Varrak 1www.varrak.ee

4 (39) 23. aprill .2009

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2009

Uus loodus-fotograafi a õpik Kirjastuselt Varrak ilmub tunnustatud loodusfotograafi de Urmas Tartese ja Arne Aderi raamat „Loodusfoto lugu ja lumm”. Raamatu läbiv teema on teekond loodusfoto lugude ja lum-mani. Rohkelt illustreeritud käsiraa-mat sobib hästi nii loodusfotograafi a algajatele kui ka professionaalidele.Raamatu üks autoritest, Eesti Maaüli-kooli professor Urmas Tartes pälvis esimese eestlasena võidu ühel maa-ilma prestiižikaimal loodusfotograa-fi a võistlusel Environment Wildlife Photographer of the Year. Võidu tõi Tartesele pilt lumekirbust lumehel-bel, mis kandideeris kategoorias „Loomad oma keskkonnas”. Võidu-pilt on ka käesolevas raamatus sees.

Kauneimate raamatute konkurssAlates 15. detsembrist kuni 7. jaa-nuarini on võimalik esitada raama-tuid võistlusele „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti las-teraamatut”. Võistlusele esitatava raamatu palume koos ankeediga tuua Eesti Rahvusraamatukogu info-letti. Konkursi reglemendi, ankeedi ja raamatukogu lahtiolekuajad leiate Eesti Rahvusraamatukogu kodulehelt www.nlib.ee.

Konkursi tulemused avaldatakse järgmise aasta 3. veebruaril.

Balti Raamatumess 2010Balti raamatumess sai alguse 1995. aastal Tallinnas ning toimub aasta-aastalt ühes Balti riigis. 2010. aastal peetakse messi taas Tallinnas. Osalemine messil annab kirjastustele suurepärase võimaluse tutvustada ja müüa raamatuid ning lugejatele kohtuda kirjanike, kunstni-ke ja raamatutegelastega ning osale-da erialastel seminaridel. Mess toi-mub 6.–8. mail 2010 Nokia Kontserdimajas, osavõtutingimused ja registreerumiseks vajaliku infor-matsiooni leiate www.estbook.com.

Jõuluks raamat!Kuni 12. detsembrini kestab Rahvus-raamatukogus traditsiooniline jõulu-kuu raamatumüük. Olete oodatud külastama!

Mõeldud ja loodud raamatufännideleRaamatumaailm.ee on 2009. aasta kevadel loodud internetiportaal, kus saavad kokku lugejad, autorid ja raa-matud. Tasuta ja ühest kohast võib lei-da infot uute raamatute kohta, raama-tuid saab netis lehitseda, tutvuda raa-matu-uudiste ja arvustustega, vaadata kirjanduskalendrit ning audioid ja vi-deoid kirjanike ja raamatute kohta, osta raamatuid e-poest, olla osaline sotsiaalses suhtlusvõrgustikus ning pidada isiklikku virtuaalset raamatu-riiulit. Pole vaja erinevatel veebilehe-külgedel või Google’is raamatu kohta infot otsides aega kulutada.

2010. aasta jaanuari algul valmib Raamatumaailma sotsiaalne suhtlus-võrgustik ja virtuaalne raamaturiiul. Miks see raamatusõbrale hea on?

Isiklikku virtuaalsesse riiulisse saab lihtsalt katalogiseerida kõik loe-tud, lugemisel ja lugemiseks plaanitud raamatud. Raamatumaailma otsimoo-tor leiab vajaliku eestikeelse raamatu, mille saab nupulevajutusega enda riiu-lisse panna. Raamatud on riiulis koos kaanepildi ning muude raamatu ja lu-geja jaoks oluliste andmetega (märk-sõnad, arvamus, hinne jmt). Soovi kor-ral saab kogu koduse raamatukogu või lemmikkirjanduse Raamatumaailma abil süstematiseerida.

Raamatumaailma liikmed saavad üksteise raamaturiiuleid, arvamusi, hindeid ja soovitusi raamatute kohta vaadata; raamatuid vahetada, omava-hel diskuteerida, kohtuda ja autorile veebi kaudu küsimusi esitada; raama-tu- ja kirjanike fänniklubisid moodus-tada.

Raamatusõbrad on tagasisidena Raamatumaailmale kirjutanud, et vee-bis raamatute lehitsemine on suure-pärane ja mugav lahendus. Lugejatele meeldib konkreetse raamatu juures arvustusega tutvumine, et teada saa-da, mida keegi teine on arvanud või mida soovitanud. Samuti peetakse vä-ga heaks kirjandusmaailma kajastavat kalendrit. Tänan siinkohal kõiki luge-jaid tagasiside eest!

Suur tänu ka kirjastajatele, kes koostöö ja tähelepanekutega aitavad Raamatumaailma paremaks muuta.

Liitu sinagi Raamatumaailmaga www.raamatumaailm.ee. Anna Raa-matumaailmale tagasisidet ja võida 500-kroonine Rahva Raamatu kinke-kaart!

Karl-Martin SinijärvEesti Kirjanike Liit

Aasta lõpeb jälle Paabeliga – sel-les on midagi sümboolset. Paa-bel seostub keelte ja segaduse-ga ning tõepoolest, eks meil siin üks keelte keetmine käi. Keetmine annab lootust, et sünnib tummine supp, ära sööma peame ta niikuinii ise.

Keel(ed) on mõeldud selle supi maitsmiseks. Segadus seevastu on eel-duseks selginemisele. Ja selgust oleks palunud küll, kohe paljudes asjades. Uude aastasse on igati ilusam minna, kui ära kulunud aasta keerdkäigud sir-gemaks loetud ja räägitud. Selle jaoks sobivad imehästi seda seltsi kokkusaa-mised nagu tänavune Paabel, millest lahkesti osa saama kutsume. Ja mida loodetavasti sobib meenutada siinkirju-tatut üle lugedes ja kuuldut/nähtut kõr-vade vahel uuesti edasi/tagasi kerides.

Teadmiseks ja meenutuseks – tege-mist on traditsioonilise sündmusega, mis ühest küljest võtab hääde esinejate-ga vürtsitet jututubade ja mõttetundide kaudu kokku lõppeva kirjandusaasta ja annab sissevaate hetkeseisu ja üldpilti, teisalt aga pakub hüva võimalust viibi-da kaks päeva uuema kirjasõna seltsis. Lugejad ja loojad saavad kokku ning vaatavad rõõmus ja raevus tagasi ja edasi. Kõik on palutud, kuulamise ja vaatamise eest raha ei küsita, kohvik on avatud, sõnameistrid liiguvad ringi ning kaubastatakse kirjavara. Hea või-malus aastale õpetliku nurga alt tagasi vaadata.

Aasta oli krutskeid täis ega kiidel-nud liigse lihtsusega. Tollegipoolest on letid kirjavarast lookas ning ka targa ju-tu huvilistest ei tule puudus. Jagub nii kuulajaid kui kuulutajaid. Sõna olla ol-nud Alguses ning jaguvat näikse teda Lõpuni välja. Nõnda ka sõnaseadjaid ja -teadjaid, rääkimata trükipresside va-helt ilmavalgele paisatavast verbaalsest materjalist ning maailmakõiksuse ava-rustes vohava müra vahelt vilgatavatest mõttevälgahtustest. Sõnu on lõpmata hulk, jätkuks vaid mõtteid, mida nen-desse valada. Kõiki mõtteid ei tulegi ise kohe teoks teha, mõnikord on enam kui piisav idee-eetrit omalt poolt täien-dada. Oh seda üllatust siis, kui juba õi-ge pea leiab tuhandest tänatud mõlgu-taja oma meelehelkimise sootuks oota-matus paigas – üles kirjutatuna või ra-kenduslises elus tiidsalt toimetavana. Head mõlgutamist ja keelelendu kõigi-le Paabeli sõpradele!

Selles sissejuhatuses ei kasutatud kordagi sõnu „raamat”, „kirjanik”, „kir-jandus” ega „kultuur”. Ei pea kabuure kobama.

arvamus uudised

Marie Underi vääriline teosRaske oleks leida teist kirjanikku, kes vääriks – nii oma loomingu tähtsuse kui ka eraeluliste seikade poolest – veel rohkem biograafi at kui Marie Under. Sirje Kiini ligi tuhandeleheküljeline uurimuslik biograafi a „Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt” on esmakordne vääriliselt esinduslik ja ammendav käsitlus Eesti luule-emaks nimetatud Marie Underi elust ja loomingust. Vt lk 3.

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 10 (45) 10. detsember 2009

Paabel tuleb jälle

Aivar Sool Raamatumaailma

eestvedaja

REEDE, 11. XIIRahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis (Tõnismägi 2, Tallinn)Osavõtt on tasuta.

11.00 – 12.45 Karl Martin Sinijärv: Avasõnad Peeter Helme: Kas meil on veel lootust parandada kirjanduse abil maailma? Kärt Hellerma: Vana ja uus: vaateid nüüdiskirjanduse muutunud paradigmasse Berk Vaher: Kirjanduse külm sõda

13.15 – 14.45 Rein Raud: Kirjanduse võimalused Mari Peegel: Need kolm saatuslikku tähte... Joonas Hellerma: Massimeedia ja poeesia

15.00 – 16.30 Maire Liivamets: Eesti kirjanikud, te olete meile tuttavad! Tarmo Teder: Kirjandus kui aristokraatia Linnar Priimägi: Valm nüüdiskultuuri mudelina

17.00 PAABELI RAAMATUKOGU LUULEÕHTU Rahvusraamatukogu kohvikus Birk Rohelend, Tuuli Taul, Kaarel B. Väljamäe, Siim Aimla (saksofonil). Osavõtt on tasuta.

LAUPÄEV, 12. XIIRahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalisOsavõtt on tasuta.

13.00 – 14.30 Elo Viiding: Mõistus ja tunded Sakarias Leppik: Kirjanduse päälisüles-anne suusõnalises pärimuskultuuris Indrek Sirkel: Kirjutamine ja trükkimine

14.45 ELU- JA ILUKIRJANDUS. Vestlusring. Vestlevad Merle Karusoo, Märt Väljataga ja Olavi Ruitlane.

17.00 UKU MASINGU PUUDUTUS. Vestlusring. Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1, Tallinn). Vestlevad Toomas Paul, Vallo Kepp, Jaan Paavle ja Kaupo Padar.

AJAKAVA

Sõlmi endaga rahu

Koolibri2www.koolibri.ee

ilmunudKadunud kulla-linna otsingulStephen Biestytõlkinud Allar Haav80 lkkõva köide

„Kadunud kullalinna otsinguil” võtab ette ekspeditsiooni maailma kõige salapärasemate ja võim-samate ehitiste juurde alates maiade hüljatud linnriigist kuni Jumalaema kiri-ku ja Sydney ooperimajani.

Raamatu lugeja saab kehastuda Indiana Jonesiks või mõneks muuks põ-nevaks tegelaskujuks, seigelda müstilise ajalooõpetaja Jacki postkaartide kutsel igas maailmajaos ning muukida iidsetes-se müüridesse peidetud koode ja saladu-si. Kõigepealt tuleb ära arvata, millega üldse tegu on ning siis tuvastada kaardil ehitise asukoht. Alles seejärel, kohale-jõudnuna, näeb seikleja ehitist kogu sel-le hiilguses.

Kuid pelgalt kauni arhitektuuri imetle-mine retkelist ei aita, tarvis on näiteks ka maiade mütoloogiat ja ajalugu uurida. Võib-olla avaneb Machu Picchu mõista-tus just maiade 13 taeva ja maailmapuu legendi abil? Ehk on Jumalaema kiriku raiutud peade saladus peidus Napoléoni eluloos?

Ajalooõpetaja Jack soovitab kõike raa-matus olevat eriti tähelepanelikult uuri-da. Nõnda pole kullalinna otsingud üks-nes haarav aardejaht, vaid ka teekond ruumis, ajas ja kultuuris.

Taiji kodusPaul Cromptontõlkinud Kadri Viin96 lkpehme köide

Taiji harjutuste abil on võimalik võidel-da stressi ja väsimusega ning parandada oma painduvust, lihastoonust ja tervist. Taiji harjutused panevad qi ehk sisemise energia kogu kehas vabalt liikuma ning soodustavad keha ja vaimu vahelist kooskõla.

Taiji harrastamine muudab sind oma kehast teadlikumaks. Lõdvestunud, kuid püsiv keskendumine on omane meditat-sioonitehnikatele ning taijid on kirjelda-tud kui meditatiivset liikumist. Sarnaselt meditatsioonile aitab taiji rahustada meeli ning tänapäevase elu pingetega toime tulla.

Maret Vaher

Kas te teate, kui palju on Eestis saari? Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja Muhu tulevad ehk igaühele kohe meelde, mis on ka arusaadav, sest need neli saart on ühtlasi ka kõige suuremad. Ka väik-semad Kihnu ning Ruhnu on palju-dele tuntud. Paljud on külastanud Tallinna lähedal asuvat Aegnat ja veel mõnda saart, aga et kokku on Eestis loetud 1521 saart, teavad kindlasti vaid vähesed, enamik ini-mesi jääks hätta ka paarikümne suu-rema saare nimetamisega.

Raamatu „Eesti väikesaared” koostajad on kirja pannud põhjaliku ülevaate enam kui 30 Eesti väikesaa-re ajaloost ning loodusest. 27 lugu meie saartest ja laidudest on jaota-tud kolme peatükki: Soome lahe, Lääne-Eesti ja Liivi lahe saared. Saarte nimetustele on lisatud rootsi- ja ka saksakeelsed nimetused, sest üpris tihti ei ole saarte esmaasukad ning ka -nimetajad olnud eestlased.

Ka eestikeelsed sõnad, mida rannarahvas tunneb, on jäänud tä-napäevasele linnainimesele võõ-raks: mida tähendab näiteks „tohu”, „summajus” või „valastuma”, sel-gub selle raamatu lehekülgedelt.

„Eesti väikesaared” annab suu-repärase võimaluse oma silmaringi arendada ja veenduda, et meie väi-keses riigis võib olla väga palju põ-nevaid paiku, millest midagi ei tea-ta. Samas on teadmatus eelkõige põhjustatud asjaolust, et paljud väi-kesaared on püsiasustuseta, kuid see ei ole alati niimoodi olnud, pi-gem vastupidi. Raamatusse on ko-gutud mitme perekonna lugu, kelle pealtnäha eraldatud elu saartel on olnud ikkagi lahutamatu terve rah-va ajaloost. Näiteks on pikemalt jut-tu Clamasbacki (Klamase) ja Lam-boti suguvõsast, kelle esivanemad tulid Rootsist ning kelle järeltulijad on kaua saartel elanud.

Kui elu meid kaugele kannabVäikesaarte ajalugu tundub olevat üsna ühesuguselt troostitu. Kunagi asusid neil mitmed talud, külad, koolid ja ka kõrtsid. Näiteks oli Hiiu-maa ja Vormsi vahel asuv imeväike Harilaid (vaevalt 0,15 km2) omamoo-di liiklustee kese, mille kõrtsis pea-tusid nii Hiiumaalt mandrile reisivad inimesed kui ka Peterburi ja Riia va-het sõitvad aurikud.

Reeglina oli väikesaarte asustus kõige suurem 19. sajandil, kuid 20. sa-jandi sündmused muutsid saarte elu tundmatuseni. Varem või hiljem olid elanikud sunnitud oma eluasemed hül-gama kas käsu korras või vajadusest ot-sida tööd ja lastele õppimisvõimalusi, mida kodusaar pakkuda ei saa. Sunni-viisiliselt tühjenenud külade asemele il-musid sõjaväelased, pärast nende lah-kumist on alles vaid mälestused ning la-gastatud maa. Nii on tühjenenud näi-teks Naissaar ja Pakri saared, ehkki esi-mesel asus kunagi kolm ja viimastel ko-guni viis küla.

Kuid kõik ei olegi nii lootusetu, kui esmapilgul tundub, ja ka väikesaarte elu on võimalik arendada, kui vaid taht-mist jätkub. Osalt tulevad inimesed ko-hale suvepuhkust veetma, osalt on saartele tagasi tulnud ka vähesed pü-sielanikud. Saarte elanike huvide ja ko-haliku elu arengu eest seisab 1992. aas-tal loodud MTÜ Eesti Saarte Kogu.

On sinine taevas ta üle...Ka inimtühjad saared ei ole sugugi ka-sutud, sest nii on võimalik kaitsta ha-ruldasi taimi ning linnud leiavad rahuli-ku pesitsuspaiga. Sellistele saartele on juurdepääs raskendatud, see on kas siis lausa keelatud või ei ole loodud pü-sivat ühendust. Nii on fotograaf Tiit

Tõnurist teinud tänuväärse töö – raa-matu fotodelt on võimalik lindude ja loomade rahu häirimata väikesaarte ilu nautida ja pidevalt üllatuda, kui palju kaunist loodust võib mahtuda merre eksinud maalapikestele.

Samas on mitmel saarel puhkamis-võimalusi ka matkajatele ning kohalike matkaradade kohta on samuti infot raa-matu kaante vahele kogutud. Iga saare tutvustus sisaldab ka andmeid huvilis-tele saarele pääsemise kohta.

Kindlasti on piisava huvi korral või-malik edendada turismi, mis võiks väi-kesaartele uue elu luua, sest vaatamis-väärsused pindalalt nõnda väikestel saartel on täiesti ootamatult mitme-külgsed. Eesti kultuuri on kinnistunud neist mitmed kirjanduse või fi lmide kaudu – näiteks on väikselt Abrukalt pärit kirjanikest vennad Jüri ja Ülo Tuu-lik. Vilsandi saar toob kohe meelde Heino Väli tuntud lasteraamatu „Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröö-vel”, kuid saartel on elanud ning puha-nud veel palju teisi tuntud eestlasi. Kuulsa naissaarlase Bernhard Schmidti elukäiku kirjeldab Jaan Kros-si romaan „Vastutuulelaev”, mida eten-dati ka Naissaarel Omari küünis.

Igihaljas „Mehed ei nuta” on olnud mitme põlvkonna lemmik ning seda fi l-mi osatakse peast tsiteerida. Paljud ei

Ruhnu Püha Magdaleena kirik on teadaolevalt Eesti vanim säilinud puithoone, mis valmis 1644. aastal. Kirikuuksel on säilinud sa-mast ajast pärinev sepa tehtud snepperlukk, maalitud aknad on Dolores Hoffmanni koopiad praegu Stockholmi muuseumis oleva-test algupärastest akendest, mille saareelanikud 1944. aastal kodu maha jättes ja rootsi suundudes kaasa võtsid. FOTO RAAMATUST

Piibe Kohavatoimetaja

Alustades pool aastat tagasi Simon G. Browni raamatu „Praktiline wabi sabi” eesti-keelse tõlke toimetamist, suhtusin sellesse teosesse mõõduka annuse skepsisega – jälle üks idamaise ellu-suhtumise tutvustus, kas meil neid juba küll pole! Trendikas on harras-tada joogat ja mõni feng shui raamat on ikka kodusele raamaturiiulile sattunud, aga kui palju ratsionaalse mõtlemisega eestlane sellel tegeli-kult oma teadvust mõjutada laseb?

Eesti väikesaaredAado Keskpaik, Maret Pank ja Heli Salong fotod Tiit Tõnurist240 lkkõva köide

Tule saarele sa... 10 (45) 10. detsember 2009

tea siiski, et see on fi lmitud Kõinastu laiul, millel on ka praegu kasvamas sa-ma uhke kadastik, kui aastakümneid ta-gasi.

Seevastu üldtuntud peaks olema Kihnu omanäoline kultuur, mis on kan-tud UNESCO vaimse ja suulise kultuu-ripärandi nimekirja.

Soome lahes asuvatelt Prangli ja Keri saarelt on leitud maagaasi, isegi naftat on otsitud, kuid tulemuseta. Kes teab, võib-olla on peale nafta veel üht-teist põnevat, mis väärib leidmist. Enne matkavarustuse muretsemist Eestimaa põnevate paikade avastusretkeks on hea võimalus pimedat talveaega kasuta-da mugavas ja soojas elutoas „Eesti väi-kesaartega” tutvumiseks.

Süvenesin teksti. Ja mingil hetkel avas-tasin, et olin juba kolm korda oma laua taga arvutit toksivat abikaasat seganud, hüüdes: „Kuule, kas sa sellise asja pea-le oled mõelnud…”, „Kuula, ma loen sulle…”, „Tead, see on nii õige, kuidas ma varem selle peale pole mõelnud…”. Sest paraku sellised emotsioonid mul, kaine põhjamaise ellusuhtumisega eestlasel seda raamatut lugedes tekki-sid. Kunagi varem polnud ma osanud leida närbuvas lilleõies või vanas kulu-nud mööblitükis peituvat ilu. Wabi sabi mõtteviisi järgi sümboliseerib asjade vananemine ja kulumine aga eluringi, aitab meil mõista aja ning ilu kaduvust ja õpetab rahuldust tundma igast het-

kest tema kordumatuses ja muutumi-ses. Niivõrd erinev tarbijaühiskonna mõttemallist, et ainult uus ja ilus on mi-dagi väärt!

Selle uue ja ilusa hankimiseks tuleb aga hommikust õhtuni rabada, vaevu-mata hetkekski aega võtma endasse sü-venemiseks, juurdlemiseks selle üle, mida me siis tegelikult oma elult oota-me. Mis on olulisem, kas lähedase ini-mesega koos nauditud päikeseloojang oma kätega loodud aias või järjekordne tormamine millegi poole, mida me isegi täpselt ei tea, aga mida kõik taga ajavad?

Nende ja paljude muudegi asjade üle innustabki raamatu autor Simon G. Brown meid mõtisklema. Lisaks wabi

sabi mõtteviisi tutvustamisele leidub selles teoses ka palju praktilisi näpunäi-teid, mis aitavad argisebimisega harju-nud inimesel leida teed rahu ja sisemi-se tasakaaluni, samuti mõnusaid ret-septe lihtsate taimetoitude val-mistamiseks.

Praktiline wabi sabiSimon G. Browntõlkinud Helen Haav128 lkpehme köide

Ülemnuuskur Osvald jälitab jõuluvanaChristian Bieniektõlkinud Urmas Kaldmaa160 lkpehme köide

Isegi jõuluajal ei suuda eradetektiiv Osvald seanahka vedada. Selle asemel, et soojas istuda ja piparkooke näksida, läheb ta jõululaadale. Seal petab üks tri-kimees inimestelt raha välja ning Osvald ei saa ega taha seda tegevusetult pealt vaadata.

Ülemnuuskuri-sarja kolmandas raa-matus kohtub lugeja oma vanade tutta-vatega, kes on juba nii mõnegi seaduse-rikkuja vahele võtnud. Vaatamata sellele, et klubisse kuuluvate detektiivide ena-musel eluaastaid vaid üksteist ja ühel veelgi vähem. Aga see üks on koer ja kõi-ge tähtsam – vähemalt arvab Osvald ise niimoodi.

ilmumas

Kokaraamat Eesti mõisate toitudest

Tänapäev 3www.tnp.ee

laste, sõprade ja armsamatega, luule-loomingu aluseid, muutumist ja vastu-võttu nii luuletaja kaasajal kui ka hil-jem, kodu- ja välismaal. Uurimuses on olulisel kohal ka Underi loomingu tõlki-misega seotu; tema luulet on tõlgitud 26 keelde. Lisaks leiab käsitlemist Underi enda mahukas tõlketöö (näi-dendid, luule) peaaegu 20 keelest.

Kirjutatud pühendunud uurija kiregaMuuhulgas püüab Kiin vastata küsimu-sele, miks ei saanud Under kunagi Nobeli kirjanduspreemiat, kuigi ta esita-ti sellele vähemalt 20 korral. Autor kum-mutab raamatus mitmeid varasemaid seisukohti Underi isikuloo kohta ning lisab ka rohkesti uusi detaile ja fakte.

Kiini biograafi a on kirjutatud dis-sertatsioonina, ent ometi ei maksaks lu-gejal sellest karta teaduslikkust selle sõ-na halvemas, keerulisuse ja kuivuse tä-henduses. Vastupidi, Kiin on uuritavas-se suhtunud teaduslikult selle sõna pari-mas mõttes – pühendunud uurija kire-ga, mis saadab ja haarab lugejat esime-sest raamatuleheküljest kuni viimaseni.

Underi vaimsuselt ja tunnetelt rikas ja mitmekesine isikulugu avaneb mo-nograafi as sügavutimineva romaanina, mille lugemiseks ja nautimiseks ei pea olema kirjandusteadlane, isegi kirjan-dushuviline mitte. Kahtlemata väärivad raamatu võimalikult lugejasõbralikuks tegemise eest tänu ka toimetajad ja ku-jundaja.

Pole tarvidust salata, et Kiini uuri-

Marie Under.Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõttSirje Kiintoimetanud Janika Kronberg ja Brita Meltskujundanud Andres Tali864 lkkõva köide, ümbrispaber

Marie Under oma esimese lapse, tütre Dagmariga 1903. aastal Moskvas. FOTO RAAMATUST

Priit Põhjala

Sirje Kiini ligi tuhandeleheküljeli-ne uurimuslik biograafi a „Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt” on esmakordne vääri-liselt esinduslik ja ammendav käsitlus Eesti luule-emaks nimetatud Marie Underi elust ja loomingust ning nende kahe seostest.

Raske oleks leida teist kirjanikku, kes vääriks – nii oma loomingu tähtsuse kui ka eraeluliste seikade poolest – veel rohkem biograafi at kui Marie Under. Raske oleks leida teist kirjanikku, kellel oleks rohkem õigust niivõrd soliidsele ja põhjalikule esindatusele raamatu-kaante vahel ja kollektiivses mälus.

Kirjanik, kes vääriks pühaku nimeSirje Kiin kirjutab raamatu eessõnas: „Igas kultuuris on kirjanikke, kes saa-tuslikel ajahetkedel puudutavad kogu oma põlvkonna, parimal juhul kogu rahva hinge. Kui see ime sünnib, saa-vad autoreist klassikud. Marie Underi luule osutus eesti rahva südamehää-leks mitte ühel, vaid mitmel korral 20. sajandi jooksul.

Esimese ilmasõja ajal, Eesti Vabarii-gi sünni eel, vabastas Marie Underi era-kordselt julge, sensuaalne armastus-luule oma põlvkonna ahistavaist aja-kammitsaist; Eesti Vabariigi ajal kuju-nes tema tippluulest ja ballaadidest ees-ti rahvuskultuuri küpsuse märk; Teise maailmasõja, Vene ja Saksa okupatsioo-nide ajal sõnastas Underi kaastundlik luule rahva traagilised kaotused; poliiti-lises sundpaguluses suutis just Under ülal hoida rahvuslikku eneseusku. See kõik oli kesk 20. sajandi poliitilist tra-göödiat mitmekordne ime. Katoliikliku kaanoni järgi peaks sündima vähemalt kaks imet, et imetegija pühakuks kuu-lutada. Vaid eestlastele igiomane skep-sis (ei usu jumalat ega kuradit) ning meie leige luterlus on hoidnud meid ta-gasi Underi luulet pühaks ja Underit ennast pühakuks kuulutamast.”

Kiini uurimusliku biograafi a ees-märk on anda eesti rahva ühest mõju-võimsamast luuletajast nii terviklik üle-vaade kui võimalik, kirjeldades ja ana-lüüsides raamatus tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugu-

Tauno Vahter

„Virtina kokaraamat” räägib toi-tudest, mida söödi umbes saja aasta eest Eesti mõisates. Raamat põhineb Selma-Mathilde Ariko käsikirjas märkmetel aastatest 1907–1909.

Selma Ariko sündis aastal 1889 Mooste vallas tollasel Võrumaal. Sepa ja mõisaproua seltsidaami tütar asus ju-ba 16-aastaselt tööle abilisena Vastse-Nõu mõisas. Paari aasta pärast läks ta Tartusse proua Hoffmanni majapidami-se ja keetmise kursustele. Kursus koos-nes kahest osast – esimene lihtinimes-tele, teine aga mõisnike (aadlike) soost õpilastele.

Teisel kursusel õpetati aadlipreili-dele peenemate roogade valmistamist. Tihti juhtus, et mõni preili ei tahtnud praktilisi töid teha ja „loovutas” selle õi-guse Selmale, kes omandas tänu sellele rohkem kogemusi ja oskusi mitmesu-guste hõrgutiste valmistamiseks. See tuli kasuks edaspidises töös mõisates.

Selma töötas aastate jooksul mh Luunja, Vohnja, Pilistvere ja Imavere mõisas. Virtinatööga mõisas käis kaa-sas suur vastutus nii enda kui ka alluva-te eest. Hommikul tuli tõusta varaval-ges, kella nelja paiku, et mõisa laudas lüpsinaiste töö järele valvata ja kontrol-lida, et kõik lehmad saaksid korralikult lüpstud. Järgnes töö mõisa köögis, töö-listele ja mõisaperele söögivalmistami-se juhendamine, toiduainete väljaand-

mine, menüü koostamine, retseptide tegemine ja palju muud.

Pärast sööki tuli korraldada ka mõi-sa majapidamistöid, jagada teenijatele ja teopoistele tööülesandeid, korrasta-da riideid ja pesu, kraamida, valmis panna ja korda seada majapidamisese-med. Päev otsa kuni õhtuni olid käed-jalad tööd täis. Hiljem töötas Selma Tar-tus, siis kolis Tallinna, kus elas oma surmani 1963. aastal.

Vihikutest valis parimad retseptid välja Mirja von Knorring, Cordon Bleu kokakooli diplomiga kokk, kes sageli viibib ka Eestis. Mirja lemmikuteks said Selma vormiroad. Kõiki toite on võima-lik algusest peale teha võrdlemisi lihtsa-test komponentidest. Retseptide puhul on arvestatud sellega, et saaks kasutada

Marie Under puudutab kogu eesti rahva hinge

10 (45) 10. detsember 2009

Virtina kokaraamatToidud Eesti mõisate köökidestSelma-Mathilde Ariko, Mirja von Knorringkujundanud Angelika Schneider152 lk kõva köide, värvitrükk

Lõbusaid lugusid Eesti muusikutestHeino Rannapkujundanud Evelin Kasikov304 lkkõva köide

Naljakas seik väljapaistva muusiku elust on sageli tabavam kirjeldus kui ammendav ülevaade teatmeteoses. Heino Rannap on kogumikus leiduvad naljalookesed kogunud konservatoo-riumi koridorides, muusikakooli õpe-tajate toas, kohtumistel, aga ka monograafi atest, ajakirjadest, ajaleh-tedest jt väljaannetest. Kogumiku nal-jades esinevad isikud on autentsed, nii nagu need on esinenud trükistes või nagu autor need otse kuulduna kirja on pannud.

Peeter ja minaKristiina Kassautori illustratsioonidkujundanud Jüri Jegorov120 lkkõva köide värvitrükk

Esimese klassi tüdruk Ingel ja tema suur vend Peeter sattuvad alailma plindrisse. Muidugi kogemata ja ilma pahade kavatsusteta. Mängutuhinas lihtsalt juhtub vahel nii, et elutuba mattub tolmukihi alla, naabritädi koe-ral läheb kõht lahti, naabrionule len-dab sodi selga, isal murdub hammas pooleks või emale kukub tort sülle. Kristiina Kassi naljakaid Peetri-lugu-sid on varem ilmunud ajakirjas Hea Laps. Need kõik ja mõned uued lood on nüüd selle raamatu kaante vahel.

Marilyn Monroe salajane eluJ. Randy Taraborrellitõlkinud Maia Boltovskykujundanud Siiri Timmerman568 lkkõva köide

Selles raamatus visandab autor üksik-asjalikke ja sümpaatseid portreid naistest, kes näitlejanna elu väga olu-liselt mõjutasid, kaasa arvatud ta kasuema, seaduslik hooldaja ja vai-muhaige ema, kes mängis näitlejanna elus suurt rolli. Samuti paljastatakse esimest korda Marilyni enda vaimu-haiguse ehmatav ulatus, tema isa ja poolvenna isik ning uut informatsioo-ni tema suhete kohta Kennedytega.

Sihikul oli SaksamaaBogdan Musialtõlkinud Toomas Huikkujundanud Kaia Rähn392 lkkõva köide

Nõukogude Liit olevat olnud rahu-meelne maa, kui Hitler seda 22. juunil 1941 ründas. Nii kinnitas kommunist-lik propaganda ja räägitakse vahel tä-naseni. Tegelikult viis Stalin ellu tohu-tu relvastumisprogrammi ning seadis juba 1920. aastail kindla eesmärgi tungida kallale Lääne-Euroopale. Aja-loolane Bogdan Musial kirjeldab uusi-mate arhiivileidude valguses Kremli sõjaplaane, millest tulenes bolševist-liku riigi kogu sise- ja välispoliitika.

ilmunud

musliku teose muudab tavalugejaile kõige põnevamaks Underi armastus-lugude avameelne käsitlus. Varem ei ole eesti suurima armastusluuletaja suhteid Karl Hackeri, Eduard Vilde, Artur Adsoni ja Friedebert Tuglasega nii põhjalikult tutvustatud. Samuti kä-sitleb Kiin põhjalikult Underi armastus-kirju.

Arvukad kirjavahetused, nagu ka originaalsed arhiivimaterjalid, käsikirjad ja päevikud, on Kiini monograafi as väga olulisel kohal. Uurimuses on esmakord-selt kasutatud varasematele uurijatele kättesaamatuid või tundmatuid arhiive Eestis, Rootsis, Soomes, USA-s, Saksa-maal ja mujal. Autor on muuhulgas läbi töötanud Underi ja Adsoni mahuka ar-hiivi ja kirjavahetuse, mille korrespon-dentide hulk ületab kahesaja piiri.

Kultuuri- ja kirjanduslooliselt kõige olulisemad ja sisulisemad kirjavahetu-sed, mida raamatus kajastatakse, on Underi kirjad tütardele Dagmarile ja Heddale, väimehele Hermann Stockile, abikaasale Artur Adsonile, Ivar Ivaski-le, Ants Orasele, Aleksander Aspelile, Friedebert Tuglasele, Henrik Visna-puule, Ants Laikmaale, Ivar Grünthalile ja Paul Rummole. Raamat on varusta-tud põhjaliku viiteaparatuuri ja nimere-gistriga ning illustreeritud mitmesaja pildiga.

Underi tähendust eesti kultuuriloos on võimatu alahinnata. Samamoodi on võimatu alahinnata Kiini biograafi at, 15 aasta pikkuse töö tulemust, mis ra-huldab lugeja huvi nii Underi elulise kui ka loomingulise palge vastu, avades portreteeritava isiku kaudu ühtlasi kogu eesti rahva 20. sajandi emotsionaalselt kaasahaarava ajaloo.

praeguse aja toiduaineid. Kujunduses on peale kaasaegsete fotode kasutatud sajanditaguseid pilte mõisatest ja toidutegemisest.

Varrak4www.varrak.ee

Piret Saluritõlkija

Pisut rohkem kui aastapäevad ta-gasi, 18. septembril 2008, tähista-ti Helsingis Vanas Üliõpilasmajas Mika Waltari 100. sünniaastapäeva. Pi-dulik õhtu oli soomlastele Waltari-aasta tippsündmus. Peeti kõnesid, kõlas muusika ja Waltari tõlkijad üle maail-ma lugesid katkendeid „Sinuhest”, iga-üks omas keeles. Selle kavanumbri koostaja Päivi Istala oli seisnud tõsise probleemi ees: ta oli leidnud sobivad soomekeelsed tekstiosad, aga need ala-ti ei klappinud, ei langenud tõlgetega ühte. Õnneks oli eesti keeles juba siis võtta lehekülg „Sinuhe” peatselt ilmu-vast uuest tõlkest.

Waltari raamatud EestisEesti keeles on Waltari tähtsamad teo-sed enamjaolt olemas. Õige mitmeid, eriti lühiromaane anti välja juba enne sõda. Sügaval Vene ajal ei olnud meil siin Waltari avaldamine mõistagi luba-tud. Põhjuseks tema teoste sõnum, aga eriti juba 1941. aastal Nauticuse pseu-donüümi all ilmunud raamat „Tõde Eestist, Lätist ja Leedust”, mis nüüd-seks on ka meile kättesaadav (Varrak, 2008). Lühiromaani „Fine van Brooklyn” ilmumisest „Loomingu Raa-matukogus” 1969. aastal kujunes otse kirjanduslik suursündmus. Oli sula-aeg. Nõnda saigi Waltari eesti tõlgete kirjastajaks pikkadeks aastateks Välis-Eesti kirjastus „Orto” Kanadas. Kuid kodu-eestlased olid rasketel aegadel osavaks õppinud. Waltari raamatuid jõudis keeldude kiuste ka Eestisse, neid loeti hoolega, ja loeti ka „Sinuhet”, mille „Orto” avaldas suure keelemehe Johannes Aaviku tõlkes 1954. aastal.

Uue iseseisvuse saabudes olukord muutus ja waltareid ilmus meil tihedas-ti. Aga kui täpsemalt järele vaadata: mit-med Waltari teoste uued väljaanded on uues tõlkes. Miks? „Mis Aaviku tõlkega siis lahti on, et nüüd uut teete?” on mi-nult küsitud. Ega ei olegi midagi, tõlge lihtsalt vananeb viiekümne aastaga. Pealegi elas Aavik Rootsis. Seletuse an-nab ka Eestis väljakujunenud tõlkekul-tuur. Eestis on kombeks täpne ja autori-truu tõlge, mis muidugi ei tähenda, et tohiksime tõlkida puiselt või sõna-sõnalt.

Kõige tuntum Soome romaanMäletan, kuidas koolitüdrukuna kusagilt laenuks saadud „Sinuhet” lugesin. Egip-tus tundus nii põnev ja sõnastus nõnda eksootiline, kuidagi võõrapärase hõngu-ga. Nüüdseks tean, et Aaviku tõlkes on väga palju teda ennast ja tema keeleuuen-dust. On ka libastumisi ja väljajätteid. „Sinuhet” ongi tõlgitud eri maades erine-val moel ning mitte alati ei ole tulemus päris Waltari ja päris „Sinuhe”.

„Sinuhe” on maailmas kõige loe-tum ja tuntum Soome romaan. Seda on tõlgitud 41 keelde, raamatu ainetel on vändatud Hollywoodi menufi lm. Tean inimesi, kes „Sinuhe” iga aasta üle loe-vad. Ka meil tuntud Soome intellek-tuaal Erkki Toivanen meenutab, et koh-tus Kairos kahe haritud Briti egüpto-loogiga. Mehed olid noorest peast „Sinuhet” lugenud ja see oli otsustanud nende erialavaliku. Tänavusel Helsingi raamatulaadal hääletasid külastajad „Sinuhe” kõigi aegade parimaks raama-tuks. Soomes on „Sinuhest” avaldatud 57 trükki.

Ma ei tea, kas Waltari uurija Soo-mes Panu Rajala või meie Rein Veide-mann suudaksid Waltari mõju ja popu-laarsust kirjandusteadusele toetudes

Sinuhe, egiptlase uus tulemine

Mika Waltari oma kirjutuslaua taga. FOTO SOOME INSTITUUDI ARHIIVIST

10 (45) 10. detsember 2009

ammendavalt ära seletada. Nõnda ni-metangi seda nähtust lihtsalt kirjaniku ürgandekuseks. Julgen oletada, et na-tuke sinnakanti mõtleb ka Panu Rajala, miks muidu pani ta oma Waltari-raama-tu pealkirjaks „Unio Mystica” (müstili-ne ühendus).

Ajalooliselt täpneMika Waltari kirjutas „Sinuhet” ühte-kokku vähem kui neli kuud. Müstifi t-seeritud memuaaris „Neli päevalooja-kut” (LR nr. 31/32 1996) kirjeldab ta, kuidas see toimus. Kakskümmend le-hekülge mehhaanilisel kirjutusmasinal päevas oli igapäevane töömaht, kuni egiptlasi hakkas talle ilmuma unes ja ilmsi. /–/ Seejuures on „Sinuhe” arheo-loogide ja ajaloolaste sõnul täpne ja vi-gadeta. Tekstis on tõdemusi, mis leid-sid ajalooteaduses kinnitust alles hil-jem. Lisaks on väitnud Prantsuse hie-roglüüfi deuurija Pierre Chaumelle (kes oskas soome keelt), et teose keel ja sõnajärg seisvat muistsele egiptuse keelele väga lähedal. Kuidas oli see või-malik, ei ütle Waltari ise ega oska sele-tada ka tema käsitlejad.

See kõik oli mul unes ja ilmsi silme ees, kui tegin „Sinuhe” uut tõlget. Ma ei tundnud end sugugi kindlal pinnal ole-vat. Kuid nüüd on „Sinuhe” uus tõlge valmis ja peatselt ilmumas.

SinuheMika Waltaritõlkinud Piret Saluri752 lkkõva köide

Naissaatana elu ja armastusFay Weldon tõlkinud Faina Laksberg192 lkkõva köide

Kui truudusetu abikaasa Ruthi nais-saatanaks nimetab, otsustab naine mehe karistamiseks endale uue iden-titeedi luua ja ühiskonnas kehtivates võimusuhetes uue koha leida. Ta ta-hab kättemaksu, võimu ja raha, üle kõige soovib Ruth aga näha põrmu varisemas oma abikaasa armukest. Naine viib täide põhjalikult viimistle-tud kättemaksu, muutes oma eksirän-nakutel sõna otseses mõttes kuju ja identiteeti; ta omandab uusi oskusi, naudib nii võimu kui raha ning uurib ja kritiseerib kaasaegse ühiskonna tu-gisammaste jõudu ja jõuetust – kiri-kus, kohtus, hooldekodus, perekon-nas ja (eelkõige) magamistoas.

Kuldne taroLiz Dean

Komplekt tarokaar-tidest ja 64-lehekül-jelisest illustreeritud raamatust. Ammu-tanud inspiratsiooni 15. sajandist pärit tarokaartide ilust ja salapärast, on „Kuldse taro” loojad saanud valmis täiusliku kingituse, mis sobib nii pü-hendunud tarohuvilisele kui ka selles iidses kunstis alles algajale. Kaartidele lisatud raamatus on kirjas, kuidas kaa-rte ennustamiseks lauale laduda ning kuidas tõlgendada õiget- ja tagurpidi tarokaarte. Selle komplekti abil avasta-te taro sümbolite sügavuse ning lasete neil heita valgust oma minevikule, ole-vikule ja tulevikule.

Murra leiba nälgijale JärelluguMae Antsu176 lkkõva köide

2004. aasta romaani-võistlusel ära märgitud romaani teine osa, mis toimub mõned aastad pärast eelmise romaani lõppu. Inga kohtub taas Kerstiga, möödunud sündmused tulevad meelde ja muutuvad aktuaal-seks, tekivad uued probleemid ning märkamatult saab Kersti taas Inga elus olulise koha. Romaan kõneleb vanemate naiste elust, sõprusest ja üksindusest. Autor kirjeldab väga ta-bavalt aega, mil ollakse emotsionaal-selt taas ülisõltuvad lastest, sõbran-nadest, sugulastest, võõraste pilku-dest ja ütlemisest.

SurmakarvaManiakkide Tänav192 lkkõva köide

Eesti kirjanduses on seniajani ebaproport-sionaalselt vähe zombisid ehk siis eba-surnuid, kes kas osavate surnumanaja-te tahtel või mingite salapäraste loo-dusnähtuste mõjul hauast välja ronivad – selle tühimiku on Maniakki-de Tänav oma verd tarretama paneva raamatuga nüüd täitnud. Autor on ko-halikele ulmesõpradele tuntud juba üle kümne aasta. 90ndate lõpus ilmu-nud mitu novelli kuulutasid omanäoli-se ja tugeva autori sündi. Esimene pöördumine pikema žanri poole tõi kaasa äramärkimise 2000. aasta ro-maanivõistlusel teosega „Minu aknad on puust ja seinad paistavad läbi”.

ilmunudVaht cappuccinolMaeve Harantõlkinud Margit Tõnson264 lkkõva köide

Hea leib, naerusuised beebid, karged hommi-kud, tüdrukuteõhtud, piimavahu nilpsa-mine cappuccino pealt: need kõik on väi-kesed rõõmud, mis muudavad elu ela-misväärseks. Ainult et mõnikord mattuvad meie elud hoopis teistsuguste meeleolude alla, ja me unustame argi-naudingute võluväe. Selles inspireerivas raamatus kirjeldab menukas autor Mae-ve Haran, kuidas elus on tihti just väike-sed asjad need, mis täidavad meid piiritu rahulolu ja õnnetundega ja tõstavad tuju paremini, kui ükski eneseabiraamat seda teha suudaks. „Vaht cappuccinol” jutus-tab sadadest igapäevast meelehead too-vatest pisiasjadest, tuletamaks meelde, kui palju rõõmustavat on elamises.

Bard Beedle’i loodJ. K. Rowlingtõlkinud Krista Kaer120 lkkõva köide

Selle raamatu pealkiri peaks olema lugejatele tuttav juba raa-matust „Harry Potter ja Surma vägised”, sest just see muinasjutukogumik aitas Harryl mõista, kuidas Voldemorti võita. Nüüd jõuavad need viis muinasjuttu ka eesti lugejateni ning nagu muinasjuttu-de puhul ikka, räägitakse seal ustavast sõprusest, mis annab inimestele jõudu, armastuse lunastavast väest ja tõelisest võlukunstist, mis on meie kõigi süda-meis. Erilise võlu annavad raamatule aga professor Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore’i kommentaarid ja joone-alused märkused. Need on vaimukad, valgustavad lugude tagapõhja ning lase-vad lugejal heita pilgu võlurite maailma.

Ootus. Chadwicki perekonna-kroonika 1. osaMarcia Willetttõlkinud Maia Boltovskysari „Varraku ajaviiteromaan”336 lkkõva köide

Elu Kindluses – vana linnuse varemetele ehitatud lossitaolises kantsis – muutub alatiseks, kui väikesed Fliss, Mutt ja Susanna 1957. aasta suvel sinna pärale jõuavad. Nende vanemad ja vanem vend on Keenias tapetud ja lapsed saadetakse Inglismaale, vanaema Freddy juurde. „Ootus” on Chadwicki perekonnakrooni-ka esimene raamat, mis jutustab liiguta-va ja köitva loo Kindluses elavast Cha-dwickide perest.

Jookse, JänkuJohn Updiketõlkinud Kristjan Kannikesari „20. sajandi klassika”296 lkkõva köide

Keskkoolis oli Harry Angstrom, hüüdni-mega Jänku, korvpalliäss. Nüüdseks on temast saanud köögiriistade müüja, tal on laps ja lapseootel tipsutav naine ning möödunud ajad ei anna talle rahu. Hetke ajel jookseb Jänku kodust minema. Harg-nema hakkab olevikus jutustatud sünd-musteahel, kus on oluline roll juhusel. Ühe olulisema Ameerika kirjaniku John Updike’i „Jookse, Jänku” on esimene raamat tetraloogias, mis kirjeldab Jänku ja Ameerika Ühendriikide elu läbi 20. sa-jandi teise poole.

id hk ii b

Varrak 5www.varrak.ee

9 (44) 20. oktoober 2009

ilmunudEesti taimede kukeaabitsToomas Kukk415 lkkõva köidetäiendatud trükk

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab met-sa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja pra-hitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb üle 1250 taime, mis ongi suu-rem osa Eestist leitud metsikult loodu-ses kasvavatest taimeliikidest. Uuest, täiendatud väljaandest leiab peaaegu kõik Eestis kaitse all olevad taimelii-gid, mis loodetavasti aitab neid loo-duses ära tunda ja vältida teadmatu-sest harulduste kahjustamist.

Suur kartuliraamatMaire Suitsu272 lkkõva köide

Suur kartuliraamat koondab kaante vahele eestlase tei-seks leivaks nimetatud kartuli kasu-tusvõimalusi kogu maailmast. Maau-bin tuleb lauale niihästi kooritult kui ka mundris, nii külmalt kui kuumalt. Kartulit saab keeta, ahjus küpsetada, hautada, õlis keeta ehk frittida, grilli-da ja pannil praadida. Järele proovi-mist ootavad kartulisalatid ja suupis-ted, pudrud, kakukesed, pannkoogid-vahvlid, supid ja vormiroad, koorega küpsekartulid ja kartulikoorikud, frii-kartulid, kartulisaiad ja -koogid. Lisaks veel arvukalt retsepte värske kartuli hiilgeajaks ning mitmeid-setmeid külmi ja kuumi lisandeid keedu- ja küpsekartulitele.

Teeme korda vanaema mööbliSari Sirkkiä-Jarva, Ilpo Kuparinen, Anneli Hiltunen ja Ville Lampi tõlkinud Orvi Käsper ja Maia Kivik192 lkkõva köide

See raamat on sündinud armastusest vana mööbli vastu. Autorid pole otsi-nud tippdisainerite töid ega ajanud taga aastasadade hõngu, vaid tava-list, lihtsa joonega mööblit, mida võib leida vanavanematekodu pööningult, vanakraamiturgudelt või taaskasutus-keskustest. Raamatus käsitletakse mööbli korrastamise viise, mis austa-vad traditsioonilisi materjale, töö-meetodeid ja -vahendeid. Raamatu näpunäidete järgi käiakse samm-sammult läbi kõik restaureerimise etapid. Õpetuste abil tehakse korda kümme mööblieset, nende samade juhtnööride järgi saab asjaarmastaja teha juba iseseisvalt korda ka teistsu-guseid mööblitükke.

1000 kudumis-motiiviLuise Robertstõlkinud Liia Tammes288 lkkõva köide

Kui teil on kauneid värvilisi lõngu ja te otsite huvitavat mustrit, siis on „1000 kudumismotiivi” just see raamat, mi-da vajate. Valida saab tuhande motii-vi vahel – traditsioonilistest Islandi ja Skandinaavia mustritest põnevate piltmotiivideni, kus on peal lilli või ni-metähti, aga ka lapselikke ronge, au-tosid, jänkusid ja teisi loomi.

limiteeriv mõjutegur. Ainult et fotograa-fi list mõjutegurit on palju raskem mär-gata kui madalaimat tünnilauda, mille leiame hetkega. Seepärast tuleb pildis-tamisel jälgida ühteaegu mitmeid või-malikke piiranguid.

Kui nüüd viidata selle raamatu sisu-le allegoorilist Liebigi tünni silmas pi-dades, näeme erineva kõrgusega tünni-laudadel võib-olla järgmisi silte: säri-aeg, ava, objektide teravus, kontrast, sõnum, udune ilm, tuulevaikus, õnn, hiilimisoskus, kannatlikkus, tähelepa-nelikkus jne. Küllap panite tähele, et osa tünnilaudadest on selles loetelus seotud fotokaameraga, teine osa loo-dusoludega ja kolmas osa fotograafi en-da oskustega. Ent oluline on eelkõige see, et kõik need tünnilauad on suure-mal või väiksemal määral ikkagi foto-graafi kontrollida.

Kui me õpime pildistamisel paremi-ni märkama neid kõige olulisemaid kit-saskohti, muutub meie töötulemus üha sisukamaks ning meie tehtud fotod hakkavad üha enam meeldima nii mei-le endile kui ka teistele.

5

olulisi tegureid esineb siingi mitme-kümne ringis, ja põnevaid nippe leidub küllap tuhandeid.

Lill jääb kiduraks ja närtsib peagi, kui ta ei saa pinnasest näiteks piisavalt lämmastikku. Ei aita siis seegi, kui me teda seepeale kastame kümnekordse koguse veega või teeme kolm korda putukatõrjet. Ühe teguri puudujääki ei saa kompenseerida teiste tegurite kül-lusega. Täpselt nii on ka pildistamise-ga. Edu ei taga mitte üksiku mõjutegu-ri ülipüüdlik optimeerimine, vaid kes-kendumine piiravatele teguritele. Kal-list peegelkaamerast pole palju kasu, kui käes hoitud aparaat pildi uduseks väriseb või me ei taipa õigel ajal päästi-kule vajutada.

Kõikide kaunite lillede kasvu ise-loomustava loodusseaduse avastas poolteist sajandit tagasi saksa teadlane Justus von Liebig, kes eksperimentee-ris taimede valikulise väetamisega. Ta sõnastas oma avastuse miinimumisea-dusena, mis ütleb, et taime kasvu piirab eelkõige see toitaine, mille hulk kesk-konnas on taime vajadusega võrreldes väikseim.

Liebig illustreeris oma miinimumi-seadust tünni abil, mis koosnes erineva kõrguseni ulatuvatest laudadest ja tule-tas sellest järgmise piltliku reegli:

Veetase tünnis pole kunagi kõrgem, kui on selle tünni kõige madalam laud!

Mis võiks olla sellel seadusel fotograafi aga pistmist? Nii nagu Liebigi tünnis piirab veetaset üks¬ainus kõige madalam laud, piirab ka meie foto õnnestumist mingi kindel

Urmas Tartes ja Arne Aderraamatu sissejuhatusest

Selle raamatu läbiv teema on tee-kond loodusfoto lugude ja lum-mani. Kuidas püüda pildi sisse põnevat sõnumit? Kuidas tabada hetki, kus sõnad on üleliigsed?

Fotograafi a aluspõhimõtted on uni-versaalsed – pole vahet, kas keskendu-me lähipildistamisele, kaugpildistami-sele või tavapildistamisele. Ka pildista-mise objekt ei muuda fotograafi lise mõtlemise alustalasid. Seetõttu leiavad siit lugemisainet ka need fotograafi d, kes veel looduse pildistamiseni pole jõudnud.

Fotolugude püüdmine oleks palju lihtsam, kui pildistamine ei sõltuks lu-gematust arvust teguritest, millel kõigil on hea pildi saamisel oma kindel roll. Õnneks aitab meid keeruliste asjade selgitamisel üks lihtne abivahend, mida kutsutakse Liebigi tünniks ja mille me nüüd otsemaid ka kasutusele võtame.

Kauni loodusfoto sündSaamaks aimu, kuidas võiks säärane tünn abistada meid meie mõttetöös, arutame algatuseks, missugune sarna-sus on ühe ilusa loodusfoto sünnil ühe ilusa lille sirgumisega.

Et meie lill kenasti kosuks ja õitsele puhkeks, peab olema täidetud oma mi-tukümmend tingimust,¬ mis on ühe tai-me kasvamiseks üliolulised. Ja peale nende pole muidugi paha teada veel tu-handeid teisigi aiandusnippe. Hea pildi tabamisega on samamoodi. Eluliselt

Loodusfoto lugu ja lumm. Loodusfoto-graafia õpikUrmas Tartes ja Arne Ader168 lkkõva köide

ParadiisTõnu Õnnepalu200 lkkõva köide

www.varrak.ee

j hõl b t

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa lääne-rannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihti-muslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.

Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaega-dest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sel-lest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus. Raamatut ilmesta-vad omaaegsed mustvalged fotod.

Tõnu Õnnepalu: „See ei ole esimene kord, kui ma oma

raamatus kirjutan sellest paigast. Ma olen seda teinud algusest peale. Aga see on esimene kord, kui ma tõesti kir-jutan sellest paigast, mitte niivõrd en-dast selles paigas, kuivõrd sellest pai-gast endas. Need olid mitmes mõttes tähendusrikkad aastad. Kõik muutus. Tänane Eesti on ju hoopis midagi muud kui 1988. aasta Eesti.

Kuid veel nägin ma seal elades – ja seda mõistan ma alles nüüd – ühe hoo-pis muistsema maailma loojangut. Mäe-pealt vanaperenaine Helmi oli sündi-nud 1910. Ta oli veel tsaariaegne inime-ne. Aga see aeg, mida ta kehastas, ja mis oli veel üldse elav neis “suurest maailmast” unustatud, metsa peitunud külakestes, oli midagi veel hoopis vane-mat. See, mille viimaseid pilte ja hääli ma seal veel näha ja kuulda sain, oli too

tõeline vana, sajandite vanune maailm. Need inimesed on nüüd lahkunud. Need paigad on muutunud. Ja kõik see ununeb uskumatult ruttu…

Aga seegi pole peamine. See raa-mat on siiski millestki muust: Paradii-sist, mis saabki olla vaid kaotatud para-diis, ja kuhu tagasi ei saa, aga mis ome-ti on alati olemas meis enestes – ja het-kedes ja paikades ja justkui ikka ootab kannatlikult meid…”

Säriaeg, õnn ja hiilimisoskus Detsembripäike. FOTO RAAMATUST

Varrak

Paradiis meis enestes

10 (45) 10. detsember 2009

KodutoitKaisa Isotalo ja Raija Kuittinentõlkinud Maia Kivik640 lkkõva köide

Soome kõige populaarsema kokaraama-tu järgi on valmistatud head ja tervislikku toitu juba üle saja aasta. Iga paari aasta järel ilmub sellest kordustrükk. Raamatus on meeldivalt ühendatud traditsioonid ja tänapäev, põhjamaade ja rahvusvaheline toidukultuur. Käesolev uuendatud trükk sisaldab „Kodutoidu” truude kasutajate ammuseid lemmikuid, aastatega tutta-vaks saanud usaldusväärseid toiduret-septe ja küpsetamisnõuandeid. Algaja toiduvalmistaja saab peale selgete ja ük-sikasjaliste retseptide olulisi põhiteadmi-si toiduainetest, argi- ja pidupäevarooga-de kavandamisest, erimenüüdest, küpse-tamisest ja hoidistamisest.

Kodune kokaraamatSilvi Kohu256 lkkõva köide

Silvi Kohu uues koka-raamatus on üle viiesaja retsepti lihtsate ja koduste söökide valmistamiseks. Siin on hommiku- ja lõunasööke, pidulikke praade, magustoite ning hõrke küpseti-si. Säästlik ja tervislikust konservandiva-bast toidust hooliv perenaine leiab siit nõu, kuidas koduaia marjad, puuvili ja köögivili maitsvaks talvevaruks muuta. Hoidistele on pühendatud terve peatükk hulga retseptidega mahlade, kompotti-de, keediste ja marmelaadide tegemi-seks, aedvilja hapendamiseks ja mari-neerimiseks, seenehoidiste ja põneva-maitseliste kastmete, vürtsiäädikate ja maitseõlide valmistamiseks.

Rallimaailma kuulsused. Sõitjad, autod, võistlused, faktidRein Luik104 lkkõva köide

See rikkalikult ja mitmete ainulaadsete fotodega illustreeritud raamat sisaldab lugusid ja fakte läbi aegade parimatest sõitjatest, autodest, rallidest, võistlus-test, sündmustest ja skandaalidest. Teos kujutab endast järge kaks aastat ta-gasi sama autori sulest ilmunud ja väga populaarseks osutunud raamatule „Vor-mel-1 kuulsused”.

1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägemaRichard Cavendishtõlkinud Heino Pedusaar960 lkkõva köide

Enam kui 800 vapustava fotoga illustree-ritud raamat kutsub teid põnevale tee-konnale, et teha tutvust kõige tähelepa-nuväärsemate paikadega kogu maail-mas. Lugejale tutvustatakse selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi na-gu Suur Hiina müür, Egiptuse püramii-did, aga ka 20. sajandi olulisimaid sünd-musi tähistavaid memoriaale; ühtlasi tutvustatakse maailma kuulsamaid reli-gioosseid objekte nagu Nutumüür Jeruu-salemmas või Orvieto katedraal Itaalias. Esindatud on ka valitsejate residentsid alates Versailles’st kuni Valge Majani ning suurimad lahingutandrid alates Gettysburgist kuni Somme’ini.

k k

Valgus6www.kirjastusvalgus.ee

See on raamat Eesti Vabadussõjast (1918—1920) ja selles saavutatud võidu jäädvustamisest, mis päädis 2009. aastal võidupühaks püstitatud võidusamba avamisega Harjumäel.

Mõttetu olnuks kirja panna üksnes selle samba ehitamise lugu (seda tasub kindlasti teha, kuid ajaliselt distantsilt, aastate pärast). Alustada tuli Vabadus-sõjast, sest võiduta selles sõjas poleks vaba Eestit ega oleks eestlased kultuur-rahvana ilmselt jõudnud ka 21. sajan-disse. Ja muidugi poleks siis püsti pan-dud ka nii palju poleemikat tekitanud võidusammast.

Vabadussõjast ja Vabaduse rististRaamatus on nappidele lehekülgedele koondatud Vabadussõja põhjalik üle-vaade ja vaadeldud seda sõda samal ajal mujal maailmas toimunud sündmuste foonil. Ei jätnud ju Esimene maailmasõ-da Eestit puudutamata: Tsaari-Vene-maa haardes olnud Eesti pinnal olid arvukad Vene väed. Samas sõdis um-bes 100 000 Maarjamaa meest kodust sadade kilomeetrite kaugusel Vene keisrikulli huvide eest.

Et Vabadussõja tähtsust mõista, peab sellest sõjast rohkem teadma. Eri-ti vajab lisateavet Nõukogude ajal koo-lis käinute noorem põlvkond ja veelgi nooremad, kellel n-ö mälestuste mäles-tuste tasemel pole selle sõjaga sidet. Paljud meist ei tea midagi karmis talve-pakases peetud ränkadest lahingutest ülekaaluka vastasega mõne külakese või raudteejaama pärast, kus ka paarsa-da Eesti võitlejat tegid ajalugu.

Ei ole mõistetud tähtsaks pidada, et eestlaste kõrval võitlesid kohalikud rootslased, baltisakslased, venelased, lätlased, juudid ja ingerlased ning Soo-me, Rootsi, Taani jt riikide vabatahtli-kud. Et Eesti liitlaseks olid Vene valge-te väed ning et abikäe ulatasid nii britid kui ameeriklased. Kui paljud meist mõtlevad jaanilaupäeval, et see on ka võidupüha – 1919. aasta 23. juunil Läti-maal Võnnu lahingus Saksa rauddiviisi ja baltisaksa Landeswehr'i üle saavuta-tud võidu aastapäev.

Selles raamatus tutvustatakse ka Vabaduse Risti – väärikaimaks peetavat Eesti sõjalist teenetemärki, mida anti välja aastail 1919—1925. Juba iseseis-vuse algul kerkinud monumentidel ja mälestustahvlitel kujutati Vabadussõja-

ga üheselt seonduva sümbolina just Va-baduse Risti. Kalmistutelegi püstitati Vabadussõjas langenutele hauatähi-seid, millesse raiuti Vabaduse Risti ku-jutis.

Vabadussõja võidu auks ja langenu-te mälestuseks püüti üle-eestilist mä-

lestusmärki püsti panna juba kohe pä-rast sõja lõppu ja mitmel korral aastaid hiljemgi, kuid ikka tulutult. Kord taker-dus asi kunstiliste maitseerinevuste, kord poliitiliste erimeelsuste või majan-duslike takistuste taha. Kuni 2005. aas-tani Vabadussõja võidu jäädvustami-

seks tehtud katseid ja selleks korralda-tud arhitektuurikonkursse ning esile kerkinud töid tutvustab raamatus oma-ette peatükk.

Jutustus Vabadussõja võidusamba sünnistMahukaim ja pildirikkaim on jutustus Vabadussõja võidusamba sünnist. Sel-lest kuidas läbi 2007. aasta konkursi, läbi kriitikatule, lõputute vaidluste ja tõestamiste ning aina paremat lahen-dust otsides sai lõpuks mõte teoks. Pea-le konkursi läbiviijate, samba autorite, projekteerijate, ehitajate ja igapäevaselt kaasaelejate-kaasamõtlejate on samba valmimise loos suur osa ka nendel roh-kem kui 12 000 inimesel, ettevõttel ja organisatsioonil, kes Vabadussõja või-du jäädvustamist annetuse näol toeta-sid.

Küllap oli annetajate, aga ka tuhan-dete 22. juuni hilisõhtul Vabaduse välja-kule kogunenud või kodus teleri vahen-dusel võidusamba avamist jälginud ini-meste jaoks see pidulik sündmus 2009. aasta meeldejäävaim elamus. Loodeta-vasti jääb see öö teiste hingekosutus-hetkede – Rahvarinde ettevõtmiste, Hirvepargi kogunemiste, laulu- ja tant-supidude, öölaulupidude, Balti ketis seismise jt – seas kauaks meelde.

Kuigi Harjumäel kõrguv võidusam-mas ei pruugi kõigile meeldida, on sel ometi jutustada tulevatele põlvedele oma lugu. Ehk mõistame selle raamatu abil paremini, miks see sammas seal just sellisena seisab.

„Mõtle siis täna ja homme hetkeks sellele, mida vabadus sinule tähendab. Ja ütle mõttes tänusõnad nendele, kes selle vabaduse sulle tõid.” Need olid võidusamba avamisel meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne lõ-pusõnad.

Uus prantsuse keele õpik algajaleTriinu Tamm, Leena Tomasberg

Eesti tüdruk Katariina sõidab poo-leks aastaks Erasmuse stipen-diumiga Pariisi õppima. Ta sõl-mib seal suhteid teiste üliõpilastega, nii prantslaste kui ka välismaalastega, kor-raldab oma elu suures Pariisi linnas. Just sellise loo kaudu soovib uus prant-suse keele õpik „Quartier Latin” õpeta-da selgeks prantsuse keele algtõed. Sealt ka õpiku nimi: Ladina kvartal Pa-riisis on sajandeid olnud üliõpilaselu keskus.

Küllap võiks iga õpetaja oma elus kirjutada (vähemalt) ühe õpiku. Igal õpetajal tekib töö käigus arusaam, kui-das peaks õpetama, et head tulemust saavutada, ilmselt koguneb tal hulk li-samaterjale, mida ta just oma õpilastele mõeldes on välja töötanud. Nii tundus

Avamisest saati on Vabadussõja võidusammas olnud väga külastatav koht Tallinnas. FOTO ARNO MIKKOR

Võidusamba sünd

Vabadussõjast võidusambaniJaak Pihlak, Alo Lõhmus, Lauri Vahtre, Rainer Sternfeld, Andri Laidre200 lkkõva köide, 238 illustratsiooni

Jahimehe köökPeeter Kard212 lkpehme köide

Ilmunud on kolmas trükk kokaraama-tust, milles on ret-septid toitude val-mistamiseks metsloomade ja -lindu-de lihast. Lisaks harjumuspärastele leiab sellest raamatust hulganisti meisterliku kala- ja liharoogade val-mistaja ning oma ala asjatundja Pee-ter Kardi retsepte erinevatest rah-vusköökidest. Tutvustatakse mõnin-gaid ammu unustatud retsepte meie vanaemadelt ja heidetakse ka pilk ku-nagiste ülikute kööki. Raamatus kä-sitletakse erinevate ulukloomade ja -lindude liha ettevalmistamist – mari-neerimist ja pikkimist – ning mitme-suguseid töötlemise viise. Lisaks iga-le ulukiliigile sobivaid marinaade, kastmeid, lisandeid ja täidiseid.

Täielik fotograafia-kursus.Harrastajast asjatundjaks John Garrett, Graeme Harristõlkinud Urmas Alas192 lkpehme köide

Sellest raamatust leiate rohkesti asja-likke nõuandeid heade fotode tege-miseks, aga ka ülevaate digitaalse pilditöötluse viimastest nippidest. Õpetatav on jõukohane kõigile, sõltu-mata oskustest ja kogemustest. Aru-saadavad, näidisfotodega illustreeri-tud harjutused inspireerivad kindla-ma käega kasutama endagi foto-aparaati, olgu selleks tipptasemel peegelkaamera või mobiiltelefon.

ilmunud

ka meile pärast enam kui kümne aasta pikkust prantsuse keele õpetamise ko-gemust, et aeg on küps kirjutada oma õpik.

„Quartier Latin’i” peamine siht-grupp on üliõpilased ja gümnaasiumi-õpilased ehk tulevased üliõpilased – õp-pijad, keda me oma isikliku kogemuse põhjal kõige paremini tunneme.

Õpikus on neli suuremat temaatilist alajaotust, mis jagunevad omakorda viieks õppetunniks. Neile järgneb üks kordav ja kokkuvõttev, veidi suuremat iseseisvat tööd nõudev tund, mis val-gustab mõnd Pariisi või Prantsusmaa tahku. Euroopa keeleõppe raamdoku-mendi järgi katab „Quartier Latin” A 1. ja osaliselt ka A 2. taseme.

Viimasel ajal räägitakse keeleõppes palju iseseisvast õppijast, kes teadlikult mõtestab oma õppeprotsessi, ja nii püüab ka „Quartier Latin” ärgitada õpi-last kaasa mõtlema ja tähelepanelik ole-

ma: näiteks peab õppija sageli näidete põhjal ise sõnastama grammatikareeg-lid. Samas on õpiku lõpus põhjalikum grammatika ülevaade koos eestikeelse-te seletustega.

Kommunikatiivsele meetodile oma-selt oleme lähtunud igapäevastes suht-lusolukordades tarvilikest keelendi-test, millega tutvutakse elulistes dialoo-gides. Oleme püüdnud sellega liita süs-teemse lähenemise, et luua niiviisi kin-del vundament edasiseks keeleõppeks. Meie eesmärgiks ei olnud kiirelt või-malikult paljudest teemadest üle libise-da, arvestasime pigem õppijaga, kelle keelehuvi jääb püsima ka pärast algkur-sust.

Prantsuse keele hääldus tekitab eesti õppijas alguses sageli hämmel-dust: reast tähtedest jääb teinekord jä-rele vaid mõni häälik. Seetõttu on õpi-kus läbiv häälduskursus (koos CD ning ülevaatliku osaga õpiku lõpus) ja hulk

harjutusi häälduse lihvimiseks. Ka kuu-lamismaterjali on küllaltki palju – ole-me arvestanud olukorraga, et eesti õp-pija ei kuule oma igapäevaelus prantsu-se keelt tõenäoliselt mitte eriti sageli. Komplekti kuulub ka töövihik, milles leiduvad kirjutamist nõudvad kuulamis-ülesanded ja õpitu kinnistamiseks vaja-likud iseseisva töö harjutused.

Õpiku valmimisele on kaasa aida-nud ka Prantsuse Kultuurikeskus Tal-linnas.

10 (45) 10. detsember 2009

Quartier latinTriinu Tamm ja Leena Tomasberg220 lkpehme köideilmub jaanuaris

Mis teeb budistist budistiDzongsar Jamyang Khyentsetõlkinud Kai Vassiljev128 lkpehme köide

Ei pea olema sündinud budistlikul maal või budistlikus peres, ei pruugi kanda mungarüüd ega ajada pead paljaks; võid süüa liha ning pidada oma ebajumalaks Eminemi ja Paris Hiltonit. Kõik see ei tähenda veel, et sa ei võiks olla budist. Selles värsken-davas ja mõtlemapanevas raamatus heidab tiibeti budistlik õpetaja Dzongsar Jamyang Khyentse väljakut-se kogu budistlikule maailmale, pal-jastab üldlevinud eksiarvamused ja stereotüübid. Ebatavalise sõnajõu ja originaalsusega toob ta esile budismi olemuse neljas lihtsas punktis. Khyentse sõnutsi võib tõeliseks bu-distiks pidada ennast ainult see, kes vastab neile küsimustele kõhklemata „jaa”. Väljakutsuva stiiliga õpetaja, tuntud fi lmimehe, kunstniku ja kirja-nikuna on Khyentse tänapäeval õpe-tavatest tiibeti budistlikest laamadest üks loomingulisemaid ja uuendus-meelsemaid. Raamatus „Mis teeb bu-distist budisti” julgustab ta meid uurima oma sügavaimaid arusaamu ja uskumusi ning õhutab tutvuma lä-hemalt tõelise algupärase budismiga.

ilmumas

ja korraldajana Petrogradis toimunud eestlaste suurmanifestatsioonis, võitlus Galiitsia rindel ning taandumine sealt, lühiajaline viibimine punases Petrogra-dis vahetult peale Oktoobrirevolutsiooni ning tagasitulek kodumaale.

Autor on Eesti 20. sajandi ajaloos tun-tud õigusteadlase, demokraadi ja 1944. aasta Otto Tiefi valitsuse ministrina. Sa-ma aasta 10. oktoobril ta arreteeriti ja mõisteti keheksaks aastaks vangilaagris-se, lisaks kaheksaks aastaks asumisele. Vangistuses tutvus ta tuntud dissidendi Aleksandr Solženitsõniga.

Käesoleva mälestusteraamatu käsikiri valmis Arnold Susil Hakassia vabariigi pealinnas Abakanis asumisel olles aasta-tel 1957–1960. Olles pealtnägijana nen-de sündmuste keskel, kirjutab ta kõigest just nii, et anda enda arvates piisavalt üksikasjalik pilt ja hinnang Venemaal neil keerulistel aegadel toimunust.

Sõdur Preisimaalt Kaitselahingud Ida-Preisimaal 1945. a ning sõjavangielu Eestis ja VenemaalRudi Mallas136 lkkõva köide

Ida-Preisimaalt pärit noore sõduri mäles-tused kaitselahingutest 1945. aasta al-guses Ida-Preisimaal, tsiviilelanike põge-nemisest, vangilangemisest Punaarmee-le ning elust sõjavangina okupeeritud Eestis ja Siberis kuni tagasipöördumise-ni kodumaale.

Autorist, Ida-Preisimaa taluniku pojast, sai Teise maailmasõja lõpus, aastal 1945 otsene osaleja suures sõjas. Ta oli sel ajal kõigest 17-aastane. Noore poisina pidi ta saatuse tahtel osa saama sõjakoledus-test, mis ühtviisi puudutasid nii rindevõit-lejaid kui ka tsiviilisikuid. Punaarmee hir-muteod 1944. aasta sügisel Ida-Preisi kü-las Nemmersdorfi s ja mujal vallandasid hiiglasliku tsiviilelanikest põgenike voolu. Rudil tuli neljatorulise õhutõrjesuurtükiga kaitsta põhiliselt sõjapõgenike teid Vene lihuniklendurite eest, kes madallennul põ-genikekolonne ründasid.

Ka tuli tal osaleda kaitselahingutes Heiligenbeili linna juures, mis oli Pu-naarmeele viimane takistus teel Königs-bergi peale. Väeüksus, kuhu ta kuulus, jäi kotti. Tema vangilangemisel karjusid punaarmeelased oma komandörile: „La-se ta maha!” Rudi õnneks jäeti ta siiski ellu. Edasi tuli tal läbi teha ränkraske vangipõli okupeeritud Eestis ja Vene-maal. Teda vaevasid pidevalt koduigat-sus, nälg ja külm. Eestlastesse suhtub Rudi Mallas suure lugupidamisega ja mäletab veel rohkesti eestikeelseid väl-jendeid.

Uus ajalooraamatuklubi kutsub liitumaKirjastus Grenader kutsub liituma vast-loodud ajalooraamatuklubiga Grenader, mis pakub põnevat lugemist ja kaasa-mõtlemist ning muidugi väärt ja soodsa hinnaga raamatuid. Pakume võimalust leida oma raamaturiiulile väärilist täien-dust raamatute näol, mis käsitlevad nii Eesti kui ka maailma lähemat ajalugu, eelkõige Teise maailmasõja aegset pe-rioodi. Anname välja eesti oma autorite ja ka tõlkeraamatuid. Klubliikmed on oo-datud uute raamatute esitlustele ja auto-rikohtumistele ning muudele üritustele.Loe lähemalt ja liitu internetis aadressil www.grenader.ee

Grenader 7www.grenader.ee

10 (45) 10. detsember 2009

ilmunudKõikumatus usus ja vanku-matus tahtes.Kirjutisi ja sõnavõtte 1989-2008Enn Tarto354 lk kõva köide+ DVD dokumentaalfi lmiga Enn Tartost

Enn Tarto on oma noorusest, 1950. aastatest peale olnud pühendunud Eesti riikliku iseseisvuse taastamise-le. Selle eest heideti ta kolm korda Nõukogude Liidu vangilaagritesse, kus ta viibis kokku 14 aastat, viimati vabanes Vene vanglast 1988. Eesti iseseisvuse taastamise aegu ja juba taastatud Eesti Vabariigis on ta visalt tegutsenud mitmel rindel: Balti Apel-li üks koostajaid, Eesti Kongressi juh-tivtegelane, üks Kaitseliidu taasta-jaid, Riigikogu liige, Paneuroopa Ees-ti ühenduse president ja represseeritute organisatsiooni „Me-mento” üks juhte. Selles paljude fo-todega kogumikus on Enn Tarto oluli-semad kõned ja artiklid ajavahemi-kust 1989-2008.

Tiigrid porisTankikomandöri mälestusedOtto Carius224 lkkõva köide

Loo on kirja pannud 1944. aastal Wehrmacht’i noorim Raudristi tammelehtedega Rüütliristi kavaler, tankikomandör, hiljem ühe „Tiigrite” kompanii ülem, sõja jooksul üle 150 vaenlase tanki hävitanud leit-nant Otto Carius.

Raamatu raskuspunktiks on lahin-gud Neveli, Narva ja Daugavpilsi piir-konnas, enamasti aladel, mis olid tan-kivõitluseks täiesti sobimatud ja kus Teise maailmasõja lõppfaasis kujune-sid välja täiesti uued tegutsemispõhi-mõtted.

„Tiigrid” olid nn üksikvõitlejad ja-laväe toetusel, kuid tankitõrjerelva-de ja piisava suurtükituleta hävis vii-mane harilikult ülekaaluka vastase rünnakus. Tankid olid enamjaolt kõi-ge eesmisel liinil ning tegutsesid ti-hedas koostöös jalaväelastega ja pioneeridega. Seda tähelepanuväär-sem on autori püsiv tankimehehing: uljus ning ettenägelik ja kaval takti-ka aitasid Cariusel uskumatuid tule-musi saavutada.

Cariusel oli sõjas erakordselt õn-ne ellu jääda, kuigi ta võitles aastaid eesliinil ning vaenlase kuulid ja mür-sud möödusid temast napilt. Ka sõ-javangist õnnestus tal kiiresti vaba-neda. Tänaselgi päeval köidab Cari-us lugejat oma vahetu jutustusoskusega.

Vene impeeriumi hukkOtto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päeviltArnold Susi425 lk kõva köide

Raamatu põhiteemad on Arnold Susi õpingud Petrogradi Ajaloo- ja Filoloo-giainstituudis 1915. ja 1916. aastal, seejärel mobiliseerituna Peterhofi lipnike koolis, osalemine 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni sündmustes

järsku koos kohaliku spioonilooga aja-lehtede esikaantele kellegi habetunud Portugali ärimehe pilt. Pilt, mis ütleb meile, et vanad mängud käivad ikka veel edasi – identiteete vahetatakse ja maskeerivaid habemeid jätkuvalt kas-vatatakse-pügatakse.

Seega tuleb ilmselt väita, et Paul Dukesi tänapäevased kolleegid pole kaugeltki visanud püssi põõsasse, ehk loobunud klassikalistest võitlusmeeto-ditest. Mis järjekordselt kinnitab tõde-must, et head raamatud ei vanane ning neid tasub lahtiste silmadega lugeda.

kauna ning seejärel võrrelda seda väi-kese fotoga, mis kannab allkirja „ise”.

Head raamatud ei vananePaul Dukesi tegevus luurajana langeb Eesti riigi sünniaega ning kuigi Suur-britannia Balti Nõukogu patrooni krahv Carlisle` poolses raamatu saatesõnas juhitud tähelepanu seosele Paul Dukesi tegevuse ja 2. veebruaril 1920. aastal allkirjastatud Tartu rahulepingu vahel on vast mõningal määral ülepingutatud, pole samas mingit kahtlust, et Briti luu-rajal oli vaieldamatu roll selles, et ajalu-gu valis oma kulgemiseks sängi, mis viis Eesti riigi tekkimiseni.

Loomulikult pole tänane maailm oma loendamatute tehniliste leiutistega jätnud puutumata ka seda valdkonda, millega tegeles omal ajal Briti salaluure punasel Venemaal. Ja kes siis meist po-leks lugenud imelistest luuresatelliiti-dest, mis kümnete kilomeetrite kõrgu-selt on võimelised fi kseerima sõiduau-tode numbreid ja pealtkuulamisaparaa-tidest, millede kuulmisvõime ulatub betoonmüüride taha. Kuid siis ilmub

David Vseviov

Kuigi luuramine peaks juba ise-enesest olema põnevust, pinget ning peadpööritavaid ootamatu-si pakkuv tegevus, on paljud selle vald-konna saavutustele ja tegelastele pü-hendatud raamatud suhteliselt igavad. Seda peamiselt põhjusel, et nad on kir-jutatud kas asjaarmastajatest kiibitseja-te või vaikimiskeeldudega raamistatud pensionipõlve nautivate endiste profes-sionaalide poolt. Igatahes on nad kam-mitsetud kas teadmatuse või liigsete teadmiste ahelatega.

Kaasahaarav mälestusteraamatSir Paul Dukesi kirjutatu on vaba sule-lend. Pigem kaasahaarav mälestuste-raamat. Raamat inimese sulest, kellel on ka tegelikult (erinevalt paljudest vii-masel ajal laviinina ilmuvatest kohali-kest elulookirjeldustest) selja taga elu-periood, millest on midagi oma pererin-gist laiemale publikule jutustada. See-juures jutustada oma nimel ja võrdlemi-si vabalt. Ning see jutustus, mis origi-naalvariandis pandi inglise keeles kirja 1938. aastal, pole kaotanud paljuski ak-tuaalsust (põnevusest rääkimata) sa-muti tänasel, 60 aastat hilisemal ajal. Seda eriti eesti lugeja jaoks.

Paul Dukesi lugu, mis on pühenda-tud 1909. aastast kuni 1923. aastani Bri-ti salateenistust SIS juhtinud George Mansfi eld Cumming-Smithile, kelle pä-risnime, nimetades teda lihtsalt Peali-kuks, ei teinud autor tõelise luurajana teatavaks isegi 15 aastat pärast oma üle-muse surma, viib meid 1917.–1920. aas-tate Venemaale. Ehk aega, mis hõlmab pöördelisi sündmusi nii Venemaal kui ka maailmas tervikuna. Ning luurajana polnud Paul Dukes kaugeltki ainult nende sündmuste pealtvaatajaks, vaid paratamatult ka osavõtjaks, elades ja toimetades Nõukogude Venemaal seitsme erineva identiteedi all.

Nii ei jäänud ta paljuski alla „suur-test” revolutsioonieelsetest revolutsio-nääridest, kes saavutasid erilise mas-keerimisvilumuse võltshabemete, -vuntside ja aknaklaasidega prillide kandmisel. Selles veendumiseks tasub vaid avada Paul Dukesi raamat 123. le-heküljel, kus autor on jäädvustatud Jos-sif Afi renkona, Sergei Ilicina, Alek-sandr Markovitšina ja Aleksandr Ban-

ST 25 luguBriti salaluure teenistuses punasel VenemaalPaul Dukes336 lkkõva köide

Katastroofi anatoomia22. juuni 1941Mark Solonintõlkinud Andres Undrul350 lkkõva köide

Jaan Martinsonwww.ohtuleht.ee/raamatublogi

Järjekordne raamat, mis lõhub Tei-se maailmasõja müüte ehk siis üri-tab selgitada, mis tegelikult toimus 22. juunil ning paaril järgneval päeval, kui Saksamaa Nõukogude Liidule kal-lale tungis.

Või kas saab öelda järjekordne raa-mat? Palju meil neid müüte murdvaid teoseid siis nii väga kirjutatud, saati maakeelde tõlgitud on? Õigupoolest vaid Viktor Suvorovi kümmekond põh-jalikku raamatut ja kõik. Muud justkui ei meenugi.

Jah, Teise maailmasõja ajalugu pee-geldavaid raamatuid ikka ilmub, ena-masti kõrvaliste ehk mitte venelaste või sakslaste sulest, kuid kahjuks on neis kõikides kirjas kindlad dogmad – rahu-armastav N. Liit kaitses end vallutajate eest, Stalin oli löönud targad väejuhid mättasse, sestap ka esmane allajäämine

Saksamaa võimsale tanki- ja lennuväele jne.

Müüdid on visad murduma. Sel su-vel tõdeti esmakordselt Eesti televi-siooni ühes saates, et äkki oli Saksa-maal vaja N. Liitu esimesena rünnata, et jõuda ette ja päästa Euroopa? Sest te-gelikult pidas maailmavallutuse plaane eelkõige N. Liit ning koondas juba vä-gesid otsustavaks rünnakuks piiri äär-de. Võttis aega, enne kui siinmail julges keegi hakata kahtlema seni meile paku-tud ajaloo tõepärasuses. Aga Suvorov on selles kahelnud juba ju kaks küm-nendit.

Kui „Katastroofi anatoomiat” luge-da eelteadmisteta, peab tõsiselt kes-kenduma, et aru saada vägede liikumi-sest ja sündmustest ning nende tagajär-gedest. Kes varem analoogset kirjan-dust uurinud, sel on kergem.

Kindlasti ei või väita, et antud raa-mat avab meile tõe (samas ei saa ka väi-ta, et raamat tõde ei ava). Ent faktid pa-nevad mõtlema, et Teise maailmasõja,

õigemini Suure Isamaasõja, senine aja-lugu on totaalses väändes. Kindlasti tunduvad selle raamatu väited tõepära-semad kui venelaste seni kirjutet ajalu-gu. Ja kui liita juurde Suvorovi raamatu-te teesid, saab asi veelgi kindlam.

Vahelepõikeks: Solonin lükkab mõ-ned Suvorovi väited ümber, toimuks justkui vaidlus, et leida tõde. Aga ühes-koos pilbastatakse senine ajalugu täieli-kult.

Igavikuline luureraamat

Sir Paul Dukes elas Nõukogude Venemaal seitsme eri identiteedi all. FOTO RAAMATUST

Nii algas Suur Isamaasõda

uudis

TEA & Ilo8www.tea.ee

Mitu uut eesti lastekirjanike raamatut on TEA ja ILO Kirjastuses 2008. ja 2009. aasta jooksul kokku ilmunud?

a) 68b) 75c) 83

Valige õige vastusevariant ja saatke see TEA Kirjastusse meiliga raamat@tea.ee või postiga: Liivalaia 28, Tallinn 10118. Õigesti vastanute vahel loosime välja 10 Eesti muinasjuttude 2010. aasta ka-lendrit. Õige vastus novembrikuu küsi-musele: „Lapse terviseentsüklopeedia”, „Pere terviseentsüklopeedia” ja „Eakate terviseentsüklopeedia” tõlkimise juures on konsultantideks olnud 51 eesti arsti.

TEA ja ILO raamatute 2009. aasta TOP 10 1. TEA entsüklopeedia2. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia. I-III köide3. Eesti muinasjuttude kuldraamat4. Eakate terviseentsüklopeedia5. Eesti lasteluule kuldraamat6. Suur käsitööraamat lastele7. TEA taskuentsüklopeedia8. Maailma müüdid9. Inglise-eesti sõnaraamat10. Laste suur kokaraamat

Olev Soans. Eesti kultuuri-loolised kaardidkoostanud Jaan Tamm120 lkkõva köide

Graafi k ja pedagoog Olev Soans (29.05.1925–28.04.1995) alustas kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai ta tuntuks eelkõige oma infograafi liste kul-tuurilooliste kaartide kaudu.

Esinduslikus trükises kirjeldatakse te-ma sügavtrükitehnikas kaarte kuue eri-neva teema all: arhitektuur, loodus, kul-tuurilugu, regioonid-linnad-institutsioo-nid-sündmused, rajoonid-maakonnad ja saared.

Raamat annab ülevaate Olev Soansi meeskonnatööna valminud mahuka kaardikogu 39 kaardist. Kaardi legendi toetab kirjeldus ja 3–4 vinjetti igast kaar-dist ning ingliskeelne kokkuvõte.

Tao loodSolala Towler192 lkkõva köide

Väga pidulik kangasse köidetud kinkeraamat iidsete tarkuseterade ja mõistujuttudega.

Taolaste tarkus on vastu pidanud tä-nase päevani kogu maailmas, aidates loodust mõista ja hoida. Need metafoor-sed lood, olgu siis muigamapanevad või tõsised, tunduvad täna sama olulised ja õpetlikud kui muistsete hiina keisrite ajal. Omaette väärtuseks on jutte ilmes-tavad mustvalged fotod Hiina mägedest, koskedest ja kuristikest oma ala tõeliselt meistrilt, rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafi lt John Cleare’ilt. „Tao lood” on raamat, mis sobib kingitu-seks nii õpilasele-elluastujale kui ka õpetajale. Neis lugudes sisalduv elutar-kus pakub tuge ka nüüdsel rahutul ajal.

Top 10

Rein Lauksi karikatuurilaadsed illust-ratsioonid eestlaste iseloomust, usku-mustest, harjumustest. Minu õpikutes on eestlaste ja Eesti tutvustamisele pööratud vast sama palju tähelepanu kui eesti keele õpetamiselegi. Päris erandlik on aga see, et õppija saab oma värskeid teadmisi nii eestlaste kultuu-rierinevuste kui ka Eesti ajaloo ja kul-tuuri osas testida – iga peatüki kohta on lisaks keeletestidele antud ka ajaloo ja kultuurierinevuste testid.

Õpikud teeb eriliseks veel seegi, et nende kujundus (kujundajaks Krista Saare) kannab selgelt rahvuslikku ise-loomu ja igas peatükis on oma rahvus-lik ornament. Rohke fotomaterjal (üle tuhande foto) annab mitmekülgse pildi Eestimaast, selle kultuurist ja loodu-sest ning ka inimestest. Esmasel tutvu-

jal. Seni on vastuvõtt olnud küll fantasti-line. Helsingis Mardilaada ajal soome-keelse raamatu esmaesitluse järel müü-sime kõik kaasavõetud raamatud ära ning saatsime kulleriga suure tellimuse Soome veel järele. Ingliskeelse õpiku tellimusi on kümnetest maadest ja vas-tukajad on seni olnud positiivsed. Vene-keelse õpiku esitlused ongi alles ees: need on planeeritud mitmes kohas Ida-Virumaal, s.h Narvas, kuid kindlasti ka Moskvas ja Peterburis.

Mida peate oma eesti keele õpikute juures enda kõige suuremaks saavutu-seks ja nende õpikute senise edu põh-juseks?

Minu eesmärgiks oli luua täielikule ehk nullist algajale selline õpik, millega ta oma emakeeles ilma kõrvalise abita lihtsalt ja mõnusalt saaks meie keele, maa ja rahvaga esmast tutvust teha. Ma olin lubanud oma paljudele õppijatele maailma eri paigus (Venezuelas, Sri Lankal, Indias, Venemaal, Soomes, Egiptuses), et need õpikud tulevad hu-vitavad. Huvitavaid algajate õpikuid ise-õppijatele on erakordselt keeruline te-ha. Lootsin tänapäevase siduda tradit-sioonilise ja rahvuslikuga. Usun, et saa-vutasin selle.

Kas TEAte?

misel eesti keelega leiab õppija (eriti kui ta on kaugelt pärit) siit igakülgset tuge nii mahuka pildimaterjali kui ka oma emakeelsete kommentaaride näol. Lisaks aitab õppijat ka audiomaterjal, mis haarab praktiliselt kogu õppema-terjali koos sõnastikuga: õpikuga koos on 4 mahukat CD-d ja osa materjalist ka internetis.

Kuigi uued õpikud on alles trükisoojad, olete neid jõudnud esitlemas käia New Yorgis ja Helsingis, kus kuuldavasti juba ka müügiedu olnud. Kas kavatsete neid esitleda ka Moskvas?

Olen oma õpikuid esitlenud tõesti juba mitmel pool ka väljaspool Eestit – Ameerika-Eesti Kaubanduskoja kaudu New Yorgis, Tuglase Seltsi kaudu Soo-mes, kuid ka Saksamaal, Rootsis ja mu-

Vello Mässautor

Valgustatud laternaga Keri tu-letorn raamatu esikaanel on üks Soome lahe vanimaid ja paljunäinumaid.

Aastasadu on see vägev ehitis inimeste, laevade ja merega silmsi-det pidanud. Tormistel sügisöödel on tuhanded ja tuhanded murelikud laevnikud silmapiiri uurinud. Sajan-deid tagasi loodeti silmata seal lõõ-mavat lõkketule kuma, hilisematel aegadel gaasi- või elektrilaterna ere-dat valguskiirt.

Tuletorn on kiretult jälginud kõike siinsetel vetel toimunut: kuul-

Laevad, mehed ja meri

Vana tuletorni jutud. Laevad, mehed ja meriVello Mäss136 lkkõva köide

Saame tuttavaks!10 (45) 10. detsember 2009

Küsitlenud Martin Miller

Kümmekond aastat ei ole täiskasva-nuile ilmunud ühtegi eesti keele algajate õpikut ja nüüd korraga tulite välja kolme täismahus uue õppekomplektiga – ingliskeelsega, venekeelsega ja soomekeelsega. Silva Tomingas, millest tuli idee eesti keele õpikud samaaegselt eri keeltes välja anda?

Uue, algajaile mõeldud eesti kee-le õpiku järele ongi praegu paljudes keeltes suur vajadus, sest eestlaste-ga suhtleb iga päevaga aina suurem hulk teistest rahvustest inimesi, kes tahavad eesti keelt omandada ning Eestit ja eestlasi tundma õppida. Eri-ti suur nõudmine on olnud iseõppijai-le sobivate õpikute järele, ja seda mi-nu uued õpikud ju ongi.

Kolme õppekomplektiga tulin korraga välja aga sellepärast, et nel-jas, saksakeelne, pole veel valmis. See ilmub uue aasta algupoolel, ja teistes keeltes pole ma veel tööd alustanudki, kuigi õppijate surve on suur ka araabia-, hispaania-, rootsi- ja ukrainakeelsete eesti keele õpiku-te väljaandmiseks. Paljudes maades (s.h araabia maades) tunnevad eesti keele õppimise ja Eesti kultuuri vas-tu huvi ka turismialal tegelevad ini-mesed, keda õpetades olen oma õp-pematerjale testinud ja arendanud.

„Saame tuttavaks!” on teie äsja ilmunud eesti keele õpikute nimi, milles olekski nagu üleskutse nii eesti keele, eestlaste kui ka Eestiga tutvumiseks. Te olete esitlustel rõhutanud, et tegemist on uudsete ja ebatraditsiooniliste õpikutega. Mis need õpikud eriliseks teeb?

Tegemist on tõepoolest üsna eri-laadse ja originaalse lahendusega: eesti keele õppimise käigus saab lu-geja oma emakeeles tutvuda ka Ees-ti ajaloo ja kultuuriga, ja mis veelgi huvitavam, õppida tundma eestlasi ka läbi kultuuridevaheliste erine-vuste prisma. Eri rahvustele eesti keelt õpetades olen alati püüdnud eestlasi nende silmade läbi näha. Me ise ei mõista tavaliselt, kui erine-vad me teiste meelest tegelikult ole-me – kelle jaoks ebaviisakalt otseko-hesed, kelle jaoks individualistlikud ja tõrksad, kelle jaoks liiga familiaar-sed või hoopis liiga ametlikud.

Eestlaste eripära olen välja too-nud läbi huumori, mida vürtsitavad

ilmunud

Uute õppekomplektide autor Silva Tomingas esitles soomlastele loodud õpikut Helsingis. FOTO TOOMAS DETTERNBORN

Saame tuttavaks! Эстонский язык для начинающихSilva Tomingas344 lkpehme köide

Saame tuttavaks! Estonian for beginnersSilva Tomingas336 lkpehme köide

nud suurtükikanonaadide ähvardavat kõminat, näinud merehädas olevaid laevu, vaadanud mõtlikult järele oma elu esimesele merereisile minevaile noormeestele, kogenud kohutavaid tal-vetorme ja nautinud hingematvalt kau-neid päikeseloojanguid.

Paraku ei oska tuletornid inimkee-les rääkida. Nad eelistavad vaikida. Se-da, mida need kõikide maailmamerede rannikuil asuvad monumentaalsed ehi-tised näinud on, suudavad ümber jutus-tada vaid ise mereleiba söönud inime-sed, tuletornide usaldusisikud, kui nad seda soovivad. Mõned soovivad.

Kutsumusest on sündinud seegi ümberjutustus, mõned üllatavad, puhu-ti hingeminevad killukesed ajaloost ja inimsaatustest, sest oleme võõrdumas

oma merenduslikust minevikust ja keskkonnast, kust paljud meist kas ot-seselt või kaudselt pärinevad.

Kingitusena mõeldud raamatu ala-pealkiri „Laevad, mehed ja meri” vii-tab teemade laiale valikule. Meie me-reajaloost avatakse erinevate lugude kaudu mitmeid huvitavaid ja valdavalt südamlikke lehekülgi, neid illustree-rib suur hulk seniavaldamata fotosid, joonistusi ja meremaalide reprodukt-sioone.

Raamatu autori suu läbi pajatab tu-letorn lugusid merekirjanikest, kunst-nikest-marinistidest, Atlandi ja Lääne-mere kalureist, mehetegusid teinud Naissaare põliste perekondade liik-meist, ühest legendaarsest meremees-te ja laevaehitajate dünastiast ja selle

viimasest liikmest, lumivalge reisilae-va Vilsandi uuest elust meremaalil, up-punud laevade otsimisest ja leidmi-sest, uurimistööst ja muust huvitavast.

Tuntud sententsi navigare necesse est – meresõit on vajalik – parafraseeri-des paneb kirjastus lugejaile südamele: Mereraamat necesse est!

Saame tuttavaks! Viron kielen alkeetSilva Tomingas344 lkpehme köide

TEA & Ilo 9www.tea.ee

Küsitlenud Helle Steinberg

Järjekordne tegus aasta TEA lastekir-janduse osakonnas on lõpule jõudmas. Kuidas iseloomustate seda?

TEA Kirjastuse lastekirjanduse vanemkonsultant Olivia Saar:

Alustan veidi varasemast ajast. Süs-temaatilist lasteraamatute väljaandmist alustasime 2006. aasta lõpus, seega ole-me ühe olulisema kirjandusvaldkonna-ga tegelenud kolm aastat.

Praeguseks on meil ilmunud üle sa-ja lasteraamatu viiekümnelt eesti kirja-nikult, aga ka tõlketeoseid.

Kui esialgu nägid trükivalgust peami-selt proosa ja luule valikkogud, siis hil-jem lisandusid neile ka kordustrükid, te-maatilised kogumikud ja algupärandid.

Käesolev aasta nagu ka eelmised on olnud meie lasteraamatupõllul auto-riterohke ja teemaderikas – meil on il-munud sisukaid ja huvitavaid teoseid kahekümne ühelt autorilt, nende seas on viis üllatav-põnevat algupärandit Ai-mée Beekmanilt, Mercalt, Viiu Här-milt, Helle Laasilt ja Raivo Järvilt.

Millele pöörasite erilist tähelepanu?Sisukusele ja vaheldusrikkusele. Kõigepealt jälgisime, et oleks kir-

janduslikult heatasemelisi ja sisult eri-nevaid proosa- ja luuleraamatuid. Kuna raamatud ilmuvad meil lugeja vanust silmas pidades kahes sarjas – alles lu-gema õppijale „Lapse oma raamatuko-gu” ning algkooli ja põhikooli lastele „TEA lasteraamatute varalaegas”, siis loomulikult pöörame tähelepanu ka las-te vanusele.

Sarjaraamatute kõrval ilmub meil ka teisi teoseid.

Kas võite selle aasta raamatutest midagi eriliselt esile tõsta? Kas oli ka üllatusi?

Pean eriliseks ja ühtlasi üllatavaks seda, et kaks meie nimekat naiskirja-nikku, kes siiani ainult täiskasvanutele olid kirjutanud, jõudsid nüüd ka oma esimese lasteraamatuni.

Nimelt ilmus augustikuus Mercalt, Merle Jäägerilt vaimukas luuleraamat „Mullivesi” ja septembris Viiu Härmilt ar-mas tüdrukuteraamat „Oh sind tüdrukut”

Üllatav oli seegi, et kunstnikult, pal-jude raamatute illustraatorilt Raivo Jär-vilt ilmus esimene lasteraamat, põnev muinasjutt „Helmeri võlupall”, millele

ta on ise nii teksti kirjutanud kui pildid joonistanud.

Ja loomulikult väärib esiletõstmist 111 muinasjutust koosnev „Eesti mui-nasjuttude kuldraamat”, mis on järg eel-misel aastal ilmunud, 333 luuletust sisal-davale „Eesti lasteluule kuldraamatule”.

Kuidas on sujunud koostöö kunstnikega? Kuna kõik meie lasteraamatud on

värvirõõmsalt ja rikkalikult illustreeri-tud, siis on meil meeldivalt tõhus ja tihe koostöö paljude kunstnikega.

Eespool nimetatud menukale „Ees-ti muinasjuttude kuldraamatule” tegid pilte koguni kolmkümmend seitse kunstnikku.

Me oleme püüdnud viia kokku oma loomelaadilt sobivaid kirjanikke ja kunstnikke, sest ainult kirjasõnasse sis-se elades ning raamatu õhustikku tun-netades saab luua suurepäraseid pilte. Ka oleme võimaluse korral arvestanud kirjaniku sooviga teatud kindla kunstni-kuga koostööd teha.

Millega rõõmustate raamatusõpru-jõu-lukingi ootajaid?

Lugeja lauale on juba jõudnud Juta Kaidla sündmusterikas värssmuinasjutt „Laanerahva talvepidu”, mille on värvi-rõõmsalt illustreerinud Priit Rea. Ilmu-nud on ka „Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul” kordustrükk, jälle-gi Priit Rea kaunite jõulumeeleoluliste piltidega. Kindlasti väärivad kinkimist aegumatud suurteosed „Eesti lasteluule kuldraamat” ja „Eesti muinasjuttude kuldraamat” ning kõik teisedki – Aino Perviku, Heljo Männi, Aimée Beekma-ni, Viiu Härmi, Jaan Rannapi, Ilmar Trulli, Merca, Leelo Tungla, Eno Raua, Henno Käo, Ott Arderi, Leida Tigase, Karl-August Hindrey ja teiste teosed.

Mida huvitavat on uuel aastal oodata?Uus aasta toob palju uusi raama-

tuid. Ilmub uusi ja vanu muinasjutte, seitse algupärast teost, kogumik „Lu-miste luhtade lugusid” ja veel muudki.

Rein Põder

Luulekogumikud on huvitavad näh-tused, eriti kui need on luuletaja koostatud. Sel puhul ei saa ju kuida-gi tegu olla mehaanilise kokkupanekuga, krestomaatilise lähenemisega oma üles-andele, vaid ikkagi omalaadse loomingu-ga. Ja koostamise mõningaid tagamaid mõistad ehk alles siis selgemalt, kui vae-vud tungima koostaja-luuletaja enda luu-leilma. Ning teiseks, sel puhul ei tohiks vist üldse küsida, kui pikk ja täielik on kaasahaaratute nimistu või kui mitme luuletusega on keegi esindatud, selle ase-mel tuleks püüda tunnetada kogu üldist seesmist kokkukõla, selle häälestust.

Kutsuva pealkirjaga „Armastusega armastusest” võimaldab just niisugust vaatlust. See algab Koidulaga – kelle siis muuga! – ja lõpeb noore Ehiniga. „Lõ-peb” pole muidugi õige sõna. Võiks öel-da, et eesti luule jääb Armastusele (kirju-tagem see sõna korraks suure algustähe-ga) jätkuvalt valla, avatuks tulevastele au-torinimedele. Kuid esitatu põhjal võib igatahes öelda, et meie luule on igati armastuserikas ja -lembene.

Kokkuvõttes on TEA Kirjastus üllita-nud meie aastalõpu raamaturohkusse omanäolise luuleraamatu ja selgelt kin-keraamatu, mis lihtsalt sunnib end kätte võtma. Kujundus on tõesti säärase raa-matu lahutamatu ja paeluv osa. Juba mit-mendat korda sellelaadsete luulekogu-

mike puhul tuleb tänada kunstnik Ur-mas Viiki leidliku, üldsegi mitte ülepak-kuva teostuse eest, mis laseb igal luule-tajal ja luuletusel esilekerkivalt ja indivi-duaalselt kõlada.

Armastusele avatud

Armastusega armastusest.Eesti armastus-luuletkoostanud Olivia Saarkujundanud Urmas Viik160 lkkõva köide

10 (45) 10. detsember 2009

Uute raamatutega uude aastasse

Top 10

ilmunudLaanerahva talvepiduJuta Kaidlakunstnik Priit Rea40 lkkõva köide

Sündmusterikas värssmuinasjutt „Laanerahva talvepidu” kutsub meid koos metsaelanikega toredat talvepi-du pidama.Peoks on laanerahvas hoolega ettevalmistusi teinud: mäger lumest pingid ja peolaua meisterda-nud, rebane oma koheva sabaga tant-suplatsi puhtaks pühkinud, kull hõ-bedase tähe kuuse latva viinud. Jõu-luvanagi oma kingikotiga on kohal, kuis siis teisiti!

Inimese pesaHenno Käokunstnik Milvi Torim40 lkkõva köide

Lühijutukogumikus „Inimese pesa” on vahvaid fantaasia-rikkaid lugusid ahjukollist viruskund-rast, kellega lapsi hirmutatakse, hiig-lasest, kes emailpotiga e-maili saa-dab, ning põrandaprao ja ämbliku omapärasest sõprusest. Lustakate lu-gude kõrval on kogumikus ka tõsise-maid, mõtisklevaid jutte, mille sisu avaneb sügavamal süvenemisel, näi-teks nimijutt „Inimese pesa”.

Vares keedab hernesuppiLeida Tiganekunstnik Piret Mildeberg40 lkkõva köide

See muinasjutt pajatab vahvast vare-sest, kes otsustab ühestainsast her-neterakesest suppi keeta. Ja kuna lin-nuke on lahke ning laheda loomuga, siis lubab ta kõigile metsaelanikele lusikatäie suppi maitsta anda. Mis sellest herneterakesest lõpuks saab, seda loetegi lõbus-lustakast loost „Vares keedab hernesuppi”.

Piripilli-LiisuKarl August Hindreykunstnik Epp Marguste40 lkkõva köide

K. A. Hindrey vär