raplamaa Ühistöö nr 49, 4. detsember 2013

Nr. 49(101) 4. detsember 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Jätkub 3. lk

Jätkub 4. lk

Vene aegu oli sport jagatud pooleks. Ühelpool oli nii-öelda füüsiline ja teisal tehnikasport Tehnikaspor-di rahastamine ja juhtimine oli sellise kavala organi -ALMAVÜ (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing ) alluvuses.

DOSAAF on ALMAVÜ vene keeles. Kunagi ammu oli NLiidus OSOAVIAHIM ALMAVÜ eelkäijana, mis tegeles langevarjurite ja keemiakaitse alase algvälja-õppega. Peale sõda tulid ka muud erialad, raadiosi-deoperaatorid, tuukrid, autojuhid jne. Tehnilised alad olid ALMAVÜ alluvuses, eestlaste saavutused tehni-kaspordis on üldtuntud. Ja ALMAVÜ spordipool oli eestimeelne.

Nii nad seal tervitavad ja küllap on rahul, et presi-dent ei allkirjastanud Euroopa LiidugaUkraina arvates väga kahjulikku lepingut.

Ülehomme on meie põhjanaabri-tel suur pidupäev. 1917. aasta 6. det-sembril kuulutas Soome välja oma iseseisvuse.

Soome poliitika põhialused määrab Soome põhi-seadus. Soomes on parlamentaarne demokraatia, kõi-ge suurema võimuga poliitik on peaminister. President on põhiseaduse järgi riigipea, kuid tegelikult on tal peamiselt esindusfunktsioon. President valitakse otse-valimistel kuueks aastaks. Alates 1. märtsist 2012 on presidendiks Sauli Niinistö.

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lä-him riik Eesti.

Kiiev

Zdorovenki-bulõ, Ukraina

Soomeiseseisvuspäev

Soome riigilipp

Üks vana meenutus

Raplamaa Ühistöö 2

Algus 1. lkVähemus Ukrainas muidugi mässab tänavatel, sest

neil pole arusaama, mis tegelikult annaks Venemaast lahtiütlemine. Venemaa ei taha oma mõjusfääri mitte kuidagi loovutada ja küllap on temal selleks ka omad põhjused. Euroopa Liit tahtis suurriiki oma embusesse saada, aga too pole loll ja küsib raha. Mitte nii, nagu Eesti, kes palus põlvili ennast liikmeks võtta, vastu saamata mitte midagi. Vaadake neid leppeid, mis Ees-ti on seniks jätnud ratifitseerimata. Kasvõi sotsiaalse kaitse harta. See oleks kindlustanud meile nii pensio-nid, korraliku lastetoetuse kui ka arstiabi. Aga ei, riigil on kasulikum raha mujale kantida. Kasvõi katusera-hana riigikogulastele. Või siis mängida võõraste riiki-de abistajat. Kas keegi on kunagi kontrollinud nende abirahade kulgu? Vaevalt küll. Ainult looja taevas teab, kuhu see kõik läheb.

Ka Iirimaa esitas väga konkreetsed nõudmised EU Liidule, kui teda liikmeks kutsuti.

Eesti mitte. Viimase aja tõmblemisi jälgides tundub , et Ukraina

on ELi jaoks elu ja surma küsimus. Putin ütles avali-kult , et Ukraina otsus on Ukraina otsustada ja tema nõustub sellega igal juhul. Mis ta sisimas mõtles on iseasi. EL miskipärast sellist avaldust ei ole teinud.

Isegi Tõmošenkost ei räägita enam. Tegelikult on ta saanud karistuse riigile kahjulike lepingute sõlmimise eest. Vaevalt, et ilma isikliku kasusaamise eesmärgita. Kas tõesti EU arvab, et nemad teavad paremini, mida riik oma kurjategijatega peab tegema?

Ukraina on rikas maavarade poolest. Peamine kaubapartner on Venemaa. Rahvas on pisut hajameel-se olekuga ja kinni veel õitsvas sotsialismis. Vähemalt vanem generatsioon, kes maitses eelmise riigi võlusid. Noored on pisut läänemeelsemad ja neil on arvamus rohkem Euroopa poolsem. Eraldi pähkel on muidugi Lviv ja sealne elanikkond. Neid kutsutakse veel ka täna bendeeralasteks kunagise väepealiku järgi.

Ukraina president Viktor Janukovõtš loetles tingi-mused, mille täitmise puhul on Kiiev valmis Euroopa Liiguga assotsiatsioonileppele alla kirjutama.

Peamine neist on vastuolude kõrvaldamine Ukrai-na, Venemaa ja teiste tolliliidu liikmete vahel, kellele ei ole kasulik Ukraina-Euroopa Liidu vabakaubandust-sooni loomine.

Ukraina soovib hoopis kolmepoolset lepingut.Janukovõtš palus Euroopa Liidult ka finants- ja

majandusabi programmi loomist Ukraina jaoks ma-janduse kohanemiseks ja toetamiseks üleminekupe-

rioodil. Pärast Euroopa Liiduga assotsiatsioonileppe sõlmimist vajab Ukraina 160 miljardit €urot.

Pole paha, hõikaks üks Eesti endine poliitik.Ukrainal on selgroogu. Ja miks ka mitte enda rii-

gile need kõige paremad ja kasulikumad tingimused nõuda.

Miks Eesti omal ajal endale seda ei nõudnud? Me oleksime sellisel juhul tunduvalt kiiremini ja paremini arenenud. Ega poleks pidanud praegu muretsema töö-jõu väljavoolamisest riigist.

Euroopa ei saa enam saavutatud taset hoida ega eda-si minna kui pole kusagilt uusi potentsiaalseid rikkusi ammutada. Ameerika neid Euroopaga jagada ei kavat-se, see tähendaks neile tagasilangust ,aga mittemin-gisuguse langusega pole ärahellitatud ameeriklased nõus, hakkavad mässama. Ukraina tahetakse panna tööle vananeva, pensionikka jõudva “Emand Europe” heaks, just nii nagu Baltimaad on juba pandud.

Las sõlmivad siis oma lepped Venemaaga, aga ma olen üsna kindel, et ka Venemaa ei maksa neid riigi ees olevaid võlgu kinni, eriti gaasi eest, mida pidevalt meelde tuletatakse. Praegune kahe heinakuhja vahel valimine on ainult teater. Loomulikult peab Ukrai-na oma valiku ise tegema ja kui ka rahvas maa peal sooviks ELi poole vaadata, siis pilvede pealt paistavad siiski ainult viisnurkadega tornid. Selline see Ukraina täna on.

Jeremy Nagelmyller

Zdorovenki-bulõ, Ukraina

Rapla Maakonna Puuetega Inimeste

Päev05. detsembril kell 11

Rapla Kultuurikeskuses.Tähistame Rahvusvahelist Puuetega Inimeste Päe-

va.Muusikalist külakosti pakub Tartu Puuetega Ini-

meste Koja segakoor “Lauluviis”ja esinevad meie Vahtra noored “Vahtra tantsud

tähtedega”http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6860.

html


Jätkub 4. leheküljel

Algus 1. lk

Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur-Helsingis. Põhi-seaduse järgi on riigikeeled soome (2012. aastal rääkis seda emakeelena 89,7% elanikkonnast) ja rootsi keel (5,4%).

Soome pealinn on Helsingi alates 1812. aastast. Soome esimene pealinn oli Turu (1809–1812).

12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni kuulus Soo-me Rootsi kuningriigi alla. Järgneval sajandil oldi Soo-me Suurvürstiriigina Vene Keisririigi osa. 1917. aastal kuulutas Soome end iseseisvaks.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome oli ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi jär-gi maailma riikidest 11. kohal.

Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.Nime “Suomi” päritolu ei ole kindel, kuid võima-

likuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (‘maa, pind’). Soome keeles tähendab suo sood, mis on ta-valine Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomla-sed kutsusid Soomet Suomaaks (‘soomaa’). Nimetust kasutati 2. aastatuhande esimesel poolel edelapoolsete rannikualade (Päris-Soome), aastatuhande keskpaiku Lõuna-Soome kohta ning lõpuks laienes see kogu tä-napäevase riigi nimeks.

Soome vapp

Eksonüüm “Finland” sarnaneb Skandinaavia sel-listele kohanimedele, nagu Finnmark,Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-kori-laste kohta finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.

Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike, asudes laias laastus 60. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoo-ne taga, kus esinevad polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.

Soomel puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele.Vahemaa lõunapoolseima (Hanko) ja põhjapool-

seima (Nuorgam Utsjoki vallas) punkti vahel on 1160 km.

Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve. Suurim järv Saimaa on Euroopas neljandal kohal.

Soomele kuulub 179 584 saart, neid on kõige tihe-damalt Saaristomeres mandri ja Ahvenamaa vahel.

Soome maastik on valdavalt tasane. Kõrgemad mäed asuvad riigi põhjaosas Norra piiril, kus on Soo-me kõrgeim punkt Halti (1324 m). Lõuna-Soomes võib näha mandrijää taandumisel tekkinud oose ehk vallseljakuid (Salpausselkä).

Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades.

Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Lii-tu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik.

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku va-litsuse ja turumajanduse.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arene-numaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991, tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama (kriis). Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.

Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metal-litööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põh-jamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maa-elanikkond leiab tööd metsanduses.

Soome iseseisvuspäev


Algus 1. lk

„Euroopa heaoluriikide majanduskriis on vastu-tustundetu poliitilise juhtimise tagajärg. Küsimus on sisuliselt poliitilises kriisis. Poliitiline eliit on õhutanud kodanikes materialistlikke vajadusi ja viinud nii kogu Euroopa kuristiku äärele. Majanduskasvu edendamise varjus on poliitiline eliit piiranud demokraatlikke ot-sustamisstruktuure, mis on omakorda suurendanud poliitilist vastutamatust. Rahvavõimu piiramine on suurim oht tulevasele heaolule.

Piirates demokraatlikku otsustelangetamist on po-liitiline eliit soovinud edendada enda omakasupüüd-likke pürgimusi veelgi elitistlikuma ja ebavõrdsema ühiskonna poole. Kui kodanike kriitilisus üle kogu Euroopa on kasvanud, siis on pakutud sellele vastu-seks rahvavõimu edasist õgvendamist selliste poliiti-liste struktuuride ja võimu tsentraliseerimisega nagu Euroopa Liit“.

Vikipeedia ainetel: A. Aju

Soome võimsa partei Põlissoomlased embleem

Soome oli üks 11 riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik mark asendati täieli-kult euroga 2002. aasta alguseks.

Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks 3 aastat järjest (2003–2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia oli aastaid telekommunikat-sioonisektori tähtsaimaks osaks.

Kuidas suhtub tänapäeva Soome uusim partei „Põ-lissoomlased“:

Soome iseseisvuspäev

R-kioski asemel prillipood

Nagu imeväel on keskusest kadunud R-kiosk. Tüh-jaks jäänud koha on hõivanud prillipood Instrumen-tarium .

Tundub, et ajalehtede ostmisega (lugemisega) on Raplas tõesti kurvad lood. Eks näis, kaua ainuke Rap-las säilinud Mahlamäe tänava kiosk vastu peab.

Foro: erakogu

Rappelist saab nüüd ka e-sigarette

Rappeli keskuses on märgata kauplejate hulgas mit-meid muudatusi. Ühe boksi on saanud oma käsutusse e-sigaretipood.


Algus 1. lkPikka aega oli Eesti NSV ALMAVÜ KK esimees

polkovnik, hiljem kindralmajor Jüri Raudsepp, tema oli suht eestimeelne. Aga hiljem tuli tema asemele pol-kovnik Pallase, see sell oli midagi Karl Vaino sarnast. Tõstatas ükskord küsimuse, et miks Eestis pole kõrge-tasemelisi vene rahvusest rallisõitjaid ja miks ei võiks sportlasi koolitada pool tundi vene keeles ja siis teine pool eesti keeles.

Juhtkond pandi Eesti poolt paika, raha tuli NL Kait-seministeeriumist, tehnika Balti sõjaväeringkonnast, õppeplaanid Moskva KK vastavast osakonnast.

Spordiraha ENSV Min. Nõukogu eraldistest, Vi-huri (oma tehas) omateenitud vahendid ja koondiste tarvis ka summad Moskvast. Eesti oli ka esimese teh-nikaspordi Pressikeskuse looja. Juhtis seda ajakirjanik Eli Kaldma, kes muuseas oli ka teise „esimese“ autor. Nimelt Vetelpääste Ühingu Keskkomitee looja. Pressi-keskus saatis oma ajakirjanikud suurematele võistlus-tele üle terve suure Venemaa. Kõik see sai operatiivse kajastuse tollases Spordilehes, raadios ja televisioonis. Muidugi, uudiste edastamine oli palju keerulisem, sest ainuüksi kaugekõne tellimine oli omaette närvesööv toiming. Raadiolugu anti edasi üle telefoniliinide, te-levisiooni jaoks filmiti 16mm filmile ja see kõik võttis aega, kuni materjal lennukiga telemajani jõudis, seal ilmutati ja eetrisse anti. Spordileht oli tihti sama ope-ratiivne kui raadio. Andes lindi üle, sai kohe ka toi-metusele tekst ette loetud. Seal oli valvetoimetaja, kes kõik salvestas ja siis maha kirjutas lehe tarbeks. Fotod ilmusid küll hiljem. Polnud ju tollal ei digikaameraid, ei teatud ka internetist veel midagi. See oli siis veel Ameerika suur sõjasaladus.

Aga sporti tehti, ja üsna visalt. Eesti rallimehed olid NSVL paremikus ja ka Järvakandi motoklubi oli üks N Liidu parimaid. Eriti hästi sõitis Jaan Mürk nii söe-rada, hipodroomi kui ka krossi. Ja tuletagem meelde, et Järvakandis oli ka oma söerada! Tehti see kõik tänu Järvakandi klaasitehase direktor Ando Lilliojale, kes oli kogu alevi juht ja õpetaja. Hästi esinesid ka Eesti lennusportlased Eda Laan ja Illar Link, Nadežda Rjati-pova, kes olid NSVL paremikus.

Lendamine tollal oli küllaltki reglementeeritud, kõik oli range KGB kontrolli all. Näiteks lennukaar-did korjati õhtul kokku ja suleti seifi, pühadeks võeti lennukitelt akud maha, kartuses siit põgenemise või-malust. Aga miks just pühad olid ohtlikud? Ega eriti ei eksitud ka, sest just KGB aastapäeva eelõhtul lendas Kohtla-Järve alt üle Oudova suunas kuulus saksa moo-

torlendur Mathias Rust, kes kulges 28. mail 1987 ilma NSV Liidu loata väikelennukil Helsingist Moskvasse Punasele väljakule. Rust nimetas oma lendu mõttelise silla loomiseks itta, et vähendada ida ja lääne vahelisi külma sõja aegseid pingeid. Rusti lend läbi NSV Liidu väidetavalt läbitungimatu õhukaitsesüsteemi tõi kaasa suurpuhastuse NSV Liidu sõjaväe juhtkonnas. Seda puhastust NSV Liidu relvajõududes on võrreldud Sta-lini kolmekümnendate aastate puhastusega. Koha kao-tas üle 300 juhtiva ohvitseri. Praegu on Rusti lennuk Berliini tehnikamuuseumis.

Ka spordilennud olid pärast seda Baltikumis veelgi rangema kontrolli all. Aga sporti tehti edasi ja hakati ka suhtlema naaberriigi – Soomega. Pressikeskuse toel toimus esimene ülelend Helsinki-Rapla-Kuusiku, kus kaheksa väikelennukit olid meie taevas kaks pikka päe-va. Tehti treeninglende ja peeti ka esimene lennupik-nik Kuusiku lennuväljal. Ka sellel üritusel rikuti vene seadust, sest kõigepealt nõuti maandumist Tallinnas ja alles siis edasilendu Kuusikule. Pressikeskus oli aga targem ja läks lennukiga AN-2 merele delegatsiooni-le vastu. Riigipiiril anti raadio teel korraldus järgneda vastuvõtja lennukile ja maandati nad Kuusikule. Vastu püüdis punnida delegatsiooni lisatud Moskva major (loe KGB), kuid see „vigur“ oli eelnevalt kooskõlas-tatud Pressikeskuse poolt maapealse piirivalvega ja AN-2 pardal olid nii tollimehed kui piirivalvurid, kes maandudes lõid kõigile saabujatele passi templid sisse. Seega siis riigipiir oli sellele lennugrupile Kuusikul.

Muuseas, see oli esimene otse-ülelend Soomest Eestisse pärast sõda. Finnair hakkas alles palju hiljem oma regulaarlende tegema. Ja palju just tänu sellele sportlaste „näidislennule“. Riigipiir hakkas tasapisi avanema ja siia tulid Soome langevarjurid treenima. Laager oli nii Viljandis kui ka Narvas. Neile muidugi äärmiselt odav, sest peamine kuluallikas – bensiin oli siin kopika eest. Kõik lennukid tangiti tasuta tagasi-lennuks Soome. Lisaks pandi ka iga oma sõbra auto lennuväljal kõrini täis. Bensiin B91 oli ülikvaliteetne ja lisada tuli vaid pisut õli. Nagu mootorsaele.

Vastutasuks viidi Eesti sportlased Soome ja osaleti ka Põhjamaade langevarjuvõistlustel. Tulemusi küll ei toodud ,aga kogemusi küllaga.Vaba ja kalli uue Eesti tehnikaspordini oli veel jäänud mõned aastad.

A. Aju

Üks vana meenutus


Häda nende Rapla söögikohtadega

Raplas asuv Roheline Ait ähvardab uuest aastast oma uksed kinni panna, sest omanik ei leia töötajatega ühist keelt. Remondi sildi taha on peitunud ka Rappeli keskuses asuv Peetri Pizza.

Näitust saab külastada kuni 9.12.2013

E-R kl 14-20 ja L-P kl 10-20, 9.12 kuni kella 19

www.kunstidekool.kehtna.ee


Rapla keskväljak ehk Holliwoodi plats näib sellel aastavahetusel tühjaks jäävat

Kui paaril viimasel aastavahetusel on raplalaste rõõmuks paigutatud jõulukuusk ka keskväljakule ehk Hol-lywoodi platsile, siis tänavu näikse viimanegi raha ära kulutatud olevat ja kuuse jaoks seda enam ei jätkunud. Vähemalt pühapäeval, kui kiriku juures särasid tuledes lausa kaks kasvavat kuuske, valitses keskväljakul täielik vaikus ja tühjus. Looduskaitsjad võivad muidugi rõõmust hõisata, et üks puu jäi jälle kasvama, aga arvestades seda, palju kuuski igal aastal nii või teisiti maha saetakse, tunduvad need rõõmuhõisked ikka väga ülepakutud olevat.

Linnarahval jääb muidugi alati võimalus Kurmeti nimelisele pingile istuda ja mõelda, mis selle koha peal olla oleks võinud.

Doonoripäev Märjamaal9. detsembril

Märjamaa Valla Rahvamajas kell 10- 14.30.Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ja Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”.


Puhkpillimuusika on Kaitseliidu juurde kuulunud organisatsiooni loomisest saadik. Orkestriteenistuse kõrghetk oli aasta 1938, kui suviseks Võidupüha pa-raadiks panid oma rivistuse välja kõikide 15 maleva orkestrid.

70 aastat hiljem, 2008, said Pärnus kokku sel het-kel tegutsevate malevate orkestrite pealikud ja aruta-sid, milline on võimalus saada taas paraadil esindatud. Üksmeelselt oldi toona suhteliselt kindlad, et eraldi or-kestritena puudub hetkel piisav koosseis ja võimekus – kuid kui hakati tegema „inventuuri” pillide kaupa, selgus et ühendatud jõududega jätkuks nii üht kui ka teist. Esimene ühisõppus möödus töiselt ja funktsio-naalselt, kõrge komisjon hindas üksuse paraadikõlbli-kuks ning rahule jäi ka publik siin- ja sealpool ekraani.

Tänaseks on kogu orkestriteenistus saanud juur-de suurt hoogu ning orkestrid on heatasemelised ka omaette üksustena – ent hea harjumus ühisõppusi pi-

Tekst ja pilt http://www.raplakultuur.ee/

dada on jäänud. Lisaks suvisele paraadile valmistatak-se hooaja jooksul ette mõned suuremad temaatilised kontserdiprojektid. Orkester peabki oma tugevaimaks küljeks kontseptuaalsust – valitseb põhimõte, et iga kava olgu sisuline tervik, mis kõnetab kõiki osapooli. Arenguruumi on veel nendes protsessides, mis liigu-taksid kogu orkestriteenistust „edasi” 1938.aasta suu-nas – uute malevate orkestrite tekkimine, järelkasvu väljaõpetamine ning laiemalt võttes isamaalise mõtte-viisi arendamine. Kaitseliidu Ühendorkester näeb sel-les osas oma funktsiooni eelkõige isikliku eeskujuna.

Kuigi praegu kuuluvad ühendorkestri koossei-su pillimehed Tallinna, Jõgeva ja Pärnumaa maleva orkestritest, ei ole mitte mingil juhul tegemist kinni-se „klubiga”. Vastupidi – orkestrite ühisõppustele on oodatud iga pillimees, kellel on mängukogemus, val-misolek omandada iseseisvalt uue kava noodimaterjal ning muidugi kohuse- ja kollektiivsustunnet

Rapla Kultuurikeskuses kuuleb puhkpillimuusikat


Püsivalt soodsad hinnad

Selverisse on saabubud müügile parimad delikates-sid jõululauale: veise kondid. Ja seda äärmiselt soodsa hinnaga, ainult 1.99 eurot kilogramm. Kuna paken-deid paists riiulis olevat üsna vähe, kehtib siin põhi-mõte, et kes ees, see mees. Nii et maksab kiirustada, kui tahate oma peolauale maitsvaid suutäisi!

Kohila kogukonna-

muusikal “Tuhkatriinu”

http : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -view-6925.html

Kogukonna muusikalitraditsioon Kohilas jätkub! 2. ja 3. detsembril saavad vaatajad Kohila Gümnaasiumi saalis toimuval viiel etendusel osa Kaari ja Janika Sil-lamaa muinasjutt-muusikalist „Tuhkatriinu“. Osades Kohila laulu- ja tantsuringide lapsed ning teised valla elanikud.

Lavastaja Kairis Kontus.Osalejaid väga palju, ligi üheksakümmend, lisaks

20ne liikmeline korraldusmeeskond lava ees ja taga.Muusikalis teevad kaasa Kairise trennilapsed liiku-

misrühmast „Ilus rüht“, lapsed Marek Moreli hip-hop tantsu grupist ning peotantsijad Silvia Purje Juhenda-misel. Täiskasvanute rollides on laval Kohila valla ela-nikud.

Etendused toimuvad: 2. detsembrilkell 10 (lasteaialastele), kell 13.30 (kooliõpilastele)kell 19.00 (kõigile);3.detsembrilkell 09.30 (algklassidele)kell 19.00 (kõigile).Kooliõpilastele ja lasteaialastele on etendused tasu-

ta, täiskasvanutele maksab sissepääs 3 eurot. Pileteid saab osta enne etendust kohapealt.

Kehtna jõululaat07. detsembril kell 11-14

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli

suures saalis.http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6897.

html

Jõululaat Märjamaal07.detsembril kell 9

Jõululaat Haimre pst. võimlashttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6782.html

Käsitöölaat Hageris07.detsembril kell 10-15

Hageri rahvamajas.Laval taidlejate etteasted.

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6313.html

Jõululaat Raplas08.detsembril kell 9

Rapla kultuurikeskuse taga


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis)

Raamatukogule kingitud (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Kuulsaid juubilare: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Книги для вас, женщины: raamatunäitus vene-keelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Igal pillil oma viis : teavikute näitus (lugemissaalis)

Ainult poistele : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.

a 6. detsembril raamatukogu suletud - koristuspäevad


Meeldib.eeKõnnib praporšik väeosa värava poole, lükates enda ees

sitaga täidetud käru.Vastu tuleb kapten, kes õelalt küsib:“Mida sa siis täna varastasid?”“Seltsimees kapten, jumala nimel, mitte midagi!”“Ei usu! Ma pole veel näinud ühtegi praporšikku, kes ei

varasta!” ütleb kapten ja pistab käe küünarnukini sita sisse.Seal mõni aeg sobrades, aga mitte midagi leides, annab

loa edasi liikuda.Vastu tuleb major, kes küsib:“Noh, mida me siis täna sisse vehkisime?”“Seltsimees major, jumala nimel, mitte midagi! Seltsi-

mees kapten just kontrollis!”“Ei usu,” ütleb major ja pistab temagi käe sita sisse.Midagi leidmata laseb mehel minna.Jõuab mees väravasse, kus seisab tunnimees, kes sama-

moodi küsib:“Mida siis seltsimees praporšik täna varastanud on…?”“Püha jumal, tunnistan käsi südamel, et mitte kui mida-

gi! Näete, kapten ja major just kontrollisid!”“Ei usu,” kostab tunnimees ja sobrabki juba mõlema

käega sitas.Lõpuks lubab praporšiku väravast välja.Praporšik, jõudes värava taha, keerab sitalaadungi põõ-

sasse kummuli ja pomiseb:“Mida varastasin, mida varastasin…Kurat, käru varas-

tasin!”***Seoses kätte jõudnud äärmiselt tõsise, et mitte öelda

teatud mõttes kriitilise situatsiooniga meie lähiümbruses, ma pean siin silmas teatavaid puudujääke, mille ületama-tus võib põhjustada meie mikrokliimas raskestiprognoosi-tavaid tagajärgi ja võibolla oleks siin asjakohane meenuta-da ühte teist teatavalt kriitilist situatsiooni kogu Vabariigis kümme aastat tagasi, mille me ühiste jõupingutuste tule-musena ja tänu siinkõneleja vastutustundlikule initsiatiivi-le, uutsime lahendada – mis ma tahan öelda? – ma tahan öelda, et me ei saa nüüdki taanduda oma põhimõtetest alla anda, me peame poest paar õlut ära tooma, Ingrid!

***“Ma kinkisin oma naisele raamatu Kuidas raha kokku

hoida,” rääkis mees sõbrale.“Ja kuidas on tulemus?” küsib sõber vastu.“Ma jätsin suitsetamise maha ja olen kümme kilo kaa-

lust alla võtnud…” ***“Peeter, miks sa kannad kolm numbrit väiksemaid kin-

gi? Sa lonkad ju kogu aeg!”“Kas sa mu naist tead?”“Tean. Väga sümpaatne inimene.”“Nõid, aga mitte naine! Aga kas sa mu poega tead?”“Tean. Väga tore poiss.”“Taskuvaras! Aga kas sa mu tütart tead?”“Tean. Ilus noor naine.”“Prostituut! Vaat sellepärast ongi minu ainuke rõõm

elus koju tulles pigistavad kingad jalast võtta…”

Kaks jõnglast räägivad omavahel.“Meil on veel punane auto puudu, siis on meil kõik ole-

mas!” uhkustab esimene. “Emme ütles!”“Aga meil on juba praegu kõik olemas!” uhkustab teine.“Kuidas sa tead?” küsib esimene kadedalt.“Emme ise ütles! Issi tuli eile koju ja ütles, et ta sai trip-

peri. Emme lõi selle peale kaht kätt kokku ja kiljatas, et see meil veel puudus!”

***Koolis oli tuletõrjeõppus, kus lastele näidati päästeteh-

nikat, korraldati õppeevakuatsioon ja räägiti, kuidas välti-da paanikat.

Järgmise päeva kunstitunnis palus õpetaja lastel joonis-tada pilt, mis seostub sõnaga “paanika.”

Väike Malle joonistas kiirabiauto, Kati joonistas tuletõr-jeauto, Juku aga joonistas paberile üheainsa punase ringi.

Õpetaja vaatas õpilaste tööd üle ja tõdes, et kõik olid paanikast õigesti aru saanud.

“Aga Juku, mis see punane ring sul siin pildil kujutab? Kas päästerõngast?” küsis õpetaja.

“Ei, see pole päästerõngas, vaid paanikaring,” vastas Juku.

Õpetaja, kes polnud sellist sõna kuulnudki, palus Jukul see teistele lahti seletada.

“No minu vanem õde joonistab iga kuu kalendrisse pu-naseid ringe,” seletas Juku, “aga kui ta üks kuu enam ei joo-nistanud, vot siis tekkis paanika…”

***Mees tuleb töölt koju ja näeb naist raamatut lugemas.“Ega sul siin päeval üksi igav olnud?”“Mis sa nüüd, kallis! Veetsin mõnusalt aega Shakespeare’i

seltskonnas.”Mees vaatab toolile ja noogutab arusaadavalt: “Näen,

näen! Ta unustas oma kaabu maha…”***Lasteaias küsiti kõigi laste käest, kus kellegi ema töötab.Väike Kati vastas: “Minu ema töötab öösel voodis!”Õpetajad olid lapse vastusest šokeeritud ja kutsusid

tüdruku ema lasteaeda, et asjasse selgust saada.Kati ema kuulas raulikult õpetajate loo ära ja vastas:

“Kati räägib ju õigust! Ma töötan Ösel Foods’is.”***SeletuskiriJäin tööle kolm tundi hiljaks, sest magasin seina pool

ääres. Kui kell äratas, hakkasin üle naise voodist välja roni-ma ja tahtmatult tekkis väike viivitus.

***Noormees tuleb ühel sügispäeval vanavanematele külla

ja näeb, et vanaisa istub terrassil ilma püksata!“Kuule, vanaisa, mida sa teed??? Nii võib ju külma saa-

da!!!” noomib noormees papit.“See oli sinu vanaema idee!” poriseb taat. “Eile istusin

siin ilma sallita ja täna on kael täiesti kange. No ja nüüd aetigi siis ilma püksata välja…”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22

23 24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Ameerika filminäitleja (s 1914) 8 Suzuki mudel 13 Küla Valgamaal Helme vallas 18 Õunasort 19 Piirkond Hispaanias 20 Suudmelaht 21 Soome odaviskaja, olümpiavõitja 1984,

hiljem armastatud laulja ja filminäitleja 22 Ranna- või sõidupurjekas 23 Seltskonnatants 24 Talent 25 Mullas elav loom 26 Ajal Peruu indiaanlane 27 Lennuki-, lennu- 30 Kõlbeline 33 Selge, läbipaistev 36 Roomakatoliku preestri kõnetussõna 37 Lekkimine 39 Tuum 40 Küla Pärnumaal 41 Looma, alust panema 43 Kodukoldejumalanna 47 Ennast mittearvestav 49 Gaas 51 Suusataja 53 Saksa eepos 55 Suur ruum 57 Näitleja (s 1946) 59 Pruuk

63 Köögiviljataim 65 Kurja silmaga halba tekitama (folkl) 67 Eramaja 68 Lääge 69 Egiptuse viljakuse jumalanna 71 Asuma, eksisteerima 72 Persoon 73 Eriliselt töödeldud surnukeha 76 Linn Lätis 80 Eesti filmilavastaja 81 Ahne 83 Lasipuu 84 Rahvas Indoneesias 88 Laid, riba 89 Endine keelemees 91 Ebamäärases vanuses 93 Hekslite ja jahuga segatud jook

loomadele 95 Väga tahtma, ihaldama 96 Vaap, glasuur 97 Koloonia 98 Puhhi sõber eesel 99 Karumustika alkaloid100 Igas suhtes101 Lihavõttetoit102 Järv Armeenias103 Identsus

ALLA 1 Jõgi Poolas

2 Vähe huvi pakkuv 3 Keldi preester 4 Talupoeg, maamees 5 Kirikuvanne 6 Küla Järvamaal Ambla vallas 7 Füüsikalise suuruse väikseim võimalik

kvantum 8 Lehtsammal 9 Irdumine 10 Üks musketär 11 Päris kindlasti, igal juhul 12 Saati 13 Illustratsioon 14 Silmipimestavalt kaunis 15 Viiuldaja 16 Rõhu- ja pingeühik 17 Itaalia uudisteagentuur 28 Tõrs 29 Suuhäälik 31 Elavaloomuline 32 Tegelane "Kevadest" 33 Saar P-Ameerikas Aleksandri

saarestikus 34 Viiuldaja 35 Raidkirja märk 36 Suruma 38 Eesti helilooja 42 Väike rannasõidupurjekas 44 Udusulg, ebe 45 Laevanoot 46 Poolkõrbetes, kõrbetes,

troopikametsades elutsev sisalik 48 Südamik 50 Interneti otsingumootor 52 Jõgi Leedus 54 Troopilise puu vili 56 Hommik soome keeles 58 Mõõtühikute eesliide 60 Automark 61 Jooginõu 62 Riietusesemed 64 Koguteos 66 Palmiviin 70 Vald Järva maakonnas 74 Üleannetu 75 Kodumaa 77 USA kirjanik 78 Rasvhapete vedel segu 79 Kasahstani pealinn 82 Brasiilia osariik 83 Endine Eesti näitleja 85 Kõige uuem 86 Prantsuse kirjanik 87 Nurjatu 88 Suitsetamistarve 90 Kreeka täht 92 Objekt 93 Kangaspuude osa 94 Veetõke


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22

23 24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34 35

36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61 62

63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80

81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100

101 102 103

PAREMALE 1 Keskkond 8 Läänemeresoome keel 13 Vald Saare maakonnas 18 Mitut koostisosa sisaldav 19 Küla Raplamaal Kehtna vallas 20 Loomus, iseloom 21 Valutus 22 Vaibudes, kadudes (muus) 23 Paindumatu, puine, jäik 24 Metsloom 25 Haiiti rahaühik 26 Kübe 27 Ülev mõte 30 Lobiseja 33 Küla Raplamaal Kohila vallas 36 Linn Floridas 37 Doonau lisajõgi 39 Riisivein 40 Teravili 41 Siseliide 43 Näriline 47 Absorbeerima 49 Kvartett 51 Elanik 53 Preesents 55 Armastusjumal 57 Iseloomulik tunnus 59 Käimisvõimetus

63 Vald Lääne-Virumaal 65 Erisaadik tavaliselt salajase

ülesandega 67 Kaustik 68 Mordva keel 69 Riigikogu liige 71 Kaaliumkarbonaat 72 Volga lisajõgi 73 Puutöömeister 76 Korratus olukorras 80 Järv Soomes 81 Vaalarasv 83 Õlgsaviplonn 84 Pale, nägu, loomus, laad 88 Pildi ümbris 89 Kaardistik 91 Eesti kirjanik 93 Kiskja 95 Sülelema, kaisutama 96 Poeesia 97 Küla Raplamaal Kehtna vallas 98 Sõnajalgtaim 99 Imetlusega vaatama100 Juura ajastu keskmine osa101 Uustulnuk102 Mungakloostri eestseisja103 Vormiriietus

ALLA 1 Linn Jaapanis 2 Kaerasort 3 Riik Aafrikas 4 Kirjutustarve 5 Reaalne 6 Uurali lisajõgi 7 Riietusese 8 Asjakohane 9 Siga 10 Mullapank 11 Sõjaväelane Jaapanis 12 Eskimote peakotiga jakk 13 Toestav sõrestik 14 Puderkasvaja 15 Vene kosmoselaev 16 Porine 17 Vana-Kreeka armastusjumal 28 Ollus 29 Vürst, võimukandja islamimaades 31 Tuntud lukufirma 32 Karman 33 Kerisele visatud veest tekkinud aur 34 Vähe maksev 35 Üksildane inimene 36 Moshee torn 38 India osariik 42 Leeklill 44 Seni tedmata asi 45 Ratsakarjuste viskenöör 46 Väga mürgine madu 48 Seelikuvärvel 50 Koduloom 52 Kurat 54 Vanuseline 56 Taimede lihakas vili 58 Linnapea 60 Eesti saar 61 Salaja 62 Destillaat 64 Kaaviar 66 Terviseasutus 70 Meloodiakaunistus 74 Jalanõu 75 Suurem osa 77 Inuiti naistetuunika 78 Viimistlustööline 79 Kõrge naishääl 82 Küla Harjumaal 83 Nurgatempel 85 Daam (eriti Inglismaal) 86 Kaltsuvill 87 Luuletaja 88 Eesti jõgi 90 Tuntud laulja tantsupidudel 92 Sõber 93 Õu 94 Tahtejõud, energia


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

9 7 43 5 2 3 72 4 7 8 3 1 7 4 6 27 1 3 2 15 6 2

8 9 5 7 6 2 3 1 43 1 7 8 4 5 2 6 94 2 6 1 3 9 8 5 72 5 4 6 9 7 1 8 39 6 8 3 2 1 7 4 51 7 3 4 5 8 6 9 27 8 2 5 1 4 9 3 66 4 9 2 8 3 5 7 15 3 1 9 7 6 4 2 8

1 6 2 4 8 8 9 3 2 7 8 5 1 4 2 7 2 8 1 5 3 4 7 8 6 6 1 5 9 7

2 3 7 6 1 7 6 3 8 7 2 6 3 5 3 2 7 8 5 1 9 9 6 5 4 8 8 4 3 1 7

2 7 8 8 6 7 1 3 6 2 3 7 5 6 6 1 5 8 9 6 4 3 4 3 5 2 5 1 6 6 4 2


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 9 7 4

3 5 2 3 72 4 7 8 3 1 7 4 6 27 1 3 2 15 6 2

8 9 5 7 6 2 3 1 43 1 7 8 4 5 2 6 94 2 6 1 3 9 8 5 72 5 4 6 9 7 1 8 39 6 8 3 2 1 7 4 51 7 3 4 5 8 6 9 27 8 2 5 1 4 9 3 66 4 9 2 8 3 5 7 15 3 1 9 7 6 4 2 8


05. detsembril kell 11Märjamaa Valla Rahvamajas

pilet 5€


KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE2. detsember 2013

Viimane võimalus esitada Aasta Keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium ootab kuni 15. detsembrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandidaa-

tide kohta. Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka or-

ganisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Aasta Keskkonnateo auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Konkursi Aasta Keskkonnategu 2013 võitjad tehakse teatavaks jaanuari lõ-pul. Konkursil osalemine on hea võimalus laiemalt tutvustada oma keskkonnaalast tegevust.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias ootame samuti kandidaate ja seal on esitamise tähtajaks 10. jaanuar 2014. Aasta keskkonnasõbralikumad ettevõtted saavad õiguse kasutada konkursi märki oma too-dete ja -teenuste tähistamiseks ning oma tegevuse reklaamimiseks.

Kogu konkursi auhinnafond on kokku ligi 40 000 eurot. Keskkonnateo valimisel saab igaüks kaasa lüüa Internetis toimuval avalikul hääletusel. Enim hääli saanud

tegusid hindab ka žürii, kuhu kuuluvad keskkonnaspetsialistid, avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioo-nide esindajad.

Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile [email protected] või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013“. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.

Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt http://www.envir.ee/1203026. Samuti leiab sealt lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta.

Rapla Maarja-

Magdaleena koguduse suur

jõulu näitusmüük8.detsembril

Kell 10-15 koguduse käsitööringi korraldatav suur jõulu näitusmüük Rapla pastoraadis, kohal vaimuliku kirjastuse Logos müügilett, loteriis iga loos võidab, Inglisaalis kohv ja koogid.


Jõululaat Kabalas8.detsembril kell12

Kohalike käsitöötegijate Jõululaat Kabala koolima-jas.


Käsitöö näitusmüük Lelle raamatukogus

9.-22. detsembriniHea võimalus soetada jõulukinke!

Avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel.Käsitöö pakkujad on oodatud!


Realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ehk “Kõlblik kuni”

Kiirestiriknev toit on toit, mis oma koostise tõttuon soodne keskkond riknemist põhjustavate mik-

roorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning mis seetõttu võib muutuda ohtlikuks inimese tervisele. Sellest tulenevalt tähistatakse kiirestirikneva toidu säilimisaega sõnadega „kõlblik kuni”.

„Kõlblik kuni” näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, milleni selle määranud valmistaja või pakendaja tagab säilitamistingimus-te järgimise korral toidu nõuetekohasuse. „Kõlblik kuni” tähtpäev märgitakse kodeerimata kronoloogi-lises järjestuses vähemalt kuupäeva ja kuuga, kusjuu-res märgitud tähtpäev arvestatakse säilimisaja sisse.

Säilimisaja teabe järel on kohustus esitada säilita-mistingimused, mis on vajalikud toidu nõuetekoha-suse tagamiseks.

Valmistoitudel, mille realiseerimisaeg on alla 24 tunni, tuleb realiseerimise aeg märkida kellaajaliselt, kas saatelehel, pakendi märgistusel või mujal, olene-valt toidu pakendamise viisist ning käitlemisetapist.

Toidu jaemüügikohas peab olema realiseerimise aeg tarbijale nähtavalt ning arusaadavalt esitatud.

“Kõlblik kuni” ületanud toitu müüa ega edasiseks käitlemiseks kasutada ei tohi.

Minimaalne säilimisaeg ehk “parim enne”Minimaalne säilimisaeg on tähtaeg, mille jooksul

toidu valmistaja või pakendaja tagab säilitamistingi-muste järgimise korral toidu nõuetekohasuse. Mini-maalset säilimisaega esitatakse tekstiga “parim enne”

- kui tähtajas on näidatud kuupäev - või “parim enne lõppu” – kui tähtaeg on esitatud kuu ja aastaga või ainult aastaga (Vabariigi Valitsuse 19.

detsembri 2003. aasta määruse nr 324, § 13).Vastavalt Toiduseadusele peab toidu käitleja jär-

gima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, sealhulgas siis ka minimaalset säilimisaega (Toiduseadusest § 22 lg 2). Minimaalse säilimisaja möödudes ei ole enam tagatud tootja / pa-kendaja poolne toidu nõuetekohasus. Toiduseaduse § 22 lõige 3 kohaselt ei tohi käitleja väljastada nõue-tele mittevastavat toitu.

Vastavalt Tarbijakaitseseadusele on “parim enne” tähtaja ületanud kaup puudusega kaup,mida on lu-batud tarbijale pakkuda ja müüa ainult juhul, kui

selline kaup on ohutu elule, tervisele ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest. Lisaks peab puudusega kaup olema eraldatud nõuetekohasest kaubast. (Tarbi-jakaitseseadus §11).

Tõepoolest, “parim enne” näitab rohkem toidu kvaliteeti kui ohutust. Selline toidukaup võib kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents, laguneda võib emulsioon, väheneda võib vitamiinide sisaldus. “parim enne” tähtaja ületa-nud toidukaup ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Erandiks on munad, mida ei tohi ei müüa pärast “pari-menne” tähtaja möödumist (vt munavoldik).

Tulenevalt eelpool toodust on “parim enne” tähtaja ületanud toidu müük lubatud jaemüügi etapis vaid siis kui on täidetud allpool loetletud tingimused:

Toidu müüja, kes pakub müügiks “parim enne” üle-tanud toitu, peab:

1. suutma tõestada, et vastav toit on ohutu;2. “parim enne” tähtaja ületanud toidu müük peab

olema kajastatud enesekontrolliplaanis, kus on toodud meetmed, millega müüdava toidu ohutust tõestatakse ning toidu ohutuse tõestamise/tagamise viis, samuti aeg, millise jooksul “parim enne” toitu müüakse;

3. müüma puudusega toitu eraldi nõuetekohasest toidust, tagades siiski tootja poolt toidule määratud säilitamistingimused;

4. teavitama tarbijat, et “parim enne” on möödas, esitades müügikohas sellekohase loetava ja tarbijale mõistetava teabe. Esita-miseks ei sobi lause: ”täna soodsalt” vms, mis ei anna ülevaadet toidu “parim enne” müügi kuupäeva ületamise kohta.

NB! Erandiks on munad, mida ei tohi ei müüa pä-rast “parim enne” tähtaja möödumist (vt lisaks info-voldik “Nõuded munade tootmisele, käitlemisele ja turustamisele” http://www.vet.agri.ee/static/body/fi-les/1345.PMmunade_voldik.pdf ).

“Parim enne” ületanud toitu ei tohi müüa hulgi-müügi etapis, ega käidelda töötlemisetapis (sh toidu valmistamisel toitlustusettevõttes).

http://www.vet.agri.ee/static/body/files/486.K%F5lblik%20kuni%20ja%20parim%20enne%20toidu%20m%E4rgistusel.pdf

“Kõlblik kuni” ja “parim enne”

Kuna ees on suuremad jõulu- ja aastalõpuostud, esitame alates 27. leheküljest meeldetuletuseks nii tarbijatele kui müüjatele “Toidu märgistusele esita-tavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korra”


Püsivalt soodsad hinnad...

See pilt on tehtud 29. 11.2013, aga pühapäeva, 1. detsembri õhtupoolikul olid täpselt samad pakid täpselt samas asendis ja sama hinnasildiga. Millegipärast ei ole aga sama püsivad hinnad Tartu selverites. Vähemalt ühes neist müüdi 29. novembril sama kaupa sama parim enne kuupäevaga hinnaga 0.49 eurot pakk. Raplas nii madalale muidugi ei langeta, sest siin on rikas rahvas, kes võib ka aegunud kaupa täishinnaga osta.


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Reedel, 6. detsembril kell 20 Märjamaa Valla

Rahvamajas Monotetri etendus “Miks mina?” Jan Uuspõllu esituses,

piletid 13€ / 16€

Dave Bentoni jõulukontsert Rapla

kirikus8. detsembril kell 19

http : / / w w w. r apl ama a . e e / e t / k a l e nd e r / 3 5 -view-6907.html

Dave Benton läheb koos Meero Muusikuga oma 10. jõulutuurile

Dave Benton koos Meero Muusiku tütarlastekoo-riga alustab oma selle aasta jõulutuuri 7. detsembril Tallinna Oleviste kirikus. Tegemist on armastatud ja hinnatud laulja 10-nda jõulutuuriga, mis on omamoo-di teetähiseks Bentoni muusiku teel. Advendiaja kont-sertsari toimub 7. - 23. detsembrini ja jõuab selle aja jooksul kokku kaheksasse Eesti linna.

Üheksa kontserdiga tuuri raames tuleb esitamisele nii jõululaule kui ka jõuludega seotud muusikat ning samuti lugusid Dave Bentoni novembris ilmuvalt uhi-uuelt jõuluplaadilt. Dave Bentonit ja Meero Muusikut saadab tuuril parimatest Eesti muusikutest koosnev li-ve-band. Dave Bentoni sõnul on ta südamest rõõmus, et Eesti inimesed ikka ja jälle tema jõulukontsertidele tulevad, soovides tunda tõelist jõulutunnet. “Positiiv-ne tagasiside ja hea vastuvõtt kõigil varasematel aas-tatel inspireerib mind seda traditsiooni kindlasti ka edaspidi jätkama”, märgib Benton.

Piletid on müügis kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili jaamades üle Eesti.

Pileti hind eelmüügis on 9 eurot ning tund enne kontserdi algust kohapeal 12 eurot.

Tavapilet 9 €Laps kuni 7 eluaastat (k.a.) ja pensionär 8.10 €Kontserdi päeval kohapeal, pilet kõigile 12 € (soo-

dustusi ei ole)


[RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]Vastu võetud 19.12.2003 nr 324RT I 2003, 83, 562jõustumine 01.01.2004Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 38 lõike 5 alu-

sel.[RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]§ 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse toidupartii tähistami-

se ning tarbijale ja toitlustusettevõtjale üleandmiseks ettenähtud toidu märgistamise nõuded. Käesolevas määruses käsitatakse märgistusena toiduga seondu-vaid sõnu, andmeid, kaubamärke, margitoodete nime-tusi ja pilte või sümboleid, mis on tootega kaasas ole-val või tootele viitaval pakendil, dokumendil, sedelil, etiketil või kaelasildil.

§ 2. Toidu märgistusele esitatavad nõuded (1) Märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tar-

bijat eksitada, eelkõige järgmisel viisil: 1) andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tun-

nuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta;

2) omistades toidule omadusi või toimet, mida toi-dul ei ole;

3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised oma-dused on kõigil sarnastel toitudel.

(2) Lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toi-du reklaami suhtes ning toidu esitlemise, eelkõige toi-du kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.

(3) Toidu märgistusel esitatakse, arvestades käes-olevas määruses sätestatud erijuhtusid, järgmine teave:

1) nimetus, mille all toitu müüakse (edaspidi ni-metus);

2) koostisosade loetelu; 3) koostisosa või üldnimetusega nimetatud koos-

tisosa kogus protsentides, kui see on ette nähtud § 10 lõike 1 kohaselt;

4) netokogus; 5) minimaalse säilimisaja lõpptähtpäev (edaspidi

minimaalne säilimisaeg) või realiseerimise ja tarvita-mise lõpptähtpäev;

6) säilitamise või kasutamise tingimused; 7) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liik-

mesriigis asutatud müüja nimi ja aadress2; 8) [kehtetu - RT I 2003, 86, 562 - jõust. 01.05.2004] 9) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine

võib tarbijat oluliselt eksitada; 10) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei

ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil; 11) toidupartii tähistus; 12) märge toidu töötlemise kohta ioniseeriva kiir-

gusega või toidus ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamise kohta;

13) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toi-tumisalane väide;

14) jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, tegelik etanoolisisaldus mahu järgi.

(4) Käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud mär-gistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave peab olema kergesti mõistetav ja kantud silmapaistvasse kohta selgesti loetavalt, kergesti nähta-valt ning kulumiskindlalt. Märgistusel esitatud teave ei tohi olla ühelgi viisil peidetud, varjatud ega katkesta-tud teiste kirjade ja piltidega.

(5) Eestis tarbijale müüdava toidu, välja arvatud alkohoolse joogi puhul esitatakse käesolevas määru-ses märgistusel nõutav teave ning „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave eesti keeles, välja arvatud juhul, kui teave on teises keeles või muul viisil esitatuna tarbijale arusaadav.

[RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]§ 3. Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad

nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edas-tamise kord

(1) Müügipakendis toiduna käsitatakse tarbijale või toitlustusettevõtjale muutmata kujul üleandmiseks ettenähtud toitu, mis on enne müügiks pakkumist pa-kendatud toitu täielikult või osaliselt ümbritsevasse pakendisse, mille sisu ei saa muuta pakendit avamata või muutmata.

(2) Müügipakendis toidu puhul esitatakse käesole-vas määruses märgistusel nõutav teave ja „Toidusea-duse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave müügipakendil või selle külge kinnitatud etiketil.

(3) Nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või viide nimetatud aegade asukohale müügipakendil ning eta-noolisisaldus jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, esitatakse märgistusel samas vaateväljas.

(4) Toidu, mille müügipakendi suurima külje pind-ala on alla 10 cm2, ning korduvkasutamiseks mõeldud püsivalt märgistatud, kuid ilma etiketita klaaspudelite, samuti ilupakendis toidu puhul, nagu väikesed kujud või suveniirid, esitatakse vähemalt nimetus,allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt §-s 92 sätes-tatule, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev. Nimetatud teavet ei pea esitama samas vaateväljas.

[RT I 2005, 64, 493 - jõust. 25.12.2005] (5) [Kehtetu - RT I 2003, 86, 562 - jõust. 01.05.2004] (6) Müügikohas tarbija juuresolekuta pakendatud

toidu puhul esitatakse müügikohas toidu päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat eksita-da, ning märgistusel, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, vähemalt järgmine teave:

1) nimetus; 2) netokogus;

Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord

Jätkub 28. lk


Jätkub 29. lk

3) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tar-vitamise lõpptähtpäev;

4) säilitamistingimused; 5) allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt

§-s 92 sätestatule. (7) Lisaks lõikes 6 sätestatule esitatakse samas lõi-

kes nimetatud toidu puhul käesolevas määruses mär-gistusel nõutav teave ja „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil. Tarbija nõud-misel annab müügikohas tarbijat teenindav isik lisaks märgistusel esitatud teabele suulist teavet.

(8) Müügipakendisse pakendatud toidu puhul, mis on ette nähtud tarbijale üleandmiseks, kuid mida turustatakse sellele eelnevas käitlemisetapis, välja ar-vatud toitlustusettevõtjale turustamise korral, või mis on ette nähtud üleandmiseks toitlustusettevõtjale val-mistamiseks, töötlemiseks, osadeks jaotamiseks ja tü-keldamiseks, võib märgistusel nõutava teabe esitada järgmiselt:

1) veopakendile märgitakse nimetus, valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress2, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ning selle järel ka säilitamistingimused;

2) dokumendile, mis saadetakse koos toiduga, sel-lega samal ajal või enne seda, märgitakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 4. Müügipakendisse pakendamata toidu märgis-

tusele esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise kord

(1) Tarbijale üleandmiseks ettenähtud, müügipa-kendisse pakendamata või tarbija soovil pakendatava toidu ja käesoleva määruse kohaselt märgistamata toi-dukilesse pakendatud pagaritoodete puhul esitatakse müügikohas, arvestades käesolevas määruses sätesta-tud erijuhtusid, vähemalt järgmine teave:

1) nimetus; 2) valmistaja; 3) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine

võib tarbijat eksitada; 4) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tar-

vitamise lõpptähtpäev; 5) säilitamistingimused; 6) allergiat põhjustada võivad koostisosad vastavalt

§-s 92 sätestatule. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule esitatakse samas lõi-

kes nimetatud toidu puhul käesolevas määruses mär-gistusel nõutav teave ja „Toiduseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil. Tarbija nõud-

misel annab müügikohas tarbijat teenindav isik lisaks müügikohal esitatud teabele suulist teavet.

(3) Toitlustusettevõtjale üleandmiseks ettenähtud müügipakendisse pakendamata toidu puhul esitatakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja „Toi-duseaduse” § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgista-mise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopa-kendil.

(4) Toidupartii tähistus, vajaduse korral koos tähe-ga „L”, kantakse müügipakendisse pakendamata toidu puhul veopakendile või mahutile; kui sinna ei ole või-malik tähistust kanda, siis märgitakse tähistus toiduga kaasas olevatele dokumentidele.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 5. Toidu nimetuse esitamine (1) Kui toidul on õigusaktiga kehtestatud nimetus,

kasutatakse seda nimetust. Kui toidul ei ole õigusak-tiga kehtestatud nimetust, kasutatakse üldtuntud ni-metust või toidu kirjeldust ja vajaduse korral toidu ka-sutamise kirjeldust. Üldtuntud nimetus või kirjeldus peab olema piisavalt täpne toidu iseloomustamiseks ja eristamiseks toidust, millega seda võidakse segi ajada.

(2) Nimetust ei asendata kaubamärgiga, margitoo-te nimetusega ega väljamõeldud nimetusega.

(3) Kui toidul on Euroopa Liidu õigusaktiga kehtes-tatud nimetus, kasutatakse seda nimetust. Kui toidul ei ole Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud nimetust, kasutatakse selle Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriik) õigusaktiga kehtestatud nimetust, kus toi-tu tarbijale või toitlustusettevõtjale turustatakse.

(4) Kasutatav üldtuntud nimetus peab olema tun-tud selles liikmesriigis, kus toitu tarbijale või toitlus-tusettevõtjale turustatakse.

(5) Liikmesriigis, kus toitu turustatakse, võib kasu-tada sellist nimetust, mille all seda toitu valmistatakse ja turustatakse liikmesriigis, kus toit on valmistatud. Liikmesriigis, kus toitu turustatakse, esitatakse mär-gistusel nimetuse läheduses toidu kirjeldus, kui mär-gistusel esitatud teabest ei piisa toidu iseloomustami-seks ja seda võidakse teise toiduga segi ajada.

(6) Liikmesriigis, kus toitu valmistatakse, kasuta-tavat nimetust ei kasutata liikmesriigis, kus toitu tu-rustatakse, kui viimases mõistetakse selle nimetuse all koostise või valmistamisviisi poolest sedavõrd erine-vat toodet, et lõikes 5 nimetatud teabe esitamisest ei piisa tarbijale täpse teabe andmiseks.

(7) Nimetuses või selle juures antakse teavet toidu füüsikalise oleku ja valmistamisel kasutatud töötle-misviisi kohta, nagu kuivatamine, kontsentreerimine, taastamine, suitsutamine ja külmutamine, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu puhul esitatakse sõnad „kiiritatud” või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega”.

(8) Sellise joogi märgistusel, mis on mõeldud tarvitamiseks muutmata kujul või pärast taastamist


Algus 27. lk


kontsentraadist või kuivatatud tootest ja mis sisaldab kofeiini üle 150 mg/l, esitatakse nimetusega samas vaateväljas väljend „kõrge kofeiinisisaldusega”. Selle väljendi järel esitatakse sulgudes kofeiinisisaldus mil-ligrammides 100 milliliitris. Eelnimetatud nõuet ei kohaldata joogi puhul, mis põhineb kohvil, teel ja koh-vi- või tee-ekstraktil, kui nimetuses on sõna „kohv” või „tee”.

§ 6. Toidu koostisosade esitamise üldnõuded (1) Käesolevas määruses käsitatakse toidu koostis-

osana toidu valmistamisel kasutatud mis tahes ainet, sealhulgas lisaainet ja ensüümi, mis sisaldub toidus sa-mal või muutunud kujul. Toidu koostisosade loetelu kantakse märgistusele pealdisega „Koostis” või kasu-tatakse pealdises sama sõna.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 30.03.2009] (2) Toidu koostisosa kohta esitatakse täpne nime-

tus, järgides asjakohaseid § 5 lõigetes 1 kuni 7 sätesta-tud nõudeid. Koostisosa võib esitada liitkoostisosana või käesoleva määruse lisas 1 toodud üldnimetusena.

(3) Koostisosade loetelus märgitakse kõik toidu koostisosad nende sisalduse alanevas järjestuses, ar-vestades koostisosade sisaldust toidu valmistamise etapis.

(4) Looduslike maitseainete segude puhul, kus üks-ki koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri, võib neid koostisosi loetleda vabas järjestuses, eeldu-sel et koostisosade loetelule lisatakse sõnad „muutuvas suhtes” või muud samatähenduslikud sõnad.

(41) Koostisosad, mille sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi, võib esitada koostisosade loetelu lõ-pus vabas järjestuses.

(42) Puuvilja-, kaasa arvatud marjasegu, köögivil-ja- või seenesegu, kus ükski koostisosa massivahekor-ras oluliselt ei domineeri ja kus koostisosade sisaldus võib varieeruda, toidu koostisosana kasutamise korral võib seda esitada koostisosade loetelus nimetusega „puuviljad”, „marjad”, „köögiviljad” või „seened”, mil-lele järgnevad sõnad „muutuvas suhtes”, millele vahe-tult järgneb toidus sisalduvate puuviljade, marjade, köögiviljade või seente loetelu. Segu märgitakse koos-tisosade loetelus vastavalt lõikele 3, arvestades toidus sisalduvate puuviljade, marjade, köögiviljade või seen-te kogusisaldust.

(43) Sarnaseid või vastastikku asendatavaid koos-tisosi, mida võidakse kasutada toidu valmistamisel toi-du koostist, olemust ja eeldatavat väärtust muutmata ja mille sisaldus valmistoidus on kokku alla 2 protsen-di, võib esitada koostisosade loetelus kasutades sõnu „sisaldab ..... ja/või .....”, kui vähemalt üks nimetatud kahest koostisosast sisaldub valmistoidus. Seda sätet ei kohaldata lisaainete ja käesoleva määruse lisas 2 loet-letud koostisosade suhtes.

(5) Valmistamise käigus taastatava kontsentreeri-tud või kuivatatud koostisosa kasutamise korral on lu-batud arvestada selle sisaldust veetustamiseelse massi

järgi. (6) Kontsentreeritud või kuivatatud toidu puhul,

mis eeldatavasti taastatakse vee lisamisega, võib mär-gistusel koostisosade esitamisel lähtuda nende sisaldu-sest taastatud tootes, tingimusel et koostisosade loe-telule lisatakse sõnad „koostisosad valmistootes” või „koostisosad taastatud tootes”.

(7) Kui toidu mõnd koostisosa või liitkoostisosa koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, mär-gitakse koostisosade loetelus, et seda koostisosa või liitkoostisosa koostisosa on „kiiritatud” või „töödel-dud ioniseeriva kiirgusega”. Seda nõuet kohaldatakse ka juhul, kui liitkoostisosa moodustab vähem kui 25 protsenti valmistootest.

(8) Koostisosi ei pea esitama järgmiste toitude pu-hul:

1) ühest koostisosast koosnev toit, mille nimetus on sama mis koostisosal või võimaldab koostisosa ole-muse selgelt kindlaks määrata;

2) värske puuvili, kaasa arvatud marjad, ja köögivi-li, kaasa arvatud kartul, kui need ei ole kooritud, lõiga-tud ega muul sarnasel viisil töödeldud;

3) karboniseeritud vesi, mille nimetusest selgub, et vesi on karboniseeritud;

4) või, hapupiimatooted ja juust, sealhulgas toor-juust, kohupiim ja kodujuust, kui need on valmistatud üksnes piimast, kasutades valmistamiseks vajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure ning juustu, välja arvatud toorjuustu, kohupiima, kodujuustu ja su-latatud juustu, valmistamiseks vajalikku soola;

5) ühest toorainest saadud fermenditud äädikas, kui sellele ei ole lisatud teisi koostisosi;

6) joogid, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahu-protsendi.

(81) Kui lõike 8 punktis 6 nimetatud joogis sisaldub mõni käesoleva määruse lisas 2 nimetatud koostisosa, tuleb seda märgistusel näidata sõnaga „sisaldab”, mille-le järgneb koostisosa nimetus või koostisosade nime-tused. Seda nõuet ei kohaldata, kui koostisosa nimetus sisaldub koostisosade loetelus või joogi nimetuses.

(9) Koostisosana ei pea esitama: 1) toidu ühes või mitmes koostisosas sisalduvat li-

saainet või ensüümi, millel ei ole tehnoloogilist funkt-siooni valmistoidus;

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 30.03.2009] 2) lisaainet või ensüümi, mida kasutatakse tehno-

loogilise abiainena;[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 30.03.2009] 3) ainet, mida kasutatakse täpselt vajalikus koguses

lahustina või keskkonnana lõhna- ja maitseainele, lisa-ainele või ensüümile;

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 30.03.2009] 4) koostisosa komponenti, mis on toidu valmista-

mise ajal ajutiselt eraldatud ja hiljem uuesti lisatud ko-guses, mis ei ületa eelnevalt eraldatud kogust;

5) toidus samal või muutunud kujul sisalduvat ai-


Algus 27. lk

Jätkub 30. lk

Jätkub 31. lk


net, mis ei ole lisaaine, kuid mida kasutatakse tehno-loogilise abiainega samal viisil ja samal eesmärgil.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 7. Liitkoostisosade esitamine koostisosana (1) Toidu liitkoostisosa koosneb mitmest koostis-

osast, mida käsitatakse toidu koostisosadena. (2) Toidu liitkoostisosa võib esitada koostisosade

loetelus oma nimetuse all, kui vahetult selle järel esi-tatakse liitkoostisosa koostisosade loetelu nende sisal-duse alanevas järjestuses.

(3) Lõikes 2 nimetatud liitkoostisosa koostisosade loetelu ei pea esitama, kui:

1) liitkoostisosa koostisnõuded on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidega ja liitkoostisosa sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi;

2) liitkoostisosaks on looduslike maitseainete segu, mille sisaldus valmistoidus on alla 2 protsendi;

3) liitkoostisosaks on toit, mille koostisosade loete-lu esitamine ei ole kohustuslik.

(4) Lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata liitkoostisosas sisalduva lisaaine suhtes, kui § 6 lõikest 9 ei tulene teisiti.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 8. Vee esitamine koostisosana (1) Lisatud vesi ja lenduvad ühendid esitatakse

koostisosade loetelus nende sisalduse järgi valmistoo-tes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist muude koostisosade masside summa.

(2) Vett ei ole vaja koostisosade hulgas märkida, kui:

1) toidu valmistamise käigus on vett lisatud üksnes kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taasta-miseks;

2) seda kasutatakse vedela keskkonnana või osana vedelast keskkonnast, mida tavaliselt ei tarvitata;

3) lisatud vee kogus ei ületa 5 protsenti valmistoote massist.

§ 9. Lisaainete, ensüümide ning lõhna- ja maitseai-nete esitamine koostisosana

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 30.03.2009] (1) Lisaained, välja arvatud pakendusgaasid, tähis-

tatakse rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine ni-metus või numbriline tunnus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nõuete koha-selt. Kui lisaaine kuulub mitmesse rühma, esitatakse selle rühma nimetus, mille tehnoloogiline funktsioon on toidu puhul põhiline.

[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013] (2) Lisaainetena kasutada lubatud modifitseeri-

tud tärkliste puhul esitatakse märgistusel tärklise saa-miseks kasutatud taimeliik, kui tärklis võib sisaldada gluteeni. Lisaaine rühma nimetuse „modifitseeritud tärklis” järel ei pea märkima lisaaine nimetust ega numbrilist tunnust.

(3) Kui toidule on lisatud: 1) magusainet, lisatakse nimetusele sõna „magu-

sainega”; 2) suhkrut (suhkruid) ja magusainet (magusaineid)

üheaegselt, lisatakse nimetusele sõnad „suhkru(te) ja magusaine(te)ga”;

3) aspartaami, esitatakse sõnad „sisaldab fenüüla-laniini allikat”;

4) rohkem kui 10 protsenti polüoole, esitatakse sõnad „üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulah-tisust”.

(4) Toidu puhul, mille säilimisaja pikendamiseks on pakendamisel kasutatud pakendusgaase Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 nõuete kohaselt, esitatakse sõnad „pakendatud gaasi-keskkonda”.

[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013] (5) Lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse sõnad

„lõhna- ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasuta-tavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muu-detakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), artikli 3 lõike 2 punktides b–h määratletud lõhna- ja maitse-aineid.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.01.2011] (51) Lõhna- ja maitseaine puhul esitatakse sõna

„suitsutuspreparaat” või sõnad „toidust/toidurühmast/lähtematerjalist toodetud suitsutuspreparaat”, kui lõh-na- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.01.2011] (6) Kui toidu valmistamisel kasutatakse lõhna- ja

maitseainena kiniini või kofeiini või mõlemat, esita-takse toidu koostisosade loetelus pärast sõnu „lõhna- ja maitseaine” vastava lõhna- ja maitseaine nimetus.

(7) Kui lõhna- ja maitseainete kirjeldamisel kasuta-takse sõna „looduslik”, lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 artiklist 16.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.01.2011] (8) [Kehtetu - RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.01.2011] (9) Kõik ensüümid, välja arvatud § 6 lõike 9 punk-

tides 1 ja 2 nimetatud ensüümid, tähistatakse ühe ni-metusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 I lisas loetletud funktsionaalrüh-made nimetustest, millele järgneb ensüümi nimetus.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.01.2010] (10) Toiduvärve E 102, 104, 110, 122, 124, 129 si-

saldavate toitude puhul esitatakse lisateave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 24 kohaselt.

[RT I 2009, 19, 128 - jõust. 20.07.2010]


Algus 27. lk


Jätkub 32. lk

§ 91. Glütsürrisiinhappe sisalduse esitamine (1) Lagritsa-magusjuure (Glycyrrhizaglabra) või

glütsürrisiinhappe või selle ammooniumsoola lisami-se tõttu glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoo-la sisaldava kondiitritoote või joogi puhul esitatakse järgmine teave:

1) vahetult koostisosade loetelu järel sõnad „si-saldab lagritsat” kondiitritoote ja joogi puhul, mis sisaldab 100 mg/kg või 10 mg/l või üle selle glütsür-risiinhapet või selle ammooniumsoola. Seda nõuet ei kohaldata, kui sõna „lagrits” on esitatud koostisosade loetelus või toidu nimetuses3;

2) koostisosade loetelu järel sõnad „sisaldab lagrit-sat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peavad vältima liigset tarbimist” kondiitritoote puhul, mis sisaldab 4 g/kg või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammoo-niumsoola3;

3) koostisosade loetelu järel sõnad „sisaldab lagrit-sat – kõrgenenud vererõhuga inimesed peavad vältima liigset tarbimist” joogi puhul, mis sisaldab 50 mg/l või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoo-la ning üle 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega joogi puhul 300 mg/l või üle selle glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola3.

(2) Koostisosade loetelu puudumise korral esita-takse lõikes 1 nimetatud teave toidu nimetuse lähedu-ses.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 92. Allergiat põhjustada võivate koostisosade esi-

tamine (1) Paragrahvi 6 lõikes 2 toodud koostisosade üld-

nimetusena esitamise sätet ja § 6 lõiget 8, § 7 lõiget 3 ning § 9 lõikeid 1 ja 5 ei kohaldata toidu valmistamisel kasutatud ja toidus samal või muutunud kujul sisal-duva ning käesoleva määruse lisas 2 nimetatud koos-tisosa või samas lisas nimetatud koostisosast saadud koostisosa suhtes, arvestades nimetatud lisas toodud erandeid. Nimetatud koostisosa esitatakse märgistu-sel, viidates üheselt selle koostisosa nimetusele. Seda nõuet ei kohaldata, kui toidu nimetus üheselt viitab nimetatud koostisosale.

[RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008] (2) Paragrahvi 6 lõike 9 punkte 1–3 ja 5 ei kohalda-

ta toidu valmistamisel kasutatud mis tahes aine suhtes, mis sisaldub toidus samal või muutunud kujul ja mis on saadud käesoleva määruse lisas 2 loetletud allergiat põhjustada võivast koostisosast. Nimetatud ainet kä-sitatakse toidu koostisosana ning esitatakse märgistu-sel, viidates üheselt selle koostisosa nimetusele, millest aine on saadud.

[RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008]§ 10. Toidu koostisosa koguse esitamine (1) Toidu koostisosade loetelus või nimetuses või

vahetult pärast nimetust märgitakse koostisosa või käesoleva määruse lisas 1 esitatud üldnimetusega ni-metatud koostisosa kogus protsentides, kui koostisosa

on: 1) esitatud toidu nimetuses või tavaliselt tarbija

poolt toidu nimetusega seostatav; 2) märgistusel sõnaliselt, pildina või graafiliselt rõ-

hutatud; 3) põhiline toidu iseloomustamiseks ja eristab seda

muudest nimetuse või välimuse poolest sarnastest toi-tudest.

(2) Koostisosa kogus protsentides väljendab toidu valmistamise etapis kasutatud koostisosa kogust, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 ning § 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.

(3) Kuum- või mõne muu töötlemise tagajärjel niiskust kaotanud toidu puhul lähtutakse koostisosa koguse arvutamisel toidu valmistamiseks kasutatud koostisosa kogusest, mida väljendatakse massiprot-sendina valmistoote massist. Kui märgistusel protsen-tides välja toodud koostisosa või kõigi koostisosade mass kokku ületab 100 protsenti valmistoote massist, kirjutatakse protsendilise koguse asemel 100 grammi valmistoote valmistamiseks kasutatud koostisosa või koostisosade kogused massiühikutes.

(4) Koostisosa koguse arvutamisel esitatakse len-duvad ühendid nende sisalduse järgi valmistootes.

(5) Koostisosa või käesoleva määruse lisas 1 esi-tatud üldnimetusega nimetatud koostisosa kogust ei väljendata protsentides, kui:

1) koos vedelikuga väljastatava toidu märgistusel on näidatud põhikoostisosa netomass § 12 lõike 5 ko-haselt;

2) koostisosa kogus tuleb esitada märgistusel „Toi-duseaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel kehtes-tatud koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kohaselt;

3) koostisosa kogus on kindlaks määratud „Toidu-seaduse” § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 5 alusel kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetes ning märgistamise eri-nõuetes, mille kohaselt ei nõuta selle koostisosa kogu-se esitamist märgistusel;

4) koostisosa kasutatakse toidu maitsestamiseks väikeses koguses;

5) nimetuses esinev koostisosa ei mõjuta tarbija va-likuid riigis, kus seda toitu turustatakse, sest koguseli-ne varieerumine ei ole oluline selle toidu iseloomusta-misel ega eristamisel muudest sarnastest toitudest;

6) puuvilja-, kaasa arvatud marja-, või köögivilja-segude ning looduslike maitseainesegude puhul ükski koostisosa massivahekorras oluliselt ei domineeri;

7) koostisosaks on § 9 lõike 3 punktides 1 või 2 ni-metatud magusaine või magusaine ja suhkur;

8) koostisosaks on lisatud vitamiinid või mineraal-toitained, mille kohta esitatakse toitumisalane teave.

[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 01.02.2005]§ 11. Keedusoola sisalduse esitamine Keedusoola (naatriumkloriidi) maksimaalne si-

saldus massiprotsentides esitatakse järgmiste toitude


Algus 27. lk


Jätkub 33. lk

puhul: 1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid; 2) juust ja juustutooted, kodujuust; 3) vorstid ja muud lihatooted; 4) kalatooted; 5) lihtpagaritooted; 6) röstimata või röstitud teraviljahelbed või paiste-

rad lisanditega või ilma; 7) salatid; 8) puljongid, supid, kastmed, kaasa arvatud pulbri

või kontsentraadina; 9) vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad; 10) soola sisaldavad maitseainesegud.§ 12. Toidu netokoguse esitamine (1) Netokogus märgitakse vedelatel toitudel mahu

järgi liitrites (l), sentiliitrites (cl) või milliliitrites (ml) ning muudel toitudel massi järgi kilogrammides (kg) või grammides (g).

(2) Kui õigusaktiga on toidule kehtestatud teatud liiki kogus, nagu nimi-, minimaalne või keskmine ko-gus, siis käesoleva määruse kohaselt käsitatakse seda kogust netokogusena.

(3) Rühmapakendile märgitakse selles sisalduva üksikpakendi netokogus ja pakendite üldarv juhul, kui üksikpakendid sisaldavad võrdses koguses sama toitu. Selline märgistus ei ole kohustuslik, kui üksikpaken-dite arv ja vähemalt ühe üksikpakendi netokogus on selgelt loetav läbi rühmapakendi.

(4) Tervikuna müüdavale rühmapakendile märgi-takse üldine netokogus ja üksikpakendite arv.

(5) Koos vedelikuga väljastatava toidu puhul, kus vedelik kuulub põhikoostisosa juurde lisana, tuleb märgistusel näidata põhikoostisosa netomass. Vede-lik võib olla külmutatud ning koosneb vähemalt ühest järgmisest koostisosast: vesi, soolade vesilahused, soolvesi, toiduhapete vesilahused, äädikas, suhkrute vesilahused, muude magustavate omadustega ainete vesilahused ning puuviljade, kaasa arvatud marjade, ja köögiviljade puhul ka marja-, puuvilja- või köögivilja-mahlad.

(6) Netokoguse märkimine ei ole kohustuslik toidu puhul, mille:

1) netokogus on alla 5 grammi või 5 milliliitri, välja arvatud looduslikud maitseained;

2) maht või mass väheneb loomuliku kao tõttu olu-liselt ning mida seejuures müüakse tükikaubana või kaalutakse tarbija juuresolekul.

§ 13. Toidu säilimisaja ja tarvitamisjuhise esitamine (1) Minimaalse säilimisaja esitamisel, mille jooksul

selle määranud valmistaja või pakendaja tagab säilita-mistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt järgmine teave:

1) kuupäev ja kuu, kui toidu minimaalne säilimis-aeg on kuni 3 kuud;

2) kuu ja aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 3 kuu, kuid mitte üle 18 kuu;

3) aasta, kui toidu minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu.

(2) Koos minimaalse säilimisajaga või viitega ni-metatud tähtaja asukohale müügipakendil märgitakse vastavalt järgmine tekst:

1) „parim enne ...”, kui tähtajas on näidatud kuu-päev;

2) „parim enne ... lõppu” muudel juhtudel. (3) Minimaalse säilimisaja viimane päev, kuu või

aasta arvatakse säilimisaja sisse. (4) Lõikes 2 nimetatud teabe järel esitatakse säili-

tamistingimused, kui nende järgimine on vajalik toidu säilimiseks esitatud säilimisaja jooksul.

(5) Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värskel puuviljal, kaasa arvatud marjadel, ja

köögiviljal, kaasa arvatud kartulil, kui need ei ole koo-ritud, lõigatud või muul sarnasel viisil töödeldud, välja arvatud idanevad seemned ja muud sarnased tooted;

2) viinamarjadest või viinamarjavirdest valmista-tud jookidel, mis kuuluvad Eesti kaupade nomenkla-tuuri koodide 2206 00 39, 2206 00 59 ja 2206 00 89 alla, ning muudest puuviljadest, kaasa arvatud marjadest, valmistatud veinil, liköörveinil, vahuveinil, aromati-seeritud veinil ja muudel sarnastel toodetel;

3) joogil, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti;

4) toitlustusettevõtjale üleandmiseks mõeldud üle viieliitrises mahutis karastusjoogil, mahlal, nektaril ja alkohoolsel joogil;

5) liht- ja valikpagaritootel, mille koostise järgi võib eeldada, et need tarvitatakse ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist;

6) äädikal; 7) soolal; 8) tahkel suhkrul; 9) kondiitritootel, mis koosneb peaaegu üksnes

maitsestatud või värvitud või mõlemast suhkrust; 10) närimiskummil ja teistel sarnastel toodetel; 11) jäätise üksikportsjonil. (6) Kiirestirikneva toidu realiseerimise ja tarvita-

mise lõpptähtpäevas, milleni selle määranud valmista-ja või pakendaja tagab säilitamistingimuste järgimise korral toidu nõuetekohasuse, märgitakse kodeerimata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäev ja kuu. Käesolevas määruses käsitatakse kiirestirikneva toi-duna toitu, mis koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks ning mis seetõttu võib muutuda ohtli-kuks inimese tervisele.

(7) Märgistusel esitatakse koos realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevaga või viitega nimetatud tähtpäeva asukohale müügipakendil sõnad „kõlblik kuni ...”, arvestades märgitud tähtpäeva säilimisaja sis-se. Kirjeldatud teabe järel esitatakse säilitamistingimu-sed, mida peab järgima.

(8) Toidu tarvitamisjuhis peab olema esitatud selli-


Algus 27. lk


Jätkub 34. lk

selt, et see võimaldaks toitu ettenähtud viisil tarvitada.§ 14. Toidupartii tähistuse esitamine (1) Toidupartii tähistus võimaldab määrata, milli-

sest partiist toit pärineb. (2) Toidupartii määrab ja tähistab pakendil töötle-

ja, valmistaja või pakendaja. (3) Lisaks lõikes 2 sätestatule võib toidupartii mää-

rata ja tähistada Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja, kes seda toitu esimesena müüb.

(4) Toidupartii tähistusele eelneb täht „L”, välja ar-vatud muust teabest selgelt eristatava tähistuse puhul.

(5) Toidupartii tähistuse esitamine ei ole vajalik: 1) kui toidu minimaalne säilimisaeg või realisee-

rimise ja tarvitamise lõpptähtpäev sisaldab kodeeri-mata kronoloogilises järjestuses vähemalt kuupäeva ja kuud;

2) üksikportsjonites jäätise puhul, mille tähistus kantakse rühmapakendile;

3) kui toidu müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2;

4) kui toit on tarbijale müümisel müügipakendisse pakendamata või kui toit pakendatakse müügikohas tarbija juuresolekuta või tema soovil.

(6) Lisaks lõikele 5 ei ole toidupartii tähistuse esita-mine vajalik põllumajandussaaduste puhul:

1) mis ettevõttest välja viies müüakse või antakse muul viisil üle ajutiseks ladustamiseks, töötlemiseks või pakendamiseks;

2) mis ettevõttest välja veetakse, et anda üle põllu-majanduslikule organisatsioonile;

3) mis ettevõttest välja viies kogutakse viivitama-tuks töötlemiseks.

§ 15. Toitumis- ja tervisealase väite esitamine Toitumis- ja tervisealased väited on Euroopa Par-

lamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1924/2006 toi-du kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9–25) sätestatud väi-ted ning nende esitamise suhtes kohaldatakse nimeta-tud määruse sätteid.

[RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008]§ 16. Toitumisalase teabe esitamise üldnõuded (1) Märgistusel esitatakse toitumisalane teave ju-

hul, kui märgistusel või toidu esitlemisel või reklaamis, välja arvatud tootegruppi üldiselt käsitlev reklaam, esineb toitumisalane väide. Toitumisalase teabena kä-sitatakse märgistusel esitatud mis tahes teavet, mis on seotud toidu energiasisalduse, valkude, süsivesikute, rasvade, kiudainete, naatriumi või § 18 lõikes 6 loetle-tud vitamiinide ja mineraaltoitainetega.

(2) Toitumisalase teabe esitamise nõudeid ei ko-haldata mineraalveele, muule toiduks ettenähtud veele ega toidulisandile.

(3) Märgistusel esitatud energiasisaldus ja toitaine-te sisaldus väljendavad sisaldust müüdavas toidus.

(4) Kui märgistusel on toodud piisavalt üksikas-jalik toidu valmistamisjuhis, võib teave olla esitatud

valmistoidu kohta, tingimusel et märgistusel on viide toitainete sisalduse ja energiasisalduse seose kohta val-mistoiduga.

(5) Esitatud toitainete ja energiasisalduse väärtu-sed peavad olema keskmised väärtused, see tähendab väärtused, mis väljendavad kõige paremini selles toi-dus sisalduva toitaine kogust ja kajastavad hooajaliste erinevustega seotud kõikumisi, tarbimisharjumusi ja muid tegureid, mis võivad põhjustada tegelike väär-tuste muutumist. Keskmised väärtused saadakse toidu keemilisel analüüsil, mille teeb toidu valmistaja, üld-tunnustatud andmete järgi arvutades või toidu koos-tisosade keskmise energiasisalduse ja toitainete sisal-duse järgi arvutades.

§ 17. Toitumisalase teabe esitamine (1) Toitumisalane teave esitatakse ühes kohas ta-

belina, numbrid üksteise all. Kui tabeliks ei ole ruumi, võib toitumisalase teabe näitajad esitada üksteise järel.

(2) Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid järgmises järjestuses:

1) 1. rühm: energiasisaldus; valkude (valgu hulk arvutatakse: valk = lämmastik Kjeldahli järgi × 6,25), süsivesikute (kõik inimorganismi poolt omastatavad süsivesikud, kaasa arvatud polüoolid) ja rasvade (kõik lipiidid, kaasa arvatud fosfolipiidid) kogus;

2) 2. rühm: energiasisaldus; valkude, süsivesikute, suhkrute (kõik mono- ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid), rasvade, küllastunud rasvhapete (kaksik-sidemeta rasvhapped), kiudainete ja naatriumi kogus.

[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009] (21) Kiudained selle määruse tähenduses on vä-

hemalt kolmest monomeerist koosnevad polümeer-sed süsivesikud, mis inimese peensooles ei seedu ega imendu ning mis kuuluvad ühte järgmistest kategoo-riatest:

1) söödavad polümeersed süsivesikud, mis esine-vad tarbitavas toidus looduslikult;

2) söödavad polümeersed süsivesikud, mis on saa-dud toidu toorainest selle füüsikalise, ensümaatilise või keemilise töötlemise teel ja millel on üldtunnus-tatud teaduslike andmete põhjal kasulik füsioloogiline toime;

3) söödavad sünteetilised polümeersed süsive-sikud, millel on üldtunnustatud teaduslike andmete põhjal kasulik füsioloogiline toime.

[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009] (3) Kui toitumisalane väide on esitatud suhkrute,

küllastunud rasvhapete, kiudainete või naatriumi koh-ta, peab toitumisalane teave sisaldama 2. rühma näi-tajaid.

(4) Lisaks lõikes 2 sätestatule võib toitumisalane teave sisaldada ühe või mitme järgmise toitaine kogu-seid:

1) tärklis; 2) polüoolid; 3) monoküllastumata rasvhapped (ühe cis-asendis


Algus 27. lk


kaksiksidemega rasvhapped); 4) polüküllastumata rasvhapped (metüleenrühma-

ga eraldatud cis-cis-asendis kaksiksidemeid sisaldavad rasvhapped);

5) kolesterool; 6) vitamiinid ja mineraaltoitained, mis on loetle-

tud § 18 lõikes 6, arvestades sealjuures § 18 lõikes 4 sätestatut.

(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud toitainete, nende gruppidesse kuuluvate ainete või komponentide ning koguste märgistusel esitamine on kohustuslik asjako-hase toitumisalase väite esitamise korral.

(6) Kui märgistusel on toodud polüküllastumata või monoküllastumata rasvhapete või kolesterooli ko-gused, näidatakse küllastunud rasvhapete kogus, mida ei käsitata toitumisalase väitena lõike 3 tähenduses.

§ 18. Energiasisalduse ja toitainete sisalduse esita-mine toitumisalases teabes

(1) Energiasisaldus arvutatakse, kasutades järgmisi koefitsiente:

1) süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g;

2) polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g;3) valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g;4) rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g;5) alkohol/etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g;6) orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g;7) salatrimid 6 kcal/g või 25 kJ/g;8) kiudained 2 kcal/g või 8 kJ/g;9) erütritool 0 kcal/g või 0 kJ/g.[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009] (2) Energiasisalduse ja toitainete või nende kom-

ponentide sisalduse arvväärtus kirjutatakse numbrite-ga, kasutades järgmisi ühikuid:

1) energiasisaldus kilodžaulides ja kilokalorites, kJ ja kcal;

2) valgud grammides, g;3) süsivesikud grammides, g;4) rasvad grammides, g;5) kiudained grammides, g;6) naatrium grammides, g;7) kolesterool milligrammides, mg;8) vitamiinid ja mineraaltoitained § 18 lõikes 6 ni-

metatud ühikutes. (3) Energiasisaldus ja toitainete sisaldused esitatak-

se kas 100 g või 100 ml kohta, lähtudes sellest, millis-tes ühikutes on märgistusel näidatud toidu netokogus. Lisaks võib olla teave väljendatud toidukorra, mille suurus on märgistusel esitatud, või portsjoni kohta, kui märgistusel on näidatud, mitu portsjonit pakend sisaldab.

(4) Toitumisalases teabes esitatakse üksnes nende vitamiinide ja mineraaltoitainete kogused, mille sisal-dus 100 grammis, 100 milliliitris või ühes pakendis, kui pakendis on üks portsjon, on vähemalt 15 prot-senti päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast

kogusest. (5) Teave vitamiinide ja mineraaltoitainete sisaldu-

se kohta väljendatakse lisaks kogusele ka protsendina päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast kogu-sest.

(6) Märgistusel esitatavad vitamiinid ja mineraal-toitained ning nende päevased täiskasvanud inimesele soovitatavad kogused on järgmised:

1)vitamiin A, µg 800;2)vitamiin D, µg 5;3)vitamiin E, mg 12;4) vitamiin K, µg 75;5) vitamiin C, mg 80;6) tiamiin, mg 1,1;7) riboflaviin, mg 1,4;8) niatsiin, mg 16;9) vitamiin B6, mg 1,4;10) foolhape, µg 200;11) vitamiin B12, µg 2,5;12) biotiin, µg 50;13) pantoteenhape, mg 6;14) kaalium, mg 2000;15) kloriid, mg 800;16) kaltsium, mg 800;17) fosfor, mg 700;18) magneesium, mg 375;19) raud, mg 14;20)tsink, mg 10;21) vask, mg 1;22) mangaan, mg 2;23) fluoriid, mg 3,5;24) seleen, µg 55;25) kroom, µg 40;26) molübdeen, µg 50;27) jood, µg 150.[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009] (7) Kui märgistusel on toodud suhkrute, polüooli-

de või tärklise kogused, esitatakse need vahetult süsi-vesikute järel järgmiselt:

süsivesikud, g, millest:suhkrud, gpolüoolid, gtärklis, g. (8) Kui märgistusel on toodud rasvhapete või ko-

lesterooli kogus või rasvhapete tüüp, esitatakse need vahetult rasvade järel järgmiselt:

rasv, g, millest:küllastunud rasvhapped, gmonoküllastumata rasvhapped, gpolüküllastumata rasvhapped, gkolesterool, mg.[RT I 2005, 3, 10 - jõust. 15.02.2005]§ 19. [Kehtetu - RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine[Käesolevast tekstist välja jäetud.]§ 21. Määruse rakendamine


Algus 27. lk

Jätkub 35. lk


(1) Seni kehtinud määruse kohaselt märgistatud etikette ja pakendeid võib toidu pakendamisel kasuta-da kuni nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2005. a, ning arvestades, et Eestist väljaveetava toidu puhul lähtutakse sihtriigis kehtivatest nõuetest.

(2) Enne 1. juulit 2005. a lõike 1 kohaselt pakenda-tud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

(3) Kuni 30. juunini 2004. a võib käitleja jätkata toidu märgistamist § 5 lõikes 8 ja § 9 lõikes 6 esitatud nõudeid arvestamata.

(4) Enne 1. juulit 2004. a lõike 3 kohaselt märgista-tud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

(5) Paragrahvis 11 sätestatut ei kohaldata muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmes-riigis valmistatud toodete suhtes.

(6) 1. veebruarist 2005. a jõustunud nõudeid ei pea täitma kuni 24. novembrini 2005. a. 1. veebruarist 2005. a jõustunud nõuetele mittevastavat, kuid enne 25. novembrit 2005. a turule viidud või märgistatud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

(7) Paragrahvis 91 toodud glütsürrisiinhapet või selle ammooniumsoola sisaldava kondiitritoote või joogi märgistamise nõudeid ei pea täitma kuni 19. maini 2006. a. Enne 20. maid 2006. a selliselt märgista-tud toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

(8) Paragrahvi 3 lõike 6 punktis 5 ja § 4 lõike 1 punktis 6 toodud nõudeid ei pea täitma kuni 25. veeb-ruarini 2006. a.

(9) 25. detsembril 2005. a jõustunud § 3 lõikes 4 toodud allergiat põhjustada võivate koostisosade esi-tamise nõuet ei pea täitma kuni 1. maini 2006. a. 25. detsembril 2005. a jõustunud nõudele mittevastavat, kuid enne 2. maid 2006. a turule viidud või märgista-tud toitu võib müüa kuni selle lõppemiseni.

[RT I 2005, 64, 493 - jõust. 25.12.2005] (10) [Kehtetu - RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008] (11) 1. veebruaril 2008. a jõustunud lisa 2 punk-

tidele 1–12 mittevastavat, kuid enne 31. maid 2009. a turule viidud või märgistatud ning enne 1. veebruari 2008. a kehtinud lisale 2, milles toodud loetelust al-lergiat põhjustada võivate koostisosade kohta jäetakse välja lisas 3 nimetatud toidu koostisosad ja nendest koostisosadest saadud ained, vastavat toitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

[RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008, rakendatakse alates 25.11.2007]

(12) 1. veebruaril 2008. a jõustunud lisa 2 punkti-dele 13 ja 14 mittevastavat, kuid enne 23. detsembrit 2008. a märgistatud toitu võib müüa kuni kauba lõp-pemiseni.

[RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008] (13) Toitu, mis ei ole märgistatud 1. juulil 2009. a

jõustuvate § 17 lõike 21, § 18 lõike 1 punktide 8 ja 9 ning § 18 lõike 6 kohaselt, võib müüa kuni 30. oktoob-rini 2012. a.

[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009]

§ 22. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a, välja arva-

tud § 5 lõiked 3 kuni 6 ja § 14 lõige 3, mis jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

(2) Paragrahvi 2 lõike 3 punkt 8 ja § 3 lõige 5 kehti-vad kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga.

1 Nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartii-de tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 21), muudetud direktiiviga 91/238/EMÜ (EÜT L 107, 27.04.1991, lk 50); nõukogu direk-tiiv 90/496/EMÜ toidu toitumisalase teabega märgis-tuse kohta (EÜT L 276, 6.10.1990, lk 40–44), muude-tud direktiiviga 2003/120/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 51), komisjoni direktiiviga 2008/100/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2008, lk 9–12); komisjoni direktiiv 94/54/EÜ, mis käsitleb muude kui nõukogu direktiivis 79/112/EMÜ nimetatud kohustuslike üksikasjade esitamist teatavate toiduainete märgistuses (EÜT L 300, 23.11.1994, lk 14–15), muudetud direktiivide-ga 96/21/EÜ (EÜT L 88, 5.04.1996, lk 5–6), 2004/77/EÜ (ELT L 162, 30.04.2004, lk 76–77); komisjoni di-rektiiv 1999/10/EÜ, millega toiduainete märgistamise osas nähakse ette erandid nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ artiklist 7 (EÜT L 69, 16.03.1999, lk 22–23); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsit-levate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 109, 6.05.2000, lk 29–42), muudetud direktii-videga 2001/101/EÜ (EÜT L 310, 28.11.2001, lk 19–21), 2003/89//EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15–18), 2005/26/EÜ (ELT L 75, 22.03.2005, lk 33–34), 2005/63/EÜ (ELT L 258, 4.10.2005, lk 3), 2006/142/EÜ (ELT L 368, 23.12.2006, lk 110–111), 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11–14); komisjoni direktiiv 2002/67/EÜ kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta (EÜT L 191, 19.07.2002, lk 20–21).

[RT I 2009, 26, 163 - jõust. 01.07.2009]2 Tuleb esitada juriidilise isiku asukoht ja aadress,

füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtte asukoht ja aadress või mõni muu aadress, mille kaudu on võima-lik ühendust saada valmistaja või pakendaja või Eu-roopa Liidu liikmesriigis asutatud müüjaga.

3 Glütsürrisiinhappe või selle ammooniumsoola kogus tarvitamiseks valmis tootes või valmistaja juhise järgi taastatud tootes.

Lisa 1 Üldnimetusega nimetatavad toidu koostis-osad

Lisa 2 Allergiat põhjustada võivad toidu koostis-osad

Lisa 3 Toidu koostisosade ja nendest koostisosa-dest saadud ainete loetelu, mis jäetakse välja käesole-va määruse lisas 2 toodud allergiat põhjustada võivate toidu koostisosade loetelust

[Kehtetu - RT I 2008, 2, 14 - jõust. 01.02.2008]

Lisad 1 ja 2 toome ära järgmises numbris


Algus 27. lk

raplamaa Ühistöö nr 49, 4. detsember 2013

Documents