raplamaa Ühistöö nr 11, 3. juuni 2015

Nr. 11(168) 3. juuni 2015

Foto: erakogu

Ü h i s t ö öra p lamaa

Pühapäeva õhtul valiti selle aasta superstaariks Raikküla noormees

Jüri Pootsmann!

Põhapäeval selgus Nordea kontserdimajas TV3 suurprojekti “Eesti otsib superstaari” selle aasta, järjekorras kuuenda hooaja võitja. Televaatajate otsuse kohaselt sai superstaari tiitli Raikküla noormees Jüri Pootsmann, teiseks jäi Tõrvast pärit neiu Gertu Pabbo. Mõlemal finaalis osalenule on ennustatud hiilgavat tulevikku lauljana.

Foto telesaatest

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

Rannarahval käib ajaarvamine räimepüügi rüt-mis. Kevaditi tossavad suitsuahjud, podisevad paadid ja kajakate kisa on omane rannaküladele mitte ainult Pärnumaal. Räim e. silk on mäletamata aegadest meie toidulaual olnud, seda meenutavad eriti suure hardu-sega eakamad inimesed.

Eestlaste rahvuskala räim kutsus osa saama rah-vuslikkusest ja traditsioonide järgimisest. Tõstamaa valla Lao kalasadamas toimus õppepäev „Räimewest“ 5-ndat korda. Ilus ilm tõi kohale hulga rahvast, sada-masse viiva tee ääres oli pikk autode rivi. Kohapeale saabunuid registreeriti tulevase kroonika tarvis. Sa-damas tervitasid moosekandid, kära kui palju, sekka löid tantsu rahvatantsijad ja esinejad-päevatutvusta-jad. Kohapeal organiseeriti merele sõitu, lastele kor-raldati ratsutamist, müüjad pakkusid head ja paremat kalast ja kalakõrvasest. Peagi teadustati, et sadamasse tulevad kakuamipaadid kaluritega. Nägime ilusa räi-me imemist paadist torustikku kaudu külmhoones-

Kui silku-leiba kõht on täis, vaat kudas tüo siis leikab kääs

Rannarahva ütlemine

se. Peagi veeres läbi rahvamassi kaubafurgoon kauba peale laadimiseks. Sadamas käis hoogne askeldamine, tühi kilekott 5 eurosega 5 tuulehaugi vastu. Ei mingit

Merele minek, vastas Manija saar.

Autode rivi.


Algus 2. lk

Koržets ahvenat fileerimas.

kaalumist, tükk-tüki vastu. Sekka võeti ämbriga räime. Kui kosutav oli näha värske kalaga toimetamist, mitte ei vahi punasilmseid silke poeletil. Müüjad pakkusid ka kalatoite, ei saa öelda, et mitte ainult õppepäev vaid ikkagi laat. Idee sellise päeva korraldamiseks tuli Lao sadama vastas asuvalt Manija saare perenaiselt Ülle Tamm`elt. Eks õppepäev peab jagama teadmisi, ka-latelgis merebioloog Jüri Tenson tutvustas kalaliike. Vana tuntud tõde, et teadmised tuleb omandada, sel-leks tuleb üles näidata õpivalmidust. Kui selline mõt-lemine külalised randa tõi, mida kenamat veel tahta. Kalatelgi ees askeldasid isa ja poeg Vladislav ja Kaa-rel Koržets, jälgides, ikkagi päevateemat: räim meie toidulaual oli valminud kodutööna. Huvilistele paku-ti eelmisel päeval fileeritud räime mee, õunaäädika ja valge veini kastmes. Saaremaa leivaga kalafilee tükk oli tõeline maiuspala. Samas Koržetsid valmistasid ette



ahvenasupi keetmiseks. Eks see üritus toetab pikka kultuurilugu: kala olemist eestlaste toidulaual, ning rahvuskalast peabki rääkima noorematele.

Teame, et kalapüügist saadav töötasu on kaluritel küllaltki väikene, sel päeval sellest ei räägitud vaid merepäästjad demonstreerisid kaluri elu teist poolt-mereohutust.

Kaasahaaravad tegevusi oli mitmeid rütmika muu-sika saatel, mis kajakisa eemale peletas. Suvel Kutsuti Tõstamaa mõisa etendust „Tsepeliin“ vaatama.

Kaasa oli võimalik lisaks kalale osta, traditsioonili-se eestlase leivakõrvase räime kõrval osta rukkijahust kiluleiba.

Need olid mõned hetked Pärnumaal, Liivi lahe ääres asetseva 242 kilomeetri pikkuse rannajoone e. räimeraja punktist. Loodame, et räim ei kao kunagi meie toidulaualt. Vigala ei osutunud kaugeks paigaks


Algus 2. lk

Sadamas tuulehaugi saamas.

Merebioloog Tenson huvilistele teavet jagamas.




Algus 2. lk

Etendus Tsepeliin Tõstamaal.



rannarahva tegemistest osa saamisel, nagu seda ei osutunud kaugeks paigaks Liu sadam kevaditi koha ja vimma ostmiseks ligi 40 aastat tagasi. Hea on meenutada mailõpu suurte püüginumbrite taustal räimelugu.

Jaan ViskaAutori fotod

Päevale lisaväärtus - vankrisõit.

Räimesid pumpamas lao poole.

Raplamaa Ühistöö 6Algus 1. lk

Toidu mahakandmiseks raha jätkub, kaupluste ümbruse korrastamiseks mitte

Raplamaa Ühistöö on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et Rapla Tarbijate Ühistu eelistab müügi-kõlbmatuks muutuva kauba prügikasti visata, mitte seda normaalse allahindlusega maha müüa või heategevu-seks annetada. Toitu prügikasti visata võimaldab asjaolu, et ühistul rahast puudu ei ole ja need mõned tuhanded eurod, mis iga kuu saamata jäävad, ühistu juhtidele korda ei lähe. Samas võimaldaksid need prügikasti visatavad eurod kasvõi Järvakandi Konsumi esise (pildil) korda teha ja aastakümnete jooksul kujunenud “kuumaastiku” korraliku kiviparketiga asendada ning ilmselt eemisest sajandist pärineva lillepotigi koos sisuga välja vahetada.

Siiski näib, et lausa üleeuroopalisel tasandil on hakatud aru saama toidu raiskamise kuritahtlikkust ja Prant-susmaal vastav seaduski vastu võetud. Sellel eeskujul on erakond Eestimaa Rohelised samuti esimesi samme astumas ja välja töötanud petitsiooni toidu raiskamise vähendamiseks. Petitsioonile oodatakse alla kirjutama kõiki Eestimaa elanikke, kes tahavad seista hea arutu raiskamise lõpetamiseks.

Esialgne petitsioon on avaldatud leheküljel http://www.petitsioon.com/nuame_toiduraiskamise_vastast_seadust, ent mõni aeg hiljem teatas erakond Eestimaa Rohelised:

Et toiduraiskamise vastase seaduse nõudmine ametlikult RIIGIKOGUSSE viia, tuleb täita petitsioonide esitamiseks ettenähtud seadust. Põhinõuded on, et oleksite vähemalt 16aastane ja et kinnitaksite oma soo-vi digiallkirjaga. Viisime oma petitsiooni üle lehele, mis digiallkirjastamist võimaldab: http://petitsioon.ee/nouame-toiduraiskamise-vastast-seadust Palun allkirjastage ja anname sügisel selle seaduse loomise nõude Riigikogule üle!

Järvakandi Konsumiesine. Sellest “kaunistusest” mööduvad iga päev sajad inimesed, kes parklast Konsumis-se siirduvad. Tõsi, ega kõrvalolevad kasutamata kaupluseruumidki eriti esteetilised ole.

Foto: erakogu


Algus 1. lk

http://petitsioon.ee/nouame-toiduraiskamise-vastast-seadust

Nõuame toiduraiskamise vastast seadustErakond Eestimaa Rohelised kutsub Riigikogu üles võtma vastu seadust, mis vähendab toidu raiskamist.

Soovime, et EESTI võtaks eeskuju Prantsusmaast ja nõuaks suurtelt kauplustelt kõlbliku toidu üleandmist eel-kõige abiorganisatsioonidele. Toidu raiskamine on EESTISalati taunitav olnud ning on ebaeetiline, et tegelikus toidu ülekülluse olukorras peab osa inimesi nälga tundma. Praegu ei saa isegi kõige peenemal banketilaual puutumatuks jäänud toitu ametlikult kodututele saata – see võib kaasa tuua trahvid ja karistused. Kõlbliku toidu äraviskamine on kuritegu Maa ökosüsteemi vastu.

Prantsusmaa parlament hääletas äsja suurtes toidupoodides toiduraiskamist piirava seaduse poolt, mis suu-nab ülejäävad toidukaubad prügikasti asemel kas heategevusse või loomasöödaks ning keelab kõlbliku toidu tahtliku rikkumise mittesöödavate ainetega – näiteks pesuvalgendiga.

Seadus peab reguleerima eelkõige suurte kaupluste TÖÖD, kuid andma ka väikestele poodidele ja toitlustus-kohtadele kindlustunde, et praeguse koalitsiooni reformierakondlik kodanikuühiskonda, heategevust ja anne-tamist piirav poliitika ei päädiks maksu- ja muude ametite karistusretkedega väikepoodnike ja kohvikute vastu. Riik peab seadusega ette nägema baasrahastuse abiorganisatsioonide logistikakulude jaoks.

Samuti tuleb kaotada tarbijat eksitav “parim enne” märgistus toiduainetelt, mis on tegelikult kasutuskõlbli-kud, kusjuures mitte raasugi halvemad, pikka aega – näiteks riis, kruubid, pastatooted (makaronid).

Ühtlasi on vaja piirata ametnike omavoli sanitaarnormide mõistusevastasel tõlgendamisel, mis piirab koha-liku ja mahetoidu tootmist ning kasutamist isegi Eesti piirides.

Prantsusmaal vastuvõetud seadus ütleb et:1.”…piiramata toiduohutuse eeskirjade kohaldamist, ei tohi [toidu jaemüügiettevõtjad] muuta oma müü-

mata toidukaupa meelega tarbimiskõlbmatuks või muu samas artiklis nimetatud taaskasutuse meetodi jaoks kõlbmatuks muuta.”

2. Taaskasutusvariante on lisaks supiköökidele jne veel - nt kui toiduks ei kõlba, siis loomatoiduks, või kui ka selleks ei kõlba, siis kompostimiseks või metaanitootmiseks.

3. Annetamise kohta: “mingid lepingutingimused ei tohi takistada selliste toiduainete annetamist, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all”; teatud mõõtudest suurema pinnaga poed peavad sõlmima mingi heate-gevusühinguga, mille nad võivad seaduses ette nähtud nimekirjast ise välja valida, lepingu müümata jäänud toiduainete tasuta üleandmise kohta.

Kes tahab prantsuse keelt lugeda, siis seaduse tekst on siin: http://www.assemblee-nationale.fr/14/ta/ta0519.asp[1]

Lisainfo olukorrast Eestis:http://www.terviseinfo.ee/et/uudised/4272-uuring-eesti-elanikud-viskavad-aastas-ara-pea-63-miljoni-eu-

ro-vaartuses-toituhttp://www.toidupank.ee/toidu-araviskamine-on-eestis-probleem/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/ei-oska-toitu-sailitada-eesti-pere-viskab-ara-100-200-euro-eest-toi-

tu-n141398… ja Euroopashttp://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B8-2014-

0250+0+DOC+XML+V0//EThttp://news.nationalgeographic.com/news/2014/10/141016-food-waste-tristram-stuart-emerging-

explorer-hunger-charity-ngfood/http://petitsioon.ee/nouame-toiduraiskamise-vastast-seadust#btn-more


Jätkub 9. leheküljel

Noored kinohuvilised rahvamaja ees.

Märjamaa vallavalitsus ja Raplamaa maavanem uut kino avamas.

Alles olime Märjamaal Vigala rahvaga teatris Vana Baskini teatri juubelietendust „Õnnenumbrid“ vaata-mas. Nüüd on jälle põhjust Märjamaale minna, uude kinno. Remondiaja jooksul olid kino seinad ja lagi saanud tumehalli värvi, uus hõbeda kattega ekraan parema peegelduse tarvis. 29. mai oli see tähtpäev, mil täissaaal vaatas 3D koguperefilmi „Käsna-Kalle Kantpüks“. Filmi vaatajaskond ostis ruumiliseks nä-gemiseks vastavad prillid, mil kasutuskordi üle 30-e. Uuenenud tehnikaga projektor filmide 3D ja 4K vaa-tamiseks, oli vist 12-s koht Eestimaal ning esimene alevis kui väikses maa-asulas. Et Märjamaal kino välja ei surnud, on palju teeneid kinomehaanik Hans Vei-mannil, kel sel suvel täitub 45 kinoaastat. Hansu vi-sadus ja entusiasm leidis toetust maakonnast, vallast, kindlasti noortest huvilistest e järelkasvust, keda oli seansile üsna palju kogunenud jalgratastel. Nagu ikka, koostöö võeti kokku lilledega, kingitustega ja tänusõ-nadega. Vastastikused tänusõnad algatas rahvamaja juhataja Merle Voolaid, jätkasid kinomehaanik Hans Veimann, maavanem Tõnis Blank, vallavanem Villu Karu, volikogu esimees Urmas Kristal, abivallavanem

Jälle põhjust Märjamaale tulla

Triin Matsalu. Rõõm näha Märjamaad arenemas ja teadmas, et kino on tõmbekeskuseks terves maakon-nas ning Vigala rahvas juba ütleb ja tõdeb, et ei saa läbi ilma Märjamaata. Saalis öeldi, et kinofilm on üheaeg-selt jälgitav nii Eestis kui ka New-Yorkis. Maavanem tõdes, et kino on aasta-aastalt suurendamas Eestimaal vaadatavust, nüüd kindlasti ka Märjamaal. Volikogu

Algus 8. lk


Jätkub 10. leheküljel


esimees arvas, et 3D kino on vähemalt kolmele vallale. Kinotraditsioon sai tugeva jätku Märjamaal, Eesti Kul-tuurkapital ja audiovisuaalse kunsti sihtkapital toetas Märjamaa valla taotlust üle 37000 euroga, puudujääva summa lisaS vald ning lõppsumma küündis üle 90000 euro. See suur investeering tehti, mõeldes lastele, sest neile on tehtud väga palju 3D filme. Nüüd, lastekaitse-päeva paiku on hea meenutada aastat 2015. Suurepä-rane kingitus vallalt peredele. Digiseadmete muretse-misega pandi alus kino uuenemisele. Märjamaa valla tunnuslause sai kinnitust hea olla, isu tulla.

Mõned sõnad filmist vikipeedia vahendusel. „Käs-na-Kalle Kantpüks on USA –s toodetud joonissari aastast 1999, mille autor merebioloog Stephen Hil-lenburg. Peategelaseks on merealuse linna kollane merekäsn, kes elab oma lemmikloomaga teo Garyga ananassi majakeses ning töötab kiirtoidurestoranis krabiburgeri valmistajana. Aastal 2004 valmis täispikk joonisfilm, mida psühholoogid päriselt heaks ei kiit-

nud, sest kiiretempolised, lärmakad stseenid ei lase lastemälul keskundada ja probleemidest aru saada. Absurdiks muutunud huumor ja superkangelase maa-nia teeb filmist vaadatava kogupere filmi. Endise koo-

Algus 8. lk

Algus 8. lkHans Veimann tänusõnu kuulamas.Maavanem Tõnis Blank tervitamas.

Käsna-kalle Kantpüks.


Algus 8. lk

vaade kinosaali.JPG


liinimesena paneb muretsema, kas kino uuenemisega peaksime jälgima seal näidavat ning teisalt arvesta-ma lastepärasust, õpetlikku, inimlikku, mitte ei laseks kommertsmaailmal end lämmatada. Kinos nähtav jäägu ikkagi üheks osaks kultuurist.

Tänusõnad lahkudes 3D seansilt, kohtumiseni.

Ilusaid filmielamusi Raplamaa rahvale ja tema kü-lalistele!

Vigalast oli Märjamaal, naabrite juures külas Jaan Viska

Autori fotod

Kapa Rock06. juunil kell 14

Tohisoo mõispargisSuper Hot Cosmos BlueDagöDaniel LeviJ.M.K.E.Jarek Kasar aka Chali

Ans. AndurAvoid DaveSimmaniduoMerwisThe Blue Genies

Piletid müügil Piletilevis.


Pühapäeval, 31. mail toimus Pirita Spordikeskuse velodroomil lastekaitsepäevale pühendatud XVII Tal-linna võimlemispidu “Mäng”, mis tõi kokku 1924 võimlejat Tallinnast, Harjumaalt, Raplamaalt ja Paidest. Raplamaalt osales peol 240 võimlejat.

Võimlemispeo avasid Eesti Spordiseltsi Kalev tegevjuht Aleksander Tammert, Riigikogu kultuurikomisjo-ni esimees ja Eesti Võimlemisliidu president Laine Randjärv ning Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder.

“Pirita Spordikeskuse velodroomil on kolm päeva käinud intensiivne proovide aeg, mis kulmineerus vä-geva peoga. On näha, et harrastusvõimlemine elab ja läheb korda paljudele. Kui täna võimleme veel siin Pirital, siis järgmisel aastal ootame kõiki suurele üle-eestilisele võimlemispeole Kalevi Keskstaadionil,” rääkis Eesti Spordiseltsi Kalev tegevjuht Aleksander Tammert.

XVII Tallinna võimlemispeo läbivaks teemaks oli mäng ja nii kehastusid kõik võimlemiskavades osale-vad rühmad erinevateks tegelaskujudeks. “Näiteks väikesed mudilased esitasid jänesteks maskeerituna lõbusa porganditantsu. Beebid ja väikelapsed aga mängisid erksates kostüümides linnukesi okstel. Niisamuti näita-sid teisedki grupid, kuidas võimlemine ja mängurõõm käivad käsikäes,” sõnas XVII Tallinna Võimlemispeo “Mäng” projektijuht Lembe Laas.

Tallinna võimlemispeol osalesid erinevas vanuses võimlejad, kelle seas oli nii harrastajaid kui tippvõim-lejaid. Kokku esitasid võimlejad 14 kava, mille õnnestumiseks andsid oma panuse 12 kavade autorit ja 216 treenerit. Peo pealavastajaks oli Eliisa Sokk.

“Meele teeb rõõmsaks, et 200 osalejaga peost on välja kasvanud ligi 2000 võimlejat kaasa haarav pidu, kuhu tahetakse tulla nii Tallinnast kui mujalt Eestist. Ainuüksi lasteaedasid osales tänavusel peol 38 ja selle üle on meil vaid hea meel,” lisas Laas.

Eesti Spordiselts Kalevi korraldatava Tallinna võimlemispeo eesmärgiks on tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida võimlemist laste ja noorte hulgas. Ühtlasi on pidu eelsoojenduseks 2016. aastal toimuvale V Eestimaa võimlemispeole “Hingelind”, kus osaleb ligi 7000 harrastusvõimlejat 25 000 inimese suuruse au-ditooriumi ees.

Foto: Andres Raudjalg

Tallinnas toimus suur võimlemispiduPRESSITEADE 1. juuni 2015


Kuvavõistlus Maavalla hiied 10228 Oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võist-

luse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jääd-vustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, loo-duskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Loo-duslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasu-tuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaan-netes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10228 (2015). Võitjaid autasustatakse 28.11. Tartus toimuval Hiie väe tunnusta-missündmusel. Võistlustöid saab üles laadida kuni 31.10.2015 aadressil:

http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h/maavalla-hiied-10228#saada-kuvakuvavoistlused/h/maavalla-hiied-10228#saada-kuva

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Andres HeinapuuMaavalla koja kirjutaja

Raplamaa Ühistöö 14Elektrilevi pressiteade1.06.2015

Elektrilevi: Lapsevanemad alahindavad elektriohte

Elektrilevi tellitud uuringust selgus, et 67% lastevanematest on suhteliselt muretud oma lapsi ähvardavate elektriohtude suhtes, aasta varem oli sama näitaja 47%. Samal ajal hindavad noored ise oma teadmisi elektrioh-tudest keskmisest väiksemaks.

„Loodetavasti ongi inimesed ennast elektriohtudega paremini kurssi viinud, sest uuringu järgi peab kolm-veerand vastanutest oma teadlikkust elektriohtudest kõrgeks,“ tutvustas uuringu tulemusi Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. „Statistika järgi elektriõnnetuste arv eelmisel aastal hoopis kasvas kümnendiku võrra. Sõnades ja tegelikkuses paistab erinevus.“

Teadmatusest ja hulljulgusest juhtunud õnnetuse näitena tõi Tiisvend eelmise aasta kevadel Raplamaal toi-munud õnnetuse, kus 16-aastane noormees ronis alajaama katusele ja sai eluohtliku elektrilöögi. „Elektrilöögi saamiseks ei peagi kaableid puudutama, piisab kui neile piisavalt lähedale minna,“ selgitas Tiisvend.

Uuringust selgus ka, et kuigi suur osa inimesi oli arvamusel, et tunnevad elektriohte hästi, siis vähemalt poo-lel elanikkonnast tekiks tegelikus ohuolukorras suuri raskusi. 41% vastanutest ei oska ohutult maha langenud pinge all elektriliinist eemalduda ja 10% protsenti vastanutest teeks seda valesti. Kolmandik vastajatest teadis, et ohutu on pinge all olevast liinist eemalduda hüpata ühel jalal või kaks jalga tihedalt koos ohuallikast kaugeneda.

Kuigi uuringu järgi on elektriohuteadlikkus kõrgem 40-59 aastaste, Lääne-Eesti ja maal elavate inimeste seas, juhtus eelmisel aastal tõsine õnnetus Jõgevamaal, kus vanem naisterahvas läks peale äikesetormi alajaama elektrit tagasi lülitama ja sai tõsiseid vigastusi. Elektrilevi palub mitte ühelgi põhjusel kõrvalistel isikutel alajaa-madesse minna, vaid helistada rikketelefonil 1343, et probleemi kõrvaldaksid elektrikud. “Oma elu seadmine ei ole ühelgi põhjusel mõistlik tegu,“ ütles Tiisvend.

Tehnilise Järelvalve Ameti statistika järgi toimub enamus elektriõnnetusi suvekuudel. 2014. aastal toimus 52% elektriõnnetustest vahemikus mai kuni august. Elektrilevi korraldab igal kevadel elektriohutuskampaania, milles kutsub lapsevanemaid lastele rääkima elektriohtudest sest iga elektriõnnetus on piisavate teadmiste korral välditav. Mida ja kuidas rääkida lastele elektriohtudest leiate Elektrilevi ohutusportaalist elektrilevi.ee/ohutus.

Kevadine jooksuhooaeg on alanud ning palju pole enam jäänud ka Rapla Selveri kolman-da Suurjooksuni. Kes pole veel end registreerinud, saab seda teha http://raplaselverijooks.ee/registreerimine .

Raplas ootavad teid väike-linna mõnus atmosfäär, sõbrali-kud korraldajad ja kaasjooksjad, mõnus kiire rada ning erinevad emotsioonid lisaks jooksule. Kaasa saab võtta kogu pere, las-tele on kavas meeleolukad laste-jooksud ning põnev lasteala.

III Rapla Selveri Suurjooks 7. juunil!


Meeldib.eeKaks meest sõidavad rongis ühes kupees.Rong jõnksatab äkiliselt mitu korda ning varsti hakkab

nende peakohal olevalt riiulilt midagi alla tilkuma.Üks meestest laseb tilga käeseljale kukkuda, nuusutab

seda, tõmbab keelega üle ja küsib:“Šoti viski?”“Ei, šoti terjer,” vastab teine rahulikult.***Esimene seksuaalõpetuse tund koolis.Õpetaja: “Nii, lapsed, täna hakkame rääkima sellistest

asjades, et miks poistele meeldivad tüdrukud ja tüdruku-tele poisid…”

Juku: “Aga õpetaja, kas need, kes on juba k***i teinud, võivad minna jalgpalli mängima…?”

***Ema paneb Punamütsikest riidesse ja loeb talle sõnad

peale:“Tütreke , kui sa lähed nüüd vanaema juurde, siis sa

võid tähele panna, et tal on väga suur nina… Ja voodist ta väga välja ei tule… Aga kui ta kutsub sind enda juurde ja hakkab kurtma, kui haige ta on ja kui vilets see eluke on, siis sina ära jumala pärast teda kuula, vaid võta ikkagi mõ-lema moosipurgi eest 2 eurot!”

***Parimad pärlid koolilaste kirjanditest* Ta nägi hobusekapjade jälgi ja sõnnikut ning taipas

kohe, et sealt oli punaarmee läbi läinud.* Naine lüpsis jõe kaldal lehma, aga vees peegeldus kõik

vastupidi.* Mari tahtis midagi öelda, aga avanev uks sulges ta suu.* Kui udu hajus, nägi vürst enda ees tatari- mongoli iket.* Siis võttis vang noa ja laskis end maha.* Kui Mari tuppa sisenes, pesi Jaan oma kaela kuni vöö-

ni.* Tema mustade kulmude alt välkusid valged hambad.* Sellel maalil on lumi väga sügav, mõnes kohas lausa

vööni.* Papa Carlo, vaatamata oma üüratule vaesusele, niker-

das päeval ja ööl väsimatult lapsi teha.* Muidugi oleks Hall Hunt jäänud terveks, kui ta poleks

alustanud pimedas metsas juttu tundmatu tüdrukuga pu-nases mütsis.

***Õpetaja: “Milline sõna siit loetelust on ülearune? –

Õun, tomat, sibul, Lexus.”“Õun, tomat ja sibul!” hüüab Juku.***Koolis on joonistamise tund ja noor õpetajanna joonis-

tab tahvlile õuna.“Lapsed mis see on?” küsib õpetaja.Juku ütleb, et see on perse.Õpetajanna ahmib õhku, läheb näost punaseks ja tor-

mab seejärel direktorit kutsuma.Direktor tuleb klassi ja hakkab kohe sõimama.“Olete teie aga kabajantsikud. Noor õpetaja on esimest

aastat tööl, teie aga märatsete niimoodi et teid ei saagi õpe-tada!”

Seejärel vaatab direktor tahvlile ja käratab klassiõpilaste poole pöördudes:

“No ja mis see siis veel tähendab! Kes siin vahepeal ta-gumiku tahvlile joonistas?”

***Lapsed räägivad tunnis oma vanematest.“Minu isa on liikluspolitseinik,” räägib Toomas. “Raha

on meil palju, elame hästi.”“Aga minu ema on prostituut,” ütleb Mari. “Pole ka meil

rahast puudust ja elu on hea!”“Aga minu isa on kaugsõiduautojuht,” teatab Juku. “Ja

kui neid kuradi liiklusmente ja proste ei oleks, elaksime päris hästi!”

***Mees ja naine on voodis.Naine müksab meest küünarnukiga ribide vahele:

“Noh, teeme ka või?”. Mees ohkab.. ja täidab oma abikaasa kohustuse. Läheb vaevu paar tundi mööda, kui naine äsab uuesti mehele ribide vahele ja ühmab. Mees ohkab ja ra-huldab naise ära. Nii öö jooksul ikka mitu-setu korda.

Hommikul nügib naine jälle meest ribide vahele. Vaene mees nii ära aetud, et ei taha maad ega mütsi teada ja püüab edasi magada.. Naine lõpuks vihastab, äsab ikka korralikult ja käratab juurde: “Mees, tööle on vaja minna, maast lahti!”

Mees on sekundiga ärkvel ja voodist väljas, silmad peas säramas:”Tööle, tööööle!!!”

***Operatsioon.Kirurg: “Assistent, võtke skalpell!”Mõne aja pärast: “Assistent, võtke tangid! Ja piiritust!”Paus.“Assistent! Piiritust!”Paus.“Assistent! Piiritust! Kiiremini!”Assistendi hääl, jõuetult: “Vabandust, doktor, aga ma

tõesti enam, hõkk, ei suuda!”***Mees – Kallim, ma vist ikka ei saa sinuga abielluda….

räägitakse, et sul on olnud väga palju mehi…Naine – Hm…ma ei mõista, kas sulle ei meeldi, kuidas

ma süüa teen?Mees – Mis sa nüüd, kullake, ma pole elu sees maitsva-

maid toite saanud!Naine – Kas sulle ei meeldi siis, kuidas ma koristan?Mees – Oh ei, sul on kodu puhtam, kui operatsioonisaal

haiglas!Naine – Aga võib-olla ma ei meeldi sulle voodis?Mees – Mu jumal…ma isegi ei teadnud, et midagi sellist

üldse eksisteerib…!Naine – No ja mis sa siis arvasid?! Et omandasin need

oskused pühapäevakoolis? Või hoopis aianduskursustel?


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22

23 24 25 26

27 28 29 30

31 32 33 34 35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54 55

56 57 58 59

60 61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82

83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93

94 95 96 97 98 99 100

101 102 103 104 105 106 107 108

109 110 111 112 113 114 115 116 117

118 119 120 121

122 123 124

125 126 127

PAREMALE 1 Mõõtkava 8 Kartulisort 14 Jumal-looja India mütoloogias 20 Pürenee põliselanik 21 Piirkond Hispaanias 22 H-vitamiin 23 Siseorgan 24 Livrees teener 25 Küla Valgamaal Hummuli vallas 26 Suleline 27 Saar Vahemeres 28 Liivaseljandik 29 Telefonikaart 30 Küla Raplamaal Vigala vallas 31 Loomingulise inspiratsiooni allikas 34 Agar 36 Aldani lisajõgi 38 Härra 40 Julm, halastamatu 43 Etikett 45 Keemiline ründeaine 49 Vald Harjumaal 50 Tants 52 Kala 54 Lehtpõõsas 56 Linn Komimaal 57 Jõuk 58 Röövlind 59 Materniteet 60 Teatud tooraine 63 Muhamedlaste palvus 65 Tähtis toitaine 67 Kloun, tobu 68 Poolsaar Aasias 70 Riik Aasias 73 Okse täis

76 Tuba (vananenud) 77 Kaheksa- 79 Ulukkoerlane 81 Kondine, kõhn 83 Linn Soomes 85 Vastsündinu 86 Eesti filmilavastaja 88 Tarad 90 Brasiilia osariik 91 Näriline 92 Eesti saar 93 Kartulisort 94 Härra Itaalias 97 Kosmeetikabränd 99 Tõstemasin101 Eesti poliitik103 Küla Pärnumaal105 Näitleja, "Õnne 13" osaleja107 Dokument, õiend109 Islamimaade vaimulik kohtunik112 Lõtvunud, vaibuv114 Jõgi Prantsusmaal116 Küla Raplamaal Märjamaa vallas118 Linn Soomes119 Eesti kirjanik120 Munakujuline kõverjoon121 Verevadak122 Rõngel123 Eramu124 Küla Raplamaal Kaiu vallas125 Rada aias126 Dirigent127 Joovastus, ülisuur vaimustus

ALLA 1 Teele asuma 2 Näitleja (1929-84)

3 Küüruga veis 4 Iva 5 Küla Valgamaal Otepää vallas 6 Andevaene 7 Loss 8 Mulgud 9 Näo ilujumestus 10 Ajakirjanik (Eesti Päevaleht) 11 Variant, teisend 12 Looma, alust panema 13 End Eesti maadleja 14 Informatsiooniühik 15 Raske kuritegu 16 Teatud siidriie 17 Riik Aasias 18 Murdmaajooksja 19 Mäestik Lõuna-Ameerikas 32 Lõrin 33 Ilmastikunähtus 35 Keskaegne kaupmeeste või käsitööliste ühing 36 Pidulik koosolek 37 Kirjatäht 38 Lutsima, sisse tõmbama 39 Vene kloun ja näitleja (1921-97) 41 Küla Valgamaal Palupera vallas 42 Venelane halvustavalt 43 Hawaii saar 44 Doonau lisajõgi 46 Ida-Timori pealinn 47 Ebajumal 48 Vaikselt 49 Pahatahtlik jonn 50 Pärg 51 Hulgas 53 Eesti helilooja 55 Hobune 61 B 1 vitamiin 62 Näotu 64 Linn Floridas 66 Jaapani luulevorm 69 Riik Aasias 71 Soome merejumal 72 Liigne, ülearune 74 Selge, läbipaistev 75 Küsisõna 76 Tütarlaps kõnekeeles 77 Tähtkuju 78 Laskerada 79 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 80 Järsku 82 Küla Raplamaal Rapla vallas 84 Meremehe hüüd 87 Kett 88 Osmani väepealik 89 Ollus 95 Joodhappe sool 96 R.Rohu romaan 98 Kraanikauss 99 Väike stepirebane100 Üks musketär101 Ainus meresadam Jordaanias102 Kaupade pakend104 Suur kraav105 Järv Armeenias106 Dirigent107 Riigikogu liige108 Riik Aasias110 Elektroonikafirma111 Ülemäära kokkuhoidlik112 Häire, tõrge113 Eesti end karikaturist115 Kõrbesaar116 Automark117 Riideese


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22

23 24 25 26

27 28 29 30

31 32 33 34 35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54 55

56 57 58 59

60 61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82

83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93

94 95 96 97 98 99 100

101 102 103 104 105 106 107 108

109 110 111 112 113 114 115 116 117

118 119 120 121

122 123 124

125 126 127

PAREMALE 1 Teatud jalatsid 8 Suusatreener 14 Leedu kettaheitja 20 Chicago lennujaam 21 Telejaam Soomes 22 Vasemaak 23 Hooti, puhanguti 24 Äike 25 Salakuulaja 26 Eesti end karikaturist 27 Palee 28 Eesti järv 29 Väsinud 30 Suur pada 31 Teatmeteos 34 Lootus 36 Pori 38 Linn Itaalias 40 Ilukirjanduslik teos 43 EW Merejõudude juhataja 45 Kõrbetaim 49 Magamiskoht 50 Arve (raamatupidamises) 52 Linn Saksamaal 54 Linn Jaapanis 56 Sat-TV jaam 57 Riik Euroopas 58 Soome laulja (s 1945) 59 Kuulutus 60 Ujumisstiil 63 Daidalose poeg 65 Apaatne 67 Maitse 68 Krokodilliline 70 Korralagedus, valitsuse, võimu puudumine 73 Lubama, võimaldama, mitte takistama 76 Eesti rahvustoit

77 Küla Valgamaal Hummuli vallas 79 Teatud panniroog 81 Kaerasort 83 Paremus 85 Hullushoog 86 Sügisõunasort 88 Järjestatud elementide hulk 90 India osariik 91 Kolmekordne kalavõrk 92 Millegi küljest ärakaabitud aine 93 Küla Raplamaal Kehtna vallas 94 Elavhõbeda ja muu metalli sulam 97 Vald lääne-Virumaal 99 Tüüpiline kohtupraktika üksikjuht101 Hüvasti103 Kütteaine105 Naiseks võtma107 Eesti poliitik109 Mongoolia karjakasvataja112 Sotsiaalne dialekt114 Atlase osa116 Teravalt mõru, viha118 Kehaosa119 USA filminäitlejatar120 Piiratud, eraldatud maatükk121 Veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks122 Napsama123 Inimpäine, lõvi või härja kehaga tiivuline olend

templi ukse ees124 Mahumõõt USA-s125 Händeli ooper126 Silmuseid tegema127 Ühtelugu

ALLA 1 Nõu kuuma vee saamiseks 2 USA osariik 3 Tallinna börsi indeks

4 Jumalate käskjalg kreeka mütoloogias 5 Katkend, fragment 6 Liit 7 Vagunite remondiruum ja hoiuruum 8 Objekt 9 Töösulg 10 Doos 11 Tõmbsoon 12 Rooma luuletaja 13 Poksivõistluse osa 14 Endine Ameerika tennisekuulsus 15 Sulgemisvahend 16 Eredalt hõõguma 17 Linn Jaapanis 18 Peenike veejuga 19 Husaarikuub 32 Mitte vana 33 Teiste saavutatust meelehärmi tundev ja seda

endale ihkav 35 Kirjutusvedelik 36 Maitseomadus 37 Linn Soomes 38 Härra 39 Imema 41 Juhtlause kirjandusteose algul 42 Eesti poliitik ja naljamees 43 Kiirerütmiline tants 44 Belau pealinn 46 Iasoni laev 47 Kerge puhkus 48 Püssipauk 49 Endine mahumõõt 50 Mittejoobunud, karske 51 Piirdeaed 53 Sumeri jumalate kuningas 55 Küla Valgamaal Puka vallas 61 Metsast ja võsast puhastama 62 Evima 64 Hing ladina keeles 66 Süljega koos 69 Lutsima, sisse tõmbama 71 Suvinisusort 72 Süüdistatava mujalolek süütuse tõendina 74 Lahti tegema 75 Mäeahelik Aasias 76 Küsisõna 77 Laevapoiss 78 Ripplukk 79 Eesti näitleja 80 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 82 Norm, määr 84 Tööriist 87 Linn Rumeenias 88 Hiina rahaühik 89 Endine Eesti näitleja 95 Asula Harjumaal 96 Magamisruumidest koosnev hoonetiib 98 Seisevnoot räimepüügiks 99 Põllukultuur100 Nisusort101 Lihavõttetoit102 Idamaades sule asendaja104 Kahe suure rattaga hobuveok Aasias105 Endine ettevõtte Tallinnas106 Juutide leib107 Vana-Kreeka maakond108 Agaavilehtedest saadav tugev kiudaine110 Kampuchea rahaühik111 Kali112 "Õnne 13" tegelane113 Nõel, oga, astel115 Itaalia uudisteagentuur116 Looduses esinev kõva mineraalne aine117 Kitsas perv kaitsekraavi esikülje ja eesvalli

vahel


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

8 3 2 9 6 4 9 3 2 5 8 7 6 8 1 4 6 5 7 1 4 7 3 8 2 5 2 9 4 7

5 1 5 4 9 3 2 3 6 8 6 1 2 3 1 4 5 1 9 5 1 9 2 7 3 8 2 1 8 6

7 5 1 6 9 8 29 3 4 5 7 2 8 1 4 6 1 7 8 5 2 67 9 8 5 8 6 3

5 2 4 5 8 6 4 9 2 5 3 9 7 1 3 2 7 9 7 6 3 2 4 5 2 8 7

5 1 2 3 8 7 9 6 49 3 7 4 6 5 2 8 16 8 4 9 2 1 5 7 38 6 1 2 5 4 7 3 94 9 5 7 1 3 6 2 82 7 3 6 9 8 4 1 51 5 9 8 7 6 3 4 27 4 8 5 3 2 1 9 63 2 6 1 4 9 8 5 7


Ilm RaplasGrandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Kisub suveks...

Ärge unustage, et ilm on muutuv. Värsket prognoosi saate alati vaadata ülaloleva lingi kaudu.

3 2 2 2 3 2 1 2 1 2 1 1 2 2 0 1 2 2 02 1 1 1 1 0 1 1 1 0 1 1 1 2 1 1 2 11 1 1 1 0 1 0 2 0 1 1 2

3 2 2 2 3 2 1 2 1 2 1 1 2 2 0 1 2 2 02 1 1 1 1 0 1 1 1 0 1 1 1 2 1 1 2 11 1 1 1 0 1 0 2 0 1 1 2

2 1 0 1 2 1 2 2 32 2 1 1 1 1 12 1 1 3 2 0 1 3 1 0 0 2 2 2 1 1 3 2 1 1 1 3 2 3 2 0 1 23 1 3 2

2 1 0 1 2 1 2 2 32 2 1 1 1 1 12 1 1 3 2 0 1 3 1 0 0 2 2 2 1 1 3 2 1 1 1 3 2 3 2 0 1 23 1 3 2

5 2 4 5 8 6 4 9 2 5 3 9 7 1 3 2 7 9 7 6 3 2 4 5 2 8 7

5 1 2 3 8 7 9 6 49 3 7 4 6 5 2 8 16 8 4 9 2 1 5 7 38 6 1 2 5 4 7 3 94 9 5 7 1 3 6 2 82 7 3 6 9 8 4 1 51 5 9 8 7 6 3 4 27 4 8 5 3 2 1 9 63 2 6 1 4 9 8 5 7

2 1 3 1 1 2 0 0 1 2 1 3 1 2 2 3 2 1 0 12 1 1 3 0 3 3 1 3 0 0 12 2 2 2 1 1 2 1 1 2 1 2 1 1 3

2 1 3 1 1 2 0 0 1 2 1 3 1 2 2 3 2 1 0 12 1 1 3 0 3 3 1 3 0 0 12 2 2 2 1 1 2 1 1 2 1 2 1 1 3

2 1 2 2 2 1 2 1 1 2 2 1 0 1 0 1 2 2 1 2 11 2 2 3 0 1 2 1 1 1 0 0 2 1 0 3 2 1 1 2 1 1 2 1 3 2 1 1 0

2 1 2 2 2 1 2 1 1 2 2 1 0 1 0 1 2 2 1 2 11 2 2 3 0 1 2 1 1 1 0 0 2 1 0 3 2 1 1 2 1 1 2 1 3 2 1 1 0


Veidi peamurdmist lisaksSiin all avaldame eelmise numbri ülesande lahen-

duse. Kõrvaloleva ülesande põhimõtet saate sellest la-hendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

KakuroAntud ülesandes tuleb asetada ruutudesse arvud,

mille summa annab ridades ja vergudes etteantud väärtuse. Kõrval uus ülesanne, all eelmise lehe üles-ande lahendus.


Boonusristsõna1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22

23 24 25 26

27 28 29 30

31 32 33 34 35 36 37 38 39

40 41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54 55

56 57 58 59

60 61 62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72 73 74 75

76 77 78 79 80 81 82

83 84 85 86 87 88 89

90 91 92 93

94 95 96 97 98 99 100

101 102 103 104 105 106 107 108

109 110 111 112 113 114 115 116 117

118 119 120 121

122 123 124

125 126 127

PAREMALE 1 Inetuks tegema 8 Tuule- ja vihmakindel valgusti 14 Kaaristu 20 Kvartett 21 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 22 Kõigepealt 23 Põlluharija araabia maades 24 Pärani lahti 25 Hing sees 26 Õunasort 27 Hullushoog 28 Suurbritannia poliitik 29 Sülelus, kaisutus 30 Vene isevalitseja 31 Jõgi Saaremaal 34 Malend 36 Värvus 38 Maru, kihvt 40 Vaimuliku ametirüü 43 Ajaühik 45 Eesti poliitik 49 End Eesti maadleja 50 Eesti kirjanik 52 Paitav 54 Vulkaan Islandil 56 Hääl 57 Riigikogu liige 58 Niidetud rohi 59 Usutalitus 60 Paluma 63 Islami rituaalne palvus 5 korda päevas 65 Maitse 67 Kala 68 Abistama 70 Sitsiilia vein 73 Labane peen pehme puuvillriie 76 Meteoriidikraater Venemaal

77 Vaba 79 Lutsu jutustus 81 Läänemeresoome keel 83 Ogataoline 85 Endine Uganda diktaator 86 Mowgli kasuema 88 Hiina kaaluühik 90 Vihmahoog 91 Aktsia, osatäht 92 Riidesort 93 Salaja 94 Ristiusuga seostuv 97 Küla Valgamaal Puka vallas 99 Lõbureis ristluslaeval101 Mõõdukas, sobiv103 Nõel, oga, astel105 Veejuhe107 Keebitaoline vihmamantel kaukaaslastel109 Nurjatu112 Eesti saar114 Loopealne116 Elavtara118 Juudi vaimulik119 Küla Rapla vallas120 Kahe suure rattaga hobuveok Aasias121 Järv Soomes122 Väike piklik neem123 Edenema, ladusalt toimuma124 Kujutus-, väljenduslaad125 Enne I MS kujunenud kolmikkokkulepe

Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel126 Hobuse koht tallis127 Ravima

ALLA 1 Printsi tiitel Hispaanias 2 Merre ulatuv maismaa 3 Postimüügifirma

4 Piisk 5 Ainus meresadam Jordaanias 6 Austria helilooja 7 Mongoolia karjakasvataja 8 Iisraeli laulja ja näitleja (s 1947) 9 Laius 10 Televiisor 11 Variant, teisend 12 Piltmõistatus 13 Endine Eesti ooperilauljatar 14 Maailma suurim arvutite emaplaatide tootja 15 Usu sümbol 16 Kellegagi ühes, koos, seltsis 17 Islami peajumal 18 Osmani väepealik 19 Leivasorgo 32 Kirjatäht 33 Tekib päikese käes 35 Tahtejõud, energia 36 Ameerika dramaturg, stsenarist ja filmilavastaja

(s 1947) 37 Vene linn 38 Koolitarve 39 Analgeesia 41 Mängukann 42 Poolkõrbetes, kõrbetes, troopikametsades elutsev

sisalik 43 Esimene inimene 44 Tööstusettevõte 46 Ablas, täitmatu 47 Pidulik koosolek 48 Tõug 49 Hüüdsõna 50 Silmavesi 51 Vanaisa 53 Eesti poliitik ja naljamees 55 Päevavanune 61 Juga USA ja Kanada piiril 62 Kesk-Ameerika indiaanlane 64 Läti magusatootja 66 Lihapall 69 Virk, agar, usin 71 Lai 72 Inglise laulja 74 Rändrahva liige 75 Karastusjook 76 Juga 77 Eesti poliitik, endine peaminister 78 Linn Rumeenias 79 Kukk 80 Oma 82 Äkiline tuule- või vihmahoog 84 Mahlafirma 87 Ümmargune pallikujuline ese 88 Ustav 89 Ruum korteris 95 Kartulisort 96 Eesti järv 98 Hollandi filminäitleja (s 1944) 99 Tähesarnane võimsa valguskiirguse allikas100 Ajaleht101 Linn Itaalias102 Maroko pealinn104 Pea osa105 Vanakuri106 Lahti tegema107 Köis raa asendi muutmiseks108 Viik males110 Viiuldaja111 Lõrin112 Serv, ääris113 Umbrohi, sarikaline rohttaim115 Endine Eesti näitleja116 Populaarne laul117 Kaaslane, seltsiline


Grandtour eksperdile!

Eelmise expert-ülesande lahendus

3 2 2 2 3 3 2 1 2 1 0 1 1 1 1 1 1 2 1 0 1 0 0 1 1 1 1 2 1 0 11 0 0 0 0 1 1 2 2 2 1 1 2 2 2 3 1 1 2 2 2 1 1 1 1 0 1 1 1 2 2 2 0 1 0 1 1 1 1 2 0 1 1 2 3 2 3 1 2 3 1 1 2 3 3 2 0 1 1 2 22 1 1 0 0 2 2 2 1 0 3 2 3 22 2 2 0 1 1 11 2 3 1 0 2 2 3 2 1 1 1 1 1 1 1 0 0 2 3 3 1 1 0 3 1 3 1 1 2 12 1 0 2 1 0 0 1 1 2 2 1 0 1 11 2 3 1 1 2 1 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 1 2 3 3 3

3 2 2 2 3 3 2 1 2 1 0 1 1 1 1 1 1 2 1 0 1 0 0 1 1 1 1 2 1 0 11 0 0 0 0 1 1 2 2 2 1 1 2 2 2 3 1 1 2 2 2 1 1 1 1 0 1 1 1 2 2 2 0 1 0 1 1 1 1 2 0 1 1 2 3 2 3 1 2 3 1 1 2 3 3 2 0 1 1 2 22 1 1 0 0 2 2 2 1 0 3 2 3 22 2 2 0 1 1 11 2 3 1 0 2 2 3 2 1 1 1 1 1 1 1 0 0 2 3 3 1 1 0 3 1 3 1 1 2 12 1 0 2 1 0 0 1 1 2 2 1 0 1 11 2 3 1 1 2 1 2 1 1 1 2 1 1 1 1 2 1 2 3 3 3

3 0 0 1 3 1 1 3 0 1 3 1 2 2 1 1 1 1 1 2 0 1 1 1 2 3 1 1 1 2 1 3 2 2 2 1 3 3 2 3 0 0 2 1 2 1 1 2 3 3 12 2 1 1 0 22 0 2 3 1 0 1 2 1 2 0 3 1 1 1 2 1 1 3 1 1 2 2 3 1 2 2 2 2 1 2 3 2 1 1 1 1 0 1 2 1 2 2 2 3 3 1 1 1 0 2 1 1 2 1 0 2 0 2 1 1 0 1 1 2 1 2 1 0 1 2 3 1 1 3 0 0 2 0 2 2 1 1 1 0 2 0 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 1 2 2 1 0 1 1 1 2 1 2 0 11 1 2 3 2 0 1 2 3 2 2 1 1

3 0 0 1 3 1 1 3 0 1 3 1 2 2 1 1 1 1 1 2 0 1 1 1 2 3 1 1 1 2 1 3 2 2 2 1 3 3 2 3 0 0 2 1 2 1 1 2 3 3 12 2 1 1 0 22 0 2 3 1 0 1 2 1 2 0 3 1 1 1 2 1 1 3 1 1 2 2 3 1 2 2 2 2 1 2 3 2 1 1 1 1 0 1 2 1 2 2 2 3 3 1 1 1 0 2 1 1 2 1 0 2 0 2 1 1 0 1 1 2 1 2 1 0 1 2 3 1 1 3 0 0 2 0 2 2 1 1 1 0 2 0 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 1 2 2 1 0 1 1 1 2 1 2 0 11 1 2 3 2 0 1 2 3 2 2 1 1


Foto: erakogu

raplamaa Ühistöö nr 11, 3. juuni 2015

Documents