probleemid toidukaupade tarneahelas
TRANSCRIPT
Eesti Konjunktuuriinstituut
Probleemid toidukaupade
tarneahelas
Marje Josing
Märts 2015
Eesti Konjunktuuriinstituut
Siseturg
Tarbijad
Jae- ja hulgikaubandus
Tööstus
Maailmaturg
Horisontaalnehindadeülekandumine
Kodumainepõllumajandus-
tootmine
Ver
tikaa
lne
hind
ade
ülek
andu
min
e
Eesti Konjunktuuriinstituut
• Maailma toiduhindade indeks on viimase aasta jooksul 14% langenud, kuid on ligi 80% kõrgem kui 10 aastat tagasi
• Maailmaturul on alates 2007.aastast suur tooraine hindade volatiilsus, mis kandub üle kogu toidu tarneahela (tootja-, tööstuse väljamüügi- ja jaehinnad)
Eesti Konjunktuuriinstituut
FAO toiduhinna indeks(2002-2004=100)
Allikas: FAO
50
75
100
125
150
175
200
225
250
199
0
199
1
199
2
199
3
199
4
199
5
199
6
199
7
199
8
199
9
200
0
200
1
200
2
200
3
200
4
200
5
200
6
200
7
200
8
200
9
201
0
201
1
201
2
201
3
201
4
201
5
Eesti Konjunktuuriinstituut
FAO toiduhinna indeksid toodete lõikes (2002-2004=100)
Allikas: FAO
0
50
100
150
200
250
300
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
Liha hinnaindeks
Piima hinnaindeks
Teravilja hinnaindeks
Eesti Konjunktuuriinstituut
• Viimase 10 aastaga on toidukaupade jaehindade tase Eestis kiiresti lähenenud Euroopa keskmisele
• Eesti toidukaupade jaehinna tase on EL keskmisele oluliselt lähemal kui sissetulekute tase (vastavalt 2013.a. 88% ja 74%)
• Toidu jaehinnad muutuvad rohkem kui THI kokku• Eesti tootjahindade tase on lähedane EL keskmisele ja
hinnamuutused tugevas korrelatsioonis EL hindadega • Eestis toidu hinnad on volatiilsemad kui vanades EL
riikides ja kõige volatiilsemad on tootjahinnad – põhjuseks ekspordi suur osakaal toodangus (seega maailmaturu hinna tugevam mõju) ja väike siseturg
Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidu hinnaindeksite muutused võrreldes eelmise aastaga (2010=100)
Eesti EL27
Allikad: Eurostat, SA
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
TootjahinnaindeksTöötlejahinnaindeks Tarbijahinnaindeks
60
70
80
90
100
110
120
130
140
150
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tootjahinnaindeks
Töötlejahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks
Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidu tarbijahindade ja sissetulekute tase Eestis EL suhtes (EL 28=100)
58 6064
68 70 70 69 70 7174
50
60
70
80
90
100
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
SKP elaniku kohta Leib, teravili LihaPiim, munad, juust Köögivili, puuvili Kala
Eesti Konjunktuuriinstituut
Piima kokkuostuhind kokkuostjate kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta
0.10
0.15
0.20
0.25
0.30
0.35
0.40
0.45
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Saksamaa Eesti Läti Leedu
Eesti Konjunktuuriinstituut
Lõssipulbri tööstusest väljamüügihind töötlejaettevõtete kaalutud keskmine hind, €/kg km-ta
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
3.5
4.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Eesti Saksamaa Euroopa Liit
Eesti Konjunktuuriinstituut
Sealiha kokkuostuhinnad
Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR
0.70
0.80
0.90
1.00
1.10
1.20
1.30
1.40
1.50
1.60
1.70
1.80
1.90
2.00
2.10
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
€/kg
EL Eesti
Eesti Konjunktuuriinstituut
Toidunisu kokkuostuhinnad
Allikad: Euroopa Komisjon, EKI, EMOR, Venemaa Põllumajandusministeerium
75
100
125
150
175
200
225
250
275
1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013
EUR/ t
EL keskmine
Eesti
Venemaa
Eesti Konjunktuuriinstituut
• Pinged toiduahelas tekivad koos halveneva konjunktuuriga
• Halva turukonjunktuuri ja kriisi tingimustes on ahela kõige nõrgemaks lüliks (kes enim hinnas kaotab) tootja/põllumees ja kõige vähem kannatab hinnamarginaalides kaubandus
Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: juust (€/kg)
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0
9.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM
Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: maitsestamata kodujuust 4% (€/kg)
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
2.5
3.0
3.5
4.0
4.5
5.0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM
Eesti Konjunktuuriinstituut
Hinnamarginaalid: piim 2,5%, purepakendis (€/l)
0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Toorpiim Töötleja marginaal Kaubanduse marginaal KM
Eesti Konjunktuuriinstituut
• Toiduturg riigi jaoks strateegiline turg
• Oleks mõistlik kui kõik toiduahela lülid läbiks turu kriitilised perioodid äririske mõistlikult jagades ja turujõudu mitte kuritarvitades
• Probleemid ja turutõrked võivad tekkida tarne-ahela kõigis osades– Põllumehed/tootjad – kokkuostjad– Põllumehed/tootjad – tööstused– Tööstused – kaubandus– Kaubandus - tarbijad
Eesti Konjunktuuriinstituut
Mis on ebaausad kauplemistavad?
Roheline raamat (2012) Õiguslik uuring (2014)
Ebamäärased lepingutingimused Ebaselgus lepingu tingimustes
Kirjalike lepingute puudumine Kirjalike lepingute puudumine
Lepingute tagantjärele muutmine Majandusliku sõltuvuse kuritarvitamine
Ebaaus äririski ülekandmine Vastutusest lahtiütlemine
Lepingutingimuste ühepoolne muutmine
Lepingutingimused, mis seavad põhjendamatuid riske või kannavad äririskid teisele poolele üle
Teabe ebaaus kasutamine Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine
Konfidentsiaalse teabe ebaaus kasutamine peale lepingu lõppu
Ärisuhete ebaaus lõpetamine Läbirääkimiste ebaaus lõpetamine
Lepingu ebaaus lõpetamine
Läbirääkimistest keeldumine
Eesti Konjunktuuriinstituut
Küsitlus
• Küsitlus 2014.aasta novembris• Toiduainetööstuse ettevõtted (v.a
alkoholitootmise ja kalatööstuse ettevõtted)• Kokku vastas 46 ettevõtet (esindasid 56%
valdkondade käibest) • Eeskujuks samalaadne EL-is läbi viidud
uurimus 2011. aastast
Eesti Konjunktuuriinstituut
Kokkupuude ebaausate kauplemistavadega
Vastanute arv
Ebaausate kauplemistavadega
kokkupuutunud ettevõtete osakaal (%)
Piimatööstus 16 56%
Lihatööstus 10 80%
Pagaritööstus 8 50%
Muud 12 50%
Kokku 46 59%
Eesti Konjunktuuriinstituut
Suuremate ja väiksemate ettevõtete kokkupuude ebaausate kauplemistavadega
Suuremad ettevõtted(käive üle 5 miljoni euro), % vastanutest, n=14
On kokkupuude ebaausate kauplemis-tavadega
79%
Ei ole kokku-puudet
ebaausate kauplemis-tavadega
21%
Väiksemad ettevõtted(käive alla 5 miljoni euro), % vastanutest, n=32
On kokkupuude ebaausate kauplemis-tavadega
50%
Ei ole kokkupuudet ebaausate kauplemis-tavadega
50%
Eesti Konjunktuuriinstituut
Ebaausate kauplemistavadega on kokku puutunud pigem ettevõtted, kelle…
• tootel on suhteliselt lühike säilivusaeg• turusegmendis on tihe konkurents ning tooted
konkurentidega sarnased
Vähem on kokku puutunud need, kellel on…
• tugev kaubamärk• väikeettevõte, mille toodangu järele on
pakkumisest suurem nõudlus (ainulaadne, oma nišš)
Eesti Konjunktuuriinstituut
Sagedamini esinenud ebaausadkauplemistavad Eestis, 2014
11%
11%
15%
7%
11%
19%
22%
30%
26%
33%
41%
22%
7%
11%
11%
19%
19%
15%
15%
19%
30%
44%
41%
74%
4%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, vähemalt ühe korra
Jah, mitu korda
Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt
Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid lepingutingimusi
Lepingutingimustest ei peeta kinni
Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata
Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid eeliseid (nt toote eemaldamine riiulist)
Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga
Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku põhjenduseta
Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode
Olete sunnitud tellima ja maksma teenuse eest, mida Te ei soovi
Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud
Konfidentsiaalsust ei austata
Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta
Muud
96%
81%
78%
56%
48%
37%
33%
30%
26%
26%
22%
15%
7%
Eesti Konjunktuuriinstituut
Sagedamini esinenud ebaausadkauplemistavad EL-is, 2011
16%
19%
23%
25%
31%
33%
29%
24%
25%
29%
24%
8%
8%
9%
23%
20%
23%
32%
36%
38%
48%
60%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Jah, vähemalt ühe korra
Jah, mitu korda
84%
77%
63%
60%
60%
55%
51%
48%
32%
28%
23%
Lepingutingimustest ei peeta kinni
Ähvardus tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda Teile ebasoodsamaid lepingutingimusi
Kaubanduspartneri poolt arvetelt mahaarvestuse tegemine ilma majandusliku põhjenduseta
Olete maksnud teenuse eest, millel ei olnud seost müüdava kaubaga
Olete maksnud teenuse eest, mida tegelikult ei osutata
Olete maksnud tagasiulatuvalt asjade eest, mis polnud lepingus ette nähtud
Lepingu peatamine kaubanduspartneri poolt, et saavutada põhjendamatuid eeliseid (nt toote eemaldamine riiulist)
Lepingutingimuste pealesurumine kaubanduspartneri poolt
Lepingu lõpetamine ilma ette teatamata või ärilise põhjenduseta
Teie tundliku info ära kasutamine kaubanduspartneri poolt, et tuua turule konkureeriv jaeketi omamärgitoode
Konfidentsiaalsust ei austata �
Eesti Konjunktuuriinstituut
Mida on riigid teinud?
• Täiendanud tavapäraseid konkurentsiõiguse reegleid soovides vältida ebavõrdse läbirääkimiste positsiooni kuritarvitamist (Austria, Küpros, Saksamaa, Ungari, Portugal, Rumeenia)
• Laiendatud konkurentsiameti volitusi (Austria, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti ja Leedu)
• Täiendavad seadused ning erasektori poolt algatatud vabatahtlikud reeglid (Prantsusmaa)
• Erasektori poolt algatatud reeglite riiklik jõustamine (Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania)
Eesti Konjunktuuriinstituut
EL riikide kogemus ebaausate kauplemis-tavadega võitlemisel toiduainete tarneahelas
Itaalia Konkurentsiamet Väga kõrge (11) Jah EiHorvaatia Riiklik inspektsioon Väga kõrge (9) Jah JahPrantsusmaa DGCCRF** Kõrge (8) Jah JahSuurbritannia Jaekaubanduse ombutsman Kõrge (8) Jah JahPortugal ASAE*** Kõrge (7) Jah EiTšehhi Konkurentsiamet Kõrge (7) Jah Jah
Hispaania Administration General del Estado Kõrge (7) Jah JahUngari NÉbiH*** Kõrge (6) Jah JahLeedu Konkurentsiamet Kõrge (6) Jah JahRumeenia Tarbijakaitseamet Kõrge (6) Jah EiAustria Konkurentsiamet Kõrge (6) Ei EiSlovakkia Põllumajandusministeerium Keskmine (7) Jah EiKüpros Konkurentsiamet Keskmine (5) Ei JahSaksamaa Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah JahLäti Konkurentsiamet Keskmine (5) Jah JahSloveenia Turuinspektsioon Keskmine (3) Jah JahBulgaaria Konkurentsiamet Piiratud (2) Jah EiKokku 17 15 11
Riik Rakendav asutus Juurdluste algatamise kohustus
Anonüümsed kaebused
Peamiste ebaausate kauplemistavade
käsitlus seaduses*
Eesti Konjunktuuriinstituut
Mida peaks tegema (tööstus)ettevõtjate arvates(% vastanutest, kes on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud)
Praegune praktika:• 77% on rääkinud lepingupartneriga • 19% ei ole midagi teinud • 22% on kasutanud juriidilist abi• 12% on kasutanud vahendajat (anonüümsus)• 1 ettevõte esitas kaebuse Konkurentsiametile• Koostööst loobutud ja otsitud alternatiivseid müügivõimalusiMida võiks edaspidi teha:• 84% ettevõtjatest hindas, et rohkem rõhku peaks pöörama heade
kauplemistavadega liitumisele ja järgimisele• 48% hindas , et Konkurentsiametile peaks andma õigus lepingutega
tutvuda
Eesti Konjunktuuriinstituut
Soovitused• Heade kaubandustavade reeglistiku ülevaatamine ja
nendega aktiivsem liitumine• Probleemid millega tegeleda
– Maksetähtajad– Mitte küsida tasu mittevajalike teenuste eest– Riskide jagamine– Kulude, hinna läbipaistvus– Probleemide ennetamiseks parem kommunikatsioon– Hinnakujundus läbipaistvamaks jne
• Vabatahtliku arbitraaži loomine (näiteks EKTK juurde)• Teiste riikide ebaausate kauplemistavade vältimise
praktikatega tutvumine ja heade lahenduste ülevõtmine
Eesti Konjunktuuriinstituut
Aitäh!
www.ki.ee