Kõmsi-Lasteaed Algkool

Papagoid

Richard Toming

4. klass

Kõmsi 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3Papagoi kehaehitus 4Toit ja toitumine 4Värvilised signaalid 4Toit kindlas haardes 5Õitest toitu otsimas 5Papagoide käitumine 5Pesa puu otsas 6Koorumine 6Kasutatud materjalid 7Pildid 8-9

2

Sissejuhatus

Papagoide seast leiame mõned maailma kõige värvikirevamad, kärarikkamad ja haruldasemad linnuliigid. Papagoilisi on umbes 330 liiki ning nad kõik elavad soojades maades, eriti liigi rohkelt on neid Austraalias. Nad söövad taimset toitu: vilju, seemneid, õietolmu ja nektarit. Papagoid on head lendajad ning osavad ronijad. Tihtipeale ronivad nad puuvõrades, hoides oma kõvera nokaga kinni okstest, kui on tarvis jalale uut toetuspunkti otsida. Jalaga võtavad nad toitu ja tõstavad noka juurde, milline tegevus on linnuriigis haruldane. Kõige väiksemad papagoid on Kagu-Aasiast pärit kääbuspapagoid, kes kasvavad vaid 7,5 cm pikkuseks. Suurimad on sädeleva sulepüüga aarad.

3

Papagoi kehaehitus

Papagoide üks tunnuslikumaid jooni on nende tugev kõver nokk. Mõlemad nokapooled liiguvad kolju suhtes ning linnud saavad söömisel oma noka hästi pärani ajada. Enamikul papagoiliikidel on suhteliselt väikesed silmad, mida ümbritseb sulgedeta ala. Papagoide jalad on lühikesed, ent see-eest väga tugevad. Nende kaks varvast on suunatud ette- ja üks tahapoole. Paljude liikide puhul on isased ja emased sarnase välimusega, kuigi isased on tihti veidi suuremad.

Toit ja toitumine

Enamik papagoisid on taimtoidulised, kes tavaliselt liiguvad puuvõrades ja otsivad vilju ning pähkleid ja teisi seemneid. Toitu haaravad nad nokaga, kuid tihtipeale hoiavad nad mõnda kõvemat pala, nt pähklit, ka jalaga kinni, et seda paremini purustada. Mõni papagoi liik on loobunud puuvõraelust ning tegutseb maapinnal. Näiteks elavad viirpapagoid Austraalia kuivades rohtlates, kus nad tihti kogunevad maapinnale suurtesse parvedesse.

Värvilised signaalid

Kakaduud erinevad teistest papagoidest oma suletuti poolest. Hädaohu korral või vastavalt meeleolule tõstavad ja langetavad seda sulist peaehet. Kakaduud pole ka nii kirevad kui teised papagoid. Kollatutt-kakaduu on näiteks lumivalge, kollased on ainult tutisuled.

4

Toit kindlas haardes

Paljud linnud hoiavad toitu oma jalgade abil paigal, papagoid on aga ainsad, kes jalaga tõstavad toidupala noka juurde. Üks jalg on oksas kinni, teine jalg tõstab toitu, lihaselised varbad talitlevad seejuures nagu sõrmed.

Õitest toitu otsimas

Osa papagoiliike on spetsialiseerunud toituma õitest, kogunedes suurte parvedena õitsvatele puudele. Väikesed, eredalt värvunud papagoid sudikeeled söövad õite sisemuses leiduvat õietolmu ja nektarit. Nad ,,lakuvad’’ õiest toitu oma harasja keeleotsaga. Sudikeeled elavad Austraalias, Indoneesia saarestikus ja Vaikse ookeani saartel. Nad on suhteliselt agressiivse loomuga ning sageli kisklevad toitumispaikades.

Papagoide käitumine

Paljude teiste lindudega võrreldes on papagoid tunduvalt aktiivsemad, kärarikkamad ja väga sotsiaalsed. Üksi elamisele eelistavad nad enamasti parveelu. Lennul puulatvade kohal hoiavad nad üksteisega sidet, kriisates valjusti. Suhtlemine on tähtis, sest ühiselt on kergem avastada hajusalt leiduvat toitu. Kui üks papagoidest leiab midagi söödavat, meelitavad tema erutatud hüüded ka teised kohale.

5

Pesa puu otsas

Vähesed papagoiliigid pesitsevad puuokste vahele või maapinnale ehitatud pesas, nende elu algab enamasti puuõõnes. Vanalinnud otsivad üleval kõrgel puutüves sobiva õõnsuse, kasutades tihtipeale rähnide mahajäetud pesi. Vahetevahel uuristavad nad seda suuremaks, mingit vooderdust pesades aga ei ole. Emased munevad 2-5 lumivalget muna. Kõikidel papagoidel, välja arvatud kakaduud, hauduvad vaid emalinnud.

Koorumine

Pojad kooruvad papagoidel 2-14 nädalaga. Vastkoorunud pojad on paljad ja pimedad. Suled (hallid) hakkavad neil kasvama nädala vanuselt. Esimestel päevadel toidab neid ema, hiljem tuleb appi ka isalind. Noorlinnud liiguvad tihti koos vanematega kuni järgmise pesitsusperioodi alguseni.

6

Kasutatud kirjandus

www.papagoi.ee

Looduse entsüklopeedia lk 222-223 

7

PILDID

Pilt 1. Aafrika papagoi

Pilt 2. Kõrbe papagoi

8

Pilt 3. Viirpapagoi

9