registrikood 10171636 - barn · • maaparanduse uurimistöö mu0010-00. 7. muinsuskaitseameti...

Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est’97) X 6469874

EP10171636-0001 Y 530781

MP0010-00

Objekti asukoht: PÄRNUMAA, PÄRNU LINN, PÄRNU RANNANIIDU

LOODUSKAITSEALA

Tellija: KESKKONNAAMET

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Projektijuht: ERKI KÕND

Projekteerijad: KERSTI KASE

ERKI KÕND

Kontrollijad: MARTIN VÕRU

ENE KÕND

Jaanuar 2015 TARTU

ppppppppäääääääärrrrrrrrnnnnnnnnuuuuuuuu rrrrrrrraaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnaaaaaaaannnnnnnniiiiiiiiiiiiiiiidddddddduuuuuuuu lllllllloooooooooooooooodddddddduuuuuuuusssssssskkkkkkkkaaaaaaaaiiiiiiiittttttttsssssssseeeeeeeeaaaaaaaallllllllaaaaaaaa

rrrrrrrraaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnniiiiiiiikkkkkkkkuuuuuuuullllllllõõõõõõõõuuuuuuuuggggggggaaaaaaaasssssssstttttttteeeeeeee ttttttttaaaaaaaaaaaaaaaassssssssttttttttaaaaaaaammmmmmmmiiiiiiiissssssssttttttttööööööööööööööööddddddddeeeeeeee jjjjjjjjaaaaaaaa

kkkkkkkkaaaaaaaaiiiiiiiittttttttsssssssseeeeeeeeaaaaaaaallllllllaaaaaaaa lllllllloooooooooooooooodddddddduuuuuuuusssssssslllllllliiiiiiiikkkkkkkkuuuuuuuu vvvvvvvveeeeeeeeeeeeeeeerrrrrrrreeeeeeeežžžžžžžžiiiiiiiiiiiiiiiimmmmmmmmiiiiiiii

ppppppppaaaaaaaarrrrrrrreeeeeeeennnnnnnndddddddduuuuuuuussssssssttttttttööööööööööööööööddddddddeeeeeeee pppppppprrrrrrrroooooooojjjjjjjjeeeeeeeekkkkkkkktttttttteeeeeeeeeeeeeeeerrrrrrrriiiiiiiimmmmmmmmiiiiiiiinnnnnnnneeeeeeee

lllllllliiiiiiiiffffffffeeeeeeee++++++++ pppppppprrrrrrrroooooooojjjjjjjjeeeeeeeekkkkkkkkttttttttiiiiiiii uuuuuuuurrrrrrrrbbbbbbbbaaaaaaaannnnnnnnccccccccoooooooowwwwwwwwssssssss rrrrrrrraaaaaaaaaaaaaaaammmmmmmmeeeeeeeessssssss

ttööööpprroojjeekktt

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310 faks 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR TÖÖ NR TÖÖ NR TÖÖ NR 2014201420142014----167167167167

Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku veerežiimi parendustööde projekteerimine LIFE+ projekti URBANCOWS raames. Tööprojekt

Kobras AS töö nr 2014-167 Objekti aadress: Pärnumaa, Pärnu linn, Pärnu rannaniidu

looduskaitseala

2 / 41

TÖÖ NIMETUS: Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku veerežiimi parendustööde projekteerimine LIFE+ projekti URBANCOWS raames

OBJEKTI ASUKOHT:

Pärnumaa, Pärnu linn, Pärnu rannaniidu looduskaitseala

TÖÖ EESMÄRK: Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamistööde

ja kaitseala veerežiimi parendustööde projekteerimine.

TÖÖ LIIK: Tööprojekt

TÖÖ TELLIJA: Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Narva mnt 7a 15172 Tallinn

Kontaktisik: Bert Holm Keskkonnaamet Pärnu-Viljandi regioon, projektijuht Tel 5301 0834 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Projektijuht: Erki Kõnd - projektijuht Tel 730 0317 [email protected]

Projekteerijad: Kersti Kase - projekteerija Tel 730 0311 [email protected]

Erki Kõnd - projekteerija Tel 730 0317 [email protected]

Konsultandid: Tuuli Taimur - keskkonnaekspert (peatüki 1.2 koostaja) Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Gerli Kull - keskkonnaekspert Oleg Sosnovski - projekteerija

Kontrollijad: Martin Võru - projekteerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija



looduskaitseala

3 / 41

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

• KMH0046 Urmas Uri; • KMH0047 Anne Rooma.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse teated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14.



looduskaitseala

4 / 41

SISUKORD

ASUKOHA KAART ......................................................................................................................................... 6

KOONDANDMED ............................................................................................................................................ 7

SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 8

1 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................................... 9

1.1 LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE ..................................................................................................... 9

1.2 KESKKONNAKAITSELISED KITSENDUSED .................................................................................... 11

1.3 RANNIKULÕUGASTE KIRJELDUS .................................................................................................... 16

2 VÄLITÖÖDE KIRJELDUS .................................................................................................................... 19

2.1 LÕUGASTE JA NENDE VAHELISTE ÜHENDUSTE SEISUKORD .................................................... 19

2.2 TRUUPIDE JA SILDADE SEISUKORD ............................................................................................... 25

2.3 SADEMEVEETORUSTIKE SEISUKORD ........................................................................................... 26

3 PROJEKTLAHENDUS ......................................................................................................................... 28

3.1 LÕUGASTE PUHASTAMINE JA ÜHENDUSKANALITE KAEVAMINE NING EEMALDATUD

KAEVEMATERJALI LAIALIPLANEERIMINE................................................................................................ 28

3.2 TRUUPIDE JA SILDADE RAJAMINE .................................................................................................. 31

3.3 SADEMEVEETORUSTIKE LIKVIDEERIMINE .................................................................................... 34

3.4 PROJEKTEERITUD TEE .................................................................................................................... 35

3.5 HEAKORRATÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 35

3.6 MATERJALIDE KVALITEET. GARANTII............................................................................................. 35

3.7 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL ................................................................................. 35

3.8 TÖÖDE ORGANISEERIMINE ............................................................................................................. 36

3.9 TÖÖOHUTUSMEETODID .................................................................................................................. 37

3.10 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL ....................................................................................... 37

3.11 LOODUSKESKKONNA KAITSE ......................................................................................................... 37

4 EHITUSTÖÖDE MAHUD ...................................................................................................................... 39



looduskaitseala

5 / 41

Lisad

Joonised

Lisa 1 Kooskõlastused

Lisa 2 Geodeetiline alusplaan

Lisa 3 Pärnu Linnavalitsuse kooskõlastused ladestamisaladele

Lisa 4 Hinnanguline maksumuskalkulatsioon

Joonis 1 Lehtede jaotamise skeem M 1:20 000

Joonis 2 Maa-ala plaan. Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd. Lõukad 12…37 M 1:1000

Joonis 3 Maa-ala plaan. Naisteranna sihtkaitsevöönd. Lõukad 38…40 M 1:2000

Joonis 4 Maa-ala plaan. Kristiine piiranguvöönd Keskranna piirkond. Lõukad 42…46 M 1:1000

Joonis 5 Maa-ala plaan. Kristiine piiranguvöönd Papiniidu piirkond. Lõukad 47…52 M 1:1000

Joonis 6 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond. Lõukad 53…71 M 1:1000

Joonis 7 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond. Lõukad 72…79 M 1:1000

Joonis 8 Maa-ala plaan. Rannaniidu sihtkaitsevöönd Raeküla piirkond. Lõukad 80…94 M 1:1000

Joonis 9 Lõugaste ja ühenduskanalite tüüpristlõiked. Lõige A-A M 1:100

Joonis 10 Truupide tüüpristlõiked M 1:50

Joonis 11 Kraavide K-4, K-5 ja projekteeritud tee tüüpristlõiked M 1:100



looduskaitseala

6 / 41

ASUKOHA KAART

Kaart 1. Pärnu rannaniidu looduskaitseala asukoht (Maa-ameti geoportaal)



looduskaitseala

7 / 41

KOONDANDMED

Objekti koordinaadid (L-Est’97)

Geodeetiline alus

X 6469874

Y 530781

Koostatud valitud alade kohta Kobras AS poolt

novembris 2014. aastal (töö nr 2014-235, vt lisa 2).

Koordinaadid L-Est'97 süsteemis, kõrgused Balti77

süsteemis.



looduskaitseala

8 / 41

SISSEJUHATUS

Käesolev projekt on koostatud Keskkonnaameti tellimuse alusel.

Töö eesmärgiks on Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamistööde ja kaitseala loodusliku

veerežiimi parendustööde projekteerimine.

Käesolevas projektis kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega (veeseadus,

planeerimisseadus, ehitusseadus, looduskaitseseadus).

Projekti rakendamisel on aluseks võetud järgmised materjalid:

• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 08.05.2007. a määrus nr 129);

• Kose, M. Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamiskava. 2013;

• Kose, M. Pärnu rannaniidu liikide elupaikade hoolduskava. Pärnu, 2013;

• Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020;

• Tammekänd, I. Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku inventuur. 2013;

• Kobras AS. Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamistööde geodeetilised tööd (töö nr

2014-235). Tartu, november 2014.



looduskaitseala

9 / 41

1 OLEMASOLEV OLUKORD

Taastamist vajavad rannikulõukad asuvad Pärnu rannaniidu looduskaitsealal. Kaitseala asub Pärnu

maakonnas Pärnu linnas Vana-Pärnu, Kristiine, Mai ja Raeküla linnaosades ning Tahkuranna vallas Reiu

külas (vt kaart 1 ja 2).

Pärnu rannaniidu looduskaitseala on Vabariigi Valitsuse 08.05.2007. a määrusega nr 129 kinnitatud kaitse-

eeskirja järgi jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale kolmeks sihtkaitsevööndiks (Vana-Pärnu, Naisteranna,

Rannaniidu) ja üheks piiranguvööndiks (Kristiine).

Käesolevas töös töödeldud andmete ja kaardimaterjalide kompaktsemaks esitamiseks on jagatud

Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa ja Raeküla piirkonnaks. Merimetsa piirkond käsitleb sihtkaitsevööndi

põhjapoolset osa, mis asub Papiniidu tänava ja Lennuki tänava pikenduseks oleva rannatee vahelise

rannikulõigu piirkonnas ning Raeküla piirkond kajastab sihtkaitsevööndi lõunapoolset osa, mis asub Lennuki

tänava pikenduseks oleva rannatee ning Tahkuranna vallas asuva magistraalkraavi vahelise rannikulõigu

piirkonnas.

Käesolevas töös on jagatud ka Kristiine piiranguvöönd kaheks: Keskranna ja Papiniidu piirkonnaks.

Keskranna piirkond käsitleb kesklinna ja supelranna poolset ala ning Papiniidu piirkond piiranguvööndi

kagupoolset ala, mis asub Mai elamurajooni ja Papiniidu linnaosa piirkonnas.

1.1 LOODUSKESKKONNA ÜLEVAADE

Käesoleva peatüki koostamisel on lähtutud Mati Kose poolt 2013. aastal koostatud tööst „Pärnu rannaniidu

liikide elupaikade hoolduskava“.

Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd asub Pärnu ja Sauga jõe suudemete vahelisel rannalõigul. Tegemist

nimetatud jõgede ja Pärnu lahe liivsetete kuhjumise ja nendevaheliste lahtede sulgumise tagajärjel tekkinud

ja kiirelt looduslike protsesside tõttu areneva rannikuvööndiga. Vana-Pärnu rannikuala on varasemas ajaloos

kasutatud kariloomade karjamaana ning heina varumiseks linnaserva väikeloomapidajate tarbeks – sellise

pikaajalise tegevuse tulemusena tekkis väärtuslik rannaniit koos iseloomulike liikide ja kooslustega, kuid

niitude hoolduse lakkamine, kuivendustööd ja sadama laiendamine on avaldanud tugevat negatiivset mõju

enamikule kaitsealustele taimeliikidele. M. Kose 2009. a aruande järgi oli võrreldes 1998. a loendusega

vähenenud leiukohtade arv seitsmel liigil üheksast, enamikul neis 50% või rohkematel juhtudel, ning üks liik

oli alalt täielikult taandunud. Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi rannikulõukad on osaliselt hävinud ja osaliselt kinni

kasvanud. Sellel rannaniidul on suureks probleemiks lisaks looduse poolt sinna kantud prügile ka aastate

jooksul sinna paigutatud erinevad betoonijäätmed, mis takistavad karjatamist ja rannaniidu hooldust

tervikuna. Jäätmed tuleb likvideerida.

Naisteranna sihtkaitsevöönd asub Pärnu jõe vasakul kaldal supelranna ja Rannapargi vahelises

piirkonnas. Tegemist on Pärnu muuli taha kuhjunud liivast moodustunud luitevalli poolt 35-40 aastat tagasi



looduskaitseala

10 / 41

isoleeritud laguuniga. Käesolevaks ajaks on sellest kunagisest merelahest ja rannikulõukast kujunenud

mülgastuv sonn, mille pindalast ligi 2/3 on roostunud ning kõrge luitevalli ja jõega ühenduskanali

ummistumise tõttu on takistatud lõuka veevahetus. Rannikulõuka pargipoolsesse osasse on piki märgala

serva rajatud varasemal ajal pinnasevalli maetud kanalisatsioonitrass – selle rajamise käigus on muudetud

kunstlikult laugemaks ka lõuka läänenõlva, mida on ka varasemal ajal niidetud. Nendel põhjustel on see

piirkond kujunenud välja selgelt eristatavaks oluliste kaitstavate niidutaimestiku liikide esinemise vööndiks.

Naisteranna rannikulõukad on tugevalt roostunud ja veevahetus merega on ummistunud.

Kristiine piiranguvööndi Keskranna piirkonna rannaniidu üheks oluliseks asjaoluks on paiknemine Pärnu

supelranna ja suure puhkemajandusliku huviga piirkonna vahetus naabruses. See on ka üheks põhjuseks,

miks arendustegevuste käigus on rannaniidu elupaiga pindala ja kvaliteet saanud tuntavalt kannatada ning

miks 1980ndate aastate alguses, ühena esimestest aladest, keelustati kariloomade karjatamine Pärnu linna

rannikuvööndis. Keskranna piirkonnas asuvad ühed suuremad ja sügavamad rannikulõukad ehk sonnid

kogu kaitsealal ning samuti on see üks ulatuslikumaid liivakaevandamisega rikutud pinnasega alasid. Sellel

alal paiknevad rannikulõukad on tugevalt roostunud ja osaliselt kinni kasvanud.

Kristiine piiranguvööndi Papiniidu piirkonda mõjutab oluliselt Pärnu suurima elamurajooni – Mai

piirkonna – vahetus naabruses paiknemine, kuna see muudab sellel rannaalal liikumise ja rekreatiivse

tegevuse tõttu avalikkuse huviorbiidiks selle piirkonna maastikuilme. Sellel põhjusel on varasemal ajal

rajatud alale ka Mai elamurajooni rannajoonega ühendavad kergliiklusteed, kuid viimaste rajamisel ei ole

arvestatud rannaniidu ala looduslikku vee liikumist ja seetõttu on teedealused truubid aja jooksul üles

kerkinud ning ei toimi enam. Seetõttu ei pääse tormidega ja sademeveetorustikust voolanud vesi tagasi

merre ja jääb rannikule ning muudab seeläbi maapinna vesiseks ja pehmeks, mistõttu on takistatud ka

masinatega roostiku eemaldamine. Sellel alal paiknevad rannikulõukad on samuti tugevalt roostunud ja

osaliselt kinni kasvanud.

Rannaniidu sihtkaitsevööndi Merimetsa piirkonnast on 4/5 osa eraldatud linnast parkide või looduslike

puistutega ning ala pole killustatud kergliiklusteedega. Samuti on ala oluliselt roostunud. Eeltoodud põhjustel

on tegemist ka ühe vähem külastatava tsooniga kogu kaitsealal. Merimetsa piirkonna kirdeosas on

varasemast ajast palju liivakaevandamisega tekitatud tehislikke veekogusid, mis on muutnud ka looduslikku

elupaikade jaotust, kuid samas on need tiigid muutunud sobilikeks kaitstavate veetaimede elupaikadeks.

Merimetsa rannalõigu põhjapoolne ala on väga madal ja liigniiske, kuid ala keskosast Raeküla suunas

muutub looduslik reljeef pisut kõrgemaks ja kuivemaks ning seda ala iseloomustavad maakerke tõttu

kaugele rannaniidu keskossa jäänud kunagistest lahtedest tekkinud sarnase konfiguratsiooniga

rannikulõukad. Merimetsa piirkonna rannikulõukad on mõõdukalt roostunud ning ühendusi merega esineb

vähesel määral.

Rannaniidu sihtkaitsevööndi Raeküla piirkond on Pärnu kesklinna poole jäävate rannapiirkondadega

võrreldes pisut kõrgem ja kuivem ning samuti on seal vähem rannikulõukaid. Rannaniidu maapoolsesse

serva on Raeküla elamute kaitseks rajatud meretuule eest männi kultuurpuistu ning seal esinevad ka



looduskaitseala

11 / 41

looduslikult tekkinud lehtmetsasalud. Raeküla piirkonna rannikulõukad on valdavalt roostunud ning ühendusi

merega on vähe.

1.2 KESKKONNAKAITSELISED KITSENDUSED

Pärnu rannaniidu looduskaitseala on moodustatud 2007. aastal kui Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a

määrusega nr 129 kinnitati Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: rannikulõukad (1150*), rannaniidud

(1630*) ja valged luited ehk liikuvad rannikuluited (2120);

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning II lisas

nimetatud liigi – emaputke (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, elupaiku;

3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kellest üks

kuulub I kaitsekategooriasse ja teine II kaitsekategooriasse, ning nende elupaiku;

4) II kaitsekategooria liike ning III kaitsekategooria liike nagu kahelehine käokeel (Platanthera bifolia),

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis

palustris), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), künnapuu (Ulmus laevis), küürlemmel (Lemna

gibba) ja villane katkujuur (Petasites spurius) ning nende elupaiku.

Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks

sihtkaitsevööndiks (Vana-Pärnu, Naisteranna, Rannaniidu) ja üheks piiranguvööndiks (Kristiine).

Kaitseala kogupindala on 371.4 ha, sellest ligikaudu 250 ha moodustab hooldust vajav rannaniidukompleks.

Kaitseala pindalast on Pärnu linna omandis olevat munitsipaalmaad 362.213 ha ning Tahkuranna valla

omandis on kaitsealast 9.187 ha. Riigi- ega eraomandis olevaid maid kaitsealale ei jää. Kaitseala piirneb

Pärnu lahe hoiualaga (Vana-Pärnu osas), Pärnu jõe hoiualaga ning Pärnu rannapargiga (vt kaart 2). (Pärnu

rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020)

Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on rannaniitude, sonnide ja rannaluidete ning

seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Naisteranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

sonnide ja roostiku ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kristiine piiranguvööndi kaitse-eesmärk on

elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.



looduskaitseala

12 / 41

Kaart 2. Pärnu rannaniidu looduskaitseala asukoht [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur]

Kaitseala rannikuvöönd on tugevalt liigendatud väga erineva kuju ja pindalaga veesilmadest. Pärnu lahe

suudmepiirkonnale on iseloomulik jõe ja mere liivasette suur paksus ja nende intensiivne juurdekanne piki

rannajoont põhjasuunas valdavate tuulte poolt tekitatud hoovuste mõjul. Seetõttu on rannajoonele

iseloomulik vööndiliste liivaleedete ja nendevaheliste madalate laguunide olemasolu. Üha uute setete

pealekande ja maakerke tingimustes muutuvad kunagised madalad luidetevahelised lahed merest aina

isoleeritumaks ja moodustuvad lõukad. Arvukas ja mitmekesises arengustaadiumis rannikulõugaste kogum

on Pärnu rannikupiirkonnale väga omane ning seotud aktiivse setete pealekande ja kuhjumisega ning

maakerkega piirkonnas (Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020).

Kaitsekorralduskavas on välja toodud nii Pärnu rannaniidu rannikulõugaste ebasoodne seisund kui ka

rannaniidu (1630*) väga ebasoodne seisund. Ortofotode põhjal tehtud mõõtmiste alusel on hinnatud alates

2000. aastast roostiku leviku suurenemist (Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-

2020).

Kaitstavad liigid Pärnu rannaniidu looduskaitsealal

Pärnu rannaniidu lõugastes on EELIS andmetel (vt kaart 3...5) ohtralt sile-kardheina (Ceratophyllum

submersum). Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku inventuuri (Tammekänd, T., 2013) käigus

leiti lõugastest lisaks sile-kardheinale ka väiksemal määral küürlemmelt (Lemna gibba) ja vahelmist

näkirohtu (Najas marina subsp. intermedia). Küürlemmel esines Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi 6. sonnis,



looduskaitseala

13 / 41

Kristiine piiranguvööndis 1. sonnis, Rannaniidu sihtkaitsevööndis 12. sonnis. Vahelmine näkirohi esines

inventuuri kohaselt Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi ning Rannaniidu sihtkaitsevööndi sonnides, mis olid

ühenduses merega. EELIS andmebaasi kohaselt on Pärnu rannaniidu kaitsealal balti sõrmkäpa

(Dactylorhiza baltica), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), hariliku muguljuure (Herminium

monorchis), ahtalehise ängelheina (Thalictrum lucidum) ning emaputke (Angelica palustris) kasvualad aga

ka II kaitsekategooria liigi seene, luiteliudik (Peziza ammophila), kasvukoht. Keelatud on

massiteabevahendites avalikustada II kaitsekategooria liikide elupaiku ja kasvukohti. Näidatud

andmed on lubatud ainult ametkondlikuks kasutamiseks. Käesoleva töö avalikustamise korral tuleks

II kaitsekategooria liigi kasvukohta käsitlevad kaardid eemaldada tööst.

Pärnu rannaniidu looduskaitsealal esineb III kaitsekategooria liike nagu punajalg-tilder (Tringa totanus),

rooluik (Rallus aquaticus) ja hänilane (Motacilla flava) (EELIS).

Kaart 3. Looduskaitsealused liigid Vana-Pärnu ja Naisteranna sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur]



looduskaitseala

14 / 41

Kaart 4. Looduskaitsealused liigid Kristiine piiranguvööndis ja Rannaniidu sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur]



looduskaitseala

15 / 41

Kaart 5. Looduskaitsealused liigid Rannaniidu sihtkaitsevööndis [EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur]

Rannikulõugaste puhastamisel tuleb säilitada lõugastes kasvavaid kaitsealuseid liike. Kuivõrd sile kardhein

on kaitseala sonnides väga laialdaselt levinud, siis lõugaste servaalade puhastamine liigi püsimajäämist ei

ohusta, kui säilitatakse taimed lõugaste keskosas ning vees kasvavaid taimi tööde käigus ei eemaldata.

Lõugastest eemaldatud materjali ladestamisel kaitsealale tuleb arvestada kaitsealuste liikide, nagu emaputk,

sõrmkäpp ja ängelhein, kasvukohtadega. Enne tööde alustamist on vajalik täpsustada liikide

kasvukohad ning alles seejärel otsustada paigutamist vajava materjali ladustamiskohad.

Pärnu rannaniidu looduskaitseala on ühtlasi rahvusvaheline Rannaniidu loodusala (Natura ala)

(EE0040348), mille kaitse-eesmärgiks on emaputk (Angelica palustris).

Pärnu jõgi (VEE1123500) on avalikult kasutatav veekogu. Pärnu jõe valgala pindala on 6836.5 km2 ning

pikkus (lisaharudeta) 144.5 km. Pärnu jõgi on kantud lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate

veekogude nimekirja (RTL 2002 118, 1714). Veekogu kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistusse (RTL 2004, 87, 1362) Tarbja veehoidla paisust suubumiseni Pärnu lahte.

Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrusega nr 154 on võetud kaitse alla Pärnu jõe hoiuala. Pärnu jõe

hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade



looduskaitseala

16 / 41

(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Pärnu jõe hoiuala on rahvusvaheliselt tähtis Pärnu jõe loodusala (Natura ala) (EE0040345), mille kaitse-

eesmärgid on samad mis Pärnu jõe hoiualal.

Määrusega nr 154 on kaitse alla võetud ka Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi

79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pärnu lahe

hoiuala on ka rahvusvaheliselt tähtis Pärnu lahe linnuala (EE0040346).

Ehitustööde teostamise ajal tuleb jälgida, et ei kanduks setteid Pärnu jõkke ega Pärnu lahte.

1.3 RANNIKULÕUGASTE KIRJELDUS

Käesoleva peatüki koostamisel on kasutatud Mati Kose poolt 2013. aastal koostatud tööd „Pärnu rannaniidu

looduskaitseala rannikulõugaste taastamiskava“.

Rannikujärvede maastumine, isoleerumine ning kinnikasvamine ja madalsooks muutumine on üldiselt

looduslik suktsessiooniline protsess. Lõugastega seotud liikide jaoks on olukord stabiilne kui lõugaste

hääbumise ning uute tekke protsessid maakerke ja setete kuhjumise abil on omavahel tasakaalus. Pärnu

rannikualal on aga ühelt poolt lõugaste veerežiimi muutmise ning teisalt nende eutrofeerumise läbi inimene

tuntavalt neid protsesse mõjutanud. Samas võib uute lõugaste juurdetekkimise määr tulevikus väheneda nii

postglatsiaalse maakerke pidurdumise kui kliimamuutusega seotud mereveetaseme tõusu tõttu. Varasemal

ajal on lõukad ja nende kaldapiirkonnad olnud traditsiooniliselt majandatud karjatamisega ning on osaks

Pärnu rannaniidu pärandmaastikust ja seega pakuvad olulisi elupaiku nendega seotud liikidele. Eeltoodud

argumentidest lähtuvalt on oluline säilitada piirkonna rannikulõugaste head looduskaitselist seisundit

lähtuvalt nende ajaloolisest elupaigalisest ilmest, traditsioonilistest hooldusvõtetest (karjatamine ja niitmine)

ning rannaniiduga seotud liikide elupaiganõudlustest.

Vastavalt Pärnu rannaniidu looduskaitseala rannikulõugaste taastamiskavale on tabelis 1.3.1 esitatud

rannikulõugaste hea seisundi tagamisega seotud võtmeteemad ja vastavate taastamisega seotud tegevuste

vajaduse hinnang.

Tabel 1.3.1. Rannikulõugaste hea seisundi tagamisega seotud kriteeriumid ja tegevuste hinnang



looduskaitseala

17 / 41

Kriteeriumid Probleemi olulisus

Vajadus tegevuseks

Taastamise tulemused

Setted veekogudes Väheoluline Vajadus puudub Looduskaitselist tulemust ei anna Roostikuvaba vee- ja kaldavöönd

Väga oluline Kõrge vajadus pealetungiva pilliroo tõrjumiseks

Rannikulõugaste ning rannaniitude taime- ja loomaliikide elupaikade parendamine

Ühendused teiste veekogudega

Keskmiselt oluline Keskmine vajadus ühenduskanalite puhastamiseks

Lõugaste vee- ja bakterioloogilise režiimi paranemine; üleujutuste liigvee ärajuhtimine

Toit- ja reoainete koguste piiramine sissevooludes

Keskmiselt oluline Reo- ja sademevee haldamine

Lõugaste kinnikasvamise ning tervisekaitseliste riskide vähenemine

Lõugaste ja nende ühenduste taastamisala on ulatuslik (ligi 90 ha), mistõttu on 2013. a koostatud

taastamiskavas hinnatud nende alade taastamisvajaduse tähtsust ehk prioriteetsust. Taastatavate alade

olulisuse määramiseks kasutati järgmisi kriteeriume:

• lõukad, mille looduskaitseline seisund on ebasoodne ülemäärase kinnikasvamise tõttu;

• lõukad, mis moodustavad koos ümbritsevate niitudega linnustikule olulise elupaiga;

• oluline avalik huvi korrastatud rannamaastike osas: suure külastatavusega aladel on ökosüsteemi

teenustes lisaks looduskaitselisele rollile oluline ka esteetiline ning rekreatiivne roll. Sellel põhjusel on

neis piirkondades oluline taastada vaheldusrikas ja väärtuslik niitude-lõugaste mosaiik ning veekogud

puhastada vaadet takistavast roostikust. Antud kaalutlustest lähtuvalt on oluline suuremahuline pilliroo

risoomistiku eemaldamine näiteks Mai-Papiniidu ja Vana-Pärnu piirkondades.

Taastamise olulisuse järgi on jagatud alad kolme kategooriasse:

• I taastamistegevuse rakendamine on esmase tähtsusega tulenevalt eelpool toodud kriteeriumitest.

• II alad on keskmise taastamisvajadusega; neist osa taastuvad ka muude hooldusvõtete abil või nende

panus liikide elutingimuste parendamisse on väiksem kui esimese klassi elupaikadel. Nende taastamine on

soovitatav, kui selleks jätkub projekti rahalisi vahendeid.

• III alad, mille taastamine on väiksema tähtsusega või mis asuvad väljaspool Pärnu rannaniidu kaitseala

ning nende taastamiseks pole LIFE+ projekti vahendeid võimalik kasutada või on nende võimalik panus

elurikkuse kaitsele kõige tagasihoidlikum.

Alljärgnevalt on taastamiskavas toodud andmete põhjal esitatud tabelis 1.3.2 lõugaste numeratsiooni järgi

nende hinnanguline taastatava ala pindala, ligikaudne roostiku eemaldamise pindala ning näidatud lõugaste

asukoht piirkonna järgi ja toodud välja nende taastamise prioriteetsus. Lõugaste numeratsiooni korral on

lähtutud I. Tammekänd poolt 2013. a koostatud tööst „Pärnu linna sonnide ehk rannikulõugaste taimestiku

inventuur“.

Tabel 1.3.2. Rannikulõugaste pindalad ja taastamise prioriteetsus



looduskaitseala

18 / 41

Lõuka nr

Taastatava ala

üldpindala (ha)

Ligikaudne roostiku

eemaldamise pindala (ha)

Asukoht/piirkond Taastamise prioriteetsus

(vastavalt taastamiskavale)

Taastamise prioriteetsus

(vastavalt tellija eelistustele)

1-11 (4.5) 3.78 väljaspool kaitseala III - 12-37 17.1 16.3 Vana-Pärnu I II 38-40 7.5 5.8 Naisteranna II III 41 (0.9) 0.8 väljaspool kaitseala III - 42 0.7 0.6 Keskranna I I 43 ja 45 5.3 4.8 Keskranna I I 44 ja 46 3.16 2.76 Keskranna I I 47-51 5.0 4.6 Papiniidu I I 52 7.9 7.6 Papiniidu I I 53-71 11.2 9.4 Merimetsa I II 72-75 5.9 5.4 Merimetsa II I 76-79 4.5 4.0 Merimetsa III I 80-82 2.5 2.1 Raeküla II I 83 3.3 3.1 Raeküla II I 84-88 5.8 5.8 Raeküla II I (85-87) / III (84, 88) 89-94 7.5 6 Raeküla I I

Kokku 92.76 82.84



looduskaitseala

19 / 41

2 VÄLITÖÖDE KIRJELDUS

Välitööd teostati Kobras AS töötajate Erki Kõnd, Germo Ilvesmets, Kersti Kase ja Rauno Lõiv poolt

ajavahemikul 28.07.-03.10.2014. a.

Välitööde käigus kontrolliti LIDAR andmete täpsust RTK GPS Trimble 5800 ja Trimble VRS Now GPS

püsijaamade võrgu abil. Selle tulemusena järeldati, et LIDAR andmed on piisava täpsusega ning neid on

kasutatud käesoleva projekti alusena seal, kus pole geodeetilist alusplaani koostatud.

Välitööde käigus mõõdeti pilliroo risoomikihi ulatus lõugaste servades ning määratleti eemaldatava

risoomikihi paksus (varieerub vahemikus 0.3...0.5 m, mahtude arvutamisel on võetud kihi paksuseks

keskmiselt 0.4 m, kui alljärgnevates andmetes pole kirjeldatud teisiti). Samuti määratleti ja mõõdistati

lõugaste veerežiimi parendamise eesmärgil olemasolevad lõugastevahelised ühenduskraavid ning

perspektiivsed ühendustruubid ja –kraavid. Samuti täpsustati perspektiivsed alad, kuhu lõugastest

eemaldatud risoomimaterjal paigaldada.

Käesolevas töös ei ole käsitletud lõukaid nr 1…11 ja nr 41, kuna need jäävad kaitsealast väljapoole.

2.1 LÕUGASTE JA NENDE VAHELISTE ÜHENDUSTE SEISUKORD

Käesolevas peatükis on kirjeldatud vastavalt välitööde käigus tehtud märkustele ja mõõdistustele lõugaste ja

nende vaheliste ühenduste seisukorda ning nende seisukorra parandamiseks vajalike ehitustööde mahtusid.

Alljärgnevalt esitatud risoomi eemaldamise pindala ja mahu arvutamisel on lõugaste perimeetrid ja

ühenduskanalite pikkused määratud Threod Systems OÜ poolt 2014. a koostatud aerofoto järgi ning

kontrollitud välitööde käigus mõõdistamise teel. Pindala ja maht on esitatud ainult nende lõugaste juures, kus

on ette nähtud risoomi eemaldamine.

Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd

Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi maa-ala plaani vt jooniselt nr 2.

Risoomikihi paksusena on Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis arvestatud alljärgnevate mahtude korral keskmiselt

0.3 m, kui pole näidatud teisiti.

Nr 12, 13: risoomi 4 m servadest kogu perimeetril, keskmine risoomikihi paksus 0.4 m (risoomi

eemaldamine: 440 m2, 180 m3; laugemaks kaevamine: 70 m3).

Nr 14: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 120 m2, 35 m3; laugemaks kaevamine:

35 m3); põhja- ja lääneservas jäätmed (klaas, betoon, eterniit, tellised jne) 0.5-1.0 m paksuse kihina, mis

tuleb likvideerida (hinnanguline ala ca 300 m2).

Nr 15, 17: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 920 m2, 280 m3; laugemaks

kaevamine: 280 m3).

Nr 16: lääneservas risoomi 1 m äärest ~25 m pikkuses (risoomi eemaldamine: 25 m2, 10 m3; laugemaks

kaevamine: 45 m3).



looduskaitseala

20 / 41

Vana-Pärnu põhja- ja lõunapoolsete lõugaste vahelisel alal paiknevad betoontorud ja betoonist

kaevurõngad, mis oleks tuleb looduskaitsealalt likvideerida (kaks betoontoru D=500 mm pikkusega 3 ja 5 m,

betoonpaneel mõõtudega ~400x400x2000 mm, kaevurõngas).

Nr 18, 19, 22, 24, 25, 26: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 2350 m2, 710 m3;

laugemaks kaevamine: 710 m3).

Nr 27: risoomi 2 m servadest kogu perimeetril, keskmine risoomikihi paksus 0.4 m (risoomi eemaldamine:

720 m2, 290 m3; laugemaks kaevamine: 220 m3).

Nr 20, 21, 23: risoomi 3 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 1350 m2, 410 m3; laugemaks

kaevamine: 270 m3).

Ühendus 23-24 vahel: roogu täis, 2 m lai, ~1 m sügav, pikkus ~8 m (risoomi eemaldamine: 15 m2, 5 m3;


Nr 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34: risoomi 1 m servadest kogu perimeetril (risoomi eemaldamine: 485 m2, 155 m3;


Nr 35, 36, 37: mereäärsed lõukad, risoomi eemaldamist ei ole vaja ette näha.

Naisteranna sihtkaitsevöönd

Naisteranna sihtkaitsevööndi maa-ala plaani vt jooniselt nr 3.

Nr 38, 39, 40: lõukad on tugevalt roostunud, ühenduskanal jõega liiva täis settinud ja seega on takistatud

lõuka veevahetus. Vastavalt M. Kose poolt 2013. aastal koostatud tööle „Pärnu rannaniidu looduskaitseala

rannikulõugaste taastamiskava“ on tegemist III prioriteedi tähtsusega alaga ning seetõttu nende lõugaste

risoomist puhastamist käesoleva töö raames ette ei nähta. Projektis käsitletakse ainult lõugaste veevahetuse

parendamist merega (vt peatükk 2.2, 3.1, 3.2).

Kristiine piiranguvöönd Keskranna piirkond

Kristiine piiranguvööndi Keskranna piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 4.

Nr 42: risoomi eemaldada ainult lõuka põhja- ja idaservast 8 m äärest ca 70 m pikkuses (560 m2, 225 m3).

Nr 43, 44, 45, 46: lõukad on väga roostunud ning kogu ala on liigendatud ja vesine. Kuna nimetatud

lõugaste puhastamine risoomist oleks väga töömahukas ja kulukas ning masinatega oleks ligipääsetavus

raskendatud, siis käesoleva töö raames nende risoomist puhastamist ei käsitleta. Käesolevas projektis on

lahendatud ainult lõuka nr 44 veevahetuse parandamine merega ning lõugastest nr 45 ja 46 idasuunas on

ette nähtud rajada kaks laia ja lauget kanalit (K-2 ja K-3), et loomad pääseksid ka merepoolsele alale. Lõuka

nr 44 veevahetuse parandamiseks kaevatakse ühenduskanalid ÜK 44/1 ja ÜK 44/2, pikkusega 110 ja 55 m

(kaevemaht 190 m3). Kanalite K-2 ja K-3 rajamiseks tuleb eemaldada pilliroorisoom kuni mineraalpinnaseni

(ca 0.6 m paksuselt) põhja laiusega 4 m (kaevemaht 860 m3). Kanalite rajamist on täpsemalt kirjeldatud

peatükis 3.1.

Kristiine piiranguvöönd Papiniidu piirkond

Kristiine piiranguvööndi Papiniidu piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 5.

Nr 47: risoomist on võimalik puhastada põhjaserv, kus eemaldatavat risoomi 5 m servast ca 15 m pikkuses

(75 m2, 30 m3), kirdeosas risoomi 15 m servast ca 10 m pikkuses (150 m2, 60 m3), idas risoomi 10 m servast



looduskaitseala

21 / 41

ca 25 m pikkuses (250 m2, 100 m3). Lääneservast risoomi eemaldamisel oleksid mahud väga suured,

seetõttu on ette nähtud ainult kanali (ÜK 47) kaevamine risoomi eemaldamisega 4 m laiuselt, 0.5 m

paksuselt, ca 45 m pikkuses kuni truubini viiva kraavini (kaevemaht 90 m3). Kanal rajada ilma nõlvadeta

sirge kanalina.

Nr 48: koosneb kahest ühendatud lõukast, ühendus nende vahel on olemas. Lõuka puhastamiseks oleks

juurdepääs praktiliselt võimatu ja puhastamistööde maht suur, seega risoomi eemaldamist lõuka servadest

ette ei nähta.

Nr 49: lõuka puhastamiseks oleks juurdepääs praktiliselt võimatu ja puhastamistööde maht suur, seega

risoomi eemaldamist lõuka servadest ette ei nähta.

Nr 48-49 ühendus: ida poolt tuleks võimaluse korral puhastada, kuigi masinate juurdepääs on kehv. Olemas

on ühendus laiusega 0.5 m, pikkusega ca 12 m ja sügavusega 0.5 m. Juurdepääsuks on vaja läbida ida

suunast ca 20 m ulatuses väga mudast ja vesist ala. Võimalusel tuleb kogu ühendusala puhtaks kaevata –

pikkuses 12 m, pealtlaiusega 20 m (põhja laius 8 m, nõlvusega ~1:3) ja sügavusega 2 m (335 m3).

Nr 50: puhastada risoomist põhjapoolne osa 5 m servast ca 40 m pikkuses (200 m2, 80 m3). Päris

loodenurka pole mõistlik puhastada, kuna eemaldamise maht kujuneks väga suureks. Lääneserv puhastada

risoomist 6 m äärest ca 55 m pikkuses (330 m2, 130 m3), idaservas puhastada risoomi 6 m äärest ca 75 m

pikkuses (450 m2, 180 m3).

Nr 51: eemaldada risoomi ainult kirdeservas 7 m äärest ca 25 m pikkuses (175 m2, 70 m3). Ülejäänud

ulatuses eemaldamist vajava risoomikihi laius väga suur, seega ette näha ainult rajatava truubini kanali (ÜK

51) kaevamine koos risoomi eemaldamisega ca 15 m pikkuses, 0.5 m sügavuse ja 5 m laiuse kanalina

(kaevemaht 40 m3). Kaevata ilma nõlvadeta sirge kanal.

Nr 52: risoomist puhastada ainult põhjaserv, s.h kirde-, loodeserv, ning idaserv 20 m äärest ca 140 m

pikkuses (2800 m2, 1120 m3), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad üksikud puurondid.

Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond

Rannaniidu sihtkaitsevööndi Merimetsa piirkonna maa-ala plaane vt joonistelt nr 6 ja 7.

Nr 53: risoomi on otstarbekas eemaldada ainult lõunapoolsel veepeegliga eristataval otsal (53-59 vahelise

ühenduskraavi suubumisel lõukasse) ca 80 m pikkuses, risoomi 3 m servast (240 m2, 100 m3).

Nr 54: põhja- ja lääneservas 4 m risoomi ~105 m pikkuses (420 m2, 170 m3), mujal ei ole vaja eemaldada.

Nr 55: edelaservast eemaldada risoomi 7 m servast ~30 m pikkuses (210 m2, 85 m3), ülejäänud osas ~85 m

pikkuses eemaldada risoomi 5 m äärtest (425 m2, 170 m3), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad üksikud

puurondid.

Nr 56: põhjapoolses osas tuleb loodeservast eemaldada ~10 m pikkuses risoomi 5 m servast (50 m2, 20 m3)

ning ülejäänud servadest 8 m äärest ca 50 m pikkuses (400 m2, 160 m3), lõunapoolses osas eemaldada

risoomi 3 m servast ~55 m pikkuses (165 m2, 70 m3), lõuna- ja põhjaosa vaheline ala väga roostunud, seega

ei ole suure mahu tõttu otstarbekas kogu ala puhastada, vaid puhastada risoomist kahe osa vaheline ala

kanalina (ÜK 56) vähemalt 5 m põhja laiusega, sügavusega 1 m, nõlvusega ~1:3 ja ca 13 m pikkuses

(kaevemaht 105 m3).

Nr 57: risoomi äärtes vähesel määral, ei ole vaja puhastada.



looduskaitseala

22 / 41

Nr 58: põhja-, lääne-, idaservast 3 m risoomi ca 90 m pikkuses (270 m2, 110 m3), lõunaservas ei ole risoomi

vaja eemaldada.

Nr 59: põhjaosas risoomi 4 m servast ca 100 m pikkuses (400 m2, 160 m3), lõunaosas risoomi 8 m servast

ca 155 m pikkuses (1240 m2, 500 m3), lõuka idaservas künkad.

Nr 60, 61: risoomi äärtes vähesel määral, ei ole vaja puhastada.

Nr 62: risoomi 4 m äärtest põhja-, lääne- ja idaservas ca 240 m pikkuses (960 m2, 385 m3); eemaldada ka

lõukas esinev puit (ca 400 m2).

Nr 63: risoomi lääneservast 10 m äärest ca 60 m pikkuses (600 m2, 240 m3), risoomi 5 m äärest põhja-, ida-

ja lõunaservast ca 140 m pikkuses (700 m2, 280 m3).

Nr 64: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (360 m2, 145 m3).

Nr 65: risoomi 3 m servast kogu perimeetril (870 m2, 350 m3).

Nr 66: loodeservas eemaldada risoomi 5 m äärest ca 25 m pikkuses (125 m2, 50 m3), edelaservas

puhastada 10 m äärest ca 30 m pikkuses (300 m2, 120 m3).

Nr 67: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (120 m2, 50 m3).

Nr 68: risoomi 3 m äärtest kogu perimeetril (180 m2, 75 m3), samuti tuleb eemaldada lõukas esinevad

üksikud puurondid.

Nr 69: lõugas paikneb nr 62 ja nr 70 vahepeal, kuid ei ole eristatav, eraldiseisvalt risoomi eemaldamist lõuka

perimeetril ette ei nähta, kuid ala kaevatakse lahti lõugaste nr 62-70 vahelise ühenduskanalina.

Nr 70: läänepoolses servas risoomi 3 m äärest ~115 m pikkuses (345 m2, 140 m3), ½ lõunaservast

(edelaosas) risoomi 10 m äärest ~25 m pikkuses (250 m2, 100 m3), ½ lõunaservast ilma risoomita, idaservas

risoomi 4 m äärest 70 m pikkuses (280 m2, 115 m3), kagupoolses osas risoomi 10 m äärest ~50 m pikkuses

(500 m2, 200 m3), põhjaosas risoomi 4 m äärest ~45 m pikkuses (180 m2, 75 m3), lisaks on lõugas kaetud

ligikaudu 225 m2 alal puurontidega – need tuleb eemaldada.

Nr 71: lõugas raskesti eristatav; roostikku oleks vajalik kogu lõuka ulatuses puhastada, kuid suure mahu

tõttu ei ole otstarbekas; ala väga mudane, kuid veevahetus merega on tagatud; ei ole risoomist puhastamist

ette nähtud.

Nr 72: muda 40 cm põhjast, risoomi 8 m servast põhja-, lääne- ja idaservas ca 350 m pikkuses (2800 m2,

1120 m3), 2/3 lõuka pindalast kaetud ujuva roomatiga (1280 m2, 320 m3).

Nr 73: risoomi läänepoolsel küljel 6 m äärest ~75 m pikkuses (405 m2, 180 m3) ja idapoolsel küljel 6 m

äärest ~105 m pikkuses (630 m2, 255 m3), põhjapoolsel otsal risoomi 4 m servast ~40 m pikkuses (160 m2,

65 m3); põhjapoolses osas vajalik eemaldada ujuv roomatt (720 m2, 180 m3).



Nr 76: risoomi 8 m servast kogu perimeetril (1280 m2, 515 m3), 1/3 lõuka pindalast kaetud roomatiga (160

m2, 65 m3).



Nr 79: risoomi 5 m servast kogu perimeetril (925 m2, 370 m3), lisaks ~0.3 m paksune ujuv roomatt (525 m2,

160 m3).



looduskaitseala

23 / 41

Kõikide alljärgnevate ühenduskanalite kaldad tuleb rajada nõlvusega ~1:3, kui ei ole märgitud teisiti.

Ühendus 54-59 vahel: olemasolev ühendus lahti kaevata, kaevata 1 m sügavust, 4 m põhja laiust, 75 m

pikkuses (kaevemaht 525 m3).

Ühendus 53-54/59 vahel: kaevata lahti olemasolev ühendus lõukast nr 53 kuni 54-59 vahelise ühenduseni

– 1 m sügavust, 4 m põhja laiust, 10 m pikkuses (kaevemaht 70 m3).

Ühendus 55-56 vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 2 m, kaevata 1 m sügavust pikkuses

52 m (kaevemaht 260 m3).



Ühendus 57-58 vahel: ühenduskanali kogupikkus 20 m; süvendada põhja laiusega 5 m, 1/2 ühenduse

pikkusest (10 m) vajalik kaevata 1 m sügavuseni (kaevemaht 80 m3), ülejäänud pikkuses (10 m) puhastada

ühenduse servadest 3 m ulatuses mõlemast servast risoomi (60 m2, 25 m3).

Ühendus 58-59 vahel: süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 1.5 m sügavuseni, pikkuses 25 m

(kaevemaht 280 m3).

Ühendus 59-60 vahel: olemasolev madalam ala tuleb süvendada põhja laiusega 3 m ja 1.5 m sügavust

kaevata, pikkuses 25 m (kaevemaht 280 m3).



Lõugaste 57, 58, 59, 63 vahel on puit hajali ca 1200 m2 suurusel alal. Puit tuleb likvideerida, et puit ei

kanduks mereveetõusuga lõugastesse.

Ühendus 59-63 vahel: olemasolev ühendus järskude nõlvadega ca 0.8 m sügav ja pealtlaius ca 6 m, pikkus

45 m; kaevata ühendus põhja laiusega 2 m, süvendada 1 m (kaevemaht 225 m3), ühenduse süvendamisel

tuleb jälgida, et see läheks lõuka nr 64 servast, nii et oleks tagatud veevahetus nimetatud lõukaga.

Ühendus 61-62 vahel: olemasoleva ühenduse pealtlaius ca 8 m, 30 m pikk, süvendada 1.5 m sügavust

põhja laiusega 4 m (kaevemaht 380 m3).

Lõuka nr 62 läheduses puidurontidega kaetud ca 660 m2 suurune ala. Puit tuleb likvideerida, et puit ei

kanduks mereveetõusuga lõugastesse.



Ühendus 62-66 vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 0.5 m sügavust

pikkuses 8 m (kaevemaht 20 m3).

Ühendus 65-66 vahel: olemasolev ühendus süvendada põhja laiusega 3 m, kaevata 0.5 m sügavust

pikkuses 18 m (kaevemaht 40 m3).

Ühendus 67-68 vahel: olemasolev ühendus 6 m pikk, pealtlaius 8; süvendada 1 m ulatuses 2 m põhja

laiusega (kaevemaht 30 m3).

Ühendus 68-70 vahel: olemasolev ühendus 20 m pikk, pealtlaius 8 m; süvendada 1 m ulatuses 2 m põhja

laiusega (kaevemaht 100 m3).

Ühendus 62-70 vahel: olemasolev ühendus, mis läbib lõugast nr 69 (lõugas ei ole eristatav) - 15 m pikk,

pealtlaius 12 m; süvendada 1 m ulatuses 6 m põhja laiusega (kaevemaht 135 m3).



looduskaitseala

24 / 41

Rannaniidu sihtkaitsevöönd Raeküla piirkond

Rannaniidu sihtkaitsevööndi Raeküla piirkonna maa-ala plaani vt jooniselt nr 8.

Nr 80: puhastada risoomist 6 m äärest põhja-, ida- ja lõunaservas ca 90 m pikkuses (540 m2, 220 m3);

lääneserv jääb mere poole ning risoomi laius liiga suur, mistõttu puhastamist seal ette ei nähta.

Nr 81: risoomi 4 m äärest lõuna- ja idaservas ca 80 m pikkuses (320 m2, 130 m3), 5 m äärest lääne- ja

põhjaservas ca 80 m pikkuses (400 m2, 160 m3).

Ühendus 81-82 vahel: omavaheline ühendus taastada kanaliga, mille pealtlaius on ca 26 m (põhja laius 20

m, kaldad nõlvusega ~1:3), pikkus 20 m ja sügavus 1 m (kaevemaht 460 m3).

Nr 82: risoomi 6 m servast lõuka välisperimeetril ca 145 m pikkuses (870 m2, 350 m3).

Nr 83: lõuka põhjapoolse suurema avatud veepeegli alal põhjapoolses otsas ca 20 m pikkusel lõigul

eemaldada risoomi 5 m lõuka kaldaservast (100 m2, 40 m3), sealt edasi loodeservas ca 45 m pikkusel lõigul

eemaldada risoomi 12 m äärest (540 m2, 220 m3), lääneservas ca 25 m pikkuses eemaldada risoomi 3 m

äärest (75 m2, 30 m3), kirdeservas risoomi 10 m äärest alates lõukasse suubuvast kraavist kuni ca 20 m

pikkuses (200 m2, 80 m3), sealt edasi ca 15 m pikkuses risoomi 12 m servast (180 m2, 75 m3) ning seejärel

ca 35 m pikkuses risoomi 10 m servast (350 m2, 140 m3), lõuka teise veepeegli alal eemaldada risoomi

servast 6 m ca 45 m pikkuses (270 m2, 110 m3), kahe veepeegli vaheline ala (ÜK 83) tuleb avada risoomi

eemaldamisega ca 30 m pikkuses kanalina, mille sügavus on vähemalt 1.0 m, põhja laius 15 m ja pealtlaius

ca 21 m (kaevemaht 220 m3), lõuna kolmanda väikese veepeegliga ala on roostunud ja madal ning seetõttu

ei ole ette nähtud selle ala risoomist puhastamist.

Nr 84: risoomi laius lõuka servadest 2 m, mudakihi paksus lõukas on 0.2 m, lõugas on veepeegli ulatuses

suhteliselt sügav ja kunagi läbi kaevatud, mistõttu käesoleva töö raames ei näha ette risoomist puhastamist.

Puhastamist vajab lõugaste nr 84 ja 85 vaheline ühenduskraav.

Ühendus 84-85 vahel: olemasolev ühendus ca 160 m pikk, risoomi eemaldada 3 m mõlema kalda servast

0.3 m paksuselt (960 m2, 290 m3), samuti tuleb koos risoomi eemaldamisega eemaldada kraavi põhjast

muda ca 20 cm paksuselt kogu kraavi pikkuses (kaevemaht ca 65 m3).

Nr 85: põhja- ja lääneservas alates ühenduskraavist lõukaga nr 84 kuni ~60 m mööda serva eemaldada

risoomi 7 m äärest (420 m2, 170 m3), suubuvast kraavist alates ~30 m pikkuses lõuka kirdeservas

eemaldada risoomi 10 m äärest (300 m2, 120 m3), sealt edasi idaservas tuleb eemaldada risoomi 2 m

servast ~20 m pikkuses (40 m2, 15 m3), seejärel ~30 m pikkuses risoomi 8 m servast (240 m2, 95 m3), edasi

kaguservas ~10 m pikkuses risoomi 2 m servast (20 m2, 10 m3) ja ~15 m pikkuses (kuni ühenduskohani nr

85 ja nr 86 vahel) risoomi 8 m servast (120 m2, 50 m3).

Ühendus 85-86 vahel: täis roostunud, suure mahu tõttu ei ole otstarbekas näha ette kogu ühenduse

puhastamist, risoomist puhastada vähemalt 15 m laiune (põhja laius 9 m, kaldad nõlvusega ~1:3) ja 30 m

pikkune kanal, mille sügavus vähemalt 1 m (kaevemaht 240 m3).

Nr 86: lõuka põhjaservas (alates ühenduskohast nr 85ga) eemaldada risoomi 3 m servast ~15 m pikkusel

lõigul (45 m2, 20 m3), edasi loodeservast edelaservani risoomi 20 m äärest ~100 m pikkuses (2000 m2, 800

m3), lõunaservas risoomi 3 m servast ~10 m pikkuses (30 m2, 15 m3), lõuka kaguservas eemaldada risoomi

10 m servast ca 50 m pikkuses (500 m2, 200 m3).

Nr 87: lõuka kirdeservast eemaldada risoomi 5 m äärest ~15 m pikkuses (75 m2, 30 m3), idaservas risoomi 2

m äärest ~15 m pikkuses (30 m2, 15 m3), lõunaotsas risoomi 5 m äärest põhjapoolses osas ~5 m pikkuses



looduskaitseala

25 / 41

ning lõunapoolses osas ~10 m pikkuses (75 m2, 30 m3), lõuka lääneservas risoomi 6 m äärest ~35 pikkuses

(210 m2, 90 m3).

Ühendus 85/86-87 vahel: lõuka nr 87 põhjatipust rajada ühenduskanal lõugaste nr 85 ja nr 86 vahele

rajatava kanalini sügavusega vähemalt 1 m, ca 20 m pikkuselt ja 10 m laiuselt (põhja laius 4 m, kaldad

nõlvusega ~1:3) (kaevemaht 140 m3).

Nr 88: lääne- ja lõunaservas oleks võimalik eemaldada risoomi 10 m laiuselt (ca 75 m pikkuses), ida- ja

põhjaservas 8 m laiuselt (ca 75 m pikkuses), lõukas kasvab kogu ulatuses kaitsealune sile kardhein; lõugas

on praeguse veepeegli osas kunagi süvendatud, mitte eriti looduslikus seisus ja suhteliselt sügav, mistõttu ei

ole nimetatud lõuka puhastamist käesoleva projekti raames ette nähtud ning puhastada tuleb vaid lõukaid nr

88 ja 89 ühendav kraav.

Ühendus 88-89 vahel: puhastada kogu ühendus risoomist (paksusega 0.3 m) mõlemast kaldast 5 m laiuselt

ca 355 m pikkuses ning muuta samaaegselt risoomikihi eemaldamisega kraavi nõlvad laugemaks nõlvusega

~1:2 (3550 m2, 1065 m3).

Nr 89: lõugas on merega ühenduses, ei vaja risoomist puhastamist.

Nr 90: puhastada ainult põhja- ja idaserv 5 m äärest ca 110 m pikkuses (550 m2, 220 m3).

Nr 91: puhastada lääne- ja lõunaserv 5 m äärest ca 55 m pikkuses (275 m2, 110 m3), põhja- ja idaserv 7 m

äärest ca 85 m pikkuses (595 m2, 240 m3).

Nr 92: puhastada põhja-, lääne- ja idaserv 5 m äärest ca 65 m pikkuses (325 m2, 130 m3), lõunaserv 8 m

äärest ca 20 m pikkuses (160 m2, 65 m3).

Nr 93, 94: lõugaste servades oleks võimalik eemaldada vähesel määral risoomi ning kuna veevahetus

merega on väga hea, siis risoomi eemaldamist nimetatud lõugaste juures ette ei nähta.

2.2 TRUUPIDE JA SILDADE SEISUKORD

Naisteranna puitsild ja kaldakindlustus

Silla kogupikkus on ca 28 m. Silla pealtlaius on 1.0 m. Sild koosneb viiest käigusilla elemendist ning peale- ja

mahatulekust. Elemendid toetuvad puitpostidele – igal elemendil neli posti. Postid on valmistatud

ümarpuidust läbimõõduga 100 mm ning mõned postid on ümber vahetatud nelikantprusside vastu

(ristlõikega 100x100 mm). Silla elemendid koosnevad kandvatest taladest ristlõikega 150x54 mm, taladele

toetub terrassilaudis paksusega 38 mm, laua laius 118 mm. Lauad on paigaldatud ligikaudu sammuga 50

mm (laudade vahe ca 15 mm). Silla kandvad talad on kinnitatud postidele kahe poldiga ning elemendid on

omavahel ühendatud metall-lehtedega või puitklotsidega. Silla talade vahel on keskel ja otstes

jäigastamiseks mõeldud puidust sidemed (sama ristlõikega mis talad). Sild on kehvas olukorras ja

amortiseerunud ning pealetulek on linna poolt liiga lühike. Samuti paikneb sild kõrguslikult liiga madalal ning

on seetõttu tugevasti mõjutati mereveetõusust tingitud kahjustuste poolt. Eeltoodud põhjustel tuleb rajada

uus sild ning selle soovituslikku konstruktsiooni on kirjeldatud peatükis 3.2.

Kaldakindlustus silla juures on rajatud kividest pealtlaiusega 800…1000 mm, paksusega 300…400(500) mm.

Kaldakindlustuse ja silla ala vajab settinud liivast puhastamist. Naisteranna lõugaste veevahetuse

parandamist merega on kirjeldatud täpsemalt peatükis 3.1.



looduskaitseala

26 / 41

Lõuka nr 47 juures paiknev truup

Tegemist on 6 m pikkuse plasttruubiga De 350 mm. Truubi läänepoolne ots on kasvanud pilliroogu täis ning

tuleks puhastada risoomist 6 m pikkuses ja mõlemast kaldast 3 m laiuses (36 m2, 15 m3), samuti on vajalik

samal alal mudast puhastamine (mudakihi paksus ~0.3 m ning hinnanguliselt on muda maht ~10 m3).

Lõugaste nr 48-50 ja nr 51 vahelise kõnnitee alused betoontruubid

Tegemist on kinnistu Papiniidu tänav T8 (62513:178:0041) aluste truupidega. Betoontruubid (2 tk) on

diameetriga 1000 mm ja pikkusega ca 5 m. Truubid paiknevad vahetult kõnnitee asfaltkatte all, moodustades

kõnnitee peale väikese kühmu. Truubid on rahuldavas seisukorras ning veevahetus on tagatud.

Lõuka nr 71 juures paiknev sild

Sild koosneb kaldasammastena kasutatud vundamendiplokkidest ja neile toetatud kahest TT-paneelist.

Sillaplaadi (ehk paneeli) pikkus ~8.6 m ja silla laius ~3.0 m. Silla ümbrus hooldatud, sillaaluse kraavi ristlõige

on korralik ning ei vaja mudast ega risoomist puhastamist.

Lõugaste nr 88-89 vahelise ühenduskraavi truubid ja sild

1) Lõuka nr 88 suunast ca 160 m mere poole on risti kraaviga plasttruup De 315 mm, mis paikneb

pikilanguga kagust loodesse. Truubi veevahetus toimib.

2) Teine truup paikneb eelmisest nimetatud truubist ~40 m mere pool ja kulgeb piki kraavi ehk toimib

ülekäiguna. Truup on 6 m pikkune plasttruup De 315 mm. Truubi kaeviku tagasitäide kraavis on kaetud

betoonplaadiga, mis on aja jooksul katki murdunud, ning paikneb olemasolevast maapinnast madalamal (nö

lohus). Truubi otsakud on rajatud väga järskude nõlvustega, mistõttu variseb truubi tagasitäide kraavi põhja

ja ummistab seega truupi. Samuti on truubi läbimõõt nimetatud kraavi vooluhulga läbilaskmiseks liiga väike.

Eeltoodud põhjustel tuleb nimetatud asukohas vahetada olemasolev truup suurema läbimõõduga truubi

(vähemalt De 500 mm) vastu.

3) Lõuka nr 89 läheduses paikneb sild, mille all paiknev kraav suubub ca ~20 m edelasuunas

ühenduskraavi. Silla ülekäik koosneb kahest betoonplaadist ning on ~3 m pikkune ja ~2.5 m lai. Sillast kuni

ühenduskraavini kulgev kraavilõik (ÜK 89) tuleb puhastada risoomist (paksusega 0.3 m) 6 m laiuselt ja 20

pikkuselt (120 m2, 40 m3).

2.3 SADEMEVEETORUSTIKE SEISUKORD

Välitööde käigus on hinnatud projektalal paiknevate sademeveetorustike ja heitvee väljalasu seisukorda ning

nende likvideerimise võimalust töö tellija poolt täpsustatud asukohtades.

Käesoleva projekti lähteülesandena oli kirjas Naisteranna sihtkaitsevööndis paikneva heitvee väljalasu

võimalik likvideerimine, kuna see rikub ala looduslikku väljanägemist ja olemasolevast maapinnast kõrgemal

paiknemise tõttu eraldab kaitseala põhjapoolse osa lõunapoolsest osast ega lase toimida vee looduslikul

liikumisel mere suunas. Nimetatud torustiku likvideerimine ei mõjuta oluliselt antud piirkonna lõugaste

veevahetust, kuna avatud veepeegliga suuremad lõukad jäävad torustikust mere poole. Torustiku

likvideerimine oleks ehitustööde keerukuse ja kulukuse tõttu majanduslikult ebaotstarbekas. Samuti ei ole



looduskaitseala

27 / 41

Pärnu Vesi AS-il selle likvideerimine lähitulevikus plaanis. Eeltoodud põhjustel ei käsitleta nimetatud heitvee

väljalasu likvideerimist käesoleva projekti mahus.

Käesoleva projekti mahus on käsitletud Keskranna piirkonda lõukast nr 43 idasse ja lõukast nr 45 põhja

poole jääva sademeveetorustiku likvideerimist, kuna tegemist on looduskaitsealal paikneva tehisrajatisega,

mis pole enam kasutuses. Välitööde käigus mõõdistati likvideeritava torustiku asukoht koos

kontrollkaevudega. Torustik tuleb likvideerida peale kaevu nr 4 (X 6470138.6, Y 530512.0). Likvideeritud

objektide asemele nähakse ette looduslähedase lauge madala kraavi rajamine kuni olemasoleva lõukani.

Torustiku likvideerimisel ei ole tellija soovil torustikust tuleva heljumi kinni püüdmiseks ette nähtud

settebasseini projekteerida, kuna tegemist oleks tehisrajatisega ning seetõttu suunatakse vesi otse lõugaste

alale. Torustiku likvideerimist ja looduslähedase kraavi rajamist on kirjeldatud peatükis 3.3.

Välitööde käigus mõõdistati lõuka nr 50 läheduses paikneva sademeveetorustiku ja selle kontrollkaevude

asukohad ning torustiku suubumine betoonrenni, s.h mõõdistati ka betoonrenni paiknemine ja selle

ristlõiked. Nimetatud sademeveetorustik on rajatud olemasolevale maapinnale ja kaetud muldkehaga ning

seetõttu rikub kaitseala looduslikku välimust. Samuti takistab torustikule rajatud pinnasvall looduslikku vee

liikumist ning võib tekitada vee paisutust muldkeha taga ja tekitab seetõttu ala soostumist. Kohapealse

vaatlusega oli võimalik tuvastada, et olemasolev torustik on täissettinud (torustiku välimine läbimõõt ca 1560

mm) ning vaba on ainult ca 20 cm toru laest. Käesolevas projektis on ette nähtud nimetatud

sademeveetorustiku likvideerimine alates kaevust nr 11 (X 6469910.8, Y 531102.0) koos

sademeveekaevude ja pinnasvalliga ning betoonotsaku ja -renni eemaldamisega. Likvideeritud objektide

asemele nähakse ette looduslähedase lauge madala kraavi rajamine. Torustiku likvideerimisel ei ole tellija

soovil torustikust tuleva heljumi kinni püüdmiseks ette nähtud settebasseini projekteerida, kuna tegemist

oleks tehisrajatisega ning seetõttu suunatakse vesi otse lõugaste alale. Torustiku likvideerimist ja

looduslähedase kraavi rajamist on kirjeldatud peatükis 3.3.



looduskaitseala

28 / 41

3 PROJEKTLAHENDUS

Käesoleva projektiga antakse lahendus lõugaste servade puhastamiseks risoomist vastavalt välitööde käigus

tuvastatud taastamisvajadusele ning väljakaevatud risoomi ja pinnase käitlemiseks. Samuti määratletakse

lõugastevaheliste ühenduste puhastamise ja kaevamise asukohad. Projektlahendus esitatakse ka truupide ja

kraavide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ning sademeveetorustike likvideerimiseks.

Käesoleva projekti tehniline lahendus on kajastatud joonistel 1…11. Mahuliste arvutuste teostamiseks on

kasutatud programmi AutoCAD Civil 3D 2012 (litsentsi nr 392-29511843).

3.1 LÕUGASTE PUHASTAMINE JA ÜHENDUSKANALITE KAEVAMINE NING

EEMALDATUD KAEVEMATERJALI LAIALIPLANEERIMINE

Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd

Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis on uuritud lõugaste ala korralikult niidetud, lõugaste servades on pilliroo

risoomi kasvamise ulatus väike (1...3 m) ning puudub äärtest ’’matt’’ (järskude nõlvadega lõukad). Roostik

kasvab pigem mineraalse pinnasega kallastel, seega risoomi eemaldamine võimalik ainult koos pinnasega.

Selle piirkonna lõukad (nr 12...37) on kunagi süvendatud ja seetõttu järskude kallastega, mistõttu on

käesolevas töös lisaks risoomi eemaldamisele ette nähtud ka kallaste laugemaks kaevamine (vt

tüüpristlõiget jooniselt nr 9). Maa-ala plaani vt jooniselt nr 2.

Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis on lõugaste servadest pilliroorisoomi eemaldamise kogumaht hinnanguliselt

2070 m3 ning kallaste laugemaks kaevamise maht hinnanguliselt 1930 m3. Risoomi eemaldamise ja pinnase

kaevemahtusid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.1.

Eemaldatud pilliroorisoom ja pinnas on ette nähtud paigaldada Pärnu rannaniidu looduskaitsealalt väljapoole

Pärnu linnale kuuluvale kinnistule Vana-Pärnu rannaniit L2 (62501:043:0004) 1.0…1.5 m paksuse kihina,

maksimaalselt kõrgusmärgini 2.0 m (abs). Ladestatav materjal tuleb planeerida tasaseks ning peale tööde

lõppemist peab ladestatava ala pind jääma ühtlaseks ja looduslikuks. Ladestamisala asukohta vt jooniselt nr

2. Pärnu Linnavalitsuse kooskõlastust ladestusala asukohale vt lisast 3.

Vana-Pärnu piirkonnas on ette nähtud ka looduskaitsealal paiknevate jäätmete eemaldamine. Lõukast nr 14

kirde suunas paiknevad jäätmed (eterniit, klaas, tellised, betoon jne) on ladustatud ca 0.5...1.0 m paksuse

kihina ligikaudu 300 m2 suurusele alale. Samuti leidub jäätmeid Vana-Pärnu põhja- ja lõunapoolsete

lõugaste vahelisel alal, kus tuleb likvideerida betoontorud (2 tk, ø500 mm, pikkustega 3 ja 5 m),

betoonpaneel (mõõtmetega ~400x400x2000 mm) ja betoonist kaevurõngas. Jäätmed tuleb utiliseerida

vastavalt seadustest tulenevatele nõuetele.



looduskaitseala

29 / 41

Naisteranna sihtkaitsevöönd

Naisteranna sihtkaitsevööndis pole lõugaste servadest risoomikihi eemaldamist ette nähtud. Maa-ala plaani

vt jooniselt nr 3.

Selles piirkonnas on ette nähtud ainult veevahetuse parandamine mereveega ehk ühenduskanali K-1

rajamine. Selleks tuleb olemasolevas ühenduskohas eemaldada ajutiselt puitsild, mille asemele tuleb hiljem

rajada uus sild, kuna olemasolev sild on pehkinud ja amortiseerunud. Uue silla soovituslikku konstruktsiooni

on kirjeldatud peatükis 3.2. Peale silla eemaldamist tuleb joonisel nr 3 näidatud ala ulatuses (ca 10 m

ulatuses olemasolevast kivimuulist) puhastada settinud liivast kogu väljavooluava laiuses alates

olemasolevast kividest muulist kuni ca 10 m ulatuses. Settinud liivakiht (paksususega ca 35…40 cm, ~40 m3)

tuleb eemaldada kuni sette all paikneva olemasoleva kivikindlustuseni (vt lõikelt A-A, joonis nr 9).

Ehitustööde käigus peab olemasolev kivikindlustus säilima puutumatuna. Kivimuulil olevast madalamast

kohast tuleb pikendusena rajada roostiku alale kanal. Kanali rajamiseks on vajalik eemaldada pilliroog koos

risoomiga ~10 m laiuselt ja ~10 m pikkuselt ning ~0.5 m sügavuselt (~50 m3). Rajada ilma nõlvadeta sirge

kanal.

Eemaldatud liivsete ja risoomimaterjal tuleb ladestada olemasolevat heitvee väljalasu torustikku katva

pinnasvalli kõrvale (vt jooniselt nr 3). Ladestatav materjal tuleb planeerida tasaseks ning peale tööde

lõppemist peab ladestatava ala pind jääma ühtlaseks ja looduslikuks.

Kristiine piiranguvöönd Keskranna piirkond

Keskranna piirkonnas on lõugaste servadest pilliroorisoomi eemaldamise kogumaht hinnanguliselt 225 m3.

Ühenduskanalite rajamise kaevemaht on hinnanguliselt 1050 m3 (sh alljärgnevalt kirjeldatud K-2, K-3, ÜK

44/1, ÜK 44/2). Nimetatud kaevemahtudele lisanduvad peatükis 3.2 esitatud truupide ühenduskanalite

kaevemahud. Risoomi eemaldamise ja kanalite kaevemahtusid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.1. Maa-

ala plaani vt jooniselt nr 4. Lõugaste ja ühenduskanalite tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.

Ühenduskanalid K-2 ja K-3 tuleb rajada lõugastest nr 45 ja 46 ida suunas põhja- ja lõunapoolse ala

ühendamiseks, et tagada loomadele parem ligipääs merepoolse ala karjatamiseks. Nimetatud kanalid tuleb

rajada 4 m põhja laiusega ja laugete nõlvadega (nõlvus ~1:3) ning eemaldada tuleb pilliroorisoom kuni

mineraalse pinnaseni (paksus ~0.6 m). Kanali K-2 pikkuseks on projekteeritud ~100 m ja kanali K-3

pikkuseks ~105 m. Kanali K-2 rajamise kaevemaht on ~420 m3 ja kanali K-3 kaevemaht ~440 m3.

Paiknemist vt jooniselt nr 4.

Ühenduskanalite ÜK 44/1 ja ÜK 44/2 eesmärgiks on parandada lõuka nr 44 veevahetust merega. Kanalid

tuleb rajada põhja laiusega 4 m ning põhi absoluutkõrgusele 0.00 m. Kanal 44/1 on projekteeritud pikkusega

~110 m ning sügavusega 0.1…0.5 m. Kanal 44/2 on projekteeritud pikkusega ~55 m ning sügavusega ~0.2

m. Kanali 44/1 rajamise kaevemaht on ~160 m3 ja kanali 44/2 kaevemaht on ~30 m3. Kanalite paiknemist vt

jooniselt nr 4.



looduskaitseala

30 / 41


Pärnu linnale kuuluvale Papli tn 36 kinnistu (62512:049:3290) lõunapoolsele alale maksimaalselt 1.0 m

paksuse kihina. Ladestatav materjal tuleb planeerida tasaseks ning peale tööde lõppemist peab ladestatava

ala pind jääma ühtlaseks ja looduslikuks. Ladestamisalade asukohta vt jooniselt nr 4. Pärnu Linnavalitsuse

kooskõlastust ladestusala asukohale vt lisast 3.

Kristiine piiranguvöönd Papiniidu piirkond

Papiniidu piirkonnas on lõugaste servadest pilliroorisoomi eemaldamise kogumaht hinnanguliselt 1770 m3.

Ühenduskanalite rajamise kaevemaht on hinnanguliselt 490 m3. Risoomi eemaldamise ja kanalite

kaevemahtusid on täpsemalt kirjeldatud peatükkides 2.1 ja 2.2. Maa-ala plaani vt jooniselt nr 5. Lõugaste ja

ühenduskanalite tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.


Pärnu linnale kuuluvale Papli tn 36 kinnistu (62512:049:3290) lõunapoolsele alale maksimaalselt 1.0 m

paksuse kihina. Ladestatav materjal tuleb planeeritakse tasaseks ning peale tööde lõppemist peab

ladestatava ala pind jääma ühtlaseks ja looduslikuks. Ladestamisalade asukohta vt jooniselt nr 5.

Rannaniidu sihtkaitsevöönd Merimetsa piirkond

Merimetsa piirkonnas on lõugaste servadest pilliroorisoomi eemaldamise kogumaht hinnanguliselt 7855 m3.

Ühenduskanalite rajamise kaevemaht on hinnanguliselt 2840 m3. Nimetatud kaevemahtudele lisanduvad

peatükis 3.2 esitatud truupide ühenduskanalite kaevemahud. Lõugastest on ette nähtud eemaldada puitu

ligikaudu 625 m2 suuruselt alalt ning lõugaste vaheliselt maa-alalt ca 1860 m2 suuruselt alalt. Esmaseks

prioriteediks on eemaldada lõugastes esinev puit ning seejärel soodsa veeseisu korral tuleb likvideerida ka

lõugaste vahelisel maa-ala paiknev puit. Risoomi eemaldamise ja kanalite kaevemahtusid on täpsemalt

kirjeldatud peatükis 2.1. Maa-ala plaane vt joonistelt nr 6 (lõukad nr 53…71) ja 7 (lõukad nr 72…79).

Lõugaste ja ühenduskanalite tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.

Eemaldatud pilliroorisoom ja pinnas on ette nähtud ladestada Pärnu rannaniidu looduskaitsealale, lõukast nr

60 kirde suunas ja lõukast nr 61 edela suunas, maksimaalselt 0.5 m paksuse kihina. Samuti võib ülejääva

materjali ladestada lõugastest nr 72…79 põhja poole metsa äärde 10 m laiuste ning maksimaalselt 40 m

pikkuste ja 0.5 m kõrguste vallidena. Vallid tuleb paigaldada üksteisest vähemalt 5 m kaugusele. Vallid

peavad paiknema rannikujoonega risti, et mereveetõusu korral ei jääks vesi vallide taha kinni. Ladestatav

materjal tuleb planeerida tasaseks ning peale tööde lõppemist peab ladestatava ala pind jääma ühtlaseks ja

looduslikuks. Ladestamisalade asukohta vt joonistelt nr 6 ja 7.

Eemaldatav puitmaterjal tuleb ehitustööde ajal ladustada ajutiselt Raja tn pikenduse lõppu kaitseala piiridest

väljapoole ning hiljem käidelda vastavalt tellijapoolsetele juhistele.



looduskaitseala

31 / 41

Rannaniidu sihtkaitsevöönd Raeküla piirkond

Raeküla piirkonnas on lõugaste servadest pilliroorisoomi eemaldamise kogumaht hinnanguliselt 3980 m3.

Ühenduskanalite rajamise kaevemaht on hinnanguliselt 2520 m3. Nimetatud kaevemahtudele lisanduvad

peatükis 3.2 esitatud kraavidest muda eemaldamise mahud (truupide T-5 ja T-6 rajamisel). Risoomi

eemaldamise ja kanalite kaevemahtusid on täpsemalt kirjeldatud peatükis 2.1 ja 2.2. Maa-ala plaani vt

jooniselt nr 8. Lõugaste ja ühenduskanalite tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.

Eemaldatud pilliroorisoom ja pinnas on ette nähtud ladestada Pärnu rannaniidu looduskaitsealale lõugastest

nr 80…92 põhja poole metsa äärde 10 m laiuste ning maksimaalselt 60 m pikkuste ja 0.5 m kõrguste

vallidena. Vallid tuleb paigaldada üksteisest vähemalt 5 m kaugusele. Vallid peavad paiknema

rannikujoonega risti, et mereveetõusu korral ei jääks vesi vallide taha kinni. Ladestatav materjal tuleb

planeerida tasaseks ning peale tööde lõppemist peab ladestatava ala pind jääma ühtlaseks ja looduslikuks.

Ladestamisalade asukohta vt jooniselt nr 8.

3.2 TRUUPIDE JA SILDADE RAJAMINE

Enne truubi kaevikute rajamist tuleb eemaldada teemullete nõlvadelt murukamarad, mis tuleb ladustada

eraldi, et seda oleks võimalik peale tööde teostamist kasutada nõlvade taastamisel ja truubiotsakute

kindlustamisel.

Uue puitsilla konstruktsioon Naisterannas

Naisteranna sihtkaitsevööndis paikneva uue puitsilla projekteerimine ei kuulu käesoleva projekti koosseisu,

kuid käesolevas peatükis on esitatud silla soovituslik konstruktsioon. Olemasolev sild paikneb liiga madalal

ning on seetõttu tugevasti kahjustatud mereveetõusu tõttu.

Silla konstruktsioonina on soovituslik kasutada RTG Arhitektid OÜ poolt 2014. a projekteeritud matkarajaga

sarnast lahendust, kus vundamentidena on kasutatud terasest kruvivaiasid, millede arvutuslik kandevõime

peab olema 40kN. Matkaraja põhikanduri moodustab H-kujuline kandur, mis paiknevad sammuga 3 m.

Postid on 150x150 mm ristlõikega ning kahe posti vahe on 2.35 m. Postidevaheline paaris peatala on

ristlõikega 75x150 mm. Piki matkarada paiknevad abitalad 75x150 mm sammuga 380 mm. Matkaraja jäikus

on tagatud Ø16 mm tõmbidest diagonaalsidemete ja puitprussidest 100x100 mm kaldtugedega.

Silla projekteerimisel peab arvestama, et linnapoolne pealetulek peaks olema vähemalt 2 m pikem (ehk silla

kogupikkus peaks olema vähemalt 30 m). Sild on kõrguslikult vajalik rajada olemasolevast kõrgusest

vähemalt 40 cm kõrgemale. Olemasoleva silla asukoht on näidatud joonisel nr 3.

Truubi T-1 ning ühenduskanalite ÜK T-1/1 ja ÜK T-1/2 rajamine Kristiine piiranguvööndis Keskranna

piirkonnas

Truup T-1 rajatakse lõugastest nr 43 ja 44 lääne poole jääva rannatee alla, et tagada vee liikumine. Truubi

asukohaks on tee pikiprofiili järgi piketil 1+57.40. Truup on projekteeritud materjalist PE või PP, läbimõõduga

De 500 mm, pikkusega 7 m. Truubi rõngasjäikusklass peab olema SN8. Truubi põhja paigaldamiskõrgus on



looduskaitseala

32 / 41

0.10 m (abs) ning tuleb paigaldada ilma pikilanguta (i~0.000), et vesi saaks liikuda looduslikult vajalikus

suunas. Truubi veevahetuse toimimiseks on vajalik rajada ka truubi ühenduskanalid (ÜK T-1/1, ÜK T-1/2)

mõlemale poole teed madalamate aladeni. Mõlemad kanalid tuleb rajada 1 m põhja laiusega, nõlvusega

~1:3, sügavusega 0.5 m ning pikkusega 5 m (kaevemaht kokku 15 m3). Truubi ja selle ühenduskanalite

paiknemine on näidatud joonisel nr 4. Truubi T-1 rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 10. Kanalite rajamise

tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.

Truubi T-2 rajamine Kristiine piiranguvööndis Papiniidu piirkonnas

Truup T-2 rajatakse lõukast nr 51 loodesse ning paikneb kinnistul Papiniidu tänav T9 (62513:178:0041).

Truup on projekteeritud materjalist PE või PP, läbimõõduga De 400 mm, pikkusega 7 m. Truubi

rõngasjäikusklass peab olema SN8. Truubi põhja paigaldamiskõrgus on 0.00 m (abs) ning truup tuleb

paigaldada ilma pikilanguta (i~0.000), et vesi saaks liikuda looduslikult vajalikus suunas. Truubi

paigaldamisel tuleb jälgida, et truubi loodepoolses otsas paikneks truubi põhi rajatava kraavi K-4 põhjaga

samal kõrgusel. Truubi paigaldamiseks on eelnevalt vajalik freesida olemasolev asfaltkate. Truubi

veevahetuse toimimiseks on vajalik truubist edela suunas rajada ühenduskanal ÜK 51 (vt peatükk 2.1 – nr

51). Truubi T-2 paiknemine on näidatud joonisel nr 5. Truubi T-2 rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 10.

Truubi T-3 ning ühenduskanalite ÜK T-3/1 ja ÜK T-3/2 rajamine Rannaniidu sihtkaitsevööndis

Merimetsa piirkonnas

Truup T-3 rajatakse lõukast nr 55 läände Papiniidu tänavat pikendava rannatee alla. Truup on projekteeritud

materjalist PE või PP, läbimõõduga De 500 mm, pikkusega 7 m. Truubi rõngasjäikusklass peab olema SN8.

Truubi põhja paigaldamiskõrguseks on projekteeritud -0.10 m (abs) ning tuleb paigaldada ilma pikilanguta

(i~0.000), et vesi saaks liikuda looduslikult vajalikus suunas. Truubi paigaldamiseks on eelnevalt vajalik

freesida olemasolev asfaltkate. Truubi veevahetuse toimimiseks on vajalik rajada ka ühenduskanalid (ÜK T-

3/1, ÜK T-3/2) mõlemale poole teed madalamate aladeni. Mõlemad kanalid tuleb rajada 1 m põhja laiusega,

nõlvusega ~1:3, sügavusega 0.3 m ning pikkustega 10 ja 5 m (kaevemaht kokku 10 m3). Truubi ja selle

ühenduskanalite paiknemine on näidatud joonisel nr 6. Truubi T-3 rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 10.

Kanalite rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 9.

Truubi T-4 rajamine Rannaniidu sihtkaitsevööndis Raeküla piirkonnas

Truup T-4 rajatakse olemasoleva truubi asemele lõugaste nr 88 ja 89 vahelises ühenduskanalis (ÜK 88-89,

asukohta vt jooniselt nr 8). Selleks tuleb likvideerida nimetatud asukohas ülekäigule paigaldatud betoonplaat,

mis on lagunenud, ja olemasolev plasttruup De 350 mm ning utiliseerida vastavalt seadustest tulenevatele

nõuetele. Väljakaevatav pinnas teisaldatakse ette näidatud kaevematerjali laialiplaneerimise asukohta (vt

jooniselt nr 8). Olemasoleva truubi asemele tuleb paigaldada uus truup – materjalist PE või PP, läbimõõduga

De 500 mm, pikkusega 6 m. Truubi rõngasjäikusklass peab olema SN8. Truubi põhja sissevoolukõrguseks

on projekteeritud -0.33 m (abs) ja väljavoolukõrguseks -0.40 m (abs). Pikilang on antud suunaga põhjast

lõunasse, i~0.012. Truubi T-4 paiknemine on näidatud joonisel nr 8. Truubi rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt

nr 10.



looduskaitseala

33 / 41


Enne truubi paigaldamist tuleb puhastada olemasolev kraav mudast ~10 cm paksuselt 10 m pikkuses enne

ja pärast projekteeritud truupi ning truubi alalt (~15 m3). Muda ladestada joonisel nr 9 näidatud

ladestamisaladele.

Truup T-5 rajatakse Ranna pst tänava juurest algavale kraavile, et tagada ülepääs nimetatud kraavist

(paiknemist vt jooniselt nr 8). Truup on projekteeritud materjalist PE või PP, läbimõõduga De 1000 mm,

pikkusega 8 m. Truubi rõngasjäikusklass peab olema SN8. Truubi põhja sissevoolukõrguseks on

projekteeritud -0.51 m (abs) ja väljavoolukõrguseks -0.52 m (abs) ning truubi pikilang on i~0.001 (suunaga

kirdest edelasse).

Truubi T-5 paiknemine on näidatud joonisel nr 8. Truubi rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 10.


Enne truubi paigaldamist tuleb puhastada olemasolev kraav mudast 20…25 cm paksuselt 10 m pikkuses

enne ja pärast projekteeritud truupi ning truubi alalt (~30 m3). Muda ladestada joonisel nr 9 näidatud

ladestamisaladele.

Truup T-6 rajatakse Ranna pst tänava juurest algava kraaviga paralleelsele kraavile, mis suubub lõukasse nr

93, et tagada ülepääs nimetatud kraavist. Vee läbivool nimetatud kraavil on tagatud metalltruubiga HCPA-02

või samaväärsega (terase mark S250GD, terase paksus 2.5 mm, kaetud seest ja väljast tsingikihiga 42 µm,

millele on lisatud 250 µm paksune Trenchcoat®’i kiht). Torusilla laius on 1.44 m ja kõrgus 0.97 m. Torusilla

pikkuseks on projekteeritud 8 m ja pikilanguks i=0.001 (suunaga idast läände). Torusilla põhja

sissevoolukõrguseks on projekteeritud -0.74 m (abs) ja väljavoolukõrguseks -0.75 m (abs). Metalltruubi

paigaldamisel tuleb truup mähkida kogu perimeetril I profiili geotekstiiliga.

Truubi T-6 paiknemine on näidatud joonisel nr 8. Truubi rajamise tüüpristlõiget vt jooniselt nr 10.

Truupide paigaldamine

Asfaltkatted tuleb eemaldada selleks ettenähtud masinatega. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku

pealtlaius, kusjuures eemaldatav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt vähemalt 0.5 m laiem.

Eemaldatud asfalt kuulub tee valdajale ja tuleb töövõtja kulul transportida tee valdaja poolt määratud

asukohta.

Truubi alla rajatakse kogu truubi pikkuses 15 cm paksune liivast tasanduskiht. Truubitoru ümber ja peale

paigaldatakse algtäitematerjal, mis rajatakse samuti liivast. Algtäite kihi paksus peab olema truubi peal

vähemalt 30 cm. Sängitusmaterjali tihendatakse kihiti. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib

mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 30 cm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades

peab kihi paksus olema vähemalt 15 cm. Algtäite peale paigaldatakse vastavalt truupide lõigetele (vt

jooniselt nr 10) järgmise kihina killustik fraktsiooniga 16…32 mm, mis on kiilutud killustikuga fraktsiooniga



looduskaitseala

34 / 41

8…16 mm. Kihi paksus on määratud vastavalt truubile (vt tüüpristlõigete joonist nr 10). Truupide T-2 ja T-3

puhul rajatakse killustikukihile ka 6 cm paksune tihe asfaltbetoonkiht AC12surf. Taastatavate teekatete

põikikalle tuleb truupide T-2 ja T-3 puhul rajada vastavalt olemasolevale olukorrale, truupide T-4, T-5 ja T-6

puhul on sademete äravool tagatud ristlõigetel näidatud pikilanguga, mistõttu ei ole põikikalde rajamine

vajalik. Taastatavad katted tuleb ühendada sujuvalt olemasolevate teekatetega.

Truubiotsakud rajada nõlvusega vähemalt 1:1.5, olemasolevate teemullete puhul tuleb peale truubi

paigaldamist taastada ehituseelne olukord. Otsakud kindlustada murukamaratega, mis on eelnevalt

eemaldatud ja eraldi ladustatud.

3.3 SADEMEVEETORUSTIKE LIKVIDEERIMINE

Kristiine piiranguvööndis Keskranna piirkonnas lõukast nr 43 idasse ja lõukast nr 45 põhja poole jääv

sademeveetorustik koos –kaevuga on ette nähtud likvideerida. Torustik tuleb likvideerida 2 m peale torustiku

väljavoolu kaevust nr 4 (X 6470138.6, Y 530512.0) ca 60 m pikkuses. Samuti tuleb likvideerida kaev nr 1 (X

6470080.2, Y 530533.1) ning sellega risti paiknev sademeveetorustik ca 20 m pikkuses. Likvideeritava

torustiku kogupikkus on ca 80 m. Eemaldatav torustik ja kaev tuleb utiliseerida vastavalt seadustest

tulenevatele nõuetele. Likvideeritava torustiku asemele tuleb rajada looduslähedane kraav K-5 põhja

laiusega 1 m ja nõlvad nõlvusega 1:3 (vt kraavi K-5 tüüpristlõiget 1, joonis nr 11). Kraavi kogupikkus on ca

90 m. Kraavi pikilang peab järgima olemasoleva maapinna langu, nii et oleks tagatud veevool lõukasse;

olemasolevast torustikust kuni lõukani kulgevat olemasolevat kraavi tuleb vee äravoolu tagamiseks vajadusel

süvendada pikilanguga lõuka suunas. Likvideeritud objektide alal, kuhu ei rajata kraavi, täita süvised

pinnasega ning planeerida maapind tasaseks ümbritseva olemasoleva maapinnaga. Allesjäetava torustiku

otsak, mis rajatakse nõlvusega 1:2, tuleb kindlustada murukamaratega ning kraavi põhi ja nõlvad 5 m

pikkuses I profiili geotekstiilile paigaldatavate maakividega fraktsiooniga 100…300 mm vastavalt kraavi K-5

ristlõikele 2 (vt joonis nr 11). Kraavi K-5 rajamist käsitlevad joonised nr 4 ja 11.

Kristiine piiranguvööndis Papiniidu piirkonnas lõuka nr 50 juures on ette nähtud likvideerida

sademeveetorustik kogupikkuses ~147 m alates kaevust nr 11 (X 6469910.8, Y 531102.0) koos

sademeveekaevude (4 tk) ja pinnasvalliga ning betoonotsaku ja -renni eemaldamisega. Likvideeritava

torustiku asemele tuleb pikkuses 37 m ning likvideeritava betoonrenni asemele pikkuses 218 m rajada

looduslähedane kraav põhja laiusega 2 m ja nõlvad nõlvusega 1:3. Projekteeritud kraav K-4 tuleb ühendada

lõukaga nr 50 kraaviga ÜK 50/1 pikkuses 70 m lõuka nr 50 kirdeservani ning kraaviga ÜK 50/2 pikkuses 40

m lõuka kaguservani. Kraavi K-4 rajamist käsitlevad joonised nr 5 ja 11. Sademeveetorustiku ja -kaevu

likvideerimisel tuleb allesjäetava torustiku otsak, mis rajatakse nõlvusega 1:2, kindlustada murukamaratega

ning kraavi põhi ja nõlvad tuleb 5 m pikkuselt kindlustada I profiili geotekstiilile paigaldatavate maakividega

fraktsiooniga 100…300 mm vastavalt kraavi K-4 ristlõikele 3 (vt joonis nr 11). Kraavi K-4 rajamisel tuleb

ühenduskanalite ÜK 50/1 ja ÜK 50/2 vahelisel alal likvideerida olemasolev sademeveetorustik pikkuses ca

110 m, lisaks likvideerida sademeveekaevud (3 tk) ning betoonotsak, samuti eemaldada pinnasvall ning

olemasolev betoonrenn (alates betoonotsakust) pikkuses ca 24 m. Samuti tuleb likvideerida merepoolne liiva

alla mattunud betoonrenn pikkuses ca 45 m. Likvideeritud objektide alal süvised täita pinnasega ning



looduskaitseala

35 / 41

planeerida maapind tasaseks ümbritseva olemasoleva maapinnaga. Eemaldatavad objektid tuleb utiliseerida

vastavalt seadustest tulenevatele nõuetele.

3.4 PROJEKTEERITUD TEE

Projekteeritud tee rajamisel Kristiine piiranguvööndis Keskranna piirkonnas on ette nähtud lõugaste nr 42

ning nr 43 ja 44 vahelise olemasoleva rannani viiva pinnastee katmine killustikuga fraktsiooniga 16…32 mm,

mis on kiilutud killustikuga fraktsiooniga 8…16 mm. Tee on ette nähtud katta 3 m laiuselt, kate tuleb rajada

2.5% ühepoolse põikikaldega suunaga läänest itta. Tee killustikuga kaetava ala kogupikkus on 312 m

(pikettide vahemikus 0+00.0…3+12.0). Tee killustikukihi paksus ja pikilangud on näidatud maa-ala plaanil (vt

jooniselt nr 4). Tee tüüpristlõiget vt jooniselt nr 11.

3.5 HEAKORRATÖÖDE TEOSTAMINE

Ehituse käigus rikutavad haljasalad tuleb taastada. Looduskaitseala piirides tohib selleks kasutada enne

kaevetöid eemaldatud ja eraldi ladustatud murukamaraid. Looduskaitsealalt väljapoole jäävad rikutud alad

(nt ladustusplatsid, mahasõidud jms) tuleb taastada kasvupinnasega, mis tuleb laotada haljastatavale alale

ning külvata peale kvaliteetne muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2 või paigaldada mätastus. Paigaldatava

kasvupinnase minimaalne paksus on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada (nõue kehtib ka

rekonstrueeritavate murualade puhul). Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm.

Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud

alal. Esimese muru niitmise teeb töövõtja.

Kaitsealal paiknevad olemasolevad teed ja rajad, mis saavad ehitustööde käigus kahjustada, tuleb tööde

lõppedes korrastada. Samuti tuleb töövõtjal kaitsealal tööde käigus masinate liikumisest tekkinud rööpad

tasandada, täites süvendid rööbastest väljapressitud pinnasega.

3.6 MATERJALIDE KVALITEET. GARANTII

Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis

kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab

garantii töövõtja.

3.7 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

• Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele;

• kohaliku võimu ettekirjutustele;

• kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele;

• Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;

• üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.



looduskaitseala

36 / 41

Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000-le (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden

yleiset laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt).

Ehitustööd tuleb teostada sügis-talvisel perioodil, et minimeerida Pärnu ranna ja rannaniidu kaitseala

külastajate häirimist.

Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde

piirkonnas.

Torustike paigaldamisel järgida kasutatavate materjalide valmistajatehase poolt kindlaksmääratud

paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi.

Kaevamise lõppsügavusel peab jälgima, et pinnas kaevise põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Vältida

tuleb tarbetut käimist. Kaevamistööd teostada kehtiva korra järgi ja vastavate lubade alusel. Ehitustööde

teostamise ajal arvestada kaevikute toestamise ja veetõrje vajadusega.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid.

Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (mahavoolamine) on välistatud.

Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta

ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri 04.03.02 määrusest nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad ja teekatendid tuleb taastada.

3.8 TÖÖDE ORGANISEERIMINE

Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid

ehitusmehhanisme.

Ajutised ehitised paigaldab ehitaja kokkuleppel tellijaga.

Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning

teostusmõõdistuse.

Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma

kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju.



looduskaitseala

37 / 41

3.9 TÖÖOHUTUSMEETODID

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ning töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ehituses“ (vastu võetud 08.12.1999).

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde

alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist.

Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada

ehituse mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud

töötajad oleksid kindlustatud. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema

varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.

Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Piirinaabreid tuleb

teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri

huve.

3.10 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL

Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale.

Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni.

Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse

liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide

ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Puude tüvede ümber tuleb siduda püstised

prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab

ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib

kärpida alumisi oksi, kuid peab säilima antud puuliigile iseloomulik võra kuju.

Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis

tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.

3.11 LOODUSKESKKONNA KAITSE

Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas,

põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või

ümberistutamisele).

Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki

sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast

ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Inertseid ehitusjäätmeid ja eemaldatud pinnast võib kasutada teede,

platside jms täiteks, kooskõlastades tegevuse eelnevalt kinnistu valdajaga.



looduskaitseala

38 / 41

Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10

m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja

keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust

Päästeametit.



looduskaitseala

39 / 41

4 EHITUSTÖÖDE MAHUD

Tabelis 4.1 esitatud materjalide ja ehitustööde hulka lisanduvad kõik tööd ja materjalid, mis ei ole esitatud

antud tabelis, kuid on vajalikud käesoleva projekti teostamiseks. Tabeli 4.1 põhjal on koostatud ehitustööde

hinnanguline maksumuskalkulatsioon, mis on esitatud käesoleva projekti lisas 4.

Tabel 4.1. Peamiste materjalide ja tööde mahud

Jrk nr

Tööde kirjeldus Ühik Kogus Märkused

1 LÕUGASTE PUHASTAMINE PILLIROORISOOMIST JA ÜHENDUSKANALITE KAEVAMINE NING EEMALDATUD KAEVEMATERJALI LAIALIPLANEERIMINE

m3 24 835 geomeetriline maht, punktide 1.1…1.6 summaarne maht

1.1 sh Vana-Pärnu sihtkaitsevööndis m3 4000 geomeetriline maht

1.2 sh Naisteranna sihtkaitsevööndis m3 90 geomeetriline maht, punktide 1.2.1 ja 1.2.2 summaarne maht

1.2.1 sh liivsettest puhastamine, h~35…40 cm m3 40 geomeetriline maht

1.2.2 sh kanali K-1 risoomi väljakaevamine, L=10 m m3 50 geomeetriline maht

1.3 sh Kristiine piiranguvööndis Keskranna piirkonnas m3 1290 geomeetriline maht

1.4 sh Kristiine piiranguvööndis Papiniidu piirkonnas m3 2260 geomeetriline maht

1.5 sh Rannaniidu sihtkaitsevööndis Merimetsa piirkonnas m3 10 695 geomeetriline maht

1.6 sh Rannaniidu sihtkaitsevööndis Raeküla piirkonnas m3 6500 geomeetriline maht

2 TRUUPIDE ja SILDADE RAJAMINE

2.1 Naisterannas uue puitsilla projekteerimine ja paigaldamine

kmpl 1 silla pikkus ~30 m

2.2 truubi T-1 paigaldamine

2.2.1 kaeviku kaevamine* m3 5.5 geomeetriline maht

2.2.2 liivast tasanduskihi paigaldamine, h=15 cm m3 1.5 geomeetriline maht

2.2.3 truubi De 500 mm (PE/PP, SN8) paigaldamine m 7

2.2.4 liivast algtäite kihi paigaldamine, h=35 cm m3 8.5 geomeetriline maht

2.2.5 murukamarate paigaldamine m2 25


2.3.1 olemasoleva asfaltkatte freesimine m2 8.5

2.3.2 kaeviku kaevamine* m3 9 geomeetriline maht




2.3.6 killustiku fr 16...32 mm (kiilutud killustikuga fr 8...16 mm) kihi paigaldamine, h=10 cm

m3 1 geomeetriline maht

2.3.7 asfaltkatte taastamine (tihe asfaltbetoon AC12surf), h=6 cm, b=2.5 m

m2 8.5




looduskaitseala

40 / 41

Jrk nr



2.4.1 olemasoleva asfaltkatte freesimine m2 11.5

2.4.2 kaeviku kaevamine* m3 20 geomeetriline maht

2.4.3 liivast tasanduskihi paigaldamine, h=15 cm m3 2 geomeetriline maht


2.4.5 liivast algtäite kihi paigaldamine, h=30 cm m3 11 geomeetriline maht

2.4.6 killustiku fr 16...32 mm (kiilutud killustikuga fr 8...16 mm) kihi paigaldamine, h=25 cm


2.4.7 asfaltkatte taastamine (tihe asfaltbetoon AC12surf), h=6 cm, b=2.5 m

m2 11.5



2.5.1 kaeviku kaevamine* m3 11.5 geomeetriline maht

2.5.2 olemasoleva truubi ø350 mm likvideerimine ja utiliseerimine m 6




2.5.6 killustiku fr 16...32 mm (kiilutud killustikuga fr 8...16 mm) kihi paigaldamine, h=15…35 cm




2.6.1 kraavi mudast puhastamine, h~10 cm m3 15 geomeetriline maht




2.6.5 killustiku fr 16...32 mm (kiilutud killustikuga fr 8...16 mm) kihi paigaldamine, h~20 cm, b=3 m


2.6.6 täitepinnase paigaldamine m3 5.5 geomeetriline maht



2.7.1 kraavi mudast puhastamine, h~20…25 cm m3 30 geomeetriline maht


2.7.3 terastruubi HCPA-02 või samaväärse paigaldamine m 8

2.7.4 I profiili geotekstiili paigaldamine m2 32 arvestatud ilma ülekatteta


2.7.6 killustiku fr 16...32 mm (kiilutud killustikuga fr 8...16 mm) kihi paigaldamine, h~20 cm, b=3 m


2.7.7 täitepinnase paigaldamine m3 21 geomeetriline maht




looduskaitseala

41 / 41

Jrk nr


3 SADEMEVEETORUSTIKE LIKVIDEERIMINE

3.1 sademeveetorustiku likvideerimine ja kraavi K-5 rajamine Kristiine piiranguvööndis Keskranna piirkonnas

3.1.1 sademeveetorustiku likvideerimine ja utiliseerimine m 60+20

3.1.2 sademeveekaevu likvideerimine ja utiliseerimine tk 1

3.1.3 torustiku otsaku kindlustamine murukamaratega m2 20

3.1.4 kraavi alguses 5 m pikkusel lõigul nõlvade ja põhja kindlustamine I profiili geotekstiilile paigaldatud maakividega fraktsiooniga 100…300 mm

m2 46

3.1.5 kraavi K-5 rajamine m3 600 geomeetriline maht

3.2 sademeveetorustiku likvideerimine ja kraavi K-4 rajamine Kristiine piiranguvööndis Papiniidu piirkonnas

3.2.1 sademeveetorustiku likvideerimine ja utiliseerimine m 147

3.2.2 sademeveekaevude likvideerimine ja utiliseerimine tk 4

3.2.3 betoonotsaku likvideerimine ja utiliseerimine kmpl 1

3.2.4 betoonrenni likvideerimine ja utiliseerimine m 287 betooni maht ~70 m3

3.2.5 torustiku otsaku kindlustamine murukamaratega m2 20

3.2.6 kraavi alguses 5 m pikkusel lõigul nõlvade ja põhja kindlustamine I profiili geotekstiilile paigaldatud maakividega fraktsiooniga 100…300 mm

m2 47

3.2.7 kraavi K-4 rajamine m3 820 geomeetriline maht

4 PROJEKTEERITUD TEE RAJAMINE (killustikust fr 16…32 mm kiilutud fr 8…16 mm), h=10…55 cm, b=3 m, L=312 m


5 MUUD TÖÖD

5.1 puidurontide likvideerimine m2 2485

5.2 jäätmete likvideerimine ja utiliseerimine m2 300**

* Kaeviku kaevamisel ülejääv pinnas tuleb ladestada projektis ette nähtud ladestamisaladele. ** Likvideerida jäätmed (eterniit, klaas, tellised, betoon jne), mis on ladustatud ca 0.5...1.0 m paksuse kihina. Samuti tuleb likvideerida betoontorud (2 tk, ø500 mm, pikkustega 3 ja 5 m), betoonpaneel (mõõtmetega ~400x400x2000 mm) ja betoonist kaevurõngas. Jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt seadustest tulenevatele nõuetele.

registrikood 10171636 - barn · • maaparanduse uurimistöö mu0010-00. 7. muinsuskaitseameti...

Documents