raamatupidamises kirjendatakse kõik tehingud vähemalt ...œ bilanss print 2016.pdf ·...

Raamatupidamises kirjendatakse kõik tehingud vähemalt kahes eri kohas.

Ka kõige keerulisema komplekskande saab lahutada üksikuteks paariskanneteks.

2. Bilanss ja raamatupidamine

Margus Tinits

‹#›

Organisatsiooni ressursside arvestus

TLÜ

Lihtsuses peitub geniaalsus! Tundes bilansi valemit on põhimõttelisi vigu raske teha.

Omakapital = Varad – Kohustised

= Bilansiline väärtus = Raamatupidamislik väärtus

= Equity = net worth

= Netovara = puhasvara = net assets (suuruselt sama, mis omakapital, sisult siiski mitte allikas vaid mõtteline osa varast)


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Täpsustavad alajaotused (RPS Lisa 1 – Bilansiskeem) :

Nõuded ja ettemaksed: 1. Nõuded ostjate vastu; 2. Muud nõuded; 3. Ettemaksed; 4.

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded.

Varud: 1. Tooraine ja materjal; 2. Lõpetamata toodang; 3. Valmistoodang; 4. Müügiks

ostetud kaubad; 5. Ettemaksed varude eest.

Pikaajalised finantsinvesteeringud: 1. Tütarettevõtte aktsiad või osad; 2.

Sidusettevõtete aktsiad või osad; 3. Muud pikaajalised nõuded.

Materiaalne põhivara: 1. Maa; 2. Ehitised; 3. Masinad ja seadmed; 4. Muu materiaalne

põhivara; 5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid.

Immateriaalne põhivara: 1. Firmaväärtus; 2. Arenguväljaminekud; 3. Muu

immateriaalne põhivara; 4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid.

Võlad ja ettemaksed: 1. Ostjate ettemaksed; 2. Võlad tarnijatele; 3. Maksuvõlad; 4.

Muud võlad; 5. Muud ettemaksed.

Eraldised: 1. Garantiieraldis; 2. Maksueraldis; 3. Muud eraldised.

(RPS §18)

Neid täpsustavaid alajaotusi kajastatakse erinevalt lähtudes ettevõtte suurusest :

suurettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja – aastaaruande lisades;

väikeettevõtja – üldjuhul otse bilansis, aga võib valida ka lisades kajastamise;

mikroettevõtja – ei pea üldse kajastama.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kasum on kasumiaruande ja bilansi ühisosa.

Kasumiaruanne on sisuliselt bilansi ühe rea - kasumi - detailne lahtikirjutus.

Kui mingi tehingu mõlemat otsa on raske paigutada kasumist ülespoole, siis on

tõenäoliselt tegemist tulu või kuluga.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

RTJ 10

23. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest

bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o.

tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. …

(a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta;

(b) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;

(c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja

(d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on

võimalik usaldusväärselt hinnata.

…

25. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Nimetatud

meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum

proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

RTJ 5 - 25. Praktikas kasutatakse materiaalse põhivara amortiseerimisel sageli

lineaarset meetodit. Kaaluda tuleks ka teistsuguste meetodite (näiteks kahaneva jäägi

meetod (diminishing balance method) ja tootmisühiku meetod (units of production

method)) kasutamist, juhul, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava

majandusliku kasu jagunemist vara kasulikule elueale.

Lineaarne kulumi arvestus on kõige lihtsam ja Eestis enim kasutatud. Põhivara

soetamismaksumus kantakse lihtsalt võrdsete osadena kuludesse tema eeldatava

kasuliku tööaja jooksul.

Tihtipeale jääb põhivarale mingi lõppväärtus ka pärast tema eeldatava kasuliku eluea

lõppu (näiteks kasvõi vanaraua hind). Kui see on ette ennustatav, siis tuleks enne

kulumi arvestamist jääkväärtus kohe algmaksumusest maha arvata ja kulumit

arvestada ülejäänud osalt. Ka kiirendatud languse meetodite puhul võib põhivaral

jääda mingi lõppväärtus alles.

RTJ 5 - 24. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata

tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja -määrade valikul

eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema

turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Eestis on kasutusel kaks kasumiaruande skeemi. Kõik nendevahelised erinevused

puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. (RPS Lisa 2)

Ülejäänud osas on mõlemad skeemid sarnased ja vastavad ülaltoodud joonisele.

Finantstulud ja -kulud

Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt

Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt

Intressikulud

Intressitulud

Muud finantstulud ja -kulud


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

On juhtidele kergemini mõistetav ja suhteanalüüsiks sobivam.

Pärit Anglo-Ameerika kultuurikeskkonnast.

Müügitulu

Müüdud kaupade ja teenuste kulu

Brutokasum (-kahjum)

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt

Turustuskulud

Üldhalduskulud

Muud äritulud

Muud ärikulud

Kokku ärikasum (-kahjum)


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

On reeglina raamatupidajatele lihtsam ja ka arusaadavam. Suhteanalüüsiks vähesobiv, kuid sobib paremini

kuluarvestuseks. Pärit mandri-Euroopa kultuurikeskkonnast.

Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus on + (tulu), kui jäägid kasvavad ja – (kulu), kui jäägid kahanevad.

EBT – Earnings Before Taxis

EBIT – Earnings Before Interest and Taxis

EBITDA – Earnings Before Interest, Taxis, Depreciation and Amortisation

Äritulud ja –kulud (skeem 1), alates 01.01.16

Tulud

Müügitulu

Muud äritulud

Korrigeerimised (pluss/miinus)

Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus

Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus

Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel

Kulud

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Mitmesugused tegevuskulud

Tööjõukulud

1. Palgakulu

2. Sotsiaalmaksud

Põhivara kulum ja väärtuse langus

Olulised käibevara allahindlused

Muud ärikulud

Kokku ärikasum (-kahjum)


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kaubad kantakse kuludesse alles siis, kui nad müüakse


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kasutatud toore ja pooltooted, tööliste palk, tootmisvahendite kulum ja muud otseselt

tootmisega seotud kulutused pole raamatupidamise jaoks kulud - nad suurendavad

lõpetamata toodangu maksumust.

Kuludesse kantakse nad alles siis kui vastav toode on müüdud.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Praktikas kasutatakse toodangu arvestamisel lihtsuse huvides tihti siiski mitte

otsearvestust, vaid varude muutuste kaudu tagasiarvestust.

Kasumi väljatoomiseks on ükskõik, kas varude muutus arvestatakse maha kuludest

või liidetakse tuludele otsa.

Kasumiaruande 1. skeem eeldabki lõpetamata ja valmistoodangu varude kaudset

arvestust, kusjuures varude suurenemine liidetakse tulemusele (tulu) ja vähenemine

lahutakse (kulu).

Kaudset arvestust saab kasutada ka 2. skeemi puhul – siis lahutatakse varude muutus

müüdud kaupade kuludest maha.

Kasutatakse ka nn segasüsteemi, kus materjalid arvestatakse otsemeetodil ja

ülejäänud tootekulud kaudmeetodil.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Eestis on lubatud varude arvestus kahel viisil: keskmise soetamismaksumuse või

FIFO meetodil


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Margus Tinits

Varud arvestatuna kaalutud keskmise meetodil

+

a’ 12 €

Osteti

juurde

= 72 €

Varu perioodi

algul

a’ 10 € = 40 €

6 x 12€ = 72 €

4 x 10€ = 40 €

112 €

112 / (6+4) =

a’ 11,2 €

Kokku võimalik

müüa

Varu perioodi

lõpuks

3 x 11,2€ = 33,6 €

- Müüdud

(kaupade

maksumus)

COGS

(3+4) x 11,2€ =

78,4 €

Sõltumata sellest,

millised kastid tegelikult müüdi


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Bilansi varade (aktiva) poolel on deebet sissetulek ja kreedit väljaminek

Bilansi allikate (passiva) poolel on kõik vastupidi - kreedit on lisandumine ja deebet on

vähenemine.

Kõik tulud on kreeditid

Kõik kulud on deebetid

Kui raamatupidamiskande üks ots on kreeditis, siis teine ots kindlasti deebetis,

ükskõik, kas on tegemist vara, kohustuse või kuluga.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Rahavoo aruandeid saab koostada kas kaudsel või otsesel meetodil.

Kaudse meetodi puhul korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju

ja ülejäänud bilansiradade muutustega, ja saadakse seeläbi tulemuseks rahalise seisu

muutus antud perioodis. Kaudse rahavoo aruandega otsitakse vastust küsimusele:

mille poolest erineb rahalise seisu muutus kasumist; ehk (tihtipeale): kasumit on, aga

kuhu kadus raha?

Otsese meetodi puhul kajastatakse otseselt raha liikumist – laekumisi ja väljamakseid.

RTJ 2.

34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase

aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende

eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse

rahavoogudeks.

37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit.

(SME IFRS 7.7).

40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME

IFRS 7.10).

41. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil

(SME IFRS 7.10).


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kaudsel meetodi koostatud rahavoogude aruanne on (pisut teises järjekorras kirja

pandud) perioodi lõpu ja alguse bilansside vahe.

Otsearvestuse meetodi puhul on raha bilansi ja rahavoogude aruande ühisosa, nii

nagu kasum on bilansi ja kasumiaruande ühisosa.

Kui kasumiaruanne on bilansi ühe rea - kasumi - detailne lahtikirjutus, siis

rahavoo aruanne on ka bilansi ühe rea - RAHA (täpsemalt raha muutuse) - detailne

lahtikirjutus.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Suhtenäitajaid nii bilansi kui ka muude andmete alusel võib koostada lõpmata palju.

Suurimate valearvestuste ärahoidmiseks piisab üksikute bilansi suhete jälgimisest.

Suhteanalüüsi terminoloogia on eesti keeles veel lõplikult välja kujunemata,

s.t. Te võite erinevates allikates kohata analoogilisi näitajaid erinevate nimede all. Näiteks:

Maksevõime III tase = Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = Likviidsuse üldkordaja

Maksevõime II tase = Kiire maksevalmidus = Lakmustest = Acid test = Quick Ratio = (KV – Varud)/LK

Maksevõime I tase = Kohene maksevalmidus = Cash Ratio

(Puhas)Käibekapital = käibevarad – lühiajalised kohustused

Võlakoormus = Võlakordaja; viimane tähistab ka: Kohustised / Omakapital

Omakapitali osatähtsus kogu kapitalis = Soliidsuskordaja

Rentaablus = (Kasumi)Tootlus = Tasuvus = Kasumlikkus

ROE – Return on Equity

ROA – Return on Assets, ROTA – Return on Total Assets

ROI – Return on Investment (mitmetähenduslik lühend, sõltub keda käsitletakse investeerijana:

kui äriühingut ennast, siis = ROA; kui omanikke ja laenuandjaid, siis EBIT / CE = ROCE, kui …)

Rentaablusnäitajatel on oma mõte kõigi kasumite korral. Analüüsiks kasutatakse siiski enamasti:

- Vara rentaabluse korral: EBIT, ärikasum

- Omakapitali rentaabluse korral: puhaskasum

CE – Capital Employd – Rakendatud kapital

= kas: Varad – Lühiajalised kohustused = Pikaajaline kapital

= või : Omakapital + Laenukapital = Omakapital + Lühi- ja pikaajalised laenukohustised

= või : Omakapital + Intressi kandvad kohustised


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Ajalooliselt ROA = ROI

ROE = Käibe rentaablus * Käibe kiirus * Finantsvõimendus =

ROA * Finantsvõimendus

ROE = ROA x 𝑉𝑎𝑟𝑎/𝑂𝑚𝑎𝑘𝑎𝑝𝑖𝑡𝑎𝑙 Selle põhimõtteliselt lihtsa ja õpetliku seose täpseks arvestamiseks

on siiski oluline jälgida, et erinevate suhtarvude juures võib olla kasutatud erinevaid

kasumeid.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kulude jaotamist …

… toote- ja perioodikuludeks kasutatakse finantsarvestuses, selleks et määrata

kindlaks toodete raamatupidamislikku omahinda (-maksumust), varude bilansilist

väärtust ja müüdud toodangu maksumust (COGS).

Toote raamatupidamislik omahind sisaldab ainult otseselt tootmisega (põhitegevusega)

seotud kulusid – turustus ja üldhalduskulud on perioodikulud, st need kantakse

kuludesse sellel perioodil millal need tekkisid, mitte läbi toote maksumuse.

… muutuv- ja püsikuludeks kasutatakse kavandamisel, siis kui analüüsitakse kulude ja

kasumi sõltuvust kogustest. Muutuvkulud sõltuvad kogusest, püsikulud aga mitte.

… otse- ja kaudkuludeks kasutatakse hinnakujunduses, kulude jaotamiseks toodete

(vms) vahel, nn täisomahinna leidmiseks. See on võimalik ainult tinglikult, lähtudes

teatavatest eeldustest (näiteks teadaolevad kogused), kontseptsioonidest,

kokkulepitud reeglitest.


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

Kasumiläve analüüs =

ost-otsaga kokkutuleku analüüs, mahu-tasuvuse analüüs, kriitilise mahu analüüs,

kriitilise punkti analüüs


Margus Tinits

‹#›


TLÜ


Margus Tinits

‹#›


TLÜ

raamatupidamises kirjendatakse kõik tehingud vähemalt ...œ bilanss print 2016.pdf ·...

Documents