raplamaa Ühistöö nr 47, 20.11.2013

Nr. 47(99) 20. november 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Jätkub 3. lk

Vaata lk 10

Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon kinnitas eel-misel nädalal ühenduse ligi triljoni euro suuruse eel-arve aastateks 2014-2020.

Seega on siis algamas on uus „seitseaastak“! Ei tea, kas suudetakse see ka viie aastaga täita?

Meenuvad NSVL aegsed stalinlikud viisaastakud. Võeti vastu suuri kohustusi ja pooled neist jäid ka täit-mata. Propaganda haaras töökollektiive ja maarahvast. Mis on välja mõeldud mädana, see ka selleks jääb. Olid meil siin oma Valeri Liivid, kes kord kuus panid töö-kitli selga, et anda päevapiltnikule oma naeretav nägu ja siis jätkata mõnulemist Arnold Rüütli poolt juhi-tavas Ülemnõukogu presiidiumis. Just nimelt sama Arnoldi, kes hiljem ka presidendiametit pidas. Seega, juhiks sünnitakse, pole tähtis, millises riigikorras.

Euroopa Liidu liidrid leppisid ülemkogul kokku, et sel perioodil (seitseaastakul) on kulutuste lagi 960 mil-jardit eurot ning maksete ülempiir 908 miljardit eurot.

Euroopa Liidu esmakordse kärpe-eelarve koosta-misel käis vägikaikavedu kokkuhoidu pooldavate liik-mesriikide ning senist kulutuste taset soovinud Euroo-pa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel.

Viimane kompromiss sündis eelmisel teisipäeval, kui lepiti kokku, et liikmesriigid panustavad 2014. aas-ta eelarvesse 135,5 miljardi euroga ehk seitse protsenti vähem kui tänavu.

Läksid omal ajal need stalinlikud ponnistused aia taha ja tuldi välja uue mõttega: teeme „seitseaastakud“. Mõte oli vist hea, sest nüüd on see tänu Euroopa Liidu isalikule hoolitsusele teoks saanud. Kas meie peaksime nüüd rõõmuhõisete saatel tuljakut tantsima?

Geoloogiaprofessor Rein Einasto Tallina Tehnika-kõrgkoolist kohtus Märjamaa rahvaga.

Rein Einasto oli Eesti Kongressi liige, osales Eesti Rohelise Liikumise initsiatiivgrupi töös. Einasto alga-tusel nimetati paas Eesti rahvuskiviks.

Sammalduvast paekivist riigini

välja

Geoloogiaprofessor Rein Einasto

Ei midagi uut siin maamunal

Reisirongide sõiduplaan alates

1. jaanuarist

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkVaatame pisut kaugemale.Eelmisel nädalal tuli trükist Thilo Sarrazini ülipo-

pulaarne ja Saksamaad vapustanud raamat „Saksamaa käib maha”, mis räägib avameelselt Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest.

Eesti Päevaleht avaldas selle tõlkest mõned katken-did. Refereerime osakese neist:

„Tavaliselt tahavad inimesed oma keskkonnaga su-landuda, riietuda nii nagu teised, omada seda, mis on kõigil, ning teha seda, mida kõik teevad. Sel põhjusel ei sobi India slummide riietumis- ega eluasemestandar-did Saksamaale. Sotsiaalkultuurilise elatusmiinimumi kontseptsioon, millele Saksamaa sotsiaalabi ning sisse-tulekutoetused tuginevad, võtab seda põhimõtteliselt arvesse.

Kadedus tekib siis, kui meie vajadus sotsiaalse po-sitsiooni järele ei ole rahuldatud nii, nagu meie seda piisavaks peame. Positiivne kadedus stiilis „Ka mina suudan seda!“ on oluline teotahte ja auahnuse ärgitaja. Negatiivne kadedus stiilis „Miks tema ja mitte mina?“ on valdavalt destruktiivne.

Saksa vaesusedebatis rõhutatakse ikka ja jälle, et materiaalse kindlustatuse tase on liiga madal ja põhjus-tab sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, kuna täiskasvanutel ei ole raha restoranis käimiseks, lastel klassiekskur-sioonil osalemiseks ja nii edasi. Klassiekskursioonide probleem on nüüdseks kõigi Saksa koolide jaoks lahen-datud ning ühe õlle saab mõnel tänavapeol töötu abi-rahast ikka. Selles kontekstis on huvitavad kogemused Berliini sotsiaalpassiga, millega saavad kõik sotsiaalabi saajad, aga ka sissetulekutoetuse ning töötu abiraha saajad osta ühistranspordi kuukaardi soodushinnaga 33,50 eurot. Lisaks saavad nad selle passiga käia tasuta kõigis riiklikes muuseumides ja raamatukogudes ning

Ei midagi uut siin maamunalosta kolme euroga teatri- või ooperipileti. Kui ühis-transpordi sooduspiletit ostetakse sotsiaalpassiga väga palju, on nõudlus tasuta või soodushinnaga kultuuri-ürituste järele minimaalne.

Euroopa Liidu kehtiv vaesusedefinitsioon on järg-mine: vaesed on isikud, leibkonnad ja pered, „kellel on nii vähe (materiaalseid, kultuurilisi ja sotsiaalseid) vahendeid, et nende jaoks on välistatud elu tasemel, mida nende liikmesriigis peetakse minimaalseks.“

Ja milline oli selle raamatu tulemus?2010. aastal Saksamaal ilmunud raamat tekitas äge-

daid reaktsioone, sest muu hulgas väitis autor selles, et türgi ja araabia immigrandid parasiteerivad riigi ku-lul ja ohustavad Saksa kultuuri. Thilo Sarrazin sunniti nende avalduste pärast lahkuma ka Saksamaa riigi-panga juhatuse liikme kohalt.

Mis on selle loo moraal? Esiteks, selle pankuri halal pole Eesti palgavaeste

ja olematute sotsiaaltoetustega mingit pistmist. Rikka rahvusriigi mure!

Teiseks on sakslaste allakäigus ennekõike “süüdi” põlissakslased, kes teevad veel vähem lapsi, kui eestla-sed (u. 1,3 last naise kohta)! Olgu õnnelikud, et neil on piisavalt raha, et palgata türklasi oma vanurite mähk-meid vahetama. Meie vananev ühiskond peab ise hak-kama saama!

Euroopa Liidus teenis „kasu“ kriisist kõige rohkem just Saksamaa! Kas peame siis nüüd röökima jõue-tus vihas Maire Aunaste moodi terve öö seepärast, et Keskerakond jällegi võitis valimised? Või toimi-me mõtteliselt Süüria mässuliste moodi, kes palusid mõistmist ja andestust pärast ühel oma liitlasel eksli-kult pea mahalöömist ?

Jeremy Nagelmyller

22. novembril kell 19

Märjamaa Valla rahvamajas

folgiklubi kõigilepilet 2€/ 3€

Kontsert “Eesti filmimuusika

parimad palad”23. novembril kell 19

Kohila gümnaasiumi aulas.http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-5930.html


Jätkub 4. leheküljel

Kuidas elad, meie rahvuskivi? Aga nii, et iga aastaga üha enam sammaldudes. Vaadake loodust ja nii see on. Üllatav on see, et tegu on tohutult kasvava saastega, mis langeb alla maale ja loob ülihead kasvutingimused just samblale. Vaevalt, et me sellele varem mõelnud oleme. Nüüd me teame seda. Oma elu jooksul palju rännanud ja kaeveid teinud geoloog rääkis kunagisest Siberi riigi algest, mis sai oma mõtte teaduslinnast Novosibirskist.

Sealne rahvas ei soostunud Moskva venemaad saas-tava tööstuspoliitikaga ja tahtis elada omakeskselt. Loomulikult see mõte lämmatati eos ja „kahjulik ele-ment“ elimineeriti üsna kiirelt.

Jutt läkski poliitika peale. Koduse poliitika peale. Meie riigi juhtimisele. Aga siin on kahjuks nii, et on nemad ja oleme meie. Nemad on põhiliselt „röövora-vad“ koos kaasajooksikutega ja meie oleme see vaene rahvas, kellel riik püsib. Põhimure on meil eetikakriis. Riigi majandus on rajatud vaid kahele tugisambale – meie ülisuured maksud võrreldes palkadega ja Eu-roopa Liidu annetused. Rohkem meil sissetulekuid ei ole. Meie majanduskasv olevat vaid 0,4 %! Kas ka seda? Tegelikult meil ju erilist eksporti pole. On ikka-gi reeksport, mis tähendab vaid logistilisi lahendeid.

Sammalduvast paekivist riigini välja

Tulevad näiteks autod laevalt maha ja veetakse need edasi Venemaale. Mida meie riik sellest teenib? Või siis pangad, kes võtavad kohutavaid kasumeid meie arvelt ja siis kogu see tulem läheb täies mahus omanikele Rootsi ja mujale. Meie riik ei saa sellest mitte midagi.

Kas on võimalik veel lollimalt ennast lüpsta lasta? Aga nii see on ja võimurid saavad selle eest kiita ja loo-mulikult kõrget palka pealekauba.

Eesti majandus käib alla, vaid kaubandus hoiab seda veel hädavaevu pinnal. Aga ka seda vaid hinna-tõusude arvelt!

Eestist ei sõideta enam ära mitte ainult madala pal-ga pärast, vaid välismaale asutakse elama juba ka sel-leks, et seal oma invaliididest lapsi ravida.

Me võiksime võrrelda seda mõtteis linnuparvega, kes külma ja nälja eest võõrale maale halastust otsima lendab.

Varsti on Eestis vaid vanurid, pätid, vangid ja üksi-kemad, ei hoia emotsioone tagasi hääl saalist. Samal ajal kui rahvast vaesuse pärast riigist lahkub, kerkib peaminister Ansipi palk tervelt 30% võrra. See on siis


Algus 1. lk

Jätkub 5. leheküljel

1300 €uro ringis igakuiselt. Tavapension tõuseb sama-aegselt 10-12 €uro piires.

Tuleb meelde, et uudisest jahmunud noor kooli-tüdruk Liisa Kams saatis valitsusjuhile avaliku kirja ja küsis: „Kas meie eliidi aeg pole mitte täis tiksunud ja valitsus peaks ehk tagasi astuma?“ Eesti peavoolu-meedia seda teemat laiemalt lahata ei võtnud. Nemad on ju kasumit teenivad äriühingud, neid hoiab elus juhtparteide soosing. Mitte nii, nagu vanasti oli rahva õpetajaks ja ka harijaks ajaleht. Aga see oli väga ammu, meie ärkamise aegu.

Rahvas saalis on jäänud vaikseks. Professori sõnad puudutavad meist igaühte. Inimesed on vajunud mõt-teisse. Vaikuse lõhestab Tartu Ülikooli õppejõud Rein Saare vahemärkus vigasest valimissüsteemist, kus üksikkandidaat ei ole vastavalt põhiseadusele sama-väärses seisus, kui parteiline kandidaat. Õhku tõuseb küsimus, rahvast ei kuulata, opositsiooni praktiliselt polegi. Mida siis ette võtta? Minna Toompeale? Aga

Sammalduvast paekivist riigini välja

seda on juba tehtud. Teravmeelne hääl tagareast hõi-kab: tuleb sinna veelkord minna ja mitte enam tagasi tulla! Naer saalis, aplodeeringud.

Aga mõelgem edasi.Lehti lugedes, raadiot kuulates ja televiisorit vaada-

tes jääb mulje, nagu Eestis oleks välja kuulutatud suur lein. Vale partei võitis ausad ja demokraatlikud valimi-sed! „Need olid aafrikalikud valimised,“ püüdis Posti-mehes end targaks teha röövoravate partei rahandus-minister Jürgen Ligi. Mõni aeg tagasi tuli sama mees välja avastusega, et enamik meie inimesi on kaabakad

Arutelu selle üle, et kuidas Keskerakond ja Edgar Savisaar ikka Tallinnas nii palju hääli said, ei taha vai-buda. Pidev alllinna ja Toompea vastandamine ongi viinud selleni.

Riigi juhtimine peaks toimuma tagasiside põhjal. Meil aga vaid üks suur kiidulaul, mis juba ammu mul-liks muutunud. Statistika on küll täpne kuid mitte õige.

Juttu jätkus kauemaks


Algus 1. lkOli meil siin visionäär Taskila, kes lasi Eesti Õhu

piltlikult öelduna õhku. Sai meeletult suurt kuupalka, üle 33000 €uro, lisaks veel sada tuhat lahkumishüvi-tist. Nüüd Tero Taskila käivitab Soomes ja Eestis te-gutsevat agentuuri, mille kaudu saab palgata ajutisi tippjuhte välisriikidesse. No kuulge, see on juba lausa ülbuse tipp ja irvitamine meie riigi üle!

Koosolekult lahkudes vestlesin noore neiuga, kes valmistab ette jalgrattamatku mööda Eestit.

Kokkuvõttes koosolekul kuuldut kommenteerides rõhus ta meie Põhiseadusele, kus riik peab tagama emakeele ja rahva edasise õitsengu ja arengu. Katkes-tasin teda ja väitsin, et seoses Euroopa Liitu astumise-ga me loobusime oma konstitutsioonist ja tunnistasi-me Euroopa seadused meie suhtes ülimuslikeks.

Selle peale ütles neiu vaid, et minu käest pole selleks

Sammalduvast paekivist riigini väljakeegi luba küsinud. Aga see tõestab veelkord väidet nemad ja meie. Meid ei kuula enam mitte keegi. Nüüd hakkavad ka noored sellest aru saama.

Mida siis ikkagi ette võtta? Kas rappuda vihast ja nutta terve öö Savisaare võidu pärast Tallinnas, nagu ütles oma juubelisaates telestaarina esitletud Maire Aunaste?

Märjamaa koosolek otsustas teisiti. Otsustati vahepeal mõelda ja siis uuesti kokku tulla

koos Rein Einastoga ja paluda kaasa kutsuda ka Ülle Madise, keda professor soovitas meie riigi uueks pre-sidendiks ja lõpetas koosolemise oma luuletusega elu-looraamatust.

A. AjuAutori fotod

18.11.2013 toimunud Rapla Vallavolikogu erakor-ralisel istungil kinnitati vallavalitsuse koosseis.

Vallavanem Ilvi Pere esitas volikogule ametisse ni-metamiseks abivallavanema - palgalise valitsusliikme ning valitsuse liikmed kinnitamiseks.

Tehtud ettepaneku kohaselt on vallavalitsus see-kord 6-liikmeline. Lisaks vallavanemale ja abivalla-vanemale-palgalise valitsusliikmele Kalle Toometile kuuluvad valitsuse koosseisu arendusnõunik Herkki Olo, finantsjuht-pearaamatupidaja Küllike Orul, ha-ridusnõunik Tiina Roosimägi ja sotsiaalnõunik Inna Tamm.

http://rapla.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/9KYb/content/id/7279110

Rapla Vallavalitsuse uus koosseis kinnitatud


Heino Heeringa foto

Sügis


Jätkub lk 10


http://www.elron.ee/images/stories/public/downloads/edelasuund2014.pdf

Reisirongide sõiduplaan alates 1. jaanuarist


Jätkub 12. lk


Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakon-nas.

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel.

Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema: lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal; kehtivad stipendiumid (nende olemasolul); kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2013.Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512 või e-mailile: [email protected]

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja

kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2246.html

Rapla Turismiinfokeskusest saab võtta tasuta 2013/2014 aasta telefonikatalooge Kontakt.Turismiinfokeskus asub Raplas Viljandi mnt 4 ja on avatud E-R kella 10-17, LP suletud.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2266.htmlTule võta tasuta telefonikataloog


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis)

Raamatukogule kingitud (vitriinis)

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli Ruhnu maali-laagri tööd: juhendaja Anne Muinaste

(lasteosakonnas)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Kuulsaid juubilare: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Книги для вас, женщины: raamatunäitus vene-keelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Igal pillil oma viis : teavikute näitus (lugemissaalis)

Ainult poistele : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Meeldib.eeNeiu kurdab oma meeskolleegile, et tahaks hirm-

sasti Kanaari saartele puhkama sõita, aga pole raha.“Leia endale sponsor, kes sinuga kaasa sõidab ja

reisi kinni maksab!” soovitab noormees.“Noh, sellisele tuleb ju natuuras maksta, aga kes

teab, mis inimene ta on… Igaühega ma küll reisile ei julge minna, tänapäeval on ju kõik nii kasuahned ja alatud!” kurdab neiu edasi.

“Miks siis kohe kõik?” üllatub kolleeg. “Mina küll ennast alatuks ei pea…”

“Väga hea! Sinuga julgeksin ma küll sõita.”“Oleme siis kokku leppinud! Aga tead, asja juures

on üks pisike nüanss… Ma võtan alati ettemaksu…”“Mis mõttes?” küsib neiu üllatunult.“Noh, mitmeks päevaks sa tahaksid Kanaaridele

sõita? Kaheks nädalaks?”“Jah, kaks nädalat oleks super!”“No 50% 14st on 7… Magad minuga seitse korda

juba enne ärasõitu!” selgitab noormees.“Aga kui sa petad mind – ei tulegi pärast üldse rei-

sile ega anna ka mulle raha?” kahtleb neiu.“Siis saad ettemaksu tagasi!” hüüab noormees või-

dukalt.***

20 lauset, mida Sa armatsemise ajal kuulda EI soovi:1. Ja sellepärast ajasid Sa mind üles?!?2. Aga tee vähemalt nägu, et Sulle meeldib!3. Ennäe, naabripoisid jälle aknale roninud!4. Võta end riidest lahti, ma vaatan seni paar meili

läbi…5. Kurat küll, ma magasin “Vaprate ja Ilusate” tänase

osa maha!6. Kuule, mis Su nimi õieti oligi…?7. Sa oled peaaegu sama hea kui mu eks!8. No kuule, Muki magab alati mu voodis!9. Issand, kas see on naba?10. Pagan, kuhu ma need käeraudade võtmed küll top-

pisin…?11, Saa tuttavaks, see on minu ema! Ta on hästi vaba-

meelne.”12. Mul oli täna selline kihu, et oleksin kellega iganes

kaasa läinud!13. Huvitav, mida head Sa mulle hommikueineks pa-

kud?14. Kas krediitkaardiga sobib?15. Tead, ma pean enne varbaküüned ära lõikama…16. Loodan, et näed ka siis nii kena välja, kui ma kai-

neks saan.17. Ära nüüd! Ma pesin ju isegi hambad ära…18. Naerata! Sa oled varjatud kaameras!19. Ma ju ütlesin, et see ilma patareideta ei toimi!20. Tead, Su lagi vajab tõesti valgendamist!

Naine kurdab psühholoogile:“Doktor, ma ei saa aru, kas ma armastan oma meest või

mitte…”“Aga miks te selles kahtlete?” küsib psühholoog.“Sest seksi ajal ei mõtle ma kunagi temast!” tunnistab

naine punastades.“Aga kellest siis?”“No sellest, kellega ma parajasti seksin…”***5 põhjust seksimiseks!Põhjus nr 1Seks muudab naised kauniks!On teaduslikult tõestatud, et seksi ajal toodab naise

keha suures koguses östrogeeni ning see muudab naha siledaks ning juuksed läikivaks. Õrn ja aeglane seks vähendab dermatiidi riski. See vähendab ka nahalöö-beid ning parandab iluvigasid. Seksi ajal eralduv higi puhastab poore, mille tulemusel hakkab nahk kaunilt särama.

Põhjus nr 2Seks aitab kaalu langetada!Seks on suurepärane võimalus kaalu kaotamiseks

ning sellega võib kaotada kuni 500 kcalorit ning ühtla-si see pingutab ja toniseerib pea kõiki lihaseid.

Põhjus nr 3Seks ravib stressi!Seks on üks efektiivseimaid sügava ja pikalt kest-

nud depressiooni ravimeid, sest selle ajal toodab keha endorfiine ehk õnnehormoone, mis tekitavad koheselt tunde, et kõik on hästi ja probleemid tunduvad palju tühisemad ning lihtsamini lahendatavad. Ka mõjub seks turvalise rahustina, selle mõju on 10 korda tuge-vam kui populaarsel vaaliumil.Põhjus nr 4

Seks muudab naised meeste jaoks palju atraktiiv-semaks!

Seksuaalselt aktiivne keha toodab rohkelt feromoo-ne — lõhnaained, mis mõjuvad vastassugupoolele ning kutsuvad esile alateadliku seksuaalse erutuse ehk ajavad mehed hulluks!Põhjus nr 5

Seks võtab peavalu!Seksil vabanev oksütotsiin leevendab peavalu. See-

ga, pole peavalu teesklemine seksist loobumiseks min-gi põhjendus.

***Siga teeb siilile ettepaneku, et täna võiks midagi kasu-

likku teha.Siil vastab:“Ei viitsi, lööme täna niisama lulli!”Karu kuuleb vestlust pealt, astub kiiresti nende juurde

ja hüüab:“Ah, mis me sellest lullist niisama lööme, anname ikka

korralikult peksa!”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22

23 24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67

68 69 70 71

72 73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Koeratõug 7 Rootsi filmilavastaja (1931) 13 Õhuke ainekiht millegi pinnal 18 Kääbuspühvel 19 Tõeline 20 Hapupiimajook 21 Nõrgake tegema, väsitama 22 Vaskpuhkpill 23 Islami usujuht 24 Kuri 25 Maitse 26 Tekkimine 27 Võlur 30 Eskimote lumionn 33 Anektooditegelane 34 Kukk 37 Prantsuse kuningas 38 Emaslooma kehaosa 39 Volga lisajõgi 40 Nivoo 41 Vilets 43 Ovatsioon 47 Jahikoeratõug 49 Prantsuse kuningas 51 Asomnia 53 Ülem 54 Suurem loik 56 J. Cameroni film 58 USA osariik

62 Läänemeresoome keel 64 Lind 67 Murrutusranna järsak 68 Tuntud lukufirma 69 Vene kirjanik 70 Ristsõnafirma 71 Avameelne 72 Ravi 76 L. Austeri ballett 79 USA kosmoseorganisatsioon 81 Kali 83 Gabooni rahaühik 85 Uterus 88 Toa osa 89 Sisutu väljend, sõnakõlks 92 Samoa pealinn 94 Verdi ooper 96 Vahemaa, mille võrra ollakse teistest

ees 97 Itaalia viiulimeister 98 Juudi vaimulik 99 Linnu kodu100 Tasase pinnaga kõrgendik101 Eesti jõgi102 (raudtee)rööbas103 Tahvel104 Kahekohaline jalgratas105 Tassima

ALLA 1 Jõgi Sise-Aasias 2 Rohkem 3 Ilukirjanduslik teos 4 Surmajumal India mütoloogias 5 Erak 6 Varbadest võre 7 Prantsuse filminäitleja ja -lavastaja

(1908-82) 8 Lehitu 9 Eluolu 10 Arvuline ülekaal 11 Mai 12 Kassiir 13 Kollakaspruun siristav toaputukas 14 Iseäranis 15 Vesine toit 16 Suure maoga 17 Varem 28 Õhk-, õhu- 29 Lõunamaine puuvili 31 Antiloop 32 Suzuki mudel 33 Linn Ukrainas 34 Eesti karikaturist 35 Kaaslane, seltsiline 36 Hulgas 37 Külmunud kaste maas 40 Vald Läänemaal 42 Kõrvasüljenäärmepõletik 44 Akent või ust imiteeriv süvend 45 Aurulaev 46 Sületäis 48 Küla Harjumaal 50 Tööriist 52 Suupiste (kõnek) 55 Küla Raplamaal Vigala vallas 57 Kiri konjakipudelil 59 Elektroonikafirma 60 Küdoonia 61 Kaardistik 62 Võimsusühik 63 Saksa liidumaa 65 Irisemine 66 Musta töö tegija 73 Linn Itaalias Sitsiilia lõunaosas 74 Teekattematerjal 75 Kasakapealik 77 Rada aias 78 Liibanoni pealinn 79 Üleaedne 80 Piinu nautiv julmus 82 Seisus feodaalajal 84 Mongoolia karjakasvataja 86 Pampajänes 87 Vald Harjumaal 88 Lehtpuu 90 Eesti rallisõitja 91 Toestav sõrestik 93 Jook 95 Itaalia uudisteagentuur


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22

23 24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36

37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67

68 69 70 71

72 73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94 95

96 97 98

99 100 101 102

103 104 105

PAREMALE 1 Lookjalt kõveras 7 Areaal 13 Mehhiko osariik 18 Tänav läti keeles 19 Kaotusvalu tundma 20 Linn Texases 21 Albaania elanik 22 Saar 23 Kilbike 24 Maksuta, hinnata 25 Sparta kuninga Tyndareose abikaasa

kreeka mütoloogias 26 Kott 27 "Õnne 13" tegelane 30 Mehhiko filminäitleja ja lavastaja (s

1932) 33 Peruu pealinn 34 Eoskott 37 Endine Eesti näitleja 38 Itaalia uudisteagentuur 39 Lehtpuu 40 Läbilõikav 41 Soololaulud ooperis 43 Elanik 47 Lehtpõõsas 49 Valitseja käskkiri, määrus 51 Hariaste, õitseng 53 Üleannetu 54 Joastik Ida-Virus 56 Rada aias

58 Veider, pentsik 62 Pärani lahti 64 Tülinoriv 67 Rõhumärk tähe peal 68 Lärm 69 Purje ülemist välisnurka ülalhoidev

puu 70 Automark 71 Avaus, suubumiskoht 72 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 76 Tegelane "Pisuhännas" 79 Eesti kirjanik 81 Õunasort 83 Lõunamaine taim ja selle vili 85 Seade kinos 88 Varandus 89 Iraani rahaühik 92 Kalevipoja koer 94 Kõlutera 96 Võistleja, vastane 97 Linn Itaalias 98 Nissani mudel 99 Linn Soomes100 Keskmine rõivapikkus101 Armas inglise keeles102 Jõedelfiin103 Riik Euroopas104 Seisevnoot räimepüügiks105 Puu

ALLA 1 Suzuki mudel 2 Küla Rapla vallas 3 Tähelepanelikult jälgima 4 Nõu ülemine, avaust sulgev osa 5 Ühtepuhku 6 Niikaua 7 Kaunis taim 8 Arvuline ülekaal 9 Eakas 10 Veider 11 Rahvuspark Eestis 12 Spordifirma 13 Omaani rahaühik 14 Rändrahva laager 15 Filmilavastaja (s 1948) 16 Tühjus 17 Aktsia, osatäht 28 Moodus, viis, stiil 29 Vana-Kreeka maakond 31 Tee 32 Kuurortlinn Venemaal Krasnodari

krais, samanimelise rajooni halduskeskus

33 Libamisi viltune, libajas 34 EW riigimees 35 Eesti kirjanik 36 Hulgas 37 Eesti näitleja 40 Varese häälitsus 42 Asine 44 Satiiriline näidend 45 Teatud kook 46 Lausa 48 Veesõiduk 50 Aru 52 Valelik 55 Lennuki-, lennu- 57 Irdumine 59 Looma kehaosa 60 Filmioperaator (1965) 61 Gaas 62 Soomlaste äikesejumala UKKO naine 63 Ametlikult auhinnatud isik 65 Küla Raplamaal Rapla vallas 66 Tuntud küla Raplamaal 73 Vaalaline 74 Varakamber 75 Suurem osa 77 Ilutaim 78 Ääremärkus 79 Üks musketär 80 Kõige madalamast kastist isik Indias 82 Jahikoeratõug 84 Kvartett 86 Doonau lisajõgi 87 Kellegi huvides töötav isik 88 Armeenia kangelane 90 Verdi ooper 91 Pehme madal vesine maa 93 Pildi ümbris 95 Kurikuulus endine Eesti akadeemik


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

3 8 2 1 1 5 8 5 91 9 2 9 4 4 1 87 9 1 5 3 3 5 4 2

5 7 3 8 2 9 6 4 14 9 6 7 3 1 5 8 22 8 1 6 4 5 7 3 91 5 7 4 9 8 3 2 68 3 9 2 6 7 4 1 56 4 2 5 1 3 9 7 87 2 4 9 8 6 1 5 39 1 5 3 7 2 8 6 43 6 8 1 5 4 2 9 7

3 9 4 2 7 2 1 8 4 6 4 8 1 9 3 7 6 5 3 5 7 6 5 3 8 9 8 2 6 4

9 3 8 2 4 72 1 7 6 3 8 5 6 2 8 1 3 8 7 1 97 6 5 1 9 8

7 2 8 1 5 4 3 9 7 5 5 2 8 8 6 7 4 3 8 2 3 6 1 9 3 4 6 8 4 3


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 3 8 2 1

1 5 8 5 91 9 2 9 4 4 1 87 9 1 5 3 3 5 4 2

5 7 3 8 2 9 6 4 14 9 6 7 3 1 5 8 22 8 1 6 4 5 7 3 91 5 7 4 9 8 3 2 68 3 9 2 6 7 4 1 56 4 2 5 1 3 9 7 87 2 4 9 8 6 1 5 39 1 5 3 7 2 8 6 43 6 8 1 5 4 2 9 7


Rapla Kultuurikeskuses 27. novembril kell 19 Pilet 12/10€ eelmüügis.


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

raplamaa Ühistöö nr 47, 20.11.2013

Documents