Mitteametlik terviktekst

KINNITATUDsotsiaalministri 11. jaanuari 2012

käskkirjaga nr 10 MUUDETUD

sotsiaalministri 12. oktoobri 2012käskkirjaga nr 155

MUUDETUDsotsiaalministri 8. märtsi 2013

käskkirjaga nr 29 MUUDETUD

sotsiaalministri 6. detsembri 2013käskkirjaga nr 157

MUUDETUDsotsiaalministri 31. jaanuari 2014

käskkirjaga nr 19MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri 26. novembri 2014 käskkirjaga nr 214

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 10. veebruari 2015 käskkirjaga nr 19

MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 28. mai 2015

käskkirjaga nr 96MUUDETUD

sotsiaalkaitseministri ...... detsembri 2015käskkirjaga nr ......

Sotsiaalministeerium

PROGRAMM

TÖÖLESAAMIST TOETAVAD HOOLEKANDEMEETMED2012–2013

SISUKORD

1. PROGRAMMI NIMETUS JA EESMÄRK.................................................................................32. EESMÄRKIDE KIRJELDUS........................................................................................................83. TEGEVUSTE KIRJELDUS..........................................................................................................9

3.1 Töölesaamist toetavate nõustamisteenuste pakkumine.........................................................93.1.1 Nõustamisteenuse pakkumine puudealase teabe ja abivahendite keskuses...............103.1.2 Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu..........................................................................................123.1.3 Võlanõustamisteenuse pakkumine................................................................................143.1.4 Võlanõustamise täiendkoolitus......................................................................................153.1.5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse infosüsteemi AIS arendus- ja juurutustööd.. .16

3.2 Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine.......................................173.21 Rehabilitatsiooniteenuse eelhindamine pensioniealistele ja puuduva töövõimega tööealistele isikutele välja töötamine..........................................................................................213.22 Deinstitutsionaliseerimise protsessi arendamine................................................................223.23 „Erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise protsess ” lisamine.......................................233.24 Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele koos programme osutada võimaldava koolitusega..................................253.3 Töövõimekuse hindamine ja töövõime arendamine.............................................................263.31 Kaitstud töötamise teenuse arendamine Lõuna-Eestis.......................................................283.32 Toetatud töölerakendamise koolitajate koolitus..................................................................293.4 Asenduskodust ja peres hooldamiselt lahkuvatele noortele tugiisikuteenuse osutamine....303.5 Kvaliteetse hoolekandeteenuse tagamine teenuseosutajate koolitamise ja kvaliteedisüsteemi juurutamisega..............................................................................................32

3.5.1 Kvaliteetse hooldusteenuse tagamine pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks................................................................................................................................................323.5.2 Rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine...333.5.3. Kvaliteetse asendushooldusteenuse tagamine............................................................363.5.4 Asendushoolduse sisehindamise tegevused................................................................363.5.5 „VEU ehk vanemaealiste toimetuleku ning hoolekande teenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring“ lisamine........................................................................................................37

4. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD..............................................................385. EELARVE..................................................................................................................................396. INDIKAATORID.........................................................................................................................40

6.1 Programmi seosed rakenduskavas esitatud indikaatoritega................................................406.2 Programmispetsiifilised indikaatorid.....................................................................................406.3 Programmi mõju horisontaalsetele teemadele.....................................................................49

7. PROGRAMMI RAKENDAMINE.................................................................................................507.1 Programmi elluviija kohustused............................................................................................507.2 Toetuse väljamaksete tegemine...........................................................................................507.3 Programmi muutmine...........................................................................................................527.4 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine......................................527.5 Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine.......................................................................53

Programm on koostatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 20 lõike 1 alusel.

2

1. PROGRAMMI NIMETUS JA EESMÄRK

1.1 Programmi nimetus

Programmi nimetus on „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012–2013”.

1.2 Programmi üldeesmärkProgrammi üldeesmärk on suurendada sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemide ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet.

Programmi tegevused Töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamiseks rakendatakse hoolekandeteenuste osutamisel

senisest individuaalsemat lähenemist. Inimeste tööturule sisenemise takistuste vähendamiseks osutatakse ja arendatakse

toetavaid hoolekandeteenuseid. Töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomiseks parandatakse hoolekandeteenuste

kättesaadavust ja kvaliteeti. Tööturu riskigruppide toetamiseks arendatakse välja ja rakendatakse katseliselt just nende

vajadustele vastavaid tööturule sisenemist ja töötamist toetavaid hoolekandemeetmeid, pöörates tähelepanu koostööpartnerluse arendamisele, võrgustikutööle ja rahvusvahelisele koostööle.

Programmi tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja välditakse sooliste stereotüüpide kinnistamist hoolekandevaldkonnas.

1.3 Rakenduskava, prioriteetse suuna ja meetme nimetusProgramm viiakse ellu „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” raames.

1.4 Rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 7 punkti 4 alusel on prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” rakendusasutus (edaspidi RA) Sotsiaalministeerium.

1.5 Rakendusüksus Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 8 punkti 4 alusel on prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” rakendusüksus (edaspidi RÜ) Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi Innove). Sotsiaalministeeriumi ja Innove vahel 21.09.2007 sõlmitud halduslepingu nr 9.6-4/2508 alusel volitab Sotsiaalministeerium Innove täitma RÜ ülesandeid.

1.6 Elluviija ja partneridProgrammi elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakond.Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakond ei ole seotud RA ülesannete täitmisega.

Partnerid:Tervise Arengu InstituutTervise Arengu Instituut (TAI) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis loodi 2003. aastal kolme asutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, Eesti Tervisekasvatuse Keskus ning Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskus – baasil. Tegemist on praegu ainsa riikliku hoolekandevaldkonnas koolitusi pakkuva asutusega ning partnerlus hooldus- ja õendushoolduse valdkonnas kesksete koolituste korraldamisel baseerub pikaajalisele kvaliteetsele koostööle. TAI kui partner hakkab ellu viima programmi punkti 3.5.1 „Kvaliteetse

3

hooldusteenuse tagamine pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks” ja 3.5.3 „Kvaliteetse asendushoolduse teenuse tagamine“.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (AKK) on Sotsiaalministeeriumi hallatav hoolekandeasutus, mille tegevuse eesmärk on isiku erivajadusi arvestades erinevate tegevuste kaudu toetada tema iseseisvat toimetulekut ja tööalast tegevust. Selle eesmärgi saavutamiseks on AKK üheks funktsiooniks olla sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamise koolitus-, teabe- ja metoodikakeskus. ESFi programmist „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009” loodud puudealase teabe ja abivahendite keskus (PTAK) asub AKK ruumides. AKK ja PTAK sihtgrupid langevad kokku, samuti on AKK saavutanud tuntuse erivajadustega inimestele suunatud teenuste pakkumisel. Sotsiaalministeeriumi hallatava asutuse kaasamine programmi partnerina tagab projekti jätkusuutlikkuse, kuna Sotsiaalministeerium projekti algatajana on huvitatud tegevuse hilisemast jätkumisest ja arendamisest.AKK hakkab partnerina ellu viima programmi punkte 3.1.1 „Nõustamisteenuse pakkumine puudealase teabe ja abivahendite keskuses”, 3.2 „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine”, 3.3 Töövõimekuse hindamine ja arendamine“ ja 3.5.2 „Rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine”.

SotsiaalkindlustusametSotsiaalkindlustusamet (SKA) on Sotsiaalministeeriumi hallatav makseasutus, mis hakkab ellu viima programmi punkti 3.1.2 „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise”.SKA-l on tegevuse elluviimiseks vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle.

1.7 Programmi abikõlblikkuse perioodProgrammi abikõlblikkuse periood on 01.01.2012–31.12.2015.

1.8 Taust, vajalikkuse põhjendus2008. ja 2009. aasta järsule majanduslangusele järgnes Eestis 2010. aastal 3,1%-line majanduskasv. Rahandusministeeriumi 2011. aasta prognoosi kohaselt kasvab majandus 2012. aastal 3%, 2013. aastal 3,3% ning aastatel 2013–2015 on oodata keskmiselt 3,5%-list kasvu aastas.1 2008. aasta lõpust lisandus majanduslangusele ka hõivatute arvu järsk langus ning tööpuuduse ja mitteaktiivsuse kasv.

2009. aasta I kvartalis toimus hõives järsk muutus – hõivatute arv langes 612 100 inimeseni, mis oli 6,8% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Kui ka 2010. aasta esimeses pooles hõive veel langes, siis 2011. aasta III kvartali lõpuks oli tööga hõivatute arv kasvanud 627 800 inimeseni.2

Rahandusministeeriumi 2011. aasta suvise prognoosi kohaselt on ka 2011. aasta IV kvartalis kokkuvõttes oodata hõivatute arvu suurenemist võrreldes eelneva aastaga. Hõive kasvas esimeses kvartalis 6,8%, teises kvartalis 7,8% ja kolmandas kvartalis 2,8%. 2012. aastal prognoositakse hõive kasvu mõningast (1%) aeglustumist. 2015. aasta lõpuks alaneb hõive kasv 0,8%-ni ning hõivatute arv ulatub 626 tuhandeni.

Aastastatistika kokkuvõttes on töötuse määr kasvanud 5,5%-lt 2008. aastal 16,9%-le 2010. aastal.3 2011. aasta oktoobri lõpus oli töötuna arvel 46 421 inimest, mis teeb 7,2 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Töötuse määr langes 2011. aasta II kvartaliga võrreldes 13,3%-lt 10,9%-ni ning hõivemäär (20-64a) kasvas 69,4%-lt 72,2%-ni. Mõlemad näitajad on aastate 2009-2011 parimad näitajad. Aastastatistika kokkuvõttes on töötuna arveloleku 1 Allikas: Rahandusministeeriumi 2011. aasta suvine majandusprognoos www.fin.ee2 Allikas: Statistikaamet3 Allikas: Statistikaamet

4

lõpetamise põhjus suurenenud rakendunute arv. Kui 2009. aasta jooksul lõpetas töölerakendumise tulemusena töötuna arveloleku 28 286 inimest, siis 2010. aastal 58 550 inimest ning käesoleva aasta esimese viie kuuga on töölerakendumise tõttu töötuna arveloleku lõpetanud üle 22 000 inimese.4 Tegelikkuses on töölerakendunute arv suurem, sest tõenäoliselt on osa nendest töötutest, kes jätavad määratud ajal pöördumata või soovivad ise ennast töötuna arvelt maha võtta, tegelikult töö leidnud.

Tööpuuduse suurenemist on osaliselt põhjustanud varem tööturult eemal olnud inimeste tööotsingute alustamine ehk mitteaktiivse elanikkonna vähenemine. Siiski on mitteaktiivsus viimase kahe aasta jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. Mitteaktiivsuse olulisemaid põhjusi on jätkuvalt vajadus hoolitseda laste ja teiste pereliikmete eest.

Muret tekitav on pikaajaliste töötute osakaalu kasv, mida kinnitavad andmed nii pikaajalise töötuse määra kui pikaajaliste töötute osakaalu kohta töötute hulgas. Statistikaameti andmetel on kasvanud pikaajalise töötuse määr 1,7%-lt 2008. aastal 7,7%-le 2010. aastal. Kui 2009. aastal oli pikaajalisi töötuid töötutest 27,4%, siis aastaks 2010 oli osakaal tõusnud 45,4%-le. Väga pikaajalise töötuse määr on kasvanud 0,9%-lt 2008. aastal 2,8%-le 2010. aastal. Eesti Panga prognooside kohaselt tööpuudus aastatel 2012–2013 küll kahaneb, kuid pikaajaliste töötute osakaal tööjõus kasvab peamiselt selle tõttu, et pikaajalistel töötutel kui aktiivsest tegevusest kauem eemal olnutel on suhteliselt raskem tööturule naasta.

Tööpuuduse edasist alanemist takistab järjest enam töötute kvalifikatsiooni ja geograafilise paiknemise lahknevus tööandjate vajadustest. Kriisi ajal töö kaotanud inimeste kutseoskused ei pruugi vastata taastuva tööturu nõudmistele ning töötute ümberõpe ja kvalifikatsiooni tõstmine võtab aega. Ka töötuse kestus iseenesest alandab töö leidmise tõenäosust – aja jooksul alaneb tööotsingute intensiivsus ja väheneb konkurentsivõime töökohale kandideerides. Seega on alust eeldada, et struktuurne tööpuudus jääb esialgu veel kõrgeks.5

Olulisemad tööturu riskirühmad on noored, pikaajalised töötud, vanemaealised, puudega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja madala haridustasemega inimesed. Käesoleva programmi raames toetatakse puudega inimeste, hoolduskoormusega inimeste ja pikaajaliste töötute töölesaamist või tööturumeetmetes osalemist.

Eestis ei ole puudega inimesed tööturul aktiivsed. Puudega inimeste keskmine tööhõive määr 15–64-aastaste seas oli 2010. aastal 17,8%.6 2011. aasta septembri lõpu seisuga oli töötuna arvel 1475 puudega inimest, mis moodustab 3,2% kõigist töötutest.7

Peamiste tööhõivet takistavate teguritena on puudega inimesed välja toonud inimkapitali arendava abi (koolitus, praktika ja nõustamine) puudumise, samuti puudulikud ja kallid võimalused liikuda kodu ja töö vahel ning tööga toimetulemist võimaldava keskkonna puudumise.8

Olulist rolli mängivad inimese puude ja kohandamata keskkonna negatiivsest koosmõjust tulenevad tehnilised barjäärid, alaväärsustundest põhjustatud julguse ja pealehakkamise puudumine, inimese tervislik seisund, tööandjate eeldatavad eelarvamused ja huvipuudus, paindlike tööajavõimaluste puudumine ning puudele lisanduv eriala puudumine, mis on puudega inimesed teinud suhteliselt passiivseks ja äraootavaks. Samuti mõjutavad puudega inimeste töötamist üldine tööpuudus, teadmatus sobivate töökohtade olemasolust ning hirm kaotada toetusi.

4 Allikas: Töötukassa www.tootukassa.ee 5 Allikas: Eesti Pank. Rahapoliitika ja majandus.. Hetkeseis ja ettevaade 1/20116 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hinnangud Statistikaameti ETU 2010 materjalide põhjal7 Allikas: Töötukassa8 Allikas: GfK Custom Research Baltic Eesti filiaal uuring „Puuetega inimeste töötamist toetavad meetmed” 2008, www.sm.ee

5

Puudega inimestele osutatavad hoolekandeteenused peavad ühelt poolt aitama puudega inimestel võimalikult iseseisvalt ühiskonnas toime tulla ja toetama nende aktiivset ühiskonnaelus osalemist, kuid teisalt aitama leevendada puudega inimeste pereliikmetele langevat hoolduskoormust. 25–49-aastaste vanusegrupis on mitteaktiivsuse põhjuste hulgas olulisel kohal laste ja teiste pereliikmete eest hoolitsemise vajadus, mis viitab hooldus-, aga ka laste- ja päevahoiuteenuste ebapiisavale kättesaadavusele, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata toetavate hoolekandemeetmete rakendamisele. Kokkuvõtvalt on hooldusteenustega kaetus ligikaudu 6%, kuid vajadus on 15%.9

Praeguses sotsiaalmajanduslikus olukorras on oluline keskenduda abi tagamisele majanduslanguse tulemusena töötuks, sh pikaajaliselt töötuks jäänud inimestele. Samavõrd olulist tähelepanu vajab ka tööealiste puudega inimeste ja hoolduskoormusega inimeste tööturul osalemise võimaluste edendamine. Oluline on toetada tööturult eemale jäänud inimeste iseseisvust, psühhosotsiaalset tasakaalu ja võimalusi tööturule siseneda või naasta. Oluline on ka teenuste kaudu ennetada inimese kriisi süvenemist, millega kaasneb iseseisva toimetuleku halvenemine ning pikas perspektiivis abivajaduse suurenemine, võimalik eluaseme- ja töökaotus ning laste arenguvõimaluste halvenemine vanemate töötuse tõttu. Ka Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt on majanduskriisi tingimustes esmatähtis inimeste vahetu abistamine, aktiivne hoidmine, nõustamine ja toetamine. Sõltumata töötuse või mitteaktiivsuse põhjustest on esmatähtis pakkuda igale inimesele just tema vajadustele vastavaid töölesaamist toetavaid kvaliteetseid teenuseid.

1.8.1 Seos rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidegaProgrammi tegevused on suunatud „Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” järgmiste eesmärkide saavutamisele:

töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine; töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine.

Töötuse ja mitteaktiivsuse tõhusamaks ennetamiseks (sh takistuste vähendamiseks inimeste tööturule sisenemisel) osutatakse programmi raames teenuseid senisest individuaalsemalt ja paindlikumalt, arendades selleks juba olemasolevaid hoolekandeteenuseid ning luues uusi. Töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomiseks panustavad programmi tegevused pereliikmete hoolduskoormuse vähendamisele, parandades hoolekandeteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust.

1.8.2 Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, programmide ja avatud taotlusvoorudega Meede 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” – hoolekandemeetme

eesmärk on pakkuda inimestele enne tööturule sisenemist erinevaid eelteenuseid (nt nõustamisteenused, rehabilitatsiooniteenused, tugiisikuteenused jmt), mida Töötukassa ei paku või pakub võrreldes hoolekandemeetmega teistele sihtgruppidele (vaid registreeritud töötutele). Samuti tegeletakse hoolekandemeetmes erinevalt kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise meetmest ka hoolekandeteenuste kvaliteedi arendamisega.

Lisaks programmile on meetmes „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” planeeritud avatud taotlusvoorud, mille raames arendatakse erinevaid hoolekandeteenuseid, mis toetavad inimeste töölesaamist või töötuse ennetamist.

1.8.3 Seos valdkondlike arengukavadega Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“10 näeb ette tähelepanu suunamist pikaajalise

töötuse ning noorte tööpuuduse ennetamisele ja vähendamisele. Konkurentsivõime kava näeb ette vajaduse kõrgema tööhõive järele tulevikus. Tööealise elanikkonna vähenemise tasandamiseks ning majanduskasvu toetamiseks näeb kava ette suurendada tööhõivet ning pikemas perspektiivis ka 65-aastaste ja vanemate inimeste valmisolekut töötada. Käesoleva programmiga on seotud valitsuse poliitika väljakutse nr 4 „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“

9 Allikas: Sotsiaalministeerium10 Kava on kättesaadav – www.valitsus.ee

6

meede I „Tööturumeetmete osutamise kvaliteedi tõstmine ja efektiivsuse suurendamine“, mille raames on aastateks 2011–2015 muu hulgas planeeritud institutsionaalse vastutusjaotuse selgem määratlemine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahel eesmärgiga tagada töötute koolituse ja sotsiaalteenuste osutamise suurem efektiivsus, puudega inimeste tööhõive suurendamise programmide rakendamine ning vanemaealiste tööturul püsimist toetavate meetmete arendamine.

Käesoleva programmiga kõige enam seotud Sotsiaalministeeriumi arengukava 2012–2015 „Sotsiaalkaitse tegevusvaldkonna eesmärgid, meetmed ja tegevussuunad” tegevussuundadeks on 1.4.1 „Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja (inimese) vajadustele vastavuse tagamine“, 1.4.3 „Hoolekandeteenuste vajaduse analüüsi ja planeerimise süsteemi parandamine“, 1.4.4 „Vajaduspõhise sotsiaalabi tagamine“, 1.5.2 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi juhtimise ja järelevalve tõhustamine“, 1.5.3 „Hoolekandevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni parandamine“, 1.7.1 „Puudega inimeste sotsiaalse kaasatuse ja õiguste kaitse tagamine“. Arengukavas rõhutatakse, et inimese toimetuleku üheks oluliseks eelduseks on tööhõive. Tööealiste sotsiaalsete riskigruppide hõivatus on madal. Hoolekandeteenuste eesmärk on aidata kaasa inimese töö leidmisele ja tööhõives püsimisele. Samuti rõhutab kava, et demograafilised muutused ühiskonnas esitavad väljakutse hooldusteenuste ja lapsehoiuteenuse arengule ning muudele pere hoolduskoormust vähendavatele meetmetele.

Hoolekandekontseptsiooni eesmärk on määratleda Eesti hoolekandepoliitika üldised alused ja meetmed olukorra parendamiseks lähiaastatel. Hoolekandekontseptsiooni rakendamise eesmärk on olnud erikohtlemist vajavate ja riskirühma kuuluvate inimeste (puudega, pikaajalised töötud, noored ja eakad) suurem tööga hõivatus ning parem hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Muu hulgas on olulise tähelepanu all individuaalse lähenemise parem rakendamine, sh juhtumikorraldusliku töömeetodi laialdasem kasutusele võtmine ning erivajadustega inimeste toimetuleku ja tööhõive parandamine rehabilitatsiooni-, abivahendite ja isikliku abistaja teenuse tõhusama pakkumisega.

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008–201311 seab eesmärgid ja ülesanded eluasemesektori arendamiseks selliselt, et Eesti elanikele oleks tagatud sobiv ja võimalustekohane eluaseme kättesaadavus, kvaliteetne ja jätkusuutlik eluasemefond, eluasemepiirkondade mitmekesisus ning tasakaalustatud ja säästev areng. Käesoleva programmiga on seotud eluasemevaldkonna arengukava I tegevusvaldkonna „Eluasemete kättesaadavus“ meetmed 1.1 „Eluruumide juurdepääsetavuse suurendamine“ ja 1.4 „Toimetulekuraskustes isikutele eluasemekulude katmise tagamine“.

Laste ja perede arengukava 2012–2020 (eelnõu) on koostatud selleks, et tagada kõigile Eestis elavatele lastele ja peredele turvaline ning inimsõbralik elukeskkond. Arengukava eesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Käesoleva programmiga on seotud arengukava järgmised eesmärgid, meetmed ja tegevussuunad: strateegilise eesmärgi 4 „Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet” meetme 4.2 „Teenuste arendamine perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks” tegevussuunad 4.2.1 „Majanduslikku toimetulekut soodustavate sotsiaalteenuste pakkumine ja arendamine” ja 4.2.2 „Tööturuteenuste tulemuslikkuse tõstmine ja elanikkonna sellekohase teadlikkuse suurendamine.”

1.9 Toetuse andmise sihtgrupidProgrammi sihtgrupiks on multiprobleemidega (sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega) inimesed ja pered, erivajadustega inimesed ja nende pered, hoolduskohustusega inimesed, rehabilitatsioonimeeskondade liikmed, kohalike

11 Tegevuskava on kättesaadav www.valitsus.ee

7

omavalitsuste sotsiaaltöötajad, sotsiaaltöö tegijad, tugiisikud, puudega laste lapsehoidjad, eakate hooldusasutuste personal, asenduskodust lahkuvad noored, perekonnas hooldusel olevad noored ja perepõhist asendushoolduse teenust pakkuvad isikud.

8

2. EESMÄRKIDE KIRJELDUS

Töölesaamist toetavate nõustamisteenuste kättesaadavus on paranenud. Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine on suurenenud. Inimeste töövõimekuse hindamise ja töövõime arendamise teenust on katsetatud. Asenduskodust ja peres hooldamiselt lahkuvatele noortele osutatava tugiisikuteenuse

kättesaadavus ja kvaliteet on paranenud. Teenuseosutajate koolitamise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisega on paranenud

hoolekandeteenuste kvaliteet.

9

3. TEGEVUSTE KIRJELDUS

3.1 Töölesaamist toetavate nõustamisteenuste pakkumine

Olukorra kirjeldusHoolekandeteenuste arendamisel lähtutakse põhimõttest, et abivajajale tuleb osutada abi võimalikult elukoha lähedal ja vastavalt hinnatud vajadusele. Sellest tulenevalt suureneb järjest kohalike omavalitsuste roll ja vastutus hoolekandeteenuste korraldamisel.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (edaspidi SHS) on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel muuhulgas sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. Kuna kohalikel omavalitsustel on ka õigus valida nende pakutavate teenuste/toetuste võimaluste kohaselt efektiivsemat tuge inimesele nii, et inimene abita ei jää, võib vastavalt OECD (2011) raportile „ESTONIA. Towards a single government approach” öelda, et Eestis pole mitte inimese juhitud hoolekanne, vaid nn teenuse juhitud hoolekanne. Kohalikud omavalitsused pakuvad teenuseid, mis neil olemas on, mitte neid, mida inimene tegelikult vajab (eelarvekärbete, teiste prioriteetide jne tõttu). Puudub inimeste vajaduste terviklik käsitlemine ja inimestele ei ole tagatud nende vajadustele vastavate abimeetmete kättesaadavus.

Programmide „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009” ja „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010–2011“ raames katsetati erivajadustega inimestele ja nende peredele mõeldud maakondlikku teavitamis- ja nõustamiskeskust aastatel 2008 ja 2009 Ida-Virumaal ja Pärnumaal ning aastatel 2010 ja 2011 Ida-Virumaal, samuti regionaalset teavitamis- ja nõustamiskeskust Lõuna-Eestis: Põlvamaal, Valgamaal, Võrumaal. Tartu Ülikooli ja Ernst & Youngi koostöös 2011. aastal läbi viidud programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009“ hindamise12 tulemusel selgus, et tegemist on inimese igapäevaeluga paremat toimetulekut abistavate vajalike nõustamisteenustega (sotsiaal-, võla- ja perenõustamine ning psühholoogiline nõustamine). Multiprobleemidega inimeste töölesaamise toetamisel jääb vaid üht kindlat liiki hoolekandeteenusest siiski väheks.

Samuti katsetati aastatel 2008–2011 programmide „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009” ja „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010–2011“ raames nõustamisteenust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (AKK) juures tegutsevas puudealase teabe ja abivahendite keskuses (PTAK). PTAK pakkus nõustamist abivahendite ning kodu ja töökoha kohandamise alal. Loodud on kontaktid paljude kohalike omavalitsuste, linnaosavalitsuste ja mittetulundusühingutega, kelle hulk PTAK teenuste aktiivsete tarbijatena pidevalt kasvab. Nõudlus on olemas nii abivahendite kui ka keskkonna kohandamise alase erapooletu, põhjaliku ja kvaliteetse nõustamise järele.

Valdavalt soovivad nii eraisikud kui ametiasutused ruumikohandamisnõustamises objekti kohta kirjalikku eksperthinnangut (eskiisprojekti), mis käsitleks olemasolevat olukorda ja pakuks välja erinevaid lahendusi. Töökohtade kohandamise eksperthinnangute tellijaks on olnud ka Töötukassa.

Hoolekande sihtgrupiks olevatel multiprobleemidega inimestel puudub valmisolek/võimalus ühe või mitme erineva takistuse tõttu oma igapäevaelu hästi korraldada, sh kasutada aktiivselt tööturuteenuseid või säilitada töö / minna tööle.

Juhtumikorralduse meetod on klienditöö sotsiaaltöös, mis hõlmab mitmesuguseid tegevusi isikute või perede komplekssete vajaduste ja/või probleemide lahendamiseks. Mitmeid eluvaldkondi

12http://www2.sm.ee/esf2007/files/hindamine2010/Töölesaamise%20meetmete%20hindamine%20(TÜ%20E&Y)%20lõpparuanne_25_01_2011.pdf

10

(näiteks töötamine, igapäevaelukorraldus vms) hõlmavate vajaduste ja/või probleemidega isikutele vajalike abimeetmete osutamine on erinevate hoolekandeasutuste vastutusalas. Hoolekandevaldkonna efektiivse toimimise üks eeldus on koostöö eri organisatsioonide vahel, kuid 2011. aastal KPMG Baltics OÜ läbi viidud uuringus „Kliendikeskne esmatasandi juhtumitöö ning juhtumikorraldus sotsiaalkaitse tervikliku koostoime tagamisel“13 tuleb selgelt esile, et koostöö sihipärane arendamine eri institutsioonide tasandil on kahjuks teisejärguline.

3.1.1 Nõustamisteenuse pakkumine puudealase teabe ja abivahendite keskuses

Peamised probleemid ebaühtlane teadlikkus abivahenditest ja keskkonna kohandamise viisidest

(sotsiaaltöötajad, tööandjad, rehabilitatsiooniasutused, perearstid, abivahendite müüjad, eraisikud);

vähene teadlikkus sobiva keskkonna positiivsest mõjust ja olulisusest erivajadustega inimeste iseseisvumisele ja sõltumatusele (sotsiaaltöötajad, hooldajad) töö efektiivsuse tõstmisel (tööandjad);

omavalitsusüksuste puudulik erivajadustega inimeste informeerimine kodukohanduste finantseerimisvõimalustest;

tööandjate vähene informatsioon töökeskkonna kohandamise toetuste kohta; tehnoloogiliste erilahenduste raske kättesaadavus Eestis; keskkonnakujundajate (arhitektid, disainerid, ehituspetsialistid jne) vähene teadlikkus

ja teadvustamine universaalse disaini printsiipide rakendamise olulisusest.

Riskid Omavalitsuste suured eelarvekärped kodukohanduste ja abivahendite finantseerimisel

võivad mõjutada nõudlust nõustamise järele. Eksperthinnangu koostamisel valitseb ajalise ressursi määramatus. Ligipääsetavuse

eksperthinnangu koostamine eeldab olukorra põhjalikku analüüsimist ja erinevate võimaluste otsimist, millele järgneb erinevatelt teenuse- või toodangupakkujatelt päringute võtmine. Tulenevalt eeltoodust ei ole alati võimalik määrata eksperthinnangu valmimise kindlat tähtaega.

Teenuse osutamisel on oluline regionaalne aspekt. Keeruline on tagada ühtset teenuse pakkumise ajalist kvaliteeti tulenevalt PTAK asukohast (keskus paikneb Tallinnas ja väljasõitude planeerimisel arvestatakse klientide arvuga piirkonnas).

Riiklikult doteeritavate abivahendite rahastamine on maakonniti ebaühtlane, kallite abivahendite finantseerimine võib järjekordade tõttu viibida mitu aastat.

EesmärkAbivahendite ning kodu ja töökoha kohandamise alane nõustamisteenus on muutunud professionaalsemaks ja kvaliteetsemaks ning selle kaudu on loodud eeldused puudega inimeste tööhõive suurendamiseks.

Kavandatavad tegevused abivahendite ning kodu- ja töökeskkonna kohandamise alase nõustamisteenuse

pakkumine; PTAK nõustamisteenuseid saanud potentsiaalsete tööturule siirdujate teavitamine

tööturuteenustest ja teenusepakkujatest (nt Töötukassa) eesmärgiga informeerida ja soodustada inimeste siirdumist tööturule;

uute koostööpartnerite otsimine (haiglad, perearstid, kindlustusseltsid, rehabilitatsiooniasutused), PTAK teenuste tutvustamine ja koostöö edasiarendamine omavalitsuste, maavalitsuste, puuetega inimeste liitude ja Eesti Töötukassaga:

13 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/KPMG_lõpparuanne_5.pdf

11

o sh koostöövormi välja töötamine konsulteerimaks maavalitsuste ekspertkomisjonide tööd, et hinnata abivahendite ja kohanduste olulisust ning õigsust;

o sh kahesuunaline toimiv koostöö Eesti Töötukassaga; tööandjate teadlikkuse tõstmine puudega inimeste värbamisest ja kohanduste sisseviimise

võimalustest; PTAK kodulehele kõikide abivahendite müügi või laenutamisega tegelevate ettevõtete ja

nende tegevuspiirkondade andmete koondamine ning andmete järjepideva uuendamise tagamine;

PTAK koduleheküljele info lisamine standardprobleemide ja nende lahenduste kohta; abivahendite ja kohandamisalase info kogumine ja koondamine; eksperthinnangu standardi(te) väljatöötamine; keskkonna kohandamise konsultantide leidmine ja koolitamine; kaasava elukeskkonna planeerimise ja kujundamise juhendmaterjali tutvustamine ja

levitamine; PTAK tegevuse efektiivsuse ja tulemuslikkuse hindamine. RKF põhise hindamise piloteerimine Analüüsi läbiviimine, mis näitab, kas RFK14 raamistikule tuginedes on võimalik välja

töötada abivahendi vajaduse hindamise metoodika ning suunad ja põhimõtted edaspidisteks tegevusteks

Tegevust hakkab läbi viima Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Erinevaid nõustamisteenuseid on saanud 1580 inimest

1.1.Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 30%.

1.2. Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 15%

2. Koostatud on juhendmaterjal kaasava elukeskkonna planeerimiseks ja kujundamiseks

2. Kaasava elukeskkonna planeerimise ja kujundamise põhimõtete ning juhendmaterjali tutvustamine

3. Nõustatud on vähemalt 60 juriidilist isikut4. Osaletud on vähemalt 7 infoüritusel. Korraldatud on vähemalt 2 infoüritust 5. Koolitatud on 2 keskkonna kohandamise konsultanti 6. RFK põhist hindamist on kasutatud 50 kliendi abivahendivajaduse hindamisel.7. Valminud on analüüs, mis näitab, kas RFK raamistikule tuginedes on võimalik välja töötada abivahendi vajaduse hindamise metoodika ning suunad ja põhimõtted edaspidisteks tegevusteks.

7. Analüüsi on kasutatud abivahendi vajaduse hindamise metoodika väljatöötamisel.

8. Abivahendite alane tutvustus koolitus pere- ja eriarstidele.

8. Koolitatud on 100 sotsiaalkindlustusameti töötajad (baasväljaõppe läbivad 100 töötajat, nendest 10 spetsialisti läbivad lisaks täiendava mooduli).150 pere- või eraarsti, ettevõtete esindajaid

14 RFK on rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, mille on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). See on aluseks hindamisinstrumentide väljatöötamisel nii rehabilitatsiooni kui ka tervishoiuvaldkonnas, sh töövõime hindamismetoodika kavandamisel Eestis.

12

25.9. Koolitatud on 5 keskkonna kohandamise konsultanti.10. Valminud on analüüs ja protatüüp, mis näitab, kas RFK raamistikule tuginedes on võimalik välja töötada abivahendi vajaduse hindamise metoodika ning suunad ja põhimõtted edaspidisteks tegevusteks

10. Analüüsi on kasutatud abivahendi vajaduse hindamise metoodika väljatöötamisel.

11. Töötakse välja ja trükitakse abivahendite korraldust tutvustav voldik

11. On välja töötatud abivahendite korraldust tutvustav voldik . (Trükiarv 30 000 tk).

12. Töötakse välja ja trükitakse abivahendi teatmik

12. On välja töötatud abivahendi teatmik. (Trükiarv 1000 tk).

Sihtgrupp: erivajadustega inimesed, kelle tööturule siirdumisel on saanud takistuseks puudest

tingitud abivahendi või keskkonna kohanduse vajadus; hoolduskoormusega pereliikmed, kes hooldatava iseseisvuse ja toimetuleku

suurenemiseks vajavad abivahendi- või keskkonnaalast nõustamist eesmärgiga siirduda ise tööturule;

isikud, kes vajavad abivahendite ja kohanduste alast teavet enda töökohustuste täitmisel, et võimaldada puudega inimestele parem ligipääs tööle ja teenustele.

PTAK teeb koostööd kohalike omavalitsuste, maavalitsuste, Töötukassa, puuetega inimeste organisatsioonide, sotsiaaltöötajate, tööandjate, hooldajate, tegevus- ja füsioterapeutide ning abivahendite müüjatega.

Ajakava: jaanuar 2012 – detsember 2015.

3.1.2 Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu

Tegevust viib läbi Sotsiaalkindlustusamet.

Peamised probleemid OECD (2011) raporti „ESTONIA. Towards a single government approach“ põhjal ei osutata

inimestele teenuseid piisavalt vajaduspõhiselt ja kättesaadavalt. Hoolekandeteenuste osutamine ei ole tihtipeale seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri

mittetöötavat tööealist inimest tööle asuma. KPMG Baltics OÜ uuringu (2011) „Kliendikeskne esmatasandi juhtumitöö ning

juhtumikorraldus sotsiaalkaitse tervikliku koostoime tagamisel“ põhjal ei planeeri organisatsioonid sihipärast koostööd teiste sotsiaal- ja tervishoiuasutustega, et leida efektiivseid lahendusi klienditööks nendel juhtudel, kui inimese abivajadus jääb kahe valdkonna kattuvusalasse. Samuti on senini vähe algatusi kahe institutsiooni koostööks teenuste arendamise ja korraldamise protsessis ning teenuste finantseerimiseks. Vähene on institutsioonidevaheline koostöö, mis ei võimalda pakkuda tõhusaid (sh kulutõhusaid) lahendusi inimeste probleemidele.

Vastavalt SHS-le on juhtumikorralduse põhimõtted kohalike omavalitsuste töövahendiks, kuid kohalikud omavalitsused peavad seda meetodit ressursikulukaks ning kasutavad pigem harva.

Väiksemad kohalikud omavalitsused ei oma vastavat kompetentsi keerulisemate kliendijuhtumitega tegelemiseks.

Motiveeritud kohalikke omavalitsusi on vähe ning seeläbi kannatab tegevuse jätkusuutlikkus.

13

EesmärkKvaliteetsete ja kättesaadavate vajaduspõhiste hoolekandeteenuste pakkumine kompleksselt juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu, mis on toetanud multiprobleemidega inimese ja tema perekonna toimetulekuvõime suurendamist, erinevate takistuste leevendamist ning tööealise inimese puhul suundumist aktiivseid tööturuteenuseid saama või töö säilitamist/tööle rakendumist.

Alaeesmärgid Kohalike omavalitsuste juhtumipõhise võrgustikutöö meetodi kasutamine igapäevatöös on

efektiivsem, sh kohalike omavalitsuste ja Töötukassa koostöö kliendijuhtumite lahendamisel on paranenud.

Multiprobleemidega inimestele ja nende peredele on juhtumitöö abil pakutud igakülgset nõu ja vajaduspõhiseid hoolekandeteenuseid, sh kohalike omavalitsuste omavaheline koostöö teenuste pakkumisel on paranenud.

Hoolekandeteenuste kättesaamine on muudetud inimestele mugavamaks, st inimene, kes pöördub tervishoiu- või sotsiaalteenuse pakkuja poole, saab kergesti juurdepääsu teistele hoolekandeteenustele. Kui märgatakse probleeme nimetatud valdkondade piirialadel, on hoolekandeasutuste ülesandeks koostöö algatamine ja sihipärane tegevus lahenduse saavutamiseks.

Tegevuse põhimõtted

Teavitustöö tulemusel pöörduvad motiveeritud kohalikud omavalitsused piirkonna koordinaatorite poole juhtumipõhise võrgustikutöö ja teenuste pakkumise piloteerimiseks.

Eelkõige soovitakse toetada väiksemaid madala haldussuutlikkuse ja väiksema vastava kompetentsiga kohalikke omavalitsusi.

Juhtumikorralduse meetodi rakendamine spetsialisti poolt sisaldab individuaalseid klienditöötegevusi ja koostööd teiste võrgustiku liikmetega. Juhtumite lahendamine on isikute komplekssete vajaduste ja/või probleemide lahendamine. Efektiivne koostöö peab hõlmama hästi korraldatud regulaarset infovahetust asutuste vahel ja olema järjepidev protsess, mille eesmärk on saavutada isiku võimalikult iseseisev toimetulek, sh tööelus. Juhtumi lahendamine ei tohi lõppeda ainult isiku suunamisega teenuseid saama, vaid isiku probleemidele lahenduse leidmisega.

KOVis olemasolevaid teenuseid asendada ei tohi, võimalik on täiendada olemasolevate vajalike teenuste mahtusid. Inimesele pakutava paindliku teenusepaketi kohta määratakse piirsumma. Teenusepaketi rahastamisskeem toimub põhimõttel, et rahalisi vahendeid eraldatakse Sotsiaalkindlustusameti koordineerimisel teenusepakkujale.

Kavandatavad tegevused Üle Eesti võetakse tööle 5 multiprobleemidega inimeste tööleaitamise koordinaatorit. Piirkonna koordinaator koostöös Sotsiaalministeeriumiga kvalifitseerib oma piirkonna

nõuetele vastavad teenusepakkujad. Piirkondlik koordinaator aitab kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel:

o kaardistada kohalike omavalitsuste pakutavad teenused/toetused;o lahendada multiprobleemidega inimeste juhtumeid, sh seostab

tööhõivemeetmetega ja pakub inimestele vajaminevaid hoolekandeteenuseid; o korraldada ja teha asjakohast võrgustikutööd;o vastavalt SHS-le koostada juhtumite kohta juhtumiplaani, sh hilisema võimaliku

kontrolli tarvis põhjendab, miks valiti sellised teenused ja teenusepakkujad;o välja töötada kohalike omavalitsuste selgema juhtumipõhise võrgustikutöö

protsessi kirjelduse koostöös erinevate võrgustikuliikmetega (Töötukassa, tervishoiu- ja haridusvaldkond, rehabilitatsiooniasutused jne), lähtudes Sotsiaalministeeriumi välja töötatud juhistest;

14

o tegeleda keerulisemate juhtumitega, nt pikaaegsed toimetulekutoetuse taotlejad, ning teha koostööd teenuste pakkujatega.

Juhtumipõhise võrgustikutöö abil suunatakse multiprobleemidega inimesi ja nende peresid eelkõige saama aktiivseid tööturuteenuseid, kuid ka töötamise toetamise eesmärgil vajaduspõhiseid tööturumeetmetega seostatud kompleksseid hoolekandeteenuseid.

Tugevdatakse juhtumikorralduse meetodi kasutamist, mis hõlmab erinevaid klienditöötegevusi, nagu hindamine, planeerimine, koordineerimine, sekkumismeetmete, sh toetuste andmine, teenuste osutamine, monitoorimine, tulemuslikkuse hindamine.

Piloteerimise tulemusel koostatakse kontseptsioon teenuste pakkumiseks juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Juhtumipõhist võrgustikutööd on piloteeritud vähemalt kuues omavalitsuses

1. Pilootprojektis osalenud kohalikud omavalitsused on koostanud täpsema juhtumipõhise võrgustikutöö protsessi kirjelduse

2. Erinevaid piloteeritavaid hoolekandeteenuseid on saanud vähemalt 3400 inimest

2.1. Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 30%.

2.2. Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 15%

3. Koostatud on juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu vajaduspõhise teenuste osutamise skeemi analüüs.

3. Analüüsis esitatud järeldused ja soovitused on kasutatud uuel 2014-2020 programmiperioodil kavandatud vajaduspõhiselt osutatavate hoolekandeteenuste skeemi täiustamiseks.

Sihtgrupp: tööealised multiprobleemidega inimesed ja nende pereliikmed, keda ei ole võimalik aidata kohalike omavalitsuste üksikteenustega/toetustega, sest inimesel on rohkem kui üks takistus (nt hoolduskoormus, hooldusvajadus, puue, sotsiaalsete oskuste puudumine, motivatsiooni puudumine, transpordi puudumine, eluaseme puudumine jne) igapäevases toimetulekus, sh tööturule siirdumises.

Koordinaatorid teevad koostööd eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, kuid ka erinevate võrgustikuliikmetega ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega.

Ajakava: jaanuar 2012 – detsember 2015.

3.1.3 Võlanõustamisteenuse pakkumine

Tegemist on 2010–2011 programmi raames sõlmitud võlanõustamisteenuse pakkumise lepingute jätkuga. Teenust pakutakse 8. veebruarini 2012. Kuna tegu on 2010-2011. aasta programmist osutatud teenusega, mis jätkub vaid väga lühikese aja jooksul, siis ei ole selle punkti all teemaga seonduvat taustainfot ja probleeme uuesti ära toodud. Need on leitavad 2010–2011 programmist.

Eesmärk

15

Kvaliteetse võlanõustamisteenuse kättesaadavus on paranenud.

Kavandatavad tegevused Võlanõustamisteenuse pakkumise jätkumine vastavalt 2011. aastal sõlmitud lepingutele.

IndikaatoridVäljundindikaatorid TulemusindikaatoridVajaduspõhiselt on osutatud kvaliteetset võlanõustamisteenust

Võlanõustamisteenust on osutatud vähemalt 15 abivajajale

Sihtgrupp: võlanõustamisteenust vajavad tööealised isikud.

Ajakava: jaanuar 2012 – märts 2012 (jätk 2010–2011 programmile).

3.1.4 Võlanõustamise täiendkoolitus

Vōlanōustamine on sotsiaalvaldkonda kuuluv kompleksne teenus, mis lähtub iga abivajaja vajadustest.

Võlanõustamise eesmärk on toetada inimest tööotsimisel ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalemist takistavate olemasolevate võlaprobleemide lahendamisel. Teenus on suunatud üksikisikutele, peredele ja leibkondadele, kelledel on tekkinud või tekkimas võlgnevus ning kes iseseisvalt ei ole võimelised võlgasid reguleerima või võlgadest vabanema. Võlanõustamise teenuse eesmärgiks on nõustada, kuidas võlgadega seaduslikult toime tulla ning ennetada ja leevendada võlgade tagajärjel tekkivaid muid sotsiaal-, majanduslikke ja tervislikke probleeme. Ühtlasi on teenuse eesmärk ennetustöö ehk inimese toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine. Selleks aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Nõustamise tulemusena on inimene ette valmistatud uue töö otsimiseks, tööle asumiseks ja tööelus toimetulekuks.Võlanõustamine toimub klassikalises individuaalse nõustamise vormis. Kvaliteetse võlanõustamise pakkumine aitab ennetada uute sotsiaalsete probleemide teket. Õigeaegselt tasumata võlg jõuab lõpuks sissenõudmiseks kohtutäituri kätte, arestitakse võlgniku pangakonto, mis toob kaasa surve elada ja töötada sularaha eest, makse maksmata, või üldse töölkäimisest loobuda. Võlgade sissenõudmisega täitemenetluses võib kaasneda võlgniku vara sundmüük, halvemal juhul elamispinna kaotus. Nii on ühiskonna jaoks ressursisäästlikum leida vahendid võlgnike õigeaegseks abistamiseks (sh võlanõustamise näol) kui hiljem maksta võlgade tõttu sotsiaalselt abitusse seisundisse sattunud inimestele sotsiaaltoetusi või tasuda kindlustamata inimeste ravikulusid.

Võlanõustamine on laiapõhjaline teenus, mis käsitleb võrdselt võlasituatsiooni finantsmajanduslikke, juriidilisi ning psühhosotsiaalseid (nt. töötus, lahkuminek, haigus, õnnetusjuhtum jne.) tahke. Võlanõustajate teadmised ja oskused antud küsimustes peaksid käima ajaga kaasas. Ajavahemikul 2009-2010 said paarsada spetsialisti võlanõustamise baasväljaõppe (160 tundi). Tänaseks on toimunud rida muutusi vastavat valdkonda puudutavas õigusruumis, samuti on muutunud klientide vajadused, näiteks on üha enam vajadus tegeleda eraisiku pankroti küsimustega. Võlanõustajate Liidu hinnangul vajavad teenuseosutajad teenuse kvaliteedi hoidmiseks täienduskoolitusi järgnevatel teemadel: eraisiku pankrot, võlgade ümber kujundamine, nõuete aegumine.

16

EesmärkSuurendada baaskoolituse läbinud võlanõustajate ning sotsiaaltöötajate kompetentsi n võlanõustamise teemadega seotud küsimustes. Kavandatavad täienduskoolitused võlanõustajatele aitavad baaskoolituse saanud võlanõustajatel viia oma teadmised-oskused kooskõlla majandus- ja õiguskeskkonnas toimunud muutustega. Kaudselt on eesmärgiks suurendada ka teenuse kättesaadavust, kuivõrd nn uusi teemasid valdavaid võlanõustajaid on rohkem ning abi spetsiifilistes küsimustes on inimesele kergemini kättesaadav.

Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid2015 a võlanõustamise edasijõudnute täienduskoolitused.

120 võlanõustamise baaskoolituse läbinud võlanõustajat ja sotsiaaltöötajat on osalenud edasijõudnute täienduskoolitustel (160 tundi).

Ajakava: jaanuar 2015 – detsember 2015.

3.1.5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse infosüsteemi AIS arendus- ja juurutustööd.

Programmi tegevuse esemeks on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse infosüsteemi AIS arendus- ja juurutustööd.

Viiakse läbi hange, mille eesmärk on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse infosüsteemi AIS välja arendamine ja juurutamine. Selle saavutamiseks peab töövõtja lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras teostama detailanalüüsi, programmeerimis-, dokumenteerimis-, testimis- projektijuhtimis- ja juurutustööd, teostama andmeülekande ning üle andma infotehnoloogilise süsteemi, lähtekoodi(d), objektikoodi(d) ja muu tarkvara.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse statistika näitab õppijate ja klientide arvu järjekindlat suurenemist, millest tingituna kasvavad pidevalt ka nõuded infosüsteemile. Täna on Astangul kasutuses kaks infosüsteemi, mille andmeturbe tase ja käideldavus ei vasta isikuandmete kaitse seaduses kehtestatud nõuetele. Praeguses tööprotsessis on kasutusel peamiselt manuaalne andmesisestus, mis on äärmiselt ressursinõudlik, seda nii andmesisestajale kui ka andmete esitajatele, sest kõik nõutavad dokumendid peab esitama paberkandjatel. Sellest tulenevalt tänane infosüsteemi lahendus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse vajadusi enam ei rahulda. Uue infosüsteemi arendamisega on võimalik luua kasutajasõbralik infosüsteem, mis toimiks efektiivselt, hoiaks seeläbi kokku töötajate ressurssi ning pakuks maksimaalset kvaliteeti ja kiiret teenust klientidele, alates esimesest kokkupuutest Astanguga. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on 110 töötajat, kellest ca 90% kasutab oma igapäevatöös arvutit. Uue infosüsteemi esialgne kasutajate hulk saab olema umbes 80 kasutajat, see on valdav enamus, kellele jaoks on see hädavajalik.

Ajakava: juuni 2015 – detsember 2015

3.2 Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide15 pakkumine

15 Rehabilitatsiooniprogramm on isiku rehabilitatsiooniks vajalikke kompleksseid tegevusi sisaldav sekkumine, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärk ja kindlaks määratud ajaperiood, mille vältel pakutakse aktiivselt arendavaid ja rehabiliteerivaid tegevusi.

17

Olukorra kirjeldusPraegu toimiva rehabilitatsiooniteenuse raames viiakse läbi multidistsiplinaarne hindamine, koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan, juhendatakse plaani elluviimist ning osutatakse erialapõhiseid üksikteenuseid.

Aastatega on rehabilitatsiooniteenuse pakkujate arv oluliselt kasvanud, suurem koormus langeb rehabilitatsiooniteenuse osutamisel rehabilitatsiooniplaanide koostamisele. Hindamise käigus kaardistatakse inimese vajadused ja ressursid, kuid puudu on erinevatest tulemuslikest rehabiliteerivatest sekkumistest, mida isikule ja tema perele pakkuda.

Isiku rehabilitatsiooni eesmärk ei ole selgelt ja mõõdetavalt fikseeritud, mistõttu tulemuslikkus ja teenuse kvaliteet ei ole mõõdetav. Eesmärgi püstitamisel ja tegevuskava koostamisel pööratakse vähe tähelepanu töölesaamisele ja töölpüsimise toetamisele.

PITRA16 projekti tulemusel tehti ettepanek erialapõhiste üksikteenuste finantseerimise asemel toetada komplekssete sekkumiste ehk rehabilitatsiooniprogrammide arendamist ja finantseerimist. Praegu finantseeritakse sekkumistena vaid piiratud mahus erialapõhiseid üksikteenuseid, nt sotsiaaltöötaja teenus, füsioterapeudi teenus, logopeedi teenus jne, mis teeb keeruliseks arendada ja pakkuda kompleksseid tervikprogramme, milles on ühe eesmärgi saavutamiseks vajalik erinevate spetsialistide koostöö ja kompetents.

Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsioonieesmärkide saavutamisele, nt erinevad õppe- ja toetusprogrammid puudega lapse tavakooli integreerumiseks, tööealise isiku töölesaamiseks või oma kodus iseseisvalt elamiseks. Õppe- ja toetusprogrammid võivad olla nt praktiliste igapäevaeluks vajalike oskuste harjutamine, kodu kohandamine, pere nõustamine ja koolitamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, isiku motivatsiooni tõstmine, töö otsimine ja harjutamine jms.

Rehabilitatsiooniprogrammide kasutusele võtmisega saab arendada erinevatest rehabilitatsioonieesmärkidest lähtuvaid, puude- ja toimetulekupiiranguspetsiifilisi sekkumisi. Isiku jaoks suureneb teenuste valiku võimalus ning teenusega (programmiga) tutvudes on kohe selge programmi eesmärk, sisulised tegevused ja oodatav tulemus.

Teiste riikide valdav kogemus ongi komplekssete sekkumiste ja rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ning rehabilitatsioonist rääkides mõeldakse eelkõige just erinevaid eesmärgistatud sekkumisi, mille ühe osa võib moodustada ka hindamine ja planeerimine, kuid oluline kogu protsessis on isikule sobiva rehabiliteeriva programmi valimine ja pakkumine. Sageli on komplekssetel, erinevaid valdkondi haaravatel programmidel ka integreeritud rahastamine (nt sotsiaalkindlustus-, tööhõive-, ravisüsteemi kaudu), mida peetakse otstarbekaks rehabilitatsioonisüsteemis, mis on kompleksne ja erinevaid valdkondi siduv.

Praktikas on võimalik osta väljatöötatud ja tõenduspõhiseid programme teistest riikidest (nt vaimse tervise valdkonnas laialt levinud UCLA rehabilitatsioonimoodulid jms).

2009. aastal alustati programmipõhise rehabilitatsiooniteenuse osutamisega Eestis, kus esmalt töötati programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007–2009” raames välja rehabilitatsioonprogrammide kirjeldamise ja kulumudeli koostamise vormid. Lisaks koostati vastavalt eespool nimetatud vormidele välja 7 erinevat rehabilitatsiooniprogrammi, milles osales 37 klienti.

16 Puudega inimene tööturule juhtumipõhise rehabilitatsioonisüsteemi arendamisega

18

Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010–2011“ tegevuspunkti 3.2 „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine“ raames töötati välja veel 16 rehabilitatsiooniprogrammi ning osutati teenust ca 250 isikule. Programmi tulemuslikkuse analüüs valmib 2011. aasta lõpuks, kuid praeguseks on selgelt näha, et nende asutuste, kes osalesid ka 2009. aasta projektis, programmid on teaduspõhisemad ja läbimõeldumad kui esmakordselt projektis osalevatel asutustel. Praktika näitab, et programmipõhise lähenemise jätkamine on vajalik aitamaks kaasa teenuse osutamise ideoloogia juurutamisele ja erinevatele sihtgruppidele mõeldud programmide väljatöötamisele, mille eesmärk on aidata kaasa erivajadustega isikute tööga hõivatusele (tööle saamisele, säilitamisele või tööturuteenuste kasutamisele).

Peamised probleemid Isikule osutatakse rehabilitatsiooniteenuse raames erialapõhiseid üksikteenuseid

(logopeedi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja jne teenuseid), mis sageli on eraldiseisvad tegevused ja ei ole ühtselt suunatud rehabilitatsiooniplaanis püstitatud lõppeesmärgi saavutamisele.

Sekkumiste finantseerimine toimub piiratud üksikteenustena erialaspetsialistipõhiselt, mis ei ole osutunud efektiivseks ja piisavaks.

Teenuseosutajatel ei ole võimalik pakkuda programme, mis koosnevad komponentidest, mida praegune süsteem ei võimalda rahastada (nt kogemusnõustaja teenus, puudespetsiifilised tegevused jne).

Asutuste kogemus programmipõhisel teenuse osutamisel on väike. SKA ei ole rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse hindamisse piisavalt kaasatud, kuna

puudub ka asjakohane pädevus. Koostöö võrgustikuliikmetega (nt Töötukassa ja KOV-dega) on vähene.

EesmärkRehabilitatsiooniprogrammide pakkumisega on toetatud erivajadustega inimeste ja nende lähedaste töölesaamist või töö säilitamist.

Alaeesmärgid Tegevuse käigus koostatud tulemuslikkuse analüüsi ja ettepanekuid on kasutatud SHS

muudatuste rakendamisel ja üleminekul programmipõhisele teenuste osutamisele. Rehabilitatsioonivajaduse hindamisega on tagatud rehabilitatsiooniteenust vajavate

klientide jõudmine teenust saama. Välja on töötatud rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise kriteeriumid ja komisjoni

töökord. Rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi parandamine komplekssete

rehabilitatsiooniprogrammide pakkumise kaudu on parandanud erivajadustega inimeste elukvaliteeti ning suurendanud töölpüsimise ja töölesaamise võimalusi.

Rehabilitatsiooniteenusena pakutakse kompleksseid sekkumisi, mis koosnevad erinevatest arendavatest ja rehabiliteerivatest tegevustest ning on vajalikud konkreetse inimese eesmärkide saavutamiseks. Rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine on oluliselt kaasa aidanud tõenduspõhiste rehabiliteerivate sekkumiste arenemisele ning asjakohaste metoodikate ja kompetentsi tekkimisele.

Uute rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja piloteerijate kogemuskohtumistega on toetatud programmipõhist lähenemist rehabilitatsiooniteenuse osutamisel.

Rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine on keskendunud rehabilitatsiooniteenuse eesmärgile ja mõõdetava tulemuse saavutamisele, töölesaamise või töölpüsimise toetamisele.

Teenuseosutajad on motiveeritud programmipõhise lähenemise abil täpsustama oma rehabilitatsiooniteenuse spetsiifikat ehk sihtgrupi valikut, metoodikat ja teenuse osutamise eesmärki.

Kavandatavad tegevused

19

Rehabilitatsiooniprogrammide koostamise alusena kasutatakse programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandmeetmed 2007–2009” raames välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldamise vormi ja eelarve koostamise mudelit.

Viiakse sisse 2010–2011 projekti rehabilitatsioonivajaduse piloteerimise (s.h WHO DAS17) tulemusel saadud muudatusettepanekud.

Piloteeritakse rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenust, kasutades rehabilitatsioonivajaduse hindamise vormi, sh WHO DAS küsimustikku:

o kaasatakse 4 eksperti, kes on eelnevalt saanud asjakohase ettevalmistuse; eksperdid hindavad, kas klient vajab rehabilitatsiooniprogrammi, rehabilitatsiooni üksikteenust või muud toetavat teenust;

o programmi lõpus hinnatakse programmi läbinud kliendi elukvaliteedi muutust, sh teenuse tulemuslikkust;

o arendatakse edasi rehabilitatsioonivajaduse hindamise elektroonilist versiooni ja viiakse läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemuste analüüs.

Piloteeritakse rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni tööd (s.h kaasates erinevate puuetega inimeste ja erialaorganisatsioonide esindajaid või vastava ala tunnustatud eksperte ja huvigruppide esindajaid). Piloteeritakse rehabilitatsiooniteenuse halduslepingu mahu taotlemise vormi.

Majandustegevuse registris registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajad pakuvad väljatöötatud töölesaamist toetavaid rehabilitatsiooniprogramme.

Viiakse läbi 2 infoseminari teenuse osutajatele ja teavitatakse teenuse saajaid, tutvustamaks programmipõhise lähenemise eesmärki, programmidest saadud kogemust ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise tulemuslikkust.

Programmi piloteerijate osalusel viiakse läbi kogemuskohtumisi programmidest saadud kogemuse vahetamiseks.

Rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni liikmete osalusel viiakse läbi kogemuskohtumisi, et arendada komisjoniliikmete pädevust ja töötada välja rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise süsteem.

Kaasatakse SKA-d programmide tulemuslikkuse analüüsimisel ja tegevuste kontrollimisel. Arendatakse koostööd võrgustikupartneritega (Töötukassaga, KOV). Koostatakse läbiviidud tegevuste mõjuanalüüs. Piirhindade kehtestamise ettevalmistamiseks toimub eelmisel perioodil piloteeritud

rehabilitatsiooniprogrammide kulumudelite alusel sarnaste tegevuste loetelu tegelike kulude analüüs.

Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelule piloteeritud tegevuste kirjelduste lisamine ning SKAle teenuste sisu muutmiseks, rehabilitatsiooniteenuste loetellu täiendavate teenuste lisamiseks ja teenuste hindade kujundamiseks ettepanekute esitamine.

Programmide mõju hindamise metoodika väljatöötamine ja selle piloteerimine 12 programmi peal

Tegevust hakkab läbi viima Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Rehabilitatsiooniprogrammide abil on teenust saanud 150 inimest

1.1. Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 30%.

1.2. Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest on 15%

1.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise 1.1.1. 20 klienti on suunatud 17World Health Organization Disability Assessment Schedule – Maailma Terviseorganisatsiooni puude hindamise küsimustik (inglise keelest tõlgitud versioon)

20

piloteerimisel on osalenud 100 klienti rehabilitatsiooniprogrammi.1.1.2. 80 kliendile on soovitatud muid toetavaid teenuseid

2. Teenuseosutajatele on tutvustatud programmipõhise lähenemise eesmärki ja tulemuslikkust rehabilitatsiooniteenuse osutamisel

2. Läbi on viidud 2 infoseminari

3. Rehabilitatsiooniprogrammide piloteerijad on vahetanud omavahel kogemusi

3. Tõenduspõhiste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks on kujundatud ühtsem arusaam ja kompetentsid

4. Toimuvad kogemuskohtumised, kaasates erinevaid osapooli (s.h erinevate puuetega inimeste ja erialaorganisatsioonide esindajaid või vastava ala tunnustatud eksperte ning huvigruppide esindajaid ja potentsiaalseid rahastajaid)

4. Välja on töötatud rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni tööpõhimõtted ja neid on piloteeritud

5. Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandmeetmed 2010–2011” alusel koostatud kulumudelite analüüsi tulemusel on välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelu ja toimunud hindade katsetamine6. Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelule on lisatud piloteeritud tegevuste kirjeldused ning SKAle on esitatud ettepanekud teenuste sisu muutmiseks, täiendavate teenuste lisamiseks rehabilitatsiooniteenuste loetellu ja teenuste hindade kujundamiseks.

6.1 Sotsiaalkindlustusamet on arvestanud uute teenuste lisamise ettepanekutega ja ettepanekud/materjalid kasutatakse VV määruse muutmisel teenuste loetelu täiendamiseks.

6.2 Täiendatud rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelu on kasutatud rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja kehtestamisel.

7. Välja on töötatud programmide mõju hindamise metoodika ja seda on piloteeritud 12 programmi peal.

7.1 Mõjude hindamise analüüsi tulemusel saadud andmeid kasutatakse programmide koostamisel ja rahastamisel.

7.2 Mõjude hindamisel saadud andmed on kasutatud programmiosutajatele mõeldud koolituse väljatöötamisel.

8. Täiendatud on varasemalt piloteerimise käigus koostatud uute rehabilitatsiooni raames pakutavate tegevuste kirjeldusi, samuti üle vaadatud ja läbi analüüsitud olemasolevad kirjeldused. SoM-le on esitatud ettepanekud teenuste sisu muutmiseks ja täiendavate teenuste lisamiseks rehabilitatsiooniteenuste loetellu.

8. Sotsiaalministeerium on arvestanud uute teenuste lisamise ettepanekutega ja ettepanekuid/materjali kasutatakse VV määruse muutmisel teenuste loetelu täiendamiseks

9. On antud varasemale programmide piloteerimisele tuginev sisend programmi alusel teenusepakkumisel kasutatava andmestiku koostamiseks

9. Sotsiaalministeerium on arvestanud ettepanekutega ja saadud infot kasutatakse ministri määruse täiendamisel

Sihtgrupp: rehabilitatsiooniteenuse pakkujad, erivajadustega isikud, (sh pereliikmed).

21

Ajakava: jaanuar 2012 – kuni 30 aprill 2015.

3.21 Rehabilitatsiooniteenuse eelhindamine pensioniealistele ja puuduva töövõimega tööealistele isikutele välja töötamine

Rehabilitatsiooniteenus on kompleksne protsess, milles on vaja planeerida isiku eesmärkidest ja vajadustest lähtuvaid erinevaid rehabiliteerivaid ja arendavaid tegevusi. Oluline on leida isiku east ja puudest lähtuv, metoodiliselt koostatud ja läbimõeldud tegevuste terviklik pakett, mis on suunatud isiku rehabilitatsioonieesmärkide saavutamisele, nt tööealise isiku tööle saamiseks või oma kodus iseseisvalt elamiseks. Õppe- ja toetusprogrammid võivad olla nt praktiliste igapäevaeluks vajalike oskuste harjutamine, kodu kohandamine, pere nõustamine ja koolitamine, sotsiaalsete oskuste arendamine, isiku motivatsiooni tõstmine, töö otsimine ja harjutamine jms.

Rehabilitatsiooniteenuse hindamisvahend koosneb 4 osast, millest kolmas osa on WHODAS 2.0 instrument. Hindamisvahend on spetsiaalselt koostatud rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks: see võimaldab fikseerida isikut puudutava taustainfo, hinnata standardse hindamisvahendiga (mõõdetaval ning võrreldaval kujul) isiku tegevus- ja osalusvõimet ning märkida isikule vajalikud teenused (nii rehabilitatsioon, kui muud vajalikud teenused). Kogutud info on sisendiks isiku edasisele rehabilitatsioonile. 2012-2013. a piloteeriti hindamisvahendit 100 inimesega (85 tööealist isikut, 16 pensioniealist isikut). 

2012-2013. a piloteerimise ning hilisema andmete analüüsi käigus ilmnesid hindamisvahendis (ning selle elektroonses versioonis) erinevad kitsaskohad, Vajalikke muudatusi ei ole elektroonsesse hindamisvahendisse sisse viidud. Samuti on kerkinud hindamisvahendi täiendava analüüsimise ja kohandamise vajadus seoses a) töövõimereformi ja töövõime hindamisega (andmekoosseisude võrdlemiseks, võimalusel ühtlustamiseks) ning b) sihtgrupi täpsustamisega (SHS alusel rakendub rehabilitatsioonivajaduse hindamine täieliku töövõimekaotusega tööealistele ning pensioniealistele puudega inimestele, kuid piloteerimisel oli instrument peamiselt suunatud osalise töövõimega tööealistele. Pensioniealiseid osales  eelmises piloteerimise vaid 16 isikut, mis ei võimaldanud koguda piisavalt põhjalikku tagasisidet).

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise metoodika erineb HAMET või erinevatest RFK-le tuginevatest metoodikatest oma eesmärgi ja komplekssuse tõttu. WHODAS 2.0 instrument, mis on rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendist üks osa, võib tulevikus olla asendatav muu RFK-le põhineva hindamisvahendiga (mõni puudespetsiifiline hindamisvahend või ka töövõimehindamise metoodika alusel kogutud infot). Välisriikides levinud praktika ongi, et lähtuvalt hindamise eesmärgist, hinnatava isiku puudeliigist jm kasutatakse erinevaid hindamisvahendeid. Tänasel päeval ei saa rehabilitatsioonivajaduse hindamismetoodikat (sh WHODAS 2.0) asendada HAMET hindamismetoodikaga ega ka töövõimehindamisega (v.a tööealised isikud), kuigi osa infost on kattuv, sest hindamise eesmärgid on erinevad.

Eesmärk:Rehabilitatsioonivajaduse eelhindamise instrumendi kohandamine pensioniealistele ja töövõimetutele tööealistele isikutele, selle metoodika väljatöötamine ning piloteerimine/rakendamine.

Kavandatud tegevused:

1. rehabilitatsioonivajaduse hindamisvahendi analüüsi täiendamine2. elektroonse hindamisvahendi analüüs ja täiendamine

22

3. toimiva ja SKA infosüsteemidega ühineva elektroonse küsitluskeskkonna loomine, mis võimaldaks infovahetust ka Töötukassaga

4. SKA-sse palgatavate 25 rehabilitatsioonikoordinaatori koolitamine

Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1.Rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumenti WHODAS 2.0 kohandamine.

1.Metoodika on analüüsitud ja täiendatud, väljatöötatud instrumenti saab kasutada pensioniealiste ja puuduva töövõimega tööealiste isikute rehabilitatsioonivajadusi hinnates.

2.Ühiseelektroonse rehabilitatsioonivajaduse küsitluskeskkonna loomine

2. Loodud on ühine elektrooniline küsitluskeskkond, mis ühendab toimuva rehabilitatsioonivajaduse hindamise infosüsteemi SKA infosüsteemiga.

3.Rehabilitatsioonikoordinaatorite koolitamine

3. Koolitatud on 25 SKA rehabilitatsioonikoordinaatorit.

Ajakava: jaanuar 2015 – detsember 2015

3.22 Deinstitutsionaliseerimise protsessi arendamine.

Euroopa ühine suund on arendada üleminekut institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ehk toetada deinstitutsionaliseerimise protsessi. Suurtes institutsioonides puudub elanikel piisav kontroll oma elu ja neid puudutavate otsuste üle ning teenuseosutaja nõuded on olulisemad kui elanike individuaalsed vajadused. 2012. aastal töötas Euroopa eksperdigrupp välja rahvusvahelised juhised, kuidas protsess kõige paindlikumalt võiks rakenduda (http://deinstitutionalisationguide.eu/). Eksperdigrupi hinnangul pakub institutsionaalne hooldus elukvaliteedi osas kogukondlike kvaliteetsete teenustega võrreldes alati halvemaid tulemusi ja sageli võib tulemuseks olla eluaegne ühiskonnaelust väljajäämine ja eraldatus. Euroopa tulemused on näidanud, et kogukonnapõhine hooldusvorm tekitab suuremat iseseisvust ja isiklikku arengut, võimaldab parandada enesehooldus- ja suhtlemisoskusi ning vähendada sotsiaalset tõrjutust. Deinstitutsionaliseerimine ei hõlma üksnes suurte asutuste sulgemist, vaid toetavate teenuste osakaalu suurendamist, paindlikumat ja kättesaadavamat teenustesüsteemi kogukonnas ning jätkusuutlikumat ja tulemuslikumat teenuste osutamist. Olemasolevad uuringud kinnitavad, et kvaliteetsete kogukonnapõhiste teenuste osutamisel eelistab enamik varem institutsionaliseeritud isikuid kogukonnas elamist, nende rahulolu ja sotsiaalse hõivatuse aste on suuremad ning ebakindluse ja üksindusega seotud probleeme on prognoositust vähem. Eesmärk:Suurendatakse iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste osakaalu võrreldes ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse kohtade arvuga ning toetatakse paindlikku teenuse struktuuri ülesehitust, mis lähtub isiku vajadustest. Kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste arendamine, kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab ennetada isikute vajadust ööpäevaringsete teenusevormide järele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.

Kavandatud tegevused: Deinstitutsionaliseerimise (DI) kontseptsiooni väljatöötamine Arendused DI valdkonnas loovad võimalused puudega inimestele aktiivsemaks ühiskonna

elus osalemiseks, tööturuteenuste kasutamiseks, töösuhtesse astumiseks DI põhimõtete rakendamine on arenenud, kaasava ja arvestava ühiskonna tunnuseks.

23

Indikaatorid Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid

1. Deinstitutsionaliseerimise kontseptsiooni välja töötamine

1.Deinstitutsionaliseerimise kontseptsioon on välja töötatud.

2. Toimub deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid tutvustav ja teadlikkust tõstev konverents

2. Toimunud on deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid tutvustav ja teadlikkust tõstev konverents.

3. Toimuvad ümarlauad partneritele ja sihtgrupi esindajatele.

3.Deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamine on arenenud, kaasava ja arvestava ühiskonna tunnuseks

Ajakava: jaanuar 2015 – detsember 2015

3.23 „Erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise protsess ” lisamine

Tegevus toetab deinstitutsionaliseerimise protsessi arendamist. Programmi üheks eesmärgiks on iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste osakaalu suurendamine ning ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse kohtade arvu vähendamine ning paindliku teenuse struktuuri ülesehituse toetamine. Isiku vajadustest lähtuvate toetavate teenuste arendamiseks on vajalik programmi lisada erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine.

Vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud küsimustikule viiakse ööpäevaringsel erihooldusteenusel (edaspidi ÖE) viibivate isikutega läbi intervjuud, teostatakse andmete korje ning hindajad annavad esmase hinnangu isiku erihoolekande teenuse vajaduse osas.

Läbiviidavate intervjuude arv vähemalt 200. Valimis arvestame, et proportsionaalselt vastavalt teenuse saajate arvule, oleksid kaetud järgmised tunnused:

1. Kriteerium – vanus 18-40 aastased 41-pensionieani Pensioniealised

2. Kriteerium – kas isik töötab teenusel olles või mitte. Kui töötab, jagada grupp kaheks Tulu alla 39 € (SHS 11.19 lg 4 järgi 10% palga alammäärast, mida ei arvestata tulu

hulka) Tulu üle 39 €

3. Kriteerium – kas rehabilitatsiooniplaan on koostatud samas asutuses, kus isik ÖE teenusel on. On oht, kui erihoolekandeteenuse osutaja teeb oma kliendile ka rehabilitatsiooniplaani, võib teenuseosutaja soovitada erihoolekandeteenust, mis on teenuseosutaja jaoks sobivam.

SKA viib läbi intervjuud, koondab andmed ja edastab need SOMile. SKA annab tegevuse lõppedes üldise hinnangu küsimustiku kasutatavusele ja esmase tagasiside projekti tulemuste kohta.

Ümberhindamise protsess ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivate isikute puhul:

Tegevus Täidetav dokument1. Hindajad hakkavad ööpäevaringsel erihooldusteenusel (ÖE)

viibivaid isikud ümber hindama esimesel võimalusel.2. Hindaja koondab oma tööpiirkonna ÖE teenuse kliendid,

teeb kokkulepped vastavalt sellele.

24

3. Hindaja võtab kirjalikult erihooldusteenuse teenuseosutaja kaudu isikuga ja olemasolu korral otse tema eestkostjaga ühendust, tutvustab ümberhindamise projekti tegevusi ning uurib, kas teenusel viibiv isik on nõus projektis osalema.

4. Kui isik on nõus, tutvustab hindaja projekti nõusoleku vormi, mis sisaldab projekti nime, hindaja kontaktandmeid jm ning isiku luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks seoses erihoolekande teenusevajaduse hindamisega. Nõusoleku vorm allkirjastatakse 2 eksemplaris (1 jääb isikule, teine hindajale).Isiku, vajadusel eestkostja ja teenuseosutajaga (tegevusjuhendaja) lepitakse kokku hindamise toimumisaeg.

Lisa 1. Kliendi nõusoleku vorm

5. Hindaja täidab ära “vastavustabeli”, kus fikseeritakse isiku nimi, isikukood jm vajalikud andmed, ning antakse isikule unikaalne ID tunnuskood projektis osalemiseks. Tunnuskood on vajalik selleks, et kanda ankeeti erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega seotud delikaatseid andmed ja küsitluse tulemused, mitteseostatuna konkreetse isikuga st ilma isikukoodita.Projekti lõppedes edastavad hindajad e-maili teel krüpteeritult vastavustabeli ja hindamistulemused: vastavalt SKA poolt määratud ametnikule

Vastavustabel

6. Hindaja kogub kokku vajalikud taustandmed isiku kohta. Taustandmed on: sugu; vanus; osutatavad erihoolekande teenused, teenuse osutamise koht; puudeliik; puude raskusaste; töövõimekaotus; diagnoosid, mis puuet/töövõimekaotust põhjustavad; info töötamise kohta; olemasolu korral töötasu suurus; muud kriteeriumid

Päring SKASi. Taustandmed SKAIS-AEst

7. Hindaja kannab eelnevalt saadud info koos isiku ID tunnuskoodiga elektroonsele vormile.

Ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivate isikute hindamisleht

8. Kokkulepitud kuupäeval kohtub hindaja isikuga. Avab eeltäidetud ankeedi, viib inimesega intervjuu läbi, sisestab info elektroonselt. Vajaduse korral järeltegevused: kontaktivõtmine kliendi, eestkostja, pereliikme, tegevusjuhendajaga.Lõpetatud ankeedi salvestab hindaja piiratud juurdepääsuga võrgukettale (O:).

9. Hindaja täidab isiku kohta vastavustabeli, mis kogutakse projekti lõppedes kokku Sotsiaalkindlustusameti (SKA poolt määratud ametnik) poolt.

Vastavustabel

Väljundindikaatorid TulemusindikaatoridLäbiviidavate intervjuude arv vähemalt 200.

SKA viib läbi intervjuud, koondab andmed ja edastab need SOMile. SKA annab tegevuse lõppedes üldise hinnangu küsimustiku kasutatavusele ja esmase tagasiside projekti tulemuste kohta.

Ajakava: oktoober 2015 – detsember 2015

25

3.24 Rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega või osalise töövõimega isikutele koos programme osutada võimaldava koolitusega.

Programmi tegevuse esemeks on üle- Eestiliselt kasutatavate rehabilitatsiooniprogrammide koostamine või kohandamine puudega isikule või osalise töövõimega isikule lähtudes tema terviseolukorrast ning tegevus ja/või osaluspiirangust lähtudes programmi kinnitatud vormist programmi läbiviija käsiraamatust ja programmi osaleja harjutuste või töölehtedest.

Hanke korras programmide tellimine on vajalik, et 01.01.16 jõustuvaid sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi oleks võimalik kohe aasta algusest rakendada ja varasem ESF arendus ei jääks seisma. Programmide koostamise ja teenuse programmide alusel osutamise piloteerimine on kestnud kuus aastat ja selle tulemusena avaneb alates 01.01.16 kõigil teenuseosutajatel võimalus pakkuda teenust programmi alusel. Paraku on programme senini üsna vähe piloteeritud seoses tegevuste prioriteetsusega. Hange annab võimaluse genereerida täiendavaid programme, mida saab kohe aasta algusest kasutama hakata, muutes kogu senise ESF põhise piloteerimise veel tõhusamaks. Kuna SHS muudatus jõustub alates 01.01.16, siis tänu ESF vahenditele saame pakkuda ka reaalseid juba kinnitatuid programme, mille alusel saab teenust osutada.

Tegevuse käigus hangitakse programm kolmes sihtrühmas (tööealised osalise töövõimega või töövõimeta isikud, eakad ja lapsed), igas sihtrühmas 3 programmi. Programmid võivad koosneda mitmest moodulist. Programmi osutamise kulu ühes aastas ei saa olla suurem sihtrühmale eraldatud limiidist mis on 1000 eurot ja tunnihinnad vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 256 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine“ muutmine.

Väljundindikaatorid TulemusindikaatoridHange on korraldatud ja läbiviidud.

Hangitud on programmid kolmele sihtrühmale.

Ajakava: september 2015 – detsember 2015

26

3.3 Töövõimekuse hindamine ja töövõime arendamine

Olukorra kirjeldus2006. aasta aprillis heaks kiidetud dokumendi „Euroopa Nõukogu tegevuskava puuetega inimeste õiguste kaitsest ja ühiskonnas täisosaluse edendamisest: puuetega inimeste elukvaliteedi tõstmine Euroopas 2006–2015” üheks peamiseks tegevussuunaks on tööhõive. Samuti tuleb Eestis ellu rakendada 25. septembril 2007. aastal allkirjastatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut, mille järgi on iga puudega inimene väärtus, kelle oskusi ja võimeid peab arendama erinevate meetmete abil. Praegu on Eestis puudega inimeste töötamise võimalused oluliselt väiksemad kui teistel inimestel.18

Aastate 2000–2007 majanduskasv ja heaolu tõus tõid kaasa töötuse vähenemise 4,8%-le. Kasvanud on aga pikaajalise haiguse või vigastuse tagajärjel tööturult eemal olijate ja mitteaktiivsete hulk (2010. aasta andmetel kasvanud 50 000 inimest). Pikaajalise haigusega inimeste koguarv on kasvanud (2002. aastal 96 000 ja 2010. aastal 120 432 inimest.) Tööealiste inimeste hulgas määrati 2009. aastal ligi 9000 korral esmane puue. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli puudega inimeste keskmine tööhõive määr 15–64-aastaste seas 2010. aastal 17,8%.

2006. aasta puudega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring näitas, et vaid 19% 16–74-aastastest puudega inimestest soovib leida tööd, 75% ei taha töötada ning 6% on selles küsimuses kõhkleval seisukohal. 2009. aasta puudega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuring näitas, et puudega 16–64-aastastest inimestest töötas nii palju kui soovis 15% ning 2% töötas, kuid soovis rohkem töötada, 29% ei töötanud, kuid soovis töötada ning 51% ei töötanud ja ei soovinud töötada.

Puudega registreeritud töötute arv on võrreldes 2000ndate algusega enam kui kolmekordistunud. Arvelolijate ja eriti just aktiivselt tööturuteenustes osalejate arvnäitajad on siiski tagasihoidlikud, kui arvestada üldkogumi suurust, milleks on üle 40 000 tööealise puudega inimese. 2011. aasta märtsis oli Töötukassas arvel 2032 puudega tööotsijat.

Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi andmetel oli 01.01.2009 seisuga Eestis kokku 2217 töövigastuse või kutsehaigestumise tagajärjel püsiva töövõimetusega inimest. 2008. aastal määrati töövigastuse või kutsehaigestumise tagajärjel kokku 142 esmakordset püsivat töövõimetust.

Erivajadustega inimeste tööhõive toetamine on arendamist vajav valdkond ja parema tulemuse saavutamiseks on vajalik teaduspõhine lähenemine. Riskigruppide karjäärinõustamine ja kutserehabilitatsioon on olulised paremini sobivate tegevuste ja õppevajaduste kindlakstegemisel ning tulevase kutse valikul. Puudega inimestel peab olema juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele, rehabilitatsiooniteenustele ja tööalasele väljaõppele, sest nii saab aidata neil leida motivatsiooni töötamiseks ja tagada võimalus oma potentsiaali rakendada.

Peamiste tööhõivet ja iseseisvat toimetulekut takistavate teguritena on puudega inimesed välja toonud inimkapitali arendava abi (koolitus, praktika ja nõustamine) puudumise.

Oluline on kompetentne ja õigeaegne sekkumine, mis vähendab tõenäosust, et varasem aktiivne tööelu jääb puude diagnoosimisel ja/või töövõimetuse määramisel pooleli ja aitab inimestel toetustest sõltuvat elustiili vältida.

18 Puuetega inimeste töötamist toetavad meetmed. Kvalitatiivuuringu 1. ja 2. etapi raport, Mauri Sööt

27

Probleemid Inimkapitali arendav abi (koolitus, praktika ja nõustamine) puudega inimestele on Eestis

vähene. Erinevate tööhõivet toetavate teenuste pakkumisel on puudega inimeste personaalsete

vajaduste ja võimete väljaselgitamisele kohati liialt vähe tähelepanu osutatud, mistõttu ei pruugi pakutud teenused vastata inimese vajadustele ja aidata kaasa soovitud tulemuste saavutamisele.

Puudub teaduspõhine metoodika, millele tuginedes on võimalik tagada pakutud tööhõivet toetavate teenuste asjakohasust – pakutavate meetmete vastavust kasusaajate vajadustele.

Fookus on töövõimetuse määramisel, mitte töövõimekuse ja inimese arengupotentsiaali hindamisel, võttes arvesse võimalikke sobivaid töövaldkondi.

Töövõime arendamine ja arengu jälgimine ei ole süsteemne ja ühestel mõõdetavatel alustel jälgitav.

EesmärkOn loodud võimalused puudega inimeste (ja teiste tööturu riskigruppide) töövõime ja kutsesobivuse hindamiseks ja sekkumiste planeerimiseks (sh töövõime arendamine) ning seeläbi on tagatud nende kõrgem tööga hõivatus. Tegevuse tulemusena tõuseb sihtgrupi majanduslik aktiivsus ja ühiskondlik kaasatus.

Teaduspõhise töövõimekuse hindamise metoodika kasutuselevõtu ning üle-eestilise hindamis- ja nõustamiskompetentsi loomisega tekib võimalus töölerakendumist toetavate sekkumiste määratlemiseks ja pakkumiseks, mis vastavad puudega inimeste (või muude riskigruppide) vajadustele. Paraneb inimeste võimalus arendada oma kompetentse ja töötada valdkonnas, kus inimese töövõime on säilinud ja/või seda on võimalik arendada.

Alaeesmärgid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on loodud töövõime hindamise metoodika

õpetamise kompetents. Üle Eesti on suuremates linnades (maakondadesse) loodud töövõimekuse hindamise

kompetents ja testimisõigused. Töövõime ja kutsesobivuse hindamise metoodika on Eestis piloteeritud. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses pakutakse töövõime arendamise teenust. Hindamise läbinud erivajadustega inimestele pakutakse nende vajadustele vastavaid

tööalaseid sekkumisi, mis on seostatud vajalike teenustega. Erivajadustega inimestel on paranenud võimalus arendada individuaalseid kompetentse ja

töötada tulevikus valdkonnas, kus nende töövõime on säilinud ja/või seda on võimalik arendada.

Lõuna-Eestis on välja arendatud kaitstud töötamise kompetentsikeskus.

Kavandatavad tegevused Töövõime hindamise metoodika kompetentsi loomine Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuses; Töövõime hindajate koolitamine; Töövõime hindamine; Erivajadustega inimeste töövõime arendamine Astangu Keskuses. Töövõime arendamise

töötubades arendatakse klientide töösuutlikkust selleks loodud tingimustel ja keskkonnas, mis on ligilähedane avatud tööturule (sh osutatakse teenuseid ja turustatakse töötubades valmivat toodangut);

Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja metoodika piloteerijatega hindamismetoodika sobivuse ja kohandamise vajaduse analüüsimine Eesti

28

kontekstis; Piloteerimise käigus võimalike töövõime ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutusvaldkondade kirjeldamine;

Töövõime hindamise läbi teinud klientide hindamistulemustest lähtuv seostamine sobivate tööhõivet toetavate teenustega koostöös teenusepakkujatega (Töötukassa, rehabilitatsiooniasutused, kutseõppekeskused jne);

Piloteerimise tulemustel põhinevate ettepanekute (nägemuse) koostamine töövõime hindamise metoodika kohandamisvajaduse ja võimalike kasutusvaldkondade kohta Eestis, et tõsta erivajadustega inimeste võimalusi töötamiseks.

HAMET metoodika 6-tunnise koolituse HAMET testi koolituse väljatöötamine HAMET metoodika koolituse läbiviimine võimalikele tellijatele.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Töövõime on hinnatud 430 erivajadusega kliendil

1.1. Hinnatud kliendid (430) on seostatud kliendi vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega.

1.2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on 2,5 a jooksul arendatud 46 kliendi töövõimet, kellest tööturule on aidatud vähemalt 22.

2. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses on välja arendatud töövõime hindamise metoodika kompetents (Astangul 5 spetsialisti-koolitajat)

2. On tehtud kokkuvõte töövõime hindamise metoodika kohandamisvajaduse ja võimalike kasutusvaldkondade kohta Eestis

3. Astangu koolitajate korraldatud sihtgrupi (testijate/hindajate) koolituse on läbinud 8 asutust, kes omandavad testimisõiguse ja hakkavad üle Eesti töövõimekust hindama

3. Hinnatud kliendid on seostatud kliendi vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega

4.1 HAMET metoodika koolitajad on välja töötanud 6-tunnise koolituse HAMET testi võimalikele tellijatele.

4.2 Läbi on viidud vähemalt 6 koolitust kokku 60-le inimesele.

4.1 Töötukassa klienditeenindajate ja teiste potentsiaalsete tellijate teadlikkus HAMETi metoodikast on tõusnud.

5. HAMET metoodika ja HAMET testide tõlkimine vene keelde.

5. HAMET metoodika ja HAMET testid on tõlgitud vene keelde.

6. 10 asutust on omandanud HAMET testmetoodika (saanud kohvrid ja litsentsid)

6. Asutused, kes on omandanud testimisõiguse hakkavad üle Eesti töövõimekust hindama

Sihtgrupp: erivajadusega tööealised inimesed (sihtgrupi arv kokku 400):- sh Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töövõimearendusprogrammis osalejaid 40; - Töövõime hindamise metoodikat kasutavad / kasutusõigust omavad organisatsioonid.

Ajakava: jaanuar 2012 – detsember 2014, juuni 2015 – detsember 2015

3.31 Kaitstud töötamise teenuse arendamine Lõuna-Eestis

Probleem

29

Inimkapitali arendav abi (koolitus, praktika, nõustamine ja kaitstud töötamine) puudega inimestele on Eestis vähene. Uuel perioodil „Erivajadustega inimeste töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ tegevuse edukaks läbiviimiseks koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on vaja kaitstud töötamise kompetentsikeskusi kõikjal Eestis, aga eelkõige Lõuna-Eestis (Põlva-, Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Viljandimaa), kus elab kokku ligi 40% kõikidest kehtiva puude raskusastmega isikutest Eestis.

EesmärkVälja arendada kaitstud töötamise kompetentsikeskus Lõuna-Eestis ning selle kogemuse baasil koostada kaitstud töötamise teenuse juhendmaterjal.

Kavandatavad tegevused: Kaitstud töötamise teenuse pakkumine Kaitstud töötamise teenuse juhendmaterjali koostamine

Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Lõuna-Eestis on kaitstud töötamise

teenust saanud 20 klienti. 2. Lõuna-Eestis kaitstud töötamise

teenuse osutaja on koostanud juhendmaterjali kaitstud töötamise teenuse osutajatele.

1.1. Kliendid (10) on seostatud kliendi vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega.

1.2. Lõuna-Eestis kaitstud töötamise teenuse osutaja koostatud juhendmaterjal on sisendiks 2014+ perioodil kaitstud töötamise teenuse tegevuse arendamisel ja läbiviimisel.

Sihtgrupp: erivajadusega tööealised inimesedAjakava: jaanuar 2015 – detsember 2015

3.32 Toetatud töölerakendamise koolitajate koolitus.

Programmi uue tegevuse esemeks on tegeda toetatud töölerakendamise metoodika arendamisega, et pakkuda süsteemset tuge vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamisega tegelevatele spetsialistidele. Toetatud töölerakendumise metoodika levitamiseks koolitatakse 6 koolitajat, kes hakkavad hiljem Eestis korraldama toetatud töölerakendamise metoodika koolitusi rehabilitatsioonispetsialistidele, Töötukassa spetsialistidele, kohaliku omavalitsuse töötajatele ja teistele teenuseosutajatele (nt töötamise toetamise teenuse pakkujad, kaitstud töö teenuse osutajad) , kelle töö eesmärk on toetada erivajadusega inimeste töölerakendumist.

Toetatud töölerakendumise metoodika võimaldab inimese töölerakendamisel tugineda tema isikuomadustele ja oskustele, tegeleda töötamist takistavate tegurite kõrvaldamisega ning nõustada nii klienti kui tema tööandjat töösuhte loomisel ja hoidmisel.

Väljundindikaatorid TulemusindikaatoridKoolitatakse 6 koolitajat, kes hakkavad hiljem Eestis korraldama toetatud tööle rakendamise metoodika koolitusi.

6 koolitajat on väljavalitud ja koolitud, kes hakkavad hiljem Eestis korraldama toetatud tööle rakendamise metoodika koolitusi.

30

Ajakava: juuni 2015 – detsember 2015.

3.4 Asenduskodust ja peres hooldamiselt lahkuvatele noortele tugiisikuteenuse osutamine

Olukorra kirjeldus2010. aasta lõpu seisuga elas Eesti asenduskodudes 516 noort vanuses 15–24, kellest 245 on vanemad kui 18. See tähendab, et lähiaastatel võib asenduskodust elluastujate hulk olla üsna suur.

Asenduskodus kasvavatel lastel esineb üsna sageli hariduslikke erivajadusi ning tugisüsteemide puudumisel on sagedased juhtumid, kus nimetatud lapsed katkestavad põhikooliõpingud. Tavalised on olukorrad, kus korduvate klassikursuse kordamiste tõttu jõuavad need lapsed koolikohustuslikust east välja enne põhikooli lõppu ning arvatakse seetõttu õpilaste nimekirjast välja.

Põhiharidust omandamata on äärmiselt keeruline tööturul hakkama saada. Suured probleemid on nii töökoha otsimisel kui leidmisel, sest hoolekandeasutuses kasvanutel jäävad sotsiaalsed oskused tihti puudulikuks. Isegi kui töökoht leitakse, ei pruugi see mõne aja möödudes sobivaks osutuda.

2011. aastal koostas Praxis asenduskodus kasvanud noorte iseseisva toimetuleku kohta uuringu „Kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine?“19. Uuringust selgus, et asendushooldusel noorte ettevalmistus iseseisvaks eluks ei ole piisav, arvestades, et noorte elluastumine ei toimu järk-järgult ning iseseisev toimetulek tuleb saavutada kohe pärast asenduskodust lahkumist. Ühe lahendusena pakuti uuringus välja seda, et noorte elluastumise toetamiseks peaks neile olema määratud tugiisik, kes abistab noort töö otsimisel, uue kodu sisseseadmisel ja teistes küsimustes.

Perekonnas hooldamisel viibis 2010. aasta lõpus 337 last, neist 91 noort vanuses 15–18. Hooldamine perekonnas on SHS § 15 mõistes isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

Perekonnas hooldamine toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuna perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse riigipoolset toetust kuni täiskasvanuks saamiseni või õppiva noore puhul 19-aastaseks saamiseni jooksva õppeaasta lõpuni, on üsna tõenäoline, et perekonnas hooldamisel viibinul tuleb iseseisva eluga alustada üsna varakult. Seetõttu on nimetatud sihtgrupis rohkem ka neid noori, kes paralleelselt õppimisega peavad alustama tegevust tööturul ja vajavad rohkem kõrvalist tuge ja tähelepanu.

Probleemi leevendamiseks on kavas pakkuda asenduskodunoorte elluastumise alguses tugiisikuteenust. Tugiisikutena kasutatakse inimesi, kes on noorega teenuse saamise perioodil loonud usaldusväärse kontakti ning kelle varasem töö noorega on andnud tulemusi. Tugiisikuks võib olla näiteks asenduskodu töötaja, hoolduspere liige jne. Tugiisik valitakse kliendist lähtuvalt.

Peamised probleemid varakult katkenud haridustee, mis on probleemiks eriala valikul ning seega ka tööturule

sisenemisel;

19 http://www.praxis.ee/index.php?id=857

31

probleemid toimetulekuga edaspidises elus pärast asenduskodust või perest hooldamiselt lahkumist;

noorte vähesed sotsiaalsed oskused, millest tulenevalt on raskendatud töökoha saamine ja hoidmine.

EesmärkAsenduskodust või perekonnas hooldamiselt lahkunud noorte sisenemine tööturule on sujuvam ning toimetulek tööturul paranenud. Otsitakse võimalusi katkenud haridustee jätkamiseks ning eriala omandamist alustatakse paralleelselt töötamisega.

Kavandatavad tegevused klientide valimine; tugiisikute infopäev, kus tutvustatakse miinimumprogrammi, mis tuleb kliendiga koos

läbida ning õpetatakse koostama kliendipäevikut; nõustamise ja igapäevase toetamise kaudu tööd otsival asenduskodust või perekonnas

hooldamiselt lahkunud või lahkuval noorel töö leidmise aitamine ja tema sotsiaalsete oskuste parandamine; töötavate noorte nõustamine igapäevaste rahaliste vahendite planeerimisel ning abistamine olemasoleval töökohal või töökoha kaotamise tõttu tekkinud probleemide lahendamisel;

koostöös noorega vajadusel võimaluse leidmine haridustee jätkamiseks ja eriala omandamiseks;

vahekokkuvõtte tegemine ning vajadusel tulemuste hindamine (jaanuar 2013). Väga heade tulemuste korral ja tugisüsteemi vajaduse äralangemisel võib tulemuslike klientide puhul ja poolte kokkuleppel teenuse osutamise lõpetada ning alustada teenuse osutamist järgmistele klientidele;

lõpptulemuste hindamine ning tegevuste ja tulemuste analüüs; tugiisikute nõustamine ja supervisioon; olemasolevate juhtumite analüüsimine ja selle baasil noortele järelhooldusprogrammi

koostamine.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Teenust osutatakse vähemalt 135-le asenduskodust või peres hooldamiselt lahkunud/lahkuvale noorele

1.1. Töökoha on säilitanud või tööle saanud 40% teenuseid saanud noortest

1.2. Teenuste abil on aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud vähemalt 40% teenust saanud noortest

2. Infopäeva korraldamine tugiisikutele ja jooksvalt uute tugiisikute ettevalmistamine

2. Iga kliendi kohta on täidetud kliendipäevik

3. Pilootprojekti analüüs ja ettepanekud järelhoolduse kontseptsiooniks.

3. Analüüs ja ettepanekud on kasutatud uuel 2014-2020 programmiperioodil kavandatud järelhoolduse tegevuse planeerimisel ja sotsiaalministeeriumi koostatud asendushoolduse kontseptsiooni koostamisel.

Sihtgrupp: asendushoolduselt ja peres hooldamiselt lahkunud noored või noored, kes on teenuselt lahkumas.

Ajakava: jaanuar 2012 – detsember 2015.

32

3.5 Kvaliteetse hoolekandeteenuse tagamine teenuseosutajate koolitamise ja kvaliteedisüsteemi juurutamisega

Olukorra kirjeldusHoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi ühtlustamise tagamiseks on vaja tugevdada teenuste kvaliteedi ja järelevalve süsteemi, töötada välja juhiseid ja metoodilisi materjale teenuste osutamiseks, pakkuda koolitust hoolekandesektori töötajatele ning täiustada sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni omandamise ja säilitamise süsteemi.

Sotsiaalteenuseid (sh rehabilitatsiooniteenuseid) osutavate asutuste teenuse kvaliteedi ühtlustamise üheks võimaluseks on ühtse kvaliteedisüsteemi juurutamine asutuses. Spetsiaalselt sotsiaalteenuste hindamiseks Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi poolt välja töötatud EQUASS Assurance baastaseme kvaliteedisüsteemi on Eestis rakendanud 7 rehabilitatsiooniteenuseid osutavat asutust (sh 1 erihoolekandeasutus). Nimetatud süsteem põhineb 10 kvaliteedipõhimõttel, 44 kriteeriumil ning 101 tegevuse indikaatoril, mis aitavad asutusel oma tööd efektiivsemalt korraldada, tulemuslikumalt töötada ja teenuse osutamise protsesse hallata, arvestades sidusgruppide huve, kliendi õigusi, eetikat, maksimaalset personali ja teenuse saajate kaasatust.

EQUASS Assurance juurutamise protsessi käigus on koolitatud 16 konsultanti ja 9 audiitorit, kes on oluliseks ressursiks kvaliteedisüsteemi edaspidisel levitamisel ja rakendamisel. Lisaks on korraldatud mitmeid infopäevi ja -seminare, et teadvustada teenuse kvaliteedi olulisust, teenuse osutaja vastutust teenuse osutamise eest ning võimalikke viise teenuse kvaliteedi tõstmiseks.

Piiratud ressursside (eriti finantsressursside) olukorras on väga oluline, et teenuseosutaja suudaks pakkuda minimaalsete kulutustega maksimaalseid tulemusi. EQUASS Assurance süsteemi üheks peamiseks motoks on „teha õigeid asju õigesti“, et kasutada läbimõeldult olemasolevaid ressursse, kaasata rahastajaid ja koostööpartnereid tööprotsessi ning saavutada soovitud tulemusi.

3.5.1 Kvaliteetse hooldusteenuse tagamine pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks

Peamine probleemHooldusteenuste madal kvaliteet ja kättesaadavus jätab kõige suurema koormuse hoolduse korraldamisel pereliikmetele ja lähedastele, mis takistab nende tööl käimist.

EesmärkEakate hooldusasutuste personali kvalifikatsioon on paranenud ning pereliikmete hoolduskoormus vähenenud.

Kavandatavad tegevused psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajate koolitus; psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajate koolitus vene keeles; psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajate täiendkoolitus erimoodulite osas (40

ja 60h) „Tegevusjuhendaja käsiraamatu“ vene keelde tõlkimine ja väljaandmine.

33

Tegevused viib läbi Tervise Arengu Instituut.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Koolitatud on 375 psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajat (260-tunnine koolitus) seal hulgas 25 vene keeles

1.1 Psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajad on osutanud teenust 1875 inimesele vähemalt 6 kuu jooksul.

1.2 Koolitusel saadud teadmisi ja oskusi hindab oma tööks kasulikuks 95% koolitusel osalenutust.

2. Koolitatud on 124 psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajat erimooduli osas (40-tunnine koolitus)

2.1 Psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajad, kes on saanud täiendkoolitust erimoodulite osas, on osutanud teenust 372 inimesele vähemalt 6 kuu jooksul.

2.2 Koolitusel saadud teadmini ja oskusi hindab oma tööks kasulikuks 95% koolitusel osalenutust.

3. Koolitatud on 32 psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajat erimooduli osas (60-tunnine koolitus)

3. Psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajad, kes on saanud täiendkoolitust 60-tunnise erimoodulite osas, on osutanud teenust 96 inimesele vähemalt 6 kuu jooksul.

4. Valminud ja trükitud on „Tegevusjuhendaja käsiraamatu“ venekeelne versioon (200 eks.)

Sihtgrupp: hooldusasutuste töötajad.

Kaudne sihtgrupp: hooldust vajavad isikud ja hooldust vajavate isikute pereliikmed.

Ajakava: veebruar 2012 – detsember 2015.

3.5.2 Rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine

Sotsiaalteenuseid (sh rehabilitatsiooniteenuseid) osutavate asutuste teenuse kvaliteedi ühtlustamise üheks võimaluseks on ühtse kvaliteedisüsteemi juurutamine asutuses. Spetsiaalselt sotsiaalteenuste hindamiseks Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi poolt välja töötatud EQUASS Assurance baastaseme kvaliteedisüsteemi on Eestis rakendanud 7 rehabilitatsiooniteenuseid osutavat asutust (sh 1 erihoolekandeasutus). Nimetatud süsteem põhineb 10 kvaliteedipõhimõttel, 44 kriteeriumil ning 101 tegevuse indikaatoril, mis aitavad asutusel oma tööd efektiivsemalt korraldada, tulemuslikumalt töötada ja teenuse osutamise protsesse hallata, arvestades sidusgruppide huve, kliendi õigusi, eetikat, maksimaalset personali ja teenuse saajate kaasatust.

EQUASS Assurance juurutamise protsessi käigus on 2010. ja 2011. aastal koolitatud 16 konsultanti ja 9 audiitorit, kes on oluliseks ressursiks kvaliteedisüsteemi edaspidisel levitamisel ja rakendamisel. Lisaks on korraldatud mitmeid infopäevi ja -seminare, et teadvustada teenuse kvaliteedi olulisust, teenuse osutaja vastutust teenuse osutamise eest ning võimalikke viise teenuse kvaliteedi tõstmiseks.

34

Perioodi 2010–2011 programmi jooksul valiti välja EQUASS kohalik esindaja Eestis, kelle roll on olla vahelüli Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi ja nende Eesti teenusepakkujate vahel, kes soovivad süsteemi rakendada. Kohalik esindaja on EQUASS kvaliteedisüsteemi levitaja ja arendaja Eestis, kes pakub teenuseosutajatele konsultatsiooni ja abi ning auditeerimisteenust EQUASS Assurance rakendamise protsessis.

Piiratud ressursside (eriti finantsressursside) olukorras on väga oluline, et teenuseosutaja suudaks pakkuda minimaalsete kulutustega maksimaalseid tulemusi. EQUASS Assurance süsteemi üheks peamiseks motoks on „teha õigeid asju õigesti“, et kasutada läbimõeldult olemasolevaid ressursse, kaasata rahastajaid ja koostööpartnereid tööprotsessi ning saavutada soovitud tulemusi.

Probleemid Teenuseosutajatelt eeldatakse kõrgeimat kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on

teenuse kvaliteet väga ebaühtlane. Teenuseosutajad ei teadvusta vastutust teenuse kvaliteedi eest. Rehabilitatsiooniteenuse üheks peamiseks eesmärgiks on puudega inimeste töötamise ja

tööle saamise toetamine, mis on ebaühtlase kvaliteediga teenuseosutajate puhul halvasti saavutatav.

Erihoolekandeteenuste peamine eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine, mh ka inimeste tööoskuste kujundamine ning inimese juhendamine ja nõustamine sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Tänases Eestis on teenus ebaühtlase kvaliteediga ning teenusesaajatele halvasti kättesaadav.

Teenuse ebaühtlase kvaliteedi tulemuseks on kliendi rahulolematus, vähene tulemuslikkus (sh ka töölesaamisel), vähene sidusgruppide kaasamine ning vahendite ebaefektiivne kasutamine.

Enamikul teenuseosutajatest puudub süsteemne lähenemine teenuse sisulise kvaliteedi tagamiseks, sh huvigruppidele, klientidele, koostööpartneritele jt tagasiside andmine, kaasamine teenuse planeerimise, osutamise ja hindamise protsessi.

Puudub ühtne süsteem mõõtmaks rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste osutajate kvaliteeti.

EesmärkRehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste osutamine on kvaliteedisüsteemi rakendamise tõttu muutunud efektiivsemaks ning seeläbi on puudega inimestele osutatavad teenused tulemuslikumad, sh suureneb puudega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete töölesaamise määr.

Alaeesmärgid EQUASS Assurance kohalik esindaja (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) on

jätkusuutlik kvaliteedisüsteemi haldaja. Kohalik esindaja koolitab kvaliteedisüsteemi rakendamiseks 10 audiitorit. Kvaliteedisüsteemi rakendatakse vähemalt 20 rehabilitatsiooniteenust osutavas asutuses

ja 5 erihoolekandeasutuses. Rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuste osutajatele toimub vähemalt 5

kvaliteedisüsteemi tutvustavat infoseminari. Teenuse osutamise kvaliteedi põhimõtted on rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeasutustes

ühtlustatud. Teenuseosutajad teevad omavahel suuremat koostööd, sh toimub aktiivne üksteise

kogemusest õppimine (benchlearning).

Kavandatavad tegevused EQUASS kohaliku esindaja lepingu sõlmimine Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormiga

(edaspidi EPR);

35

kohaliku esindaja suutlikkuse kasvatamine ja arendamine tööks kvaliteedisüsteemi haldajana (sh riikliku huvigruppide komitee loomine, ekspertide koolitamine, kodulehekülje haldamine);

uuenenud kvaliteedisüsteemi rakendamiseks vajalike materjalide ja metoodika ajakohastamine (vajadusel ka tõlkimine);

kuni 10 audiitori väljavalimine ning koolitamine tööks EQUASS Assurance audiitoritena; vähemalt 28 rehabilitatsiooniteenust ja vähemalt 10 erihoolekandeteenuseid osutava

asutuse väljavalimine, koolitamine, juhendamine ja nõustamine kvaliteedisüsteemi rakendamiseks;

kvaliteedisüsteemi rakendavate asutuste nelja omavahelise kogemuste vahetamise kogemuskohtumise korraldamine;

asutuste testauditeerimine kvaliteedisüsteemi rakendamise protsessis; vähemalt poolte kvaliteedisüsteemi rakendajate (st 14 rehabilitatsiooniteenuse osutaja ja 5

erihoolekandeteenuste osutaja) auditeerimine ja kvaliteedinõuetele vastavuse korral sertifitseerimine;

kvaliteedisüsteemi mõju uurimiseks teenuste tulemuslikkusele süsteemi rakendajate tagasisidestamine;

vähemalt 11 kvaliteedisüsteemi tutvustava ja teenuse kvaliteeti edendava infoseminari läbiviimine teenuseosutajatele.

kvaliteedisüsteemi rakendamise vahetu järelmõju analüüsi koostamine.

IndikaatoridVäljundindikaatorid Tulemusindikaatorid1. Kohalik esindaja toimib kvaliteedisüsteemi haldajana

1.1. On sõlmitud leping EPR-ga.1.2. On loodud riiklik huvigruppide komitee, kes juhib, suunab ja jälgib EQUASSi arenguid Eestis. 1.3. Kvaliteedisüsteemi eksperdid on koolitatud kvaliteedisüsteemi uuenduste osas.1.4. Kvaliteedisüsteemi kodulehekülg www.equass.ee on ajakohastatud

2. Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks vajalikud materjalid on ajakohastatud, tõlgitud ja kohandatud

2. Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks on aastast 2012 uuenenud koolitusstandard ajakohastatud

3. Koolitatud on kuni 10 kvaliteedisüsteemi audiitorit

3. Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks on olemas pädevad audiitorid

4. Kvaliteedisüsteemi rakendab vähemalt 28 rehabilitatsiooniteenust osutavat asutust ja vähemalt 10 erihoolekandeteenuseid osutavat asutust

4.1. Kõikides kvaliteedisüsteemi rakendavates asutustes on läbi viidud asutuste sisehindamine. 4.2. Läbi on viidud vähemalt 12 kogemuste vahetamise kohtumist süsteemi rakendajatele.4.3. Vähemalt kahekümnes rehabilitatsiooniteenust osutavas ja vähemalt kahes erihoolekandeteenuseid osutavas asutuses on läbi viidud auditeerimine ja kvaliteedinõuetele vastavuse korral sertifitseerimine

5. Kvaliteedisüsteemi mõju uuring teenuse tulemuslikkuse mõõtmiseks on läbi viidud

5. Kvaliteedisüsteemi tulemuslikkuse mõju uuring on kvaliteedisüsteemi rakendajate seas läbi viidud ning tulemused analüüsitud ja avalikustatud

6. Toimunud on vähemalt 11 6. Informeeritud ja kaasatud on vähemalt

36

kvaliteedisüsteemi infoseminari 270 teenuse osutamisega seotud spetsialisti.

7. Koostatud on kvaliteedisüsteemi rakendamise vahetu järelmõju analüüs.

7. Analüüsi on kasutatud edaspidises kvaliteedisüsteemi rakendavate asutuste toetamise plaani koostamisel.

8. 5 asenduskodu teenuse osutajat on läbinud EQUASSi auditeerimise.9. 10 muu teenuse osutajat on läbinud EQUASSi auditeerimise.

Sihtgrupp: rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse osutajad.

Ajakava: jaanuar 2012 – detsember 2014.lisaks oktoober 2015 – detsember 2015

3.5.3. Kvaliteetse asendushooldusteenuse tagamine

Peamine probleemAsendushoolduse teenuse kvaliteedi tagamiseks peab isik, kes soovib võtta oma perekonda hooldamisele lapse, ning asenduskodude perevanem läbima Sotsiaalministeerium poolt tunnustatud PRIDE koolituse, kuid riigieelarvest neid koolitusi piisavalt ei rahastata.

EesmärkAsendushooldajate, asenduskodude perevanemate ja lapsendajate teadmised, kvalifikatsioon ja oskused on paranenud, mille läbi tõuseb asendushoolduse kvaliteet.

Kavandatavad tegevused: PRIDE koolituse pakkumine asendushoolduse teenuse pakkujatele või tulevastele

lapsendajatele

Tegevused viib läbi Tervise Arengu Instituut.

Indikaatorid Väljundindikaatorid Tulemusindikaatorid

4. Koolitatud on 80 asendushoolduse osutajat (PRIDE koolitus)

Koolitusel saadud teadmisi hindavad kasulikuks 75% koolitusel osalenud potentsiaalsetest perepõhise asenduhoolduse pakkujatest.

Sihtgrupp: Asendushooldust pakkuvad või pakkuda soovivad isikud.Kaudne sihtgrupp: asendushoolduse teenuse saajadAjakava: jaanuar 2015 – detsember 2015

3.5.4 Asendushoolduse sisehindamise tegevused.

Programmi uue tegevuse eesmärk on asendushoolduse sisehindamisjuhiste loomine ja juhiste kasutamise koolitused asenduskoduteenuse osutajatele.

Antud tegevus, aitab ühelt poolt tõsta asenduskoduteenuse osutamise kvaliteeti ning tagada teenusel viibivate laste igakülgne heaolu. Teiselt poolt aitab antud tegevus kaasa

37

asendushoolduse valdkonna ühe strateegilise eesmärgi saavutamisele, milleks on asendushooldus kvaliteedi tõstmine.

Alatest jõustub 1.01.2016 uus Lastekaitse seadus, mis loob lasteasutustele sisehindamise kohustuse. Kohustuse täitmiseks ning teenuste osutamise kvaliteedi tagamiseks on vajalik soovituslike sisehindamisjuhiste loomine. Nimetatud juhised oleksid suunatud küll spetsiifilisemalt asenduskoduteenuse pakkujatele, kuid peaksid katma ka peamised hindamiskomponendid teistele ööpäevaringset laste hoolekandeteenust pakkuvatele asutustele.

Väljundindikaatorid TulemusindikaatoridAsendushoolduse sisehindamisjuhiste loomine

Juhised loodud ning on toimunud juhiste kasutamise koolitused.

Ajakava: oktoober 2015 – detsember 2015.

3.5.5 „VEU ehk vanemaealiste toimetuleku ning hoolekande teenuste vajaduse ja nendega rahulolu uuring“ lisamine.

Pikaajalise hoolduse teemaline uuring – uuring keskendub pikaajalise hoolduse olukorrale Eestis erinevate rahvastikurühmade lõikes. Samuti analüüsitakse teenuste ja muu abi vajadust. Antakse hinnang praegu pakutava hoolduse asjakohasusele. Uuringus analüüsitakse hoolduskoormusega inimeste tööturult eemalejäämise majanduslikke tagajärgi. Uuringu järeldused pakuvad lahendusi hooldajate sotsiaalsete garantiide tugevdamiseks ning pakutakse välja lahendusi erinevate pikaajalise hoolduse rahastusskeemide rakendamiseks Eesti eelarvepoliitika raamistikus.

Väljundindikaatorid TulemusindikaatoridPikaajalise hoolduse teemaline uuringu läbiviimine.

Pikaajalise hoolduse teemaline uuring on läbiviidud.

Ajakava: juuni 2015 – detsember 2015.

38

4. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD

4.1 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt on abikõlblikud järgmised kulud:4.1.1 personali- ja üldkulud – kui programmi elluviija või partneri töötaja või teenistuja täidab lisaks programmi raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid, peab ta programmi elluviimise ajal täitma tööajatabelit ning abikõlblik on töö- ja puhkusetasu proportsionaalselt programmi elluviimiseks kasutatud tööaja eest;4.1.2 personali transpordikulud, kui need on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. RÜ-l on õigus arvata transpordikulud mitteabikõlblikeks, kui kulu tegemine ei olnud sihtotstarbeline või on põhjendamatult suur. Abikõlblikud on järgmised transpordiga kaasnevad kulud alljärgnevatel tingimustel:

4.1.2.1 ühistranspordi kasutamise kulud. Kuludokumendid (sõidupiletid) tuleb esitada koos selgitustega;4.1.2.2 taksoteenuse kasutamise kulud. Kuludokumendid tuleb esitada koos põhjendusega, miks taksoteenuse kasutamine oli mõistlik ja vajalik;4.1.2.3 mootorsõiduki liisimise ja rentimise kulud hilisema väljaostuõiguseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui programmi tegevused, on abikõlblik ainult proportsionaalselt programmi rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt RÜ-ga kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 640 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus. Sellele võib lisanduda maksimaalselt 2000 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul liisitud või renditud sõiduki remondile või hooldusele tehtavaid kulusid;4.1.2.4 isikliku sõiduauto kasutamise kulud. Hüvitamine toimub tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 0,30 eurot sõidetud kilomeetri kohta;4.1.2.5 tasuline parkimine kuludokumentide alusel koos selgitusega;

4.1.3 personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes;4.1.4 päevarahad, majutuskulud ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud asjaomastes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;4.1.5 rendi- ja üürikulud;4.1.6 väliskoolitused ja -lähetused Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil;4.1.7 toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud;4.1.8 videoprojektori, koopiamasina ja skaneerimisseadme ostmine ja liisimine on abikõlblik, kui see on RÜ-ga eelnevalt kooskõlastatud; 4.1.9 arvuti ja selle baastarkvara on abikõlblik kogumaksumuses kuni 1598 eurot ilma käibemaksuta; 4.1.10 mööbel ühe töökoha kohta on abikõlblik kogumaksumuses kuni 959 eurot ilma käibemaksuta.

4.2 Lisaks on abikõlblikud teised kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja otseselt vajalikud programmi eesmärkide täitmiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides ja programmis sätestatuga.

4.3 Programmi elluviija ja partneri administratiivpersonali väliskoolitused ja -lähetused tuleb eelnevalt kooskõlastada RÜ-ga. RÜ-l on õigus keelduda kooskõlastuse andmisest, kui personali väliskoolitused ja -lähetused ei täida programmi eesmärke.

39

4.4 Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25–78) artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta võib kuni 10% ulatuses programmi abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1–11), kohaselt, mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.

4.5 Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:4.5.1 mitterahaline sissemakse;4.5.2 liiklusvahendi ja kinnisasja ost;4.5.3 väljaostuõigusega rent.

5. EELARVE

5.1 Struktuuritoetus (edaspidi toetus) on struktuuritoetuse seaduse § 2 punktist 1 lähtuvalt rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rahalistest vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest.

5.2 Omafinantseering on struktuuritoetuse seaduse § 2 punktist 3 lähtuvalt toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

„5.3 Aastateks 2012–2015 eraldatud toetuse maksimaalne määr on 85% ja maksimaalne summa 3 847 593,04 eurot.

5.4 Aastateks 2012–2015 eraldatud omafinantseeringu minimaalne määr on 15% ja minimaalne summa 402 522,44 eurot.“

5.5. Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määrustes ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abina võib anda toetust kasusaajale programmi punktis 3.5.1 nimetatud tegevuste elluviimisel.

40

6. INDIKAATORID

6.1 Programmi seosed rakenduskavas esitatud indikaatoritega

Väljundindikaator Sihtmäär 2015 Tulemusindikaator Sihtmäär 2015

Töölesaamist toetavaid teenuseid saanud isikute arv

5855 Töölesaamist toetavate teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

Töölesaamist toetavate teenuste abil aktiivsetele tööturuteenustele suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

15%

30%

6.2 Programmispetsiifilised indikaatorid

Programmi punkt

Väljundindikaator Sihtmäär 2015

Tulemus-indikaator

Sihtmäär 2015

3.13.1.1 Nõustamisteenuseid

saanud inimeste arv (osalejad, kes vahearuandes ja lõpparuandes lähevad kirja punkti 5)

1580 Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

30%

15%

3.1.1 Nõustatud juriidiliste isikute arv

Vähemalt 60

3.1.1 Koostatud juhendmaterjal kaasava elukeskkonna planeerimiseks ja kujundamiseks

1 Kaasava elukeskkonna planeerimise ja kujundamise põhimõtete tutvustamine

3.1.1 Infoüritustel osalemiste arv

Korraldatud infoürituste arv

vähemalt 7

vähemalt 23.1.1 Keskkonna kohandamise Koolitatud 2

41

konsultantide koolitamine konsultantide arv3.1.1 Klientide arv, kelle

abivahendivajaduse hindamisel on kasutatud RFK põhist hindamist.

Vähemalt 50

3.1.1 Valminud on analüüs, mis näitab, kas RFK raamistikule tuginedes on võimalik välja töötada abivahendi vajaduse hindamise metoodika ning suunad ja põhimõtted edaspidisteks tegevusteks.

1 Analüüsi on kasutatud abivahendi vajaduse hindamise metoodika väljatöötamisel.

3.1.2 Omavalitsuste arv, kus on piloteeritud juhtumipõhist võrgustikutööd

vähemalt 6 Pilootprojektis osalenud kohalike omavalitsuste koostatud juhtumipõhise võrgustikutöö protsessi kirjelduste arv

vähemalt 6

3.1.2 Erinevaid piloteeritavaid hoolekandeteenuseid saanud inimeste arv (osalejad, kes vahearuandes ja lõpparuandes lähevad kirja punkti 5)

vähemalt3400

Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

30%

15%

3.1.2 Koostatud on juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu vajaduspõhise teenuste osutamise skeemi analüüs.

1 Analüüsis esitatud järeldused ja soovitused on kasutatud uuel 2014-2020 programmiperioodil kavandatud vajaduspõhiselt osutatavate hoolekandeteenuste skeemi täiustamiseks.

1

3.1.3 Vajaduspõhiselt osutatud kvaliteetne võlanõustamisteenus

Võlanõustamisteenust saanud inimeste arv (osalejad, kes vahearuandes ja lõpparuandes lähevad kirja punkti 5)

vähemalt 15

42

3.1.4 2015 a võlanõustamise edasijõudnute täienduskoolitused.

120 võlanõustamise baaskoolituse läbinud võlanõustajat ja sotsiaaltöötajat on osalenud edasijõudnute täienduskoolitustel (160 tundi)

3.2 Rehabilitatsiooniprogrammide abil teenust saanud inimeste arv (osalejad, kes vahearuandes ja lõpparuandes lähevad kirja punkti 5)

150 Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest

30%

15%

3.2 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise piloteerimisel osalenud klientide arv

100 Klientide arv, kes on suunatud rehabilitatsiooniprogrammi.

Klientide arv, kellele on soovitatud riiklikku üksikteenust või muid toetavaid teenuseid

20

80

3.2 Teenuseosutajatele programmipõhise lähenemise eesmärgi ja tulemuslikkuse tutvustamine rehabilitatsiooniteenuse osutamisel

Läbi viidud infoseminaride arv

2

3.2 Rehabilitatsiooniprogrammide piloteerijad vahetavad omavahel kogemusi, et üksteise kogemustest õppida

Ühtsema arusaama ja kompetentside kujundamine tõenduspõhiste rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamiseks

3.2 Kaasates erinevaid osapooli (s.h erinevate puuetega inimeste ja erialaorganisatsioonide esindajaid või vastava ala tunnustatud eksperte ning huvigruppide esindajaid ja potentsiaalseid rahastajaid)

Välja on töötatud ja piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammide kinnitamise komisjoni tööpõhimõtted

43

toimuvad kogemuskohtumised

3.2 Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandmeetmed 2010–2011” alusel koostatud kulumudelite analüüsi tulemusel väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelu ja hindade piloteerimine

3.2. Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelule on lisatud piloteeritud tegevuste kirjeldused ning SKAle on esitatud ettepanekud teenuste sisu muutmiseks, täiendavate teenuste lisamiseks rehabilitatsiooniteenuste loetellu ja teenuste hindade kujundamiseks.

6.1 Sotsiaalkindlustusamet on arvestanud uute teenuste lisamise ettepanekutega ja ettepanekud/materjalid kasutatakse VV määruse muutmisel teenuste loetelu täiendamiseks.

6.2 Täiendatud rehabilitatsiooniprogrammide tegevuste loetelu on kasutatud rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja kehtestamisel.

3.2 7. Programmide arv, millel on piloteeritud programmide mõju hindamise metoodika.

12 7.1 Mõjude hindamise analüüsi tulemusel saadud andmeid kasutatakse programmide koostamisel ja rahastamisel.

7.2 Mõjude hindamisel saadud andmed on kasutatud programmiosutajatele mõeldud koolituse väljatöötamisel.

3.2.1 1.Rehabilitatsioonikoordinaatorite koolitamine

25 SKA rehabilitatsioonikoordinaatorit

2. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumenti WHODAS 2.0 kohandamine

Metoodika on analüüsitud ja täiendatud, väljatöötatud instrumenti saab

44

kasutada pensioniealiste ja puuduva töövõimega tööealiste isikute rehabilitatsioonivajadusi hinnates

3. Ühiseelektroonse rehabilitatsioonivajaduse küsitluskeskkonna loomine

Loodud on ühine elektrooniline küsitluskeskkond, mis ühendab toimuva rehabilitatsioonivajaduse hindamise infosüsteemi SKA infosüsteemiga.

1.Deinstitutsionaliseerimise kontseptsiooni välja töötamine

Deinstitutsionaliseerimise kontseptsioon on välja töötatud

2.Toimub deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid tutvustav ja teadlikkust tõstev konverents

Toimunud on deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid tutvustav ja teadlikkust tõstev konverents.

3. Toimuvad ümarlauad partneritele ja sihtgrupi esindajatele.

Deinstitutsionaliseerimise põhimõtete rakendamine on arenenud, kaasava ja arvestava ühiskonna tunnuseks

3.3. Töövõime hindamise metoodikaga hinnatud klientide arv

430 Hinnatud kliendid (430) on seostatud kliendi vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega.

Klientide arv, kelle töövõimet arendatakse Astangu Keskuses.

Klientide arv, kes töövõime arendamise programmi järel lähevad avatud tööturule

46

22

3.3 Töövõime hindamise metoodika kompetentsi väljaarendamine Astangu

5 Kokkuvõte töövõimehindamise metoodika

45

Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Astangul koolitatud spetsialistide-koolitajate arv, kes omavad koolitamise õigust

kohandamisvajaduse ja võimalike kasutusvaldkondade kohta Eestis

3.3 Astangu koolitajate poolt sihtgrupi (testijate/hindajate) koolituse läbinud asutuste arv, kes hakkavad üle Eesti töövõimekust hindama

8 Hinnatud kliendid (360) on seostatud kliendi vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega

3.3 HAMET metoodika 6-tunnise koolituse läbinud isikute arv ja koolituste arv.

Vähemalt 60

Vähemalt 6

Töötukassa klienditeenindajate ja teiste potentsiaalsete tellijate teadlikkus HAMET metoodikast on tõusnud.

3.31. Lõuna-Eestis kaitstud töötamise teenust saanud klientide arv.

20 Klientide arv, kes on seostatud vajadusest ja arenguvõimalustest lähtuvalt vajalike tööhõivet toetavate teenustega.

10

3.31 Lõuna-Eestis kaitstud töötamise teenuse osutaja koostatud käsiraamat

1 Lõuna-Eestis kaitstud töötamise teenuse osutaja koostatud juhendmaterjaliga on arvestatud 2014+ perioodil kaitstud töötamise teenuse tegevuse arendamisel ja läbiviimisel.

3.4 Teenust saavate asendusukodust või peres hooldamiselt lahkunud noorte arv (osalejad, kes vahearuandes ja lõpparuandes lähevad kirja punkti 5)

135 Teenuste abil aktiivseid tööturuteenuseid saama suunatud inimeste osakaal kõigist vastavaid teenuseid saanutest.

Teenuste abil tööle rakendunud või töö säilitanud inimeste arv kõigist vastavaid teenuseid saanutest

40%

40%

46

3.4 Infopäeva korraldamine tugiisikutele ja jooksvalt uute tugiisikute ettevalmistamine

Iga kliendi kohta täidetakse kliendipäevik

3.4 Pilootprojekti analüüs ja ettepanekud järelhoolduse kontseptsiooniks.

Analüüs ja ettepanekud on kasutatud uuel 2014-2020 programmiperioodil kavandatud järelhoolduse tegevuse planeerimisel ja sotsiaalministeeriumi koostatud asendushoolduse kontseptsiooni koostamisel.

3.5

3.5.1 Baasmooduli osas koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajate arv; (seal hulgas vene keeles)

375 (25) Koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajatelt teenust saanud inimeste arv (osalejad, kes lähevad vahearuandes punkti 7.1 ja lõpparuandes punkti 10.1 alla)

1875

3.5.1. Koolitusel osalenute osakaal, kes hindab koolitusel saadud teadmisi oma tööks kasulikuks.

95%

3.5.1 Erimoodulite osas koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajate arv

124 Erimoodulite osas koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajate poolt teenust saanud inimeste arv (osalejad, kes lähevad vahearuandes punkti 7.1 ja lõpparuandes punkti 10.1 alla)

372

3.5.1. Koolitusel osalenute osakaal,

95%

47

kes hindab koolitusel saadud teadmisi oma tööks kasulikuks.

3.5.1 Erimooduli osas (60h) koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajate arv.

32 Erimoodulite osas koolitatud psüühiliste erivajadustega inimeste tegevusjuhendajate poolt teenust saanud inimeste arv

96

3.5.1. Koolitusel osalenute osakaal, kes hindab koolitusel saadud teadmisi oma tööks kasulikuks.

95%

3.5.1. Valminud ja trükitud on „Tegevusjuhendaja käsiraamatu“ venekeelne versioon

200 eks

3.5.2 Kohalik esindaja toimib kvaliteedisüsteemi haldajana

Sõlmitud leping EPR-ga;loodud riiklik huvigruppide komitee; kvaliteedisüsteemi eksperdid koolitatud kvaliteedisüsteemi uuenduste osas;kvaliteedisüsteemi kodulehekülg www.equass.ee ajakohastatud

3.5.2 Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks vajalikud materjalid on ajakohastatud, tõlgitud ja kohandatud

Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks on koolitusstandard ajakohastatud

3.5.2 Koolitatud kvaliteedisüsteemi audiitorite arv

10 Kvaliteedisüsteemi rakendamiseks on olemas pädevad audiitorid

3.5.2 Rehabilitatsiooniasutuste arv, kus on alustatud kvaliteedisüsteemi rakendamist.

Erihoolekandeteenuseid osutavate asutuste arv, kus

vähemalt 28

vähemalt 10

Kõikides kvaliteedisüsteemi rakendavates asutustes on läbi viidud asutuse sisehindamine.

Rehabilitatsiooniteenust osutavate

vähemalt 20

48

on alustatud kvaliteedisüsteemi rakendamist

asutuste arv, kus on läbi viidud asutuse auditeerimine ja kvaliteedinõuetele vastavuse korral sertifitseerimine.

Erihoolekandeteenuseid osutavateasutuste arv, kus on läbi viidud asutuse auditeerimine ja kvaliteedinõuetele vastavuse korral sertifitseerimine

vähemalt 2

3.5.2 Toimunud infoseminaride arv

vähemalt 11

Informeeritud ja kaasatud teenuse osutamisega seotud spetsialistide arv

vähemalt 270

3.5.2 Koostatud on kvaliteedisüsteemi rakendamise vahetu järelmõju analüüs.

1 Analüüsi on kasutatud edaspidises kvaliteedisüsteemi rakendavate asutuste toetamise plaani koostamisel.

3.5.3 Koolitatud asendushoolduse osutajat (PRIDE koolitus)

80 Koolitusel osalenud potentsiaalsetest perepõhise asendushoolduse pakkujat, kes hindavad koolitusel saadud teadmisi kasulikuks

75%

49

6.3 Programmi mõju horisontaalsetele teemadele

Programm mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat):

Regionaalset arengut x jah ei

Selgitus: eakate hooldusasutuste personali riiklikult koolitades ja KOV sotsiaaltöötajate toetamisel tagatakse üle-eestiline spetsialistide olemasolu ning lihtsam teineteisemõistmine võrgustiku raames. Lisaks rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuseid osutavate ettevõtete tegevuse kvaliteedi parandamisele tagatakse teenuse parem kvaliteet.

Keskkonnahoidu jah x ei

Selgitus:

Infoühiskonna edendamist x jah ei

Selgitus: kasutatakse sotsiaalteenuste andmeregistrit STAR elektroonilise juhtumikorralduse suunal, millega toetatakse oluliselt sotsiaalsektori teenuste kvaliteedi tõusu.

Kodanikuühiskonna arengut jah x ei

Selgitus:

Võrdsete võimaluste edendamist x jah ei

Selgitus: programm toetab erivajadustega naiste ja meeste ning nende pereliikmete võrdseid võimalusi tööle rakendumisel ning võimaldab ennast tunda täisväärtusliku ühiskonna liikmena, tagades seeläbi parema igapäevaeluga toimetuleku.

50

7. PROGRAMMI RAKENDAMINE

7.1 Programmi elluviija kohustused

Programmi elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas programmis sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustused. Ühtlasi on programmi elluviija kohustatud:

7.1.1 koguma programmis osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, lisale XXIII (ELT L 45, 15.2.2007, lk 3–115) RA poolt välja töötatud vormil;

7.1.2 rakendama programmi vastavalt detailsele eelarvele;

7.1.3 asjade ja teenuste hankimisel rohkem kui ühe pakkuja korral võtma võrreldavad hinnapakkumused, alates 3196 eurost (ilma käibemaksuta);

7.1.4 esitama RÜ-le (ja koopia RA-le) programmi detailse eelarve 15 tööpäeva jooksul alates programmi kinnitamisest või selle muutmise kinnitamisest, kui muudetakse programmi lisa 1 vormi B;

7.1.5 esitama RA või RÜ nõudmisel programmi eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes, kajastades selles ka planeeritud laekumisi;

7.1.6 esitama RA-le programmi eelarve täitmise ülevaate iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil;

7.1.7 teavitama RA-d või RÜ-d, kui programmiga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;

7.1.8 teavitama punktis 5.5 nimetatud tegevuste puhul abisaajat, et ta on saanud vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi ja nõudma abi saajalt vähese tähtsusega abi teatist vastavalt konkurentsiseaduse §-le 33.

7.2 Toetuse väljamaksete tegemine

7.2.1 Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

7.2.2 Programmi elluviija esitab RÜ-le 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab programmi elluviija 15 tööpäeva jooksul programmi kinnitamisest. Esimese väljamaksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

7.2.3 Enne esimese väljamaksetaotluse esitamist peab programmi elluviija esitama RÜ-le:7.2.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas programmi kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamise registris muudest programmi rakendaja kuludest;7.2.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;

51

7.2.3.3 lühikirjelduse programmi rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral asjakohaste volituste koopiad.

7.2.4 Punktis 7.2.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui programmi elluviija on varasemate programmide rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue programmi rakendamist muudetud. Programmi elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.2.5 Väljamaksetaotlusi esitab programmi elluviija RÜ-le kogu programmi kohta tervikuna või tegevuste kaupa vastavalt punktis 7.2.2 nimetatud prognoosile mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

7.2.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse või toetuse ettemaksetaotluse alusel. Väljamakse ja ettemaksetaotluse vormid kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele või ettemakse kinnikatmise aruandele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Kui esimest või viimast väljamakset taotletakse ettemaksena, siis lisatakse ettemakse kinnikatmise aruandele taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. RÜ nõudmisel lisab programmi elluviija  väljamakse taotlusele/ettemakse kinnikatmise aruandele (v.a. esimesele ja viimasele) vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.  

7.2.7 RÜ-l on õigus peatada toetuse väljamaksmine või sellest osaliselt või täielikult keelduda, kui:

7.2.7.1 programmi elluviijal on täitmata talle struktuuritoetuse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustus;7.2.7.2 programmi elluviija ei kõrvalda väljamaksetaotluses puudusi RÜ antud tähtajaks;7.2.7.3 väljamaksetaotlus sisaldab mitteabikõlblikke kulusid.

7.2.8 Kui väljamaksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra esitatud prognoosist, on programmi elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta.

7.2.9 Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga.

7.2.10 Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse programmi elluviimise ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt RÜ-ga kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada programmis kinnitatud toetuse määra. Programmi elluviija peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni programmi lõpuks.

7.2.11 Programmi elluviija võib RÜ-lt taotleda ettemakset või kulude hüvitamist osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Sellisel juhul teostatakse maksed struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.

7.2.12 Viimane väljamaksetaotlus esitatakse hiljemalt koos programmi lõpparuandega, juhul kui programmi elluviija taotleb viimast väljamakset ettemaksena, esitatakse hiljemalt lõpparuandega  ettemakse kinnikatmise aruanne. Kui programmi elluviijale on viimane väljamakse tehtud ettemaksena või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, esitatakse eelnimetatud väljamakse abikõlblike kuludega kinni katmise kohta aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.

7.2.13 Programmis osaleva partneri kulud sisalduvad programmi elluviija esitatavas väljamaksetaotluses.

52

7.2.14 Programmi elluviija vastutab toetuse kandmise eest partneri kontole.

7.3 Programmi muutmine

7.3.1 Kui ilmneb objektiivne vajadus programmi tegevuste, finantsplaani, eelarve või programmi abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab programmi elluviija selle kohta RA-le põhjendatud taotluse, teavitades samaaegselt kirjalikult RÜ-d tehtavatest muudatustest. RÜ-l on õigus teha omapoolseid ettepanekuid vastavalt muudatustele. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga vastavalt muudatuste sisule ja ulatusele.

7.3.2 RA vaatab punktis 7.3.1 viidatud muudatuse taotluse läbi ja otsustab programmi muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

7.3.3 Puuduste esinemisel annab RA programmi elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

7.3.4 RÜ võib programmi elluviijale või RA-le teha ettepanekuid programmi eelarve muutmiseks, kui programmi seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik programmi eduka elluviimise tagamiseks.

7.3.5 RA võib muuta programmi, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik programmi edukaks elluviimiseks või programmi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui programmi rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada programmi kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarvesumma ulatuses.

7.3.6 Programmi muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul.

7.3.7 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ja RÜ-d teavitades võib programmi muutmata kinnitatud eelarvet mitteametlikult muuta tingimusel, et:

7.3.7.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta kumulatiivselt ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui 10% kalendriaasta eelarve kogumahust;7.3.7.2 programmi administreeriva personali kulude proportsioon programmi tegevuskuludest ei suurene;7.3.7.3 muudatuse tulemusena on tagatud programmi eesmärkide täitmine ja selleks elluviidavate tegevuste kaetus rahaliste vahenditega.

7.3.8 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ja RÜ-d teavitades võib programmi muutmata kinnitatud eelarve kuluridasid muuta rohkem kui punktis 7.3.7.1 sätestatud, kui punktis 1.7 sätestatud programmi tegevusperioodi lõpuni on jäänud vähem kui 6 kuud.

7.4 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine

7.4.1 Programmi elluviija esitab RÜ-le vormikohase programmi vahearuande paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks.

7.4.2 Programmi elluviija esitab RÜ-le vormikohase programmi lõpparuande paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 50 päeva jooksul alates programmi abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberkandjal esitatud lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.7.4.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

53

7.4.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest arvates, kas programmi seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

7.4.5 Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ programmi vahearuande.

7.4.6 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.

7.4.7 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ programmi elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab programmi vahearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.

7.4.8 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ programmi elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.

7.4.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub punkti 7.4.8 kohaselt.

7.5 Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

7.5.1 Toetuse tagasinõudeid menetleb RÜ struktuuritoetuse seaduse § 26 järgi.

7.5.2 Toetuse tagasimaksmine toimub struktuuritoetuse seaduse §-de 27 ja 28 järgi.

54