1Uudiskiri nr 3

Põhikooliõpetaja identi-

teet / lk 6-9

Õpetajakoolituse valikkursuste

projektid / lk 10-11

Uudiskiri nr 301/2013

Oktoober oli hea õpetaja

kuu / lk 14-15

2 Uudiskiri nr 3

Programm EdukoProgramm Eduko tegut-seb Eesti haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendami-se ning populariseerimise nimel. Aastatel 2009-2014 toetame valdkonna arengut 5,1 mln euroga.

Eesmärgi täitmise ni-mel töötavad üheskoos SA Archimedes ja partne-rid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriaka-deemia, Tallinna Tehnika-ülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

SA ArchimedesEduko bürooKoidula 13a, 10125 Tallinn

eduko.archimedes.eeeduko@archimedes.ee Tel 699 9396

Toimetaja: Maarja Karjaherm

Küljendaja: Monika Maamägi

Esikaane foto: Danel Türk

SisukordToimetaja veerg ................................................................. 3

Uuel aastal uue hooga!

Lühiuudised .................................................................... 4-5

„KoolOn“ taas Kuku raadios, toimus haridusanalüüside infopäev, õpe-tajaharidusest Riigikogu Kultuurikomisjonis, meistriklass õpetajakoo-litajatele.

Põhikooliõpetaja identiteet ......................................... 6-9

Kokkuvõte analüüsi „Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad omadused“ tulemustest.

Õppekavaarendus ....................................................... 10-11

Tutvustame kaht õpetajakoolituse valikkursuste projekti.

Piltuudis ............................................................................. 12

Õpetajahariduse infoboks Teeviidal.

Õpetaja kogemus .............................................................. 13

Inspireeriv kogemus muusikaõpetajana.

Hea õpetaja kuu ........................................................... 14-15

Ülevaade hea õpetaja kuu tegemistest.

Õpetajahariduse ideede kohvik .............................. 16-17

Ideede kohvikud Tallinna Ülikoolis toovad kokku õpetajakoolituse tudengid ja õppejõud.

10 küsimust Eduko doktorandile ........................... 18-19

Vastab Tallinna Ülikooli doktorant Vadim Rõuk.

Eelteade ........................................................................ 20-21

Eduko aastakonverents toimub 31.01.-01.02.2013.

Sisukord

3Uudiskiri nr 3

Toimetaja veergJaanuar on aeg, mil te-hakse kokkuvõtteid möö-dunud aastast ja plaane uueks aastaks. Eduko teeb seda aastakonve-rentsil, mis toimub 31. jaanuarist 1. veebruarini Sagadi mõisas Lääne-Vi-rumaal ja kuhu on oo-datud kõik programmi partnerid (vt lk 20-21).

Maarja KarjahermEduko uudiskirja toimetaja

2012. aasta sügis oli Eduko büroos sündmuste- ja muu-tusterohke. Büroo koosseis vahetus peaaegu täielikult. Augustis liitus Edukoga Liisa Lumiste, kes vastutab tege-vuste 3, 4 ja 5 eest, septemb-ris võttis Maarja Karjaherm üle tegevused 2 ja 6 ning no-vembris naasis lapsehooldus-puhkuselt tegevjuhi kohale Tiina Anspal. Tartu kontoris jätkab Eduko raamatupidaja-na Ene Palgi.

Oktoober oli hea õpetaja kuu, Kuku raadios alustas taas haridussaade „KoolOn“, novembris tutvustati õpeta-jaharidust noorte infomessil Teeviit. Oktoobris viidi läbi Eduko programmi Euroopa Kontrollikoja audit. Auditi tulemused olid positiivsed, kuid tähelepanekuid, mille-

ga tulevikus arvestada, siiski tehti.

Sügisel lõppesid analüüsid „Põhikooli III astme õpe-taja positiivset identitee-ti kujundavad omadused“, „Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid“ ning „Kooli õppekava aren-damine ja rakendamine“. Õn-nitleme grandihoidjaid Mar-gus Tõnissaart, Jaan Mikku ja Pille Kõivu ning nende uu-ringumeeskondade liikmeid edukalt lõpule viidud ana-lüüside puhul ja täname neid seeläbi panustamast õpetaja-haridusse!

Ühtlasi õnnitleme Eduko grandis „Üleminek eesti-keelsele õppele: edulood ja

väljakutsed“ tegutsevat Katri Raiki, kes sai Aadu Luukase missioonipreemia laureaa-diks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil oli edukas aasta ja eelarvet oleme täitnud hästi. Praegu on käes aastaaruan-de koostamise aeg. Lõplik aastaaruanne läheb veebrua-ris üles Eduko veebilehele

http://eduko.archimedes.ee/programmist/aastaaruanded.

Alanud on programmi vii-mane täismahus aasta. 2013 prioriteetidest võiks mainida

jätkuvaid arendus-tegevusi uuendus-like pedagoogilise praktika mudelite ja didaktikakeskus-tega seoses. Antud teemad on ka Eduko konverentsi fooku-

ses. Lisaks jätkame haridus-teaduse toetamist läbi käi-masolevate haridusuuringute ning panustame ülikoolide-sisesesse ja -vahelisse koos-töösse.

Eduko soovib kõigile prog-rammi partneritele alanud aastaks palju häid mõtteid ja jätkuvat tegutsemisindu hari-dusmaastikul!

Alanud on programmi viimane täismahus aasta.

Toimetaja veerg

Foto: Erakogu

4 Uudiskiri nr 3

Haridussaade „KoolOn“ alustas taas KUKU raadios

Eduko programmi, Eesti kõrgkoolide ning KUKU raa-dio koostöös alustas möödu-nud aasta oktoobris taas uut hooaega saatesari “KoolOn”, mis keskendub hariduse, teadmiste ning koolieluga seotud teemadele.

“KoolOn“ jõuab raadio- eetrisse neljandat aastat jär-jest, kuid seekord uue saate-juhiga. Saatejuht Rein Pärn lahkab koos saatekülaliste-

ga aktuaalseid ja põnevaid haridusteemasid ning edas-tab olulisemaid haridusuudi-seid.

“KoolOn” on KUKU raa-dio eetris laupäeviti kell 17. “KoolOni” saated on kätte-saadavad ja järelkuulatavad aadressilt http://podcast.kuku.ee/saated/koolon/. Lisainfo: http://eduko.archi-medes.ee/koolon.

Lühiuudised

Infopäeval tutvustati Eduko haridusanalüüside tulemusi

14. novembril 2012 toimus Tartus Eduko infopäev, kus tutvustati augustis ja sep-tembris lõppenud haridus-analüüside tulemusi.

Infopäeva alustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk analüüsiga „Eesti PISA 2009 kontekstis: tuge-vused ja probleemid“.

Seejärel andis Miia Ran-nikmäe ülevaate uuringu „Loodusteaduslik kirjaoskus gümnaasiumilõpetajate kar-jäärivaliku mõjutajana” vahe-tulemustest.

Kenn Konstabel tutvustas analüüsi “Põhikooli III astme õpetaja positiivset identitee-ti kujundavad omadused”, mille tulemustega saab põh-jalikumalt tutvuda käesoleva uudiskirja järgmistel lehekül-gedel.

Pille Kõiv Tartu Ülikoolist ja Maria Erss Tallinna Üli-koolist rääkisid aga kooli õp-pekava arendamise ja raken-damise analüüsist.

Analüüsitulemusi kuulama ja nende kohta oma arvamust avaldama oli kogunenud ar-vestatav hulk haridusuurijaid ja lihtsalt huvilisi, kelle vahel

tekkis esitluste järel ka elav diskussioon. Infopäeva mo-dereeris Tartu Ülikooli kasva-tusteaduste instituudi juhata-ja Jaan Kõrgesaar.

Analüüside terviktekstid on kättesaadaval Eduko veebile-hel http://eduko.archimedes.ee/doktoriope-ja-uuringud/rahastatud-analuusid

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk tutvustamas analüüsi tulemusi. Foto: Maarja Karjaherm

5Uudiskiri nr 3 Lühiuudised

Õpetajahariduse tõhustamisest Riigikogu Kultuurikomisjonis

Õpetajakoolituse praktika-asutuste töörühm kohtus 8. oktoobril 2012 Riigikogu Kultuurikomisjoni liikmete-ga. Kohtumise eesmärk oli tutvustada Kultuurikomisjo-nile võimalusi õpetajaharidu-se tõhustamiseks.

Töörühma liikmed andsid ülevaate praktikasüsteemi hetkeolukorrast, tutvustasid hea praktika tunnuseid ning tegid ülevaate töös olevast neljast praktikastsenaariu-

mist. Peale töörühma esitlust toimus arutelu praktika aren-damise teemal.

Kultuurikomisjoni aseesi-mees Aadu Must rõhutas tee-ma olulisust ning väljendas komisjoni huvi praktikavald-konnaga tegelemiseks.

Komisjon peab tähtsaks praktika hajutatust ja mitme-kesisust (erinevad praktika tüübid, kooliastmed, suuru-sega koolid, regioonid).

Praktikaasutuste stsenaa-riumite töörühm alustas tööd septembris 2012. Töörühma eesmärgiks on töötada aja-vahemikus september 2012 kuni juuni 2013 välja õpeta-jakoolituse praktikaasutuste stsenaariumid.

Töö käigus valmivad 3-4 erinevat stsenaariumi või va-likuvarianti, mis kirjeldavad erineval viisil kõrgkoolide ja praktikakoolide rolli õpetaja-koolituses.

Koidu Tani-Jürisoo meistriklassis õpiti klassi kui grupi juhtimist

27.-29. novembrini 2012 toi-mus Rahvusraamatukogus Koidu Tani-Jürisoo meist-riklass „Kooskõlaline klass: klassi kui grupi juhtimine”.

Koolituse eesmärgiks oli suurendada teadlikkust klassi ja õppegrupi psühholoogilise arengu faasidest ning tead-vustada ja analüüsida õpetaja rolli grupiprotsessi juhtijana koolis ning õppejõu võima-lusi grupiprotsessi teadlikuks juhtimiseks.

Meistriklassis osalenutel oli ka võimalus reflekteerida omaenda kogemust grupiliik-me ja -juhina ning harjutada grupi juhtimiseks vajalikke suhtlemisoskusi.

Tallinna Ülikooli Kasva-tusteaduste Instituudi lektor Mare Tuisk jäi koolituse-ga väga rahule: „Olen alati Koidu koolitusi nautinud, eelkõige nende aktiivset kaa-

samõtlemist ja tegutsemist võimaldava ülesehituse tõttu.

Koidu kursustest jäävad jäljed nii mõtlemisse kui ka tegudesse - nii ka seekord!“

Rühmatöö meistriklassis. Foto: Liisa Lumiste

6 Uudiskiri nr 3

Õpetajate identi-teeti kirjeldavad omadused ja tegevusedEduko programmi toel viis Tartu Ülikooli hari-dusuuringute ja õppe-kavaarenduse keskus aastal 2011 ja 2012 läbi õpetajate kutseidentitee-di uurimuse. Lisaks auto-ritele osalesid uuringus Anita Kärner, Kärt Saar-sen, Aire Leppik ja Kalev Saar.

Margus Tõnissaargrandihoidja, Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppeka-vaarenduse keskuse juhataja

Kenn KonstabelTartu Ülikooli teadur

Kutseidentiteedi uurimine on väga populaarne ja õpetajat uuritakse selles valdkonnas kõige enam (Bejiaard et al., 2004). Samal ajal Eestis on seda viimastel aastakümnetel suhteliselt vähe tehtud.

Puuduvad uuringud, kus identiteeti oleks käsitletud kompleksse nähtusena, mis on seotud õpetaja teis-te psühho-l o o g i l i s t e seisunditega nagu rahul-olu ja ene-s e t õ h u s u s . Eriti vähe on neid, kus hinnatakse ka õpila-se perspektiivi ja võrreldakse seda õpetajate enesekohaste vastustega.

Identiteet on keeruline kontseptsioon, mille definee-rimiseks on väga palju erine-vaid teooriaid.

Me juhindusime määratlu-sest, mille kohaselt on õpeta-ja identiteet seotud omadus-tega, mida ta peab oluliseks ja väärtustab, mida tema arvates õpetaja peab tegema ja toetama (Taylor, 1989)

ning kuidas sind teiste poolt nähakse. Selline identiteedi käsitlemine võimaldab uuri-

muse läbiviijate arvates pa-remini hinnata, kuidas Eesti õpetaja identiteet läheb kok-ku kutsele esitatud ootuste ja nõuetega.

MeetodidUurimuses kasutati andme-te kogumiseks fookusgrupi-intervjuu ja ankeetküsitluse meetodit.

Kaheksas fookusgrupis pa-luti III kooliastme õpetajatel ja õpilastel kirjeldada õpetaja

Analüüs

Uurimus võimaldas teada saada, milliste omaduste ja tegevustega seostavad õpetajad oma ametit.

7Uudiskiri nr 3

kutsele olulisi omadusi, tege-vusi ja uskumusi.

Tulemuste põhjal pandi kokku küsimustik ja 188 õpe-tajat andsid oma arvamuse selle kohta, millised omadu-sed, uskumused ja tegevused kirjeldavad nende arvates kõige paremini Eesti õpeta-jat. Lisaks küsiti, kuidas need omadused lähevad kokku tema enda omadustega ja kui palju neil on aega nimetatud tegevuste jaoks.

Kvalitatiivselt hinnati olu-liste omaduste ja tegevuste kokkulangevust õpetaja kut-sestandardiga. Need õpeta-jad, kes soovisid, said tagasi-sidet õpilastelt ja said teada, kui palju õpilased näevad temas kutsele oluliste oma-duste esinemist ja kui heaks peavad nad õpetaja enesetõ-husust. Lisaks vastasid õpi-lased õpetaja kutsele oluliste omaduste kohta üldiselt.

Kokku osales uurimuses 1642 õpilast. Õpetajad täitsid ka mõned psühholoogilised testid, mis võimaldasid hin-nata nende tööga rahulolu, enesetõhusust, väärtusi, isik-sust jne.

Uurimus oli mahukas ja kõiki, ka kõige olulisemaid tulemusi, ei ole võimalik siin esitada. Me tutvustame põ-gusalt küsitluses osalenud õpetaja identiteediga seo-tud omadusi ja tegevusi, aga põhjalikumad ülevaated koos

aruteludega ilmuvad peatselt teistes ajakirjades.

Õpetajad ja õpilased kirjel-dasid õpetajale omaseid oma-dusi ja tegevusi kõigepealt fookusgruppides. Õpetajate vastustes domineerisid oma-dused, mida võiks liigitada suhtlemise ja enesekontrolli valdkonna alla („tahtmine

suhelda ja teiste keskel olla“, „järjekindlus“, „nõudlikkus enda vastu“, „kannatlikkus“, „rangus“ jne). Enesekontrol-liga üsna lähedalt oma aine vastu ja huumorimeel. Samu-ti mainiti loomingulisust.

Õpilaste ootused õpetajaleLaste ootustes õpetajale esi-nes palju enam ainealasele ja metoodilisele pädevusele suunatud omadusi: „suudaks tunde hästi ette valmistada“; „näitlikustaks teemat filmi, video, internetimaterjaliga“; „korraldaks temaatilisi välja-sõite“; „armastaks ja tunneks hästi oma ainet, nii et oskaks vastata õpilaste küsimustele ja tuua elulisi näiteid“; „sel-

gitaks oma ainet nii, et kõik õpilased saaks aru“; „ei kii-rustaks teemaga edasi, kui paljud õpilased ei ole veel aru saanud ehk ei oleks jäigalt ai-nekavas ja tööplaanis kinni“; „tunneks kaasaegset elu ja tu-leks laste tasandile“.

Neid kirjeldusi lugedes, tundub, et tunnid on laste

jaoks igavad, neis on vähe va-heldusrikkust.

Samuti tundub, et lapsed sooviksid näha enam õiglasi ja rõõmsameelseid õpetajaid, kes ei kardaks ennast avada ja kohtleksid lapsi indivi-duaalsemalt: „oleks huumo-rimeelega ja saaks sõbralikult probleemidest jagu“; „oleks mõistev ja õiglane“; „tunneks õpilase arengu vastu huvi“; „annaks õpilasele tagasisidet, nt kodutöö, rühmatöö jmt kohta“; „suhtleks ka õpilaste-ga isiklikult, mitte ainult kogu klassiga korraga“; „tooks näiteid enda kogemustest ja elust“; „looks klassis õppimi-seks heatahtliku atmosfääri“; „oleks usaldusväärne“; „oleks positiivse suhtumise ja õpeta-mise viisidega“.

Analüüs

Õpetajate vastustes domineerisid omadused, mida võiks liigitada suhtlemise ja enesekontrolli valdkonna alla.

8 Uudiskiri nr 3Analüüs

Ilmselt ootavad lapsed, et õpetajad looksid turvalisema tunde läbi distsipliini („suu-daks end kehtestada nii, et teda tunnis kuulataks ja oleks võimalik õppida“; „paneks reeglid kindlalt ja kõigile võrdselt paika“) ja õpetajates oleks näha vaimustust ja huvi oma töö vastu („tahaks töö-tada lastega“; „töötaks koolis missioonitundega“).

Õpilaste kirjeldused õpe-taja negatiivsete omaduste kohta sarnanevad eelpool-öeldule – jätkuvalt on peami-sed teemad suhtlemisoskus ja professionaalne käitumi-ne: „õpetajad suhtuvad oma töösse ükskõikselt, teevad tunnid formaalselt ära, ei anna ülesannete täitmisele tagasisidet“; „omavad vähe ainealaseid teadmisi, nagu enne tundi alles oleks vaja-liku materjali läbi lugenud“; „on vähese empaatiavõimega, ei arvesta õpilaste probleemi-dega“; „on liiga autoritaarse hoiakuga, ei lase õpilastel oma arvamust avaldada“; „on tunnis distantsi hoidvad, aga väljaspool tunde, näiteks huviringis on nagu sõbrad“; „räägivad tunnis teemavälist mõttetut juttu“; „panevad õpilased iseseisvat tööd te-gema ja ise tegelevad mille-gi muuga (täidavad e-kooli, loevad meile vmt)“; „lubavad endale asju, mida õpilastele ei lubata (nt tunnis telefo-

niga rääkida)“; „karistavad kontrolltööga“; „karistavad kollektiivselt, kuigi on üks või paar õpilast süüdi“.

Üldiselt langesid fookus-gruppide käigus mainitud omadused kokku kutsestan-dardis kirjeldatud nõuetega. Siiski tuli fookusgruppidest välja kirjeldusi, mis eristusid selgemalt kutsestandardis kirjeldatud õpetaja nõuetest.

N ä i t e k s nimetasid õ p e t a j a d h u u m o r i -meelt, ku-raasi, kirge, loomingu-lisust. Õpi-lased nime-tasid veel oma välimuse eest hoolitsemist, usaldusväär-sust, positiivsust, elukogemu-se jagamist.

KüsitlustulemusedKüsitlused suurema valimi hulgas näitasid, et õpetajad hindavad enda tööga hakka-masaamist küllalt heaks ja lapsed on sellega nõus.

Laste hinnangud on aga tagasihoidlikumad õpetajate suutlikkuse osas tunnis korda säilitada, ainet selgitada, eri-ti lastevanematega koostööd teha.

Ilmselt seetõttu esines õpi-laste fookusgruppide käigus kirjeldatud ootustes õpetaja-

tele palju enam vihjeid õpeta-jate didaktilistele oskustele ja kokkulangevusi õpetaja kut-sestandardis mainitud oma-duste ja tegevustega.

Valdavalt nõustusid küsi-mustikele vastanud õpetajad nende omaduste ja tegevus-tega, mis fookusgruppides kirjeldati. Samuti leidsid kõik õpetajad, et nende endi käi-tumises kõik need omadused

esinevad. Võib olla ei saakski see teisiti olla?

Brown ja McNamara (2011) näiteks leiavad, et enda posi-tiivsena esitamine identiteedi uuringutes varjab tihti teatud ärevusi ja identiteedi tõeline omadus ongi varjatud ja otse-selt mitte hoomatav. Sellisel juhul saame me aimu õpe-tajate erinevatest identiteeti määravatest hoiakutest, kui vaatame nimetatud omadus-te ja tegevuste pingerida.

Näiteks, alustades kõi-ge tähtsamast, on viis kõige olulisemat omadust õpetaja ameti juures õpetajate arva-tes enesekontroll, usaldus-väärsus, õiglus, enesekehtes-tamine ja järjekindlus. Eriti

Õpetajad hindavad enda tööga hakkamasaamist küllalt heaks ja lapsed on sellega nõus.

9Uudiskiri nr 3 Analüüs

tähtsad on need omadused nooremate õpetajate arvates.

Võrreldes reaalainete õpe-tajatega peavad humanitaa-rainete õpetajad olulisemaks huumorimeele olemasolu ja loomingulisust.

Kuigi enamuse omaduste puhul leiavad õpetajad, et neil on need omadused vä-hemalt mõnevõrra olemas, ei küündi nad enda arvates ideaali lähedale. Seega on õpetajad tegelikult isegi taga-sihoidlikud.

Eriti suured on erinevused ideaali ja enda vahel omadus-te osas seal, kus on vaja lapsi või enda emotsioone kontrol-lida.

Faktoranalüüs näitab, et õpetaja kutse jaoks kirjelda-tud olulised omadused laadu-vad laiemalt kolme teemasse: koostöövalmidus; rangus ja distsipliin; tasakaalukus.

Õpetajate tööga rahulolu on seotud õpetaja suurema koostöövalmiduse väärtusta-misega; töötasuga rahulolu kannatlikkuse väärtustami-sega.

Koostöövalmidust väärtus-

tavad õpetajad leiavad enam aega paljude valdkondade-ga tegelemiseks; ranguse ja enesekehtestamise väärtus-tajad administratiivseteks ülesanneteks; tasakaalukuse

väärtustajad õpilastega indi-viduaalseks tegelemiseks.

Viieks kõige olulisemaks te-gevuseks õpetaja ameti jaoks nimetasid õpetajad andekate lastega tegelemist, erialast enesetäiendamist, õpiraskus-tega lastega individuaalset te-gelemist, kasvatusprobleemi-dega tegelemist ja õpilastega individuaalset vestlemist.

Huvitav, et õpetajate hin-nangul on neil just nende tegevuste jaoks ebapiisavalt aega, võib olla ka sellepärast, et need on ajamahukad, kuid oluliseks peetavad tegevused. Võib olla sellepärast peavad

nad neid tegevusi ka kõige olulisemaks õpetaja kutse juures.

Tegevus, mida peetakse kõige vähemtähtsaks ja mis on ka ainus tegevus, mille

jaoks jääb aega ise-gi üle, on s e o t u d adminis t -r a t i i v s e t e ülesannete täitmisega.

Meie uu-rimus võimaldas teada saada, milliste omaduste ja tege-vustega seostavad õpetajad oma ametit. See, mille alusel õpetajad omadusi ja tegevusi järjestavad, võimaldab kirjel-dada erinevaid õpetaja iden-titeedi tüüpe, mis määrab ra-hulolu ja enesetõhusust.

Õpetajate ja õpilaste erine-vus kirjeldab veidi erinevaid ootusi, milline õpetaja peaks olema. Õpetaja enda ootuste erinevus ideaalist räägib meie arvates aga võimalikust kooli-tusvajadusest või õpetaja töö ümberstruktureerimise vaja-dusest.

Õpetajate tööga rahulolu on seotud õpetaja suurema koostöövalmiduse väärtustamisega.

Eduko analüüsigrant (PÕHIDENT)

Programmist Eduko rahasta-tud analüüsigrant “Põhikooli III astme õpetaja positiivset identiteeti kujundavad oma-dused” (PÕHIDENT) kestis 30.09.2011-29.09.2012.

Analüüsigrandi hoidja oli Margus Tõnissaar (Tartu Üli-kool), grandi eelarve oli ca 20 000 eurot.

Analüüsigrandi tutvustus ja lõpparuanne on leitavad aadressil http://eduko.archi-medes.ee/doktoriope-ja-uu-ringud/rahastatud-analuusid

10 Uudiskiri nr 3Õppekavaarendus

Majandusõpetuse ja ettevõtlusõpetuse valikainete õpetajate ettevalmistamine Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes

Raul Eamets, Tartu Üli-kooli makroökonoomika professor, projekti vastutav täitja

Meie eesmärk oli välja töö-tada majanduse alane va-likmoodul nendele bakalau-reuseõppe tudengitele, kes saavad mingil kujul õpetaja-koolitust. Valikmooduli maht on 24 EAP ja me eeldame, et moo-duli läbinud tudeng on või-meline gümnaasiumi tasemel õpetama majandusõpetuse ja ettevõtlusõpetuse ainet.

Moodulisse kuuluvate ai-nete valikul lähtusime sellest, et ained peavad katma kõik GRÕK-is olevad majandus- ja ettevõtlusõppe teemad.

24 EAP suurune mooduli maht kooskõlastati ka teiste avalik-õiguslike ülikoolidega,

kus õpetajate ettevalmistami-sega tegeletakse või kus võib olla potentsiaalne huvi tule-vikus ettevõtluse või majanduse õpetajaid välja koolitada.

24 ainepunkti koosneb 15 aine-punktist kohus-tuslikest ainetest, kuhu kuuluvad traditsioonili-sed mikro- ja makroökonoo-mika ning ettevõtluse poole pealt ettevõtluspedagoogika ning ettevõtluse alused.

Lisaks on veel 9 ainepunkti ulatuses võimalik valida va-likainete seast endale meele-pärased ained, nt avaliku sek-tori ökonoomika, turundus, rahvusvaheline majandus, rahandus jne.

Lisaks majandusteadus-konna inimestele on ainete

väljatöötamisse kaasatud ka praktikuid, kes aitasid ette-võtluse aluste aines materjale

testida ning ülesandeid välja töötada.

Osaliselt on kursuse mater-jale testitud ka gümnaasiu-mites, näiteks on TÜ majan-dusteaduskonna õppejõud lugenud loenguid nii Treffne-ri Gümnaasiumis kui ka Tar-tu Kommertsgümnaasiumis.

Täpsema info vastava va-likmooduli kohta leiab ma-jandusteaduskonna kodule-heküljelt http://www.mtk.ut.ee

Ainete väljatöötamisse on kaasatud ka praktikuid.

Konkurss “Valikkursuste õpetajate ettevalmistamine esmaõppes”Eduko programmi üheks eesmärgiks on toetada part-nerkõrgkoolides õpetajakoo-lituse esmaõppe õppekavade arendust, et õpetajatest kuju-neksid kutsealaselt pädevad ning tööks ja enese arenda-

miseks motiveeritud õpilaste õppimise toetajad.

Antud tegevuse raames kuulutati välja konkurss „Va-likkursuste õpetajate etteval-mistamine esmaõppes“, mille kaudu toetati mitmeid õppe-

kavaarenduse ja valikkursus-te projekte.

Järgnevalt tutvustame lä-hemalt kaht konkursil osale-nud projekti.

11Uudiskiri nr 3 Õppekavaarendus

Moodul “Uurimistööde alused” õpetajakoolituse tudengitele ning tegevõpetajatele Tallinna Ülikoolis

Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli Informaatika Ins-tituudi teadmussiirde koor-dinaator, projekti vastutav täitja

TLÜ Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskus valmistas ette mooduli “Uu-rimistöö alused”, mis toetab õpetajate või õpetajaks õppi-vate üliõpilaste uurimistööde planeerimise, läbiviimise ja hindamisega seotud pädevus-te kujunemist ja arendamist.

Moodul on aktuaalne hil-juti uuendatud ja jõustunud RÕK-i tõttu, mis soosib ja eel-dab õpetajatelt uurimusliku ja probleemipõhise õppetege-vuse rakendamist erinevate teemade käsitlemisel. Samas õpetajad, kes on enamasti harjunud esitlusliku õpeta-misviisi ja individuaalse õp-pimisega, vajavad abi ja nõu uudsete meetodite rakenda-misel.

Mooduli väljatöötamises osalesid ekspertidena Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaüli-kool ning Eesti Kunstiakadee-mia, kes andsid väärtuslik-ku tagasisidet väljatöötatud moodulile.

Juuresolev joonis kirjeldab, milliseid õpiväljundeid kolm kursust arendavad. Mooduli maht on 14 EAP ning sinna

kuuluvad järgmised kursu-sed: a) Uurimismeetodid (4 EAP);b) Andmeanalüüs: statistiline andmestik ja kirjeldav statis-tika (4 EAP);c) Uurimistööde juhendami-ne gümnaasiumis (6 EAP).

Hetkel on moodul pak-kumisel tasemeõppes, kuid juba on päevakorras mooduli ettevalmistamine tegevõpeta-jatele.

Tasemeõppes rakendus käesoleval õppeaastal nii uu-rimismeetodite kui andme-analüüsi kursus ning hetkel

on märgata kattuvust kahe kursuse vahel, mis puudutab kvantitatiivset andmeanalüü-si, mistõttu läheb uurimis-meetodite kursus taas pisut muutmisele.

Kursus “Uurimistööde ju-hendamine gümnaasiumis” rakendub järgmisel õppeaas-tal ja loodetavasti on selleks ajaks lihtsam pakkuda moo-duli kursuseid üleülikooli-liselt kui valikaineid (mitte vabaaineid), et lihtsustada kõikide üliõpilaste võimalust osaleda mooduliga seotud kursustel.

Moodul “Uurimistöö alused”. Autor: Kairit Tammets

12 Uudiskiri nr 3Piltuudis

Õpetajahariduse infoboks TeeviidalNoorte infomessil Teeviit oli taas väljas “Õpi õpetajaks” boks, kus tutvustati, kuidas ja miks õppida õpetajaks.

Teeviit toimus 29.11.-01.12.2012 Tallinnas. Hu-vilistele tutvustasid õpeta-jahariduse õppekavasid ja õpetajaametit üliõpilased.

Jagati infomaterjale õpe-tajaks õppimise võimaluste kohta Tallinna Ülikoolis, Tar-tu Ülikoolis, Tallinna Tehni-kaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias.

Lisaks õpetajakoolitusega tutvumisele said huvilised

täita kutsesobivusteste. Mes-sil jagati ka „Õpi õpetajaks“ sümboolikaga meeneid.

Loodame, et nii mõnigi messi külastanud abiturient on järgmisel aastal juba õpe-tajaks õppijate ridades!

Fotod: Liisa Lumiste

13Uudiskiri nr 3

Inspireerivad kogemused muusikaõpetaja tööstEduko konkursi „Õpeta-jakoolituse õppejõudude stažeerimine haridusasu-tuses“ raames töötasin 2011.-2012. õppeaastal Tallinna Inglise Kolledži esimeste klasside muusi-kaõpetajana.

Kristi KiiluEesti Muusika- ja Teatriaka-deemia Koolimuusika Insti-tuudi juhataja

Taotlesin koolis stažeerimist, et saada kogemusi tänapäe-vasest koolikeskkonnast ning rakendada õpingute ja vä-liskogemuste käigus saadud teadmisi reaalses õpetamissi-tuatsioonis.

Omaette eesmärk oli täien-dada muusikaõpetuse didak-tika ja praktika valdkonda, katsetades ja arendades kaas-aegseid muusikatehnoloogili-si õppemeetodeid.

Terve õppeaasta jooksul algasid teisipäevad ja kolma-päevad minu jaoks elavalt ja emotsionaalselt, sest õpe-tajatöö kõige suurem erisus õppejõutööga võrreldes on emotsionaalsete tasandite niivõrd erinev vahe – vähe-malt esimestes klassides on see nii. See energia, mida

õpilastele ära annad ja ka sealt vastu saad on kordades suurem kui üliõpilasi õpeta-des või muu arendustööga tegeledes.

Teisalt tekitas see ka suu-rema vajaduse jälgida oma igapäevast režiimi, sest puh-kamisel ja taastumisel näis olevat oluliselt suurem kaal. Ma arvan, et just sealt puges mu loengutesse teema õpeta-ja eneseressursside taastami-se tähtsusest ja korrapärasest režiimist vältimaks läbipõle-mist.

Töötamine üldha-riduskoolis tõi esile RÕK-i rakendamise komplitseerituse pil-liõppe kasutamises klassiruumis ja hinda-mises. Vastavate aren-dustega oleme EMTA-s juba tegelema asunud.

Magistritööde raames jät-kame ka muusikapedagoo-giliste uuringutega. Hetkel vajab selles vallas vaagi-mist pilliõpe klassiruumis, sh plokkflöödi kasutamine muusikaõpetuses, mis on tekitanud spetsialistide seas teravaid küsimusi.

Koostööst kooli muusi-kaõpetajatega kasvas välja reaalne vajadus koostada

väikekandlega saatmiseks sobivate laulude kogumik ja praktilise musitseerimise kä-siraamat II-III kooliastmele.

Muusikapedagoogika üli-õpilaste jaoks andis minu stažeerimine hea võimaluse külastada järjepidevalt muu-sikatunde. Kinnistus idee pedagoogilisest praktikast, mis algaks võimalikult vara ja seda väiksemate ülesanne-tega nagu üksikute tunniosa-de läbi viimisega. Viimane annaks tudengile enam aega

katsetada ja kinnistada oma pedagoogilisi oskusi järkjär-gult ning tagaks turvatunde ja positiivse kogemuse prak-tiseerimisel.

Saadud kogemus oli in-nustav ning elamusi pakkuv. Tõenäoliselt ei olnud tuden-gid kuulnud minult varem nii sütitavaid kõnesid õpetaja-kutse õigustuseks.

Tänan Edukot võimaluse eest ning TIK-i usalduse ja toetuse eest.

Kogemus

Saadud kogemus oli innustav ning elamusi pakkuv.

14 Uudiskiri nr 3

Oktoober oli hea õpetaja kuuÕpetaja olla on uhke ja hää?! Nii kõlas 2012. aas-ta hea õpetaja kuu ava-seminari vestluspaneeli pealkiri Miina Härma Gümnaasiumis. Osalejad jõudsid ühisele järeldu-sele, et nii see tõesti on.

Siiri EvardHea õpetaja kuu projektijuht

Õpetaja elukutse ongi midagi väga erilist ja selle üle tasub uhke olla. Rääkigu kibestu-nud, mida tahes, ja kirjutagu ajalehed järgmistest kooli-probleemidest, kuid õpetaja peaks ringi käima pea püsti. Juba neljandat aastat ok-toobris toimunud hea õpe-taja kuu püüab selleks oma panust anda.

„Õppeaasta algus on hea aeg mõelda, mida saaks koo-

lis teha teisiti ja paremini,” selgitas Tallinna Ühisgüm-naasiumi inglise keele õpe-taja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Ti-makov. “Hea õpetaja kuu on

hariduse väärtustamise kuu ka palju laiemalt terves ühis-konnas.”

Hea õpetaja kuu eesmär-giks on väärtustada kõike seda, mida õpetajad igapäe-vaselt teevad ning öelda neile

selle eest: „Aitäh!“. Seeläbi loodame tõsta õpetaja elu-kutse populaarsust ja ehk on tulevikus kasvõi mõni entu-siastlik ja võimekas pedagoog juures.

Tänaseks päevaks on õpin-gud ja kursused võimaldatud igas vanuses ja huvidega ini-mestele. Peaasi on enda soov südamega seda tööd teha, sest ilma ei saa.

Neli teemanädalatHea õpetaja kuu jaguneb

neljaks teemanädalaks. Kuna 2012. aasta erifookuseks oli koostöö, siis sõnastati ka nä-dalad sellele vastavaks.

Esimene nädal, mille võib kokku võtta pealkirja „Õpe-taja ja kool“ alla, keskendus koostööliikidele, millega õpe-taja oma koolis kokku puu-tub. Ühist tööd tuleb teha nii õpilaste kui õpetajatega. Samuti ootavad juhtkonnad

Populariseerimine

Hea õpetaja kuu avaseminar Miina Härma Gümnaasiumis. Pildil haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja Miina Härma Gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. Fotod: Silver Gutmann

Hea õpetaja kuu on hariduse väärtustamise kuu ka palju laiemalt terves ühiskonnas.

15Uudiskiri nr 3

järjest suuremat huvi selle vastu, et õpetajad annaksid panuse kooli juhtimisse.

Teisel nädalal tegeleti õpe-taja ja lapsevanema koostöö-ga. Mitmetes liitunud koo-lides toimus sel ajal avatud tunde, mida vanemad külas-tada said.

Kolmas nädal käsitles õpe-taja ja ühiskonna koostööd.

Siinkohal võis arutleda, kas üldisemalt ühiskonna ja õpe-tajate väärtused langevad

kokku. Neljandal nädalal

rõhutati õpetajat ise õppija rollis. Õpeta-jaks saab hetkel Eestis õppida viies suures kõrgkoolis ning nende andmed on nüüdsest ära toodud ka õpetaja-

kuu kodulehel.

Rekordarv osalejaid

2012. aastal ühines hea õpetaja kuuga läbi kodulehe

www.opetajakuu.ee 326 koo-li, lasteaeda ja muud õppe-asutust. Need liitujad lõidki hea õpetaja kuu sisu, lisades teistele vaatamiseks ja uuri-miseks oma põnevaid sünd-museid.

Üritusi pandi kirja üle 250 ning anti seeläbi ideid ka teis-tele.

Järgmiseks aastaks kogu-nes mitmeid mõtteid ka üldi-se hea õpetaja kuu korralduse suhtes ja loodetavasti saab see olema võimsam ja kau-gemale silmapaistev kui seni. Kiitust ja tänu ootavad õpeta-jad aga aasta läbi.

Hea õpetaja kuu avaseminar Miina Härma Gümnaasiumis. Pildil hea õpetaja kuu projektijuht Siiri Evard ja paneeldis-kussioonil osalejad.

Populariseerimine

2012. aastal ühines hea õpetaja kuuga 326 kooli ja lasteaeda.

16 Uudiskiri nr 3Populariseerimine

Õpetajahariduse ideede kohvikud toovad tagasi vaba aruteluTänasel tulemusnäitaja-te, projektide ja kiirus-tamise ajastul ei tohiks unustada vaba akadeemi-list arutelu. Samuti ei to-hiks alahinnata inimes-tega kohtumist ja vaba suhtlemist, mis on läbi aegade olnud õppe- ja teadustöö ning loomingu aluseks lääne kultuuri-ruumis.

Edvard LjulkoTallinna Ülikool, ideede koh-vikute algataja

Alates 2011. aasta sügisest on õpetajahariduse ideede koh-vikud Eduko toel just sellist arutelu võimalust pakkunud Tallinna Ülikooli Kasvatus-teaduste Instituudi üliõpilas-tele ja õppejõududele.

Kord või kaks kuus kol-mapäeviti toimuvates koh-vikuvestlustes kuulatakse sissejuhatavat ettekannet päevakajalistest haridus-probleemidest, -arengutest või -uuringutest, millele järg-neb ühine avatud arutelu, kus kõik osalejad on võrdsed osa-lejad.

Kohvikut käivitama viis mind isiklikult tõdemus, et meie instituudi üliõpilastel

ja õppejõududel ning koos-tööpartneritel on jagada palju rohkem, kui me kuuleme ai-nete raames.

Põnevad teemad ja esinejad

On professoreid, kes on oma nišis maail-matasemel tipud; õppejõude ja üli-õpilasi, kellel on väga huvitavad uurimisteemad; inimesi, kellel on uudsed lähe-nemisviisid – ja kuigi ma olin instituudis juba selleks ajaks neljandat

aastat ning võtnud erinevaid valikaineid, polnud ma neist pooltest isegi kuulnud.

Ilmselgelt ei olnud ma ainus. Nii jääb õppejõudu-del potentsiaal koostööks ja üliõpilastel võimalus enese täiendamiseks märkamata.

Oleme koos doktorant

Gertrud Kasemaa, üliõpi-lasnõukogu KÜN esime-

Kohvik on kohtumis-paik, kus ideed ja inimesed saavad vabalt ringi liikuda.

Ideede kohvikus õpetajahariduse üle arutlemas. Fotod: Erakogu

17Uudiskiri nr 3 Populariseerimine

he Reivo Maasika ja teiste abiga toonud kohvikutes arutluse alla õpetajate te-gutsemisvabaduse tänapäe-

vaste õppekavade raames, infotehnoloogia hariduses ning põlvkondadevahelised erinevused, üliõpilastööde tegemise ja juhendamise, hu-vihariduse mõju, improteatri võimalused, noorte õpetajate kogemuse ja teisigi teemasid.

Kohvik on kohtumispaik, kus ideed ja inimesed saavad vabalt ringi liikuda. Arutelu algab peale juba ruumi sisse

a s t u m i s e h e t k e s t , j u h t u t a k -se kokku kolleegi või sõbraga ja räägitakse sellest, mis hetkel hin-gel.

Peale pool tundi või vä-hemgi kestvat ettekannet lä-heb vestlus edasi juba teema-kohastel radadel, seostades linnulennult kuuldut, enda kogemusi ja kasvatustegelik-kuses toimuvat.

Nii mõnigi kord olekski

vestlus jäänud kestma, kui argimured nagu varsti suletav lasteaed poleks kedagi tagant kiirustanud.

Plaanid tulevikuksOleme õppinud ka koge-

mustest – kõik teemad ei ole olnud populaarsed ning raske on olnud leida kõigile sobivat aega ja ruumi. Plaanime tuua kohviku kella 18 või 16 pealt tulevikus kella 14ks, et osale-da saaks rohkem õppejõude.

Samuti loodame tulevikus anda üliõpilastele võimaluse saada erialaselt harivas tege-vuses osalemise eest ka aine-punkte. Mingi tulemusnäitaja võiks ju sellist olulist enese-täiendamist ka tõestada.

Järjekordne õpetajahariduse ideede kohvik Tallinna Ülikoolis.

Tänasel tulemusnäitajate, projektide ja kiirustamise ajastul ei tohiks unustada vaba akadeemilist arutelu.

18 Uudiskiri nr 3

10 küsimust Eduko doktorandile

Vadim Rõuk

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste

Instituudi doktorant, töötab Eduko uuringu-

grandis ÕPPEKAVA

Miks astusid haridus-teaduse doktorantuuri?

Ajalugu oli selline eriala, mil-lega eelkõige soovisin tegele-da, see on köitnud mind põhi-koolist alates, mõned artiklid on mul juba keskkooliajast.

Omamoodi kaalukeeleks sai ka grandiprojekt, milles osalen.

Kuidas kirjeldaksid kogemust uurimis-rühma liikmena?

Uurimisrühm on eelkõige selline meeskond, kus saab kõike arutada ja kus sünnivad uued ideed ning lähenemised.

Kvantitatiivsete ja kvalita-tiivsete uurimismeetodite pu-hul on alati kõike parem koos teha, see annab palju juurde nii andmete arvukuse kui ka nende läbitöötamise seisuko-halt.

Kindlasti ka tagasiside ja vanemate kolleegide nõu ning kontaktid on olulised.

Mida naudid tea-dustöö juures?

Naudin vaimustust, mis te-kib, kui avastad kas uusi või nendega seostuvaid juba ole-masolevaid teadmisi.

Milline on õnne-lik doktorant?

Arvan, et sellise tunde toovad enda kirjutatud read mõnes eelretsenseeritavas ajakirjas.

Millest tunned doktoran-tuuris enim puudust?

Tunnen puudust ajast, kus saaksin rahulikult väitekirja teksti kirjutada ja sel eesmär-gil uurimistööd teha.

See aeg tuleb paratamatult

leida, kuid see on keeruline muude kohustuste tõttu. Siin on oluline aega õigesti pla-neerida ja prioriteete seada.

Mida on andnud koos-töö kaasjuhendaja-ga välisülikoolist?

Mul on olnud see eelis, et kaasjuhendaja Tamperest ja pikalt ka USA ülikoolides töö-tanud professor Tero Autio töötab juba mõnda aega meie ülikoolis.

Räägiksin aga oma viima-sest kogemusest. Viibisin kuni 2012. aasta lõpuni DoRa stipendiumiga Londonis. Sealne Institute of Education on maailma üks juhtivaid selle eriala esindajaid. Mul oli väga hea koostöö hari-dusajaloo professori Gary McCulloch´iga.

Seal on selline kord, et iga

Doktorant

19Uudiskiri nr 3 Doktorant

Eduko uuringugrant ÕPPEKAVA

Vadim kirjutab doktori-tööd Eduko rahastatud uu-ringugrandis “Koolieelse las-teasutuse ja üldhariduskooli riiklike õppekavade teoreeti-liste aluste analüüs ja nende rakendusväärtus osapoolte hinnangul” (ÕPPEKAVA).

Grandihoidja on Tallin-na Ülikooli vanemteadur Rain Mikser, uuring kes-tab 01.09.2010-30.09.2014, grandi eelarve on ca 256 000 eurot.

Vadimi doktoritöö teemaks on “Aastatel 1980-2010 keh-tinud Eesti üldhariduskoolide

riiklike õppekavade kontsep-tuaalne alus ja rakendusväär-tus koostajate ning õpetajate hinnangul”.

Tema juhendajateks on dots Maria Tilk ja vanemtea-dur Rain Mikser, kaasjuhen-daja prof Tero Autio (Tampe-re Ülikool).

kohtumine juhendajaga do-kumenteeritakse. Lisaks väi-tekirja tekstile tuli kirjutada lühiülevaateid professori soovitatud kirjanduse pea-tükkidest. Selline nõudlikkus mulle väga meeldib, see tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

Mida plaanid teha pärast doktorantuuri?

Jätkata tööd arhiivmuuseu-mis, kuid võrreldes tänasega rohkem uurida ja avaldada.

Mulle meeldib tegeleda üliõpilastega, kursusi lugeda, aga ka juhendada nii uuri-mistöö kui ka arhiivmuuseu-mist vajalike allikate leidmise seisukohast - seda sooviksin samuti senisest enam teha.

Sooviksin jätkata ka tegele-mist teadusprojektidega.

Milline oli viimane eri-alane lugemiselamus?

Doktorant ei pea olema ainult kursis oma teemakohase kir-janduse ja vastavate tippaja-

kirjade artiklitega, vaid tead-ma, mida üldiselt tema erialal kirjutatakse.

Näiteks, missugused artik-lid ilmuvad jooksvalt minu eriala ajakirjades (eelkõige History of Education ja Pae-dagogica Historica). Selle kõrvalt muuks lugemiseks nii lihtsalt aega ei leiagi.

Millised muudatused on vajalikud õpetajakoolituses?

Õpetajakoolituse küsimuste-ga ma igapäevaselt ei tegele. Minu erialaks on eelkõige ha-ridusajalugu, aga ka õppeka-vaajalugu ja selle arendami-ne. Uurimisrühmas tegeleme ka põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga.

Leian aga, et ülikoolis tuleb tulevastele õpetajatele eelkõi-ge õpetada faktide seostamist ja arutlemist, ja seda mitte magistrikursuse raames, vaid kohe algusest. Sel juhul mõis-tab tulevane õpetaja paremi-

ni, et ülikooli haridusajaloo kursused on mõeldud selleks, et osata teha järeldusi täna-päeva osas ja aru saada, mida on ajaloost õppida.

Millega tegeled lisaks doktorantuurile?

Vean ühte projekti, mille tu-lemiks on Eesti, Läti ja Leedu haridusajaloolaste ühine mo-nograafia sündmustest Balti riikide hariduses pärast 1940. aastat. Seoses sellega on tek-kinud väga hea koostöö Läti Ülikooliga Riias ja Klaipeda Ülikooliga Leedus. Raamatu ilmumine on ajastatud käes-olevasse aastasse, mil Riias toimub rahvusvaheline hari-dusajaloo püsikonverents.

Lõpetuseks sooviksin aga hoopis seda, et haridustea-dusse ja õpetajakoolitusse tuleks rohkem mehi. Mõel-gem sellele, kes olid valdavalt õpetajad ja direktorid veel 100 aastat tagasi ja missugu-ne on see jaotus praegu!

20 Uudiskiri nr 3Eelteade

EDUKO AASTAKONVERENTS

Innovatsioon õpetajakoolituses

31.01.-01.02.2012 / Sagadi mõis

Head Eduko partnerid!

Olete oodatud Eduko aastakonverentsile, millega soovib Eduko büroo tänada oma partnereid meeldiva koostöö eest ja pakkuda võimalust arutleda üheskoos õpetaja-koolituse võtmeküsimuste üle.

Oodatud on kõik Eduko programmi tegevustes osalevad õpetajakoolituse õppejõud, haridusuurijad ja teised programmiga seotud inimesed.

Selle aasta konverentsi põhiteemaks on „Innovatsioon õpetajakoolituses“, millel on kolm olulist fookust:

• Didaktikakeskused. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool tutvustavad oma didak-tikakeskuste (viimases Haridusinnovatsiooni keskus) kontseptsiooni ja tegevu-si. Kutsume osalejaid sel teemal kaasa mõtlema ning koostöövõimalusi leidma.

• Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid. Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia tutvustavad uuenduslikke praktikamudeleid, mida alates käesolevast õppeaastast piloteeritakse. Tutvustusele järgneb arutelu.

• Innovatsiooni ergutamine. Lühikoolitus annab valiku ideid ja tööriistu inno-vatsioonile kaasa aitamisel.

Konverentsil toimub ka konkursi „Aasta tegijad 2012“ võitjate tunnustamine. Konkursile saab kandidaate esitada Eduko veebilehel:

http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents/aasta-tegija-2012

Lisainfo ja registreerimine kuni 23.01.2013 Eduko veebilehel:http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents

21Uudiskiri nr 3 Eelteade

AJAKAVA

Neljapäev, 31.01.201313.00-13.45 Osalejate saabumine, lõuna13.45-13.55 Avasõnad. Eduko tegevjuht Tiina Anspal13.55-15.20 I plokk. Didaktikakeskus ja/või innovatsioonikeskus? Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad15.20-15.30 Virgutuspaus15.30-17.15 II plokk. Uuenduslikud pedagoogilise praktika mudelid - mis need on? Eduko partnerid17.15-17.40 2013 ja 2014 olulised tegevussuunad. Eduko büroo18.30- Õhtusöök ja meelelahutuslik programm, aasta tegijate 2012 tunnustamine

Reede, 01.02.20139.00-12.30 III plokk. Valik ideid ja tehnikaid innovatsiooni ergutamiseks. Sisal- dab kohvipausi. Mare Pork12.30-12.45 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine. Tiina Anspal12.45-13.45 Lõuna ja lahkumine

AASTA TEGIJAD 2012

Konverentsil toimub ka konkursi „Aasta tegijad 2012“ võitjate tunnustamine.

Tunnustamist väärt on inimene või inimeste rühm, kes on innustav ja pühendunud eestvedaja, pakub välja ja viib ka ellu uut kvaliteeti loovaid koostööalgatusi. Kandi-daati iseloomustab eesmärgipärasus ja läbimõeldud planeerimine, mis on aidanud saavutada tulemusi programmi prioriteetsetes valdkondades.

Kandidaate võivad esitada nii kõrgkoolid kui ka üksikisikud.

Kandidaate saab esitada kuni 23.01.2013 Eduko veebilehel http://eduko.archimedes.ee/aastakonverents/aasta-tegija-2012

22 Uudiskiri nr 3

http://eduko.archimedes.ee