Mõnusat lugemist ning hoolige ükteisest!

Britt LeppikReumaKirja toimetaja

SELLES REUMAKIRJAS:

LK. 3 TAGASIVAADE- Koostöökohtumine „Koostöövõimeline Eesti?“

LK. 3 TEGEMISED- Taastusravi konverents

LK. 3 PERSOONILUGU- Reumaõde Anne Ööbik- Kirjanik Vladimir Nabokov

LK. 5 TERVIS- Reumaatilised haigused- Uisutamine

LK. 7 RETSEPTLK. 7 NIPINURK

SELLES REUMAKIRJAS:

LK. 3 TAGASIVAADE- Koostöökohtumine „Koostöövõimeline Eesti?“

LK. 3 TEGEMISED- Taastusravi konverents

LK. 3 PERSOONILUGU- Reumaõde Anne Ööbik- Kirjanik Vladimir Nabokov

LK. 5 TERVIS- Reumaatilised haigused- Uisutamine

LK. 7 RETSEPTLK. 7 NIPINURK

1

ReumaKiriVeebruar 2013

Tere, kallid lugejad!

Veebruar oma sõbraliku Valentinipäeva ning Eesti Va-bariigi iseseisvuspäevaga on edukalt seljataga ning tu-leb ette võtta hoogne samm kevadesse! Kuigi õhk on veel jahe, võib mõnel päikeselisemal päeval juba ke-vade hõngu õhus tunda küll! Veel natukene ning saame kauni kevade tärkamist jälgida.

ReumaKirja veebruari numbris toob tegevjuht Marek Jaakson Teieni tagasivaate koostöökohtumisest „Ko-ostöövõimeline Eesti?“ ning tutvume lähemalt Tartu Üli-kooli Kliinikumi uue reumaõe Anne Ööbikuga.

Persooniloos tutvustab maalikunstnik Paul Kormašov meile andekat kirjanikku Vladimir Nabokovit. Tervisli-kuma eluviisi toovad meieni reumaõde Kersti Ossaar, kes tutvustab meile lähemalt erinevaid reumaatilisi haigusi ning füsioterapeut Tuuliki Tulf, kes toob mei-eni uisutamise võlud. Rubriigis „Retsept“ leiate maitsva ning „liigesesõbraliku“ hommikusöögi retsepti – täis-teramuffi nid banaani ja pähklitega. Samuti proovige järele „Nipinurgas“ leiduv viis, kuidas kevadiselt kau-nistada näiteks sööginõusid.

Ootan Teie ettepanekuid, arvamusi, kiitust, laitust, õn-nitlusi ning tervitusi meiliaadressil britt@reumaliit.ee või postiaadressil Toompuiestee 10, Tallinn 10137.Koos teeme ReumaKirja aina paremaks!

Tähelepanu!

Meil on väga hea meel, et hoiad käes ReumaKirja teist numbrit. Kolm esimest kuud (jaanuar-märts) on ReumaKiri Teile tutvumiseks tasuta. Alates aprillist saab ReumaKirja 1 euro eest otse koju kätte. Reu-maKirja saab tellida telefoninumbril +372 534 355 01 või meiliaadressil tellimus@reumaliit.ee.

“Liigeshaige liikumisaabits” ja kummilint

”Liigeshaige liikumisaabitsat” ja kummilinti saab osta ja tellida koju Eesti Reuma-liidu kontorist. Selleks tuleb ühendust võtta elektronposti aadressi teel:

reuma@reumaliit.ee või telefonitsi: 5343 5501. Aabitsa ja kummilindi hind kokku on 3 eurot (+ saatekulud).

2

TEATEDSelles rubriigis püüame teieni toimetada olu-list infot ja teateid!

Psühholoogiline individuaalnõustamine nüüd väga soodsalt!

Alates septembrist pakub MTÜ Minu Tasakaal psühholoogilist nõustamisteenust tavapärasest oluliselt sood-samatel tingimustel, kuni 90% soodustusega. Tänu Hasartmängumaksu Nõukogu toetusele on MTÜl Minu Tasakaal avanenud koostöös Eesti Reumaliiduga võimalus pakkuda reumahaigetele ja nende lähedastele psühholoogilist tuge. Peale erinevate loovteraapiliste grupitööde (vt infoks www.tasakaal.net) pakume nüüd ka individuaalset psühholoogilist nõustamist.

Meie nõustajad on toeks, kui soovitakse oma elu ja emotsioonidega paremini toime tulla, vabaneda haigu-sega seotud hirmudest, saada enesekindlamaks, õppida tundma ja kasutama oma sisemisi jõuallikaid ja/või ka oma haiget lähedast paremini mõista. Vastavalt vajadusele ja vastastikusele kokkuleppele kasutame nõustamisel ka loovteraapilisi (kunst, muusika, liikumine) tehnikaid. Oleme veendunud, et hingelise tasakaalu taastamine võib leevendada ka valu ja kehalisi vaevusi.

Nõustamine toimub Tallinnas, Toompuiestee 10, tuba 207. Tasu: 2.50 eurot /kord (tasumine sularahas koha-peal).

Lisainfo saamiseks ja nõustamisele registreerumiseks palume ühendust võtta nõustajatega: Merle Hillep - tel 566 935 70 või merle.hillep@gmail.com või Terje Kaldur - tel 56 845 772 või terjekaldur@gmail.com või info.tasakaal@gmail.com. Üks nõustamistund kestab 45-60 minutit, kordade arv oleneb indivi-duaalsetest vajadustest.

Swedbanki annetuskeskkond

Swedbank’i annetuskeskkonnas, milles nüüd ka Eesti Reu-maliit osaleb, saavad kõik head inimesed ja ettevõtted oma preemiapunkte meile annetada. Annetatud raha eest pla-neerime korraldada koolides teabepäevi terviseõpetuse tundides, et rääkida luu- ja liigesehaigustest jms. Soovijail on nüüd võimalik preemiapunktide eest soetada ERL võim-lemisvihik koos kummilindiga! Võimlemisvihikus on välja toodud 20 praktilist harjutust, mida saab sooritada juureso-leva kummilindiga. Harjutuste eesmärk on vähendada valu, säilitada ning parandada kudede elastsust, lihasjõudu ja liigesliikuvust.

Luupuse õe nõuande meiliaadress

Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksus alustab uue teenuse pakkumisega – nimelt hakkab tööle luupu-seõde Kiie Semidor, kes vastab erinevates variantides (e-post, personaalne silmast-silma nõustamine) kõik-võimalikele küsimustele ja muredele, mis luupusehaigel tekkida võivad. Kui vajad abi või nõuandeid, kirjuta:

kiie.semidor@itk.ee.

Reumaõe nõuandeliin

Tartu Ülikooli Kliinikumi reumaõde Anne Ööbik vastab Teie küsimustele ning an-nab nõu telefonil +372 7319 372 reedeti kell 8-10.

3

TAGASIVAADE

Marek Jaakson

Koostöökohtumine „Töövõimeline Eesti?“

25.01.2013.a. toimus koostöögrupi kohtumine „Töövõimeline Eesti?“. Ühel ilusal reedesel õhtul tulid kokku reumatoloog dr Karin Laas, perearst dr Mirjam Türkson, taastusarst dr Eve Sooba, töö-tervishoiuarst dr Anneli Einroos ning loomulikult kokkukutsujad ise - Eesti Reumaliidu juhatuse liige Terje Karp ja tegevjuht Marek Jaakson.

Eesti Reumaliidu eestvedamisel toimus Tallinnas 23.11.2012 Reumafoorum, mis kandis alateemana ni-metust „Töövõimeline Eesti?“. Reumafoorumil käsitleti tööealise elanikkonna tööga seotud luu- ja lihaskonna haiguste ravi, töö säilitamise võimalusi ja elukvaliteeti.

Luu- ja lihaskonna haiguste ravi teostatakse valdavalt bioloogilise- ja taastusravi kaudu. Haigustest tingitud töökaotuse ja puude tekke ennetamist abistava bio-loogilise ravi raha kulub Eesti riigil valdavalt puudega seotud kulutustele (puude toetused, kulutused inva-transpordile, sotsiaalabile jms), mis on tingitud piiratud võimalustest osutada kiire sekkumisena taastusravi.

Maksumaksjate tööl püsimise ja nende tervise ja töövõime säilitamise (ning seda toetava õigeaegse ja optimaalse ravi pakkumine reumaatiliselt haigele) rolli riigi majanduslikus võimekuses ja sotsiaalsete kulutuste vähenemises ei ole Eestis piisavalt teadvustatud.

Tervisega seotud riiklikud ennetus – ja raviprioriteedid on suunatud pigem surmade vähendamisele (südame-veresoonkonna haigustest, vähist ja õnnetusjuhtumitest tingitud) kui töövõimet kahjustavate haiguste kohesele aktiivsele ravile ja puude ennetamisele.

Tagasivaade on rubriik, kus Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson annab ülevaate sel-lest, mida täpselt tehti ja kellega ning kus koht-uti!

Kõike eelnevat kokku võttes peame hetkel aktiivselt tegelema sellega, et luu- ja liigesehaigused saaksid ar-vatud riiklikul tasemel prioriteetsete haiguste hulka, mil-le tagajärjel pöörataks neile haigustele rohkem tähele-panu. Sellest tulenevalt on koostatud kõikide osapoolte kaasamisel tegevuskava ja rahastuse plaan nii ravi- kui ka teavitustööks. Riiklikud strateegiad on olemas HIV/AIDS-i ennetustegevuses, südame-veresoonkonna hai-guste osas ning narkomaania ennetuses.

Esimesel koostöökohtumisel lepiti kokku eesmärgid ja ka see, kes koostöökogu ümarlaual osalema peaks. Si-inkohal oleks paslik mõtiskleda järgmiste küsimuste üle: Kas me saame parandada luu- ja liigesehaiguste en-netamist?Kas me saame ennetada osteoporoosihaigete luude purunemist, hõrenemist? Kas me saame ennetada ülekoormuse põhjustatud hai-gusi?Kui vastasid „jah“, siis oled õigel teel. Just sellega me tegeleme!

TEGEMISED

Taastusravi konverents, 22.03.2013.a.

2013.a. toimub taastusravi konverents, millel keskendu-takse eelkõige noorte ja laste seljaprobleemidele. Taas-tusravi konverentsi koostööpartneriks on Eesti Taas-tusarstide Selts. Taastusravi konverentsi eesmärgiks on arutada arenguvõimalusi, mis puudutavad eelkõige taastusravi kättesaadavust ja ravikvaliteeti Eestis.

4

PERSOONILUGU

Selles rubriigis tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mu-jalt maailmast.

Reumaõde Anne ÖöbikKüsitles toimetaja Britt-Mary Leppik

Kus ja millal Te sündisite? Olen sündinud Põltsamaal 1971 aastal.

Millal ja miks otsustasite oma tuleviku meditsiiniga siduda?Otsustasin meditsiiniõpingute kasuks pärast keskha-riduse omandamist. Siis oli sihiks kosmeetikuks edasi õppimine ja kuna meditsiiniline põhiharidus oli selle ja-oks kohustuslik, siis ka niisugune valik tehtud sai. Pean siinkohal tunnistama, et õpingute käigus muutus minu soov kosmeetikuks saada, just meditsiiniõeks saamise kasuks. Muutunud olid selleks ajaks ka väärtushinnan-gud. Mõistsin, et elus on märksa olulisem sisemine sügavus, kui pinnapealne ilu.

Pärast meditsiinikooli lõpetamist asusin aastal 1992 tööle Maarjamõisa haiglasse, tehisneeru osakonda. Noore õena mõistsin elu väärtust ja meid ümbritsevat vajadust mõista inimesi rasketes olukordades ning olla neile toeks ja julgustajaks elus edasiminekul. Nii ongi minust tänaseks saanud elukestvas õppes reumaõde. Igas valdkonnas, kus õde töötab, on töö aluseks kut-sealane pädevus, empaatiavõime, korrektsus ja oma teadmiste pidev täiendamine.

Miks otsustasite just (reuma)õeks hakata?Reumaõeks otsustasin hakata esialgu suurest uudishi-must selle eriala vastu. Samas on iga päev pakkunud midagi uut ja põnevat ning mis saab olla veel suurem rõõm, kui erialaselt pidevalt areneda.

Mis on Teie jaoks parim osa reumaõeks olemise juures?Parim osa reumaõeks olemisel on patsiendid, kes kõik on isiksused ja minu jaoks väga huvitavad inimesed. Rõõmustan koos nendega saavutuste ja kordamine-kute üle. Kui on mingi mure, siis püüame koos lahen-dust leida, vajadusel konsulteerime reumatoloogiga. Vastuvõtuaeg reumaõe juures on kindlasti patsiendi jaoks kvaliteetaeg. Püüame läheneda probleemidele individuaalselt, sest iga inimene on ainulaadne ja kor-dumatu.

Missugune on Teie tüüpiline päev tööl ning kui pi-kad on Teie tööpäevad?Tööpäevad kestavad tavaliselt 8, harva ka 9 tundi. Tööpäev seisneb patsientide nõustamises. Tööpõld on lai ja tulevikuperspektiiv sellel erialal täiesti olemas.

Pärast meditsiinikooli lõpetamist asusin aastal 1992 tööle Maarjamõisa haiglasse, tehisneeru osakonda. Noore õena mõistsin elu väärtust ja meid ümbritsevat vajadust mõista inimesi rasketes olukordades ning olla neile toeks ja julgustajaks elus edasiminekul. Nii ongi minust tänaseks saanud elukestvas õppes reumaõde. Igas valdkonnas, kus õde töötab, on töö aluseks kut-sealane pädevus, empaatiavõime, korrektsus ja oma teadmiste pidev täiendamine.

Miks otsustasite just (reuma)õeks hakata?Reumaõeks otsustasin hakata esialgu suurest uudishi-must selle eriala vastu. Samas on iga päev pakkunud midagi uut ja põnevat ning mis saab olla veel suurem rõõm, kui erialaselt pidevalt areneda.

Mis on Teie jaoks parim osa reumaõeks olemise

Parim osa reumaõeks olemisel on patsiendid, kes kõik on isiksused ja minu jaoks väga huvitavad inimesed. Rõõmustan koos nendega saavutuste ja kordamine-kute üle. Kui on mingi mure, siis püüame koos lahen-dust leida, vajadusel konsulteerime reumatoloogiga. Vastuvõtuaeg reumaõe juures on kindlasti patsiendi jaoks kvaliteetaeg. Püüame läheneda probleemidele individuaalselt, sest iga inimene on ainulaadne ja kor-

Missugune on Teie tüüpiline päev tööl ning kui pi-

Tööpäevad kestavad tavaliselt 8, harva ka 9 tundi. Tööpäev seisneb patsientide nõustamises. Tööpõld on lai ja tulevikuperspektiiv sellel erialal täiesti olemas.

Reumaõde Anne Ööbik

„Olla uhke, olla vapper, olla vaba.“ Vladimir Nabokov

Maalikunstnik Paul Kormašov

Romaanikirjanik, tõlkija, luuletaja ning õpetlane Vladi-mir Nabokov oli Vene juurtega maailmakodanik, kelle keeltealased teadmised, erudeeritud stiil ja väljendus-rikkus tegid temast ühe 20. sajandi enim austatud kir-jandustegelase.

Nabokov sündis aprillis 1899 Peterburis ning veetis seal õnneliku lapsepõlve. Tema suure raamatukoguga õnnistatud kodus räägiti nii vene, prantsuse kui ka ing-lise keeles. Niisugune keeleline mitmekesisus mängis olulist rolli Nabokovi kui kirjaniku välja kujunemises. Pe-rekonna ühiskondlik positsioon, pärand ning tema enda tärkav anne viitasid igati helgele tulevikule. Kuid maailm oli muutumas ning pärast enamlaste revolutsiooni põ-genes terve tema pere 1919 aastal Inglismaale ja sealt edasi Berliini. Kuid ka seekord ei jäänud rahu püsima ning tundes tülgastust natsirežiimi vastu, põgenes Na-bokov oma poja ning juudipäritolu abikaasaga Prant-susmaale, kust ta oli sunnitud 1940 aastal Saksa armee pealetungi eest omakorda Ameerikasse varjuma.

Kuni selle ajani oli Nabokov kirjutanud põhiliselt vene keeles ning tema tööd teenisid üsna vähe tähelepanu. Peamiseks publikuks oli Pariisi ning Berliini venekeelne elanikkond. Ameerikas, kus ta töötas esialgu erineva-tes ülikoolides õppejõuna, hülgas ta vene keele, asudes esmakordselt kirjutama inglise keeles. Selle sammuga kaasnes ka kauaoodtud edu, kui 1955 avaldati Prant-susmaal „Lolita“. Ameerika kirjastused tunnistasid küll teose kirjanduslikke väärtusi, kuid ei pidanud esialgu

5

PERSOONILUGUSelles rubriigis tutvustame teile huvitavaid ning inspireerivaid inimesi Eestist ning ka mu-jalt maailmast.

enesetapu piirile, piirile, mida ma ei tohtinud ületada, sest mul olid sina mu pagasiks.“ Teada on veel üks juhtum kuuekümnendate aastate lõpust, kui haigus tuntavalt halvenes. Ka sel korral tegi ta läbi mitmeid kii-ritusravi tsükleid ning kasutas palju päiksevannide abi. Oma teoses „Ada“ (1969) pühendas ta haiguse täpsele kirjeldusele terve lehekülje.

1961 aastal kolis Nabokov uuesti, sedapuhku Montreux’i Šveitsis, kus ta 1977 aastal kummalise kopsuhäire ta-gajärjel suri. Tema väljakutsuvad, mängulised ning kirglikud teosed hämmastavad lugejaid aga tänapäeval-gi. Ise jäi ta oma edu juures aga tagasihoidlikuks öel-des: „ „Lolita“ on kuulus, mitte mina. Mina olen [kõigest] segane, hääldamatu nimega kirjanik.“

neid piisavaks, et avaldada niivõrd vastuoluline teos. Prantsusmaal põhjustaski raamat palju moraaliteema-lisi vaidlusi ning pahameelt, aga leidis ka suurel hulgal toetajaid, kes hindasid teose kunstilisi väärtusi. Avalda-tuna 1958 ka Ameerikas püsis „Lolita“ kuus kuud seal-sete raamatumüügi edetabelite tipus.

Nabokov tunnistas küll, et tal on kahju, et pidi „hülgama oma naturaalse eripära, oma takistustevaba, rikkaliku ja igavesti kuuleka vene keele teisejärgulise inglise ke-ele vastu“, kuid ometi kirjutas ta oma enimhinnatud tööd nagu näiteks „Lolita“ (1955), „Pnin“ (1957) ja „Kahvatu leek“ (1962) just inglise keeles. Samuti tõlkis ta inglise keelde ümber oma varasemad teosed ning Puškini ja Lermontovi loomingut.

Nabokovi elu ei olnud aga ainult üks lõputult põnev seiklus. Peaaegu terve elu kannatas ta unetuse käes, mis röövis talt puhkehetked ning sundis teda ka öösiti kirjutama. Vähem tuntud on asjaolu, et ta kannatas li-saks ka psoriaasi käes. Nabokov varjas oma haigust, mistõttu on selle kulgemise ja tõsiduse kohta vähe tea-da. 1937 aastal kirjutas ta aga oma abikaasale: „Ma jät-kan kiiritusraviga iga päev ja olen peaaegu terve. Nüüd võin sulle ausalt öelda, et kirjeldamatud piinad, mida ma veebruaris enne seda ravi läbi elasin, viisid mu

TERVISTerviserubriigis toome koos reumaõe Kersti Ossaare ja füsioterapeut Tuuliki Tulfi ga teieni tervisealaseid nõuandeid.

Kersti Ossar

Reumaatilisi haigusi on väga palju. Kergematest ja ennetavatest olen juba rääkinud. Edaspidi tutvustan teile erinevaid reumaatilisi haigusi pisut lähemalt. Seekord kirjutan liigesepsoriaasist või siis psoriaa-tilisest artriidist, nii nagu keegi nimetab ja teile tut-tavam tundub.

Psoriaasi ehk psori puhul mängib rolli pärilik eelsoodu-mus, kuid see ei ole nakkav. Psoriaasi põeb Eestis 2-3 protsenti elanikest, seda on peaaegu sama palju kui näiteks suhkruhaigeid või liigesreumat põdevaid inimesi. Naised ja mehed haigestuvad võrdse sagedusega.

Psoriaas saab tihtipeale alguse angiini või mõne muu põletikulise haiguse tagajärjel. Psoriaasi kulg on väga erinev. Kõige meelsamini haarab haigus põlvi, küünarnu-kke, peanahka ja ristluud ehk siis hõõrdumisele vastuvõt-likke kohti. Haigestunud nahka ei tohi vigastada, näiteks kareda harjaga kõõma eemaldamine võib haigust vaid halvendada.

10-40 protsendil psoriaasihaigetest tekib psoriaatiline artriit. Tavaliselt algab haigus üksikute liigeste valuga. Enamasti esineb see sõrmede ja varvaste tipmistes

Reumaatilised haigused - Psoriaas

6

TERVISTerviserubriigis toome koos reumaõe Kersti Ossaare ja füsioterapeut Tuuliki Tulfi ga teieni tervisealaseid nõuandeid.

oliselihase tugevus (see on lihas, mis ühendab iga meie lüli lülisambas ning hoiab neid üksteise peal). Ühtpidi tugevdab uisutamine kõiki neid lihaseid, teistpidi saab oma uisutamisoskust just nende lihaste eraldi treenimi-sega parandada.

Uisutamisel teevad tööd enamus jalalihaseid, sest esi-teks peab jala enda alla tooma ning siis jälle selle en-dast eemale ning selja taha lükkama.

See paneb tööle reie eesmise lihasgruppi, hamstring-lihased, puusa sirutajad ning välisrotaatorid. Lisaks veel säärelihased, puusapainutajad, rääkimata kõigist teistest lihastest, mis siin või seal kaasa aitavad. Jalal libisedes saavad tööd stabiilsust tagavad lihased ning sidemed. Kui selgeks saab ka tagurpidi sõit, siis läheb rõhk tuharalihaste tööle. Tasub proovida ka harjutusi - suurendada aega, mil libisetakse ühel jalal, teha kahel jalal sõites väikseid kükke, proovida uiskudel kõndida ette - ja tahapoole ning võtta ristisammuga pöördeid.

Kuna tööle hakkavad niivõrd paljud lihased, peab süda tegema rohkem tööd, et viia kõigini piisaval hulgal hap-nikku. Seetõttu paraneb ka südame veresoonkonna ning kopsude töö ja seeläbi üldine vastupidavus. Võime-kuse tõustes peab aga koormust kergelt suurendama, kas pikendades uisutamise aega või tehes vahele veidi kiiremaid lõike. Vestibulaaraparaadi (tasakaaluelund, mis asub sisekõrvas), silmade ning tasakaalu retsepto-rite (asuvad meie lihastes, liigestes, nahas ja annavadmeile teada, kus me täpselt ruumis asume) tegevuse paranemisega hoiame paremini tasakaalu. Aga enne kui niikaugele jõuame, on tähtis, et me ennast ei vigas-taks.

Kuidas siis kukkumisest hoiduda? Ükski õige algaja ei hoidugi! Sellepärast peab õppima kukkuma ohutult ning tasub teha kukkumise ”kuivtrenni”. Kõigepealt väl-jaku kõrval lume peal uiskudeta: lihtsalt painutada põlvi ning puusasid nii palju kui saab ja justkui vajuda külje peale tuharale. Jälgi, et pead ära ei löö! Järgmiseks tasub seda proovida ka uiskudega ning alles seejärel jääl seistes ning korra ka kerge hoo pealt. Jääl kukku-des tõmba kohe pärast maandumist sõrmed peopessa (et keegi neist üle ei sõidaks) ning pööra neljakäpukile. Seejärel hoia käed maas ning tõuse jalgadele ja siruta end aeglaselt püsti.

Kui vältida halvasti kukkumist ning hüppeid, on uisuta-mine hea tervele kehale ning on suurepärane stabiilsust parandav treening. Nagu ikka, pole kõige tähtsam see, kui kiirelt edasi liikuda või mis trikke uiskudel keegi teha oskab, tähtis on tegevust nautida.

Uisutama!

Tuuliki Tulf

Eelmine kord sai räägitud niisugusest mõnusast ning kasulikust talvespordi alast nagu suusatami-ne, seekord jätkame uisutamisega.

Uisutamisel toimub suurem jagu edasiliikumist ühel jalal libisedes. Tähtis on jälgida oma kehaasendit, sest kon-trollitud kehatüvi annab stabiilse keskpunkti, mille foonil on lihtsam tasakaalu ühelt jalalt teisele viia ning uisku-del edasi liikuda. Sõites peab selg olema sirge ja kõht sees. Hoia põlved kergelt painutatud, siis on lihtsam tasakaalu hoida ning see on põlvi ümbritsevatele lihas-tele ning sidemetele suurepärane stabiilsust parandav treening. Pead püsti hoides meenuta, et uisutades lä-hed sinna kuhu vaatad: kui vaatad maha, siis kukud, kui vaatad ette, siis liigud edasi.

Tasakaalu hoidmise ning uisutamisega paranevad nii suuremate kehatüvelihaste nagu selja sirgestaja- ja kõhusirglihase jõudlus kui ka väikeste, näiteks mitmeja

liigestes või selgroos, kuid võib tekkida mistahes lii-geses. Haigetel esinevad peaaegu alati muutused küüntel, need muutuvad väga sarnaseks seene poolt kahjustatud küüntele. Seenhaigus küüntel on ravitav, kuid küünepsoriaasile tõhusat ravi veel leitud ei ole. Õige ravi on aga oluline, sest koos nahalööbe para-nemisega paranevad sageli ka liigesed. Liigesvalude puhul kasutatakse kergemaid valuvaigisteid. Üldiselt on ravi sarnane reumatoidartriidi ravile, kuid liigespso-riaasi võib lugeda kergemaks haiguseks ning selle kulg on enamasti hea.

Eestis tegutseb Psoriaasi Liit, kellel huvi, võtke ühen-dust ja ühinege!

http://www.epsol.ee/

6

ning tasub teha kukkumise ”kuivtrenni”. Kõigepealt väl-jaku kõrval lume peal uiskudeta: lihtsalt painutada põlvi ning puusasid nii palju kui saab ja justkui vajuda külje peale tuharale. Jälgi, et pead ära ei löö! Järgmiseks tasub seda proovida ka uiskudega ning alles seejärel jääl seistes ning korra ka kerge hoo pealt. Jääl kukku-des tõmba kohe pärast maandumist sõrmed peopessa (et keegi neist üle ei sõidaks) ning pööra neljakäpukile. Seejärel hoia käed maas ning tõuse jalgadele ja siruta end aeglaselt püsti.

Kui vältida halvasti kukkumist ning hüppeid, on uisuta-mine hea tervele kehale ning on suurepärane stabiilsust parandav treening. Nagu ikka, pole kõige tähtsam see, kui kiirelt edasi liikuda või mis trikke uiskudel keegi teha oskab, tähtis on tegevust nautida.

Eelmine kord sai räägitud niisugusest mõnusast ning kasulikust talvespordi alast nagu suusatami-

Uisutamisel toimub suurem jagu edasiliikumist ühel jalal libisedes. Tähtis on jälgida oma kehaasendit, sest kon-trollitud kehatüvi annab stabiilse keskpunkti, mille foonil on lihtsam tasakaalu ühelt jalalt teisele viia ning uisku-del edasi liikuda. Sõites peab selg olema sirge ja kõht sees. Hoia põlved kergelt painutatud, siis on lihtsam tasakaalu hoida ning see on põlvi ümbritsevatele lihas-tele ning sidemetele suurepärane stabiilsust parandav treening. Pead püsti hoides meenuta, et uisutades lä-hed sinna kuhu vaatad: kui vaatad maha, siis kukud, kui vaatad ette, siis liigud edasi.

Tasakaalu hoidmise ning uisutamisega paranevad nii suuremate kehatüvelihaste nagu selja sirgestaja- ja kõhusirglihase jõudlus kui ka väikeste, näiteks mitmeja

7

RETSEPTTäisteramuffi nid banaanide ja kreeka päh-klitega

Täisteramuffi nid pole mitte ainult väga maitsvad, vaid sisaldavad ka aineid, mis aitavad reuma-toiartriidi sümptomeid leevendada. Banaanid ning kreeka pähklid on pungil püidoksiinist, mis aitavad reumatoidartriidi vastu võidelda. Samuti on kreeka pähklid suurepärased omega-3 rasvhappe allikas, millel on põletikuvastane toime.

Vaja läheb:- 120 g täisterajahu- 40 g pruuni suhkrut- 1 tl küpsetuspulbrit- 80 g kreeka pähkleid- ¼ tl soola- 2 keskmist banaani, viilutatud- 60 ml (mandli)piima- 1 muna, kergelt klopitudPiisab 6-8 muffi niks.

Tee nii:- Eelsoojenda ahi 175 kraadile.- Sega jahu, küpsetuspulber, pähklid ja sool. Eraldi kau-sis tambi banaanid püreeks.- Lisa muna ja piim banaanipüreele, seejärel sega kõik koostisosad kokku. Vala segu mittekleepuvasse muf-fi nivormi.- Küpseta 30-40 minutit. Serveeri soojalt.

ning mustritega ning looge täiesti unikaalsed ning kevadised nõud!

Vaja läheb:

- (Valgeid) nõusid- Portselanimaali markerit (leiad kunstitarvete poest)- Klaasipuhastusvedelikku ning lappi- Ahju

Tee nii:1. Eemalda nõudelt kõik kleepsud ja sildid. Pese ning kuivata nõu ning puhasta hoolikalt klaasipuhastusvede-likuga. 2. Aseta nõu kindlale alusele ning joonista!

Head isu!

Ära muretse, kui sa pole üleliia korralik, käsitsi teh-tud ning kodune välimus on väga võluv! Kui aga tegid vea, siis kasuta kustutamiseks niisket vatti. Toidunõude värvimisel püüa vältida otseselt toiduga kokkupuutuvaid pindu.

NIPINURKKaunid sööginõudAutor: Cyd Converse

Allpool näete imelihtsat ja lõbusat õpetust oma nõu-dele uue elu andmiseks! Mängige erinevate piltide

8

NIPINURK3. Kui oled joonistamise/kirjutamise lõpetanud, aseta need SOOJENDAMATA ahju ning lülita ahi sisse. Nõud peaksid 200 kraadi juures „valmima“ 30 minutit. Enne väljavõtmist lase neil ahju täieliku jahtumiseni sees seista.Tähelepanu! Väldi oma kaunistatud nõude puhul nõudepesumasinat!

NIPINURK

KONTAKT

Eesti Reumaliit Toompuiestee 10, Tallinn 10137E-post: reuma@reumaliit.eeTel: +372 534 355 01Kodulehekülg: www.reumaliit.ee

Britt LeppikReumaKirja toimetajaE-post: britt@reumaliit.eeTel: +372 581 453 90

Reklaami tellimine:Enid UdrasMeediakoordinaatorE-post: enid@reumaliit.ee

Trükk: Must MunaTiraaž: 1000

Estonian Rheumatism Association

NIPINURK

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS

Ene Põldemaa 23.02Kaili Toompalu 01.02