1

RRAAIILL BBAALLTTIICC

EEeessttii eellaanniikkee tteeaaddlliikkkkuuss jjaa hhooiiaakkuudd

EELLAANNIIKKKKOONNNNAA KKÜÜSSTTIILLUUSS

TELLIJA: Tehnilise Järelevalve Amet

TEOSTAJA: Faktum & Ariko

Tallinn

Mai 2014

2

KOKKUVÕTE TULEMUSTEST

Rail Baltic projekti teadlikkus elanikkonna seas on 69%. Märkimisväärselt väiksem on teadlikkus mitte-eestlaste (40%) ja kõrgem eestlaste (80%) seas. Maakondade lõikes on teadlikkus väga erinev ulatudes 42%st 83%ni. Pooled projektist kuulnud elanikest teavad, et planeeritav trass kulgeb läbi Pärnu, kuid 20% arvab trassi kulgevat Tartu – Valga kaudu ning 25% ei teagi trassi eestisisest marsruuti. 36% projektist teadlikest elanikest ei pea seni jagatud informatsiooni Rail Baltic`u kohta piisavaks. Veelgi suurem (50%) on selliste inimeste hulk venekeelse elanikkonna seas. Rail Baltic projektist teadlikest elanikest 78% hindab projekti mõju Eestile positiivseks. 63% projektist teadlikest elanikest usub, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja konkurentsivõimelisus, 24% kahtleb selles ja 7% ei usu seda. 40% projektist teadlikest elanikest usub, et trassi valikul on määravaks võimalikult väike negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale, 38% kahtleb selles ja 18% ei usu seda. Projektist teadlike elanike hulgas on toetajate osakaal projektile 73% (sh 31% toetab kindlasti ja 42% pigem toetab) ja ei toeta 16% (sh pigem ei toeta 10% ja kindlasti ei toeta 6%). Toetus on madalaim Raplamaa elanikkonna seas, kus projekti toetab 49%. Vaatamata planeeritava trassi kulgemisele läbi Raplamaa, on seal märkimisväärselt keskmisest enam inimesi, kellel ei ole välja kujunenud hinnangut projekti toetamise või mittetoetamise suhtes. Regulaarseid rongikasutajaid on Eesti elanike seas 1/10 kümnendik, 41% elanikest ei kasuta rongi (peaaegu) mitte kunagi. Kui Harjumaa (v.a Tallinn) ja Raplamaa elanike seas on regulaarseid rongikasutajaid keskmisest enam (vastavalt 21% ja 25%), siis Pärnumaal ei ole neid praktiliselt üldse (2%). Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola ning 71% nendest kasutaksid sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi.

3

SISUKORD

1.TAUST……………………………………………………………………………………. 4

2.VALIM JA METOODIKA………………………………………………………………...5

3.TULEMUSED……………………………………………………………………………..7

3.1.Eesti elanike kokkupuude rongiliiklusega ……………………………………… 7

3.2.Eesti elanike teadlikkuse projektist Rail Baltic…………………………………12

3.3.Elanike hoiakud projekti suhtes…………………………………………………. 21

LISAD……………………………………………………………………………………… 29

Lisa 1. Eestikeelne küsitlusankeet……………………………………………………..29

4

1.TAUST

Rail Baltic on1 Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435mm rööpme laiusega ning kuni 240km/h

sõidukiirusega planeeritav raudteeühendus, mis kulgeks Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu

Varssavisse. Kavandatav raudtee trassikoridor läbib eestisiseselt Harju-, Rapla- ja Pärnumaad.

Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu,

Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee,

Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Rail Balticu raudteeliiniga seotud

maakonnaplaneeringute koostamiseks ja eelprojekteerimise läbiviimiseks on hankega valitud

partneriks Reaalprojekt, kes teostab töid koos partneritega Hendrikson & Ko OÜ, EA Reng AS

ja Kelprojektas UAB-ga.

Hetkel on käimas trassivaliku uuringud ja avalikud arutelud. Lähiaastatel valmivad ehitamiseks

vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu

kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib

osutuda võimalikuks aastatel 2017/2018. Eesmärk ehitustöödel on saada võimalikult palju

valmis aastaks 2022.

Käesolev uuringuprojekt on üks osa Eesti elanike teadlikkuse ja hoiakute kaardistamiseks ning

teavitustegevuse planeerimiseks.

1 Tausta kirjeldus http://www.railbaltic.info/et/ põhjal

5

2. VALIM JA METOODIKA

Uuringuprojekti tulemused on kogutud üle-eestilise elanikkonna telefoniküsitluse käigus

perioodil 9. – 28. aprill 2014. Küsitleti kokku 1026 Eesti elanikku ning valimi koostamisel lähtuti

põhimõttest, et see oleks esinduslik läbilõige Eesti ühiskonnast, mistõttu tulemused on

üldistatavad kogu Eesti elanikkonnale. Küsitletud valim on jaotatud põhi- ja lisavalimiks:

a)Põhivalim (N=1000) – läbilõige Eesti ühiskonnast soo, vanuserühma, maakonna ja

suhtluskeele lõikes eesmärgiga koguda kogu Eesti elanikkonnale üldistatavaid tulemusi.

b) Lisavalim (N=26) – laiendatud valim Raplamaa elanike seas kuivõrd eesmärgiga analüüsida

tulemusi ka kõigis kolme trassi kulgemisteele jäävate maakondades2.

Tulemuste esitlusel on üldjuhul kasutatud põhivalimist saadud andmeid ja vaid maakondlike

erisuste/üldistuste väljatoomisel on kasutatud lisavalimiga andmestikku.

Tulemuste analüüsil kasutati ka andmete kaalumist eesmärgiga korrigeerida valimi tulemusi

võimalikult täpseks üldkogumi mudelile. Vastajate ja kaalutud sihtrühmade kohta andmed

Tabelis 1.

2 Põhivalimis oli teises kahes maakonnas – Harjumaa ja Pärnumaa – küsitletud vastajate

arv piisav (hindame usaldusväärseks sihtrühma suuruseks 50 vastajat) tulemuste

statistiliselt usaldusväärseks analüüsiks. Kuna Raplamaa on neist väikseim, täiendasime

valimit 26 vastaja võrra.

6

Tabel 1. Küsitletus osalenud vastajate arv sihtrühmade lõikes ja kaalutud valimi proportsioonid 3

Vastajaid

sihtrühmas

Kaalutud

valim (N)

Kaalutud

valim (%)

Kokku 1000

mees 471 474 47,4%

naine 529 526 52,6%

15-24 a 155 168 16,8%

25-44 a 374 395 39,5%

45-59 a 269 263 26,3%

60-74 a 202 173 17,3%

Tallinn 305 310 31,0%

Harju maakond 130 129 12,9%

Hiiu maakond 7 7 ,7%

Ida-Viru maakond 123 121 12,1%

Jõgeva maakond 24 24 2,4%

Järva maakond 23 23 2,3%

Lääne maakond 19 19 1,9%

Lääne-Viru maakond 43 44 4,4%

Põlva maakond 21 21 2,1%

Pärnu maakond 61 61 6,1%

Rapla maakond 24 24 2,4%

Saare maakond 22 21 2,1%

Tartu maakond 115 115 11,5%

Valga maakond 23 23 2,3%

Viljandi maakond 35 34 3,4%

Võru maakond 25 25 2,5%

eesti keel 710 705 70,5%

vene keel 290 295 29,5%

Sugu

Suhtluskeel

Maakond

Vanus

3 Tunnus “suhtluskeel” on kaalutud üldkogumi rahvuse tunnuse alusel ning edaspidi

analüüsis on kasutatud rahvusest rääkides just seda sotsiaaldemograafilist taustatunnust.

7

3. TULEMUSED

3.1. Eesti elanike kokkupuude rongiliiklusega

Regulaarseid rongikasutajaid (kasutavad vähemalt kord kuus) on Eesti elanike seas kümnendik,

samas üle poole eesti elanikest (62%) kasutab rongi transpordivahendina harvemini kui kord

aastas (neist 41% mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi) (vt jooniselt 3.1.1).

Regulaarseid rongikasutajaid on teistest vanuserühmadest enim 15-24 aastaste seas (21%),

vanimas vanuserühmas on aga keskmisest enam neid, kes ei kasuta rongi (peaaegu) mitte

kunagi (52%).

Väga suured erinevused on planeeritava trassi alale jäävate maakondade elanike vahel. Kui

Harjumaa (v.a Tallinn) ja Raplamaa elanike seas on regulaarseid rongikasutajaid keskmisest

enam (vastavalt 21% ja 25%), siis Pärnumaal ei ole neid praktiliselt üldse (2%). Samuti on

Pärnumaal keskmisest märkimisväärselt enam elanikke, kes ei kasuta rongi (peaaegu) mitte

kunagi – 84%.

Joonis 3.1.1. Kui tihti Te kasutate transpordivahendina rongi?

Kolmveerand Eesti elanikkonnast on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola.

Enim elanikke – 56% - on reisinud Lätti (vt jooniselt 3.1.2.). Vanuserühmiti torkab suurem

erinevus silmas just Läti osas – sinna on reisinud 70% elanikest vanuses 15-24a ja igas

järgmises vanuserühmas see osakaal märgatavalt väheneb (60-74a on see 31%). Leetu ja

8

Poola on elanikud kõige vanemas vanuserühmas keskmisest vähem reisinud, samas teised

vanuserühmad ei eristu oluliselt ei omavahel ega ka Eesti keskmisest. Lätit külastanute osakaal

on suurem ka kõrgharidusega elanike seas (69%).

Joonis 3.1.2. Kas Te olete viimase 5 aasta jooksul reisinud Lätti, Leetu või Poola?4

Elanikest, kes on viimase 5 aasta jooksul reisinud kas Lätti, Leetu või Poola, kasutaksid 71%

sellisesse sihtkohta reisimiseks transpordivahendina rongi (vt jooniselt 3.1.3). Sihtrühmade

lõikes märkimisväärseid erinevusi ei ole, kuid vaid asjaolu, et Pärnumaa elanikest kasutaks

sellise reisisihtkoha jaoks rongi keskmisest vähem – 59% - elanikest. See on ka loogiliselt

seotud eelpool kirjeldatud tulemusega, mille kohaselt Pärnumaa elanike seas on regulaarseid

rongikasutajaid võrreldes teiste sihtrühmadega ülivähe.

4 Vastama pidi iga riigi kohta (nii Läti, Leedu kui Poola kohta pidi vastama kas „jah“ või „ei“)

või valima vastuse „Mitte ükski neist“

9

Joonis 3.1.3. Mis Te arvate, kas Te kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti,

Leetu või Poola?

Kõigilt elanikelt, kes eelnevas küsimuses vastasid, et nad kasutaksid transpordivahendina

sellisesse sihtkohta rongi, küsiti ka põhjendust oma vastusevalikule.

Pooled nendest tõid rongisõidu positiivse argumendina välja mugavuse:

„Rongiga on mugavam kui bussiga ja lennukiga sõita ja on odavam“. „See on mugavam ja ei pea autoga rabelema“.

22% nimetasid vastustes kiirust:

„Kui see sõidab tõesti 200 km tunnis, siis, kui alla 100, siis mitte“. „Piisav vahemaa rongisõiduks, kui on kiire rongiühendus“.

21% põhjendasid seda hinnaga:

„Tunduvalt odavam kui autoga“. „Lennukiga on kulukas ja autoga ka kallis, rong on odavam“.

10

Joonis 3.1.4. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?5 6

Elanikud, kes ei kasutaks Lätti, Leetu või Poola sõiduks rongi, nimetasid kõige enam, et (vt

ülejäänud vastuseid jooniselt 3.1.5):

eelistavad kasutada isiklikku transporti/autot (54% vastustes nimetati seda):

„Kuna sugulased elavad Leedus ,autoga mugavam liigelda . Rongiga pean kodinaid kaasas tassima“. „Kuna ei tea, mis hind on ja ma olen harjunud autoga reisima“. „Poola võibolla läheks, Läti-leedu sõidaks autoga“.

5 Küsimus esitati neile vastajatele, kes vastasid eelnevas küsimuses „Mis Te arvate, kas Te

kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti, Leetu või Poola?“ jaatava vastuse. 6 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

11

Samuti nimetati soovi olla vaba ja sõltumatu marsruudist ja kellaaegadest (16%):

„Lätis käime puhkuse ajal, selleks autoga, et saame seal rohkem reisida ja pere kaasa võtta“ . „Oleks vaja liikuda ka kohapeal, mugav oleks sõita oma tarnspordiga ja saaks teha peatusi ka teel ja saaks muuta marsruuti oma valikul“.

Joonis 3.1.5. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?7 8

7 Küsimus esitati neile vastajatele, kes vastasid eelnevas küsimuses „Mis Te arvate, kas Te

kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti, Leetu või Poola?“ eitava vastuse. 8 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

12

3.2. Eesti elanike teadlikkus projektist Rail Baltic

Eesti elanikest 69% teab Rail Baltic projekti, 26% ei tea ning 5% ei oska öelda. Kõige suurem

erinevus torkab silma rahvuste lõikes: eestlaste teadlikkus projektist on oluliselt kõrgem

võrreldes mitte-eestlastega. Vanuste lõikes on teadlikkus teistest vanuserühmadest madalaim

noorte seas (15-24 aastat) ja kõige kõrgem rühmades 45-59a ja 60-74a (vt joonis 3.2.1).

Teadlikkuse tase on võrdelises seoses hariduse tasemega: kõrgharidusega elanike seas on

projektist teadjaid võrreldes teiste haridusrühmadega enim.

Teadlikkus projektist erineb maakonniti märkimisväärselt (vt joonis 3.2.2.). On ootuspärane, et

planeeritava trassi alale jäävate maakondade elanikud on projektist ka rohkem teadlikud kui

Eesti elanikud keskmiselt (Harjumaa – 83%, Pärnumaa – 81% ja Raplamaa – 79%), kuid sama

kõrge on teadlikkus ka mõnede teiste maakondade elanike seas. Madalam on aga teadlikkus

Jõgevamaal ning madalaim Ida-Virumaa elanike seas, mis on loogiliselt seotud ka madalama

teadlikkusega mitte-eestlaste seas.

Joonis 3.2.1. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic?

13

Joonis 3.2.2. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic (2)?9 10

Avatud vastusena paluti vastajatel ka täpsustada, mida nad on projekti kohta kuulnud. Vastuste

põhjal saab öelda, et elanikud üldiselt teavad projekti sisu. Suures osas vastustes (ca 60%)

sisaldus info, mis projektiga tegu on:

seal hulgas, 34% inimeste vastustes kirjeldati projekti kui Balti riike, Euroopat ühendavat

raudteed:

„Tuleb kiirraudtee Euroopasse“

„Tahetakse teha rongiliini, mis läbiks Balti riike ja sealt edasi Euroopa teistesse piirkondadesse“

9 Raplamaa on joonisel esindatud laiendatud lisavalimina. 10 Kuna paljude maakondade valimid ei ole statistilisteks üldistuseks piisavalt suured, siis on

tulemuste esitamine maakonniti pigem suundanäitav.

42% 50%

83%

70%

64% 81%

79% 79% 60%

47%

77%

80%

60%

77%

82%

Tallinn 72%

14

seal hulgas, 26% iseloomustati seda veidi üldisemalt kui rongiliiklusega seotud:

„Raudtee värk, telekast olen näinud“

„Tahavad raudteed piki Eestit“

„Raudtee pidi kuskilt minema, vist Pärnust“

seal hulgas, 3% veelgi üldisemalt kui teedevõrguga seotud projekti:

„Transportmagistraal“

„Suur võimas ühendustee“

Neljandikus vastustes kirjeldati Rail Baltic projekti (ka) kui probleemidega seotud

ettevõtmist:

„Kuulnud, et plaanitakse seda rajada, sest Eesti valitsus koos teiste Balti riikidega tahab , tõrked Läti ja Leedu poolt ei teostu nii kiirelt, kui lubatud“. „Problemaatilised läbirääkimised sellel teemal, projekt hetkel on seisma pandud, aga tahetakse see viia läbi“. „Hakatakse ehitama üle külameeste põldude, kedagi ei huvita ja ei tea, kellele see kasu tooks, otsustajad ka vist ei tea“. „Kavatsus meie lähedalt läbi sõita suure kolinaga, mis ei ole meeldiv. Jääksime keset liiklussõlme“. Vastus „muu“ tähendab ebamäärasemaid vastuseid: näiteks, et nimi on tuttav, ollakse kuuldud,

teatakse ühtteist, ollakse kursis sisu täpsustama või siis on vastus mittearusaadav.

15

Joonis 3.2.3. Mida Te kuulnud olete? 11

Kuna projekti raames on arutelu üheks keskmeks olnud ka erinevad trassivalikud (ka avatud

vastustes nimetasid inimesed segadust selle teemaringi ümber), siis küsiti elanikelt ka nendele

teadaolevat raudteetrassi suunda eestisiseselt. Kuigi pooled elanikud nimetasid planeeritavat

trassi õigesti12, on vastustest näha (vt joonis 3.2.4), et 20% arvab trassi kulgevat Tartu – Valga

kaudu ning 25% ei teagi trassi eestisisest marsruuti.

Vaadeldes tulemusi süvitsi ka planeeritava trassi alale jäävates maakondades, siis nii

Pärnumaa kui Raplamaa elanikud teavad keskmisest veidi enam planeeritavat marsruuti,

samas Harjumaa (ja ka Tallinna) elanikud vähem. Viimase puhul võib ühe selgitusena eeldada,

et kuna erinevate trassivalikute algpunktiks oleks nagunii Harjumaa, siis edasine marsruut ei

lähe enam maakonna elanikele nii palju korda.

11 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100. 12 Küsimusele „Milline on Teile teadaolevalt trassi eestisisene suund?“, vastati ilma

etteantud valikuvariantideta kas „Tallinn-Pärnu“, „Pärnu kaudu“ või „Pärnu“.

16

Joonis 3.2.4 .Milline on Teile teadaolevalt raudteetrassi eestisisene suund?

Lisaks sellele, et märkimisväärne osa projektist kuulnud inimestest ei tea planeeritavat trassi või

nimetab selle valesti, hindavad ka vaid pooled projektist kuulnud Eesti elanikest hindavad seni

jagatud informatsiooni piisavaks (vt joonis 3.2.5). Taaskord saab öelda, et mitte-eestlaste jaoks

on info piisavus selgelt madalam kui eestlaste jaoks (39% vs 55%). Info piisavaks hindajate hulk

küll vanuserühmade kasvades veidi tõuseb, jäädes siiski ka 60-74 aastaste vanuserühmas

võrdlemisi madalaks (64%).

Kõrgharidusega inimeste seas hindavad infot piisavaks 58%, teistes haridusrühmades 48%.

Keskmisest veidi enam hindavad jagatud infot piisavaks Pärnumaa (62%) ja Raplamaa (63%)

elanikud, Harjumaa elanike hinnangud jäävad Eesti keskmise kanti.

17

Joonis 3.2.5.Kas Teie meelest on selle projekti kohta jagatud piisavalt infot?

Kui jagatud infot ei peetud piisavaks, said inimesed täpsustada, millist infot nad veel ootavad.

Neljandik vastustest olid üldisemad väljendades lihtsalt huvi konkreetsema ja täpsema

informatsiooni järele:

„Rohkem ootaksin selle projekti kohta infot, rohkem reklaamida“ „Selliste asjade kohta pole kunagi liiga palju infot, lühikese ajaga ei saa põhjalikult uurida“. „Kõike , mida ta endaga kaasa toob, millised mõjud, et kõik oleks lahti lahatud“.

16% vastustes nimetati vajadust trassi ja marsruuti puudutavaks infoks:

„Tahaks teada kust läbi läheb.“ „Trassi asukoht info neile, kelle maid puudutab.“ „Miks on just see trass, miks ei lähe läbi Lõuna-Eesti .“

18

Teistest samuti veidi enam, 10% vastused nimetasid vajadust info järele projekti vajalikkuse ja eesmärkide kohta:

„Mis on selle peamine eesmärk“. „Mida hakatakse vedama, kas maavarasid või milleks teda vaja on, kas sealt algab teine fosforiidisõda“. „Majanduslikku kaalutlust kas tasub ära või ei“

Joonis 3.2.6. Millist infot Te veel ootate? 13

13 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

19

Soovitud infoallikana nimetati enim (26% vastustes) meediat, ajakirjandust ja

pressikonverentse kui infovahenduskanaleid. Kõneisikutena laiemas plaanis nimetati rohkem, et

infot võiksid jagada eksperdid, teadlased, projektiga seotud asjatundjad (14% vastustest) ja/või

valitsus, riik (10%). Muid vastuseid vt jooniselt 3.2.7.

Joonis 3.2.7. Kelle käest Te infot ootaksite? 14

14 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

20

3.3. Elanike hoiakud projekti suhtes

Rail Baltic projektist kuulnud elanike hoiakud on siiski valdavalt positiivsed: 78% nendest hindab

projekti mõju Eestile kas väga või pigem positiivseks ning 11% kas väga või pigem negatiivseks

(vt jooniselt 3.3.1). Kuigi eelpool tuli välja, et mitte-eestlaste teadlikkus projektist on

märkimisväärselt väiksem, siis projektist teadlike mitte-eestlased hindavad projekti mõju

samavõrra positiivseks kui eestlased.

Noored, 15-24 aastased, hindavad projekti mõju Eestile teiste vanuserühmadega võrreldes

positiivsemalt ning igas järgnevas vanuserühmas vanuse kasvades toimub kerge vähenemine

positiivset mõju nägevate inimeste osakaalus. See on huvitav paradoks kuivõrd eelpool

joonistus välja just täpselt vastupidine seos hinnangutes info piisavusele. Seega, kuigi noorimas

vanuserühmas oli teistest vähem neid, kes jagatud infot hindas piisavaks, on selles

vanuserühmas enim neid, kes hindavad projekti mõju Eestile positiivseks.

Vaadeldes süvitsi planeeritava trassi alale jäävaid maakondi, siis Harjumaa ja Pärnumaa

elanikud peavad mõju Eestile positiivseks umbes samavõrra positiivseks kui Eesti elanikud

keskmiselt, samas Raplamaa elanike hulgas on mõju positiivseks hindajaid keskmisest vähem

(58%).

21

Joonis 3.3.1. Milline on Teie meelest selle projekti mõju Eestile?

Kõigilt, kes hindasid projekti mõju Eestile kas väga või pigem positiivseks, küsiti täpsustuseks

ka, milles selline mõju nende meelest seisneb. Kolm enim mainitud põhjendust siinkohal olid

järgmised (ülejäänuid vt jooniselt 3.3.2):

Kaubavedu, kaubandus, transiit (25% vastustest sisaldas seda):

„Kuna eesti on transiitriik, siis see toetab meie majandust“. „Liikumine ja kaubavedu ning meie toodangu viimine mujale riikidesse“.

Kiirem, kiirus (20%):

„Inimesed saavad kiiremini liikuda punktist punkti“ „Liikumiskiirus“

Liikumisvabadus, parem reisida (20%):

„Saab liikuda üle Baltikumi“

22

„Otseliikumine on inimestele lihtsam“. „Elavdab liiklemist, inimesed saavad kergemini ringi liikuda“.

Vastustes „muu“ kirjeldati näiteks veel järgmisi positiivseid nüansse: arenguvõimalus Eestile,

ettevõtluse areng, Eesti konkurentsivõimelisuse ja tuntuse suurendamine, turvalisem ja ohutum,

(välis)investeeringud, Eesti tuntuse ja maine suurendamine, keskkonnasäästlikkus- ja

sõbralikkus jne.

Joonis 3.3.2. Millist positiivset mõju Te näete? 15

Rail Balticu mõju negatiivseks hindavad elanikud nimetavad selle projekti halba mõju:

loodusele, keskkonnale, ökosüsteemile (34% vastustes sisaldus see):

„Loomadele ja lindudele negatiivne, tavainimestele jääb kaugeks“. „Looduses ta lõhub eesti pooleks, metsloomadele halb just see trass, mis praegu plaanis“.

15 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

23

21% peab seda raha raiskamiseks ja investeeringuid liiga suureks:

„Lätit, Leedut ei huvita, raha raiskamine, on kohti kuhu mujale raha panna“. „Eurorahadega ehitatakse aga Eesti peab üleval ja pole nii võimsat siia vaja“.

17% leiab, et projekt toob kannatusi trassile jäävatele inimestele:

„Ohu allikas, maade lõhkumine, kodude lõhkumine“. „See, kust läbi läheb, keerab nende seal elavate inimeste elu segamini“.

Joonis 3.3.2. Millist negatiivset mõju Te näete? 16

Joonisel 3.3.3. on näha inimestele esitatud erinevad väited ning nendega nõustujate osakaalud.

Kõik väited kirjeldavad nõustumise korral Rail Baltic projekti positiivse nurga alt ning kõikide

väidetega nõustujate osakaal on suur. Kõige enam (92% on täiesti või pigem nõus) nõustutakse

väitega, et Rail Baltic on rahvusvahelilne raudteeühendus, mis ühendab Eestit Kesk- ja Lääne-

Euroopaga. Kõige enam aga kaheldakse või ei nõustuta väitega nagu oleks Rail Baltic

investeering keskkonnasõbralikku transporti.

16 Kuna tegemist on avatud vastusega, võis üks inimene nimetada mitu erineva sisuga

vastust ning graafikul kujutatud % summa ei pea võrduma 100.

24

Joonis 3.3.3. Palun Teil hinnata, kuivõrd Te nõustute nende väidetega?

Rail Baltic projektist kuulnud elanikest 63% usub, et trassi valikul on määravaks majanduslik

tasuvus ja konkurentsivõimelisus, 24% kahtleb selles ja 7% ei usu seda (vt joonis 3.3.4.). Veidi

positiivsemalt on jällegi meelestatud nooremad vanuserühmad. Planeeritava trassi alale jäävate

maakondade elanike hinnangud siinkohal keskmisest märkimisväärselt ei erine.

25

Joonis 3.3.4. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja

konkurentsivõimelisus?

Vähem kui pooled – 40% projektist kuulnud elanikest – usub, et trassi valikul on määravaks

võimalikult väike negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale, 38% kahtleb selles ja 18% ei usu

seda. Mehed usuvad seda veidi enam kui naised. Samuti usuvad seda enam mitte-eestlased

võrreldes eestlastega. Planeeritava trassi alale jäävates maakondade elanike hinnangud jäävad

üsna Eesti keskmisele tasemele.

26

Joonis 3.3.5. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks võimalikult väike negatiivne mõju

loodus- ja inimkeskkonnale?

Nendest Eesti elanikest, kes on Rail Baltic projektist kuulnud, toetab seda 73% (sh 31% toetab

kindlasti ja 42% pigem toetab) ja ei toeta 16% (sh pigem ei toeta 10% ja kindlasti ei toeta 6%).

Vanuserühmades on hästi kerge tendents – noorimas vanuserühmas toetatakse projekti

rohkem ning vanuse kasvades toetajate osakaal väheneb. Samas on veendunud toetajaid

(toetan kindlasti) just enim vanuserühmas 60-74a ja kõige vähem 15-24 a seas. Veendunud

toetajaid on rohkem ka meeste kui naiste seas, samas üldine toetus sugude lõikes on samal

tasemel.

Sihtrühmade lõikes on madalaim toetus Raplamaa elanikkonna seas – toetust väljendab

sealsetest elanikest 49%, pigem ei toeta 17% ning üldse ei toeta 10%. Vaatamata sellele, et

Raplamaa jääb planeeritavale trassile, on seal ka märkimisväärselt enam inimesi, kellel ei ole

välja kujunenud hinnangut projekti toetamise või mittetoetamise suhtes.

27

Teistes projekti planeeritavat trassi puudutavates maakondades – Harjumaal ja Pärnumaal –

jäävad hinnangud toetusele Eesti keskmisega sarnasele tasemele.

28

LISAD

Lisa 1. Eestikeelne küsitlusankeet.

1. Alustuseks küsiksin, et milline on Teie peamine suhtluskeel?

1 eesti keel

2 vene keel

2. Kus Te elate?

1 Tallinn

2 Harju maakond (v.a Tallinn)

3 Hiiu maakond

4 Ida-Viru maakond

5 Jõgeva maakond

6 Järva maakond

7 Lääne maakond

8 Lääne-Viru maakond

9 Põlva maakond

10 Pärnu maakond

11 Rapla maakond

12 Saare maakond

13 Tartu maakond

14 Valga maakond

15 Viljandi maakond

16 Võru maakond

2A. Mis on Teie elukoha asula tüüp?

1 Linn

2 Alev/alevik

3 Maa

3. Mis on Teie vanus?

4. Sugu: (INT: Küsi vaid siis, kui häälest ei ole aru saada)

1 mees

2 naine

5. Milline on Teie haridus?

1 alg-, põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil

2 keskharidus või keskharidus koos kutseharidusega

3 kõrgharidus (lõpetatud)

29

6. Kas Te olete kuulnud midagi sellisest projektist nagu Rail Baltic või ka rahvakeeli

Rail Baltika? 1 Jah

2 Ei

3 EI OSKA VASTATA, EI MÄLETA

7. Palun selgitage oma sõnadega, mida Te kuulnud olete?

8. Milline on teile teadaolevalt raudteetrassi eestisisene suund? 1 Tallinn-Tartu-Valga

2 Tallinn-Pärnu

3 Muu

4 EI TEA

9. Kas Te toetate Rail Baltic projekti?

1. Kindlasti toetan

2. Pigem toetan

3. Pigem ei toeta

4. Üldse ei toeta

99 – EI OSKA ÖELDA, EI OLE ARVAMUST

10. Milline on Teie meelest selle projekti mõju Eestile?

1 Väga positiivne

2 Pigem positiivne

3 Negatiivne

4 Väga negatiivne

99 – EI OSKA ÖELDA, EI OLE ARVAMUST

10A.Palun selgitage oma sõnadega, millist positiivset mõju te näete?

10B.Palun selgitage oma sõnadega, millist negatiivset mõju te näete?

11. Kas Teie meelest on selle projekti kohta jagatud piisavalt infot?

1 Jah

2 Ei

3 EI OSKA ÖELDA

12. Te ütlesite, et informatsiooni ei ole Teie jaoks piisavalt, seepärast soovin, et te oma

sõnadega täpsustaksite:

12A. Millist infot Te veel ootate?

12B. Kelle käest Te infot ootaksite?

13. Esitan Teile mõned väited Rail Baltic projekti iseloomustamiseks ning palun Teil

hinnata, kuivõrd Te nõustute nende väidetega. Iga väite puhul kehtib samasugune

30

vastamise skaala, kus 1- Täiesti nõus 2 – pigem nõus 3 – pigem ei ole nõus 4 – ei

ole üldse nõus. Lähen nüüd väidete juurde. Rail Baltic …

1- Täiesti nõus 2 – pigem nõus 3 – pigem ei ole nõus 4 – ei ole üldse nõus

… on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eestit Kesk- ja

Lääne-Euroopaga

1 2 3 4 99

… on investeering keskkonnasõbralikku transporti 1 2 3 4 99

… on kiire ja mugav reisimisvõimalus naaberriikidesse ja

Euroopasse

1 2 3 4 99

… kujundab Eestist Põhja,-, Lääne- ja Ida-Euroopa kaupade

ühenduspunkti

1 2 3 4 99

..loob uusi töökohti ja elavdab majandust 1 2 3 4 99

…elavdab turismi 1 2 3 4 99

13A. Kas Te usute, et Rail Baltic trassi valikul on määravaks võimalikult väike

negatiivne mõju loodus- ja inimkeskkonnale?

1 Jah, usun

2 Kahtlen

3 Ei usu

13B. Kas Te usute, et trassi valikul on määravaks majanduslik tasuvus ja

konkurentsivõimelisus?

1 Jah, usun

2 Kahtlen

3 Ei usu

14. Kui tihti Te kasutate transpordivahendina rongi?

1 Iga nädal

2 Iga kuu

3 Vähemalt korda aastas

4 Harvemini kui kord aastas

5 Mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi

15. Palun öelge oma sõnadega, millised märksõnad Teil esimesena pähe tulevad, kui

mõtlete rongiliiklusele Eestis?

16.Kas olete viimase 5 aasta jooksul reisinud?

1 Lätti

2 Leetu

3 Poola

4 MITTE ÜKSKI NEIST

31

17. Mis Te arvate, kas Te kasutaksite ise transpordivahendina rongi sõiduks Lätti,

Leetu või Poola?

1 Jah/pigem jah

2 Ei/pigem ei

3 EI OSKA ÖELDA

18APalun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?

18B. Palun selgitage oma sõnadega, miks vastasite nii?