põhjuslik-tõenäosusliku füüsikalise maailmapildi

kujunemiseks; • süvendab ja laiendab teadmisi füüsika keelest ja mõistete süsteemist ning õpib neid kasutama füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks; • teadvustab teaduslike mõistete kujundamise viise ja meetodeid ning rakendab neid uute teadmiste omandamisel; • arendab kriitilist mõtlemist; • süvendab vaatlus- ja eksperimenteerimisoskusi; • süvendab mõõtmisvahendite kasutamise oskusi; • mõistab füüsika seost tehnika ja nüüdisaegse tehnoloogiaga ning integratsiooni teiste teadustega; • säilitab positiivse hoiaku füüsika kui õppeaine ja kultuurifenomeni suhtes; • tutvub ideede " draamadega " ja isiksuse osaga füüsika arengus; • mõistab füüsika humanitaarset külge; • teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid, säästes ennast ja neid; • kujundab füüsikaliste teadmiste ja oskuste alusel eetilisi ja esteetilisi hinnanguid eluks ja elukeskkonna säilitamiseks; • väärtustab füüsikalisi teadmisi ja oskusi, tagamaks oma tegevuse optimaalsust suhetes loodusega. Õppetegevus: • gümnaasiumi füüsikaõpe on süstemaatiline. Põhikooliga võrreldes õpitakse liikumisvorme ja vastastikmõjude põhjusi täpsemalt tundma, otsitakse seoseid erinevate liikumisvormide vahel. Õppematerjali esitusel lisandub induktiivsele käsitlusele deduktiivne. See loob võimalusi mõtte-eksperimentideks, teoreetilisteks arutlusteks ja arvutusteks. Nähtuste kvantitatiivsele seletusele eelneb üldjuhul kvalitatiivne. • laboritööde sooritamisel suureneb õpilaste iseseisvus. Nähakse ette tööhüpoteeside püstitamist, eksperimendi planeerimist, eksperimendi võimalikult korrektset läbiviimist, tulemuste registreerimist ja järelduste tegemist. Tutvutakse mõõtemääramatuse hindamisega. • arvutusülesannete lahendamisel pööratakse ülesande sisu ja tulemuste analüüsile suuremat tähelepanu kui põhikoolis. Ülesandeid õpitakse lahendama üldkujul, st omandatakse teatud tüüpi, mitte üksikülesannete lahendamise juhiseid. Tutvutakse suurusjärguliste hinnangute andmisega.

295

296

I kursus 35 tundi MEHAANIKA Õppe-eesmärgid: Õpilane On olulist osa pööratud taustsüsteemi mõistele ning aja, ruumi ja mateeria eristamise probleemile. On rõhutatud jäävusseaduste olulist osa ja nende seost aja ja ruumi sümmeetriaomadustega. Samas kontekstis on loomulikult käsitletud ka relativistliku füüsika küsimusest. Lühidalt on antud ülevaade Päikesesüsteemi ehitusest ning selle tee kirjeldamisest, mis viis astronoomia probleemide kaudu gravitatsiooniseaduse avastamisele. Käsitlemist leiab ka gravitatsiooni fundamentaalse tähtsuse käsitlemine, mis algab raske ja inertse massi ekvivalentsusest ning viib massi liikumise kirjeldamisele gravitatsiooniväljas. Õppesisu: 1.- 3. VIII klassi mehaanika kursuse põhitõdede kordamine. 4. Mehaanika mõiste, selle jaotus: kinemaatika, dünaamika ja staatika. 5. Mehaaniline liikumine ja seda iseloomustavad põhisuurused: kiirus, trajektoor, nihe, teepikkus jne. 6. Mehaanilise liikumise jaotus liikumise iseloomu järgi. 7. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja seda iseloomustavad suurused.8. Ühtlaselt muutuv liikumine ja seda iseloomustavad suurused, kiirendus. 9. Liikumisvõrrand ja liikumiste graafiline kujutamine. 10. Gravitatsiooni mõiste, vaba langemine ja Kepleri seadused. 11. Taustsüsteemi tähtsusest liikumiste kirjeldamisel. Liikumise suhtelisus. 12. Ülesannete lahendamine liikumise (kinemaatika) kohta. 13. Kehade vastastikmõju ja selle liigid. 14. Jäävusseadused, liikumishulk ja selle jäävus. 15. Mass ja selle mõõtmine. Ülesannete lahendamine. 16. Jõu mõiste, selle osatähtsus dünaamikas, jõu liigid. Impulsi mõiste. 17. Newtoni I seadus, Newtoni tähtsusest mehaanika rajamisel. 18. Newtoni II seadus, selle rakendusi. Ülesannete lahendamine. 19. Newtoni III seadus. Kokkuvõte Newtoni seadustest. 20. Gravitatsiooniseadus, selle tähtsus igapäevaelus. Ülesanded. 21. Mehaaniline töö ja võimsus. Laboratoorne töö. 22. Mehaaniline energia, energia jäävuse seadus, kordamine. 23. Kineetilise ja potentsiaalse energia erinevustest, teisi energialiike. 24. Rahvusvahelisest ühikute süsteemist ja süsteemivälistest ühikutest mehaanikas. 25. Perioodilised liikumised, nende liigitus. 26. - 27. Ringliikumine ja seda iseloomustavad suurused: nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbe- kiirendus jne. ning seosed nende vahel. 28. Võnkliikumine ja seda iseloomustavad suurused: amplituud, hälve, periood jne. 29. Lainetus ja seda iseloomustavad suurused. Lainetuse liigid. 30. Ülesannete lahendamine perioodiliste liikumiste kohta. Kordamine.

31. Lainetega seotud nähtused: interferents ja difraktsioon. 32. Laboratoorne töö võnkliikumise kohta. 33. Harmoonilised võnkumised ja resonantsi mõiste. 34. Kordamine arvestuseks. 35. Arvestuslik kontrolltöö mehaanika kursuse kohta. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: mõisted - taustsüsteem, liikumine, trajektoor, hetkkiirus, ühtlane liikumine, mitteühtlane liikumine, keskmine kiirus, mass, jõud, gravitatsioonijõud, raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, deformatsioon, suletud süsteem, impulss, ringliikumine, periood, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, võnkumine, amplituud, hälve, resonants, laine, laine levimiskiirus; seosed - Newtoni I seadus, punkti asukoht tasanditel (a,0,t), (v,0,t), (s,0,t) ja (x,0,t)

mudelid – punktmass; mõõteriistad - joonlaud, kell, dünamomeeter, kaalud; rakendused - reaktiivliikumine, resonantsi toime. Praktilised tööd: • hõõrdejõu uurimine. • võnkumiste uurimine. Kasutatav õppekirjandus:

1. I. Peil. Füüsika X klassile. I osa, Mehaanika. Koolibri, Tallinn, 1993. 2. E. ja V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, Tallinn, 2000.

II kursus 35 tundi SOOJUSÕPETUS. Õppe-eesmärgid: Soojusõpetuses on käsitletud mateeria üldisi struktuuritasandeid ja nende kirjeldamise iseärasusi, mis viib füüsika paradigmaatilise käsitluse mõtte avamisele. Lisaks suletud süsteemide termodünaamikale on siin tähelepanu pööratud ka avatud süsteemide

297

298

termodünaamika probleemidele ja nende seostele loodusprotsessidega. Kesksel kohal on ka entroopia ja negentroopia (informatsiooni) küsimused. Õppesisu: 1.- 2. Kordamine IX klassis õpitud soojusõpetuse kursuse põhjal. 3. Molekulaarfüüsika alused, ajalooline väljakujunemine. Soojusõpetuse tähtsusest. 4. Ideaalne gaas, selle mudel. Ideaalse gaasi olek ja oleku muutumine. 5. Mikro- ja makrokäsitlus aine olekute, eriti gaaside uurimisel. 6. Mikro- ja makroparameetrid ning nende vahelised seosed. 7. Ideaalse gaasi molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. Ülesanded. 8. Temperatuuri mõiste, absoluutne temperatuur, lord Kelvin. 9. Aine oleku siseenergia, molekul, kordamine. 10. Molekulide kiiruse eksperimentaalsest määramisest. 11. Temperatuur ja soojusvahetus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. 12. Isoprotsessid. Oleku mõiste mikrokäsitluses. 13. Siseenergia, selle muundamine tööks. Termodünaamika I printsiip. 14. Töö gaasi paisumisel. Praktiline tähtsus elus. Arvutusülesanded.15. Soojusmasinate tööpõhimõte ja nende kasutegur. 16. Inimene kui soojusmasin. Ülesanded. 17. Termodünaamika II printsiip ja entroopia mõiste. Loodushoid. 18. Füüsikateooriate ülesehitusest. Kordamine. 19. Aine ehituse alustest. Reaalsed gaasid ja nende tähtsus igapäevaelus. 20. Energia jäävuse seadusest soojusõpetuses. 21. Suurest arvust osakestest koosnevad süsteemid ja mehaanika seadused. 22. Ülekandenähtused gaasides: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. 23. Soojuskadude määramine ülesannete lahendamise kaudu. 24. Vedelike ehituse alused. Ülekandenähtused vedelikes. 25. Pindpinevus ja kapillaarsus, nende tähtsus looduses. Ülesanded. 26. Tahkised ja tahked ained, kristallide mõiste ja ehitus. 27. Ülekandenähtused tahkistes ja amorfsetes ainetes. 28. Ülekandenähtuste võrdlus aine erinevate olekute puhul. 29. Kordamine ja ülesannete lahendamine. 30. Faasisiirde mõiste: agregaatolekud ja faasid. 31. Sulamine ja tahkestumine. Praktiline töö. 32. Aurumine ja kondenseerumine. Mis on auru ja gaasi vaheline erinevus. 33. Õhuniiskus. Härmatumine ja sublimatsioon. Ülesanded. 34. Rekristallisatsioon. Põhimõistetest soojusõpetuses. 35. Kordamine arvestustööks. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: Mõisted - soojusliikumine, mikroparameeter, makroparameeter, gaasi rõhk, temperatuur, siseenergia, soojushulk, pööratav protsess, pöördumatu protsess, entroopia. Isotermiline, isobaariline ja isohooriline protsess. Difusioon, aurustumine, kondensatsioon,

agregaatolek, sulamine, tahkestumine, faasisiire; seosed - termodünaamika II printsiip punkti asukoht tasanditel (p,0,V), (p,0,T) ja (V,0,T); mudelid - molekul, ideaalne gaas; tahkis, vedelik, gaas. mõõteriistad - manomeeter, termomeeter; rakendused - soojusmasin Praktilised tööd: • õhuniiskuse määramine. • õhurõhu mõõtmine. Kasutatav õppekirjandus:

1. J. Susi; L. Lubi. Füüsika X klassile. II osa, Soojusõpetus. Koolibri, Tallinn, 1996.

2. E. ja V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, Tallinn, 2000.

III kursus 35 tundi ELEKTROMAGNETISM. Õppe-eesmärgid: Sisse on toodud voo mõiste. See võimaldab laengute vastastikmõju olulisi aspekte lihtsamalt käsitleda, kui seda võimaldab ainult Coulombí seaduse kasutamine. Põgusalt on käsitletud ka gravitatsioonivälja ja elektrostaatilise välja omadusi nn. võrdlevas plaanis. Magnetväljas liikuvate laetud osakeste käsitlemisel on pööratud tähelepanu ka magnethüdrodünaamika nähtustele ja räägitakse ka nende olulisest osast tähtede füüsikas. Lühiülevaade on antud ka Maa kiirgusvöönditest. Õppesisu: 1. - 3. IX klassi elektrikursuse kordamine. Ülesannete lahendamine. 4. Elektromagnetiline vastastikmõju. Elektrilaeng ja laengu jäävuse seadus. 5. Punktlaengu mõiste. Elementaarlaeng ja selle tähtsusest. Ülesanded. 6. Elektrivool. Juhid, dielektrikud ja pooljuhid ning nende kasutamine tänapäeval. 7. Elektrostaatika mõiste. Coulombí seadus, katse selle tõestuseks. 8. Ülesandeid Coulmbí seaduse kohta. 9. Väli kui vastastikmõju vahendaja. Aine ja väli - mateeria vormid. 10. Elektrostaatilise välja mõiste, seda iseloomustavad suurused. Homogeenne väli. 11. Elektrivälja jõujooned erinevates olukordades. 12. Keskkonna mõju elektristaatilisele väljale. 13. Elektrivälja tugevus ja seda iseloomustavad suurused. 14. Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia. Ülesanded. 15. Elektrivälja potentsiaal. Ekvipotentsiaalpinnad. 16. Potentsiaalide vahe ja pinge mõiste. Ülesannete lahendamine. 17. Elektriväljad eluta ja elusas looduses. Juhid ja dielektrikud elektriväljas.

299

300

18. Elektrimahtuvus, kondensaatorid ja nende kasutamine. 19. Kondensaatorite jada- ja rööpühendus. Ülesanded. 20. Elektrivool, selle olemus, tekkimise tingimused. 21. Elektrivoolu iseloomustavad suurused. Alalis- ja vahelduvvoolu võrdlus. 22. Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Takistite ühendamine. 23. Ülesannete lahendamine laboratoorse töö kaudu. 24. Takistuse sõltuvuse tegurid. Ülijuhtivus. Ülesanded. 25. Alalisvoolu töö ja võimsus. Elektriseadmete võimsus. Ülesanded. 26. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Elektrivool erinevates keskkondades. 27. Joule´i - Lenzi seadus. Kokkuvõte õpitud osast. 28. Magnetväli. Püsi- ja elektromagnetid ning nende kasutamine praktikas. 29. Oerstedi ja Ampere katsed voolu magnetvälja kohta. 30. Amper´i seadus ja magnetinduktsioon. Elektrimootorid. 31. Laetud osakeste suunamine magnetvälja abil, Lorenzi jõud. 32. Eneseinduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus. Magnetiline infosalvestus. 33. Elektromagnetvõnkumine ja Thomsoni valem. 34. Elektromagnetlaine. Vahelduvvoolu mõiste ja elektrienergia ülekanne. 35. Kordamine arvestustööks. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: mõisted - elektrilaeng, elektrivool, elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge, elektrimahtuvus, polarisatsioon, elektriline induktsioon, voolutugevus, vooluallika elektromotoorjõud, elektritakistus, magnetiline induktsioon, väljade superpositsiooniprintsiip. Elektromagnetiline induktsioon, pööriselektriväli, magnetvoog, induktiivsus, elektromagnetvõnkumine; seosed - voolude vastastikmõju seaduspärasus; punkti asukoht tasanditel (U,0,I); elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga; mudelid - elektrostaatiline väli, punktlaeng, voolu magnetväli; mõõteriistad - ampermeeter, voltmeeter, multimeeter; rakendused – kondensaator, elektrienergia ülekanne, trafo. Praktilised tööd: • elektrimõõtmisi testriga vooluringis. • kuivelemendi uurimine ja järelduste tegemine. • juhi elektritakistuse määramine ja järelduste tegemine. Kasutatav õppkirjandus:

1. K. Tarkpea. Füüsika XI klassile I osa. Elekter ja magnetism. Koolibri, Tallinn, 1997.

2. K. Tarkpea. Füüsika XI klassile II osa. Elektromagnetism. Koolibri, Tallinn, 2000.

3. E. ja V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, Tallinn, 2000.

IV kursus 35 tundi OPTIKA Õppe-eesmärgid: Kursuses on käsitletud kaug- ja lähimõju printsiipe. Elektromagnetilise interaktsiooni kui teise fundamentaalinteraktsiooni (gravitatsiooni kõrval) käsitlemisel on antud juba suund uute fundamentaalinteraktsioonide avastamisele edaspidi. Elektromagnetlainete täielik kirjeldamine on seotud astronoomilise informatsiooni saamise kanalitega (optiline astronoomia, raadioastronoomia jt.). Käsitlemist leiab ka kaksikpulsarite ja gravitatsioonikiirguse küsimused. Mainitud on optika käsitlemisel ka Fermat´ printsiip. Õppesisu: 1. - 2. VIII klassi optika kursuse kordamine. 3. Sissejuhatus optikasse. Ajalooline ülevaade. 4. Valgus kui elektromagnetlaine, seda iseloomustavad suurused. 5. Valgus ja värvus. Spekter. Värvusaisting. 6. Infra- ja ultravalgus, nende toimed. 7. Spektraalanalüüsi tähtsusest astronoomias. 8. Kordamine ja ülesannete lahendamine. 9. Valguse difraktsioon. Huygens - Fresneli printsiip. 10. Valguse interferents. Koherentsete lainete mõiste. 11. Interferentsi- ja difraktsiooninähtuste rakendusi igapäevaelus ja tehnikas. 12. Valguse peegeldumisest ja peegelteleskoopide kasutamisest astronoomias. 13. Valguse murdumine, murdumisseadus ja murdumisnäitaja. 14. Valguse dispersioon ja selle esinemine igapäevaelus. 15. Spektraalaparaadid, nende kasutamise eesmärgid ja tähtsus. 16. Ülesannete lahendamine. 17. Laboratoorne töö valgusnähtuste uurimise kohta. 18. Kvantoptika mõiste. Valgus kui footonite voog. Plancki konstant. 19. Fotoefekti mõiste, katsed ja teooria. Einsteini valem. 20. Fotoefekti rakendusi igapäevaelus. Päikesepatareid. 21. Ülesannete lahendamine. 22. Praktiline töö: spektraalanalüüsiga tutvumine. 23. Footonid ja neid iseloomustavad suurused. 24. Nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom. Comptoni efekt. 25. Nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom. Fotokeemilised reaktsioonid. 26. Fotograafia. Ülesannete lahendamine. 27. Valguse dualistlik käsitlus.28. Kordamine: kuidas sünnib valgus, valgusallikas ja valgusgeneraator. 29. Laseri mõiste ja laserite " perekonnast ". 30. Laserite kasutamine rahu- ja sõjaotstarbel. 31. Kordamine arvestuseks.

301

32. Kordamine arvestuseks. 33. - 35. Arvestustöö. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: mõisted - elektromagnetlaine, lainefront, kiir, valguse difraktsioon, valguse interferents, koherentsus, käiguvahe, valguse dispersioon, valguse murdumine, murdumisnäitaja, footon, fotoefekt; seosed -

mudelid – elektromagnetväli; rakendused - fotoelement, päikesepatarei. Praktilised tööd: • dispersiooni uurimine. • läätse fookuskauguse ja optilise tugevuse määramine. • spektraalanalüüsiga tutvumine. Kasutatav õppekirjandus:

1. H. Voolaid. Füüsika XI klassile. Optika. Koolibri, Tallinn, 1995. 2. E. ja V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, Tallinn,

2000. V kursus 35 tundi AINE STRUKTUUR Õppe-eesmärgid: Antud kursuses on lõpuni käsitletud fundamentaalinteraktsioonid, lisatud on gravitatsioonilisele ja elektromagnetilisele interaktsioonile ka tugeva ja nõrga interaktsiooni käsitlus. Elementaarosakeste füüsika probleemid on antud standard - kvarkmudeli käsitluses. Aatomi kvantmehaanilises käsitluses on välja toodud need põhiideed, mis on lähtunud aatomifüüsikast ja muutnud põhjalikult füüsikalist maailmapilti ning avaldanud mõju teistelgi tunnetusaladel. Need ideed väljenduvad ebatäpsuse printsiibis, Pauli printsiibis, osakese - laine dualismis, tunneliefektis jm. On antud füüsikalise vaakumi ja virtuaalsete osakeste käsitlus. On ju füüsikalisel vaakumil oluline osa kõige energiarikkamates astrofüüsikalistes protsessides (nt. supernoova süttimisel). Tuumafüüsikas on tähelepanu pööratud massi ja energia ekvivalentsuse seadusele ning selle seaduse rakenduslikele aspektidele. Muidugi on käsitletud ka massi ja massidefektiga seotud üldised probleemid.

302

303

Õppesisu: 1. - 2. Kordamine. 3. Aatomifüüsika alused ja ajalooline ülevaade. 4. Bohri aatomimudel: peakvantarv ja energianivoo. 5. Bohri postulaadid, nende tähtsus. 6. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. 7. Spektrite seaduspärasused. 8. Aatomi ehitus ja Rutherfordi katsed. 9. Planetaarne aatomimudel. Bohri teooria raskused. 10. Kaasaegne aatomimudel. Kordamine. 11. Energiatasemetest tahkistes, metallid. 12. Energiatasemetest pooljuhtides ja dielektrikes. 13. Tuumafüüsika alused. Aatomituum ja selle koostisosad. 14. Prootonid, neutronid. Laenguarvu mõiste ja leidmine ning selle tähtsus. 15. Massiarv ja keemiline element. Keemiliste elementide isotoobid. 16. Tuumajõud, seoseenergia mõiste. 17. Stabiilsete ja mittestabiilsete tuumade erinevusest. 18. Radioaktiivsuse mõiste, selle esinemine ja ohtlikkus. 19. Alfa-, beeta- ja gammaradioaktiivsuse mõisted. 20. Alfa-, beeta- ja gammaradioaktiivsuse olemusest ja kaitsemehhanismid. 21. Poolestusaja mõiste. Kordamine. 22. Tuumaprotsessid ja nende olemus ning tähtsus. 23. Raskete tuumade lõhustumine ja ahelreaktsiooni mõiste. 24. Sünteesireaktsioonid ja nende erinevus raskete tuumade lõhustumisest. 25. Massidefekti mõiste. Kordamine. 26. Tuumaenergeetika, selle tähtsus ja kasutamine, ohtlikkusest. 27. Tuumapomm, selle põhimõtteline ehitus. Moratooriumist tuumakatsetustele. 28. Radioaktiivse kiirguse mõõtmine, mõõtühikud, seosed nende vahel. Dosimeetrid. 29. Elementaarosakeste füüsika. Vastastikmõjud. 30. Mateeriaosakesed, leptonid ja kvargid.31. Värvilaengu mõiste, antiosakesed ja vaheosakesed. 32. Kosmiline kiirgus, selle koostis ja mõju Maale. 33. Kiirendid, nende liigitus ja tähtsus teaduses. 34. - 35. Kordamine arvestustööks. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: mõisted - spekter, joonspekter, pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumisspekter, aatom, neutron, prooton, energianivoo, peakvantarv, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade lõhustumine, seoseenergia, massidefekt, tuumade süntees; seosed - Bohri I postulaat;

mudelid - Bohri aatomimudel, metall, pooljuht, dielektrik tsooniteoorias, elementaarosake; mõõteriistad - spektroskoop, dosimeter; rakendused - spektraalanalüüs, tuumapomm, tuumaenergeetika, kiirguskaitse. Kasutatav õppekirjandus:

3. A. Ainsaar. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn, 1996. 4. H. Käämbre. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn, 1998. 5. E. ja V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, Tallinn, 2000.

VI kursus 35 tundi KOSMOLOOGIA. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT. Õppe-eesmärgid: Antud kursus on antud lähtudes Suure Paugu hüpoteesist koos sellele järgneva aine ja interaktsioonide arenguga. Järgneb galaktikasüsteemide ja galaktikate areng, edasi tähtede evolutsioon ja planeetide süsteemide evolutsiooni küsimused, mis kõik viib mikromaailma ja universumi seoste ning antroopsuse printsiibi juurde. Siia kuuluvad ka kaose ja mateeria iseorganiseerumise kirjeldus, faraktaalsed ja hargnevad protsessid. Õppesisu: 1. Sissejuhatus kosmoloogiasse, ajalooline ülevaade, astronoomia liigendus. 2. Tähistaevas: tähtkuju ja taevakaart. 3. Astronoomiainstrumendid ja taevakoordinaadid. 4. Päikesesüsteemi üldiseloomustus, Kepleri seadused ja taevamehaanika. 5. Maa tüüpi planeedid ja millal neid vaadelda. 6. Hiidplaneedid, millal neid vaadelda. 7. Planeetide kaaslased. Pluuto, Charon ja Kuiperi vöö. 8. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid, komeedid, meteoorid ja kosmiline tolm. 9. Päikese- ja kuuvarjutused, Päikesesüsteemi kujunemisest. 10. Päike - kui meie kodutäht, tähtede üldiseloomustus. 11. Tähtede vaadeldavad ja füüsikalised parameetrid, tähtede liigitus. 12. Tähesüsteemid ja nende uurimine, tähe elulugu. 13. Linnutee ja teised galaktikad, galaktikate klassifikatsioon. 14. Galaktikate teke ja evolutsioon. 15. Aktiivsed galaktikad, kvasarid ja galaktikate ruumjaotus. 16. Lõpmatuse mõiste, kosmoloogilised mudelid. 17. Kosmoloogilised paradoksid. 18. Suur Pauk. Meie Universumi ajaloost. 19. Maa, Päike ja meie Galaktika paisuvas Universumis. 20. Antroopsusprintsiip ja Stephen William Hawking. 21. Kordamine. 22. Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng. 23. Mateeria põhivormid: aine ja väli.

304

305

24. Vastastikmõjude liigid: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. 25. Jäävusseadused: laengu, massi ja energia jäävus. 26. Põhiprintsiipidest: potentsiaalse energia miinimumist ja entroopia kasvust. 27. Põhiprintsiipidest: superpositsiooni, määramatuse ja relatiivsuse printsiip. 28. Põhjuslikkuse ja tõenäosuslikkuse mõistest füüsikas ja astronoomias. 29. Eksperimendi tähtsusest teaduses. 30. Mudel ja teooria, nende rakenduspiirid. 31. Relatiivsusteooria alused ja selle rajajast A. Einsteinist. 32. Üld- ja erirelatiivsuse mõistest, nende tähtsusest maailmapildi kujundamisel. 33. Füüsikaline maailmapilt ja pseudoteadused. 34. Kordamine arvestustööks. 35. Kordamine arvestustööks. Arvestustöö. Integratsioon ainetega: eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, keemia, geograafia, bioloogia. Õpitulemused Õpilane teab ja oskab kasutada järgmisi mõisteid, seoseid, seadusi, mudeleid ja mõõteriistu: mõisted - planeet, kaaslane, komeet, asteroid, meteoor, täht, tähtkuju galaktika, galaktikaparv. absoluutne heledus, punane hiid, valge kääbus, ülihiid, peajada täht, vastastikmõjude liigid: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline, tugev; kvark; seosed · Mida suurem on tähe mass, seda kiirem on tema areng; · Hertzsprung-Russelli diagramm; · Potentsiaalse energia miinimumi printsiip, · Superpositsiooni printsiip; · Määramatuse printsiip, · Relatiivsuse printsiip; mudelid - Päikesesüsteem, Universum; rakendused - reflektor, refraktor. Kasutatav õppkirjandus:

1. J. Jaaniste. Füüsika XII kl. Kosmoloogia. Koolibri, Tallinn, 1999. 2. G. Karu. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt. Koolibri, Tallinn, 1999.

Üldised õpitulemused. Gümnaasiumi lõpetaja teab :

• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise tingimusi, seost • teiste nähtustega; nähtusi selgitavaid teaduslikke teooriaid, nähtuste kasutamist praktikas; • füüsikamõisteid, sh. füüsikalisi suurusi, nähtusi või omadusi, mida mõiste • iseloomustab; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid, mõõtmisviise ja mõõtmisvahendeid; • seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, nende õigsust kinnitavaid katseid, kasutamist praktikas ja seaduste rakendatavust;

• teooria eksperimentaalset põhjendust; põhimõisteid, - seisukohti, - seadusi; põhilisi järeldusi, praktilist kasutamist ja rakendatavust; • mõõteriistade, mehhanismide, masinate otstarvet, töötamispõhimõtet, kasutamise näiteid ja reegleid, ohutusnõudeid; • erinevust klassikalise ja kvantmehaanilise füüsikalise maailmapildi vahel; • keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust; • füüsika osa ühiskonna ja kultuuri arengus, füüsika osa rahvuskultuuris; Gümnaasiumi lõpetaja oskab: • vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt; • kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel; • eristada teaduslikku ja pseudoteaduslikku maailmakäsitust; • lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid, vormistada lahendusi; • leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest; • planeerida katset; • koostada skeemi järgi katseseadet; • kasutada mõõteriistu; • ohutult läbi viia lihtsamaid katseid; • töödelda mõõtmistulemusi ja teha katsetulemuste põhjal järeldusi; • hinnata mõõtemääramatust; • lahendada probleemülesandeid; Hindamine: Õpilaste kursusehinne kujuneb arvestustöö hinnete põhjal.

306

Ajaloo ainekava Gümnaasium Ainemaht humanitaarharu: 9 kursust tertia (10 klass) 1 kursus – Esi- ja vanaaeg 2 kursus – Keskaeg. Varauusaeg 3 kursus – Uusaeg secunda (11 klass) 4 kursus – Eesti ajalugu muinasajast kuni 1629 5 kursus – Eesti ajalugu 1629-1914 6 kursus – Eesti ajalugu 1914-kaasaeg prima (12 klass) 7 kursus – Maailm 1900- 1939 8 kursus – Maailm 1939- kaasaeg I 9 kursus – Maailm 1939- kaasaeg II sotsiaalharu: 8 kursust tertia (10 klass) 1 kursus – Esi- ja vanaaeg 2 kursus – Keskaeg. Varauusaeg 3 kursus – Uusaeg secunda (11 klass) 4 kursus – Eesti ajalugu muinasajast kuni 1629 5 kursus – Eesti ajalugu 1629-1914 prima (12 klass) 6 kursus – Maailm ja Eesti 1900- 1939 7 kursus – Maailm ja Eesti 1939- kaasaeg I 8 kursus – Maailm ja Eesti 1939- kaasaeg II Esimesed 5 kursust on humanitaarharus ja sotsiaalharus identsed. Humanitaarharus õpitakse Eesti ajalugu 20 sajandil eraldi kursusena, sotsiaalharus integreerituna maailmaajaloo kursusega. Aine õppe-eesmärgid Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane

• suhestab end kodukoha, isamaa Euroopa ja maailmaga • oskab tõlgendada, talletada ja edestada ajalooalast teavet • mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis • mõistab tänapäeva Eesti probleeme, tunneb end vastutavana nende

lahendamisel • oskab hinnata ja analüüsida ajaloosündmusi ja protsesse; • oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse

üle • oskab teha tööd ajaloolise kaardiga;

Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja oskab

• rekonstrueerida minevikus elanud inimese elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi

307

• leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata nii primaarseid kui sekundaarseid ajalooallikaid

• analüüsida massimeedia informatsiooni • esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,

kirjalikult; koostada • teese ja uurimusi, kirjutada arutlusi, töötada kaardiga • analüüsida lähiajaloo probleeme

mõistab ja teab • ajalooliste ajastute põhisisu ning vaimulaadi • maailma olulisemaid kultuurisaavutusi, kultuuri järjepidevust • Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ning maailma ajalooga • ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel • tänapäeva globaalprobleemide olemasolu

I kursus 35 tundi Esi- ja vanaaeg Õppesisu 1.Sissejuhatus kursusesse. Ajalooallikad. 1 tund 2.Esiaeg 3 tundi

Inimkonna tekkeprobleemid Esiaja arengujärgud, põhisisu Neoliitiline revolutsioon, selle tähtsus inimkonnale Tsivilisatsioonide tekkimine

3.Lähis-Ida riikide ja rahvaste üldiseloomustus 10 tundi Üldülevaade Egiptuse/Mesopotaamia looduslikest tingimustest ja ajaloost Egiptuse/Mesopotaamia riik ja ühiskond, usk, kiri ja teadusalased teadmised, igapäevaelu Foiniikia Iisrael, juudid, monoteismi teke

Arvestustöö (Esiaeg, Vanad-Idamaad) 4.Vana Kreeka 10 tundi

Kreeta-Mükeene periood Tume ajajärk, arhailine ajajärk – linnriikide teke ja õitseng Klassikaline ajajärk Riik ja ühiskond – Ateena ja Sparta Eluolu ja perekond Kreekas Kreeka mütoloogia ja usk, kultuur Hellenismiperiood

Arvestustöö (Vana Kreeka) 5.Vana Rooma 9 tundi

Rooma ajaloo periodiseering. Kuningate aeg Rooma vabariiklik riigikorraldus Rooma tõus suurriigiks Kodusõjad. Varane keisririik Hiline keisririik Rooma ühiskond ja eluolu, kultuur, usk Kristluse teke

Arvestustöö (Vana Rooma)

308

6.Kokkuvõtev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng ning tööalane karjäär ja selle kujundamine Õpetamisel saab tugineda geograafias, kirjanduses, ladina keeles, usundiloos ning kunstis omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane:

• tunneb antropogeenesi põhietappe ja esiaja ühiskonda • oskab iseloomustada tsivilisatsioonide teket ja arengut • tunneb religiooni kujunemislugu • tunneb kõige varasemaid kirjasüsteeme • tunneb vanaaja ajaloolist kaarti • oskab iseloomustada linnriiki, demokraatia ja aristokraatia kujunemist Kreekas • teab filosoofia ja teaduse tekkimise lugu • oskab iseloomustada hellenistlikku ühiskonda ja kultuuri • teab Rooma vabariigi ja keisririigi ning sõjaväe korraldust • teab ristiusu tekkelugu • oskab iseloomustada eluolu vanaajal

Kasutatav õppekirjandus M. Kõiv. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur I – Vanaaeg. Avita. K. Lippus. 2002. Ajaloo konspekt gümnaasiumile I. Avita. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001.Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele II kursus 35 tundi Keskaeg. Varauusaeg Õppesisu 1.Sissejuhatus kursusesse. Keskaja periodiseering, sisu 1 tund 2.Varakeskaeg 12 tundi

Suur rahvaste rändamine. Barbarite kuningriigid Frangi riigi teke, Karl Suur ja Frangi riik Feodalismi kujunemine. Läänikorraldus Ristiusk, kirik, kultuur Viikingid Araablased, islami usu teke, araabia kultuur ja eluolu

Arvestustöö (Varakeskaeg) 3.Kõrgkeskaeg 11 tundi

Põllumajandus ja agraarsuhted. Riigi arengujärgud Paavstivõim, vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud Feodaaltsivilisatsiooni laienemine itta ja edelasse, ristisõjad

309

Aadel. Rüütlikultuur Linnade teke, linnakultuur, käsitöö ja kaubandus linnas Keskaja haridus ja teadus

Arvestustöö (Kõrgkeskaeg) 4.Varauusaeg 9 tundi

Varakapitalistlike suhete teke Humanism ja renessanss Maadeavastuste eeldused, põhjused. Portugali maadeavastused, Hispaania maadeavastused. Maadeavastuste tagajärjed Euroopa enne reformatsiooni, katoliku kiriku kriis Reformatsioon Saksamaal, Šveitsis, Inglismaal Prantsusmaa ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu

Arvestustöö (Varauusaeg) 5.Kokkuvõtev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda geograafias, kirjanduses, usundiloos ning kunstis omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane:

• tunneb keskaja periodiseeringut • tunneb keskajal valitsenud majandussuhteid • oskab iseloomustada keskaja kirikut, kultuuri ja usundit • oskab iseloomustada araabia kultuuri ja usundit • teab linnade tekkimise põhjusi ja tunneb linnaühiskonna funktsioneerimist • oskab iseloomustada riigi arengujärke • omab ettekujutust keskaja inimese maailmapildist • teab ristisõdade eesmärke ja tulemusi • teab maadeavastuste eeldusi, põhjusi ja tulemusi ja oskab näidata kaardil

põhisuundi • teab renessanssi, reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõistet ja tähendust • oskab kirjeldada feodaalide, talurahva ja linnakodanike eluolu

Kasutatav õppekirjandus M. Kõiv.M. Laur. 2007. Inimene, ühiskond, kultuur II – Keskaeg. Avita. K. Lippus. 2003. Ajaloo konspekt gümnaasiumile II. Avita. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele

310

III kursus 35 tundi Uusaeg Õppesisu 1.Sissejuhatus kursusesse 1 tund 2.Absolutismiajastu 11 tundi

Absolutismi üldiseloomustus, Prantsuse kuningriik kui absolutismi mudel Valgustus, valgustatud absolutism Parlamentarism Inglismaal Uue ühiskonnakorralduse tekkimine USA näitel Rahvusvahelised suhted XVII-XVIII sajandil Kultuur ja elu-olu

Arvestustöö (Maailm „vana korra” ajal) 3.Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastu 10 tundi

Ühiskonna ja riikluse areng Prantsusmaal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Religiooniprobleemid Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Kultuur Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Ühiskonna ja riikluse areng Napoleoni ajal Napoleoni sõdade ajastu ja mõjud Euroopas Viini kongress

Arvestustöö (Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastu) 4.Industriaalühiskond 11 tundi

XIX sajandi üldiseloomustus Industriaalühiskonna kujunemine, kapitalistlik ühiskond ja kodanlik elulaad Imperialism Rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke Poliitilised ideoloogiad ja majandusõpetused Rahvusvahelised suhted 1815-1900 Kultuuri areng

Arvestustöö (Industriaalühiskond) 5.Kokkuvõtev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist turvalisus ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda geograafias, kirjanduses, usundiloos ning kunstis omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane:

• tunneb mõisteid: absolutism, valgustus, seisuslikud esinduskogud, revolutsioon,

• kontrrevolutsioon, reform, reaktsioon, kapitalism, kolonialism, monopol, majanduskriis, urbaniseerumine

• suudab iseloomustada hilisefeodaalset ja kapitalistlikku ühiskonda • teab XVII-XIX sajandi poliitilise ajaloo tähtsamaid sündmusi ja rahvusvahelisi

lepinguid • mõistab Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsust • oskab selgitada rahvusliku liikumise olemust • oskab iseloomustada tähtsamaid poliitilisi õpetusi ja majandusteooriaid

Kasutatav õppekirjandus Inimene, ühiskond, kultuur III – Uusaeg. Koostaja H. Piirimäe. 2001. Koolibri.

311

K. Lippus. 2003. Ajaloo konspekt gümnaasiumile. Avita. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele IV kursus 35 tundi Eesti ajalugu muinasajast kuni 1629 Õppesisu 1. Sissejuhatus. Periodiseering. Allikad 1 tund 2.Muinasaeg 13 tundi

Mesoliitikum , neoliitikum Pronksiaeg. Varane rauaaeg, vanem e Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg Noorem rauaaeg - elatusalad, ühiskondlik korraldus, suhted naabritega. Muinasusund. Ristiusu levik Muistne vabadusvõitlus

Arvestustöö (Muinasaeg) 3.Vana- Liivimaa 16 tundi

Maa jagamine, halduslik jaotus Võõrvõimud ja põlisrahvas. Jüriöö ülestõus Läänikorra kujunemine Põllumajandus XIII-XIV sajandi I poolel Põllumajandus XIV-XVI sajandil Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted Linnade teke, kaubandus, käsitöö Vana-Liivimaa linnades Katoliku kirik ja reformatsioon Kultuur Vanal-Liivimaal Liivi sõda

Arvestustöö (Vana-Liivimaa) 4.Kolme kuninga aeg 3 tundi

Poola aeg Eestis Taani aeg ja varane Rootsi aeg Eestis

5.Kokkuvõttev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist keskkond ja säästev areng ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda usundiloos, kirjanduses ning kunstis omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• tunneb muinasaja põhiperioode • oskab iseloomustada tähtsamaid muinasaja kultuure Eestis • oskab iseloomustada Eesti ühiskonda muinasaja lõpul • oskab analüüsida ristisõdade põhjusi Baltikumis • tunneb muistse vabadusvõitluse üldist käiku

312

• suudab analüüsida eestlaste allajäämise põhjusi • tunneb Vana-Liivimaa poliitilist korraldust • teab Jüriöö ülestõusu tähtsust • suudab iseloomustada keskaja ühiskonda Eestis • tunneb keskaja Eesti linnade eluolu • mõistab reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule • suudab analüüsida Liivi sõja eellugu ja tulemusi • teab, kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal

Kasutatav õppekirjandus M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. 2005. Eesti ajalugu I. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu I. Töövihik gümnaasiumile Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele V kursus 35 tundi Eesti ajalugu 1629-1914 Õppesisu 1.Rootsi aeg 9 tundi

Eesti ala minek Rootsi võimu alla halduskorraldus, rahvastik, aadliomavalitsus, kohtukorraldus Mõisamajandus, talurahvas, reduktsioon Linnad, käsitöö kaubandus Kirik, haridus, kirjasõna Põhjasõda

Arvestustöö (Rootsi aeg Eestis) 2.XVIII sajand ja XIX sajandi talurahvareformid 14 tundi

Olukord peale Põhjasõda, balti erikord Põllumajandus, talurahva olukord XVIII sajandi I poolel Agraarümberkorralduste algus ja asehaldusaeg Luteri kirik, hernhuutlus, pietism, ratsionalism. Koolikorraldus ja kirjasõna XVIII sajandil Eesti ühiskond XIX sajandi algul, XIX sajandi alguse reformid Pärisorjuse kaotamine. Talurahvas peale pärisorjuse kaotamist Talurahvarahutused 1840.ndatel aastatel Eesti ühiskond XIX sajandi keskel Kultuur XIX I poolel

Arvestustöö (XVIII sajand ja XIX sajandi talurahvareformid) 3.Rahvusliku liikumise ajastu 10 tundi

Rahvuslik liikumine Venestusaeg, Eesti ühiskond venestusajal Majanduse areng XIX/XX vahetusel Eesti ühiskond XIX/XX vahetusel 1905 aasta revolutsioon

313

Eesti ühiskond 1905. aasta revolutsiooni ajal I maailmasõja mõju

Arvestustöö (rahvuslik liikumine) 4.Kokkuvõttev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist turvalisus ning infotehnoloogia ja meediaõpetus Õpetamisel saab tugineda usundiloos, kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab iseloomustada Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal • oskab iseloomustada Eesti talurahva olukorda Rootsi ajal • mõistab Rootsi aja tähtsust kultuuri arengule • tunneb Põhjasõja eellugu ja tulemusi • teab, milles seisnes Balti erikord • oskab iseloomustada Venemaa poliitikat Eesti- ja Liivimaal • teab, kuidas muutus talurahva olukord Vene ajal • oskab iseloomustada põhilisi suundumusi vaimuelus: pietism, valgustus,

estofiilid • mõistab ärkamisaja tähendust Eesti ajaloos • teab rahvusliku liikumise peamisi ettevõtmisi, keskusi ja juhte • oskab iseloomustada muutusi majanduselus XIX sajandil • tunneb Eesti ajaloo arengutendentse XX sajandi algul

Kasutatav õppekirjandus M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent. 2005. Eesti ajalugu I. Avita. A. Pajur, T. Tannberg. 2006. Eesti ajalugu II. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu I. Töövihik gümnaasiumile E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu II. Töövihik gümnaasiumile Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VI kursus 35 tundi sotsiaalharu Maailm 1900-1939 Õppesisu 1.Maailm XX sajandi algul 7 tundi

Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete üldiseloomustus XX sajandi algul Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa Kultuur, elu-olu

314

Arvestustöö (1900-1914) 2.I maailmasõda, Pariisi rahukonverents 8 tundi

Põhjused, eellugu, sõdivad pooled, rinded Olulisemad sündmused I maailmasõja rinnetel Revolutsioon Venemaal I maailmasõjaaegne elu-olu Pariisi rahukonverents

Arvestustöö (I maailmasõda ja Versailles` süsteem) 3.Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel 12 tundi

Majanduse areng Demokraatiate ja diktatuuride üldiseloomustus Demokraatia USA, Inglismaa, Prantsusmaa näitel Diktatuurid Saksamaa, Itaalia ja Venemaa/NSVL näitel Rahvusvahelised suhted 1920.ndatel ja1930.ndatel aastatel Kultuur ja elu-olu kahe maailmasõja vahel

Arvestustöö (Demokraatiad ja diktatuurid) 4.Eesti Vabariik 1918-1939 7 tundi

Eesti iseseisvumine. Eesti Vabadussõda. Majanduslik ja sisepoliitiline areng. Välispoliitika. Kultuur

Arvestustöö (Eesti Vabariik) 5.Kokkuvõttev kordamine 1 tund Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus ning turvalisus Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• tunneb riikide sisepoliitilisi ja majanduslikke arengutendentse XX sajandi algul

• oskab iseloomustada rahvusvahelisi suhteid I MS eel • tunneb I MS eellugu • tunneb üldjoontes I MS käiku ja tulemusi • oskab iseloomustada 1917 aasta sündmusi Venemaal • oskab iseloomustada Eesti arengut autonoomiast omariikluseni • tunneb Eesti Vabadussõja sündmustikku • oskab analüüsida muutusi maailma poliitilisel kaardil peale IMS • oskab analüüsida rahvusvahelisi suhteid ja majanduslikku arengut

maailmasõdade vahel • oskab analüüsida demokraatlikku ja diktaatorlikku ühiskonda • oskab iseloomustada Eesti Vabariigi sisepoliitika, majanduse, välispoliitika ja

kultuuri arengut Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. 2003. Argo M. Laar, L. Vahtre. Lähiajalugu. I osa. 2006. Avita. A. Pajur, T. Tannberg. 2006.Eesti ajalugu II. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu II. Töövihik gümnaasiumile

315

Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Eesti Ajalooõpetajate Selts. Ajalugu ei ole ainult minevik. Minevik ei ole veel ajalugu. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2004. Eesti Ajalooõpetajate Selts. H. Kinder. W. Hilgemann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. 2001. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VII kursus 35 tundi sotsiaalharu Maailm ja Eesti 1939- kaasaeg I Õppesisu 1.II maailmasõda 9 tundi

II maailmasõja eelõhtu. II maailmasõja sõdivad pooled. Murrangulised sündmused sõjas. Eesti 1939-1945

Arvestustöö (II maailmasõda) 2.Külm sõda ja lääneriigid 14 tundi

Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal. Võidurelvastumine. Pingelõdvendus, desarmeerimine. Helsingi protsess. Suhete uus teravnemine (alates Afganistani sõjast) USA, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa (majanduslik ja poliitiline areng)

Kontrolltöö (Külm sõda ja lääneriigid) 3.Sotsialismileer 11 tundi

NSVL pärast Teist maailmasõda (poliitiline ja majanduslik areng.) Sotsialismileeri kujunemine, poliitilise ja majandusliku arengu iseloomulikud jooned, kriisid Eesti NSV majanduslikpoliitilised olud, majandus, kultuurielu

Arvestustöö (Sotsialismileer ja Eesti NSV) 4.Kokkuvõttev kordamine 1tund Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab analüüsida rahvusvahelisi suhteid II maailmasõja eelõhtul • oskab iseloomustada II maailmasõja eellugu, sõjasündmusi ja tulemusi • oskab iseloomustada Eesti ajalugu sõja-aastatel ja analüüsida II maailmasõja

mõju Eesti ajaloole • oskab analüüsida rahvusvahelist olukorda II maailmasõja järel • oskab iseloomustada Lääneriikide arengu põhitendentse

316

• oskab iseloomustada sotsialismileeri arengut • oskab iseloomustada Eesti arengut Nõukogude okupatsiooni all • oskab analüüsida muutusi Euroopa poliitilisel kaardil pärast II maailmasõda

Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. 2003. Lähiajalugu. Argo M. Laar, L. Vahtre. 2006. Lähiajalugu I osa. Avita. M. Laar, L. Vahtre. 2007. Lähiajalugu. II osa. Avita. A. Pajur, T. Tannberg. 2006.Eesti ajalugu II. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu II. Töövihik gümnaasiumile Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Eesti Ajalooõpetajate Selts. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VIII kursus 35 tundi sotsiaalharu Maailm ja Eesti 1939- kaasaeg II Õppesisu 1.Sotsialismileeri lagunemine. Eesti taasiseseisvumine 11 tundi

NSVL ja sotsialismileeri kokkuvarisemine. Eesti taasiseseisvumine Arvestustöö (Sotsialismileeri lagunemine. Eesti taasiseseisvumine) 2.Koloniaalimpeeriumide lagunemine 5 tundi

Rahvaste vabadusliikumine ja koloniaalimpeeriumide lagunemine. Islamimaailm

3.Maailm aastatuhande vahetusel 4 tundi Maailmamajandus ja globaliseerumine. Islamimaailma aktiviseerumine. Muutused mõtteviisis, igapäevaelus ja olmes pärast II maailmasõda. Ees

4.Kordamine riigieksamiks 15 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab analüüsida demokratiseerumisprotsessi Nõukogude Liidus ja sotsialismileeri lagunemist

• oskab analüüsida Eesti taasiseseisvumisprotsessi • oskad analüüsida muutusi Euroopa poliitilisel kaardil pärast sotsialismileeri

kokkuvarisemist

317

• oskab iseloomustada kolmanda maailma arengutendentse • tunneb tähtsamaid suundi maailmamajanduse arengus • mõistab globaalprobleeme • oskab iseloomustada muudatusi teaduse, kultuuri ja olme valdkonnas XX

sajandi II poolel

Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. Argo M. Laar, L. Vahtre. 2007. Lähiajalugu. II osa. Avita. A. Pajur, T. Tannberg. 2006. Eesti ajalugu II. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu II. Töövihik gümnaasiumile H. Kinder. W. Hilgemann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. 2001. Avita. Ajalugu ei ole ainult minevik. Minevik ei ole veel ajalugu. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2004. Eesti Ajalooõpetajate Selts. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VI kursus 35 tundi humanitaarharu Eesti ajalugu 1914-kaasaeg Õppesisu 1.Eesti iseseisvumine 5 tundi

Eesti autonoomia Eesti iseseisvumine Vabadussõda

Arvestustöö (Eesti 1918-20) 2.Eesti Vabariik 1920-39 8 tundi

Majanduslik areng, sisepoliitiline areng, vaikiv ajastu Välispoliitiline areng Kultuur

Arvestustöö (EV 1920-39) 3.Eesti 1939-45 6 tundi Arvestustöö (Eesti II maailmasõja ajal) 4.Nõukogude Eesti 7 tundi

Poliitiline elu Majandus Kultuur

Arvestustöö (Eesti NSV) 5.Eesti taasiseseisvumine 7 tundi Arvestustöö (Eesti taasiseseisvumine) 6.Kokkuvõttev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus ning tööalane karjäär ja selle kujundamine

318

Õpetamisel saab tugineda usundiloos, kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab iseloomustada Eesti arengut autonoomiast omariikluseni • tunneb Vabadussõja sündmustikku • oskab iseloomustada Eesti Vabariigi sisepoliitikat, majandust, välispoliitikat ja

kultuuri arengut • oskab iseloomustada Eesti ajalugu II MS aastatel ja analüüsida II MS mõju

Eesti ajaloole • oskab iseloomustada Eesti arengut Nõukogude okupatsiooni all • oskab analüüsida Eesti taasiseseisvumisprotsessi • oskab iseloomustada kaasaja Eesti Vabariiki

Kasutatav õppekirjandus A. Pajur, T. Tannberg. 2006.Eesti ajalugu II. Avita. E. Maripuu, I. Maripuu. Eesti ajalugu II. Töövihik gümnaasiumile Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Eesti Ajalooõpetajate Selts. Ajalugu ei ole ainult minevik. Minevik ei ole veel ajalugu. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2004. Eesti Ajalooõpetajate Selts. A. Tvauri, A. Kriiska. 2006. Eesti ajaloo atlas. Avita. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VII kursus 35 tundi humanitaarharu Maailm 1900-1939 Õppesisu 1.Maailm XX sajandi algul 9 tundi

Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete üldiseloomustus XX sajandi algul Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa Kultuur, elu-olu

Arvestustöö (1900-1914) 2.I maailmasõda, Pariisi rahukonverents 8 tundi

Põhjused, eellugu, sõdivad pooled, rinded Olulisemad sündmused I maailmasõja rinnetel Revolutsioon Venemaal I maailmasõjaaegne elu-olu Pariisi rahukonverents

Arvestustöö (I maailmasõda ja Versailles` süsteem) 3.Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel 16 tundi

Majanduse areng

319

Demokraatiate ja diktatuuride üldiseloomustus Demokraatia USA, Inglismaa, Prantsusmaa näitel Diktatuurid Saksamaa, Itaalia ja Venemaa/NSVL näitel Rahvusvahelised suhted 1920.ndatel ja1930.ndatel aastatel Kultuur ja elu-olu kahe maailmasõja vahel

Arvestustöö (Demokraatiad ja diktatuurid) 4.Kokkuvõttev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus ning turvalisus Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• tunneb riikide sisepoliitilisi ja majanduslikke arengutendentse XX sajandi algul

• oskab iseloomustada rahvusvahelisi suhteid I MS eel • tunneb I MS eellugu • tunneb üldjoontes I MS käiku ja tulemusi • oskab iseloomustada 1917 aasta sündmusi Venemaal • oskab analüüsida muutusi maailma poliitilisel kaardil peale I MS • oskab analüüsida rahvusvahelisi suhteid ja majanduslikku arengut

maailmasõdade vahel • oskab analüüsida demokraatlikku ja diktaatorlikku ühiskonda

Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. 2003. Lähiajalugu. Argo M. Laar, L. Vahtre. 2006. Lähiajalugu. I osa. Avita. Tagasivaade minevikku – erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. 2000. Eesti Ajalooõpetajate Selts. H. Kinder. W. Hilgemann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. 2001. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele VIII kursus 35 tundi humanitaarharu Maailm 1939-kaasaeg I Õppesisu 1.II maailmasõda 9 tundi

II maailmasõja eelõhtu. II maailmasõja sõdivad pooled. Murrangulised sündmused sõjas. Ülevaade Eesti 1939-1944

Arvestustöö (II maailmasõda) 2.Külm sõda 8 tundi

320

Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal. Võidurelvastumine. Pingelõdvendus, desarmeerimine. Helsingi protsess. Suhete uus teravnemine (alates Afganistani sõjast)

Arvestustöö (külma sõda) 3.Lääneriigid külma sõja ajal 8 tundi

USA, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa majanduslik ja poliitiline areng) Kontrolltöö (Lääneriigid) 4.Sotsialismileer tundi 8 tundi

NSVL pärast Teist maailmasõda (poliitiline ja majanduslik areng. Sotsialismileeri kujunemine, poliitilise ja majandusliku arengu iseloomulikud jooned, kriisid

Arvestustöö (Sotsialismileer) 5.Kokkuvõttev kordamine 2 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab analüüsida rahvusvahelisi suhteid II maailmasõja eelõhtul • oskab iseloomustada II maailmasõja eellugu, sõjasündmusi ja tulemusi • oskab iseloomustada analüüsida II MS mõju Eesti ajaloole • oskab analüüsida rahvusvahelist olukorda II maailmasõja järel • oskab iseloomustada Lääneriikide arengu põhitendentse • oskab iseloomustada sotsialismileeri arengut • oskad analüüsida muutusi Euroopa poliitilisel kaardil pärast II maailmasõda

Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. 2003. Lähiajalugu. Argo M. Laar, L. Vahtre. 2006. Lähiajalugu. I osa. Avita. M. Laar, L. Vahtre. 2007. Lähiajalugu. II osa. Avita. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele IX kursus 35 tundi humanitaarharu Maailm 1939-kaasaeg II Õppesisu 1.Sotsialismileeri lagunemine 7 tundi

NSVL ja sotsialismileeri kokkuvarisemine. Arvestustöö (Sotsialismileeri lagunemine)

321

2.Koloniaalimpeeriumide lagunemine 6 tundi Rahvaste vabadusliikumine ja koloniaalimpeeriumide lagunemine. Islamimaailm

Arvestustöö (Koloniaalimpeeriumide lagunemine) 3.Maailm aastatuhande vahetusel 5 tundi

Maailmamajandus ja globaliseerumine. Islamimaailma aktiviseerumine. Muutused mõtteviisis, igapäevaelus ja olmes pärast II maailmasõda.

Kordamine riigieksamiks 17 tundi Läbivatest teemadest leiavad käsitlemist infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning keskkond ja säästev areng Õpetamisel saab tugineda kirjanduses, kunstis ning geograafias omandatud teadmistele Õpitulemused õpilane

• oskab analüüsida demokratiseerumisprotsessi Nõukogude Liidus ja sotsialismileeri lagunemist

• oskad analüüsida muutusi Euroopa poliitilisel kaardil pärast sotsialismileeri kokkuvarisemist

• oskab iseloomustada kolmanda maailma arengutendentse • tunneb tähtsamaid suundi maailmamajanduse arengus • mõistab globaalprobleeme • oskab iseloomustada muudatusi teaduse, kultuuri ja olme valdkonnas XX

sajandi II poolel Kasutatav õppekirjandus A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. 2003. Lähiajalugu. Argo M. Laar, L. Vahtre. 2007. Lähiajalugu. II osa. Avita. H. Kinder. W. Hilgemann. 2001. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Avita. Ajaloo atlas gümnaasiumile. 2000. Regio. Hindamine Kursuse jooksul sooritatakse arvestustööd. Arvestustöö võib olla nii kontrolltöö kui ka arutluse kujul. Kursuse hinde saamiseks peavad kõik tööd olema sooritatud positiivsele hindele Hindamine Gümnaasiumi ajaloos hinnatakse

• kronoloogia ja faktoloogia tundmist • analüüsi, seoste leidmise ja loomise oskust • hinnangute andmist koos omapoolsete põhjendustega • tööd allikate, kaartide, piltide, skeemide ja statistilise materjaliiga • arutlusoskust

322

Ühiskonnaõpetuse ainekava Gümnaasium Ainemaht Humanitaar /sotsiaalharu: 2 kursust 1 kursus – Nüüdisühiskond, selle valitsemine. Kaasaja ühiskond 2 kursus – Ühiskonna majandamine. Üksikisik ühiskonnas. Kaasaja maailm Aine õppe-eesmärgid gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane

• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi seostada, tunnetab süsteemi • mõistab Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse ning oskab näha

seoseid • oskab end määratleda, suhestades end Eesti ja maailmaga • mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme • tunneb ühiskonna- ja poliitikateaduse terminoloogiat • tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid • oskab teha tööd erinevate allikatega • oskab leida, tõlgendada, üldistada, hinnata, talletada ja edestada ühiskonda

puudutavat teavet • suhtub kriitiliselt massiteabesse • on suuteline osalema diskussioonis • mõistab enda kui ühiskonnaliikme rolli ja valdab vastavaid käitumisoskusi

1 kursus Nüüdisühiskond, selle valitsemine. Kaasaja ühiskond (35 tundi) Õppesisu 1.Sissejuhatus kursusesse (1 tund) 2.Nüüdisühiskond (10 tundi)

nüüdisühiskonna kujunemine heaoluriik, heaoluühiskond siirdeühiskond võim majanduses, riigis, inimsuhetes, selle tunnused ja teostamine avalik ja erasektor riik majandussfäär ühiskonna sotsiaalne struktuur tsiviilkultuur ühiskonna jätkusuutlikkus

3.Ühiskonna valitsemine (12 tundi) demokraatliku valitsemise struktuur ja põhimõtted poliitilised ideoloogiad sotsiaalsed liikumised kaasajal erakonnad valimised: põhimõtted, korraldus peamised valimissüsteemid parlament

323

valitsus riigipea kohtuvõim võimu kontrollmehhanismid kohalik omavalitsus

4.Ühiskonna majandamine (10 tundi) ühiskonna majandusressursid majanduspoliitika üksikisik turumajanduskeskkonnas, tarbijakaitse tööturg majanduse reguleerimine seaduste, maksude rahapoliitika ning turumehhanismide abil makromajandus, inimarengu indeks välismajandus

5.Kokkuvõttev kordamine (2 tundi) Läbivatest teemadest leiab antud kursuses käsitlemist tööalane karjäär ja selle kujundamine Ühiskonnaõpetuse õpetamisel saab toetuda eelkõige ajaloos ning geograafias omandatud teadmistele Kursuse jooksul sooritatakse 2 arvestuslikku tööd, kirjutatakse arutlus ning hinnatakse ka osalust rühmatöödes 2 kursus Ühiskonna majandamine. Üksikisik ühiskonnas. Kaasaja maailm (35 tundi) Õppesisu 1.Sissejuhatus kursusesse (1 tund) 2.Üksikisik ühiskonnas (14 tundi)

üksikisik ühiskonna struktuuris sotsiaalne staatus, sotsiaalne mobiilsus majanduslik aktiivsus ja heaolu ühishüved sotsiaalne turvalisus indiviid ja riik Eesti Vabariigi olulisemad õigusaktid inimõigused kodakondsus kodanikuõigused ja –kohustused riigi- ja kodanikukaitse

3.Kaasaja maailma mitmepalgelisus (9 tundi) maailma mitmekesisus (rassiline, rahvuslik, religioosne) maailma mitmekultuurilisus riikide sotsiaalmajandusliku ja poliitilise arengu erinevused globaalprobleemid globaliseerumine infotehnoloogia mõju maailma arengule

4.Rahvusvahelised suhted (9 tundi) rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid

324

tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid Euroopa integratsioon Euroopa Liit Eesti Vabariigi rahvusvaheline asend

5.Kokkuvõttev kordamine (2 tund) Läbivatest teemadest leiavad antud kursuses käsitlemist keskkond ja säästev areng, turvalisus ja infotehnoloogia Ühiskonnaõpetuse õpetamisel saab toetuda eelkõige ajaloos ning geograafias omandatud teadmistele Kursuse jooksul sooritatakse 2 arvestuslikku tööd, kirjutatakse arutlus ning hinnatakse ka osalust rühmatöödes Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja

• tunneb kaasaja ühiskonna kujunemise põhijooni, kaasaja ühiskonna struktuuri ja korralduspõhimõtteid

• omab ülevaadet kaasaegse majanduse toimemehhanismidest • teab olulisi rahvusvahelisi organisatsioone • oskab iseloomustada riikidevahelise suhtlemise põhimõtteid • oskab iseloomustada kaasaja sotsiaalpoliitilisi süsteeme • oskab iseloomustada kaasaja maailma põhiprobleeme ja arengutendentse • tunneb demokraatia reegleid, inim- ja kodanikuõigusi, Eesti Vabariigi

põhiseadust • oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, kaitsta oma huve

ja õigusi • oskab koguda massimeediast sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet ja seda

kriitiliselt hinnata ning kasutada Kasutatav õppekirjandus Olenko, K. Toots. A. 2005. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumi õpik. Koolibri. Eesti Vabariigi põhiseadus Jooksev ajakirjandus Hindamine Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuses hinnatakse

• terminoloogia, faktoloogia ja põhikontseptsioonide omandamist • suulist ja kirjalikku arutlusoskust • osalemist diskussioonis • tööd erinevate allikate ja üksikjuhtumitega • osalemist projektülesannetes

325

Inimeseõpetuse ainekava Gümnaasium Ainemaht 2 kursust Koosneb psühholoogia üldkursusest ja isiksusepsühholoogia kursusest Aine õppe-eesmärgid:

a) aidata kujundada õpilastel teaduslikku maailmapilti b) tutvustada psühholoogia kui teaduse teoreetilisi saavutusi ja praktilisi

võimalusi c) aidata õpilastel paremini tundma õppida iseennast ja teisi inimesi d) äratada huvi antud ainevaldkonna vastu e) õpetada õpilastel psühholoogiateadmisi rakendama reaalsete ja eluliste

probleemide lahendamisel Õpitulemused: Gümnaasiumi lõpetaja

a) tunneb põhilisi käitumise ja psüühiliste protsesside seaduspärasusi b) teab igapäevases elus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja

kontseptsioone c) mõistab inimestevaheliste erinevuste päritolu ja väärtustab igaühe unikaalsust-

kordumatust d) omandatud teadmised aitavad paremini mõista ja teadvustada nii iseennast kui teisi

e) tunneb olulisemaid psühholoogia meetodeid f) oskab näha oma tegevuse regulatsiooni aluseid g) tunneb inimese vaimse arengu peamisi tegureid Õppesisu I Kursus maht 35 tundi Psühholoogia üldkursus. 1. Psühholoogia aine. Psühholoogia kui teaduse uurimisobjekt, aine määratlemine (erinevad definitsioonid). Piirnemine teiste teadustega. Erinevad psühholoogia harud ja nende sisu. Levinud väärarusaamad psühholoogi rollist, psühholoogia ja psühhiaatria erinevusest. 1 tund 2. Psühholoogia põhilised meetodid. Andmetöötlus. Inimestevahelised erinevused ja nende mõõtmine. Testi täitmine tutvumaks testimeetodiga. 2 tundi 3. Psühholoogia kujunemine teaduseks. Kõrgkultuurid. Vana-Kreeka. Natuurfilosoofid ja püüded seletada inimese hinge. Platon. Aristoteles. Ida ja Lääne psühholoogia erinevus. 1 tund 4. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse teke. Bacon, Descartes,Spinoza. 1 tund 5. Inglise empiristid. Locke.Berkeley. Leibnitz. Prantsuse 18.saj. valgustusfilosoofia. Rousseau. Helvetius. 1 tund 6. Evulutsiooniteooria mõju psühholoogia arengule.Spencer.Darwin. Teadusliku psühholoogia sünd. Wundt ja esimene psühholoogia labor. James ja psühholoogia areng Ameerikas. 1 tund 7. Prantsuse sotsioloogiline koolkond. Durkheim. Levy-Bruhl. Le Bon. Tarde. 1 tund

326

8. 20.sajandi tähtsamad psühholoogia koolkonnad. Biheiviorism. Gestaltpsühholoogia. Psühhoanalüüs. Humanistlik psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia. 1 tund 9. Närvisüsteem. Närviraku ehitus ja tööpõhimõte. Kesk- ja perifeerne närvisüsteem 1 tund 10. Peaaju ehitus. Motoorne, sensoorne ja assotsiatiivne piirkond ajukoores. Ajupoolkerade assümmeetria. 1 tund 11. Psüühika areng ja psüühika tunnused. Psüühika areng loomariigis. Kultuuri osa psüühika arengus. Keel ja teised märgisüsteemid. 3 tundi 12. Teadvus ja erinevad teadvusseisundid. Uni, hüpnoos, meditatsioon, narkootilised ained, ärkvelolek. 1 tund 13.Tunnetusprotsessid. Aisting. Aistingute liigid. Läved. 1 tund 14.Tähelepanu ja taju Äratundmismehhanismid tajus. Illusioonid. 2tundi 15. Keel kui tajumise eriline vorm. 1 tund 16. Mälu. Mälu liigid. Semantilised ja episoodilised mälestused. Kodeerimine. Engramm. Unustamine. 1 tund 17. Õppimine. Tähtsamad õppimise teooriad. 1 tund 18. Mõtlemine. Mõtlemise muutumisest ajaloos. Piaget ja Võgotski. Mõtlemise uurimine. Mõtlemise operatsioonid ja vormid. 1 tund 19. Kujutlus ja fantaasia. 1 tund 20. Motivatsioon. Erinevad motivatsiooniteooriad. 2 tundi 21. Emotsioonid. Erinevad emotsiooniteooriad. 2 tundi 22. Stress ja frustratsioon. 1 tund 23. “Mina-kaitsemehhanismid. 1 tund 24. Temperament ja erinevad temperamendikäsitlused. 1 tund 25. Iseloom ja selle kujunemine. 1 tund 26. Võimed. 1 tund 27. Erinevad võimekustestid, nende analüüs. 2 tundi 28. Psühholoog kui elukutse. Psühholoogia rakendamise võimalused. 1 tund Kursust on võimalik integreerida filosoofiakursusega (psühholoogia kujunemine teaduseks), bioloogiakursusega (kõrgem närvitalitlus ja pärilikkus), füüsikakursusega ( nägemis- ja kuulmisaistingute teke). Õppekava läbivatest teemadest puudutatakse tööalast karjääri ja selle kujunemist iseloomu ja võimete osa juures, samuti psühholoogi kui elukutse ja psühholoogia rakendamise võimaluste teema juures ( testide analüüs). Turvalisuse teema on päevakorras eelkõige tähelepanu ja taju teema juures ning frustratsiooni ja mina-kaitsemehhanismide teemade käsitlemisel. Infotöötluse ja meedia teema saab käsitletud psühholoogia meetodite teema all (erinevad meetodid ja andmatöötlus). Hindamine: Kursus lõpeb suulise hindelise arvestusega. Kasutatav õppekirjandus: Psühholoogia gümnaasiumile õpik. TÜ kirjastus 2002 J.Allik Psühholoogia lihtsusest. J.Allik A.Luuk “Nägemispsühholoogia” J.Huik T.Bachmann “Imetabane taju” A.Lunge “Emotsioonide psühholoogia” D.Evans „ Emotsioon“

327

E.Tulving “ Mälu” P.Tulviste “ Mõtlemise muutumisest ajaloos” H.Eysenck “ Tunne oma võimeid” N.Goleman “Emotsionaalne intelligentsus” II kursus 35 tundi Isiksusepsühholoogia Õpitulemused: kursuse läbinu a) orienteerub tuntumates isiksuseteooriates ja nendega seotud põhimõistetes b) oskab objektiivsemalt analüüsida iseennast ja aru saada teistest c) mõistab inimestevaheliste erinevuste päritolu ja väärtustab igaühe unikaalsust-kordumatust 1. Isiksuse mõiste ja erinevad isiksuse käsitlused. 1 tund 2. Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused. S.Freud. 4 tundi 3. C.G.Jung ja analüütiline psühholoogia. 3 tundi 4. A.Adler ja individuaalne psühholoogia. 1 tund 5. W.Reich. 1 tund 6. Neofreudism. K.Horney. 1 tund 7. E.Fromm ja tema isiksuse käsitlus. 1 tund 8. E.Erikson ja tema isiksuse käsitlus . 2 tundi 9. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers. A.Maslow. 1 tund 10. F.Perls ja gestaltteraapia. 1 tund 11. .E.Berne ja mina - tasandite teooria. 1 tund 12. Isiksuse joonte teooriad. Allport, Cattell, Eysenck. 13. Õppimisel baseeruvad isiksuseteooriad. Skinner, Bandura. 1 tund 14. Isiksustest (valikul) ja selle analüüs. 2 tundi 15. Suure viisiku teooria. Selle tugevused ja nõrkused. 1 tund 16. G.Kelly isiksuse konstruktide teooria. 1 tund 18. Psühhoteraapia eesmärk ja erinevad vormid. 2 tundi 19. Põhilised isiksusestruktuurid F.Riemanni järgi. 1 tund 20. Skisoidne isiksusestruktuur. 2 tundi 21. Depressiivne isiksusestruktuur. 2 tundi 22. Sundustega isiksusestruktuur. 2 tundi 23. Hüsteeriline isiksusestruktuur. 2 tundi Hindamine: Kursus lõpeb suulise hindelise arvestusega, kus vesteldakse erinevate isiksuse käsitluste üle ning kontrollitakse ka iseseisvalt läbitöötatud materjali omandamist. Kasutatav õppekirjandus: A.Adler “Inimesetundmine” C.G.Jung “ Tänapäeva müüt” C.G Jung „ Psühholoogilised tüübid“ C.G.Jung „ Mina ja alateadvus „ C.G.Jung „ Inimene ja tema sümbolid“

328

S.Freud “Inimhinge anatoomia” S.Freud “ Ahistus kultuuris” S.Freud “ Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus” S.Freud “ Igapäevaelu psühhopataloogia” S.Freud „ Unenägude tõlgendamine „ E.Fromm “ Armastuse kunst” E.Fromm “ Omada või olla” A.Kidron „ Isiksus“ F.Riemann “ Hirmu põhivormid” Isiksusepsühholoogia. Koostanud Allik, Realo, Konstabel TÜ 2003

329

Psühholoogia ainekava Gümnaasium Ainemaht 2 kursust Aine õpetamise eesmärgid:

a) aidata kujundada õpilastel teaduslikku maailmapilti b) tutvustada psühholoogia kui teaduse teoreetilisi saavutusi ja praktilisi

võimalusi c) aidata õpilastel paremini tundma õppida iseennast ja teisi inimesi d) äratada huvi antud ainevaldkonna vastu

Õpitulemused: Gümnaasiumi lõpetaja

a) tunneb põhilisi käitumise ja psüühiliste protsesside seaduspärasusi b) teab igapäevases elus kasutusel olevaid psühholoogiaga seotud mõisteid ja

kontseptsioone c) mõistab inimestevaheliste erinevuste päritolu ja väärtustab igaühe unikaalsust-

kordumatust d) omandatud teadmised aitavad paremini mõista ja teadvustada nii iseennast kui teisi

Aine sisu I Kursus maht 35 tundi Psühholoogia üldkursus. 1. Psühholoogia aine. Psühholoogia kui teaduse uurimisobjekt, aine määratlemine (erinevad definitsioonid). Piirnemine teiste teadustega. Erinevad psühholoogia harud ja nende sisu. Levinud väärarusaamad psühholoogi rollist, psühholoogia ja psühhiaatria erinevusest. 1 tund 2. Psühholoogia põhilised meetodid. Andmetöötlus. Testi täitmine tutvumaks testimeetodiga. 2 tundi 3. Psühholoogia kujunemine teaduseks. Kõrgkultuurid. Vana-Kreeka. Natuurfilosoofid ja püüded seletada inimese hinge. Platon. Aristoteles. Ida ja Lääne psühholoogia erinevus. 1 tund 4. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse teke. Bacon, Descartes,Spinoza. 1 tund 5. Inglise empiristid. Locke.Berkeley. Leibnitz. Prantsuse 18.saj. valgustusfilosoofia. Rousseau. Helvetius. 1 tund 6. Evulutsiooniteooria mõju psühholoogia arengule.Spencer.Darwin. Teadusliku psühholoogia sünd. Wundt ja esimene psühholoogia labor. James ja psühholoogia areng Ameerikas. 1 tund 7. Prantsuse sotsioloogiline koolkond. Durkheim. Levy-Bruhl. Le Bon. Tarde. 1 tund 8. 20.sajandi tähtsamad psühholoogia koolkonnad. Biheiviorism. Gestaltpsühholoogia. Psühhoanalüüs. Humanistlik psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia. 2 tundi 9. Närvisüsteem. Närviraku ehitus ja tööpõhimõte. Kesk- ja perifeerne närvisüsteem 1 tund 10. Peaju ehitus. Motoorne, sensoorne ja assotsiatiivne piirkond ajukoores.

330

Ajupoolkerade assümmeetria. 1 tund 11. Psüühika areng ja psüühika tunnused. 1 tund 12. Teadvus ja erinevad teadvusseisundid. Uni, hüpnoos, meditatsioon, narkootilised ained, ärkvelolek. 2 tundi 13.Tunnetusprotsessid. Aisting. Aistingute liigid. Läved. 1 tund 14.Tähelepanu ja taju Äratundmismehhanismid tajus. Illusioonid. 2tundi 15. Keel kui tajumise eriline vorm. 1 tund 16. Mälu. Mälu liigid. Semantilised ja episoodilised mälestused. Kodeerimine. Engramm. Unustamine. 1 tund 17. Õppimine. Tähtsamad õppimise teooriad. 1 tund 18. Mõtlemine. Mõtlemise muutumisest ajaloos. Piaget ja Võgotski. Mõtlemise uurimine. Mõtlemise operatsioonid ja vormid. 1 tund 19. Kujutlus ja fantaasia. 1 tund 20. Motivatsioon. Erinevad motivatsiooniteooriad. 2 tundi 21. Emotsioonid. Erinevad emotsiooniteooriad. 2 tundi 22. Stress ja frustratsioon. 1 tund 23. “Mina-kaitsemehhanismid. 1 tund 24. Temperament ja erinevad temperamendikäsitlused. 2 tundi 25. Iseloom ja selle kujunemine. 1 tund 26. Võimed. 1 tund 27. Erinevad võimekustestid, nende analüüs. 2 tundi Hindamine: Kursus lõpeb suulise hindelise arvestusega. Õppematerjal: Psühholoogia gümnaasiumile õpik. TÜ kirjastus 2002 J.Allik Psühholoogia lihtsusest. J.Allik A.Luuk “Nägemispsühholoogia” J.Huik T.Bachmann “Imetabane taju” A.Lunge “Emotsioonide psühholoogia” D.Evans „ Emotsioon“ E.Tulving “ Mälu” P.Tulviste “ Mõtlemise muutumisest ajaloos” H.Eysenck “ Tunne oma võimeid” N.Goleman “Emotsionaalne intelligentsus” II kursus 35 tundi Isiksusepsühholoogia 1. Isiksuse mõiste ja erinevad isiksuse käsitlused. 1 tund 2. Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused. S.Freud. 4 tundi 3. C.G.Jung ja analüütiline psühholoogia. 3 tundi 4. A.Adler ja individuaalne psühholoogia. 1 tund 5. W.Reich. 1 tund 6. Neofreudism. K.Horney. 1 tund 7. E.Fromm ja tema isiksuse käsitlus. 1 tund 8. E.Erikson ja tema isiksuse käsitlus . 2 tundi 9. Humanistlik psühholoogia. C.Rogers. A.Maslow. 1 tund

331

10. F.Perls ja gestaltteraapia. 1 tund 11. .E.Berne ja mina - tasandite teooria. 1 tund 12. Isiksuse joonte teooriad. Allport, Cattell, Eysenck. 13. Õppimisel baseeruvad isiksuseteooriad. Skinner, Bandura. 1 tund 14. Isiksustest (valikul) ja selle analüüs. 2 tundi 15. Suure viisiku teooria. Selle tugevused ja nõrkused. 1 tund 16. G.Kelly isiksuse konstruktide teooria. 1 tund 18. Psühhoteraapia eesmärk ja erinevad vormid. 2 tundi 19. Põhilised isiksusestruktuurid F.Riemanni järgi. 1 tund 20. Skisoidne isiksusestruktuur. 2 tundi 21. Depressiivne isiksusestruktuur. 2 tundi 22. Sundustega isiksusestruktuur. 2 tundi 23. Hüsteeriline isiksusestruktuur. 2 tundi Hindamine: Kursus lõpeb suulise hindelise arvestusega, kus vesteldakse erinevate isiksuse käsitluste üle ning kontrollitakse ka iseseisvalt läbitöötatud materjali omandamist. Õppematerjal: A.Adler “Inimesetundmine” C.G.Jung “ Tänapäeva müüt” C.G Jung „ Psühholoogilised tüübid“ C.G.Jung „ Mina ja alateadvus „ C.G.Jung „ Inimene ja tema sümbolid“ S.Freud “Inimhinge anatoomia” S.Freud “ Ahistus kultuuris” S.Freud “ Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus” S.Freud “ Igapäevaelu psühhopataloogia” S.Freud „ Unenägude tõlgendamine „ E.Fromm “ Armastuse kunst” E.Fromm “ Omada või olla” A.Kidron „ Isiksus“ F.Riemann “ Hirmu põhivormid” Isiksusepsühholoogia. Koostanud Allik, Realo, Konstabel TÜ 2003

332

Filosoofia ajaloo ainekava. I. Ainemaht:

4 kursust Secunda astmes – 2 kursust Prima astmes – 2 kursust Õppetöö lõppeb koolieksamiga

II. Õppesisu kursuste kaupa:

I.Kursus: Antiikfilosoofia

Kursuse õppe-eesmärk

Õpilane õpib tundma filosoofia kujunemist, põhilisi koolkondi ja tuntumaid filosoofe antiikajal. Omandab pildi antiikajal väljakujunenud filosoofilistest põhiprobleemidest ja terminoloogiast.

Teema:

1. Sissejuhatus filosoofiasse. Filosoofia aine ja definitsioon. Filosoofilise mõtlemise allikad. Peamised perioodid.

1. Filosoofia klassikaline jaotus (gnoseoloogia, metafüüsika, antropoloogia, eetika, eesteetika).

2. Eelsokraatiline filosoofia kuni sofistideni. Mileetose natuurfilosoofid: Thales, Anaksimandros, Anaksimenes.

3. Pütagoras ja pütaagoralsed. Matemaatika tähtsus filosoofilisele mõtlemisele. 4. Eleaadid: Xenophanes, Parmenides, Zenon Eleast. 5. Herakleitos ja natuurfilosoofid 5 saj. e.Kr. 6. Demorkitose aatomite õpetus. 7. Kreeka filosoofia õitseaeg.

Sofistid: Protagoras ja Gorgias. Sofistika tähtsus kreeka filosoofiale. 8. Sokratese isik ja elu. 9. Sokratese meetod ja õpetus. Mõju. 10. Sokraatikud: Küünikud ja Diogenes. 11. Platoni isik ja elu. Teosed. Ideedeõpetus. Koopamüüt. 12. Platoni õpetus inimesest ja hingest. 13. Platoni õpetus riigist. 14. Ettekanded etteantud teemadel. 15. Platoni koht Euroopa vaimuloos. 16. Aristotelese isik ja elu. Teosed. 17. Aristotelese metafüüsika. Inimesekäsitlus. 18. Aristotelismi koht Euroopa vaimuloos. 19. Ettekanded etteantud teemadel. 20. Hellenistliku ajastu filosoofia. Üldiseloomustus.

Stoikud. Stoitsistlik eetika. Stoitsismi ja kristluse suhe. 21. Ettekanded etteantud teemadel. 22. Epikuurlased.

333

23. Skeptikud. 24. Ettekanded etteantud teemadel. 25. Eklektikud. 26. Uusplatonism ja selle mõju Euroopa vaimuloole. Plotinos. 27. Ettekanded etteantud teemadel. 28. Test 29. Suuline arvestus.

Läbivad teemad: infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng. Integratsioon : Ajalugu ja kirjandus. Õppetegevus Üldülevaated antakse loengu vormis, millele järgneb arutelu või grupitöö. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel ja suulistel ettekannetel. Kursuse jooksul tuleb õpilasel kirjutada vähemalt üks essee ja teha üks lühiettekanne (7 -10 min) etteantud teemal. Õpitulemused Kursuse läbinu

Orienteerub antiikajal väljakujunenud filosoofilistes põhimõistetes. Oskab eristada selle ajastu filosoofilise mõtte arengu erinevaid perioode. Suudab kirjeldada põhilisi antiikaja filosoofilisi koolkondi. Tunneb tuntumate antiikaja filosoofide elu ja loomingut. Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust. Püüab oma seisukohti ka filosoofiliselt argumenteerida.

Kasutatav õppekirjandus Õpikud: Indrek Meos, Antiikfilosoofia. Kolibri, 2000 a. 171 lk I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a. 254 lk E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240 I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282 A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004.a S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk Abimaterjale õppetööks: E.Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Avita, 2003. 303 lk. E.Jakoby, 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tea, 2003. 311 lk. Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Sinisukk 2005.a. B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a. W.Raeper, L.Smith, Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile. Koolibri, 2003 , 2007 lk Künnapas T. Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn: Olion , 1992 Grauberg E., Kivinurk K. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus, 1991 Meos I. Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1998

334

Platon, Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidron. Krition. Pidusöök. Charimdes. Phaidros. Euthyphron. Tartu. Ilmamaa, 2003 Platon, Pidusöök . Sokratese apoloogia. Tallinn 2002

Hindamine Kursus lõppeb arvestuse või arvestusliku kontrolltööga. Hinnatakse eelkõige üldist orienteerumist antiikfilosoofia probleemides ja filosoofilise derminoloogia tundmist. Hindamisel nõutakse koolkondade ja põhimõistete tundmist. 10% hindest annab loengutest osalemine, 15 % essee ja 15% suuline ettekanne, 60 % arvestuse tulemused.

II. Kursus: Keskaja- ja renessanssi filosoofia. Barokiajastu filosoofia. Kursuse õppe-eesmärk: Õpilane õpib tundma filosoofia kujunemist ja põhilisi koolkondi keskajal. Omandab kujutluse keskaegsest maailmapildist, selle pingetest ja arengutest. Eesmärgiks on näidata kesk-aja filosoofia tähtsust kaasaegse euroopaliku mõtlemise kujunemisel ning tegureid, mis viisid renessanssi ja uusaegse filosoofia väljakujunemisele. Õppida tundma barokiajastu filosoofia põhisuundi ja nende mõju Euroopa mõttemaailmale ja teaduse arengule. Näha Valgustuse mõjusid nii positiivses kui kriitilises valguses. Kursuse õppesisu Teema:

1. Keskaja filosoofia perioodid: Patristika ja skolastika. 2. Patristika. 3. Kristliku mõtte kujunemine. Antiikse ja kristliku vaimse hoiaku konflikt. 4. Patristika esindajad ja nende kokkupuuted antiikse filosoofilise mõttega. 5. Augustinuse elu ja teosed. 6. Augustinuse “Pihtimused” ja nende tähtsus filosoofilisele mõttele.

Predestinatsiooni ja tahtevabaduse küsimus. 7. Augustinuse õpetus kahest riigist. 8. Varajane skolastika. 9. Araabia ja juudi filosoofide mõju kesk-aegse filosoofilise mõtte arengule. 10. Universaaliate küsimus. Canterbury Anselm ja realistid. 11. Nominalistid. P.Abälard 12. Kõrgskolastika. 13. Albertus Magnus. Thomas Aquino elu ja looming ja selle tähendus õhtumaise

mõtte arengule. 14. Thomas Aquino Jumala tõestused. Teadmise ja usu vahekord. 15. Hilisskolastika. 16. Duns Scotus ja skotism.Roger Bacon 17. Wilhelm Occam. 18. Saksa müstika: Meister Eckhart. Teised müstiliste suundade esindajad. 19. Renessanss. 20. Eeldused: Leiutused ja avastused, humanism, reformatsioon, sotsiaalsed ja

335

poliitilised muutused. 21. Üleminekuaja mõtlejad. 22. Nicolaus Cusast. Giordano Bruno 23. Grupitöö: Üleminekuaegade filosoofia. 24. Francis Bacon. Teaduste süsteem. 25. Francis Baconi idolate õpetus. 26. Kirjalik töö: Idolad kaasaegses mõtlemises. 27. Suured barokiajastu süsteemid: Ratsionalism ja empirism. 28. R.Descartes elu ja süsteem. 29. R.Descartes “Arutlus meetodist” ja psühhofüsioloogiline dualism 30. Spinoza. J.G.Leibnitz. Monadoloogia ja teodizee küsimus. 31. Inglise empirism ja selle esindajad. 32. J.Locke. 33. G.Berkley 34. D.Hume 35. Suuline arvestus või arvestuslik kontrolltöö

Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng. Integratsioon : ajalugu ja kirjandus. Õppetegevus Üldülevaated antakse loengu vormis. Sellele järgnevad arutelud ja grupitöö. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel ja suulistel ettekannetel. Kursuse jooksul tuleb õpilasel kirjutada vähemalt üks essee. Loengute konspektid on saadaval eletroonilisel kujul. VIKO õppekeskkonnas. Õppekeskonna kasutamine eeldab eelnevat registreerimist ja õpetaja poolset kinnitamist. Õpitulemused Kursuse läbinu

Orienteerub kesk-aja ja renessanssi filosoofia koolkondades. Tunneb barokiajastu põhilisi filosoofilisi suundi, nende esindajaid ja

pühiseisukohti. Oskab kirjeldada selle perioodi põhilisi filosoofilisi probleeme ja nende tähendust

kaasajale. Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust.

Püüab oma seisukohti usu ja teaduse, religiooni ja poliitika küsimustes ka filosoofiliselt argumenteerida.

Kasutatav õppematerjal

I.Meos, Uusaja filosoofia. Koolibri, 1999.a. lk 7 – 41 I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a. Lk254 E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240 A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004 a. I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282

336

E.Jacoby, 50 klassikut. Filosoofid. Tallinn, Tea 2003.a. S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk Abimaterjale õppetööks: G.Eriksson, T.Frängsmyr, Ideedeajaloo põhijooni. AS Atlex, 2007 lk 231 B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a. Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Sinisukk 2005.a. E.Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Tallinn, Avita 2003.a. Tony Lane, Õhtumaa mõtte loojad, Logos 2002 lk 286 T.Künnapas, Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn.Olion, 1992 E.Grauberg, K.Kivinurk, Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn. Valgus, 1991.a. E.Salumaa, Keskaja filosoofia. Tallinn, 1993.a. E.Salumaa, Renessanssiajastu filosoofia. Tallinn 1995.a.

Hindamine Kursus lõppeb arvestuse või arvestusliku kontrolltööga. Hinnatakse eelkõige üldist orienteerumist keskaja, renessanssi ja valgustusaja filosoofia probleemides ja nende tähenduses kaasajale. Hindamisel arvestatakse ka eelmise kursuse materjali tundmist. Hindamisel nõutakse koolkondade ja põhimõistete tundmist. 10 % hindest annab loengutest osalemine, 15 % kirjalik töö, 15 % suuline ettekanne, 60 % arvestusliku kontrolltöö või arvestuse tulemused.

3. Kursus: Uusaja filosoofia Kursuse õppe-eesmärk: Õpilane õpib tundma uusaegse filosoofia põhilisi esindajaid ja koolkondi. Omandab kujutluse uusaegsest maailmapildist, selle pingetest ja arengutest. Eesmärgiks on näidata uusaja filosoofia tähtsust kaasaegse Euroopa kujunemisel ning tegureid, mis on viinud õhtumaise maailmapildi väljakujunemisele. Õpilane peab olema suuteline hindama ratsionaalse mõtlemise ja empiiriliste teaduste positiivset ja negatiivset mõju Euroopa ja maailma arengule.

Kursuse õppesisu Teemad:

1. Valgustus ja selle kriitika. 2. Prantsuse valgustus.

Inglise empirismi mõjud. Entsüklopedistid. Montesquieu, Voltaire 3. J.J.Rousseau ühiskonnakriitika. Valgustuse kriitika algus. 4. J.J. Rousseau pedagoogilised vaated ja nende mõju õhtumaisele inimesekäsitlusele. 5. Suulised ettekanded. 6. Valgustusajastu Saksamaal. I.Kanti elu ja looming. 7. I.Kanti “Puhta mõistuse kriitika”. 8. I.Kanti “Puhta mõistuse kriitika”. 9. Ettekanded. 10. I.Kanti “Praktilise mõistuse kriitika”.

337

11. I.Kanti “Otsustusvõime kriitika” 12. I.Kanti loomingu tähendus uusaegsele mõtlemisele. 13. Kirjalik töö: Iseseisev I.Kanti õpetuse kokkuvõte õpitu põhjal. 14. Ettekanded. 15. Grupitöö: Valgustuse poolt ja vastu. J.J.Rousseaud ja I.Kanti silmas pidades. 16. Ettekanded. 17. Romantika ja saksa idealism.

J.G.Fichte 18. F.W.Schelling 19. G.W.F.Hegel elu ja looming . Dialektiline meetod. 20. G.W.F.Hegeli ajaloofilosoofia. 22. G.H.F.Hegeli mõju filosoofilisele mõtlemisele. 23. 19.sajandi materjalistid.

Positivism. A.Comte 24. J. Bentham ja J.St. Mill 25. Materjalism. L.Feuerbach 26. K.Marx ja marksism. 27. Suulised ettekanded. 28. 19. sajandi irratsionalistid.

S.Kierkegaard. Kaasaegse eksistentsialismi eelkäia. 29. A.Schopenhauer. “Maailm kui tahe ja kujutlus”. 30. F.Nietzsche 31. S.Freud ja psühhoanalüütiliste koolkondade mõju õhtumaisele mõtlemisele. 32. Suulised ettekanded. 33. Test 34. Suuline arvestus või arvestuslik kontrolltöö

Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, turvalisus, keskkond ja säästev areng. Integratsioon teiste ainetega: Ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, füüsika ja keemia. Õppetegevus Üldülevaated antakse loengu vormis, millele järgnevad arutelud või grupitöö. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel ja suulistel ettekannetel loetud raamatute põhjal. Kursuse jooksul tuleb õpilasel kirjutada vähemalt üks essee ja teha üks ettekanne loetud kirjanduse põhjal.. Õpitulemused Kursuse läbinu

Orienteerub valgustusajal väljakujunenud filosoofilistes põhimõistetes. Oskab eristada selle ajastu filosoofilise mõtte arengu erinevaid perioode. Tunneb I.Kanti loomingut ja selle põhilisi seisukohti peamiste teoste ulatuses. Tunneb Hegeli filosoofia struktuuri ja põhiseisukohti. Tunneb teisi uusaja filosoofia esindajaid ja nende pühiseisukohti. Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust. Julgeb oma seisukohti ka filosoofiliselt argumenteerida.

338

Kasutatav õppekirjandus Loengute konspektid on saadaval eletroonilisel kujul. VIKO õppekeskkonnas ja CD plaadil, nii doc kui pp formaadis. Õppekeskonna kasutamine eeldab eelnevat registreerimist ja õpetaja poolset kinnitamist. Õpikud I. Meos, Uusaja filosoofia, Kolibri, 1999. a. 183 lk I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a. 254 lk E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240 E.Jakoby, Filosoofid. 50 klassikut. TEA 2003 a. 311 lk I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282 A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004.a. S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk Abimaterjale õppetööks: G.Eriksson, T.Frängsmyr, Ideedeajaloo põhijooni. AS Atlex, 2007 lk 231 E.Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Avita 2003 a. 3003 lk. B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a. Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Sinisukk 2005 a. Künnapas T. Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn: Olion , 1992 Grauberg E., Kivinurk K. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus, 1991 Meos I. Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1998 Smith L., Raeper W., Pilk ideede maailma. Religiooni ja filosoofia minevik ning tänapäev. Koolibri, 2003 Saarinen E. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 1996. Lisalugemist filosoofia ajaloost. I osa. Antiikfilosoofia. Autor-koostaja Indrek Meos. Tallinn 1994 (II trükk: 1995)

Hindamine Kursus lõppeb suulise arvestuse või arvestusliku kontrolltööga. Hinnatakse eelkõige üldist orienteerumist valgustusaja probleemides ja nende tähenduses kaasajale. Hindamisel arvestatakse eelnevate kursuste materjali tundmist. Hindamisel nõutakse koolkondade ja põhimõistete tundmist. 10 % hindest annab loengutest osalemine, 15 % essee, 15 % suuline ettekanne, 60% arvestuse tulemused.

4. Kursus: Kaasaja filosoofia Kursuse õppe-eesmärk:

Õpilane õpib tundma kaasaja (20. ja 21.saj) filosoofia põhilisi esindajaid ja koolkondi. Omandab kujutluse kaasaegsest maailmapildist, selle pingetest ja arengutest. Eesmärgiks on näidata kaasaja filosoofilise maailmapildi kujunemist ja selle piire. Õpilane peab olema suuteline analüüsima postmodernistliku maailmakäsitluse positiivseid ja negatiivseid jooni.

339

Õpilane orienteerub filosoofia põhiküsimustele antavates vastustes ja püüab neid kasutada oma maailmakäsitluse kujundamisel. Kursuse õppesisu Teema:

1. 20.sajandi filosoofia üldine ülevaade. 2. Ameerika pragmatism.

C.S.Peirce 3. W.James ja J.Dewey 4. H.Bergsoni elufilosoofia. 5. Ajaloofilosoofia

A.Spengler 6. Teilhard de Chardin ja A.Toynbee 7. W. Dilthey hermeneutika. 8. E.Husserli fenomenoloogia. 9. M.Scheleri väärtusteooria. 10. L.Wittgensteini keelefilosoofia esimene periood. 11. Uuspositivism. Viini koolkond. M.Schlick ja R.Carnap 12. L.Wittgensteini keelefilosoofia teine periood. 13. Postpositivism. T. Kuhni paradigmaõpetus. 14. K.R.Popperi falsifikatsiooniprintsiip. 15. Eksistentsialism.

M.Heiddeger 16. M.Heideggeri “Sein und Zeit”. 17. K.Jaspers 18. Eksistentsialismi mõju kirjandusele ja kunstile. A.Camus ja J.-P.Sartre. 19. Suulised ettekanded. 20. Uusvasakpoolsed. H.Marcuse. 21. Uusparempoolsed. A.Benoist. 22. Keskonnakaitse filosoofilisi aluseid. 23. Postmodernism: J.Derrida, M.Foucault ja R. Rorty. 24. Filosoofia erinevad funktsioonid. 25. Filosoofia põhiküsimused. Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted. 26. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad. 27. Tahtevabadusega seotud teooriad. 28. Filosoofilised teooriad ilu kohta. 29. Test. 30. Arvestuslik kontrolltöö

Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, turvalisus, infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng. Integratsioon : Ajalugu, ühiskonnaõpetus, kirjandus, füüsika. Õppetegevus Üldülevaated antakse loengu vormis, millele järgnevad arutelud või grupitöö.. Oluline koht on iseseisval kirjanduse kasutamisel ja suulistel ettekannetel etteantud teemadel või lektüüri esitlustel. Kursuse jooksul tuleb kirjutada üks essee. Tähtis koht on valmistumine kogu ainet kokkuvõtvaks suuliseks koolieksamiks.

340

Õpitulemused Kursuse läbinu

Orienteerub kaasaja filosoofia põhimõistetes ja koolkondades. Oskab kirjeldada kaasaja filosoofia põhisuundumusi. Tunneb XX sajandi filosoofia tuntumaid esindajaid ja nende seisukohti. Suudab iseseisvalt kasutada filosoofialast kirjandust. Oskab oma seisukohti ka filosoofiliselt argumenteerida. Oskab näha ja kirjeldada ühiskonna uuemate arengute filosoofilist tausta

Kasutatav õppekirjandus: Indrek Meos, Kaasaja filosoofia, Koolibri, 1999. a. 183 lk I.Meos, Filosoofia põhiprobleemid, Koolibri, 1998 a. 254 lk E.Saarinen, Filosoofia. Hermes OÜ, 2007 lk 240 Esa Saarinen, Symposium. Filosoofiaõpik. Avita, 2003. 303 lk. E.Jakoby, 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tea, 2003. 311 lk. I.Meos, Filosoofia sõnaraamat. Koolibri, 2002 lk 282 A ja O Taskuteadmik. Filosoofia. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2004.a. S.Law, Filosoofia. Varrak, 2008 a.352 lk Abimaterjale õppetööks: W.Raeper, L.Smith, Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile. Koolibri, 2003 , 2007 lk Künnapas T. Suured mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost. Tallinn: Olion , 1992 Grauberg E., Kivinurk K. Maailm. Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus, 1991 Meos I. Filosoofia põhiprobleemid. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1998 B. Magee, Filosoofia lugu. Varrak, 2000.a. Peter J.King, Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Sinisukk 2005.a. Loengute konspektid doc ja pp versioonis saadaval interneti aadressil: http://www.oesel.ee/viko/ või CD plaadil. Hindamine Kursus lõppeb arvestusliku kontrolltööga. 10 % kursuse hindest annab loengutest osalemine, essee annab 15 % ja suuline ettekanne 15 %, testi tulemused koos suulise arvestusega 60%.

Filosoofia ajalugu lõppeb suulise koolieksamiga, mis haarab endasse kõigi nelja kursuse materjali

Lisa: Nr.1

Soovitav filosoofiline lektüür ettekannete ja referaatide tegemiseks

Sütevaka Humanitaargümnaasiumis

A.D. 2008

Filsoofia klassikast

341

http://www.oesel.ee/viko/

1. Lucius Annaeus Seneca, Moraalikirjad Luciusele. Ilmamaa. 590 lk. 2. *Platon, Teosed. I , Ilmamaa. 2003 472 lk 3. Aurelius Augustinus, Pihtimused. Logos 1993 a. 374 lk 4. *Blaise Pascal, Mõtted. Logos 1998.a. 542 lk 5. Voltaire, Filosoofiline sõnaraamat, Eesti Raamat 1986 386 lk 6. *Sören Kierkegaard, Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned, Vagabund 1998.a.

286 lk. 7. J-J.Rousseau, Emilie. Olion 1998.a. 262 lk 8. *Jean-Jacques Rousseau, Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid.

Varrak, 1998.a. 207 lk. 9. J.G.Fichte, Inimese määratlus. Eesti Raamat 1988.a. 192 lk 10. B.Russell, Valik esseid. Hortus Litterarum, 1994.a. 294 lk 11. Sigmund Freud, Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi, Vagabund 2000.a.

170 lk. 12. Ludwig Wittgenstein, Loogilis-filosoofiline traktaat. Ilmamaa 1996.a. 214 lk. 13. Leszek kolakoweski, Miniloenguid maksiprobleemidele. Laiuse 2007 lk 322 Filosoofia olemuslikud probleemid

1. *Richard Rorty, Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus, Vagabund 1999.a. 382 lk. 2. Arthur C.Danto, Ühendused maailmaga. Hortus Litterarum 2000.a. 440 lk 3. Ludwig Wittgenstein, Tõsikindlusest. Ilmamaa 2000.a. 156 lk 4. Thomas S.Kuhn, Teadus-revolutsioonide struktuur. Ilmamaa 2003 a. 198 lk. 5. Alan F. Chalmers, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse

olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Ilmamaa 1998.a. 287 lk. 6. Filosoofilise hermeneutika klassikast. F.Schleiermacher, W.Diltey, M.Heidegger,

H-G.Gadamer. Ilmaamaa 1997.a. 343 lk. 7. Hans-Georg Gadamer, Hermeneutika universaalsus. Ilmamaa 2002 lk 499 8. K.Popper, Historismi viletsus, Olion 2000.a. 198 lk 9. Martin Heidegger, Sissejuhatus metafüüsikasse. Ilmamaa, 1999 307 lk 10. *Leszek Kolakowski, Horror metaphysicus. Valgus 2000 151 lk 11. E.M. Ciorian, Lagunemise lühikursus. Vagabund 2002 lk 254 12. Henri Bergson, Loov evolutsioon. Ilmamaa 2005 lk 360 Antropoloogiast ja kultuurifilosoofiast

1. *E.Fridell, Uusaja kultuurilugu. I ja II osa .Kupar, 2002 a. lk 413 2. *Peter Watson, Kohutav ilu. 20.sajandi intellektuaalne ajalugu. Varrak 2004. 950

klk 3. * W.Durant, Ajaloo suurkujud. 2003 a. lk 358 4. Alain de Botton, Filosoofia lohutus. Varrak. 2003 a. 235 lk. 5. Albert Camus, Mässav inimene. Vagabund 1996.a. 445 lk. 6. *Viktor E.Frankl, Mõttetahe, Johannes Esto Ühing, Tartu 2001 263 lk 7. *Ernst Cassirer, Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse,

Ilmamaa ja Ava´tud Eesti Fond 1997 375 lk. 8. *Juri Lotman, Semiosfäärist, Vagabund 1999.a. 412 lk. 9. J. Lotman, Kultuurisemiootika. Olion 1990.a. 408 lk. 10. *Umberto Eco, Reis hüperreaalsusse. Vagabund 1997.a. 362 lk. 11. *Jean Baudrillard, Simulaakrumid ja simulastioon, Kunst 1999.a. 230 lk. 12. *Elias Canetti, Massid ja võim, Vagabund 2000.a. 666 lk.

342

13. *Theodore Zeldin, Inimsuhete ajalugu, Varrak, 2001.a. 642. Lk. 14. Simone de Beauvoir, Teine sugupool. Vagabund 1997.a. 487 lk. 15. *Miquel de Unamuno, Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest. Ilmamaa

1996.a. 378 lk. 16. E.Lukas, Elu mõte. Johannes Esto Ühing, 2000.a. 160 lk 17. Gustav Ränk, Müüt ja ajalugu. Ilmamaa 2000.a. lk 406 lk Lugeda 122 lk. 18. Lauri Vahtre, Suur pettumus. Varrak 2002 a. 217 lk 19. Rolnad Berthes, Mütoloogiad. Varrak 2004 lk 300 Religioonifilosoofiast 1. * W.Raeper, L.Smith, Pilk ideede maailma, Koolibri 2003.a. 207 lk 2. Stanley J.Grenz, R.E.Olson, XX sajandi teoloogia, Logos 2002. 526 lk 3. *James W.Sire, Universumi uksel. XX sajandi maailmavaated, Logos 1997.a. 195

lk 4. Erik Aurelius, Jumala mäng. Eesti Piibliselts, 1999.a. 114 lk. 5. Hugh Ross, Jumal ja kosmos. Logos, 1996.a. 159 lk 6. *Uku Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt, Ilmamaa 1993.a. 474 lk 7. *Uku Masing, Pessimismi põhjendus. Ilmamaa 1995.a. 444 lk 8. *Uku Masing, Meil on lootust. Ilmamaa 1998.a. 411 lk 9. *E.F.Schumacher, Hämmeldunu teejuht. Tea 1993.a. 159 lk 10. Max Weber, Võimu ja religiooni sotsioloogiast. Vagabund 2002.a. 473 lk 11. Sören Kierkegaard, Surmatõbi. Ilmamaa 2006 lk 186 12. Enn Kasak ja Anne Kull, Kuradi tark – Jumala loll. Eesti Päevaleht 2006 lk 203 Ajaloo- ja sotsiaalfilosoofiast 1. *Alexis de Tosqueville, Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast, Hortus

Literarum 1995 407 2. *Ken Wilber, Kõiksuse lühilugu. Valgus 2002. 363 lk 3. Gunnar Eriksson ja Tore Frangsmyr, Ideedeajaloo põhijooni, 2004 lk 232 4. Kaasaegne poliitiline filosoofia, Valik esseid, EYS Veljesto, Tartu 2002 353 lk 5. *Rolf Jensen, Unelmate ühiskond. Fontes 2000.a. 240 lk. 6. F.A.Hayek, Hukutav Upsakus. Olion 1997.a. 243 lk 7. Ilmar Vene, Pahustumine. Ilmamaa 2002 357 lk 8. Karl Jaspers, Aja vaimne situatsioon, Ilmamaa 1997.a. 228 lk. 9. *Samuel P.Huntington, Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maaimakorra

ümberkujunemine. Fontes, 1999.a. 456 lk 10. *Francis Fukuyama, Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine.

Tänapäev 2001.a. 397 lk 11. Francis Fykyyama, Ajaloo lõpp ja viimane inimene. Tänapäev 2002 a. lk 363 12. *Jürgen Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus. Kunst 2001.a. 415 lk 13. A.Toynbee, Uurimus ajaloost. Ilmamaa. 2003 a. lk 960 14. *Alain de Botton, Mure staatuse pärast. Varrak, 2005 270 lk 15. Kalle Lasn, Kultuuri-tõkestus. Ameerika naeruvääristamine. 2005. 201 lk Eetikast 1. *Aristoteles, Nikomachose eetika. Ilmamaa 1996.a. 414 lk. 2. Marcus Tullius Cicero, Kohustustest. Ilmamaa 2007 lk 191

343

3. *A.Schweitzer, Kultuur ja eetika. Eesti Raamat 1984.a. 294 lk 1. Charles Taylor, Autentsuse eetika, Hortus Litterarum. 200o.a. 176 lk. 2. John Stuart Mill, Vabadusest. Hortus Litterarum 1996.a. 222 lk. 3. *Michael Walzer, Sallivusest. Vagabund 1998.a. 171 lk. 4. Iring Fetscher, Sallivus. Loomingu raamatukogu, 1997.a. 37/38 124 lk 5. *Alain de Botton, Filosoofia lohutus. Varrak, 2003 a. 235 lk. Esteetikast

1. T.S. Eliot, Valitud esseid, Hortus litterarum, 1997.a. 458 lk. 2. *Gaston Bachelard, Ruumi poeetika, Vagabund 1999.a. 336 lk. 3. *Isaiah Berlin, Valik esseid. Hortus Literarum, 1998.a. 467 lk. 4. Martin Heidegger, Kunstiteose algupära. Ilmamaa 2002 lk 186 NB! * märgitud on gümnaasiumi astmele sobivam lugemisvara.

344

Muusika ainekava Gümnaasium Ainemaht Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis õpitakse gümnaasiumiastmes muusikaajalugu riikliku õppekava kohustusliku õppeainena kokku kolm kursust a 35 akadeemilist tundi , sellest tertias 1, secundas 1 ja primas 1 kursus. I kursus MUUSIKAAJALUGU 1/3 — VANAAJA, KESKAJA JA RENESSANSIAJASTU MUUSIKA Aine õppe-eesmärgid: täiendada õpilaste ajalooalaseid teadmisi teadmistega muusikalise mõtlemise ja muusikainstrumentide arengust kuni 16.sajandi lõpuni. Muusikaajalugu kui osa üldajaloost vaadeldakse võimalikult paralleelselt teiste ajalugudega (kirjandus, kunst, filosoofia, religioon) ning otsitakse nii kokkulangevusi kui ka ainulaadsusi ajaloosündmuste faabulas. Kursus keskendub Lääne-Euroopa muusikaajaloole. Õppesisu: 1. Õppekava ja nõudmiste üldine tutvustus, tutvumine õpilaste muusikalise taustaga ja põhikooli muusikaõpetuses omandatu ülevaateline testimine (2 tundi). 2. Muusika lätetel — mis on muusika, kust ta pärineb ja kui vana ta on? Muusika primitiivsete rahvaste kultuuris — mida on sealt üle võtnud kunstmuusika? Vanade kultuurrahvaste muusika — piibliviited muusikale ja muusikutele; pillide arheoloogilised leiud ning musitseerimist kujutavad kunstiteosed. Ülevaade Hiina, India ja Egiptuse varasest muusikakultuurist (2 tundi). 3. Vana-Kreeka muusika, selle seosed Lähis-Ida kõrgkultuuridega. Neli ajajärku Vana-Kreeka muusikaajaloos. Kasutatud muusikainstrumendid ja žanrid. Muusika tantsu ja poeesia teenistuses — antiiktragöödiad kui üks võimalikest ooperi eellastest. Kasutatud helisüsteemid, muusika erinevate filosoofide tõlgendustes — Pythagorase, Platoni, Aristotelese ja Aristoxenese muusikaesteetilised seisukohad (3 tundi). 4. Kristluse teke ja Rooma impeeriumi lagunemine — kuidas see peegeldus muusikas. Keskaeg kaunites kunstides ja keskaegse inimese maailmavaade. Gregorius I ja tema osa kirikumuusika korrastamisel. Katoliku jumalateenistus ja kloostrielu korraldus. Gregooriuse laulu üldine esteetika, selle liigid ja esitusviisid. Tropeerimine, liturgiline draama, müsteeriumid. Muusikateooria keskajal — helilaadid, noodikirja areng (3 tundi). 5. Keskaegne ilmalik laul Prantsusmaal ja Saksamaal — trubaduurid, truväärid ja minnesingerid. Rändmuusikud kui rüütlimuusika levitajad. Rüütlilaulude temaatika, kuulsamad laulikud. Ilmaliku muusika erinevad arenguteed. Muusikainstrumendid keskajal (2 tundi). 6. Mitmehäälsuse teke ja areng — erinevad orgaanumiliigid ja gooti motett. Notre-Dame`i koolkond ja modaalrütmika. Muusika gooti ajastu filosoofias ja koolisüsteemis, muusika kui kokkuvõttev ja üldistav teadus (2 tundi). 7. Renessanss, selle üldine esteetika ning ajastut määratlevad inimesed ja nende looming. Madalmaade esiletõus muusikas, Briti saarte mõjud (faux bourdon-tehnika). Ars nova ja trecento. Ars subtilior (2 tundi). 8. Madalmaade muusika 15.-16.sajandil. Burgundia kultuuri tõus ja langus. Viis põlvkonda Madalmaade heliloojaid. Uued stiilid ja žanrid (4 tundi).

345

9. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse šansoon. Itaalia frottola, villanella ja balletto. Madrigali kujunemine. Madrigalkomöödia, soolomadrigal. Meistersingerite kultuur Saksamaal. Inglise ilmalik laul (2 tundi). 10. Hilisrenessansi kirikumuusika. Protestantismist ja protestantlikust muusikast (luteri koraal). Protestantismi äärmuslikud avaldumised (kalvinism, puritanism). Vastureformatsioon, Trento kirikukogu seisukohad muusika suhtes. Rooma koolkond — Palestrina. Veneetsia koolkond (2 tundi 11. Pillid ja pillimuusika 16.sajandil — noodikirja areng, tabulatuurnoodikirja teke. Nooditrüki leiutamine, Muusikainstrumentide areng, uute instrumentide sünd. Seltskonnatantsud ja tantsusüit. Pillikooslused (2 tundi). 12. Kursust kokkuvõttev loeng: tagasivaade õpitule. Kokkuvõte pikemaajalistest muusikalistest arengutest, nende üldistamine (2 t tundi). 13. Arvestusseminar ja suuline arvestus. Kuulamisseminaril tunda ära järgmisi stiile: 1)gregooriuse laul; 2)paralleelorgaanum; 3)kaunistatud orgaanum; 4)Notre-Dame`i koolkond; 5)motett; 6)truväärilaul; 7)minnesang 8)ars nova, 9)varajane madrigal, 10)Madalmaade koolkonna III periood, 11)Madalmaade koolkonna V periood, 12)Rooma koolkond, 12)Veneetsia koolkond, 13)Gesualdo madrigalid, 14)inglise ilmalik laul; 15)prantsuse šansoon. Arvestus võtab kokku kursuse jooksul õpitud materjali, sellest ca 10% moodustab faktide ja oskussõnade tundmine, 40% teema jutustav avamine, 40% püstitatud probleemi lahendamine ja 10% fotomaterjalis orienteerumine Vajadusel võib hinde täpsustamiseks esitada lisaküsimusi (3 tundi). Õpitulemused Kursuse läbinud õpilane • orienteerub muusikaajaloo üldises kulgemises kuni 16.sajandi lõpuni, oskab seda paigutada ühtsesse ruumi üldajalooga ning leida nendevahelisi seoseid • teab erinevatel aegadel käibinud muusikalisi žanreid, muusikateoreetilisi ja filosoofilisi tõekspidamisi ning oskab neid paigutada õigesse konteksti • tunneb passiivselt (eristab kuulamisel) 10.-16.sajandil käibinud muusika-stiile ning oskab anda nende stiilide suulisi portreesid). • tunneb piltide põhjal ära antiikaja, keskaja ning renessansiajastu muusika-instrumendid, oskab lühidalt kirjeldada nende ehitust, tööpõhimõtet ja kõla • tunneb ajastu kontekstis muusikalisi oskussõnu ja oskab selgitada mõisteid • on tolerantne klassikalise muusika suhtes, suudab jälgida ja aru saada süvamuusikateostest ning anda adekvaatset hinnangut kontserdil saadud elamustest Läbivate üldteemadena tutvutakse kursuse käigus muusiku/helilooja ameti tekkimise ja kujunemisega (“Tööalane karjäär”) Kasutatav õppekirjandus 1. Põhiõpik: Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I. Avita, 1998 2. Täiendavaid materjale: Johannes Jürisson.Vanast muusikast. Tallinn, “Valgus” 1965 3.Õpetaja koostatud materjalid (loenguesitlused) Loengutes kasutatavad ja arvestuse kuulamisosas kasutatavad muusikanäited on kokku pandud aineõpetaja poolt Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonna helikandjate põhjal. Hindamine

346

Õpilasi hinnatakse kuuepallisüsteemis vastavalt PSHG-s kehtestatud üldistele hindamisnormidele. Õpilase kokkuvõttev hinne koosneb arvestusseminari ja suulise vastamise kaalutud keskmisest. Arvestusele pääsemise eeltingimuseks on tähtaegselt esitatud retsensioon külastatud süvamuusikakontserdist või muusikateatri etendusest.

347

II kursus MUUSIKAAJALUGU 2/3 — BAROKI- JA KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA Aine õppe-eesmärgid: täiendada õpilaste ajalooalaseid teadmisi teadmistega muusikalise mõtlemise ja muusikainstrumentide arengust aastatel 1700-1827. Muusikaajalugu kui osa üldajaloost vaadeldakse võimalikult paralleelselt teiste aja-lugudega (kirjandus, kunst, filosoofia, religioon) ning otsitakse nii kokkulangevusi kui ka ainulaadsusi ajaloosündmuste faabulas. Kursus keskendub Lääne-Euroopa muusikaajaloole. Õppesisu: 1. Õppekava ja nõudmiste üldine tutvustus. Eelmisel kursusel õpitu ülevaateline kordamine. Barokiajastu üldiseloomustus, ülevaade sel ajal teistes valdkondades toimunust (1 tund). 2. Barokkstiili kujunemine muusikas, uute žanrite teke. Ooperi sünnilugu, žanri arvatavad eelkäijad ja esimesed autorid. Claudio Monteverdi (2 tundi). 3. Vokaalmuusika teised žanrid — kammerlaul, kantaat, oratoorium, passion (2 akadeemilist tundi). 4. Instrumentaalmuusika barokiajastul — viiuli perekonna areng ja uued koosseisud. Sonata da chiesa ja sonata da camera. Concerto grosso versus soolokontsert. Arcangelo Corelli. Antonio Vivaldi, tema “L`Estro Armonico” ja “Aastaajad”. Klahvpillide areng, võrdtempereeritud häälestus. Süit, fuuga (3 tundi). 5. Barokkmuusika arengusuunad Prantsusmaal — balleti sünd, kompositsioonilised eripärad ooperižanris. Jean-Baptiste Lully. Couperin ja 6. Inglise barokk — puritanismi pidurdav mõju üldistele muusikalistele arengutele ja restauratsioon. Geograafiline asend — kas omanäolisuse hoidja või ...? Henry Purcell, tema “Dido ja Aeneas” (1 tund). 7. Barokkmuusika Saksamaal ja tema mõjualas — Orlandus Lassuse mõjud saksa muusikale. Heinrich Schütz kui “saksa muusika isa”. Muusikategevus Hansa liidus, sh Eestis. Muusika koolides, esimesed filharmooniaühingud. Georg Philipp Telemann (2 tundi). 8. Johann Sebastian Bach (3 tundi) 9.Georg Friedrich Händel (2 tundi) 10. Klassitsism, selle üldine esteetika. Uue muusikastiili kujunemine, uued vormid. Sonaat-sümfooniline tsükkel ja sonaat-allegro. Keelpillikvartett. Sümfooniaorkestri kujunemine Mannheimi koolkonnas. Bachi pojad (2 tundi). 11. Ooperi areng 18.sajandi keskel. Christoph Willibald Gluck (2 tundi). 12. Joseph Haydn (2 tundi) 13. Wolfgang Amadeus Mozart (3 tundi) 14. Ludwig van Beethoven (3 tundi) 15. Kokkuvõttev loeng: muusikaliste arengute üldised suunad 17.sajandist 19.sajandi alguseni (1 tund). 16. Arvestusseminar ja suuline arvestus (2 tundi). Kuulamisseminaril tunda ära barokiajastust Monteverdi, Vivaldi, Lully, Charpentier`, Purcelli, Schützi, Bachi ja Händeli teoseid, klassitsismiajastust Haydni, Mozarti ja Beethoveni teoseid. Suuline arvestus võtab kokku kursuse jooksul õpitud materjali, sellest ca 30% moodustab

348

faktide ja oskussõnade tundmine, 20% süntees, 30% analüüs ja 20% oskus asetada muusikaajalugu ühtsesse süsteemi üldajalooga. 17.Iseseisev töö: kontserdiretsensioon. Õpitulemused Kursuse läbinud õpilane • orienteerub muusikaajaloo üldises kulgemises kuni 19.sajandi esimese trimestrini, oskab seda paigutada ühtsesse ruumi üldajalooga ning leida nendevahelisi seoseid • tunneb passiivselt (eristab kuulamisel) baroki- ja klassitsismiajastul käibinud muusikastiile; lisaväärtuseks on vähemalt kolme selle ajastu olulise teose teemade aktiivne valdamine (on suuteline laulma või klaveril ette mängima) • teab erinevatel aegadel käibinud muusikalisi žanreid, muusikateoreetilisi ja filosoofilisi tõekspidamisi ning oskab neid paigutada õigesse konteksti • tunneb piltide põhjal ära baroki- ja klassitsismiajastu muusikainstrumendid, oskab lühidalt kirjeldada nende ehitust, tööpõhimõtet ja kõla • tunneb ajastu kontekstis muusikalisi oskussõnu ja oskab selgitada mõisteid • külastab teadlikult süvamuusikakontserte, suudab jälgida seal esitatavaid teoseid ja anda adekvaatset hinnangut kontserdil saadud elamustest Läbivatest üldteemadest jätkub helilooja/õukonnamuusiku ameti tutvustamine ning uuena lisandub kapellmeistri/dirigendi amet (“Tööalane karjäär”) Kasutatav õppekirjandus 1.Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I. Avita, 1998 2.Aineõpetaja poolt koostatud õppematerjalid-loenguesitlused Loengutes kasutatavad ja arvestuse kuulamisosas kasutatavad muusikanäited on kokku pandud aineõpetaja poolt Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonna fonoteegis olevate helikandjate põhjal. Hindamine Õpilasi hinnatakse kuuepallisüsteemis vastavalt PSHG-s kehtestatud üldistele hindamisnormidele. Õpilase kokkuvõttev hinne koosneb arvestusseminari ja suulise vastamise kaalutud keskmisest. Arvestusele pääsemise eeltingimuseks on tähtaegselt esitatud retsensioon külastatud süvamuusikakontserdist või muusikateatri etendusest.

349

III kursus MUUSIKAAJALUGU 3/3 — ROMANTISMIAJASTU MUUSIKA, NÜÜDISMUUSIKA JA EESTI MUUSIKA Aine õppe-eesmärgid: täiendada õpilaste ajalooalaseid teadmisi teadmistega muusikalise mõtlemise ja muusikainstrumentide arengust alates aastast 1827 kuni tänapäevani. Muusikaajalugu kui osa üldajaloost vaadeldakse võimalikult paralleelselt teiste ajalugudega (kirjandus, kunst, filosoofia, religioon) ning otsitakse nii kokkulangevusi kui ka ainulaadsusi ajaloosündmuste faabulas. Õppesisu: 1. Romantism — stiili ja ajastu üldine iseloomustus, romantism muusikas (1 tund). 2. Romantiline vokaalmuusika. Schubert, Brahms (2 tundi) 3. Romantiline instrumentaalmuusika (virtuooside ajastu) — Mendelssohn, Schumann, Chopin, Paganini (2 tundi). 4. Romantiline klassitsism — Brahms ja Bruckner (2 tundi) 5. Romantiline realism — Wagner ja Verdi. Ooperi areng 19.sajandil (2 tundi). 6. Programmiline muusika ja sümfooniline poeem. Berlioz ja Liszt (2 tundi). 7. Sajandivahetuse hilisromantikud — Mahler, R.Strauss, Reger. Impressionism — Debussy ja Ravel (3 tundi). 8. Uus muusika — Schönberg ja Viini koolkond. Stravinski. Loomesuunad ja tehnikad pärast II maailmasõda. Avangardistid (Cage, Stockhausen jt) (3 tundi). 9. Rahvaste muusika — Põhjamaad ja Ungari. Grieg, Sibelius, Nielsen, Kodaly, Bartok (2 tundi). 10. Rahvaste muusika — slaavlased. Dvorak, Smetana. Venelased: Bortnjanski, Glinka, “Võimas rühm”, Tšaikovski, Rahmaninov. Vene muusikaelu nõukogude võimu all — Prokofjev, Šostakovitš (3 tundi). 11. Eesti muusika — rahvuslik ärkamisaeg. Janis Cimze seminar. Esimesed heliloojad ja laulupeod. Muusikategevus esimesel iseseisvusajal (2 tundi). 12. Eesti muusika — nõukogude võimu haardes. ENSV riiklikud kunstiansamblid, sovjetiseerimine muusikas (2 tundi). 13. Eesti muusika — muusikaelu paguluses (2 tundi) 14. Eesti muusika — taas vabal maal. Eesti muusikaelu tänapäev (2 tundi) 15. Kokkuvõttev loeng (1 tund): muusikaajaloo kui teaduse üldistamine. 16. Arvestusseminar ja suuline arvestus (2 tundi). Kuulamisseminaril tunda ära kursuse jooksul käsitletud heliloojate teoseid ja erinevate ajastute stiile. Arvestus võtab kokku kursuse jooksul õpitud materjali, sellest ca 20% moodustab faktide ja oskussõnade tundmine, 20% süntees, 30% analüüs ja 30% oskus asetada muusikaajalugu ühtsesse süsteemi üldajalooga. 17. Iseseisev töö: kontserdiretsensioon. Õpitulemused Kursuse läbinud õpilane • orienteerub muusikaajaloo üldises kulgemises kuni tänapäevani, oskab seda paigutada ühtsesse ruumi üldajalooga ning leida nendevahelisi seoseid • tunneb passiivselt (eristab kuulamisel) erinevatel ajastutel käibinud muusikastiile ja erinevate rahvaste muusikat

350

• teab erinevatel aegadel käibinud muusikalisi žanreid, muusikateoreetilisi ja filosoofilisi tõekspidamisi ning oskab neid paigutada õigesse konteksti • tunneb piltide põhjal ära kaasaegsed muusikainstrumendid, oskab lühidalt kirjeldada nende ehitust, tööpõhimõtet ja kõla • tunneb muusikalisi põhioskussõnu ja oskab selgitada mõisteid • külastab regulaarselt süvamuusikakontserte, suudab jälgida seal esitatavaid teoseid ja analüüsida kontserdielamusi Läbivatest üldteemadest lõpeb muusiku ameti tutvustamine analüüsiga selle elukutse võimalustest ja ohtudest erinevate ühiskonnakorralduste tingimustes (“Tööalane karjäär”). Tehakse tutvust ka elektronmuusika olemusega, seoses sellega tutvutakse muusikatehnoloogia-alaste saavutustega (“IT ja meedia”) Kasutatav õppekirjandus Igor Garšnek. Õhtumaade muusikalugu III Moonika Topmann jt. Eesti muusikalugu Aineõpetaja koostatud materjalid-loenguesitlused. Loengutes kasutatavad ja arvestuse kuulamisosas kasutatavad muusikanäited on kokku pandud aineõpetaja poolt Pärnu Keskraamatukogu muusikaosakonna fonoteegis olevate helikandjate põhjal. Hindamine Õpilasi hinnatakse kuuepallisüsteemis vastavalt PSHG-s kehtestatud üldistele hindamisnormidele. Õpilase kokkuvõttev hinne koosneb arvestusseminari ja suulise vastamise kaalutud keskmisest. Arvestusele pääsemise eeltingimuseks on tähtaegselt esitatud retsensioon külastatud süvamuusikakontserdist või muusikateatri etendusest. Kolmanda kursuse järel pannakse välja kooliastmehinne, mille kujundamisel arvestatakse lisaks õpitulemuste hindeväärtustele ka õpilase üldist arengut.

351

Kunstiajaloo ainekava Gümnaasium Ainemaht: 3 kursust, sellest I kursus – tertia klass II kursus - secunda klass III kursus – prima klass Aine õpetamise eesmärgid. Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:

1. omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost; 2. õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid; 3. õpib vaatama ja hindama kunstiteoseid, kujundab kunstimaitset; 4. edendab loovust, algatusvõimet, katsetamisjulgust; 5. arendab kujundilist, ruumilist ja abstraktset mõtlemist ning kujutlusvõimet.

I kursus 35 tundi 1. Kunst ja religioon. Kunstiliigid. Vanade idamaade kunst. Mesopotaamia kultuur 3 tundi 2. Egiptuse kultuur, arhitektuur, skulptuur ja maal 3 tundi 3. Kreeka kunst, Egeuse kultuur ja kunst, Kreeka kultuur, ajajärgud, skulptuur, keraamika 6 tundi 4. Rooma kunst, Etruskide kultuur ja kunst, Rooma kunst, ajajärgud, arhitektuur, skulptuur. Maalikunst, Varakristlik kunst 1. – 4. saj. 5 tundi 5. Bütsantsi kunst 6. – 15. saj. Arhitektuur, maalikunst, tarbekunst, mood 3 tundi 6. Vanavene kunst 6. – 14. saj., 16. – 19. saj. Kiievi-Venemaa, Vladimiri- Suzdali, Novgorodi, Moskva vürstiriikide kunst 2 tundi 7. Lääne-Euroopa kunst varajasel Keskajal, Merovingide – aegne kunst 5. – 8. saj. Karolingide – aegne kunst 8. – 10. saj. 2 tundi 8. Rooma kunst 10. – 12. saj. 2 tundi 9. Gooti kunst 12. – 16. saj. Vara-, kõrg- ja hilisgootika Gooti arhitektuur, skulptuur ja maalikunst Eestis 5 tundi 10. Gooti kiri 4 tundi II kursus 35 tundi 1. Renessansskunst. Vara- ja kõrgrenessanss Itaalias, teistes Euroopa maades – Madalmaades ja Saksamaal, Eestis 10 tundi 2. Barokk – kunst, rokokoo 7 tundi 3. Klassitsism ja romantism 18. – 19. saj. Klassitsism Eestis 3 tundi 4. Realism kunstis. 4 tundi 5. Realism Eesti kunstis 10 tundi 6. Teel impressionismi. 1 tund III kursus 35 tundi 1. 20. saj. Kunstikultuur 1 tund 2. Impressionism. Sõltumatu kunsti areng Prantsusmaal.

352

Neoimpressionism 4 tundi 3. Postimpressionism 3 tundi 4. 19. – 20. saj. vahetuse kunstisuunad, sümbolism, rahvusromantism, juugend, juugend Eestis 2 tundi 5. Fovism, futurism, dadaism 2 tundi 6. Kubism 1 tund 7. Ekspressionism 1 tund 8. Abstraktsionism 3 tundi 9.Sürrealism 2 tundi 10. Naivism, op – kunst ja kineetiline kunst, pop – kunst, kehakunst, perfomance, installatsioon, land – art, arvutigraafika, graffiti, laserkunst 5 tundi 11. 20. saj. Eesti kunst, arhitektuur, kunstiharidus, skulptuur, maal, tarbekunst, nüüdiskunst 11 tundi Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:

• teab olulisemaid kunstimõisteid ja oskab neid kasutada kõnes ja kirjas • oskab määratleda visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja

kunstivoole ning teab silmapaistvamaid esindajaid • oskab analüüsida kunstiteoseid väljendusvahendite alusel • tunneb huvi kunstialase loomingu vastu ja oskab hinnata heatasemelist kunsti • tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise ja kaitsmise vastu.

Hindamine: Kursuste hinded kujunevad jooksvate hinnete ja kontrolltööde hinnete alusel.

353

Kehalise kasvatuse ainekava Gümnaasium Ainemaht 6 kursust : Tertia I kursus 35 tundi, II kursus 35 tundi Secunda III kursus 35 tundi, IV kursus 35 tundi Prima I kursus 35 tundi, VI kursus 35 tundi Aine õppe- eesmärgid I – II kursusel

• Kujundada aktiivset eluhoiakut ja tervislikke eluviise • Tutvuda erinevate spordialdega ja nende mõjuga organismile. • Õppida tundma sportliku treeningu põhimõtteid • Tutvuda erinevate spordialade harjutamismeetoditega • Omandada ohutustehnika ja enesekontrolli võtteid. • Tundma õppida erinevaid vahendeid treeningu mitmekesistamiseks. • Leida seoseid kehalise kasvatuse ja teiste ainete vahel.

Aine õppesisu I kursus ( 35 tundi) 12 tundi kergejõustik * 6 tundi jooks (harjutuspaiga valik, harjutamise metoodika, koormused, jooksutempo määramine, pulsi mõõtmine, võistluseelne soojendus, erinevate distsntside läbimine, erinevate teatjooksude läbimine, tõkkejooksuga tutvumine)(vahendid erinevad tähised, erikõrgusel tähised, erinev maastik, jooksurada) * 4 tundi hüpped ( hüppetehnika täiustamine ja kehaliste võimete arendamine, kaugushüpe tulemusele, kõrgushüpe hüppevõime arendamiseks, hoota kaugushüppe test) * 2 tundi heiteid ( palliviske tehnika täiustamine, pallivise tulemusele)( vahendid : erineva raskusega heitepallid, tähised ) * 6 tundi sportmängud (Valitud spordiala tehnika , taktika täiustamine.) - 2 tundi jalgpall(vahendid : jalgpallid , tähised) - 2 tundi pesapall (reket algajatele, pesapallikurikas, tähised) -2 tundi frisbee (erinevad lendavad taldrikud, tähised) * 2 tundi orienteerumist(harjutamismetoodika, raja läbimise metoodika)(Vastava maastiku kaart) * 15 tundi võimlemine - 4 tundi koordinatsiooniharjutuste, hommikvõimlemise komplekside, lühikeste kavade koostamine ja esitamine(vahendid : käsikud, topispallid, hüpitsad.) - 3 tundi jõusaalitreening, harjutamismetoodika, atleetvõimlemine ja selle harjutamismetoodika.(vahendid : erinevad jõumasinad, kangid, hantlid, topispallid, lindid, raskused.) Poisid -3 tundi rööbaspuud(toenghooglemine, sirutus, hoogtõus, õlgadelseis haristest, nurktoengust hooga ette, hoolt mahahüpe pöördega) -3 tundi kang (tireltõus rippest, toengöör, kaarmahahüpe, rippes kätekõverdamise test.) -2 tundi toenghüpped( hark- ja kägarhüpped kasutades kitse või hobust.) Tüdrukud

354

-8 tundi tantsuline võimlemine.(rütmitunde, musikaalsuse, väljenduslikkuse ja loovuse arendamine, liikumisimprovisatsioonid, iseseisev tantsukavade koostamine ja esitamine) II kursus (35 tundi) * 16 tundi sportmängud - 4 tundi korvpall(individuaalse pallikäsitlustehnika täiustamine,takktika, erinevate mänguolukordade lahendamine, ründe ja kaitsetegevus 2:1, 3: 1, 3: 2 olukorras.)(vahendid erinevad korvpallid tähised) -4 tundi võrkpall (kombineeriud ülalt-altsööt, ründesööt, pettelöögid, alt-ülalt palling, pallingu vastuvõtt, ründelöök, mängutaktika.)( võrkpallid, tähised) - 4 tundi sulgpall (reketihoie, löögienergiaks vajalik pööre, individuaalsed harjutused tehnika omandamiseks, erinevad fun- mängud, põhilöögid : serv eestkäelt, tagantkäeserv, tilkpall, clear löök. Mäng lihtsustatud reeglitega.)(vahendid : reketid, nailonpallid) -2 tundi maahoki(hokikepi käsitlemine, söödumäng, petted, ründe-kaitsemängutaktika, ohutusnõuded, reeglid.)(vahendid: saalihokikepid, erinevad pallid ja tähised) -2 tundi jalgpall ( mäng lihtsustatud reeglitega, taktika , erinevate mängijate ülesanded mängus, individuaalne taktika, võistkondlik taktika, ründe-ja kaitsemängutaktika)(vahendid erinevad tähised , jalgpallid) *4 tundi uisutamine (tasakaaluharjutused uiskudel, tõuge ja liuglemine parema ja vasaku jalaga. Liuglemine mõlemal, põhielemetidega tutvumine, hokimängu põhialused, mäng lihtsustatud reeglitega.)( vahendid erinevad täised, hokikepid, pallid, litrid) *2 tundi peotants (aeglane valss, viini valss, samba , rumba põhisammud) * 2 tundi aeroobika ( vastupidavuse arendamine läbi aeroobika põhisammude, lihastreening vahenditega- lindid, hantlid, raskused.) * 6 tundi enesekaitse( hädakaitse, hädaseisund, õigusaktid, konfliktsituatsioonide lahendamine. Vabanemine haardest.Kukkumistehnika, heited. Löögitehnika. Kaitsetehnika. Enesekaitse relvaststud vastase vastu. Enesekaitsekombinatsioonid.) (vahendid võimlemismatid) * 2 tundi kepikõnd (ajalugu, ala põhialused , erinevad kasutatavad tehikad erinevatel maastikel, kepikõnni tähtsus ravikehakultuuris.)(vahendid: õiges mõõdus käimiskepid) *3 tundi kergejõustik ( erinevad enesekontrollivõtted jooksualadel, ühtlases tempos jooks P: 5 km, T: 3 km.) Õpitulemused I-II kursusel

• kujunevad aktiivne eluhoiak ja tervislikud eluviisid • tunda iseseisva treeningu põhimõtteid ja harjutamise metoodikat • osata organiseerida klassisisene turniir meelisspordialal. • osata orienteeruda maastikul • T. osata koostada improviseeritud tantsuline kava ja esitada see kooli

tantsukavade võistlusel. • arvestada ohutusnõuetga erinevatel spordialadel ja teada esmaabi põhialuseid. • teada Eesti paremaid sportlasi, osata leida informatsiooni nende kohta, teada

olulisemat olümpiamängude ajaloost.

Aine õppe-eesmärgid III-IV kursusel :

355

• aktiivse eluhoiaku ja tervislike eluviiside kujundamine • sportliku treeningu põhimõtete tundma õppimine • õppida tundma valitud spordiala harjutamismetoodikat, täiustada tehnikat-

taktikat • vetelpääste põhialuste õppimine (läbida vetepäästekursus) • osata anda esmaabi • osata planeerida kehalisi koormusi • teada enesekontrolli põhimõtteid ja vajalikkust

Aine õppesisu III kursus (35 tundi) 12 tundi kergejõustik * 6 tundi jooks (harjutuspaiga valik, harjutamise metoodika, koormused, jooksutempo määramine, pulsi mõõtmine, võistluseelne soojendus vastavalt distantsile, erinevate ringteatjooksude läbimine, tõkkejooks)(vahendid erinevad tähised, erikõrgusel tähised, erinev maastik, jooksurada) * 4 tundi hüpped ( hüppetehnika täiustamine ja kehaliste võimete arendamine, kaugushüpe tulemusele, kõrgushüpe hüppevõime arendamiseks, hoota kaugushüppe test) * 2 tundi heiteid ( kuulitõuge – ajalugu,tehnika alused, tõuge tulemusele kohalt.) ( vahendid : erineva raskusega kuulid, tähised ) * 6 tundi sportmängud (Valitud spordiala tehnika , taktika täiustamine.) - 2 tundi jalgpall(vahendid : jalgpallid , tähised) - 2 tundi pesapall (reket algajatele, pesapallikurikas, tähised) -2 tundi frisbee (erinevad lendavad taldrikud, tähised) * 2 tundi orienteerumist(harjutamismetoodika, raja läbimise metoodika)(Vastava maastiku kaart) * 15 tundi võimlemine - 4 tundi koordinatsiooniharjutuste, hommikvõimlemise komplekside, lühikeste kavade koostamine ja esitamine(vahendid : käsikud, topispallid, hüpitsad.) - 3 tundi jõusaalitreening, harjutamismetoodika, atleetvõimlemine ja selle harjutamismetoodika.(vahendid : erinevad jõumasinad, kangid, hantlid, topispallid, lindid, raskused.) Poisid -3 tundi rööbaspuud(erinevate elementide kordamine, kava koostamine ja esitamine rööbaspuul) -3 tundi kang (tireltõus rippest, toengöör, kaarmahahüpe,etteantud kava õppimine ja esitamine klassisisesel võistlusel.) -2 tundi toenghüpped( hark- ja kägarhüpped kasutades kitse või hobust.) Tüdrukud -8 tundi tantsuline võimlemine.(rütmitunde, musikaalsuse, väljenduslikkuse ja loovuse arendamine, liikumisimprovisatsioonid, iseseisev tantsukavade koostamine ja esitamine) IV kursus (35 tundi) * 16 tundi sportmängud - 4 tundi korvpall(individuaalse pallikäsitlustehnika täiustamine,takktika, erinevate mänguolukordade lahendamine, ründe ja kaitsetegevus 2:1, 3: 1, 3: 2 olukorras.)(vahendid erinevad korvpallid tähised) -4 tundi võrkpall (kombineeriud harjutused, ründesööt, ülalt palling, pallingu vastuvõtt, ründelöök, mängutaktika.)( võrkpallid, tähised)

356

- 4 tundi sulgpall Üksik-ja paarismängu taktika.reeglid. Mäng reeglitega.Üksikmängu turniir klassisisene.(vahendid : reketid, nailonpallid) -2 tundi maahoki( söödumäng, petted, ründe-kaitsemängutaktika, ohutusnõuded, reeglite kordamine.)(vahendid: saalihokikepid, erinevad pallid ja tähised) -2 tundi saalijalgpall ( mäng reeglitega, taktika , erinevate mängijate ülesanded mängus, individuaalne taktika, võistkondlik taktika, ründe-ja kaitsemängutaktika, kohtuniku tegevus)(vahendid erinevad tähised , jalgpallid) *4 tundi uisutamine (Erinevate iluuisutamisel kasutatavate mõistete tundmine, kohtunikutegevus iluisutamisel, erinevad iluisutamise liigid. Kava koostamine lihtsamatest elemetidest. hokimängu põhialused, mäng lihtsustatud reeglitega.(vahaendid erinevad tähised, hokikepid, pallid, litrid) *2 tundi peotants (aeglane valss, viini valss, samba , rumba põhisammud) *6 tundi vetelpäästekursus (vetepääste põhialused, teoreetiline tutvustus, praktiline õppus mulaazil „Anneke”. Praktiline tund uppuja päästmine vees.) * 4 tundi kepikõnd ( erinevad kasutatavad tehikad erinevatel maastikel, kepikõnni tähtsus ravikehakultuuris, erinevatel maastikel distantside läbimine- liival, metsamaastik, linnatänav.)(vahendid: õiges mõõdus käimiskepid) *3 tundi kergejõustik ( erinevad enesekontrollivõtted jooksualadel, ühtlases tempos jooks P: 5 km, T: 3 km.) Õpitulemused III-IV kursus

• jätkub aktiivse eluhoiaku kujunemine • teada iseseisva harjutamise põhimõtteid, suudab iseseisvalt tegelda valitud

spordialaga. • on läbitud vetelpäästekursuse, saada hakkama esmaabi andmisega. • teada olulisemat rahvusvahelisest spordiliikumisest, eestlaste esinemisest

olümpiamängudel, oskab leida sellelaadst infot. • osata kasutada kehalist treeningut psüühiliste pingete leevendamiseks. Aine õpp- eesmärgid V-VI kursus • omandada aktiivne eluhoiak ja tervislikud eluviisid • kujuneda teadlikuks kehakultuuriharrastajaks • osata kasutada sportliku treeningu põhimõtteid ja valitud spordiala

harjutamismetoodikat. • omandada igapäevaeluks vajalikke oskusi • käsitleda kehakultuuri ja sporti kultuuri osana.

Aine õppesisu V kursus (35 tundi) 12 tundi kergejõustik * 6 tundi jooks (õpitud jooksualade tehnika kinnistamine, harjutamise metoodika, kohtunikutegevus erinevatel jooksualdel,võistluseelse soojenduse läbiviimine kaasõpilastele, klassivõistluse korraldamine (vahendid erinevad tähised, erikõrgusel tähised, erinev maastik, jooksurada) * 4 tundi hüpped ( hüppetehnika täiustamine ja kehaliste võimete arendamine, kaugushüpe tulemusele, kõrgushüpe hüppevõime arendamiseks) * 2 tundi heiteid ( odavise- ajalugu , põhialuste tutvustus..)( vahendid : odad, tähised ) * 6 tundi toreetiliste teadmiste täiendamine (Sportliku treeningu põhimõtted, kehaliste koormuste planeerimine, harjutamise maht ja intensiivsus, kehaliste harjutuste mõju

357

organismile, arstlik kontroll ja enesekontroll, pulsi ja vererõhunäitajad puhkeseisundis, tööl ja taastumisprotsessis.) * 2 tundi orienteerumist(harjutamismetoodika, raja läbimise analüüs)(Vastava maastiku kaart) * 15 tundi võimlemine - 4 tundi akrobaatika ( erinevate põhielementide kordamine, õigeid mõisteid kasutades kava koostamine ja esitamine ( vahendid: võimlemismatid) - 3 tundi üldtreening jõu ja vastupidavuse arendamiseks ( ringtreening erinevate intervallidega)(vahendid :, kangid, hantlid, topispallid, lindid, raskused.) Poisid -3 tundi rööbaspuud(erinevate elementide kordamine, kava koostamine ja esitamine rööbaspuul) -3 tundi kang (erinevate põhielementide kordamine, õigeid mõisteid kasutades kava koostamine ja esitamine klassisisesel võistlusel.) -2 tundi toenghüpped( hark- ja kägarhüpped kasutades kitse või hobust.) Tüdrukud -8 tundi tantsuline võimlemine.(rütmitunde, musikaalsuse, väljenduslikkuse ja loovuse arendamine, liikumisimprovisatsioonid, iseseisev tantsukavade koostamine ja esitamine, tantsukavadevõistluse korraldamine) VI kursus (35 tundi) * 14 tundi sportmängud - 4 tundi korvpall(individuaalse pallikäsitlustehnika täiustamine,mäng reeglitega, klassisese võistluse korraldamine)(vahendid erinevad korvpallid tähised) -4 tundi võrkpall (kombineeriud harjutused, kohtuniku tegevus, erinevate võistlusmängude korraldamine.)( võrkpallid, tähised) - 4 tundi sulgpall Üksik-ja paarismängu taktika.reeglid. Mäng reeglitega. Paarismänguturniir klassisisene.(vahendid : reketid, nailonpallid) - 2 tundi sportmänge – erinevate sportmängude tutvustus. (indiaca, speedminton, bowling, jne.) * 4 tundi suusatamist (suusatamistehnika erinevates maastikutingimustes, vajalikud teadmised iseseisvaks harjutamiseks. Varustus, toitumineja esmaabi suusamatkal.) *4 tundi uisutamine (Erinevate iluuisutamisel kasutatavate mõistete tundmine,erinevad jääspordialad. Kava koostamine lihtsamatest elemetidest. hokimängu põhialused, mäng lihtsustatud reeglitega.(vahaendid erinevad tähised, hokikepid, pallid, litrid) *5 tundi peotants (aeglane valss, viini valss, samba , rumba põhisammud, ettevalmistus abiturientide balliks) * 2 tundi kepikõnd ( erinevad kasutatavad tehikad erinevatel maastikel, kepikõnni tähtsus ravikehakultuuris, erinevatel maastikel distantside läbimine- liival, metsamaastik, linnatänav.)(vahendid: õiges mõõdus käimiskepid) *6 tundi kergejõustik ( erinevad enesekontrollivõtted krgejõustkualdel, võistluste korraldamine klassisiseselt, ühtlases tempos jooks P: 5 km, T: 3 km.)

Õpitulemused V – VI kursusel • teab kehaliste harjutuste mõju organismile • teab iseseisva sportliku treeningu põhimõtteid ja harjutamise metoodikat

valitud spordialadel • teab kehaliste koormuste planeerimist ja lihtsamaid enesekontrolli võimalusi • teab OM ajalugu ja eestlaste esinemisest OM-l

358

• teab spordi arengukäiku ja Eesti paremaid sportlasi • oskab iseseisvalt treenida lemmikspordialal • oskab organiseerida võistlusi, olla kohtunik • analüüsida enda ja kaaslase tegevust ning parandada oma tulemusi • kasutada kehalist tegevust psüühiliste pingete maandamiseks • mängida võistlusmääruste kohaselt üht sportmängu • tantsida valssi • kasutada elementaarseid enesekaitsevõtteid • orienteeruda maastikul • ujuda ja anda esmaabi uppujale , esmaabi traumade ning õnnetusjuhtumite

korral.

Läbivate teemade käsitlemine gümnaasiumis : Keskkond ja säästev areng – Looduse kui sportimisümbruse väärtustamine, oskus liikuda ja sportida ümbritsevat keskkonda kahjustamata. Tööalane karjäär ja selle planeerimine – Hea tervis ja kõrge töövõime kui karjääri alus. Soov pidevalt õppida sooritama uusi kehalisi harjutusi, spordialasid, kujundada sobivat liikumisharrastust. Infotehnoloogia ja meedia – Tervisliku eluviisiga seotud teabe leidmine, analüüsimine ja optimaalsete valikute kujundamine. Turvalisus – Kehalise aktiivsuse kui tervist tugevdava faktori väärtustamine, soov ennast kehaliselt arendada ja oma töövõimet tõsta. Oskus ennetada ja tegutseda ohuolukordades. Integratsioon teiste ainetega. Kehaline kasvatus on tihedalt seotud teiste õppekavva kuuluvate ainetega.Teadmised, mis õpilane on omandanud teistes ainetundides aitavad mõista toreetiliselt ja praktiliselt toimuvat kehalises kasvatuses.Paljud teoreetilised teadmised , mida kehalises omandatakse , on arusaadavamad kui õpilasel on baasteadmised teistest ainetundidest. Ained , millega kehalisel on integratsioon gümnaasiumi astmes: Emakeel – materjalide koostamine, vormistamine, analüüsimine, väljendusoskus.Gümnaasiumi õpilane peab oskama kehakultuuri vaadelda ühe kultuuri valdkonnana. Infotehnoloogia – materjalide otsimine internetis, statistika ja analüüsi koostamine. Geograafia – orienteerumisel kaardi lugemine, kompassi kasutamine, harjutuspaiga valiku. Maastikujooksu planeerimisel, spordiehitiste planeerimine. Ajalugu – spordialade areng ja tähtsus erinevates kultuurides erinevatel ajaloo etappidel. Võõrkeeled – avatud infokeskkond võimaldab hankida erinevaid ja uusi teadmisi mujalt maailmast ja väga hea võõrkeelte oskusega on see võimalik. Paljud spordialade tehnikat-taktikat kirjeldavad väljendid on võetud otsekasutusse võõrkeeltest. Psühholoogia – enesekontroliivõtteid, psüühiliste pingete maandamist läbi kehalise treeningu.

359

Matemaatika ja füüsika. – mõõtmised, statistika, analüüs, enesekontrolli jälgimine kasutades erinevaid tabeleid ja graafikuid. Keemia, bioloogia – treenigul toimuvad protsessid organismis, nende mõju . Koolide-, klasside vahelised projektid : Koolidevaheliste projektide aluseks on augustis valmiv Pärnu linna koolide vaheliste võistluste plaan.(mida korraldab Pärnu Koolispordiliit) Vastavalt võimalustele võetakse osa gümnaasiumi astmes järmistest võistlustest : September pendeteatejooks murdmaajooks Oktoober frisbee jalgpall noormeestele November võrkpall neidudele Detsember korvpall neidudele Jaanuar korvpall noormeestele Veebruar sisekergejõustik Aprill murdmaateatejooks Mai kergejõustik Suurematest koolidevahelistest projektidest on SHG -l veel traditsiooniline KKK kohtumine ( kolme kooli kohtumine ), kus erinevate alade kõrval on oma koht ka võrkpallialasel mõõduvõtmisel kolme kooli vahel. Klasside vahelistest projektidest on kõige pikema-ajalised traditsioonid kooli esimestel päevadel toimuva laagriga , kus kogu kool viiakse linnast välja ja õpilastele korraldatakse erinevaid üritusi. Suur osatähtsus on laagris ka sporditegevusel, kus püütakse võimalikult paljudele tegevust pakkuda läbi erinevate sportmängude ja muude võistluste. ( orienteerumine, köietõmbamine, täpsusvisked jm.) Kümne-aastane traditsioon on ka SHG tantsukavadevõistlusel. Gümnaasiumiastme kehalise tundides antakse võimalus ettevalmistada tantsuline kava , mis laval ette kantakse ja kus parimad saavad võimaluse minna edasi piirkondlikule koolitantsu voorule. Vastavalt võimaluste paranemisele ja õpilaste erinevatele huvidele vastu tulles on toimunud ka erinevad kohtumised sportmängudes. Siin on võimalus õpilastel juba ise olla korraldaja ja läbiviija rollis. ( jalgpallis, korvpallis, võrkpallis, saalihokis) Hindamine Hinnatakse kooliastme ainekavva kuuluvate teadmiste ja oskuste omandamist, õpitu realiseerimist õpilase poolt oma tervisekäitumises sh. individuaalset kehalist arengut ja ensekontrollioskust. Hindamise vormid Teadmiste hindamine – suuline või kirjalik küsitlus, ettekanne, referaat, õpimapi esitlus. Liigutusoskuste hindamine – õpetaja poolt valitud –koostatud kontrollharjutus.

360

Kehalise töövõime hindamine – kehaliste võimete testid ( absoluutse tulemuse kõrval arvestatakse hinnangu andmisel ka õpilase tulemuse arengut) Sportimisaktiivsuse hindamiseks – õpilase aktiivsuse (osavõtt ja kaasatöötamine)fikseerimine kehalise kasvatuse tundides, väljaspool tunde regulaarse treenimise ja võistlustest ning spordiüritustest osavõtu, kaasõpilaste juhendamise , spordiürituste korraldamise fikseerimine.

361

Eetika Tertia (10. klass) Ainemaht: 35 t Õppe-eesmärgid: Õpilane • saab ülevaate eetika olemusest ja tähtsusest ühiskondlikus elus. • mõistab erinevate kultuuride mõju eetikale ja ühiskonna arengule. Kasvatab endas tolerantsust eri kultuuride ja rahvuste käitumise ja tavade suhtes. • omandab uusi impulsse isikliku väärtushinnangute süsteemi kujundamiseks ja arendamiseks. • mõistab üldtunnustatud moraaliprintsiipide tähtsust ja püüab nende alusel kujundada endas vastutustundlikku ellusuhtumist kõige erinevamatesse elu nähtustesse Õppesisu: • Eetika definitsioon. Eetika ja moraal • Eetilise vaatluse kolm tasandit. Kirjalik harjutus • Eetika allikad: ühiskondliku kooselu normid, religioon, kunst, filosoofia • Filosoofilise eetika kujunemine: Sokrates kui “eetika isa” • Eudaimonism – kürenaikute ja epikuurlaste käsitluses, sotsiaalne eudaimonism • Vooruseetika. Platoni ja Aristotelese seisukohad. • Kardinaalvoorused • I. Kanti kohustuseetika. • A. Schopenhauer ja budistliku eetika mõju Euroopas • F. Nietzsche härrasmoraal ja moraali kriis Lääne Euroopas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. • A. Schweitzeri “Aukartus elu ees” • Situatsioonieetika • Armastuseetika • Kümme käsku • Inimõigused, läänelikud väärtused ja eetika • Eetika erinevates kultuurides (konfutsianismis, juutluses ja islamis) võrdlevalt kristlik-euroopalike arusaamadega • Eetiline kriis postmodernistlikul ajastul • Erinevate eluvaldkondade eetilised probleemid – Ülevaade kriitilistest valdkondadest kaasaja ühiskonnas • Eutanaasiaga seotud küsimused • Kas abort on perekonna planeerimise vahend? • Grupitöö: Kas on olemas õiglast sõda? • Ärieetika probleemid: Millised on teenimise, kokkuhoiu ja jagamise eetilised piirid? • Turunduseetika. Eduka turupoliitika eetilised alused • Reklaamieetika • Majanduseetilised probleemid globaliseeruvas maailmas • Juhtimiseetika põhiprobleemid. Juhi omadused: ausus, usaldusväärsus jne. • Eeskujude ja ideaalide roll inimese kõlbelises kujunemises. • Juhitava eetilised omadused: Lojaalsus, konfidentsiaalsus jne • Otsuse langetamise eetilised alused • Organisatsiooni moraalkoodeks

362

Õpitulemused: Õpilane • orienteerub eetika põhimõistetes ja suudab neid kasutada • orienteerub põhilistes eetilistes süsteemides • omab ülevaadet eetikaga seotud probleemidest • oskab oma eetilisi seisukohti argumenteerima • oskab anda hinnangut iseenda ja oma kaaslaste tegevusele Kasutatav õppekirjandus: M. Tuulik, Eetika, moraal, kõlblus, Tallinn 1997 Meos, Valimik teemasid eetikast, 1995 R. Võsu, Evangeelne eetika, Logos 1996 M. Meel, Ärieetika, Külim, 2000 Hindamine Kursus lõppeb kirjaliku arvestusega

363

Sotsioloogia ainekava Aine maht: 1 kursus, 35 tundi Aine õppe- eesmärgid: Sotsioloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane

• saab ülevaate sotsioloogia kui teaduse kujunemisest ning mõistab sotsioloogia kui teaduse olemusest

• tutvub peamiste sotsioloogia teooriatega ja teab tähtsamaid teoreetikuid (August Comte, Karl Marx, Herbert Spencer, Emile Durkheim, Max Weber, Pierre Bourdieau, Michael Fucoult)

• mõistab ühiskonna olemust, selle struktuuri ning seoseid indiviidi kujunemisega, kultuuriga

• saab ülevaate ühiskonna erinevatest institutsioonidest ning nende omavahelistest seostest

• mõistab sotsiaalseid liikumisi ja muutuseid ühiskonnas • oskab kasutada peamisi uurimismeetodeid sotsioloogias • märkab ja oskab analüüsida ümbritseva sotsiaalse elukeskkonna erinevaid

aspekte ning nende mõju üksikindiviidide igapäevasele käitumisele • oskab analüüsida ühiskonna ja indiviidi olemust, suhteid ühiskonna ja indiviidi

vahel • oskab kirjeldada erinevaid sotsiaalseid liikumisi ja ühiskonnas toimuvaid

sotsiaalseid muutusi Õppesisu 1. Sissejuhatus sotsioloogiasse 5 tundi

1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia kujunemine teaduseks. 1.2. Sotsioloogia juured ja klassikalised teooriad, peamised teoreetikud 1.3. Kaasaegne sotsioloogia, uued vaatenurgad

2. Indiviid ja ühiskond 6 tundi 2.1. Mis on ühiskond? Ühiskonda iseloomustavad tegurid 2.2. Kultuur 2.3. Sotsialiseerumine 2.4. Hälbekäitumine 2.5. Seksuaalsus ja tervis

3. Sotsiaalne erinevus ja ebavõrdsus 6 tundi 3.1. Sotsiaalne stratifikatsioon, peamised teooriad

3.1.1. Rassiline, etniline vähemus 3.1.2. Sooline stratifikatsioon 3.1.3. Vanuseline stratifikatsioon

3.2. Sotsiaalne mobiilsus 4. Ühiskonna institutsioonid 7 tundi

4.1. Perekond 4.2. Religioon 4.3. Haridus 4.4. Meditsiin ja tervishoid 4.5. Poliitika ja riik 4.6. Majandus

5. Sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed liikumised 7 tundi 5.1. Sotsiaalsed muutused 5.2. Rahvastik ja rahvastikuprotsessid 5.3. Linnastumine 5.4. Kollektiivne käitumine 5.5. Sotsiaalsed liikumised

364

6. Sotsioloogilised uurimismeetodid 4 tundi 6.1. Erinevad uurimismeetodid 6.2. Uurimisprogrammi koostamine 6.3. Sotsiaalne mõõtmine, peamised valemid 6.4. Andmete kogumine, analüüsimine ja esitamine


• mõistab sotsioloogia kui teaduse olemust, uurimiseesmärke ning –meetodeid. • oskab iseseisvalt lahti mõtestada ühiskonna ja kultuuri olemust, seletada ja

tõlgendada sotsiaalseid institutsioone ning nende mõju üksteisele erinevatest perspektiividest lähtuvalt.

• mõistab sotsiaalsete liikumiste ja muutuste tekkepõhjuseid ja mõju inimeste igapäevasele käitumisele. oskab kasutada peamisi uurimismeetodeid erinevate uurimustööde läbiviimiseks.

Kasutatav õppekirjandus: • Hess, B.B., Markson, E.W., Stein, P.J., 2000, Sotsioloogia. • Giddens, A. Sociology, 2006 • Browne, K. An introduction to sociology, 2005

Hindamine: Kursuse hinne kujuneb arvestuslike hinnete ja lõputöö alusel

365

Politoloogia ainekava Gümnaasium Ainemaht: 12.klass – I kursus (35 tundi) Aine õppe-eesmärgid:

• anda õpilasele teadmisi politoloogia põhimõistetest ja poliitilisest kultuurist • anda õpilasele teadmisi poliitilistest ideoloogiatest ning erakondade seostest

ideoloogiatega • selgitada õpilasele poliitika kujundamise protsessi, selles osalejaid ning nende

omavahelisi suhteid • tutvustada õpilasele peamisi rahvusvaheliste suhete teooriaid ning

rahvusvahelisi organisatsioone • läbi diskussioonide võimaldada õpilasel mõista Eesti sisepoliitikas ning

rahvusvahelistes suhetes toimuvaid sündmusi • kasvatada õpilase huvi riigi ja kohaliku tasandi poliitiliste sündmuste vastu • võimaldada õpilastel kinnistada või parandada arusaamist oma poliitilistest

eelistustest läbi erinevate distsipliinide kõrvutamise • luua õpilasele soodne teadmistepagas, mis võimaldab õpilasel jätkata õpinguid

kõrgkoolis sotsiaalteadustes Õppesisu:

1. Sissejuhatus 1 tund Mida uurib ja millega tegeleb politoloogia? Politoloogia areng. Kas politoloogia on teadus? 2. Sotsialiseerimine ja poliitika keskkond 1 tund Miks inimesed osalevad poliitikas? Inimeste poliitiline käitumine. Poliitiline kultuur. 3. Riik. Riigi tüübid 2 tundi Riigi põhitunnused. Riigi areng ja eesmärgid. Unitaarriigid, föderaalriigid, konföderatsioonid. 4. Rahvus. Kodakondsuspoliitika 1 tund Mõisted rahvas, rahvus, rahvuslus. Kodanikud ja mittekodanikud. 5. Poliitilised režiimid 2 tundi Totalitaarne, autoritaarne ning demokraatlik. Üleminekurežiim. Tingimused režiimi tekkeks ning eksisteerimiseks. 6. Demokraatia 2 tundi Demokraatia mõiste. Antiikdemokraatia. Otsene ja esindusdemokraatia. 7. Valimised 2 tundi Erinevad valimissüsteemid ning üldmõisted. Eestis toimuvad valimised (president, parlament, kohalik omavalitsus, Euroopa Parlament). Eesti parlamendi valimiskord.

366

8. Poliitilised ideoloogiad 3 tundi Mõiste ja ajalooline areng. Liberalism. Konservatism. Sotsialism-kommunism, sotsiaaldemokraatia. Fašism. Natsionalism. Feminism. Rohelised. Ideoloogiad tulevikus. 9. Poliitilised institutsioonid 5 tundi Põhirõhk on Eesti poliitilise süsteemi korraldusel. Parlament – fraktsioonid, komisjonid, juhatus. Valitsus. President ja presidendi valimissüsteem. Õiguskantsleri büroo. Riigikontroll. 10. Eesti kohalik omavalitsus 1 tund Eesti territoriaalne jaotus ja selle kujunemine. Valla- ja linnavalitsus, volikogu. 11. Osalejad poliitilises maailmas 2 tundi Huvigrupid, survegrupid, poliitilised liikumised, parteid. 12. Poliitika kujundamise protsess 3 tundi Poliitilise päevakorra kujunemine, otsuste päevakorda võtmine, poliitika elluviimine, hindamine ja kontroll. 13. Bürokraatia 1 tund Bürokraatia kui administratsioon. Ideaalne bürokraatia (Max Weberi käsitlus). Bürokraatia vajalikkus ning kriitika. 14. Poliitökonoomia 3 tundi Poliitika ja majanduse seosed. Riigi roll majanduse korraldamisel. Turumajandus, käsumajandus, segamajandus. Maksu- ja eelarvepoliitika. 15. Rahvusvahelised suhted 3 tundi Peamised rahvusvaheliste suhete teoreetilised käsitlused: realism, idealism, liberalism. Jõudude tasakaal. Suurriikide rivaalsus. Põhja-Lõuna konflikt. 16. Rahvusvahelised organisatsioonid 3 tundi Rahvusvaheliste organisatsioonide teke ja klassifitseerimine. ÜRO, NATO ja Euroopa Liidu struktuur. Eesti osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides. Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: ajalugu, geograafia, filosoofia Hindamine: kursuse sooritamiseks tuleb kirjutada 4-6 lk analüüsiv essee ning kirjalik vaheeksam (70% ulatuses valikvastused, 30% loetelud ning pikad vastused). Aktiivselt diskussioonis osalevad õpilased saavad lisahindeid. Kursus lõpeb suulise eksamiga. Kõiki komponente hinnatakse eraldi koolis kehtiva hindamissüsteemi alusel. Õpitulemused: Õpilane

• omandab politoloogia põhimõisted

367

• omab teadmisi Eesti poliitiliste institutsioonide tööst • saab aru poliitika kujundamise protsessidest • oskab eristada poliitilisi ideoloogiad ning seostada ideoloogiad Eesti

erakondadega • saab aru poliitika ja majanduse vahel eksisteerivatest seostest • mõistab Eesti ühinemise vajalikkust rahvusvaheliste organisatsioonidega • oskab orienteeruda igapäevase meediast tuleneva poliitilise

informatsiooniga • õpilane suudab sõnastada oma poliitilisi veendumisi ning neid põhjendada • on omandanud vajalikud teadmised edasi õppimaks

politoloogiat/riigiteadust/avalikku haldust ülikoolis

Kasutatav õppekirjandus Põhiallikad: Annus, Taavi 2001. Riigiõigus. Õpik kõrgkoolidele. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS. Danziger, James N. 1991. Understanding the Political World: An Introduction to Political Science. New York: Longman Publishing Group. Hagopian, Mark N. 1993. Režiimid. Liikumised. Ideoloogiad. Võrdlev sissejuhatus poliitikateadustesse. Tallinn: Olion. Peep, Viljar; Kama, Priit 1996. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. Tallinn: Avita. Põhiseadus Lisaks kasutatud materjalid: Almann, Lauri (koostaja) 2002. Valik NATO dokumente. Tallinn. Bertricau, A. (koostaja) 2001. Eesti identiteet ja iseseisvus. Tallinn: Avita. Eesti ühiskonna kihistumine. 2006 Eesti Inimarengu aruanne. Hutington, P. Samuel 1999. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tallinn: OÜ Fontese Kirjastus. Käärik, Henn 1995. Legitiimsus, rahvusriik, kodanikuühiskond. Vikerkaar, nr. 8. Lijphart, Arend 1984. Democracies. New Haven and London,Yale University Press. Meny, Yves 1993. Goverment and Politics in Western Europe Britain, France, Italy, Germany. Oxford: Oxford University Press. .Toomla, Rein 1999. Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Toomla, Rein (toimetaja) 2002. Presidendiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Toots, Anu 2005. Rahvastikuvananemine riskiühiskonnas: uudsed väljakutsed poliitikakujundajatele. Raamatus: Acta Politica nr 2. Viikberg, Jüri (koostaja) 1999. Eesti rahvaste raamat. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Seadused: Kodakondsusseadus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus Presidendi valimise seadus Riigikogu valimise seadus Vabariigi valitsuse seadus

368

Usundiloo ainekava Tertia (10. klass) Ainemaht: 1 kursus – 35 tundi Õppe-eesmärgid: Õpilane • õpib tundma maailmausundeid Õppesisu: 1. Loodusreligioonid 6 tundi • Maagiline mõtlemine • Müütiline mõtlemine •Vägi •Religioossed olendid - hinged, jumalad, deemonid jne •Inimese koht LR – s • 2. Hinduism 7 tundi • Vedade usund – rigveda, brahmana tekstid, upanishadid, suutrad jne. • Hinduismi areng • Vanem Hinduism – Mahabharata, ramajana, jumalad (Vishnu, Lakshimi jt) • Noorem Hinduism – tähtsamad jumalad, Shivaism, Ramanudzha 3. Budism 6 tundi • Buddha elu ja õpetus – neli üllast tõde, Dharmad • Kogudus – klooster, ilmikud • Hinajaana budism • Mahajaana budism 4. Sintoism 5 tundi • Vana šinto • Budistlik šinto • Riigišinto • Šintoistlikud sektid 5. Islam 6 tundi • Tekkekeskkond • Muhamed • Koraan • Kogudus • Usuelu • Ortodokslus • Šiidid • Sunniidid • Islam tänapäeval 6. Judaism 5 tundi • Tekkekeskkond • Mooses

369

• Toora • Usuelu

Kasutatav õppekirjandus: Ernst Damman “Usundiloo alused”, Logos 1995; Mauranen, Maija-Liisa “Leeriõpik nr. 1: Maailma usundid”, Keuruu Otava, 1990; Koraan, Avita, 2007; Piibel, Eesti Piibliselts, 1997; Samuel Lazikin “Kuula, Iisrael!”, Logos 1996 Õpitulemused: Õpilane • tunneb üldiselt maailma tuntumaid usundeid ja nendega seotud mõisteid,

pühakirju, isikuid jms. • mõistab üldiselt religioossuse olemust • suudab omavahel seostada religiooni, kultuuri ja ajalugu • tunneb üldiselt Eestimaa usulist maastikku Hindamine: Kursus lõpeb kirjaliku arvestusega

370


GÜMNAASIUMI VALIKAINED Meediaõpetus Secunda sotsiaal (11. klass) Ainemaht: 1 kursus, kokku 35 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• saab aru massimeedia olemusest, meedia väljendusvahenditest ja mõjust. • mõistab kuidas meedia ühiskonnas toimib, kuidas meedia vahendab ja

peegeldab tegelikkust. Õppesisu: SISSEJUHATUS MEEDIASSE • meedia roll ühiskonnas (maailm) 1 • meedia roll ühiskonnas (Eesti) 1 • ajakirjanduse tööpõhimõtted 1 • uudis ja uudise objektiivsus 2 • juhtlõik ja uudise struktuur 2 • feature ehk olemuslugu 2 • juhtkiri 2 MIKS JA KUIDAS MEEDIAGA SUHELDA • miks massimeediaga suhelda 1 • üldised kommunikatsioonireeglid ajakirjanikega suhtlemiseks 1 • efektiivse kommunikatsiooni põhimõtted 1 • reaktiivsed meediasuhted 2 • proaktiivsed meediasuhted 2 PRAKTILINE OSA • pressiteate, uudisloo, olemusloo ja juhtkirja kirjutamine 2 • nädalane meediakanalites kajastatava jälgimine ja selle analüüs 9 • meediakanalite külastus 6 Õpitulemused: Õpilane • teab meedia olemust • teab ja tunneb erinevate meediajaamade tööpõhimõtteid • oskab eri meediavahendeid kasutada eneseväljenduslikel eesmärkidel. • suudab teha järeldusi kas ja kuidas oma tulevikku meediaga siduda. Hindamine Kursuse hinne kujuneb perioodi lõpus tehtavast arvestusest ja praktiliste tööde (pressiteade, uudislugu, olemuslugu, juhtkiri) hinnetest Kasutatav õppekirjandus: Ajakirjanduse põhižanrid – Priit Pullerits Suhtekorralduse käsiraamat I-II osa – Eesti Suhtekorraldajate Liit – Tallinn: Äripäev K. Kask „Meediaõpetuse õpik gümnaasiumile”

371

Eesti kunst Aine maht 35 t Aine õppe-eesmärgid Õpilane

1. tutvub Eesti kunstiga: maal, skulptuur, graafika 2. saab ülevaate koolkondadest ja rühmitustest 3. omab ülevaadet eesti arhitektuurist 4. saab arendada oma maalimisoskusi

Õppesisu 1. Keskaja kunst 3 t Linnused, linnakindlused, keskaegsed elamud, ühiskondlikud hooned, sakraalarhitektuur 2. Kunst 16.-17. saj 1 t Renessanss ja manerism 3. Kunst 1630-1780 1 t Barokk ja rokokoo 4.Kunst 18. saj. lõpp ja 19. saj. algus 3 t Klassitsism, romantism, realism, baltisaksa kunst 5.19.-20. saj. vahetuse kunst 1 t 6.Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 3 t 7. Eesti kunst stalinismi võimuses 1 t 8. Väliseesti kunst 1 t 9. 60-ndate aastate kunst 2 t Sula ja illusioonid, arhitektuur,uus kunst, avangard „visarid”,SOUP-69 10.Kuldsed 70-ndad 2 t Kunstipoliitika, maal, graafika, tarbekunst, arhitektuur 11.Postmodernism 1980-90 2 t Kümnendi näitusepilt, noortekunst, plakat, perfomance, arhitektuur 12. Eesti kunst 1990-2000 3 t „Virtuaalne Lääs”, videokunst, foto, elektrooniline kunst, neopop, Kursi koolkond, arhitektuur 13.Praktilised tööd 12 tundi Näituse külastamine, arhitektuuri analüüs, kunstitöö Läbivad teemad: tööalane karjäär ja selle kujundamine, infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: muusika, kirjandus, ajalugu Õpitulemused Õpilane

• oskab eristada erinevaid arhitektuuristiile • tunneb eesti tuntumaid kunstnikke ja nende teoseid

Hindamine Kursuse hinne kujuneb referaadi ja praktilise töö (maal) hinnete alusel Kasutatav õppekirjandus

372

S.Helme, J. Kangilaski „Lühike eesti kunsti ajalugu”,1999 KUMU-eesti kunsti püsiekspositsiooniga tutvumine

373

Etikett Aine maht 35 tundi Aine õppe-eesmärgid: Õpilane

• omandab elementaarsed teadmised tänapäevasest käitumisetiketist. • tutvub euroopalikest tavadest tulenevat suhtlemiskultuuri, normide ja

traditsioonidega. • õÕpib käituma mistahes olukorras ja kultuuriruumis ootuspäraselt, korrektselt,

ausalt ja heatahtlikult. Õppesisu Sissejuhatus ainesse. Etiketi ja protokolli mõisted ajaloos. Etikett ja protokoll tänapäeval. Äriprotokoll ja diplomaatiline protokoll. 2 tundi Tervitamine. Esitlemine. Kätlemine. Sinatamine. Hüvastijätmine.2 tundi Kutsete vormistamine. Tekst, kujundus, lühendid kutsetel. Saatmine ja vastamine. Iseseisvalt kutse teksti koostamine ja kujundamine. 3 tundi Netikett. Helistamine. 2 tundi Visiitkaardid, kasutamine. 1 tund Pidulik rõivastus. Riiete korrashoid. 2 tundi Rahvarõivaste kandmine vastuvõttudel. 1 tund Koosviibimiste liigitus. Ametlik ja mitteametlik. Päevane ja õhtune. Koosviibimiste, ürituste, koosolekute jne. korraldamine. 2 tundi Kodused ja perekondlikud tähtpäevad ja vastav kombestik. Matused, kaastunde avaldamine. 2 tundi Kinkimine. 1 tund Kiriklikud talitused – ristimine, leeritamine, laulatamine, matus. 2 tundi Pidulike laudade liigid. Katmisviisid: kaetud kohtadega, püstijalalaud, rootsi laud. 2 tundi Lauaetikett. Käitumine lauas. Erinevate söögiriistade kasutamine. 1 tund Jookide liigid. Klaaside liigid. Serveerimine. 2 tundi Furšettlaua kujundamine ja katmine praktiliselt. 3 tundi Kodused ja perekondlikud tähtpäevad ja vastav kombestik. Matused, kaastunde avaldamine. 2 tundi Essee kirjutamine etteantud teemal. 2 tundi Pidulik lõpuõhtusöök restoranis 3 tundi Õpitulemused Õpilane

• tunneb etiketi mõistet. • oskab korrektselt tervitada ja end esitleda, esitleda teisi inimesi üksteisele

vastavalt etiketile. • teab korrektse kutse ja visiitkaardi vormistamise ja kujundamise nõudeid. • oskab nimetada piduliku riietuse variante, nende tähistamist kutsetel. Teab

riietuse kohta käiva märke „tume ülikond” nõudeid nii mehe kui naise kohta.

374

• oskab nimetada pidulike koosviibimiste ja einete liike. • teab erinevaid lauakatmisviise ja tunneb neile vastavat põhilist lauaetiketti.

Kasutatav õppekirjandus Mati Lukas, Tiina Tšatšua „Protokoll ja etikett” Hindamine Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile ja kursuse hinne kujuneb kolme arvestusliku töö põhjal.

375

Võõrkeelne kirjandus Kursuse maht: 35 tundi Kursuse õppe- eesmärgid: Õpilane

1. tutvub inglise ja ameerika autorite loominguga. 2. tutvub kirjanike elulugudega ja nende kultuuriloolise taustaga. 3. saab arendada ilukirjandusliku teksti analüüsi

Õppesisu

1. W. Shakespeare „Macbeth” 5 tund 2. Rudyrd Kipling „The Jungle Book” 5 tund 3. Graham Greene „Brighton Rock” 5 tund 4. John Updike „The Family Meadow” 5 tund 5. Hamlin Garland „A Day`s Pleasure” 5 tund 6. Tshio Mori „The Chessmen” 5 tund 7. Praktilised harjutused 4 tund 8. Tagasiside 1 tund 9. Events in American literature, in the United States, in the world 2 tund 10. Anne Tyler „Teenage Wasteland” 7 tund 11. John Updike „Separating” 7 tund 12. Joyce Carol Oates „Hostage” 7 tund 13. F. Scott Fitzgerald „Winter Dreams” 7 tund 14. Praktilised tööd 4 tund 15. Tagasiside 1 tund Läbivad teemad: infotehnoloogia ja meediaõpetus Integratsioon: filosoofia, kirjandus, muusika, kunst


• tunneb inglise ja ameerika kirjanike elulugusid ja loomingut • oskab analüüsida teksti inglise keeles • teose analüüsi käigus tutvub vastava maa kultuuriloo ja traditsioonidega

Hindamine: kontrolltöö iga teose lõpul, arutlevad kirjandid. Kasutatav õppekirjandus: „The language of literature” me Dougal Littell.

376

Interlingua ainekava Ainemaht: üks kursus primas (12. klassis) Aine õppe- eesmärgid:

• õpilase mõtlemise ja analüüsivõime arendamine • oskus näha seoseid, keelte sarnasusi ja erinevusi, selle praktiline kasutamisoskus.

Õppesisu I kursus 35 tundi

• Sententiae 6 tundi • Stare 4 tundi • Verto 4 tundi • “Õnneliku eestlase riided” 2 tundi • Fanny de Sivers I artiklid 3 tundi • In 6 tundi • Varia 6 tundi • Reklaam/Prokura 2 tundi • Eessõnad 2 tundi

Läbivad teemad: infotehnoloogia ja meediaõpetus, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: ladina keel, inglise keel, saksa keel, parantsuse keel, vene keel Hindamine: Kursus lõpeb arvestusega kirjaliku essee vormis. Õpitulemused: Õpilane

• oskab eraldada olulist ebaolulisest ning võime teadmisi, olusid ning sündmusi omavahel kokku panna ning selle pinnalt üldpildi kujundamine.

• oskab iseseisvalt jõuda järeldustele üldiselt konkreetsele ning konkreetselt üldisele.

• oskab kujundada oma arvamust

Kasutatav õppekirjandus Õpetaja enda poolt koostatud õppematerjalid

377

Riigikaitseõpetus Aine maht 35 t Teoreetilisi tunde 18t ja praktilisi tunde 15 t Aine õppe-eesmärgid Õpilane

• tuleb iseseisvalt toime kriisisituatsioonides ja tunneb huvi kaitseväeteenistuse vastu

• tutvub kaitseväge ja kaitseväeteenistust puudutava seadusandlusega • saab algteadmisi ja praktilisi kogemusi topograafias, laskeasjanduses,

esmaabis • oskab tegutseda välioludes

Õppesisu 1.Riigikaitse ja seadusandlus 4 t

Eesti Vabariigi põhiseadus, Kaitseväeteenistuse seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Eesti Kaitsevägi, Eesti julgeolekupoliitika alused

2. Laskeasjandus ja relvaõpe 10 t Relvakultuur ja ohutustehnika, relvaõpe Galil, laskeasendid ja lasketehnika, laskeharjutused

3.Topograafia 4 t Kaart ja kauguste määramine kaardil, kompass, teekonna valik ja tegutsemine eksimise korral, orienteerumine kaardi ja kompassi abil

4.Esmaabi õnnetusjuhtumite korral 2 t Verejooksud, luumurrud, kannatanu läbivaatus ja transport

5.Välioskused 13 t Keskkonnakaitse kaitseväes, sõduri ja üksuse ettevalmistamine välitegevuseks, rännakuõpe, hügieen välioludes, majutuse püstitamine, tuli, sõjaline mitmevõistlus praktiliste oskuste kinnistamiseks

6.Õpitulemuste kontroll ja kokkuvõte 2 t Läbivad teemad: turvalisus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine Integratsioon: geograafia, ajalugu, kehaline kasvatus

Praktiline tegevus: laskepäev Potsepa lasketiirus Kahe päevane välaõppelaager Õppetöö viib läbi JVÕK Pärnu ÜJP Õpitulemused Õpilane:

• Oskab tegutseda kriisisituatsioonides ja välioludes • Saab ettekujutuse kaitseväeteenistusest

Kasutatav õppekirjandus Riigikaitse-õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele, 2006 Hindamine Kursuse lõpus toimub kirjalik test. Positiivse tulemuse saavutamiseks on vaja osaleda laskmisel, välilaagris ning sooritada kirjalik test vähemalt 51% mahus

378

Matemaatika riigieksamiks ettevalmistus

Secunda (11. klass)

Aine maht: 35 tundi. Kursus on vabatahtlik. Kursuse õppe- eesmärk: Õpilaste abistamine riigieksamiks valmistumisel ja ülesannete lahendamisoskuse täiustamine. Kestvus: Oktoobrist õppeaasta lõpuni . Õppesisu: 10.klassi ainekava kordamine

1. Tekstülesanded. 2. Protsentülesanded. 3. Reaalarvud ja avaldised. 4. Lineaar-,ruut-ja murdvõrrandid ning võrratused. 5. Vektor tasandil. 6. Joone võrrand.

11.klassi õppeprogrammist 7. Funktsioonid ja nende graafikud. 8. Arvjada ja selle piirväärtus. 9. Aritmeetiline jada, geomeetriline jada. 10. Logaritm-ja eksponentfunktsioonid, nende graafikud. 11. Logaritm-ja eksponentvõrrandid ning võrratused


• on omandanud nõutaval tasemel ülesannete lahendamise oskuse ja on korranud ettenähtud põhimõisted vastavatest teemadest

Hindamine: Kursus lõpus on hindeline arvestus Kasutatav õppekirjandus: Õpetaja poolt koostatud ülesannete töölehed. PRIMA (12. klass)

Kursuse maht: 35 tundi Kursuse õppe- eesmärk: Õpilaste abistamine riigieksamiks valmistumisel ja ülesannete lahendamisoskuse täiustamine. Kestvus: Septembrist riigieksamini. Õppesisu:

379

11.klassi õppeprogrammi kordamine I- poolaastal ja II-poolaastal 12.klass programmi kordamine.

1. Trigonomeetrilised funktsioonid. 2. Trigonomeetrilised võrrandid. 3. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis. 4. Geomeetria tasandil ja ruumis. 5. Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. 6. Riigieksami korraldusest.

Õpitulemused: On omandanud nõutaval tasemel ülesannete lahendamise oskuse ja on korranud ettenähtud põhimõisted vastavatest teemadest. Hindamine: Kursuse lõpus hindeline arvestus Kasutatav õppekirjandus: Õpetaja poolt koostatud ülesannete töölehed.

380

Tarbekunst Ainemaht 35 tundi Aine õppe-eesmärgid : Õpilane

• omandab teadmisi ja praktilisi oskusi erinevate tarbekunstiliikide kohta. • õpib tundma ja kasutama erinevaid tekstiilmaterjale ja nendega seotud

tehnikaid. • saab võimaluse loominguliseks eneseväljenduseks ja oskusi isikupäraste

tekstiilide, esemete, rõivaste valmistamiseks ja kujundamiseks. • kujundab oma kunstimaitset

Õppesisu Siidimaali töövahendid, värvide liigid. Värviõpetus. 2 tundi Erinevad maalimistehnikad (akvarelltehnika, soolatehnika, suhkrusiirupitehnika, gutatehnika) 1 tund Kavandamine. 2 tundi Praktilise töö teostamine (salli, rätiku või kanga maalimine) 7 tundi Batiktehnika erinevad liigid (vahabatika, sõlmbatika) 1 tund Kavandamine 1 tund Praktilise töö teostamine (batiktehnikas kanga või riietuseseme kujundamine) 2 tundi Tekstiiltrüki tehnika töövõtted ja materjalid, vahendid. 1 tund Erinevad tehnikad (maalimine, trükkimine šablooni abil, reljeefsete värvide ja tekstiili-pliiatsite kasutamine) 1 tund Kavandamine 1 tund Praktilise töö teostamine (riietuseseme või kanga kaunistamine) 5 tundi Nõelviltimise tehnika ja töövahendid 1 tund Kavandamine 2 tundi Praktilise töö teostamine (viltimistehnikas eseme valmistamine) 8 tundi Õpitulemused Õpilane

• tunneb õppesisus loetletud tehnikate põhilisi töövõtteid, töövahendeid ja materjale, samuti eeltöid ja materjalide ettevalmistamist.

• oskab vastavalt tehnikale teha töökavandit, seda arendada, planeerida oma töö erinevaid etappe ja nendeks kuluvat aega.

• oskab valminud tööd viimistleda, vajadusel korrektselt eksponeerida. Kasutatav õppekirjandus D. Ollino „Batika”, 2006 M.Kalle, L.Veskimägi-Iliste „Viltimine”, 2006 M.Suurkask, E.Soosaar „Siidimaal õpik”, 1999 Õppevahendina on kasutusel fotokogu eelnimetatud tehnikates valmistatud esemetest, samuti ehtsad esemed.

381

Õpilased kasutavad tunnis isiklikke värve ja kangaid. Põhilised töövahendid (pintslid, erinevad raamid, viltimisnõelad ja -padjad on olemas käsitööklassi varustuses). Hindamine Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile ja kursuse hinne kujuneb vähemalt kolme praktiliselt valminud töö (eseme) põhjal.

382

Teatrilugu Aine maht 35 t Aine õppe- eesmärgid Teatriloo õpetamisega taotletakse, et õpilane

1. omandab teadmisi teatri ajaloost ja tänapäeva teatrist 2. tutvub erinevate teatristiilidega 3. saab teadmisi lavastaja tööst ja lavastuse valmimise protsessist 4. külastab erinevaid teatrietendusi

Aine õppesisu 1. Mis on teater 2 t 2. Teater kui märgisüsteem. Teater kultuuri osana 2 t 3. Kultuur kui mäng. Rollid 2 t 4. Teatristiilid 2t 5. Maailma teatri ajalugu 2t 6. eesti teatri ajalugu 2 t 7. Ekskursioon teatrimajas. Lava tehnilised võimalused 2 t 8. Teatrivideo vaatamine 2 t 9. Psühhotehnilised harjutused. Hääl 2 t 10. Objektide paiknemine laval. Kehakeel 2 t 11. Dialoog. Lühikesed stseenid 2 t 12. Näidendi analüüs ja proov 13 t Õpitulemused Õpilane

1. on omandanud teadmisi teatri ajaloost ja tänapäeva teatrist 2. teab erinevaid teatristiile 3. mõistab lavastuse valmimise etappe

Kasutatav õppekirjandus 1. Peter Brook, „Tühi ruum“, 1972. 2. „Oxfordi illustreeritud teatriajalugu“, 2006. 3. Eugenio Barba, „Paberlaevuke. Sissejuhatus teatriantropoloogiasse“, 1999. 4. Phyllis Hartnoll, „Lühike teatriajalugu“, 1989.

Hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile. Hinnatakse praktiliste tööde vastavust ülesannetele.

383

Väitlus ja avalik esinemine Aine maht 35 tundi Aine õppe-eesmärgid: 1. Õppida ennast väljendama ning muuta oma esinemine veenvaks 2. Arendada erinevaid oskuseid nagu argumenteeritud ja struktureeritud kõne, manipuleeriv kehakeel, kaunis retoorika, selge diktsioon 3. Saada avaliku esinemise praktikat 4. Õppida tundma erinevaid väitlusformaate Õppesisu: 1. Avalik esinemine (kehakeel, retoorika, demagoogia, diktsioon) 12 tundi 2. Argumendiõpetus (definitsioon, struktuur, tõestus, küsimused) 6 tundi 3. Kõneõpetus (kõne ülesehitus, argumentatsioon, töö materjaliga) 4 tundi 4. Väitlusõpetus (formaadid, argumenteerimine, ümberlüke, kohtunikutöö) 13 tundi Õpitulemused: 1. Õpilane on saanud ülevaate peamistest kõne- ja väitlusõpetuse terminitest ning suudab nendes orienteeruda 2. Õpilane oskab esineda avalikel üritustel, väljendada oma mõtteid struktureeritult ja organiseeritult Hindamine: Õpitulemuste hindamine toimub vastavalt kooli hindamisjuhendile. Hinde kujunemise aluseks on õpilase individuaalne areng. Oluline on õpilaste aktiivne osavõtt tunnist, kuna seal toimub paralleelselt teooria tutvustamisega mitmed teemakohased harjutusi, kus õpilased osalevad, nt videotreening, väitlused, kõnevõistlus ja simulatsioonimängud, pärast mida toimub õpilaste tegevuse analüüs. Kursuse läbimiseks on peab õpilane osalema avaliku esinemise videotreeningul, kooli kõnevõistlusel, ühel väitlusturniiril, olema ühel väitlusel kohtunik, koostama referaadi ja tegema sellest lühikese ettekande (5-6 lehekülge) ning tegema kirjaliku väitlusarvestuse. Kasutatav õppekirjandus: 1. Aava, K. Retoorika loengukonspekt Tallinn 2001 2. Calero, H. H., Nierenberg, I. G. “Kuidas lugeda kehakeelt” Tallinn 1997 3. Hindle, T. “Kuidas teha ettekannet” Tallinn 2000 4. Pease, A. “Kehakeel: kuidas lugeda mõtteid žestide järgi” Tallinn 1994 5. “Karl Popper väitlusformaadi käsiraamat” 5. Meos, I . „Loogika“

384

Praktiline psühholoogia Aine maht: 35 t Kursus toimub grupitöö vormis ja koosneb põhiliselt erinevatest praktilistest harjutustest. Õppe-eesmärgid: Õpilane

• tutvub praktilise psühholoogia meetoditega läbi erinevate harjutuste ja grupitöö

• õpib ennast tundma ja oskab end paremini kehtestada

Kursuse detailsem temaatika kasvab välja grupiliikmete ootustest ja soovidest. Järgnevalt üks näidis kursuse kohta Õppesisu

1. Tutvumisharjutused. 1 tund 2. Grupireeglid. Ootused ja hirmud 1 tund 3. Harjutus „Emotsionaalne elulugu“. Jagamine grupiga. 4 tundi 4. Emotsioonid. Emotsioonide joonistamine. Jagamine grupiga. 4 tundi 5. Valikharjutused erinevate tunnuste järgi. 1 tund 6. Tagasiside ja selle andmise olemus 1 tund 7. Tagasiside andmise harjutus 4 tundi 8. Harjutus „Pimeda talutamine“. 2 tundi 9. Projektsiooniharjutus. Jagamine grupiga. 2 tundi 10. Aktiivne kuulamine. Ümbersõnastamine. Kuulamisharjutus. 2 tundi 11. E.Berne`i suhtlemistasandid. Harjutused eri mina-tasandite kohta. 2 tundi 12. Eneseväljendus. Täissõnumite moodustamine. 2 tundi 13. Loovusharjutused grupile. Grupipilt,-skulptuur,-luuletus jne. 2 tundi 14. Polaarsused. Polaarsuste „pidu“. Jagamine grupiga. 2 tundi 15. Erinevad praktilised meeskonnatöö- ja läbirääkimisharjutused. 2 tundi 16. Harjutus „Sümbolite kinkimine“. Tagasiside läbi sümbolite 2 tundi 17. Kokkuvõtted kursusest. 1 tund

Õpitulemused: kursuse läbinu a) on osalenud grupitöös ja tutvunud seal praktilise psühholoogia erinevate meetodite ja võimalustega b) oskab aktiivselt kuulata ja ümber sõnastada c) oskab moodustada täissõnumeid ja anda tagasisidet d) oskab vajadusel end paremini kehtestada e) on rohkem teadlik iseendast ja teistest Hindamine: Kursust hinnatakse jooksvalt praktiliste harjutuste sooritamise käigus. Kasutatav õppekirjandus: R. Bolton „ Igapäevaoskused“ J. Starak,G. Oldeman, T.Key „Risk olla elus“ M. McCay, M. Davis ja P. Fanning “Suhtlemisoskused” E.Rüütel, T.Elenurm, A.Pehk, M Tomberg, P.Visnapuu „ Loomismäng „

385

Informaatika Algõpetuse valikkursus Ainemaht: 35 tundi Aine õppe-eesmärgid

Valikkursus on nendele uutele õpilastele, kellel puuduvad põhiteadmised ja oskused informaatikast. Kursuse eesmärgiks on anda algteadmised informaatikast ja oskused uurimustööde vormistamiseks.

Aine õppesisu:

Ülevaade riistvarast, praktiline ülesanne arvuti koostamisest. Test riistvarast. (6 tundi)

Ülevaade tarkvarast. Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia. Test tarkvarast. (3 tundi) Failisüsteem. Failide otsing. Failioperatsioonid. Praktiline ülesanne

failisüsteemist. (6 tundi) Tekstitöötluse põhimõisted. Test. (3 tundi) Teksti sisestamise reeglid. Teksti parandamine. Klaviatuuri kasutamine.

Klaviatuuriõppe tarkvara. (3 tundi) Tekstioperatsioonid. Päised ja jalused. Lehekülje seaded. (2 tundi). Märgi ja lõigu kujundamine. Praktiline ülesanne. (4 tundi) Joonistusvahendite kasutamine. Piltide kasutamine. (2 tundi) Tabeli moodustamine tekstitöötluse programmis, joonte ja värvide kasutamine.

Arvutused tabelis ja andmete sorteerimine. Praktiline ülesanne. (3 tundi) Töö pika tekstiga. Lehekülje numbrid, sisukorra moodustamine. Praktiline

ülesanne. (3 tundi) Kasutatav õppekirjandus:

http://www.arvutiweb.ee Powerpoint’i esitlus „Algõpetus” Programm TypingMaster Programm Keyboard Pro

Hindamine: Hindamine toimub vastavalt Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi hindamisjuhendile.

Õpitulemused Õpilane … teab ja kasutab infotehnoloogia mõisteid õigesti oskab teostada põhilisi failioperatsioone oskab arvutil vormistada uurimustööd.

386

Usundilugu valikaine Secunda aste Ainemaht: 1 kursus, 35 tundi Aine õpetamise eesmärgid: Õpilane peab Mõistma religiooni olemust ja selle mõju inimkäitumisele Saama aru isiksuse- ja usulisearengu omavahelistes seosetest Suutma seostada usulist kogemust inikogemusega laiemas mõistes Saama aru usukogemuse tähenduses inimisksuse kujundajst kui normaalsest

komponendist Mõistma usulise kogemuse mitmekesisust, haaramatust ja selle individuaalset ja

kollektiivset tahku suhtuma tolerantselt ja austavalt religiooni ja religioossusesse Aine õppesisu:

1. Usuline kogemus (3 tundi) 2. Inimese usuline areng, usulise arengu etapid (4 tundi) 3. Usulise kogemuse mitmekesisus (10 tundi)

- müstiline kogemus - karismaatiline kogemus - pöördumine - rituaalne kogemus - religioon kui kultuuriline kogemus

4. Religiooni kultuuri vahelised seosed (7 tundi) - religioon kultuuri kujundajana - religioon ja subkultuurid - religioon ja kaasaegne massikultuur - religioon rahvusliku identiteedi osana

5. erinevate kirikute, koguduste külastamine, filmide vaatamine (6 tundi) Õpitulemused Õpilane mõistab religioossust kui inikogemuse normaalset ja lahutamatut osa Õpilane saab aru religiooni mõjust kultuurile ja ajaloole Õpilane oskab näha kultuuri mõjusid ka kaasaegses noorte- ja massikultuuris Kasutatav õppekirjandus Lehtsaar, T. (1994). Hingepilk : kriisiolukordade pastoraalpsühholoogia. Tallinn: Logos

T. Lehtsaar 1997 , Äärmusliku usugrupi psühholoogia, Loenguid pastoraalpsühholoogiast

387

Tööalane karjäär Aine maht 35 tundi Aine õppe-eesmärgid õpilane

1. teadvustab oma huvid, võimed, oskused, väärtused jt. isiksuseomadused, mis võimaldavad tal teha enesele sobilikumat karjääriplaani

2. tutvub erinevate õppimisvõimalustega Eestis ja välismaal 3. tutvub erinevate kutsete ja ametitega 4. saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest

tulevikuprognoosidest 5. arendab praktika ja tööotsimise oskusi 6. tutvub karjääriplaneerimist toetava elektroonilise info allikatega, õpib neid

kasutama Õppesisu ISIKSUSE OMADUSTE TUNDMAÕPPIMINE (13 tundi) Huvid. Hoiakud. Vajadused. Väärtused. Võimed. Iseloom. Elustiil. Unistused. Eesmärkide seadmine ja elluviimine. Komistuskivid. Probleemide lahendamine. Abi küsimine teistelt. Abistavad testid: J. Hollandi kutseeelistuse küsimustik, Catelli isiksuseomaduste test ELUKESTEV ÕPE (4 tundi) Õppimisvõimalused Pärnumaal, Eestis, välismaal. Kõrgkoolis õppimine. Mitteformaalne õppimine kui võimalus arenguks. Õppelaen ja õppetoetused. VÕTA süsteem. KUTSETE JA AMETITEGA TUTVUMINE (3 tundi) Kutsete klassifitseerimine. Kutsestandard. Kutsekvalifikatsioon. Kutseeksam. Ametid. TÄNAPÄEVASE TÖÖMAAILMAGA TUTVUMINE (10 tundi) Tööturu poliitika Eestis ja maailmas. Töötamisvõimalused Eestis ja välismaal. Ettevõtlus. Nõuded tööturule sisenejale. Tööõigus. Töötervishoid. Osalemine töövarjupäeval. Ettevõtte külastus. PRKATIKA JA TÖÖOTSIMISE OSKUSTE ARENDAMINE (3 tundi) Praktikakoha ja tööotsimise protsess. Nähtavad ja nähtamatud töökohad. CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja vormistamise nõuded. Europassi CV vormistamine. Töövestlusel osalemine. KARJÄÄRIPLANEERIMIST TOETAVA ELEKTROONILISE INFO ALLIKATEGA TUTVUMINE (2 tundi) Karjäärialase info otsimisoskuste arendamine arvutiklassis. Tutvumine karjäärialast infot sisaldavate portaalidega. Õpitulemused

1. õpilane tunneb oma isiksuse omadusi, oskusi, väärtusi paremini, oskab teha karjääriplaani

2. mõistab elukestva õppimise vajalikkust 3. mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni

388

4. mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega

5. oskab otsida praktikakohti ja tööjõuturul konkureerida 6. omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest 7. oskab leida infot kutsete ja ametite ning haridusvõimaluste kohta 8. oskab vajadusel abi saamiseks pöörduda spetsialisti poole (karjäärinõustaja,

psühholoog, sotsiaalnõustaja jne.) 9. mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel

Kasutatav õppekirjandus 1. ELUKESTEV ÕPE JA KARJÄÄRIPLANEERIMINE. Gümnaasiumidele

2007. (ülesannete kogumik) 2. Saavutuste logiraamat. Materjale karjääriõpetuse läbiviimiseks 8.-12.

klassides. Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform, 2003. 3. Karjäärirada. Ülesannete kogumik. Nõustamise abivahend. Tööturuamet,

2003. 4. Kuidas kujundada oma karjääri. Eesti Keele Sihtasutus, 1998 5. Praktika – uks töömaailma. Kasulikku lugemist praktikandile ja praktika

juhendajale. SA Innove, 2004 6. Euroopasse õppima. SA Innove, 2007 7. Noore heade mõtete raamat. MTÜ BGC Grupp, 2005 8. Erialad ja karjäärivõimalused, TTÜ 2007 9. A-Z of careers & jobs. Kogan Page, 2007 10. Ametite klassifikaator. Sotsiaalministeerium, 1999 11. Spikker. Õppefilm: noored esmakordselt tööturul. 12. 70 000 tundi. Õppevideo. 13. Pärnumaa Kutsehariduskeskust tutvustav DVD 14. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tutvustav DVD 15. Valikaine õpetaja poolt koostatud power-point esitlused. 16. J. Hollandi kutse-eelistustest 17. Cattelli isiksuseomaduste test

Hindamine Hindamisele kuuluvad järgmised iseseisvad tööd:

- Essee „Mina 50. aastasena” - Europassi CV - Töövarjupäeva kokkuvõte/esitlus - Karjääriplaan - Kursuse lõpuks formeeruv õpimapp

Arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele F.

389

Giidinduse alused Ainemaht: 1 kursus, 35 tundi Õppe- eesmärgid: Õpilane

• saab ülevaate giidinduse olemusest ja ajaloost • mõistab giidiks olemise tähendust ning giidi rolle • õpib kasutama oma keha ja häält esinemist nõudvates olukordades • saab ülevaate giiditööst kui klienditeenindusest • oskab kontakti luua ja hoida võõraste inimeste ja gruppidega • õpib käituma ootamatutes situatsioonides • saab ettekujutuse giiditööst erinevate sihtgruppidega • õpib planeerima ja korraldama ekskursioone • teab Pärnu linna ja maakonna peamisi vaatamisväärsuseid

Õppesisu: 7. Sissejuhatus giidindusse 3 tundi

7.1. Giidinduse olemus 7.2. Giidinduse ajalugu

8. Giidiks olemine – kas see on töö või hobi? 4 tundi 8.1. Giidi kutse 8.2. Oma tegevuse ja tegevusvaldkonna kui terviku tajumine 8.3. Giid kui klienditeenindaja 8.4. Giide on erinevaid

9. Giidi rollid 3 tundi 9.1. Miks üldse giidi soovitakse? 9.2. Giid kui teerajaja, nõuandja, juht, vahendaja ja meeleolu kujundaja? 9.3. Giid kui piirkonna turundaja, suhtekorraldaja ja piirkonna esindaja 9.4. Giid kui õpetaja ja kasvataja

10. Giidi isiksus 2 tundi 10.1. Füüsilised ja vaimsed omadused 10.2. Isiksuse omadused ja „seitse surmapattu”

11. Giidi esinemine 4 tundi 11.1. Hääle kasutamine giiditöös 11.2. Kehakeel ja sümboolika giiditöös 11.3. Giidi ja grupi paiknemine tutvustava objekti suhtes

12. Ekskursiooni korraldamine 5 tundi 12.1. Ekskursiooni planeerimine, grupiga kohtumine 12.2. Ekskursiooni läbiviimine ja lõpetamine 12.3. Ekskursiooni analüüs 12.4. Giidi tegutsemine ootamatutes olukordades 12.5. Lühike ülevaade esmaabist 12.6. Giidi tegevus kohtades, kus juhi roll pole enam tema käes

13. Spetsiifilised ja erivajadustega kliendid 2 tundi 13.1. Eakad ja lapsed kui sihtgrupp 13.2. Erivajadustega inimeste teenindamine

14. Giiditöö eetika 2 tundi 15. Pärnu linn ja maakond 10 tundi

15.1. Pärnu linna peamised vaatamisväärsused

390

15.2. Praktilise ekskursiooni planeerimine ja läbiviimine


• oskab iseseisvalt tutvustada Pärnu linna peamisi vaatamisväärsuseid üksikkülastajatele või väiksematele gruppidele

• oskab grupiga luua kontakti, suhelda ning meeleolu luua • oskab hinnata enda kehakeele ja hääle kasutamist esinemist nõudvates

olukordades • oskab reageerida ootamatutes situatsioonides

Hindamine: Koondhinne kujuneb jooksvate tööde ja lõputöö alusel. Lõputööks on iseseisvalt tunniajase ekskursiooni planeerimine ja läbiviimine, mille kohta esitab õpilane hiljem kirjaliku analüüsi. Samuti peab ta analüüsima ühe oma kaasõpilase läbiviidud ekskursiooni. Kasutatav õppekirjandus:

1. Tooman, H. Giidi ja reisisaatja töö alused 2. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele, 3. Viirand, T. Eestimaa. Ranniku teejuht. 2006 4. Viirand, T. Eestimaa. Kultuurituristi teejuht. 2004 5. Pärnumaa kirikud. Koostajad Urmas Viilma, Egle Tamm. 2001 6. Pärnu Rannapromenaad. Väljaandja Pärnu Linnavalitsus. 2006 7. Sakk, I. Eesti mõisad. Reisijuht. 2002 8. Eestimaa. Maa, rahvas, kultuur. 2004

391

Kirjandus ja kinokunst Valikkursus primale ja secundale Ainemaht: 35 tundi

Õppe-eesmärgid: Õpilane 2. arendab oma kommunikatiivseid oskusi ja empaatiavõimet 3. huvitub kinost kui kunstiliigist 4. saab lisainformatsiooni kirjandusprogrammis olevate teoste kohta 5. avardab oma silmaringi erinevate autorite- ja kunstiliikidega kokku puutudes 6. leiab enda jaoks huvitavaid autoreid, keda ja kelle teoseid kooliprogrammis ei

käsitleta 7. oskab sõnastada oma vaatajakogemust, arutledes kirjandusteoste ja filmide üle 8. mõistab erinevate kunstiliikide keelt ja võimalusi, saab aru erinevate kunstiliikide

spetsiifikast Õppetegevused

Loetu ja vaadatu arutelu. Filmiarvustuse kirjutamine. Filmikatkendite vaatamine, nende analüüsimine ja tõlgendamine. Kirjandusteose ja filmi võrdlev analüüs. Õppemeetodid: loeng, arutlus, diskussioon.

Õppesisu • Sissejuhatus. Tummfimist tänapäeva. Lühike ülevaade kinokunsti tekkimisest

ja arengust. • Maailma rahvaste eeposte filmiversioone • Shakespeare kinolinal • Inglise naiskirjanike jõuline esiletõus 19.sajandil (J.Austen, õed Brontëd,

M.Shelley jne) • Romantismiklassika õnnestunud ekraniseeringuid (V.Hugo, A.Dumas,

W.Scott, J.F.Cooper jne) • Vene kirjandusklassika ekraanil (A.Puškin, M.Lermontov, L.Tolstoi,

F.Dostojevski, A.Tšehhov, M.Bulgakov, Ilf ja Petrov) • Erinevate kunstivoolude näiteid läbi filmikunsti. • Libahundist Mati Undini. Eesti kirjandusklassika ekraniseeringud. • Kriminaalklassika tuntumaid ekraniseeringuid. • Wellsist küberpungini. Ulmeklassika ekraanil. • Kroonimata kuningas S.King. • Romaanilehekülgedelt popkultuuri ikoonideks. • Autobiograafilised filmid. • Üldinimlikke või eakohaseid probleeme ja valupunkte kajastavad filmid

(Rassi- ja usukonfliktid, sõjalised- ja kultuurikonfliktid, keskkonna- ja narkoproblemaatika jne.)

Integrtasioon: kirjandus, kunst, muusika, ajalugu

392

393

Õpitulemused Õpilane: • tunneb kinokunsti ajaloo tähtsamaid sündmusi ja filmitegijaid • oskab seostada kino-, kirjandus- ja kunstiprotsessi • oskab sõnastada ja väljendada oma vaatajakogemust • oskab analüüsida kirjandusteose ja filmi kujundikeelt ja neid võrrelda • suudab hinnata erinevate kunstiliikide väärtusi ja spetsiifikat Hindamine: Kursusehinne kujuneb kursuse käigus tehtavate praktiliste tööde alusel.

pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumikinnitatud sütevaka gümnaasiumi toetajate Ühenduse...

Documents