Puhas LehtSELLES NUMBRIS:

TulevikutalentKristjan Varik-soo

Intervjuu SiljaPiiriga

Jõuluball

Jõuluhommik

7 sammu edusaavutamiseks

Kolmapäev, 15. jaauar 2016 No. 9 Jõgevamaa Gümnaasium

Miks otsustasite kandi-deer ida Põlvas peatselt alustava riigigümnaasiumi d i r e k t o r i k s o l l e s i s e Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor?Sest Põlva vajab ka r iigi-gümnaasiumit. Seal oli hästi palju erinevaid põhjuseid. Üks põhjus on selles, et Põlva kool tuleb täiesti teistsugune. Pole nii ilusat kooli kui Jõgeva-maa Gümnaasiumi maja, aga sinna tuleb väga huvitav uus maja, kus tuleb väga palju õpipinda ning ma pole kunagi sellises töötanud. Teiseks põhjuseks on see, et Jõgeval on juba Täiskasvanute Gümnaasium, ent Põlvas mitte ning see tuleb riigigümnaa-siumi juurde. Kolmas põhjus on selles, et tegelikult tahaks ühe korra veel teha. Jõgevamaa Gümnaasiumi kolm aastat on olnud hästi lahedad ja see kool on saanud väga hea ja ma arvan, et minu töö siin on tehtud. Need õpetajad, kes on siia tööle on võetud ning need õpilased, kes siin õpivad teavad täpselt, miks nad siin on ning nende kätte võib selle kooli täiesti rahumeeli usal-dada. Arvan, et olen siin oma töö ja eesmärgi juba saavutanud. Aeg on edasi minna ning see on hea võimalus end jälle proovile panna.

K e s s a a b J õ g e v a m a a Gümnaasiumi järgmiseks direktoriks? Kas õpilastel on

AGA TEGELIKULT EI OLE SAVI...

võtmiseks, tuleb kohtuda õpilastega, tuleb vaadata, et õppematerjalid oleksid ole-mas. Hirmus palju tööd on ning ma kardan, et sellest tuleb üks väga unetu kevade.

Kuigi Põlva koolimaja saab valmis alles aasta lõpuks, siis miks lahkute nii vara?Ma ei usu, et see saab aasta lõpuks valmis. Arvestades seda, kuidas on valminud õppeasutused selle aasta jook-sul, siis arvan, et sinna võib veel julgelt kolm kuud otsa lisada. Esimene aasta tu leb tõe-näoliselt töötada asendus-pindadel ja ka seda kogemust mul veel pole.

Kas midagi hinge kripel-dama ka jääb?Ikka jääb. Need inimesed jäävad ju siia. See ilus koo-limaja ilusaks koolimajaks, aga need kolleegid, kes siin on ning kõik õpilased.

ka sõnaõigust?Seda ei tea veel mitte keegi. Pole veel konkurssigi avatud, kuid loodan, et valitakse sellele koolile vääriline direktor. Nii koolist seest on väga häid kanddaate kui ka väljaspool kooli.See on hea küsimus. Hetke s e i s u ga e i o l e s e d a p l a-neeritud, kuid kui sa nüüd selle ü les võts id, s i is ma teen ministeeriumile vastava- sisu-lise ettepaneku.

Miks ei lõpeta Te kooliaastat Jõgevamaa Gümnaasiumis?Si ia, Jõgevamaa Gümnaa-siumisse, direktori ametisse astusin ka alles 14. jaanuaril. Seni on Jõgevamaa Güm-naasium kõige lühema ajaga tehtud gümnaasium. Kõik teised direktorid on ametisse võetud vähemalt aasta. Mulle jääb pool aastat, et kõike ette valmistada. Tuleb nii nagu Jõgevalgi kuulutada välja konkurss õpetajate tööle

Direktor teeb uue kooli

Liis Arras

TEADUSTALENT Jõgevamaa Gümnaasium

JUHTKIRI

TOIMETUS

Mari Meos AJohanna Maria Vilgats ALiis Arras DLiina Kinks H

JuhendajaAndra Kirna

2 8 2

Meie oma teadustalent – Kristjan Variksoo Jõgevamaa Gümnaasiumi G klassi õpilane Kristjan Variksoo pälvis konkursil „Tulevikutalent 2015“ teadustalendi tiitli. Kate-gooriasse kuulusid matemaatika, programmeerimine, bioloogia, füüsika, joonestamine, loodus-õpetus ja keemia. Kristjan lõi virtuaalse väikekandle, mis kulub marjaks ära põhikooli õpi-lastele, kes peavad õppekava järgi seda pilli õppima. Kristjan on veel programmeerinud lastele suunatud värvide ja kujundite õppimise mängu ja veebilehe, mis aitab prügi sor-teerida. Tegin noore teadlasega juttu, et uur ida saavutuse tagamaid.

Milline nägi välja ettevalmistus konkursiks?Tegelikku ettevalmistust kui sellist ei toimunud. Konkurss ei olnud mingi-suguse asja jaoks ja midagi ma ekstra selle konkursi jaoks ei valmistanud ka. Virtuaalne väikekannel oli lihtsalt midagi, mille ma olin eelnevalt valmistanud ja siis panin oma aval-dusse kirja.

Sel aastal võtsid osa Teadustalendi kategooriast. Miks just selle kategooria valisid?Oli Teadustalendi, Sporditalendi, H u m a n i t a a r t a l e n d i , E t t e v õ t-likkustalendi ja Kultuuritalendi kate-gooriad ja mina võtsin osa Teadus-talendi kategooriast. Teadus oli minu jaoks kõige südamelähedasem, seega valisin selle kategooria.

Kui suur oli võidetav stipendium?Mina võitsin I koha, mille auhinnaks

Kristjan Variksoo (paremal) koos teiste talentidega. Foto: virutaalnekannel.wordpress.com

oli 600 – eurone stipendium. Selle siis sai põhimõtteliselt kohe kätte. Jagati veel välja igas kategoorias neli II koha stipendiumi, mis oli 450 eurot 9 kuu jooksul.

Kui tihe oli konkurents? Kas olid ka vanuseklassid, milles võis-teldi?Konkurents oli üsna tihe. Avaldusi laekus üle kogu Eesti ja nende seast valiti välja igast kategooriast ainult 5, kes üldse finaali pääsesid. Vanuse-klassideks konkurss jagatud ei olnud.

Kust tuli huvi programmeerimise vastu? Kui kaua oled sellega juba tegelenud?Mul on väiksest saati olnud suur huvi arvutite vastu ja kui sa oled õppinud kasutama juba kõiki neid tähtsaid programme, mis juba eksisteerivad ja ikka ei leia kõik probleemid la-hendusi, siis tuleb õppida program-m e e r i m a , e t l a h e n d a d a n e i d probleeme, mida pole veel keegi la-hendanud. Programmeerimisega laiemalt ma ütleks umbes 4 aastat. Veebi lehtede nagu vir tuaalne väikekannel valmistamisega umbes 3 aastat.

Virtuaalne väikekannel, mida võhiku pilk ilmselt füüsilisest pillist ei eristaks.

Foto: virtuaalnekannel.wordpress.com

P i k a j a kosutava vaheaja l õ p u l s a a b u s t e a d e meie koolidirektori töökohavahetusest, u u r i m e m i k s j a kuidas. Vaatame koos, kui-das motivatsioon üles leida. Samuti saab lugeda meie kooli teadustalen-dist Kristjan Varik-soost, kes pälvis k o n k u r s i l „ T u l ev i k u t a l e n t 2 0 1 5 “ t i i t l i .Va a t a m e t a g a s i jõuludele. Õpetaja-test räägib selles lehenumbris Silja Piir koolinoortest ja natuke ka iseen-dast.Loodame et teist igaüks leiab aega s i r v ida a ja lehte ning mõtetest eel-neva aasta head ja vead. Samuti , et igaüks leiaks soo-j u s t s ü d a m e s s e selle karges talves.

Liis Arras

7JÕULUPÄEV

8 8 8 7Jõgevamaa Gümnaasium

2 8 2 2 8 7 2 8 2 2 8 3

Kuigi oled alles I astme õpilane küsiksin siiski: mis eriala plaanid tulevikus õppida?Peale gümnaasiumi plaanin edasi minna õppima IT Kolledžisse mingisugusel informaatika erialal: olgu see siis programmeerimine või midagi muud.

Palun kirjelda virtuaalse väikekandle loomise protsessi. Kui kaua selle tegemine aega võttis?Muusikaõpetaja tuli minu juurde probleemiga. Õppekavas on kirjas, et on vaja väikekannelt lastele õpetada, aga lastel ei ole kodus väikekandleid, niiet väljaspool väheseid koolitunde on neil võimatu harjutada. Ja siis ma mõtlesin, et seda peab kuidagi saama arvutiga teha. Mõtlesin ja pusisin, et kuidas ja mis pidi. Ja lõpuks mõistsingi, et klaviatuuri ja hiirt saab kasutada, et simuleerida kandle keeli ja üle nende tõmbamist. Protsess ise võttis üsna kaua aega, kuna mul oli kooli ja muude robootika-asjadega üsnagi kiire, aga tasapisi sai ta kokku. Ma ütleks, et umbes kuu ajaga.

Mis sinu leiutisest edasi saab? On plaan teha väikekandlele palju nõutud uuendusi ja panna ta telefonides ja tahvel-arvutites korralikult tööle. Kooliga on küll üsna kiire olnud, aga ma loodan, et aastavahetuse paiku, kui on pikem vaheaeg, jõuab sellega tegeleda.

Maris Meos

JõulupäevJõgevamaa Gümnaasiumis toimus viimasel päeval enne talvevaheaega jõulupäev. Kogu päeva korraldamine oli erinevate klasside vahel ära jagatud. Alates kella kaheksast sai koolimaja fuajees kuulata Maret Oja juhendamisel õpetajate lauluhääli. Kõlasid tuntud jõululaulud, mille igaüks võis ära tunda. Kell 8.30 avati mõttetoad, kus oli võimalik oma mõtteid kirja panna, näiteks ühes toas kirjeldati end minevikus, olevikus ja tulevikus ning mida ümbritsevad inimesed arvavad. Kokku oli mõttetubasid kuus. Samal ajal levisid koolimajas ka magusad lõhnad, mis tulid jõululaada lettidelt. Jõululaata korraldasid I-klassi õpilased ning kõikidel klassidel oli võimalus panna lettidele müügiks isetehtud koogikesi, muff ineid ja muid maiustusi. Vahepeal sai aulas näha tüdrukute tantse. Töötubasid korraldasid E-klassi õpilased ning neid oli viis – jõuluteemaline mälumäng, muusika viktoriin, piparkookide kaunistamine, õlgedest meisterdamine ja Just Dance'i tantsimine ehk tantsutuba. Koolimaja kaunistas ja koristas oli D-klass.Pärast töötubasid toimus klassijuhatajatund ning koolipäev lõppes piduliku aktusega, mille korraldajaks oli F-klass. Esinesid Jõgevamaa Gümnaasiumi segakoor, H-klass, kel le ülesandeks oli aktusel esineda, Martin Kalm ja Siim-Sander Lõoke kitarride ja lauluga, tantsugrupp Fööniks ning direktor Alo Savi kõnega. Nii saadeti õpilased ja koolitöötajad pikale talvevaheajale. Liina Kinks

Fotod:Liina LaurikainenNele Graverson

JÕULUBALL Jõgevamaa Gümnaasium 2 8 4

,,The Great Gatsby’’

Jõgevamaa Gümnaasiumi 2015. aasta viimase kool ipäeva eelne õhtu o l i tä is kahe-kümnendate hõngu, 17.detsembril toimus koolis jõuluball „The Great Gatsby“, mis haaras kaasa ligi kolmandiku meie kooli õpilastest.Peale sügisvaheaega asus õpilasesindus korraldama meie kooli kolmandat jõuluballi. Ettevalmistusteks kulus umbes poolteist kuud, selle aja jooksul otsiti balliks sponsorid ning tegeleti dekoratsioonidega. Balli teemaks olid kahekümnendad, valdavateks aksessuaarideks olid suled ning narmad. Nädal enne balli algas kooli fuajees piletite müük. Osalejaid oli ka väljaspool kooli, mis tegi seltskonna kirjumaks, ka õpetajad hoidsid oma lippu kõrgel ning võtsid julgesti osa. Ballieelsed koolipäevad olid ärevust täis.Ballipäeval peale tunde oli õpilasesinduse kaunistustiim väljas ning tegeleti hoogsalt koolimaja kaunistamisega. Ballisaali kaunistasid küünlad, küünlajalgadeks olid spreitatud klaaspudelid. Üle maja oli 200 heeliumipalli. Lava tagumist seina kaunistas maaling hämarast linnast tuledega. Kui kell sai kuus, oli näha juba esimesi ballilisi. Ka pildistamisnurk sai hetkega hõivatud, asuti

koosolemist jäädvustama. Kell seitse võis ball alata.Nagu kord ja kohus, algas ka meie ball avavalsiga, mida alustasid õhtujuhid ning iga klassi esinduspaarid. Enne avavalssi tervitasid õhtujuhid kõiki külalisi, tutvustasid sponsoreid ning tegid teatavaks klasside esinduspaarid.Õhtu kulges edukalt. Viidi läbi erinevaid mänge nii esinduspaaridega kui ka kogu rahvaga. Vaheesinejateks tantsule olid meie kooli õpilased ning õpetajad.Kella üheksaks oodati lavale peaesinejat Artjom Savitskit, kes koos oma bändiga tõmbas jala tatsuma ka kõige tagasihoidlikumal. Järgmisel koolipäeval oli esinejate kohta kuulda vaid kiidusõnu. Balliõhtu lõppes Kuninga ja Kuninganna väljakuulutamisega. Kuningapaariks sai rahva poolt enim hääli saanud esinduspaar, kelleks see aasta oli C klassi esindajad Jaanus Vaabla ja Helje Malm. Peale autasustamist lõpetati ball lõpuvalsi ning tordi söömisega. Jõuluball on sündmus, mis toob üheks õhtuks kokku koolikaaslased, unustamaks argipäeva mured, luues mõnusa meeleolu, see on õhtu täis tantsu, elegantsi ning rõõmu. Sellel aastal toimis see kõik ning tagasiside oli positiivne.

JÕULUBALLJõgevamaa Gümnaasium 2 8 5

Fotod:Liina LaurikainenNele Graverson

Kaisa Saluste

juurde. On noori, kes on saanud abi suhete valdkonnas ja seksuaalsusega seotud muredega. Kahjuks on mõnikord noorel lihtsalt vaja täiskasvanut, kellega rääkida, sest ei ole ju saladus, et Eestis on liiga palju üksinda jäetud noori, kes lähevad õhtul koju pimedasse tuppa, kus pole mitte kedagi kellega rääkida, pole kedagi, kes on sulle süüa teinud ja sind oodanud. Pole kedagi, kes küsiks, kuidas sul läheb jne.

Kas see, kellena hetkel töötad, on see, mida oled soovinud kogu aeg teha?Praegu ma tunnen küll, et see on töö, mida ma tahan teha. Muusikaõpetajaks õppimine ja muusikaõpetajana töötamine on aidanud mind olla omadega nn mäel. Muusika on see, kus ma olen näinud palju säravaid silmi ja läbinisti positiivseid emotsioone ning see on aidanud mul teist ja palju raskemat tööd teha.

Kas õpilased usaldavad Sind?Õpilaste usaldus tuleb välja teenida. Kas nad mind päris usaldavad, ei oska öelda. Küll aga võin öelda, et järjest rohkem leitakse mind üles ja järjest intiimsemate muredega minu poole pöördutakse. Samuti on tore see, et abi saanud noored toovad teisi abivajajaid ise juba minu juurde. Ju ma siis olen midagi ikka õigesti teinud.

ÕPETAJA 2 8 6

,,Peaasi, et sa ei oleks oma elus

üksinda.’’Kõik teavad Jõgevamaa Gümnaasiumis sära-silmset Silja Piiri, kelle tööks on õpilaste ära kuulamine ning nende mõistmine. Üritasime meiegi teda mõista ning uurisime, kuidas leidis naine tee Jõgevamaa Gümnaasiumi.

Kes sa erialalt oled?

Kõigepealt asusin ma pärast Nuia Keskkooli lõpetamist õppima Tartu Pedagoogilisse Kooli muusikaõpetaja erialale. Tööl ja eraelus panin ma tähele, et minuga püüavad suhelda ja nõu küsida inimesed, kellel olid mured. Kuna tundsin, et ei oma piisavalt oskusi ja teadmisi, siis asusin Tallinna Ülikoolis õppima sotsiaaltööd. Eriala huvitas mind väga ja üha rohkem tekkis tahtmine selles valdkonnas töötada.

Miks valisid töö Jõgevamaa Gümnaasiumis? Kui Jõgeval oli koolireform, siis tehti mulle päris mitu huvitavat ja arvestatavat tööpakkumist. Minu esimene valik oli just tööle asuda Jõgevamaa Gümnaasiumisse- paelus uues koolis kogu süsteemi nullist ülesehitamine. Samuti kallutas selle töö poole võimalus anda inimeseõpetuse tunde, mis on olnud minu armastus ja hobi palju aastaid.

Miks Sind paeluvad noorte probleemid ning mida oled suutnud paremaks teha nii enda kui noorte jaoks?Ega see ei ole tore, et noortel üldse probleemid on. Aga kuna probleemid ja mured käivad eluga kaasas, siis on ju vaja kedagi, kes aitaks natukenegi nendega toime tulla. Juba võimalus, et keegi on valmis sind kuulama, võtab osa murest vähemaks. Ma ei ela illusioonides ja tean, et minuni jõuab tegelikult väga väike osa ning et kindlasti on noori, kellele mina nõustajana ei sobi. Reegel ongi selline, et kui inimestel omavahe sobib, siis on tööl tulemust, aga kui ei sobi, pole mõtet aega raistata. Mida ma olen paremaks teinud? Kindlasti on noori, kes on saanud ennast tühjaks rääkida ja ka nutta ning sellest on juba olnud abi. On olnud noori, keda olen suunanud edasi järgmiste spetsialistide

Jõgevamaa Gümnaasium

Foto: Liis Arras

7REKLAAM

8 8 8 7Jõgevamaa Gümnaasium 2 8 2 2 8 7 2 8 2 2 8 7

Kuidas saad aru, et noorel on probleem/mure? Kuidas ennetad?Üks on kindlasti kehakeel ja olek. See, kuidas ta koolimaja peal liigub. Paljudel juhtudel langeb õppeedukus või muutub käitumine. Mõned noored loobuvad oma senistest hobidest ja huviringidest. Mõnedel on silmad märjad, mõned lähevad kurjaks. Siinkohal pean kiitma meie kooli töötajaid, kes väga kenasti märkavad noores toimuvaid muutusi ja siis minule sellest teada annavad. Jõgevamaa Gümnaasiumis töötavad haruldased inimesed. Ennetamine on kindlasti väga vajalik tegevus, sest tegelikult tegelen rohkem juba tagajärgedega. See aasta on meie koolis vaimse tervise aasta ja seoses sellega on kooli õpetajatele korraldatud ja korraldatakse veelgi antud teemaga seotud koolitusi. Samuti räägiti vaimsest tervisest lastevanemate üldkoosolekul. Ka vastavad valikained on meil olemas- näiteks enesejuhtimise tund. Ennetada aitab ka mitmekülgne huvitegevus, mis meie

Liis Arras

OTSIME REPORTEREID

Puhas Leht on Jõgevamaa Gümnaasiumi koolileht, mis ilmub alates 2014. aastast. Leht ilmub kord paari kuu tagant ning kajastab kooli tähtsamaid sündmusi, huvitavaid intervjuusid ja palju muud. Oleme pidevas uuenemises ning otsime enda töökasse kollektiivi uusi liikmeid.

Reporterilt ootame:- huvi koolielus toimuva kohta- head kirjutamisoskust- loovust ja ideid

Omalt poolt pakume:- toredaid ja toetavaid kaaslasi- häid kogemusi- põnevaid ja vaheldusrikkaid tööülesandeid

Eelnev kogemus ei ole tähtis!

Kui soovid meiega ühineda, pöördu julgelt meie toimetuse liikmete või juhendaja Andra Kirna poole.

Kas on olnud mõni probleem või juhtum,

mis on jäänud Sind painama?

Kõige painavam probleem on lõppenud aasta

lõpust. Ma ei saa sellest rohkem rääkida, kuid

see oli asi, mis ei unune mitte kunagi ja mis

mõjus mulle väga. Loodan, et sellel noorel

läheb edaspidi kõik ainult paremaks.

koolis ja linnas väga hästi organiseeritud on. Ja kõige parem ennetus on muidugi head suhted. Et sul on inimene, kellega rääkida, kelle käest nõu küsida, keda usaldada. Olgu selleks inimeseks kas ema, isa, õde, vend, pinginaaber või naabritädi. Peaasi, et sa ei oleks oma elus üksinda.

Mida sooviksid öelda neile, kellel on mõni tõsine probleem, ent on jäänud sellega üksi?Inimesele, kes on jäänud oma mures üksinda, soovitan otsida keegi kellega saab rääkida. Mõnikord ja üsna tihti saad rääkides aru, et muret tegelikult nagu polnudki. Teinekord aga saad väga vajalikku nõuannet, kuidas edasi tegutseda. Jagatud mure on tegelikult ka pool muret. Minu sooviks on, et igal inimesel oleks keegi, kellega suhelda ja kelle seltsis ennast vajalikuna ja väärtuslikuna tunda.

Jõgevamaa GümnaasiumVARIA

Ära anna alla pärast esimest EI-d Asel koges Londonisse kolides, kui karm võib olla pidev äraütlemine. Mida rohkem ta aga eitusi sai, seda tugevamaks muutus soov ja tahtmine kuhugi jõuda.Edu saavutamiseks peab ronima üle mitmete mägede ehk teisisõnu hakkama saama väga paljude ei-dega, kuniks tuleb üks ja määrav jah. Tugevus seisneb vastupidamises seal, kus nõrgad alla annavad. Iga ebaõnnestumine on õppetund, saavutus jatugevamaks muutumine.

Me vajame nii motivatsiooni kui ka juhiseidInimeste sisemine tahe, elujõud ja sihikindlus võivad olla tugevad ning suured, aga kui nad ei oska kuskilt alustada, siis on need kasutud. Selleks, et saada edukaks ja õnnelikuks, on vaja mõlemat – nii sisemist motivatsiooni kui ka õiget juhendamist. “Mul võib olla palju raha, kuid vajan ikkagi nõu, kuhu ja kuidas investeerida,” toob Asel näite, miks meil kõigil on vaja mentoreid ja t reenereid, õpeta ja id ja juhendajaid. Energia, ambitsioon, soovid ja unistused peavad olema kombineeritud õpetuste, strateegiate ja julgustustega. Ainult nii oleme edukad.

Ütle vahelduseks JAHEnesele teadmata oleme me harjunud oma sissetallatud radadega. Kõrvale astumine ja millegi uue, ekstreemse ning tundmatuga kaasa minemine võib olla julgustükk, mida paljud ei tihka võtta. Asel Sydykova julgustab ütlema vahelduseks pideva EI asemel hoopis JAH. Nii paned end proovile, astud välja mugavus-tsoonist, avad uusi uksi ja aknaid ning võimalused, millest polnud osanud unistada, hakkavad suurema tõenäosusega tulema ise su juurde.

Tõsta oma standardeid ja limiiteMe ise seame endale piirid, limiidid ja normid, mille järgi töötame, elame, sööme ja lähtume.Aastaid oli arvatud, et inimloomusele on võimatu joosta ühte miili kiiremini kui 4 minutit. 1954 purustas Roger Bannister selle müüdi. Pärast seda on mitmed sportlased jooksnud miili kiiremini kui 4 minutit. See näide on selge märk sellest, et me ise, ühiskond ja kirjutamata reeglid panevad meile peale standardeid, mis ei pruugi lubada meil elada täie võimsuse kohaselt. Sea ise endale oma standardid ja limiidid, vabasta oma tõeline potentsiaal!

Arvesta, et edukad ebaõnnestuvad rohkemEdu saavutamiseks tuleb rohkem riskida, kukkuda ja ebaõnnestuda kui neil, kes rahulduvad keskpärasusega. Ambitsioonikus on alati nii tugevus kui ka nõrkus, tuues kaasa ühelt poolt kõrget lendu ja edukat elu, kuid teisalt ka valusaid kukkumisi ja unetuid öid. Edu saa-vutamiseks tuleb riskida, osata võita ja kaotada, näha suuremat pilti, läheneda strateegiliselt, õppida ja jätkata valitud rada. Asel toonitab, et kurtmine ja halamine ei too midagi head. Pigem vastupidi, viib moraali ja hoiaku alla. “Kõik oleneb sellest, kuidas me asjadesse suhtume ja maailma tajume. Mõni näeb ületamatuid takistusi, teised põnevaid väljakutseid,” ütleb ta Wealth Forumil.

Naudi kriitikatTõde on, et kõigile me meeldida ei saa ja ükskõik, mida me teeme, alati on neid, kes seda kritiseerivad. See, kui sind ei kritiseerita, tähendab tegelikult, et sa pole piisavalt mõjukas, tähtis ja silmatorkav. “Kui me ei julge alustada, sest arvame, et me pole täiuslikud, siis jäävadki asjad tegemata. Ära oota, kuni oled 100% valmis, alusta kohe!” on Asel veendunud. Ole julge, kuid analüüsi võetavaid riske. Rumalaid vigu ei taha keegi teha, kuid kartusest otsustada võime magada maha head võimalused. Arvesta, et elu on lihtne ja miski ei saa kunagi lõplikult valmis. Nii inimesed kui ka asjad on pidevas arengus. Täpselt nagu ei saa redelist üles ronida käed taskus, ei tule ka edukus pidevast kartusest ja turvalisust otsides.

7 sammu edu saavutamiseksMe kõik soovime, et uus aasta tuleks eelmisest veelgi parem, produktiivsem ja edukam. Käisin eelmise aasta oktoobris Tallinnas koolitusel nimega Wealth Forum, kus astusid üles mitmed maailmakuulsad ja edukad inimesed, kes jagasid praktilisi nõuandeid edu ja eesmärkide saavutamiseks, nende seas ennast mägikülast miljonäriks töötanud Asel Sydykova. Jagaksin teiega kokkuvõtet tema ettekandest, kus ta toob välja seitse sammu edu saavutamiseks.

Johanna Maria Vilgats

8