Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamine

• 19. saj teisel poolel arenes ühiskond euroopalikumaks, tekkis rahvuslus.

• Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo.

• 1863. a said talupojad passid, see andis neile liikumisvabaduse.

Rahvuslik ärkamine (2)

• 1869. a läks teotöö üle raharendile.

• 1860-tel osteti talud mõisatelt ära, selleks võeti pangakrediiti. Talupojad said sissetulekut kartuli- ja linamüügist.

• Taluperemehed olid nüüd ühiskondlikult aktiivne elanikkond.

• Fotod: Google

Rahvusliku liikumise liidrid

• Rahvusliku liikumise eliidiks olid haritlased, kaupmehed, käsitöölised ja vaimulikud.

• Eestlased tahtsid olla võrdväärsed baltisakslaste ja venelastega.

• 1857. a nimetas Johann Voldemar Jannsen “maarahvast” esimest korda “eestlasteks”. Jannsen oli ajalehe Postimees asutaja.

Fotod: histrodamus.ee

• Foto: histrodamus.ee

Rahvusliku liikumise liidrid (2)

• Eestlasi kutsuti osa võtma aktiivsest elust ja Vene võimudele saadeti kirju.

• Et rahvus püsiks, pidi tekkima omakeelne kõrgkultuur. Tähtsustati emakeelset haridust.

• Rahvusliku ideoloogia eestvedajaks oli Jakob Hurt.

• Foto: otepaa.ee

Rahvusliku liikumise liidrid (3)

• Rahvusliku liikumise radikaalsemat suunda esindas Carl Robert Jakobson, kes asutas esimese poliitilise ajalehe Sakala.

• Jakobson nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. Ta nägi liitlast Vene keskvalitsuses.

Fotod: histrodamus.ee

Eesti kõrgkultuur

• Eesti kirjanduses ja kunstis ülistati isamaa ilu.

• Soomlaste rahvapärimuse ainetel loodi kunstmuistendeid.

• Rahvuslikus liikumises etendasid tähtsat osa seltsid – asutati laulukoore ja orkestreid.

Fotod: majakas.info, picmax.com

• Fotod: ekklesia.ee, virumaa.ee

Eesti kõrgkultuur (2)

• Asutati Eesti Aleksandrikool – eesti õppekeelega kõrgem rahvakool.

• Asutati Eesti Kirjameste Selts, mis arendas eesti kirjakeelt ja korraldas rahvaluule kogumist.

• Tartus asutati Vanemuine.

• 1869. a korraldati I üldlaulupidu.

Foto: histrodamus.ee

Foto: lauluvaljak.ee

Foto: nagi.ee

Venestamine

• Venemaa soovis 19 saj II poolel luua suurt valitsevat rahvusriiki.

• Eestis toimus venestamine 1880-1890-tel aastatel.

• Balti kubermangudes kehtestati Vene seadused, mis nõrgestasid sakslaste võimu.

Venestamine (2)

• Riigis hakkas kehtima ülevenemaaline politseikorraldus. Loodi uus advokatuur. Viidi läbi haldusreform, mis kestis kuni 1917. aastani.

• Kõrgematele ametikohtadele pandi venelased.

• Venestamine mõjutas väga palju eesti kultuuri, kirikut ja hariduselu.

Venestamine (3)• Koolides hakati saksa ja eesti keele asemel

õpetama vene keeles. Õpilaste haridustase hakkas langema.

• Venestamise eesmärk oli sakslaste mõju kõrvaldamine ja asendada see vene kultuuriga.

• Venestamine ei õnnestunud, sest eestlastel oli välja kujunenud tugev identiteet. Eliit hakkas venestmise vastu võitlema.

Tööstuse areng

• 19. saj II poolel hakkas Eesti järjest rohkem industrialiseeruma. Rajati tekstiili-, metalli-, masinatööstuse, paberi-, puidu-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid.

• 1870. a valmis Tallinn – Peterburi raudtee, mis hakkas arendama tööstust ja kaubandust.

Fotod: evr.ee, virtsu.ee, filateelia.ee

Tööstuse areng (2)

• Eesti soost ärimehi oli sel ajal veel vähe.

• Inimesi kolis linnadesse, kuid Eesti jäi siiski agraarmaaks. Põllumajanduse valdkonnas töötas 65% inimestest.

• Intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid sakslased ja venelased, talupojad ja töölised olid eestlased.