Realism ja impressionism

Pent Laineste ja Martin Tamm

Realism Prantsusmaal

Realismi eemaldumine romantismist algas 19. sajandi teisel veerandil. Loobuti vljameldud, fantastilistest ja pnevatest motiividest. Kige thtsamaks peeti tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist. Realistid huvitusid oma kaasajast ja lhemast mbrusest. Teostes toodi vlja ka kaasaja puudused, pdes aidata neid krvaldada. Kigepealt kerkis realism esile maastikumaalis, varsti hakati maalidel kujutama ka lihtrahva elu.

Theodore Rousseau htu

Jean-Franois Millet Viljapeade korjajad

Honore Daumier Crispin ja Scapin

Gustave Courbet Kivilhkujad

Edouard Manet Eine murul

Realism mujal Euroopas

Erinevalt prantsuse realismist on motiivi thendus oluline. Motiivis peituva jutustuse osa tugevnemisega leidis pilt kergemini tunnustust. Jutustuses vis peituda ka hiskonnakriitikat. Tunnustuse leidis realistlik ajaloomaal, mis pdis olla kiges dokumentaalselt tpne.

Adolf von Menzel Kunstniku de knlaga

Vassili Surikov Bojaaritar Morozova

Ilja Repin Burlakid Volgal

Eero Jrnefelt Alepletajad

Impressionism

Esemeid tuleb maalida sellisena, nagu me neid neme. Kujutatakse kike valguse ja hu kaudu. Loobuti selgetest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nhtavat pilti maailmast anti edasi vikeste erivrviliste pintslitmmetega. Impressionistid haarasid juhuslikke like mbritsevast. Algul kujutati rohkem kaasaegset suurlinna, peamiseks motiiviks kujunes maastik. Hljati traditsiooniline kompositsioon ja teose thenduse peamiseks allikaks sai kujutamise viis.

Claude Monet Tusev pike

Claude Monet Palazzo Mula Veneetsias

Camille Pissarro Itaallaste bulvar

Auguste Renoir Aerutajad Chatou's

Ants Laikmaa Marie Underi portree

Kokkuvte

Realistid pidasid thtsaimaks tegelikkuse teprast kujutamist. Prantsusmaal thendas realism eelkige uudset ngemist ja kujutamist. Mujal Euroopas oli oluline ka motiivis peituv jutustus. Impressionistid kujutasid kike valguse ja hu kaudu sellisena, nagu nad asju ngid.