Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste

ja mittetulundusühingute koondaruanne

2015. aasta kohta

2

SISSEJUHATUS Käesolev riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute 2015. aasta koondaruanne (edaspidi koondaruanne) on koostatud vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 99 lõikele 2. Koondaruanne on koostatud 2015. aastat käsitlevate majandusaasta aruannete, osaluse valitsemise, asutajaõiguste teostamise ning liikmeõiguste teostamise aruannete alusel. Osaluse valitsemise, asutajaõiguste teostamise ning liikmeõiguste teostamise aruannetes on osaluste valitsejad andnud ülevaate nende valitseda olevatest äriühingutest, sihtasutustest ja mittetulundusühingutest, hinnanud nende tegevuse tulemuslikkust ja osaluste säilitamise vajalikkust ning eesmärke. Samuti on nimetatud aruannetele lisatud nõukogude aruanded, finantsprognooside ning tegevuseesmärkide tabelid.

Koondaruanne koosneb kolmest peatükist, käsitledes vastavalt riigi osalemist äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes.

Koondaruande esimene peatükk käsitleb riigi osalemist äriühingutes 2015. aasta algusest kuni käesoleva koondaruande koostamiseni, võttes arvesse seisuga 31.10.2016 toimunud muudatusi (asutamised, võõrandamised, ühinemised jm). Traditsiooniliselt on antud ülevaade riigi osalusega äriühingute majandustegevusest 2015. aastal (sh sponsorlustegevus) ja käsitletud äriühingute poolt neile seatud tegevus- ja finantseesmärkide saavutamist. Lisaks on esimeses peatükis analüüsitud riigi otsustusõigusega äriühingute kapitalistruktuuri ning tutvustatud omakapitali tootluse ootusi, millest äriühingud peaksid lähtuma järgnevate perioodide eelarvete koostamisel. Antakse ülevaade riigieelarvesse 2015. aastal ja 2016. aastal makstud dividendidest ning 2017. aastal riigieelarvesse laekuva dividendisumma prognoosist. Aruande lisades 1.1-1.8 on tabelitena toodud riigi osalusega äriühingute loetelu, tegevusalasid, majandustulemusi ning prognoose kirjeldavad koondtabelid.

Teises peatükis antakse ülevaade riigi asutatud sihtasutustest, nende majandustegevusest ja tegevuseesmärkide seadmisest ning saavutamisest. Antakse ülevaade ka sihtasutustega toimunud muutustest, samuti on kirjeldatud sihtasutuste tegevuse efektiivsust lähtuvalt nende tegevusspetsiifikast valitud suhtarvude abil. Aruande lisades 2.1–2.8 on esitatud loetelu sihtasutustest, mis on asutatud riigi poolt, nende tegevusalad, samuti nende majandusnäitajate koondtabelid.

Kolmas peatükk annab lühiülevaate mittetulundusühingutest, mille liikmeks riik on. Riik teostab liikmeõigusi kas kohustusliku liikmelisusega mittetulundusühingutes (maaparandusühistutes, korteriühistutes) või muudes mittetulundusühingutes, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud mittetulundusühingus osaleda ja määranud liikmeõiguste teostaja. Kohustusliku liikmelisusega mittetulundusühingutes teostab liikmeõigusi riigivara valitseja. Aruande lisas 3.1 on esitatud riigi liikmelisusega mittetulundusühingute nimekiri.

3

KOKKUVÕTE Äriühingute varad suurenesid; käibed, kasumid, dividendid ja töötajate arv vähenesid

2015. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus kokku 34 äriühingus1, sealhulgas oli riik ainuomanik 29 äriühingus. Osalus suurusega 51-99% kuulus riigile neljas äriühingus, kuid neist ühes – AS-is Levira – puudub riigil ainuotsustusõigus. Võrreldes 2014. aastaga on lisandunud osalus kahes äriühingus2. Peale 2015.a. lõppu on osaluste arv muutunud kahe võrra: müüdud on osalus AS-s Andmevara ning likvideeritud on AS Eesti Metsataim. Käesolevaga anname ülevaate riigi osalusega 34 äriühingu kohta, st aruandesse on kaasatud 2015.a. lõpu seisuga ka tänaseks müüdud või likvideeritud ettevõtted.

Pikas perspektiivis on riigi äriühingute majandusnäitajate koondsummad aasta-aastalt kasvanud, va kriisi mõju, mis alltoodud graafikutel avaldub selge tulude ja varade lühiajalise vähenemisena. Tuludele ja kasumile on pärssivalt mõjunud viimase paari aasta aeglane majanduskasv ja madalad energiahinnad, mis on oluliselt vähendanud riigi suurima äriühingu sissetulekuid. Pidevalt on langenud omakapitali osakaal, mis näitab, et üha rohkem kasutatakse laenuvahendeid ning riigi ressursi kasutamine on seeläbi efektiivsem.

Osalus tuleks säilitada enamikus äriühingutest

2015. aasta osaluste aruannetes tõid osaluste valitsejad välja 10 äriühingut3, milles osaluse säilitamine ei ole vajalik või milles osaluse säilitamine pole juba praegu või pikemas perspektiivis vajalik ning mille võõrandamist tuleks osaluse valitseja hinnangul kaaluda. Nendest kolm ei kuulu praeguse koondaruande koostamise ajaks enam riigile: AS Andmevara aktsiad müüdi aprillis 2016 eraomanikule, AS Eesti Metsataim likvideeriti oktoobris 2016 ning AS Rocca al Mare Suurhall sundlikvideeriti detsembris 2016. Peale osaluste aruannete valmimisi vahetunud valitsuskoalitsioon on varasemaid seisukohti muutnud ning praeguses koalitsioonilepingus on

1 Aruandes ei ole kajastatud: - OÜ Pro-tooted (seisuga 31.12.15 osalus 80%) - ettevõttes ei olnud aastaid majandustegevust, majandusaasta aruanded on

esitamata ning äriühing on registrist kustutatud seisuga 12.01.2016 - AS Roccal al Mare suurhall (seisuga 31.12.2015 osalus 15,5%) - ettevõttes ei olnud aastaid majandustegevust,

majandusaasta aruanded on esitamata ning äriühing on registrist kustutatud seisuga 9.12.2016 2 OÜ Transpordi Varahaldus (MKM) ja AS Nordic Aviation Group (MKM) 3 MKM: AS Eesti Post, AS Eesti Teed, AS Estonian Air, AS Metrosert, AS Teede Tehnokeskus; RAM: AS Levira, AS Rocca al Mare Suurhall; RMK: AS Eesti Metsataim; SIM: AS Andmevara; KEM: OÜ Eesti Geoloogiakeskus

4

kokku lepitud osaluse võõrandamine neljas ettevõttes4. Lisaks neile neljale on koalitsioonilepingus kokku lepitud Geoloogiateenistuse moodustamises, mille tagajärjel tõenäoliselt OÜ Eesti Geoloogiakeskus likvideeritakse.

Äriühinguid juhitakse omaniku huvidest lähtuvalt

Paranemas on olukord omanikupoolsete ootuste edastamisel äriühingutele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kõigile enda valitsemisel olevatele äriühingutele ning Rahandusministeerium on enda valitsetavatele 100% riigi osalusega äriühingutele üldkoosoleku otsustega teatavaks teinud omaniku ootused eraldi omanikuootuste dokumendina, millest äriühingute nõukogud ja juhatused äriühingu juhtimisel peavad lähtuma. Teised ministeeriumid on omanikuootuseid kehtestanud vähesel määral. Omanikuootused on kehtestatud valdavalt 2015-2016. aastal. Omanikuootused kuuluvad perioodilisele ülevaatamisele.

Samuti on paranenud olukord äriühingute tegevuse nõukogu poolses eesmärgistamises, 2013-2015. aasta jooksul on 21 äriühingu nõukogu kinnitanud uuendatud või esmakordse strateegiadokumendi5. Strateegiad on seega olemas enamusel riigi enamusosalusega äriühingutest. Kehtiv strateegiadokument puudub viiel äriühingul 35-st. Neist kahe6 puhul on teada, et strateegiadokument on koostamisel ja kinnitamisel. Kolmel äriühingul7 erinevatel põhjustel strateegiadokument puudub. Ülevaade põhilistest äriühingute strateegiadokumentidest, nende kinnitamise kuupäevadest ning nimetustest on toodud lisas 1.9.

Sihtasutuste üldnäitajad

Seisuga 31.05.2016 teostasid ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 76 riigi asutatud sihtasutuses (vt lisa 2.4). Seejuures ainuasutajaks on riik neist 45 sihtasutuses. Perioodil 2005-2015 on riigi sihtasutuste arv ja töötajate arv olnud tõusutrendis.

2015. aastal suurenesid riigi asutatud sihtasutuste kõik olulisemad koondnäitajad: varad, tulud ja kulud. Sihtasutuste tegevustulud kasvasid 2015. aastal kokku 83 mln euro võrra, saavutades 981 mln euro taseme. Sihtasutuste omatulude osakaal püsis 2015. aastal stabiilne võrreldes 2014. aastaga.

4 Börsil noteerimine: AS Tallinna Sadam (kuni 30% aktsiatest) ja Enefit Taastuvenergia OÜ (kuni 49%, kogu osalus kuulub Eesti Energia AS-le). Strateegilisele investorile: AS Eesti Teed (100%) ja AS EVR Cargo (vähemusosalus). 5 Strateegiadokumendi nimetus ei pruugi tingimata olla „strateegia“. 6 AS Eesti Liinirongid ja AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 7 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, AS Eesti Loto, AS Vireen

5

Kahe vasakpoolse graafiku protsenttelje skaala on 0%-100%.

Eesmärkide täitmisega ollakse valdavalt rahul

Riigi asutatud 76 sihtasutusest 66 puhul andsid asutajaõiguste teostajad eesmärkide täitmisele rahuloleva hinnangu. 10 sihtasutust pälvisid vähem rahulolevad hinnangud, põhjusteks olid rahaliste vahendite nappus, nõrgem juhtimine või muud põhjused (vt p.2.4).

Sihtasutuste asutamine

Organisatoorsed muutused seoses sihtasutuste asutamisega toimusid Kultuuriministeeriumi (KUM) ja Sotsiaalministeeriumi (SOM) valitsemisalas. 2015. aastal asutati SA Pärnu Muuseum ning 2016. aasta I poolaastal SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ja SA Eesti Kunstimuuseum. Lisaks määrati KUM asutajaõiguste teostajaks SA-s A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Samuti asutati 2015. aastal SA Jõgeva Haigla ja SA Hiiumaa Haigla. Lisaks määrati SOM asutajaõiguste teostajaks SA-s Koeru Hooldekeskus. 2016. aasta I poolaastal ühendati SA Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA-ga Jõgevamaa Arenguagentuur, millega sisuliselt andis Jõgeva Maavalitsus asutajaõiguste teostamise õiguse üle MTÜ-le Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.

6

SISUKORD

Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 1

Kokkuvõte ......................................................................................................................................... 3

Sisukord ............................................................................................................................................ 6

1 Äriühingud ................................................................................................................................... 8

1.1 Ülevaade riigi osalemisest äriühingutes ................................................................................... 8

1.2 Ülevaade tegevusest ............................................................................................................... 10

1.2.1 Majandustulemused ........................................................................................................... 10

1.2.2 Aruandlus ja sisekontroll .................................................................................................... 17

1.3 Seisukohad osaluste säilitamise kohta, finantseesmärgid ja strateegiad .............................. 19

1.3.1 Hinnangud majandustegevusele ja seisukohad osaluste säilitamise kohta ...................... 19

1.3.2 Finantseesmärgid ............................................................................................................... 21

1.3.3 Strateegiad ......................................................................................................................... 22

1.4 Kapitalistruktuur, omakapitali hind ja dividendid ................................................................... 23

1.4.1 Kapitalistruktuur ................................................................................................................ 23

1.4.2 Omakapitali hind ................................................................................................................ 26

1.4.3 Dividendid ........................................................................................................................... 27

2 Sihtasutused .............................................................................................................................. 29

2.1 Ülevaade riigi asutatud sihtasutustest ................................................................................... 29

2.2 Ülevaade sihtasutuste majandustegevusest .......................................................................... 30

2.2.1 Sihtasutuste varad ja finantskohustused .......................................................................... 31

2.2.2 Sihtasutuste tulud ja kulud ................................................................................................ 32

2.3 Sihtasutuste tegevuse efektiivsus .......................................................................................... 35

2.4 Asutajaõiguste teostajate hinnangud sihtasutuste eesmärkide täitmisele ja tegevuse jätkamise vajalikkus ....................................................................................................................... 41

2.5 Rahandusministeeriumi ettepanekud sihtasutuste edasisel jätkamisel ................................ 49

3 Mittetulundusühingud ............................................................................................................... 52

Lisa 1.1 Riigi osalusega äriühingud 01.01.2015 ja 31.10.2016 ning nende tegevusalad ........... 54

Lisa 1.2 Riigi osalusega äriühingute osalused ja nende tegevusalad, seisuga 31.07.2016 ....... 57

Lisa 1.3 Muutused äriühingutes ja osalustes (v.a Riigi Kinnisvara AS), 01.01.15-31.10.16 ...... 59

Lisa 1.4 Muutused RKAS-i aktsiakapitalis 01.01.2015-31.10.2016 ........................................... 61

Lisa 1.5 Omakapitali hinna arvutamise metoodika ..................................................................... 62

Lisa 1.6 Riigi äriühingute põhiandmed 2015. aasta kohta ......................................................... 65

Lisa 1.7 Äriühingute 2015. a majandusaasta näitajad ............................................................... 67

Lisa 1.8 Äriühingute tulemused 2015 ja finantsprognoosid 2016-2020 .................................... 68

Lisa 1.9 Riigi äriühingute strateegiad, seisuga 30.09.2016 ........................................................ 73

Lisa 1.10 Optimaalse kapitalistruktuuri arvutamise metoodika ................................................... 75

Lisa 1.11 Riigi äriühingute poolt jagatud toetused 2002-2015, tuh eurot .................................... 77

Lisa 2.1 Sihtasutuste varad, laenud, tulud ja kulud. ................................................................... 78

Lisa 2.2 Sihtasutuste tegevuse efektiivsuse analüüs. ................................................................ 83

7

Lisa 2.3 Rahandusministeeriumi ettepanekud sihtasutuste edasisel jätkamisel....................... 94

Lisa 2.4 Riigi asutatud sihtasutused asutajaõiguste teostajate lõikes seisuga 31.12.2015 ... 105

Lisa 2.5 Riigi asutatud sihtasutuste eesmärgid ....................................................................... 108

Lisa 2.6 Riigi asutatud SA-de koondnäitajad 2015. aastal asutajaõiguste teostajate lõikes... 112

Lisa 2.7 Riigi asutatud SA-de 2015.a. majandusaasta näitajad ............................................... 113

Lisa 2.8 Riigi asutatud SA-de tulude ja kulude struktuur 2014-2015 ....................................... 116

Lisa 3.1 Mittetulundusühingud, mille liikmeks riik oli seisuga 31.10.2016 .............................. 118

8

1 ÄRIÜHINGUD

1.1 Ülevaade riigi osalemisest äriühingutes

Äriühingute arv

2015. aasta alguse seisuga osales riik kokku 33 äriühingus.

Neist 100% riigi osalusega ehk riigi äriühinguid oli 26 ning alla 50% suurune osalus oli riigil kahes äriühingus. Ülejäänud viie äriühingu puhul jäi riigi osalus vahemikku 51-97,34%, kusjuures AS-i Levira ja AS-i Eesti Metsataim puhul ei olnud riigil vaatamata vastavalt 51% ja 69,91%-lisele osalusele äriühingu põhikirjast tulenevalt otsustusõigust. Riik omandas AS-is Eesti Metsataim ainuosaluse 2015. aasta veebruaris, misjärel algatati ettevõtte likvideerimismenetlus.

2016. aasta lõpu seisuga osales riik kokku 32 äriühingus.

Neist 27 äriühingus on riik ainuomanik, ühes on osalus alla 50% ja nelja puhul vahemikus 51-97,34%. 2016. aastal müüdi osalus AS-is Andmevara ning likvideeriti AS Eesti Metsataim ning AS Rocca al Mare Suurhall, uute äriühingutena on 2015. aastal asutatud AS Nordic Aviation Group ja OÜ Transpordi Varahaldus.

Enim riigi osalusega äriühinguid on endiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas (20). Üldse valitses osalusi äriühingutes seitse ministeeriumi.

Riigi osalusega äriühingute nimekiri seisuga 01.01.2015 ja 31.10.2016 on toodud lisas 1.1. Perioodil 01.01.2015-31.10.2016 toimunud detailsed osaluste muudatused on toodud lisas 1.3 (riigi äriühingud va. Riigi Kinnisvara AS) ja lisas 1.4 (Riigi Kinnisvara AS).

Muutused riigi osalusega äriühingutes 2015 - 2016

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS: Vabariigi Valitsuse 08.01.2015 korraldusega nr 15 volitati maaeluministrit hääletama Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 770 666 euro võrra ning märkima riigi nimel 686 440 aktsiat. Äriühingule anti mitterahalise sissemaksena üle Jõudluskontrolli Keskuse vara väärtuses 686 440 eurot.

AS Tallinna Lennujaam: Vabariigi Valitsuse 23.07.2015 korraldusega nr 293 volitati majandus- ja taristuministrit hääletama Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 734 900 euro võrra. Äriühingule anti mitterahalise sissemaksena üle kinnistud, mis tagavad Tallinna lennuvälja territooriumile idapoolse juurdepääsu ning sinna on planeeritud rajada lennurada teenindavate üksuste ja tugiteenuste baasid.

AS Nordic Aviation Group: Vabariigi Valitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 401 volitati majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega aktsiaseltsi ärinimega AS Nordic Aviation Group, kelle põhieesmärk on lennunduskontserni moodustamine ja kontserni sees ettevõtjate

9

juhtimisstruktuuri nüüdisaegsetele lennunduspõhimõtetele vastavaks kujundamine. Riik tasus sissemaksena 40,7 mln eurot, millest 1 mln eurot moodustab aktsia nimiväärtus ja 39,7 mln eurot ülekurss.

OÜ Transpordi Varahaldus: Vabariigi Valitsuse 23.09.2015 korraldusega nr 402 volitati majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega osaühingu ärinimega OÜ Transpordi Varahaldus, kelle tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rentimine). Riik tasus sissemaksena 32 mln eurot, millest 1 miljonit eurot moodustab aktsia nimiväärtus ja 31 miljonit eurot ülekurss.

Riigi Kinnisvara AS: 01.01.2015–31.10.2016 on Riigi Kinnisvara AS-ile üle antud varasid 25 mln euro väärtuses. Täpsem ülevaade üleantud varadest on toodud lisas 1.4.

AS Andmevara: Vabariigi Valitsuse 3.09.2015 korraldusega nr 363 volitati siseministrit võõrandama Eesti Vabariigi ainuosalusega Aktsiaseltsi Andmevara 31 956 aktsiat avalikul kirjalikul enampakkumisel. Tehing teostati 20.04.2016, ostjaks oli Leedu ettevõte INVL Technology AB ja ostu-müügihinnaks 664 637 eurot.

AS Eesti Metsataim: Vabariigi Valitsuse 15.10.2015 korraldusega nr 441 volitati Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu riigi esindajana otsustama Aktsiaseltsi Eesti Metsataim lõpetamine. 18.10.2016 jõustus äriregistri kanne ettevõtte likvideerimise kohta ning äriühing kustutati registrist.

OÜ Rail Baltic Estonia: Vabariigi Valitsuse 29.10.2015 korraldusega nr 463 volitati majandus- ja taristuministrit tegema sissemakse osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali summas 924 000 eurot ning tegema OÜ Rail Baltic Estonia ainuaktsionäri õigusi teostades OÜ Rail Baltic Estonia arvelt sissemakse Läti Vabariigis registreeritud äriühingu RB Rail AS aktsiakapitali vastavalt 28. oktoobril 2014. a sõlmitud aktsionäride lepingu punktile 4.6.1 summas 650 000 eurot.

AS Estonian Air: Vabariigi Valitsuse 09.11.2015 korraldusega nr 482 volitati majandus- ja taristuministrit riigi esindajana otsustama aktsiaseltsi Estonian Air lõpetamine.

Elering AS: Vabariigi Valitsuse 26.11.2015 korraldusega nr 500 volitati majandus- ja taristuministrit tegema sissemakse Elering AS-i aktsiakapitali summas 8 mln eurot 8 000 uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.

Elering AS: Vabariigi Valitsuse 27.05.2016 korraldusega nr 173 volitati majandus- ja taristuministrit tegema sissemakse Elering AS-i aktsiakapitali summas 32 mln eurot 32 000 uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel.

10

1.2 Ülevaade tegevusest Seisuga 31.12.2015 oli riigil vähemalt 50% osalus 31 jätkuvalt tegutsevas äriühingus ning 20-50% osalus ühes jätkuvalt tegutsevas äriühingus. Lisaks jätkuvalt tegutsevatele äriühingutele oli riigil osalus ka järgmistes äriühingutes:

• AS Eesti Metsataim ei ole loetud jätkuvalt tegutsevaks, kuna käimas oli likvideerimismenetlus. Samas on ettevõte käesoleva analüüsi osa, kuna ettevõttel oli veel 2015.a. jooksul majandustegevust ning esitati ka majandusaasta aruanne seisuga 20.10.2015.

• AS Estonian Air lõpetas 2015.a. jooksul tegevuse ning pankrot kuulutati välja 29.12.2015. Ettevõtte pankroti välja kuulutamise seisuga lõppenud majandusaasta aruanne on käsolevasse analüüsi kaasatud.

Jätkuvalt tegutsevad ja mainitud kaks tegevuse lõpetanud ettevõtet on edaspidi nimetatud riigi äriühingud. Pärast aruandeperioodi lõppu on aprillis 2016 müüdud riigi osalus AS-is Andmevara, kuid käesolevas 2015. majandusaasta tulemuste analüüsis on mainitud ettevõte veel sees. Peatüki aluseks on riigi osalusega äriühingute 2015. aasta majandusaasta aruanded8. Enamikel riigi osalusega äriühingutel on majandusaastaks kalendriaasta, erandiks olid AS Levira, kelle majandusaasta oli 01.04.2015-31.12.2015 ehk 9 kuud (seoses majandusaasta muutmisega kalendriaasta põhiseks), ja AS Eesti Metsataim, kelle majandusaasta oli 01.01.2015-20.10.2015 (seoses ettevõtte likvideerimismenetluse alustamisega).

1.2.1 MAJANDUSTULEMUSED

Varad

Tabel 1. Riigi äriühingute varad (tuhat eurot)

Äriühing Varad

31.12.2015 % kogu

varadest Riigi osalus äriühingus

Varad 31.12.2014 Juurdekasv

Eesti Energia AS* 2 957 800 48,67% 100% 2 995 491 -1,3% Elering AS 861 935 14,18% 100% 790 050 9,1% AS Tallinna Sadam* 581 084 9,56% 100% 560 269 3,7% Riigi Kinnisvara AS* 413 916 6,81% 100% 387 054 6,9% AS Eesti Raudtee* 302 671 4,98% 100% 309 498 -2,2% AS Eesti Liinirongid 175 209 2,88% 100% 179 985 -2,7% AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 156 112 2,57% 100% 154 648 0,9% Muud 628 331 10,34% 95,62% 619 392 1,4% Varad kokku 6 077 058 100% 5 996 387 1,3%

* konsolideeritud andmed

Riigi äriühingute varade summaarne maht oli 6,1 mld eurot (2014: 6,0 mld eurot; 2013: 5,6 mld eurot). Sarnaselt kahe eelneva aastaga jätkas varade maht kasvu ka 2015. aastal, tõustes eelneva

8 va AS Estonian Air, mis koostas pankroti välja kuulutamise seisuga 29.12.2015 oma lõpparuande, mis ei ole auditeeritud ametlik majandusaasta aruanne

11

perioodiga võrreldes 1,3% (2014: 6,3%). Viie suurima äriühingu varad (Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Raudtee) moodustasid 2015. aasta lõpu seisuga 84,2% (2014: 84,1%) riigi äriühingute summaarsest varade mahust. Riigi äriühingute koguvaradest kuulus osaluse suurusest lähtuvalt riigile 99,6% ehk 6,05 mld eurot (2014: 99,5% ehk 5,97 mld eurot). Varade kasv oli eelkõige tingitud kolme ettevõtte (Elering AS, AS Tallinna Sadam ja Riigi Kinnisvara AS) varade suurenemisest, mis moodustas 148% kogu varade kasvust.

2015. aastal suurenes 18 ning vähenes 12 äriühingu varade maht (kaks ettevõtet ei koostanud majandusaasta aruannet seisuga 31.12.2015 ja kahel ettevõttel oli analüüsitav majandusaasta esimene). Kõige suurem suhteline varade vähenemine toimus AS-il Eesti Metsataim (-21,2% ehk -0,95 mln eurot) – peamiselt oli kahanemine tingitud asjaolust, et ettevõte oli likvideerimisprotsessis. Suurim suhteline varade kasv oli AS-il Eesti Kaardikeskus (36,1% ehk 0,17 mln eurot võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga). Kasv oli tingitud peamiselt nõuete ja pangakonto jäägi suurenemistest.

Käive

Tabel 2. Riigi äriühingute müügitulud (tuhat eurot)

Äriühing Netokäive 2015 %

kogukäibest Netokäive

2014 Juurde-

kasv Eesti Energia AS* 776 700 49,77% 880 000 -12,1% Elering AS 129 330 8,29% 133 294 -3,0% AS Tallinna Sadam* 93 794 6,01% 110 738 -15,3% Riigi Kinnisvara AS* 79 663 5,10% 68 972 15,5% AS Eesti Post* 73 782 4,73% 58 292 26,6% AS Estonian Air* 69 193 4,43% 70 716 -2,2% AS EVR Cargo 62 255 3,99% 71 916 -13,4% Muud 275 830 17,68% 271 208 1,7% Netokäibed kokku 1 560 547 1 665 136 -6,3%

* konsolideeritud andmed

Riigi äriühingute müügitulude kogumaht ulatus 1,56 mld euroni (2014: 1,67 mld eurot). Kokku on ettevõtete summaarne müügitulu langenud 104,6 mln euro ehk 6,3% võrra. Müügitulu kasvas 20 äriühingul ning vähenes 10 äriühingul (2014: sama).

Viis suurima netokäibega äriühingut (Eesti Energia AS, Elering AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS ja AS Eesti Post) andsid 2015. aastal 73,7% riigi äriühingute summaarsest netokäibest (2014: 75,1%).

2015. aasta suurima käibe ehk müügituluga äriühinguks oli jätkuvalt Eesti Energia AS, kelle müügitulud on aga aastaga vähenenud ligi 12% võrra. Langus tulenes peamiselt madalamast elektrienergia ja põlevkiviõli müügitulust, mille põhjuseks oli müügihindade ja -mahu vähenemine. Käibelangus 103,3 mln euro võrra oli riigi äriühingutest absoluutväärtuses suurim, kusjuures ülejäänud ettevõtete summaarne müügitulu suurenes.

12

Absoluutväärtuses oli suurim kasv AS-il Eesti Post, kelle müügitulu kasvas 15,5 mln euro võrra (+26,6%) 73,8 mln eurole. Eesti Posti käibekasvu taga on peamiselt logistikateenuste mahtude kasv (+84%).

Suurimat suhtelist müügitulu kasvu näitasid AS A.L.A.R.A. ja AS Eesti Kaardikeskus, neist esimene on aga ülimalt väikse müügituluga (käive kasvas 24 tuh eurolt 50 tuh eurole). AS-i Eesti Kaardikeskus 2015. aasta müügitulu kujunes erakorraliselt suureks (kasv +55%) seetõttu, et Maa-amet tellis läbi riigihanke Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuse abil projekti „Inspire“ raames stereofotogramm-meetrilise kaardistuse teostamise Eesti topograafia andmekogu (ETAK) maakatte ruumiandmete uuendamiseks.

Suurim suhteline müügitulu vähenemine oli AS-il Eesti Metsataim, mis oli likvideerimisprotsessis ning lõpetas majandustegevuse oktoobris 2015. Suhtelise müügitulu languselt järgnes AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA), kelle müügitulu vähenes 62% võrra. OSPA müügitulud sõltuvad kütusevarude roteerimise vajadusest. Suhtelise müügitulu vähenemise poolest kolmas oli AS Tallinna Sadam, kelle müügitulu vähenes ligi 15% võrra. Langus oli suuresti seotud jäämurdja Botnica prahitasu vähenemisega 65% võrra. Traditsioonilistest tuludest vähenes ka 12,6% võrra tulu sadamatasudest.

Puhaskasum

2015. aastal oli riigi äriühingute puhaskasum/-kahjum kokku 125,0 mln eurot (2014: 274,1 mln eurot). Võrreldes eelmise aastaga on puhaskasum/-kahjum vähenenud 149,2 mln euro ehk 54% võrra.

Suur langus kasumis on tingitud peamiselt langenud energiakandjate hindadest, mis mõjutasid väga oluliselt Eesti riigi suurima äriühingu Eesti Energia AS-i puhaskasumit. Ettevõtte kasumit mõjutasid energiahinnad nii otseselt läbi vähenenud müügimarginaali kui ka kaudselt seoses tekkinud vajadusega osade varade allahindluseks.

Kasumit (Tabel 3) teenisid kõigist äriühingutest 27 (2014: 25) kokku summas 150,1 mln eurot (2013: 286,6 mln eurot) millest riigi osalusele vastav summa on 149,9 miljonit eurot (2014: 285,9 mln eurot).

Tabel 3. Kasumiga riigi äriühingud (tuhat eurot)

Äriühing Puhaskasum

2015 % kogu-kasumist

Riigi osalus

Riigi osa 2015 kasumis

Puhaskasum 2014

Juurde-kasv

Eesti Energia AS* 40 500 26,95% 100% 40 500 159 329 -75% AS Tallinna Sadam* 30 868 20,54% 100% 30 868 38 328 -19% Elering AS 24 381 16,23% 100% 24 381 40 732 -40% Riigi Kinnisvara AS* 15 685 10,44% 100% 15 685 9 650 63% Lennuliiklusteeninduse AS 10 857 7,23% 100% 10 857 5 047 115% AS Eesti Loto 8 102 5,39% 100% 8 102 5 560 46% AS Tallinna Lennujaam 5 153 3,43% 100% 5 153 4 869 6% Muud kasumiga äriühingud 14 714 9,79% 98,55% 14 502 23 057 -36% Kasumid kokku 150 259 99,9% 150 047 286 572 -48%

* konsolideeritud andmed

13

Suurimat riigile kuuluvat puhaskasumit teenis sarnaselt eelnevatele aastatele jätkuvalt Eesti Energia AS, kuid ettevõtte 40,5 mln eurose puhaskasumi osakaal kogukasumist on langenud eelmise aasta 56% pealt 27% peale.

Kahjumiga lõpetas 2015. aasta viis riigi osalusega äriühingut (2014: samuti viis). Teenitud kogukahjum (Tabel 4) suurenes 9,7 mln euro ehk 77,7% võrra 22,1 mln euroni, millest riigi osalusele vastav summa on 21,8 mln eurot (2014: 12,2 mln eurot).

Tabel 4. Kahjumiga riigi äriühingud (tuhat eurot)

Äriühing Kahjum 2015

(tuh €) % kogu-

kahjumist Riigi

osalus Riigi osa 2015

kahjumis Kahjum 2014

(tuh €) Muutus AS Estonian Air* -11 161 51,28% 97,3% -10 864 -10 405 -7,3% AS Eesti Raudtee* -6 298 25,04% 100% -6 298 -263 -2297,0% AS Hoolekandeteenused -2 111 8,39% 100% -2 111 -1 430 -47,6% AS EVR Cargo -1 759 6,99% 100% -1 759 2 153 -181,7% OÜ Rail Baltic Estonia -436 1,73% 100% -436 0 - Kokku -21 764 98,6% -21 468 -12 447 -74,9%

* konsolideeritud andmed

Kõige suuremat kahjumit teenis sarnaselt eelmisele aastale AS Estonian Air, teenides 11,2 mln euro suurust kahjumit. Euroopa Komisjon teatas 07.11.2015 oma otsusest, et AS-ile Estonian Air aastatel 2010-2014 antud riigiabi on vastuolus reeglitega ning kohustas äriühingut tagastama 85 mln eurot ebaseaduslikult saadud riigiabi. Selle peale teatas AS Estonian Air, et peatab oma äritegevuse alates 08.11.2015. Vabariigi Valitsuse 09.11.2015 korraldusega nr 482 volitati majandus- ja taristuministrit riigi esindajana otsustama aktsiaseltsi Estonian Air lõpetamine. Olulist kahjumit teenisid ka riigile kuuluvad raudtee-ettevõtted, põhjuseks on vähenenud kaubavedude maht Eesti raudteedel. Esimene tegutsemisaasta on lõppenud kahjumlikult ka taristuettevõttele OÜ Rail Baltic Estonia.

Dividendid

2015. aastal laekus riigieelarvesse riigi osalusega äriühingutelt dividende kokku 129,3 mln eurot (Tabel 5), mis oli 15% võrra vähem, kui sellele eelnenud aastal (2014: 152,4 mln eurot). Kinnitatud kasumijaotusotsuste kohaselt laekub 2016. aasta riigieelarvesse kokku 94,1 mln eurot, mis on 27% ehk 35,2 mln euro võrra vähem kui 2015. aastal. Vähenemine on põhjustatud Eesti Energia AS-i nulldividendist, kuid seda leevendavad nii Elering AS-i suurenev dividendimakse summas 31 miljonit eurot kui ka Lennuliiklusteeninduse AS-i dividendide suurenemine ligi 5,5 mln euro võrra. Riigi osalusele vastav äriühingute positiivsete kasumite kogusumma oli 2015. aastal 149,9 mln eurot, seega makstakse dividendidena välja 63% eelmisel majandusaastal teenitud puhaskasumitest (2014: 45%).

Tabel 5. Suurimad dividendide maksjad (tuhat eurot)

14

Äriühing

dividendid 2016. a

riigieelarvesse

% kogu dividendis

t Juurdekas

v

Riigi osalu

s

dividendid 2015. a

riigieelarvesse

% kogu dividendis

t AS Tallinna Sadam 35 000 37,2% 11% 100% 31 490 24,35% Elering AS 31 000 32,9% 55% 100% 20 000 15,46% Lennuliiklusteeninduse AS 10 857 11,5% 104% 100% 5 315 4,11% AS Eesti Loto 8 100 8,6% 46% 100% 5 560 4,30% AS Eesti Teed 4 000 4,2% 402% 100% 797 0,62% AS Eesti Post 1 300 1,4% 29% 100% 1 004 0,78% AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 1 155 1,2% 105% 100% 564 0,44% AS Andmevara 1 000 1,1% 82% 100% 550 0,43% Muud kokku 1 726 1,8% -97% 64 045 49,52% Kokku 94 138 -15,30% 129 325

Omakapitali tootlus

Keskmine omakapitali tootlus (ROE9) oli kõigi äriühingute lõikes 2015. aastal 4,0% (2014: 8,7%; 2013: 12,3%) ehk iga äriühingusse investeeritud euro teenis omanikele tagasi keskmiselt 4 senti, mis on 2014. aasta vastavast näitajast 4,7 senti vähem. Kõrgeima ROE väärtuse saavutas AS Eesti Loto tasemel 97,7%.

Tabel 6. Suurimad omakapitali tootluse teenijad (ROE)

Äriühing ROE 2015 ROE 2014 ROE 2013 AS Eesti Loto 97,7% 73,7% 84,9% Lennuliiklusteeninduse AS 59,7% 33,7% 27,6% AS Eesti Kaardikeskus 26,1% 1,9% 2,5% OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 23,7% 4,8% 47,9% AS Andmevara 20,9% 21,0% 31,6% Keskmine 4,0% 8,7% 12,3%

Tütarettevõtted

Kui seni on riigi äriühingute tütarettevõtted olnud pigem emaettevõtete väärtusahela integreeritud osa (näiteks AS Eesti Metsataim kui Riigimetsa Majandamise Keskuse taimekasvataja või TS Energia OÜ kui AS-i Tallinna Sadam sadama-ala elektriga varustaja), siis viimase aja arengud näitavad, et äriühingud võivad tütarettevõtete kaudu oma äritegevust oluliselt laiendada (nt Eesti Energia tütarettevõtted). Samuti kerkib tütarettevõtete küsimus peatselt üles seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavatsusega asutada valdusettevõte ning koondada valdusettevõttesse sarnase valdkonna erinevad äriühingud. Seetõttu anname käesolevas aruandes põgusa ülevaate riigi äriühingute tütarettevõtetest.

Riigi äriühingutel on osalused kokku 31 äriühingus, nendest ainuosalus 19 äriühingus, enamusosalus 9 äriühingus ning 50% või väiksem osalus kolmes äriühingus. Enim osalusi teistes

9 Puhaskasum jagatud keskmise omakapitaliga

15

äriühingutes kuulub Eesti Energia AS-ile, kellel oli seisuga 31.10.2016 osalus 16 äriühingus10. Eesti Energia AS-i Eesti tütarettevõtjatele kuulub omakorda osalus viies Eesti äriühingus ja kahes välismaises äriühingus. Välismaistele tütarettevõtjatele kuulub omakorda kolm osalust, kellest ühele kuulub osalus viies äriühingus.

Osaluste poolest järgnevad AS Tallinna Sadam, kellele kuulub osalus neljas äriühingus (kolmes tütarettevõttes ning ühes ühisettevõttes) ja AS Eesti Post, kellel on samuti kolm tütar- ja üks sidusettevõte.

Riigi äriühingutele kuuluvate osaluste nimekiri on toodud lisas 1.2.

Toetuste maksmine

Toetuste maksmist riigi osalusega äriühingute puhul reguleerib alates 1. jaanuarist 2010 riigivaraseaduse (RVS) § 88 lõike 1 punkt 11, mille kohaselt äriühing võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes siis, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning põhikiri sisaldab toetuste maksmise korda.

2015. aasta suurimad toetusemaksjad olid Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam, Riigi Kinnisvara AS ja Elering AS, vastavalt 521, 427, 80 ja 78 tuh euroga. Kokku maksid riigi äriühingud toetusteks 1,196 mln eurot, seega nimetatud nelja äriühingu toetused moodustasid 92% kogu toetusteks makstud summadest. Kõigist makstud toetustest 44% läksid haridus- ja teadusvaldkonda ning 36% spordivaldkonda. Ülejäänud valdkonnad said juba oluliselt vähem toetust: piirkondlik elu 6%, keskkond 3% ning muud valdkonnad 12%. Jooniselt 1 on näha spordivaldkonda antud toetuste suur kõikumine aastast aastasse, mis on osaliselt seletatav nelja-aastase olümpiatsükliga, millest eelmine kulmineerus Londoni suveolümpiaga 2012. aastal ning viimane Rio olümpiamängudega 2016. aastal.

Joonis 1. Makstud toetused perioodil 2010-2015

10 Osalused Eesti äriühingutes äriregistrist seisuga 31.10.2016, osalused välismaistes äriühingutes äriühingu majandusaasta aruande alusel.

16

Eesti Energia AS-i veebilehel11 on avalikustatud äriühingu sotsiaalse vastutuse aruanne, kus käsitletakse ka toetustega seonduvat. Eesti Energia AS panustas 521 tuh eurot toetustegevustesse, mille prioriteetvaldkondadeks olid haridus ja teadus (361 tuh eurot), sport (108 tuh eurot), looduskkeskkond ning kohalik (Ida-Virumaa) kogukond.

AS-i Tallinna Sadam toetustest läks suur osa spordialaliitudele sportlaste ettevalmistuskulude katmiseks (282 tuh eurot), lisaks toetati kultuuri-, teadus- ja haridusprojekte ning kogukondade arenguks olulisi projekte.

Elering AS-i toetustegevus seisnes peamiselt energeetika valdkonnaga seotud üliõpilastele stipendiumide maksmises, energeetika valdkonnas õppe-, teadus- ja arendustegevuse edendamises ning energeetikaalaste ürituste korraldamise toetamises ja energeetikaalase teabe levitamises.

Riigi Kinnisvara AS maksis toetusi stipendiumiteks ja uuringute läbiviimiseks. Ettevõte panustab kompetentsikeskusena teadus- ja arendustegevusse alljärgnevates valdkondades:

ruumide sisekliima ja selle seos tööviljakusega; hoonete energiatõhusus; protsesside keskkonnasäästlikkus; „tark maja“; uued tehnoloogiad; kaasaegsed töökeskkonnalahendused; muud ehitusliku keskkonna kavandamise-, rajamise- ja haldamisega seotud valdkonnad.

Toetuste maksmine äriühingute kaupa on toodud lisas 1.11.

11 https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern/csr_report_2015_est.pdf, peatükk „Ühiskondlik tegevus“

Haridus

Haridus

Haridus Haridus HaridusHaridusSport

Sport

Sport

SportSport

Sport

Muu

Muu

Muu

MuuMuu

Muu

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2010 2011 2012 2013 2014 2015

tuh eur

Keskkond

Piirkondlik elu

17

1.2.2 ARUANDLUS JA SISEKONTROLL

Vastavalt Riigivaraseaduse (RVS) § 98 lõikele 1 peavad osaluse valitseja ja asutajaõiguste teostaja (edaspidi osaluste valitseja) oma asutaja-, osaniku- või aktsionäriõiguste teostamisel hoolitsema, et sellise äriühingu põhikirjas, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse põhikirjas on sätestatud kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. RVS § 88 lõike 1 punkti 10 kohaselt on riigi otsustusõigusega äriühingutel kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa (nõukogu aruanne). Äriühingu teistel aktsionäridel või osanikel ja teistel sihtasutuse asutajatel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal.

RVS § 98 lõike 2 kohaselt esitab osaluse valitseja Rahandusministeeriumile igal aastal aruande riigi osalemise eesmärkide ja riigi osaluste valitsemise kohta (osaluste valitsemise aruanne). RVS § 98 lõike 6 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega12 (edaspidi aruande määrus) nõuded nimetatud aruannete sisu kohta, aruannete esitamise korra ja vormid.

Nõukogu aruanne ja hea ühingujuhtimise tava aruanne

RVS § 98 lõikes 1 nimetatud nõukogu aruande koostasid kõik riigi otsustusõigusega äriühingud. Valdavas osas nõukogu aruannetes on esitatud toimunud koosolekute kuupäevad ja päevakorrad, samuti on kajastatud otsuseid ning näidatud juhatuse ja nõukogu tasud.

RVS § 88 lõike 1 punkti 10 kohaselt on riigi otsustusõigusega äriühingutel kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Selle aruande on majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus või eraldi aruandena koostanud 24 HÜT järgimise kohustusega ettevõtet, viiel13 ettevõttel ei ole majandusaasta aruandes HÜT järgimist eraldiseisva ühingujuhtimise aruandena kirjeldatud ning ülejäänud viiel ei ole vastavat kohustust või pole majandusaasta aruannet üldse koostatud.

Erikontrollid, auditid ja siseauditid

Aruande määruse § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt esitatakse osaluse valitsemise aruandes muuhulgas ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitavad valdkonnad ning olulisemad tähelepanekud.

Erikontroll, sätestatuna äriseadustiku § 191 ja § 330, on äriühingute juhtimisel – eriti ühe aktsionäriga äriühingute puhul – küllaltki erandlik nähtus. Samas on nõukogu aruandes nõutav

12 Vabariigi Valitsuse määrus 08.04.2010 nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13301507) 13 AS Eesti Kaardikeskus, Eesti Energia AS, AS Teede Tehnokeskus, Riigi Kinnisvara AS, AS Andmevara.

18

anda ülevaade, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud.

Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi osaluste valitsemise aruannete kohaselt nende valitsetavates äriühingutes 2015. aastal erikontrolle läbi ei viidud.

Ajavahemikus 20.-25.08.2015 viidi erikontroll läbi Maaeluministeeriumi (MEM) valitsemisalas olevas AS-is Vireen, teostajaks Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna siseaudiitorid tuginedes ainuaktsionäri 19.08.2015 otsusele nr 12. Kontrolliti mobiilse põleti kasutamise eest Veterinaar- ja Toiduametile esitatud arvete õigsust. Erikontroll leidis, et kuivõrd mobiilset põletit ei kasutatud, oli mobiilse põleti kasutamise lepingu alusel esitatud arve väär ning arve tulnuks esitada lepingu alusel, mis käsitles jäätmete kahjutustamist AS-is Vireen.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas viidi erikontrollid läbi AS-is Tallinna Sadam:

- Äriühingu endiste juhtide kriminaalasjaga nr 15700000018 seotud isikutega sõlmitud lepingute õigusaudit. Märkused: kõik tähelepanekud ja soovitused esitatud eraldi raportina MKM-ile ja AS-i Tallinna Sadam juhatusele/nõukogule;

- AS-i Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimaliku korruptsiooni ja tulevikus sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimine;

- Erikontroll äriühingule tekitatud kahju tuvastamiseks ja hindamiseks. Märkused: töö on aruande koostamise ajal teostamisel.

Umbes kolmandikul äriühingutest14 peab olema auditikomitee15 ning vähemalt nende ettevõtete osas peaks osaluse valitseja oma aruandes kajastama lisaks erikontrollidele ka läbiviidud auditite ja siseauditite teemasid. Lisaks auditikomitee kohustusega äriühingutele on auditikomitee vabatahtlikult moodustatud veel seitsmes16 äriühingus. Kokku on seega moodustatud 17 auditikomiteed, millest kuue puhul on nõukogu aruandes komitee tegevusest ülevaade antud ning 11 puhul sellist tegevuse ülevaadet (nt auditite teemad) nõukogu aruandes ei ole.

14 Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Post, AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, AS Eesti Teed, AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Lennujaam, AS Hoolekandeteenused, AS Elering 15 Audiitortegevuse seaduse § 99 lg 1 p 1 ja § 13 lg 3 kohaselt peab auditikomitee olema avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühingul, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 14 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 200 inimest; 4) nõukogu liikmete arv 8 inimest. 16 AS Eesti Loots, AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Saarte Liinid, AS Teede Tehnokeskus, AS Eesti Liinirongid, Lennuliiklusteeninduse AS.

19

1.3 Seisukohad osaluste säilitamise kohta, finantseesmärgid ja strateegiad

Osaluse valitsemise aruannetes tuleb esitada riigi otsustusõigusega äriühingute tegevus- ja finantseesmärgid jooksvaks ja neljaks järgnevaks aastaks. Samuti peavad osaluste valitsejad analüüsima äriühingute tegevus- ja finantseesmärkide saavutamist igas oma valitsemisel olevas riigi otsustusõigusega äriühingus. Selle kõige mõtteks on äriühingute tegevuse ja juhtimise efektiivsemaks ning tõhusamaks muutmine. Käesolevas peatükis on antud lühiülevaade sellest, kuidas on osaluse valitsejad 2015. aasta lõpu seisuga jätkuvalt tegutsenud riigi äriühingute tegevuse tulemuslikkust hinnanud.

1.3.1 HINNANGUD MAJANDUSTEGEVUSELE JA SEISUKOHAD OSALUSTE SÄILITAMISE KOHTA

Osaluste valitsejad on oma hinnangutes hinnanud üheksa äriühingu tegevuse „väga heaks“ ning 14 äriühingu tegevust „heaks“17. Nelja äriühingu18 majandustegevust on osaluse valitseja hinnanud hindega „rahuldav“. Seitsme äriühingu puhul pole osaluse valitseja hinnangut andnud (vt. tabel 7). Nendest kolme puhul on objektiivsed põhjused, miks ei ole hinnangut antud:

- AS Nordic Aviation Group ja OÜ Transpordi Varahaldus on asutatud 2015. aastal ning alles tegevust alustanud, samuti puuduvad neil veel kinnitatud majandusaasta aruanded;

- AS Estonian Air läks pärast negatiivset riigiabi otsust pankrotti.

Ülejäänud neljal on küll olemas majandusaasta aruanded ja ettevõtted on kajastatud osaluse valitseja osaluste valitsemise aruandes, kuid puuduvad hinnangud ettevõtete majandustegevuse edukusele. Kõik neli kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse: OÜ Rail Baltic Estonia, AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja AS A.L.A.R.A.

Osaluse säilitamise vajalikkuse osas on kehtivaks osaluste valitsejate seisukohaks loetud koalitsioonilepingus kokku lepitud põhimõtted. Selle järgi noteeritakse kahe ettevõtte osalused börsil:

• AS Tallinna Sadam (kuni 30% aktsiatest); • AS Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Taastuvenergia (kuni 49%).

Lisaks neile kahele on võetud eesmärgiks müüa riigi osalus AS-is Eesti Teed ja vähemusosalus AS-is EVR Cargo. Lisaks on lepingus kokku lepitud, et ei müüda osalusi äriühingutes, mille võõrandamine võib suurendada julgeolekuriske ning ohustada elutähtsate teenuste osutamist, mille osas puudub konkurents.

Mainitud koalitsioonileping sätestab ühtlasi ka riikliku Geoloogiateenistuse loomise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Keskkonnaministeerium oli osaluste valitsemise aruande koostamise ajal seisukohal, et riigi jätkuv osalemine ettevõttes on oluline, kuid praeguseks on algatatud valdkonna ümberkujundamise protsess, mille raames luuakse OÜ Eesti Geoloogiakeskus ressursside (tööjõud, seadmed) baasil uue riigiasutusena Geoloogiateenistus.

17 Hinnang „positiivne“ on tõlgendatav hinnanguna „hea“. 18 AS Eesti Energia, AS Eesti Loots, AS EVR Cargo ja AS Levira

20

Geoloogiateenistuse töörühma eesmärk on alustada uue asutuse tegevust 2018. aasta algusest. Algatatud protsessidest saab järeldada, et osalust OÜ-s Eesti Geoloogiakeskus ei ole plaanis säilitada.

Tabel 7. Osaluste valitsejate hinnangud valitsetavate äriühingute majandustegevusele 2015. aastal, seisukohad osaluste säilitamise kohta ning põhinäitajad 2015. aastal.

Äriühing Hinnang

majandus-tegevusele

Koalitsiooni-lepingust tulenev

seisukoht osaluse

säilitamise kohta

Tulud (tuh €)

Puhaskasum (tuh €)

Vara (tuh €)

AS Estonian Air (tänaseks

pankrotis) - Ei 69 193 -11 521 58 795

AS A.L.A.R.A. - Jah 1 909 206 1 488 AS Eesti Kaardikeskus väga hea Jah 1 045 106 652 AS Eesti Loots rahuldav Jah 8 834 658 19 772 AS Eesti Loto väga hea Jah 56 723 8 102 16 680 AS Eesti Post hea Jah 75 618 1 529 56 788 AS Eesti Raudtee - Jah 47 951 -6 298 302 671 AS Eesti Teed hea Ei 27 634 3 880 30 850 AS Eesti Vanglatööstus hea Jah 2 074 78 859 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur

hea Jah 6 111 2 120 156 112

AS EVR Cargo rahuldav Müüa

vähemusosalus 64 416 -1 759 71 321

AS Hoolekandeteenused hea Jah 19 884 -2 111 41 521 AS KredEx Krediidikindlustus väga hea Jah 1 027 32 37 009 AS Metrosert hea Jah 2 171 76 3 589 AS Saarte Liinid hea Jah 7 382 656 57 243 AS Tallinna Lennujaam väga hea Jah 43 576 5 153 142 632

AS Tallinna Sadam - Vähemusosalus

börsile 99 686 30 868 581 084

AS Teede Tehnokeskus väga hea Jah 2 614 233 2 901 AS Vireen hea Jah 2 234 166 5 893 AS Ökosil hea Jah 648 45 1 689

Eesti Energia AS rahuldav

Vähemusosalus taastuvenergia tütarettevõttes

börsile

791 213 40 471 2 957 776

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

hea Jah 1 259 41 1 078

AS Eesti Liinirongid väga hea Jah 39 638 1 625 175 209 Elering AS hea Jah 133 214 24 381 861 935 Lennuliiklusteeninduse AS väga hea jah 27 921 10 857 31 079 AS Levira rahuldav Jah 11 074 342 25 341 OÜ Eesti Geoloogiakeskus hea Ei 1 750 12 1 543 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

väga hea Jah 10 541 2 142 11 125

21

OÜ Rail Baltic Estonia - Jah 1 -436 1 414 OÜ Transpordi Varahaldus - Jah 1 -218 48 167 AS Nordic Aviation Group - Jah 4 836 -2 806 38 631 Riigi Kinnisvara AS hea Jah 79 663 15 685 413 916 AS Andmevara hea Ei 3 446 348 2 257 AS Eesti Metsataim väga hea Ei 1 468 420 4 727

Eelnimetatud ümberkorralduste tulemusena on riigi ainu- ja enamusosaluste arv juba vähenenud kahe võrra 31-ni (osaluste koguarv koos vähemusosalusega 32). Koalitsioonilepingus sõnastatud eesmärkide realiseerumisel väheneb osaluste arv 2 võrra 29-le, riigi osaluste koguarv aga 32-lt 30-ni.

1.3.2 FINANTSEESMÄRGID

Puhaskasum

2016. aastaks on riigi äriühingud prognoosinud 133 mln eurot puhaskasumit, mis on võrreldes 2015. aasta tegeliku summaarse puhaskasumiga 6% võrra rohkem. Peamiselt mõjutab seda AS-i Eesti Energia oodatav kasumi kasv võrreldes 2015. aastaga, mil kasumit mõjutas tugevalt varade allahindlus (vt täiendavalt lisa 1.8 „Äriühingute tulemused 2015 ja finantsprognoosid 2016-2020“). Dividendieesmärkidest on lähemalt juttu järgmises peatükis.

Investeeringud

Kui 2015. aastaks prognoosisid riigi äriühingud investeeringuid 534 mln euro ulatuses, siis täideti sellest eesmärgist ligi 98% ehk investeeriti 520,8 mln eurot. 2016. aastaks planeeritakse investeeringuid kokku 470 mln eurot, mis tähendaks aasta varasemaga ca 10% vähenemist. Vähenevad peamiselt energiaettevõtete investeeringud, enim suurenevad investeeringud RKAS-is, AS-is Tallinna Lennujaam ja uued investeeringud lisandusid seoses OÜ Transpordi Varahaldus tegevuse käivitumisega. Investeeringute maht on langemas ka 2017. aastal, mil plaanitav summa on 444 mln eurot (-6%). 2015. aastal investeerisid äriühingud 2,1 korda enam kui oli põhivarade amortisatsioonikulu. 2016. aasta planeeritav amortisatsioonikulu on 289 mln eurot ehk investeeringud ületavad seda 1,6 korda ja järgmisel aastal on investeeringute ja amortisatsioonikulu suhe 1,5. See näitab, et riigi osalusega äriühingud investeerivad vara loomulikust kulumist oluliselt kiiremini ehk ettevõtted loovad baasi uueks kasvuks. Kindlasti tuleb aga investeeringutel silma peal hoida, et tagada mõistliku riskitasemega investeeringud ning mitte üle investeerida. Sellisele ohule viitab ka näiteks varade kogusumma ja müügitulu kasvutrendide lahknemine perioodil 2013–2015, mida iseloomustab joonis 2.

Riigi äriühingute detailsemad finantseesmärgid on toodud lisas 1.8 („Äriühingute tulemused 2015 ja finantsprognoosid 2016-2020“).

22

Joonis 2. Müügitulu ja varade kogusumma dünaamika 2008-2015 (2008 = 1,0)

1.3.3 STRATEEGIAD

Kehtiv strateegiadokument on olemas 26-l riigi jätkuvalt tegutseval enamusosalusega äriühingul 31-st. Viiel ettevõttel strateegiadokument või kehtiv äriplaan puudub, neist kahe kohta on teada, et strateegiadokument on koostamisel ja/või kinnitamisel (AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur ja AS Eesti Liinirongid). Strateegiadokument on aegunud ja uut pole seni kinnitatud OÜ-s Eesti Geoloogiakeskus, kuid praeguse seisuga on riiklik geoloogiavaldkond ümber kujundamisel ning ettevõtte pikaajaline tegutsemine on küsimärgi all. Ülejäänutel - AS Vireen ja AS Eesti Loto - erinevatel põhjustel strateegiadokument puudub. Detailsem ülevaade äriühingute strateegiatest on antud lisas 1.9 „Riigi äriühingute strateegiad, seisuga 31.10.2016“.

1,71,6

1,5

1,7

1,81,9

1,0

1,3

1,7

2,0

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Müügitulu Varad

23

1.4 Kapitalistruktuur, omakapitali hind ja dividendid

1.4.1 KAPITALISTRUKTUUR19

Vajadus kapitalistruktuuri optimeerimise ja omakapitali osakaalu vähendamise järele tuleneb eelkõige eesmärgist kasutada riigi ressursse optimaalselt vastavalt olukorrale seal, kus seda kõige rohkem vaja on ning kus need vahendid riigile võimalikult suurt tulu toovad (see ei pruugi alati olla rahas mõõdetav). Sealjuures peab riik arvestama üldist reeglit, et kapitali hind peab olema sõltuv investeeringu riskitasemest. Kuna omakapitali hind (tavapärane investoripoolne tuluootus) on kõrgem kui võõrkapitali puhul, sest omakapitali saab äriühingust kätte viimasena, siis on investeeringute teostamisel enamasti otstarbekam kaasata võõrvahendeid.

Kui äriühing tegutseb kasumlikult, omab piisavat finantsvõimekust teostamaks arenguks vajalikke investeeringuid ning on vajadusel suuteline selleks kaasama mõistlikel tingimustel ehk omakapitalist odavamalt võõrvahendeid (kasutama laenuvõimendust), siis reeglina makstakse vabade rahaliste vahendite arvelt aktsionäridele dividende. Laenuvõimenduse kasutamine ning kapitalistruktuuri optimeerimine on piisava finantsvõimekusega äriühingute puhul ka üks võimalustest parandada omakapitali tootluse näitajaid. Aktsionäril peab oma raha ettevõttesse paigutades olema piisav tulu teenimise võimalus ehk omakapitali tootlus.

Kuna riigi äriühingud ei ole noteeritud börsil20, ei mõjuta laenu kaasamine nende aktsiate turuväärtust, kuid mõjutab äriühingute krediidireitinguid ning sellest tulenevalt ka laenu kaasamise võimalikku hinda. Laenuvõimendusel on mõte vaid juhul, kui laenuga finantseeritav tegevus toob suuremat tulu, kui selleks kaasatud laenu kapitalikulu. Laenu hind koosneb peamiselt kahest komponendist: intressimäärast ja tehinguga seotud tasudest (lepingutasu, pantimise tasud jms), neist kahest olulisem on intressimäär. Viimast mõjutab see, milline on lähtuvalt ettevõtte finantstulemustest ja –prognoosidest ettevõtte makseraskustesse sattumise tõenäosus. Seega ka optimaalset kapitalistruktuuri tuleb hinnata läbi ettevõtte laenuteenindamise võimekuse – laenukapitali maht peab olema selline, et tõenäosus sattuda selle tasumisega raskustesse oleks viidud optimaalselt väikeseks (alla 5%). Ajaloolise ja prognoositud rahavoo ning selle volatiilsuse alusel hinnatakse, millise rahavoo äriühing suhteliselt kindlasti (vähemalt 95%-lise tõenäosusega) teenida suudab. Laenumaksed koos intressiga ei tohi seda rahavoogu ületada – ettevõtte regulaarsest äritegevusest teenitavad rahalised vahendid peavad kindlasti probleemideta võimaldama teenindada laenumakseid. Täiendavalt peaks kasumlik ettevõte lisaks laenumaksete teenindamisele ning investeeringute omafinantseeringute teostamisele olema võimeline tasuma ka suhteliselt stabiilseid dividende. Äriühingu optimaalse kapitalistruktuuri hindamisel tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta.

Äriühingute poolt esitatavates prognoosides (finantsprognooside kokkuvõte lisas 1.8) on lisaks põhilistele kasumi- ja bilansinäitajatele ära toodud äriühingute dividendide ning investeeringute

19 Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute 2007. aasta koondaruande arutelul 2009. a. 30. aprillil otsustas Vabariigi Valitsus, et kõik osalusi valitsevad ministeeriumid peavad esitama ettepanekud nende valitseda olevate äriühingute optimaalse kapitalistruktuuri kohta ning seadma sellest lähtuvalt äriühingute tegevus- ja finantseesmärgid. 20 Eesti Energia AS ja Elering AS on noteerinud oma võlakirjad Londoni börsil, kuid äriühingute aktsiad ei ole börsil noteeritud.

24

prognoosid. Lähtuvalt nendest prognoosidest hinnatakse nii optimaalset kapitalistruktuuri kui ka võimalust võtta äriühingutest dividende.

Rahandusministeerium on seisukohal, et kapitalistruktuuri optimaalsust tuleb jälgida iga-aastaselt äriühingute eesmärke kavandades, mistõttu on käesolevas peatükis esitatud Rahandus-ministeeriumi nägemus optimaalsest kapitalistruktuurist ettevõtete kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus. Selleks on kasutatud eelmiste aastatega analoogset metoodikat (vt Lisa 1.10).

Tabelis 8 on kokkuvõtvalt toodud, millised olid osaluste valitsejate hinnangud enda valitsetavatele äriühingute optimaalsele omakapitali osakaalule, lisaks on Rahandusministeerium hinnanud äriühingute optimaalset omakapitali osakaalu osaluste valitsejate esitatud prognooside ning ajalooliste andmete alusel. Täiendavalt on toodud USA, Euroopa ning arenevate turgude (ingl.k: emerging markets) börsidel noteeritud äriühingute keskmised näitajad.

Tabel 8. Optimaalse omakapitali osakaalu hinnang jätkuvalt tegutsevatele üle 50% osalusega äriühingutele ning võrdlus börsiettevõtetega

Osaluse valitseja / Äriühing Osaluse valitseja hinnang

Rahandus-ministee-

riumi hinnang

Börsiettevõtete keskmised Äriühing

US Euroopa Arenevad

turud 2015

tegelik

2016-2020 prognoosi keskmine

Laenu-võime alusel

Justiitsministeerium AS Eesti Vanglatööstus 75-80% 70-75% 57% 65% 67% 74% 50% 74% Keskkonnaministeerium OÜ Eesti Geoloogiakeskus - 65-70% 47% 48% 70% 73% 85% 67% AS Eesti Kaardikeskus - 65-70% 64% 72% 86% 69% 75% 69% OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

- 85-90% 47% 48% 70% 91% 91% 91%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AS A.L.A.R.A. 95% 95-100% 47% 48% 70% 89% 97% 89% AS Eesti Loots 60-65% 60-65% 65% 61% 56% 58% 62% 54% AS Eesti Post 50-55% 50-55% 55% 42% 63% 53% 52% 53% AS Eesti Raudtee 50% 50-55% 57% 52% 82% 53% 45% 63% AS Eesti Teed 75% 55-60% 47% 52% 50% 86% 81% 58% AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur - 95-100% 48% 46% 45% 100% 100% 100% AS Eesti Liinirongid - 45-50% 57% 52% 82% 47% 46% 47% AS EVR Cargo 55-60% 55-60% 57% 52% 82% 62% 67% 50% AS KredEx Krediidikindlustus 55-60% 80-85% 74% 71% 60% 55% 43% 88% AS Metrosert 80-90% 70-75% 69% 41% 46% 88% 87% 73% AS Saarte Liinid 25-35% 55-60% 65% 61% 56% 28% 29% 51% AS Tallinna Lennujaam 50-55% 45-50% 43% 41% 41% 46% 43% 44% AS Tallinna Sadam 60% 55-60% 65% 61% 56% 59% 57% 48% AS Teede Tehnokeskus 60-65% 65-70% 69% 41% 46% 71% 67% 71% Elering AS 45-50% 40-45% 44% 46% 28% 38% 39% 40% Lennuliiklusteeninduse AS 40-45% 40-45% 43% 41% 41% 67% 62% 34% OÜ Rail Baltic Estonia - 85-90% 57% 52% 82% 32% 68% - OÜ Transpordi Varahaldus 50-75% 65-70% 55% 67% 34% 66% 63% - AS Nordic Aviation Group - 45-50% 43% 41% 41% 98% 91% - Maaeluministeerium Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

>50% 45-50% 45% 35% 57% 93% 87% -

AS Vireen 65-70% 60-65% 47% 48% 70% 80% 88% 64%

25

Rahandusministeerium Eesti Energia AS 55-60% 44% 50% 47% 53% 58% 43% Riigi Kinnisvara AS 55-60% 44% 49% 63% 63% 62% 59% AS Eesti Loto 50-55% 39% 56% 71% 57% 52% 26% AS Levira - 32% 65% 73% 72% - 78% Sotsiaalministeerium AS Hoolekandeteenused 79% 90-95% 55% 56% 61% 93% 91% 93%

Käesolevas peatükis väljapakutud kapitalistruktuuri eesmärgid on seatud vastavalt hetkel kasutada olevale informatsioonile (äriühingute majandusaasta aruanded, osaluste valitsemise aruanded koos järgnevate aastate prognoosidega). Seega tuleb arvestada, et selles peatükis antud hinnangud laenuvahendite võimaliku täiendava kaasamise või mittekaasamise kohta ei ole lõplikud. Iga äriühing peab oma tegevuses lähtuma majanduslikust põhjendatusest ning kui tulemuslikkuse suurendamine on võimalik täiendavate laenuvahendite kaasamise abil, siis tuleks lähtuda sellest.

Optimaalse kapitalistruktuuri eesmärgi puhul on tegemist dünaamilise näitajaga, mida tuleks kindlasti järjepidevalt uue informatsiooni laekudes üle vaadata. Seetõttu peavad ministeeriumid ka järgmistel aastatel optimaalset kapitalistruktuuri analüüsima ning vajadusel vastavaid eesmärke muutma või täpsustama. Parema jälgitavuse huvides annab Rahandusministeerium hinnangu optimaalsele kapitalistruktuurile vahemikuna, mille ulatus on 5%.

Osaluse valitsejast konservatiivsemalt (kõrgemaks) on Rahandusministeerium hinnanud järgmise viie äriühingu omakapitali optimaalset taset:

• AS-i KredEx Krediidikindlustus puhul lähtuvalt äriühingu prognooside alusel arvutatud laenuvõimest, samuti on sarnastel USA ja Euroopa turgudel tegutsevatel börsil noteeritud äriühingutel kõrgem omakapitali osakaal kui osaluse valitseja hinnang optimaalsele omakapitali osakaalule;

• AS Saarte Liinid kasutab raamatupidamises IFRS standardit, mistõttu on neil kogu amortiseerimata sihtfinantseering bilansis kajastatud kohustusena, erinevalt enamusest riigi osalusega äriühingutest, kes kajastavad sihtfinantseeringu saamise aastal tuludes (lähtuvalt Riigi raamatupidamise üldeeskirjast). Muutes ettevõtte bilansi teistega võrreldavaks (st viies sihtfinantseeringu omakapitali alla), oli ettevõtte omakapitali osakaal 2015. aasta lõpu seisuga 89% ja on järgneva viie aasta keskmisena 92%.

• AS-i Teede Tehnokeskus puhul lähtuvalt prognooside alusel arvutatud laenuvõimest. • OÜ Transpordi Varahaldus optimaalne kapitali struktuur on hinnatud Euroopa sama sektori

ettevõtete alusel. Kuna ettevõte on nii vähe aega tegutsenud, siis laenuvõime prognoosi alusel ei ole veel võimalik optimaalset kapitali struktuuri hinnata.

• AS-i Hoolekandeteenused optimaalne kapitalistruktuur on leitud prognoositava laenuvõime alusel.

AS-il Eesti Energia on omaniku ootustest tulenevalt minimaalseks omakapitali tasemeks 55%, kuigi prognooside ja laenuvõime alusel võiks see olla ka kuni 43%.

Arvutuste aluseks võetud äriühingute finantsprognooside kokkuvõte on esitatud lisas 1.8.

26

1.4.2 OMAKAPITALI HIND

Riigi äriühingute omakapitali hinna arvutamise metoodikast on pikemalt kirjutatud „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes 2009. aasta kohta“21 ning „Rahandusministeeriumi osaluste valitsemise ja asutajaõiguste teostamise aruandes 2012. aasta kohta“22, samuti käesoleva aruande lisas 1.5.

2014. aastal tellis Rahandusministeerium KPMG Baltics OÜ-lt töö “Riigi äriühingute omakapitali hinna määramise metoodika hindamine ja täiendamine”, mis valmis 1. detsembril 2014. aastal. Töö eesmärgiks oli riigi osalusega äriühingute omakapitali oodatava tulukuse määramise metoodikate täiendamine selle analüüsi ja hindamise alusel. Omakapitali tulukuse määramise aluseks olev metoodika peab olema kooskõlas meetoditega, mida kasutavad omakapitali tootluse ootuste seadmiseks eraomandis olevate äriühingute aktsionärid.

KPMG Baltics OÜ jõudis järeldusele, et Rahandusministeeriumi poolt kasutatav omakapitali hinna määramise meetod (CAPM) on sama, mida kasutab KPMG ettevõtete väärtushindamise protsessis. Rahandusministeerium kasutab omakapitali hinna määramisel osade sisendite osas erinevat allikat või tõlgendust, mille tulemusel võib Rahandusministeeriumi arvutatud omakapitali tootluse ootus olla mõnevõrra kõrgem (töös toodud näites Rahandusministeeriumi 11,9% vs KPMG 11,1%).

Järgnevas tabelis on toodud viimase kolme aasta tegelikud omakapitali tootlused, võrdluseks oodatud tase 2015. aastal, oodatav tase käesoleval 2016. aastal ning omakapitali tootluse sihttase, millest äriühingud peaksid alates 2017. aastast tehtavate tulevikuplaanide tegemisel lähtuma. Antud tootluse ootust korrigeeritakse iga-aastaselt ning vastavalt tuleb äriühingutel ka finantsplaanide tegemisel nendega arvestada. Ülesanne lähtuda alates 2012. aastast oma tegevuse kujundamisel omakapitali hinnast anti Vabariigi Valitsuse 2009. aasta koondaruande kinnitamisel.

Oodatavat omakapitali tootlust ületas 2015. aastal 12 äriühingut 29-st (41%), sh ka kaks äriühingut, millele enam omakapitali tootluse ootust ei kehtestata, kuid mis 2015. aasta lõpu seisuga olid veel riigi äriühingud: AS Andmevara ja AS Eesti Metsataim. 15 äriühingu (50%) omakapitali tootlus ületas 5%.

Tabel 9. Alates 2016. aastast oodatav omakapitali tootlus võrdluses eelmiste perioodide tegeliku tootlusega

Ettevõte Omakapitali hind 2017

Omakapitali hind 2016

Omakapitali hind 2015

2015. a omakapitali

tootlus

2014. a omakapitali

tootlus

2013. a omakapitali

tootlus AS A.L.A.R.A. 11,5% 10,8% 11,0% 16,9% -1,2% -2,6% AS Eesti Kaardikeskus 12,0% 12,4% 13,5% 26,1% 2,2% 2,5% AS Eesti Loots 10,4% 9,1% 9,7% 5,5% 19,4% 15,1% AS Eesti Loto 6,5% 7,2% 7,3% 97,7% 73,7% 84,9%

21 http://www.fin.ee/doc.php?107724, lk 32-36 22 http://www.fin.ee/doc.php?110028, lisas 6.

27

AS Eesti Post 7,2% 8,4% 8,1% 4,9% 4,9% 8,1% AS Eesti Raudtee 9,8% 12,3% 9,8% -3,8% -0,2% 6,7% AS Eesti Teed 9,0% 8,7% 9,2% 15,5% 12,3% 17,7% AS Eesti Vanglatööstus 15,0% 10,9% 10,3% 13,0% -46,2% -9,6% AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 9,0% 9,1% 9,2% 1,4% 0,1% 5,1% AS EVR Cargo 10,2% 9,2% 10,1% -3,9% 4,7% 5,7% AS Hoolekandeteenused 9,7% 9,5% 8,4% -5,3% -3,6% 4,9% AS KredEx Krediidikindlustus 8,0% 8,4% 9,2% 0,2% 1,9% 1,0% AS Metrosert 8,8% 9,4% 9,9% 2,4% 1,8% 3,4% AS Saarte Liinid 8,4% 9,5% 8,6% 4,2% 6,1% 6,3% AS Tallinna Lennujaam 7,9% 9,5% 9,4% 8,2% 8,5% 9,6% AS Tallinna Sadam 10,0% 10,9% 8,8% 9,0% 10,8% 10,8% AS Teede Tehnokeskus 9,8% 9,3% 11,8% 11,8% 9,9% 10,6% AS Vireen 11,7% 10,2% 11,3% 3,6% 4,3% 2,7% Eesti Energia AS 7,6% 8,8% 7,7% 2,5% 10,1% 10,8% Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 8,7% 9,1% 0,0% 4,2% - - AS Eesti Liinirongid 13,6% 13,8% 11,8% 2,0% 10,0% 175,2% Elering AS 4,9% 6,1% 6,7% 7,6% 13,8% 19,6% Lennuliiklusteeninduse AS 7,2% 8,5% 8,8% 59,7% 33,7% 27,6% AS Levira 9,6% 11,6% 11,6% 1,2% 5,6% -3,7% OÜ Eesti Geoloogiakeskus 12,6% 11,7% 11,9% 1,1% 2,6% 0,2% OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 11,3% 10,5% 10,8% 23,7% 4,8% 47,1% Riigi Kinnisvara AS 5,9% 6,6% 7,7% 6,4% 4,3% 1,3% OÜ Rail Baltic Estonia (1) - - - -28,7% -4,2% - OÜ Transpordi Varahaldus (2) 7,5% - - - - - AS Nordic Aviation Group (2) 7,8% - - - - -

(1) Ettevõte on investeeringuid ettevalmistavas faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole veel eesmärgiks (2) Ei ole varem olnud koondaruande osad, seega puuduvad ajaloolised oodatavad omakapitali hinnad

1.4.3 DIVIDENDID

2016. aasta dividendilaekumine on 94,1 mln eurot23, mis on 2015. aasta laekumisest 27% vähem. 2017. aasta riigieelarvesse prognoositav dividendilaekumine on ligi 122,7 mln eurot, mis on 2016. aasta dividendidest 30% võrra enam.

2016. aasta prognoositud laekumine oli 165 mln eurot, mis tähendab, et tegelik laekumine oli 43% väiksem 2015. aastal planeeritust. Suurima muutuse võrreldes planeerituga tingisid Eesti Energia AS-i dividendid, mida üldkoosoleku otsusega 2016. aastal üldse ei makstud, kuid varem oli planeeritud 78,7 mln eurot. Seega ülejäänud äriühingud suurendasid oma dividendimakseid võrreldes planeerituga kokku 7,8 mln euro võrra.

Joonis 3. Dividendid riigieelarvesse aastatel 2007–2017 (mln. eurot) ja muutused (%)

23 Sisaldab AS-i Levira dividende. Summale lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendid.

28

* prognoos

118,9

83,4

172,5

130,0

88,6

116,8101,2

152,6129,1

94,1

122,7

+43,7%

-29,8%

+106,8%

-24,6% -31,9%

+31,9%

-13,4%

+50,8%

-15,4% -27,1%

+30,3%

-50%

0%

50%

100%

150%

0

50

100

150

200

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017*

mln

EU

R

dividendid kokku (mln eurot) muutus võrreldes eelmise aastaga (%)

29

2 SIHTASUTUSED

2.1 Ülevaade riigi asutatud sihtasutustest Seisuga 31.05.2016 teostavad ministeeriumid, maavalitsused ja põhiseaduslikud institutsioonid riigi nimel asutajaõigusi 76 riigi asutatud sihtasutuses (vt lisa 2.4). Seejuures ainuasutajaks on riik neist 45 sihtasutuses.

Joonis 4. Sihtasutuste arvuline jaotus riigi valitsemisalas

Kultuuriministeerium 29 Sotsiaalministeerium 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7 Haridus- ja Teadusministeerium 7 Kaitseministeerium 2 Keskkonnaministeerium 1 Maaeluministeerium 1 Rahandusministeerium 1 Siseministeerium 1 Välisministeerium 1 Maavalitsused 14 Vabariigi Presidendi Kantselei 2 kokku 76

Juriidilised andmed riigi asutatud sihtasutuste kohta, sh uued asutamised, muudatused asutajate hulgas, ühinemised, jagunemised, lõpetamised ja seonduvad asjaolud on esitatud p.2.4.

30

2.2 Ülevaade sihtasutuste majandustegevusest Käesolevas peatükis käsitletakse riigi asutatud sihtasutuste 2015. aasta majandusaasta koondtulemusi. Riigi asutatud sihtasutustel on majandusaastaks kalendriaasta. Ülevaates on kirjeldatud sihtasutuste finantsseisukorda tervikuna, lähtudes 76 sihtasutuse andmetest seisuga 31.12.2015. Andmetena on kasutatud sihtasutuste majandusaasta aruandeid ja riigi saldoandmike infot 2015. aasta majandustulemuste kohta.

Tabel 10. Sihtasutuste olulised koondfinantsnäitajad 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga

Riigi sihtasutused - koond Finantsnäitajad 2015 vs 2014

Varad, mln EUR 1 213 ↑ 89 + 8%

Netovarad, mln EUR 636 ↑ 65 + 11%

Likviidsed varad, mln EUR 347 ↑ 50 + 17%

Tegevustulud, mln EUR 981 ↑ 83 + 9%

Saadud sihtrahastus, mln EUR 572 ↑ 53 + 10%

Kogukulud, mln EUR 925 ↑ 60 + 7%

Antud toetused, mln EUR 394 ↑ 4 + 1%

Töötajad 13 002 ↑ 951 + 8%

Omatulude %1 41,0% ↓ -0,04%

Antud toetuste %2 42,6% ↓ -2,5%

Tööjõukulu %3 49,9% ↑ 0,4%

Juhtimiskulu %4 5,9% ↑ 0,3% 1 Omatulude % = müügitulu ehk netokäibe osakaal kogutuludest; 2 Antud toetuste % = antud toetuste osakaal kogu tegevuskuludest; 3 Tööjõukulu % = tööjõukulude osakaal tegevuskuludes (va. antud toetused); 4 Juhtimiskulu % = juhatuse ja nõukogu liikmete ning juhtide tööjõukulude osakaal tegevuskuludes (va. antud toetused).

2015. aastal suurenesid riigi asutatud sihtasutuste kõik olulisemad koondnäitajad: varad, tulud ja kulud. Varade mahult suurim on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) (207,3 mln eurot), kelle varad ka kasvasid 2015. aastal kõige rohkem – 25,7 mln euro võrra. PERH edestas SA-d Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) (203,1 mln eurot) ja SA-d Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) (183,8 mln eurot).

Sihtasutuste tegevustulud kasvasid 2015. aastal kokku 83 mln euro võrra, saavutades 981 mln euro taseme. Kõige suurema tulutaseme saavutasid järgmised sihtasutused: SA TÜK tulud kasvasid 24,6 mln euro võrra, saavutades 200,9 mln euro taseme, SA PERH tulud kasvasid 21,9 mln euro võrra, saavutades 175,9 mln euro taseme, ja Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) tulud kasvasid 44,2 mln euro võrra, saavutades 139,5 mln euro taseme.

Sihtasutuste omatulude osakaal tervikuna püsis 2015. aastal stabiilne, võrreldes 2014. aastaga. Omatulu 100% osakaal on SA-l Koeru Hooldekeskus, Eesti Interneti SA-l ja SA-l Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus. Vahemikus 93%—99% on see näitaja järgmistel sihtasutustel: SA Jõgeva Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Hiiumaa Haigla, SA PERH, samuti SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Eesti Akrediteerimiskeskus, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol.

31

Kõige enam suurenes töötajate arv järgmistes sihtasutustes: SA Tartu Ülikooli Kliinikum 85 töötaja võrra (meditsiinilinnaku laienemine, võrgustamine Põlva Haiglaga), SA PERH 490 töötaja võrra (võrgustamine Rapla ja Läänemaa Haiglaga) ja SA Innove 123 töötaja võrra.

Suurima tööjõukulu osakaaluga ülalpidamiskuludes on SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Tartu Ärinõuandla ja SA Hiiumaa Muuseumid, kus vastav näitaja on vastavalt 81%, 80% ja 79%. Suurima juhtimiskulu osakaaluga ülalpidamiskuludes on SA Narva Aleksandri Kirik, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ja SA Eesti Välispoliitika Instituut, kus vastavad näitajad on 67%, 46% ja 38%. Vähim juhtimiskulu osakaal on SA-s Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu - 0%.

Perioodil 2002—2015 on riigi sihtasutuste arv ja töötajate arv olnud tõusutrendis kasvades 3707 inimese ehk 40% võrra:

Joonis 5. Sihtasutuste arv ja töötajate arv

2.2.1 SIHTASUTUSTE VARAD JA FINANTSKOHUSTUSED

Varade mahult suurimad sihtasutused seisuga 31.12.2015 olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, vastavalt 207,3 mln eurot ja 203,1 mln eurot.

Netovarade mahult suurimad sihtasutused seisuga 31.12.2015 olid SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vastavalt 125,4 mln eurot ja 113,1 mln eurot.

Likviidsete varade mahult suurimad sihtasutused seisuga 31.12.2015 olid SA KredEx ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, vastavalt 95 mln eurot ja 69 mln eurot, moodustades 47% kõigi 76 sihtasutuse likviidsetest koguvaradest 347 mln eurot.

Suurima laenukohustusega sihtasutused seisuga 31.12.2015 olid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vastavalt, 101,4 mln eurot ja 70,3 mln eurot, moodustades 68% sihtastutuste laenukohustuste kogusummast 255,3 mln eurot. SA KIK vahendab laenusid, SA KIK laenunõuete maht seisuga 31.12.2015 oli 108 mln eurot.

7 0348 279 8 236

9 065 9 217 9 260 9 749 9 826 9 265 9 584 9 69710 700

12 05513 00257

62 64 64 66 66 69 69 67 67 6770

75 76

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

SA-de arv ja SA-de töötajate arv, 2002--2015

Töötajate arv SAde arv

32

Sihtasutuste laenukohustuste kogumaht kasvas 2015. aastal 48 mln euro võrra.

Joonis 6. Sihtasutuste varade ja laenukohustuste dünaamika perioodil 2011—2015

Põhjalik ülevaade sihtasutuste jaotumisest varade alusel on esitatud Lisas 2.1.

2.2.2 SIHTASUTUSTE TULUD JA KULUD

Tegevustulu mahu järgi olid 2015. aastal suurimad sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vastavalt 200,9 mln eurot ja 175,9 mln eurot.

Sihtasutuste tegevustulu maht kasvas 2015. aastal kokku 83 mln euro võrra.

Sihtasutuste tulubaas koosneb kahest peamisest komponendist: riigieelarvelistest toetustest (kas Eesti Vabariigi riigieelarvelistest tuludest või välisabist) ja omatulust. Omatulude summaks kujunes 2015. aastal 402 mln eurot, mis moodustas tegevustulude kogumahust 41%.

Saadud sihtfinantseerimine (SF) moodustab nii 2015. aastal kui 2014. aastal 58% kogu sihtasutuste tulumahust.

Saadud SF mahu järgi olid seisuga 31.12.2015 suurimad sihtasutused Ettevõtluse Arendamise SA ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, vastavalt 137,8 mln euro ja 132,7 mln euroga.

Kokku kasvas sihtasutuste saadud SF maht 2015. aastal 53 mln euro võrra.

Tegevuskulu mahu järgi olid 2015. aastal suurimad sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, vastavalt 180 mln euro ja 162 mln euroga.

Kokku kasvasid 2015. aastal sihtasutuste tegevuskulud 60 mln euro võrra.

Keskmiselt moodustas antud toetuste osa tegevuskulude kogumahust 2015. aastal 43% ja 2014. aastal 45%.

Kokku kasvas 2015. aastal sihtasutuste antud toetuste maht 4 mln euro võrra.

Perioodil 2011—2015 on sihtasutuste summaarne tegevustulu ja tegevuskulu püsinud stabiilsena, varieerudes viie aasta keskmiste väärtuste (vastavalt 943 mln eurot ja 925 mln eurot) ümber ca 5% ulatuses.

1 017 1 030 1 106 1 127 1 216

468 500 515 575 639

356 286 304 297 352143 162 203 207 255

0

500

1 000

1 500

2011 2012 2013 2014 2015

SA varade ülevaade 2011-2015, mln €

Varad Netovarad Likviidsed varad Laenukohustused

33

Joonis 7. Sihtasutuste koondtegevustulude ja koondtegevuskulude dünaamika perioodil 2011—2015.

Järgnev graafik illustreerib sihtasutuste tegevuse finantsdünaamikat perioodil 2011-2015, kust nähtub, et omatulu osa kogutuludest ja ülalpidamiskulu osa kogukuludest, sh tööjõukulu osa ülalpidamiskuludest on kasvanud; saadud sihtfinantseeringute osa kogutuludest ja antud toetuste osa kogukuludest on aga kahanemise trendiga.

Joonis 8. Sihtasutuste olulisemate finantsnäitajate muutumise dünaamika 2011—2015

884976 976 898

981

572 646 612519 572

266 289 318 369 403

-891 -973 -975-861 -927

-539 -603 -561-383 -393-352 -369 -414 -478

-533

-1 500

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2011 2012 2013 2014 2015

Riigi SA-de koondtegevustulu ja -kulu 2011-2015, mln €

Tegevustulud Saadud SF Müügitulu

Tegevuskulud Antud toetused Ülalpidamiskulu

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2011 2012 2013 2014 2015

SAde tegevuse finantsdünaamika 2011 -- 2015

Omatulu osa Saadud SF osa Antud toetuste osa

Ülalpidamiskulu osa Tööjõukulu osa

34

Põhjalik ülevaade sihtasutuste jaotumisest varade, laenukohustuste, tulude ja kulude alusel on esitatud Lisas 2.1.

35

2.3 Sihtasutuste tegevuse efektiivsus Sihtasutus asutatakse teatud konkreetse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, lähtudes sihtasutuste seaduses sätestatud loogikast. Seetõttu pole kasumiteenimine enamasti riigi asutatud sihtasutuste peamiseks tegevuseesmärgiks. Vaatamata sellele on vajalik jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud ressurssidega võimalikult kuluefektiivselt.

Lähtuvalt olulistest erinevustest sihtasutuste tegevusspetsiifikas on otstarbekas hinnata sihtasutuste toimimise efektiivsust erinevate kriteeriumide alusel. Koondades sarnase tegevusspetsiifikaga sihtasutused gruppidesse ühetaoliste kriteeriumide alusel, on võimalik usaldusväärselt analüüsida grupi kui terviku toimimist.

Rahandusministeerium on sihtasutuste toimimise efektiivsuse hindamiseks ja omavaheliseks võrdlemiseks jaotanud sihtasutused nende tegevuseesmärkide ja majandustulemuste alusel nelja gruppi:

G1. Toetuste vahendamisega tegelevad sihtasutused G2. Äriühingutele sarnased sihtasutused G3. Vara baasil teenuste osutamisega tegelevad sihtasutused G4. Erisihitusega sihtasutused

Toetuste vahendamisega tegelevate sihtasutuste kulud on enamuses (moodustavad üle 50% kogukuludest) seotud toetuste andmise ja vahendamisega, neile on iseloomulik omatulu puudumine (või esinemine ebaolulises mahus) kogutuludes ja põhivara väike osakaal varades. Grupi G1 põhivara koondmaht moodustab kõigi sihtasutuste põhivarade koondmahust alla 30%. Nende sihtasutuste ülalpidamiskulu koondmaht jääb alla 15% kõigi sihtasutuste ülalpidamiskulust. Selles grupis on näiteks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ettevõtluse Arendamise SA, SA Archimedes jt.

Äriühingutele sarnased sihtasutused müüvad tooteid ja teenuseid, millega teenitakse enamus tuludest. Grupi G2 omatulu moodustab üle 50% nende kogutuludest ja üle 90% kõigi sihtasutuste omatulude koondmahust. Need sihtasutused ei anna ega vahenda olulises ulatuses sihtotstarbelisi toetusi ning selle grupi ülalpidamiskulu koondmaht on üle 70% kõigi sihtasutuste ülalpidamiskuludest. Sellesse gruppi kuuluvad tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid osutavad asutused, nt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Koeru Hooldekeskus.

Vara baasil teenuste osutamisega tegelevaid sihtasutusi iseloomustab asjaolu, et reeglina moodustab põhivara väärtus üle 50% varadest, samas nende sihtasutuste põhivara koondmaht ei ületa 20% taset kõigi sihtasutuste põhivara kogumahust. Grupi G3 sihtasutuste omatulu jääb oluliselt alla 50% nende kogutuludest ja grupi omatulu koondmaht moodustab vaid 5% kõigi sihtasutuste omatulude mahust. Teenust osutavate sihtasutuste tööjõukulu moodustab ülalpidamiskulust tüüpiliselt 50-70%. Sellesse gruppi kuuluvad teadmispõhised ja kultuuriasutused, nt teatrid ja muuseumid.

Erisihitusega sihtasutused tegelevad mõne konkreetse riigile vajaliku teenuse osutamisega, neile on iseloomulik omatulu puudumine, asutuse ülalpidamiskulu moodustab enamasti 90-100% kogukuludest ja üldjuhul on põhivara osa koguvarade väärtusest väike. Selle grupi ülalpidamiskulu

36

koondmaht moodustab kuni 4% kõigi sihtasutuste ülalpidamiskulust. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks SA Eesti Välispoliitika Instituut, SA Eesti Kaitseuuringute Keskus ja SA Eesti Koostöö Kogu, aga ka maakondlikud arenduskeskused.

37

Tabel 11. Sihtasutuste koondnäitajate jaotumine gruppidesse

Rahaline jaotus Varad Põhivara Tulud Omatulu Kogukulu Ülalpidamiskulu

tuh EUR 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014

Toetusi andvad SA-d 530 618 528 678 169 925 178 119 469 940 451 397 6 365 5 846 459 733 444 474 69 089 59 021

Äriühingu sarnased SA-d 505 124 435 810 368 063 315 119 417 623 368 562 373 846 341 080 382 301 343 748 381 794 342 854

Teenuseid osutavad SA-d 145 174 129 949 115 920 116 091 69 178 53 541 20 917 18 577 59 963 53 031 59 833 52 841

Muud SA-d 31 951 29 376 14 454 14 483 24 022 24 333 997 3 019 22 973 23 725 17 642 18 291

1 212 867 1 123 812 668 361 623 811 980 762 897 834 402 124 368 522 924 970 864 978 528 358 473 007

Protsentuaalne jaotus Varad Põhivara Tulud Omatulu Kogukulu Ülalpidamiskulu

2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014

Toetusi andvad SA-d 44% 47% 26% 29% 48% 50% 2% 2% 50% 51% 13% 12%

Äriühingu sarnased SA-d 42% 39% 55% 51% 43% 41% 93% 93% 41% 40% 72% 72%

Teenuseid osutavad SA-d 12% 12% 17% 19% 7% 6% 5% 5% 7% 6% 11% 11%

Muud SA-d 3% 3% 2% 2% 2% 3% 0% 1% 2% 3% 3% 4%

100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

38

Rahandusministeerium on valinud analüüsikriteeriumideks igale grupile sobivad konkreetsed rahandussuhtarvud, vaadeldes nende muutumist ajas. Omavahel võrreldakse ka samasse gruppi kuuluvate sihtasutuste näitajaid, võttes seejuures arvesse asutuste tegevusalade ja tegevusmahtude erisusi.

Lähtudes sihtasutuste erinevate gruppide tunnuslike koondnäitajate osatähtsusest võrreldes kõigi sihtasutuste vastavate näitajatega on valitud vaadeldavaid gruppe iseloomustavad efektiivsusnäitajad.

G1 ehk toetuste vahendamisega tegelevate sihtasutuste puhul on oluline analüüsida toimimise kuluefektiivsust:

• antud toetuste osakaal kogukulus, • ülalpidamiskulu osakaal kogukulus, • tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus

G2 ehk äriühingutele sarnaste sihtasutuste tegevust iseloomustab lisaks kuluefektiivsusele nii omatulu ja tulemi teenimise võimekus kui ka varade kasutamise efektiivsus:

• omatulu osakaal kogutulus, • omatulu ja varade suhe, • puhastulemi ja kogutulu suhe, • ülalpidamiskulu osakaal kogukulus, • tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus

G3 ehk põhiliselt oma varade baasil teenust osutavate sihtasutuste tegevust iseloomustab (sarnaselt G2-grupile) lisaks kuluefektiivsusele nii omatulu teenimise võimekus kui ka varade kasutamise efektiivsus, sh põhivara osakaal koguvaradest:

• omatulu osakaal kogutulus, • omatulu ja varade suhe, • põhivara osakaal varades, • ülalpidamiskulu osakaal kogukulus, • tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus

G4 ehk erisihitusega sihtasutuste korral on oluline analüüsida kuluefektiivsust:

• omatulu osakaal kogutulus, • ülalpidamiskulu osakaal kogukulus, • tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus

Ülevaade sihtasutuste toimimise efektiivsusest gruppide G1–G4 lõikes on esitatud Lisas 2.2.

Järgnevas on toodud kokkuvõtvalt olulisemad järeldused.

G1-sihtasutused ehk toetust vahendavad sihtasutused

Kõigist 76 sihtasutusest on toetuste vahendamisega tegelevaid (ehk G1-tüüpi) sihtasutusi kokku 14. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 530,6 mln euroni, mis moodustas

39

43,7% SA-de varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 528,7 mln eurot ehk 47,0% kogumahust 1123,8 mln eurot).

Riigi asutatud sihtasutused jagasid 2015. aastal toetusi kogumahus 393,6 mln eurot, millest 14 G1-sihtasutust andsid 387,8 mln eurot ehk 98,5% antud toetuste kogumahust (2014: 383,5 mln eurot ehk 98,3% kogumahust 390,0 mln eurot). Kokku vahendasid G1-sihtasutused 2015. aastal toetusi 4,3 mln euro ehk 1,1% võrra rohkem.

Ülalpidamiskulude osakaal kogu tegevuskulus sõltub antud toetuste mahust, rakendatavate protseduuride keerukusest ja põhitegevusega kaasnevate või toetavate tegevuste mahust. Üldistades võib märkida, et suurema toetuste „käibega“ sihtasutuste (nt SA KIK või SA Archimedes) toimimise efektiivsus on teistega võrreldes parem, kuid on ka erandeid nagu Riigikaitse Edendamise SA, kelle poolt jagatav toetuste maht on pisike, kuid ülalpidamiskulud praktiliselt puuduvad.

Neli 2015. aastal kõige efektiivsemalt toiminud G1-sihtasutust on SA KIK, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (EPIF), Riigikaitse Edendamise SA (RKE) ja SA Archimedes.

Kõige olulisemal määral langes 2015. aastal efektiivsus Integratsiooni ja Migratsiooni SA-s Meie Inimesed, SA-s KredEx ja SA-s Eesti Filmi Instituut.

G2-sihtasutused ehk äriühingutele sarnased sihtasutused

Kõigist 76 sihtasutusest on äriühingutele sarnaseid (ehk G2-tüüpi) sihtasutusi kokku 15. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 505,1 mln euroni, mis moodustas 41,6% SA-de varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 435,8 mln eurot ehk 38,8% kogumahust 1123,8 mln eurot). G2-sihtasutuste varade kogumaht kasvas 2015. aastal 69,3 mln euro ehk 15,9% võrra; sh SA-s PERH 25,7 mln euro ehk 14,2% võrra ja SA-s TÜK 41,1 mln euro ehk 28,8% võrra.

2015. aastal teenisid riigi asutatud sihtasutused omatulu kokku 402,1 mln eurot, millest G2-sihtasutused teenisid 373,8 mln eurot ehk 93,0% (2014: vastavalt 368,5 mln eurot ja 341,1 mln eurot ehk 92,6%). Kokku teenisid G2-sihtasutused 2015. aastal omatulu 32,8 mln euro ehk 9,6% võrra rohkem kui 2014. aastal.

Omatulude osakaal kogutulus on kõrge haiglatel ning rehabilitatsiooni- ja hooldekeskustel, kelle vastav näitaja jääb üldjuhul vahemikku 90-100%.

Enim vähenes omatulu maht 2015. aastal kolmes sihtasutuses: Maaelu Edendamise SA-s – 502 tuh euro ehk 20,2% võrra; SA-s Tartu Teaduspark – 251 tuh euro ehk 22,2% võrra ja SA-s Holstre-Polli Tervisekeskus – 23 tuh euro ehk 28,8% võrra.

G2-tüüpi sihtasutuste koondpuhastulem kasvas 2015. aastal 9,7 mln euro võrra, kusjuures enim kasvas SA PERH, SA TÜK ja SA Viljandi Haigla puhastulem vastavalt 5,3 mln euro, 4,7 mln euro ja 0,3 mln euro võrra. Puhastulem kasvas kaheksal ning kahanes seitsmel sihtasutusel. Negatiivse puhastulemiga lõpetasid 2015. aastal viis sihtasutust, põhjustatuna peamiselt asjaolust, et tulud ei kata amortisatsioonikulu. Neist suurima panusega olid SA Teaduskeskus Ahhaa, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol ja SA Holstre-Polli Tervisekeskus. Maaelu Edendamise SA-s kasvas 2015. aastal olulises ulatuses tagatiskahjude reserv ja SA-s Hiiumaa Haigla ei kata Haigekassa leping kogu vajalikku personalikulu.

40

G3-sihtasutused ehk oma varade baasil teenust osutavad sihtasutused

G3-tüüpi ehk oma vara baasil teenuste osutamisega tegelevaid sihtasutusi on kokku 26. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 145,2 mln euroni, mis moodustas 12,0% kõigi sihtasutuste varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 129,9 mln eurot ehk 11,6% kogumahust 1123,8 mln eurot).

G3-sihtasutuste koguvarade maht kasvas 2015. aastal kokku 15,2 mln euro ehk 11,7% võrra; sh SA-s Ugala Teater 8,5 mln euro ehk 148,2% võrra ja SA-s Teater Vanemuine 7,8 mln euro ehk 59,4% võrra.

Oma vara baasil teenuste osutamisega tegelevaid sihtasutusi iseloomustab suur põhivara osakaal koguvaradest. 2015. aasta lõpu seisuga oli G3-sihtasutuste põhivara maht 115,9 mln eurot, mis moodustas 79,8% nende koguvaradest (2014: 116,1 mln eurot ehk 89,3%). Kuna põhivarade kogumaht püsis stabiilsena, siis on põhivarade osakaalu vähenemine koguvarades põhjustatud koguvarade mahu kasvust.

G3-sihtasutuste kogutulude maht kasvas 2015. aastal 15,6 mln euro ehk 29,2% võrra. G3-sihtasutuste omatulud moodustasid 2015. aastal 20,9 mln eurot ehk 30,2% G3-sihtasutuste kogutuludest (2014: 18,6 mln eurot ehk 34,7%) ja ainult 5,2% kõigi sihtasutuste omatuludest (2014: 5,0%). G3-sihtasutuste omatulude maht kasvas 2015. aastal 12,6% võrra.

G4-sihtasutused ehk erisihitusega sihtasutused:

G4-tüüpi sihtasutusi on kokku 21. Siia gruppi on koondatud sihtasutused, kellest ühe osa tegevus on suunatud Eesti arenguteemadele ning uuringutele nt sise- ja välispoliitika või teadus- ja arendustöö valdkondades, sh ka koostöös valitsuse väliste organisatsioonidega, ning teine osa tegeleb maakondades majandus- ja ettevõtluskeskkonna arenguteemadega.

Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 32,0 mln euroni, mis moodustas 1,5% kõigi sihtasutuste varade mahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 29,4 mln eurot ehk 1,6% kogumahust 1123,8 mln eurot).

G4-sihtasutuste tegevust finantseeritakse peamiselt toetuste ja sihtfinantseeringute abil. Kõigi G4-sihtasutuste kogutulu moodustas 2015. aastal 24,0 mln eurot, püsides 2014. aasta kogutuluga võrreldes stabiilsena. G4-sihtasutuste kogutulu osakaal kõigi sihtasutuste kogutulus oli 2015. aastal 2,4%.

Suuremad toetuste saajad on Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti E-Tervise SA, SA Ida-Viru Tööstusalade Arendus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Enamuse G4-sihtasutuste kogukulu on kuni 100% ulatuses asutuse enda ülalpidamiskulu. Nende sihtasutuste tööjõukulu moodustab ülalpidamiskulust tüüpiliselt 50-70%.

41

2.4 Asutajaõiguste teostajate hinnangud sihtasutuste eesmärkide täitmisele ja tegevuse jätkamise vajalikkus

Sarnaselt äriühingute valitsejatega esitavad sihtasutuste asutajaõiguste teostajad Rahandusministeeriumile igal aastal aruande riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Nõuded aruande sisu kohta, esitamise korra ja vormid on kehtestatud RVS § 98 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ (vastu võetud 08.04.2010 nr 46). Asutajaõiguste teostamise aruanne koosneb üldaruandest ja nende sihtasutuste aruannetest, mille suhtes asutajaõigusi teostatakse. Üldaruandes esitatakse juriidilised andmed riigi asutatud sihtasutuste kohta, sh uued asutamised, muudatused asutajate hulgas, ühinemised, jagunemised, lõpetamised ja seonduvad asjaolud. Sihtasutuse kohta esitatavas aruandes hinnatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamist, analüüsitakse tegevus- ja finantseesmärkide saavutamist, esitatakse andmed sihtasutuse osalemises äriühingutes või teistes sihtasutustes ja seonduvad varalised tehingud, kirjeldatakse toimunud erikontrollid ning põhjendatakse sihtasutuse jätkamise või lõpetamise vajadust. Määruse kohaselt esitatakse asutajaõiguste teostamise aruanded 1. juuniks.

Järgnev ülevaade käsitleb asutajaõiguste teostajate aruandeid sihtasutuste kohta. Seejuures on eritähelepanu pööratud organisatoorsetele ümberkorraldustele ja asutajaõiguste teostaja poolt esile tõstetud sihtasutuse tegevuse jätkusuutlikkust ohustavatele mõjuteguritele.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

HTM hindab oma valitsemisalas toimiva seitsme sihtasutuse tegevuse heaks ja jätkamise vajalikuks. 2015. aasta aruandes on HTM toonud välja järgmised tähelepanekud:

1) Kuigi SA Archimedes kuulub struktuuritoetuste vahendamise tegevusmahtudest tulenevalt toetuste andmisega tegelevate sihtasutuste gruppi G1, on varasemate aastate andmed näidanud, et vastava grupi efektiivsusnäitajad, mida arvestatakse sihtasutuse kui terviku suhtes, ei täida tegelikkuses neile näitajatele seatud eesmärki, kuna suur osa haridus-, teadus- ja noortepoliitika meetmetest SA Archimedes vastutusalas on sisuliselt teenuste osutamine (kvalifikatsioonide hindamine, kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi hindamine, mahukas koolitustegevus, kõrghariduse välisturundus jt).

2) 2016. aastal algatas Haridus- ja Teadusministeerium asutajaõiguste teostajana Hariduse Infotehnoloogia SA strateegiliste eesmärkide ja tegevuste analüüsiprotsessi. Sihtasutuse asutajad kavandavad võimalikes muudatustes kokku leppida 2016. aasta sügiseks.

3) Aruandeperioodil ilmnes, et Eesti Keele SA (loodud Eesti Keele Instituudi poolt 1993. aastal) põhikiri ja tegevuse korraldus ei ole vastavuses riigivaraseadusega. HTM viib Eesti Keele SA põhikirja ja tegevuse seaduse nõuetega vastavusse ning teostab muud vajalikud toimingud, tagamaks riigipoolne asutajaõiguste teostamine sihtasutuses. HTM-i esialgse hinnangu kohaselt ei ole riigil põhjust olla tulevikus asutajaks sihtasutuses, mis toimib sisuliselt kirjastusena. Sihtasutuse tegevuse korrastamise järgselt analüüsitakse muuhulgas võimalusi sihtasutuse tegevuse ümberkorraldamiseks või üleandmiseks.

42

Kaitseministeerium (KAM)

KAM hindab oma valitsusalas kahe sihtasutuse Riigikaitse Edendamise SA (RESA) ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK)) tegevuse heaks ja jätkamise vajalikuks. RESA pole viimase viie aasta jooksul riigieelarvelisi vahendeid saanud, mistõttu finantsplaani koostamist ei peeta vajalikuks. RKK netovara moodustab seisuga 31.12.2015 vaid 1317 eurot, finantsplaanis on tulud ja kulud prognoositud tasakaalust väljas.

Keskkonnaministeerium (KEM)

KEM hindab oma valitsusalas ainukese sihtasutuse SA Erametsakeskus tegevuse heaks ja jätkamise vajalikuks.

Kultuuriministeerium (KUM)

KUM hindab oma valitsusalas olevast 29 sihtasutusest 25 tegevust kas heaks või edukaks ja jätkamise senises tegevusvormis vajalikuks. Nelja sihtasutuse puhul on KUM toonud välja järgmised reservatsioonid:

1) SA Narva Aleksandri Kirik: Tulenevalt kiriku omaniku, EELK Narva Aleksandri Koguduse suhtes 2015. aastal algatatud pankrotimenetlusest, mille käigus üritatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võõrandada kirikuhoonet, ei ole võimalik ega kohane kaasata kiriku jätkuvaks taastamiseks täiendavaid kreeditore. Seega ei olnud sihtasutusel võimalik oma olulisimat eesmärki – kirikuhoone taastamise jätkamist – saavutada. Kokkuvõttes on kirik toime tulnud rahuldavalt. Tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt varasemate kohustuste täitmiseks kuni 2017. aastani.

2) SA Vanalinna Teater: Kultuuriministeerium, Tallinna linn ja AS SEB Pank asutasid 04.11.1997 otsusega SA Vanalinna Teatrimaja, kelle põhikirjaline eesmärk on oma valduses asuva hoone (osa Sakala 3 kinnistust Tallinna linnas) remont, rekonstrueerimine ja haldamine. Nimetatud hoone osa renoveeriti 2000. aastal teatrimajaks. Renoveerimiseks ning teatrisaali tehnika ja inventari soetamise rahastamiseks sõlmiti mais 2000 AS-iga SEB Pank investeerimislaenuleping summas 25 mln krooni, tagasimaksetähtajaga 15.12.2010. Sihtasutuse kasuks seati 2000. aastal tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Hoonestusõigus on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Hoone on antud kasutamiseks SA-le Teater NO99, kes tasub vara kasutamisega seotud kulud.

Kuna SA Vanalinna Teatrimaja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sõlmitud investeerimislaenu viimane makse tasuti 2010. aastal, on päevakorral olnud sihtasutuse tegevuse jätkamise vajadus. Varasematel aastatel sihtasutuse teiste asutajatega peetud läbirääkimised sihtasutuse lõpetamise osas ei ole tulemusi andnud. SEB Pank ei osale aktiivselt sihtasutuse töös. Seni on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hoolduseks, millega sihtasutus on toime tulnud.

3) SA Ugala Teater: Seoses teatrihoone renoveerimistööde edasilükkumisega ehitustööde riigihanke kohtuvaidluse tõttu on külastajate arv etenduskorra kohta ja esituskorra tulu langenud, kuna teater on pidanud kasutama väiksemaid mängupaikasid ja tegema rohkem

43

väljasõiduetendusi. Kunstilises mõttes on SA-l Ugala Teater olnud tugev hooaeg, loomingulised eesmärgid on täidetud ning edasine jätkamine on vajalik.

4) SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegutseb rendipinnal, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele ega organisatsiooni vajadustele ning see võib lähiaastatel hakata oluliselt mõjutama Eesti Filharmoonia Kammerkoori jätkusuutlikkust.

KUM-i valitsusalas on sihtasutuste arv suurenenud nelja võrra, sh on asutatud kolm uut sihtasutust, neist üks 2015. aastal ja kaks 2016. aastal:

1) SA Pärnu Muuseum: Vabariigi Valitsuse 11.06.2015 korraldusega nr 245 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusega sihtasutust nimega Sihtasutus Pärnu Muuseum. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Pärnu linn. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 21.07.2015. KUM andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle vallasvara hariliku väärtusega kokku 192 630,82 eurot. Pärnu linn andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle Pärnu linnas Hommiku 11 asuva hoonestatud kinnistu väärtusega 64 467,68 eurot.

2) SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: Vabariigi Valitsuse 08.04.2016 korraldusega nr 120 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi osalusega sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. Sihtasutuse asutamisel osales lisaks riigile Eesti Olümpiakomitee. Sihtasutuse asutamisleping allkirjastati 14.04.2016. KUM andis sihtasutusele asutamisel mitterahalise sissemaksena üle vallasvara hariliku väärtusega kokku 60 198,53 eurot. Eesti Olümpiakomitee andis sihtasutusele üle rahalise sissemaksena 100 eurot.

3) SA Eesti Kunstimuuseum: Vabariigi Valitsuse 19.05.2016 korraldusega nr 168 volitas Vabariigi Valitsus kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum. Sihtasutuse asutamise otsus allkirjastati 09.06.2016, sihtasutus kanti registrisse 13.06.2016; sisulise tegevusega alustas sihtasutus augustis 2016.

4) SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel: Vabariigi Valitsuse 11.02.2016 korraldusega nr 52 määrati KUM Sihtasutuse A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel asutajaõiguste teostajaks. Varasemalt teostas sihtasutuse asutajaõigusi Rahandusministeeriumi volituse alusel Järva Maavalitsus.

KUM märgib veel oma aruandes, et Narva linn on andnud SA-le Narva Muuseum üle Narva linnas Peterburi mnt 2 asuva kinnistu maksumusega 8 086 179,91 eurot. Kinnistul asub Narva linnuse peahoone, mis on vajalik SA põhikirjalise eesmärgi – Narva linnuse säilitamine ja arendamine –täitmiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MKM hindab oma valitsusalas toimiva seitsme sihtasutuse tegevuse väga heaks või heaks ja jätkamise vajalikuks.

Maaeluministeerium

44

MEM hindab oma valitsusalas toimiva Maaelu Edendamise SA tegevuse jätkamise vajalikuks, tegevuseesmärkide täitmise hinnangut pole esitatud.

Rahandusministeerium

RAM hindab oma valitsusalas toimiva SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tegevuse seoses kuluefektiivsuse langemisega alates 2012. aastast rahuldavaks ja jätkamise vajalikuks.

Siseministeerium (SIM)

SIM hindab oma valitsusalas toimiva SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital tegevuse tulemuslikuks ja jätkamise vajalikuks.

Sotsiaalministeerium

SOM valitsemisalas on kümme sihtasutust, neist üheksa on täitnud põhikirjalised eesmärgid eeskujulikult ning sihtasutuste edasine jätkamine on vajalik. Eesti E-Tervise SA (ETSA) reorganiseeritakse Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti, Ravimiameti ja SOM vastavate osakondade töö ümberkorraldamise käigus, sest ETSA tegevusvorm ei võimalda riigiülesannete tõhusat täitmist ja ETSA nõukogu liikmetel on huvide konflikti oht üleriigiliste ülesannete täitmisel.

SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on oma põhikirjalised eesmärgid täitnud, kuid koostöö ministeeriumiga on jäänud nõrgaks ja konkreetseid võimalusi fondi kaasamiseks puuetega inimestega seonduvate erinevate programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse 2015. aastal ei leitud.

Aruandeperioodil määrati SOM järgmiste sihtasutuse riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks:

1) SA Jõgeva Haigla: Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldusega nr 485 „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. aasta korralduse nr 689 “Sihtasutuse Jõgeva Haigla asutamine" muutmine“ määrati SA-s Jõgeva Haigla asutajaõiguste teostajaks riigi nimel Jõgeva maavalitsuse asemel SOM.

2) SA Hiiumaa Haigla: Vabariigi Valitsuse 12.11.2015 korraldusega nr 486 „Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a korralduse nr 870 “Sihtasutuse Hiiumaa Haigla asutamine” muutmine“ määrati SA-s Hiiumaa Haigla riigi nimel asutajaõiguste teostajaks Hiiu maavalitsuse asemel SOM;

Sotsiaalministeerium eraldas SA-le Hiiumaa Haigla laenude tagasimaksmiseks 2015. aastal 100 000 eurot. Alates jaanuarist 2016 on laenude põhiosa tagasimaksed 12 kuuks peatatud seoses raske majandusliku olukorraga. Kokkulepe laenude peatamiseks sõlmiti pankadega jaanuaris 2016. Põhiosa tagasimaksete summa oleks 2016. aastal olnud 109 563 eurot.

3) SA Koeru Hooldekeskus: Vabariigi Valitsuse 21.01.2016 korraldusega nr 35 „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a korralduse nr 693 „Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus asutamine“ muutmine“ määrati SA-s Koeru Hooldekeskus riigi nimel asutajaõiguste teostajaks Järva Maavalitsuse asemel SOM.

Aruandeperioodil toimusid järgmised ümberkorraldused:

45

1) 13.02.2015 asutas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) koos Haapsalu linnaga senise SA Läänemaa Haigla vara baasil uue sihtasutuse SA Läänemaa Haigla.

2) 26.02.2015 asutas SA PERH koos Raplamaa Omavalitsuste Liiduga senise SA Rapla Maakonnahaigla vara baasil uue sihtasutuse SA Raplamaa Haigla.

Regionaalhaigla poolne sissemakse asutatava sihtasutuse sihtkapitali oli mõlemal juhul 500 000 eurot koos kohustusega paigutada sihtkapitali täiendavalt 750 000 eurot hiljemalt 2016. aasta lõpus. Raplamaa Haigla ja Läänemaa Haigla pidamiseks asutatud uute sihtasutuste põhikirjade kohaselt on mõlema sihtasutuse nõukogus regionaalhaigla nimetada 3 nõukogu liiget ning kohalike omavalitsuste nimetada 2 nõukogu liiget. Sellega on regionaalhaigla omandanud haiglate igapäevatöö suunamisel olulise rolli.

3) 2015. aastal eraldati SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum riigieelarvest 827 790 eurot osaluse ja otsustusõiguse omandamiseks AS-is Valga Haigla kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamiseks Valga maakonnas. AS Valga Haigla ja kliinikum peavad võrgustumise osas läbirääkimisi, juriidiline võrgustumine on planeeritud läbi viia 2016. aasta jooksul. Tänaseks on haiglad võrgustunud juhtimislikul tasemel ehk kliinikumi esindaja on AS-i Valga Haigla nõukogu liige.

4) Täiendavalt valmistutakse juriidiliseks võrgustumiseks ka AS-iga Põlva Haigla. Juriidiline võrgustumine on planeeritud läbi viia 2017. aasta esimesel poolel. Tänaseks on haiglad võrgustunud juhtimislikul tasemel ehk kliinikumi esindaja on AS-i Põlva Haigla nõukogu liige.

Välisministeerium (VÄM)

VÄM hindab oma valitsusalas toimiva SA Eesti Välispoliitika Instituut tegevuse heaks ja põhikirjaliste eesmärkide edasise täitmise vajalikuks.

Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei teostab asutajaõigusi SA-s Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja SA-s Eesti Koostöö Kogu. Vabariigi Presidendi Kantselei on arvamusel, et mõlema sihtasutuse 2015. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisest ka edaspidi toetav. Sihtasutuste tegevuse eesmärkide muutmise või nende jätkamise vajalikkuse üle otsustab 2016. aasta sügisel valitav uus Vabariigi President.

Hiiu Maavalitsus

Hiiu MV hindab asutajaõiguste teostajana, et SA Tuuru juhtimisel on esinenud 2015. aastal mitmeid juhtimisvigu – nõukogule pole esitatud tegevuseesmärke ja arengukava, sihtasutuse kulude rahastamine pole olnud tagatud, personalipoliitika pole olnud põhjendatud. SA Tuuru kasutab alates 2010. aastast arvelduslaenu, mille tasumata jääk on pidevalt suurenenud, mistõttu on intressikulud eelarvestatust suuremad.

SA Tuuru on Kärdlas aadressil Vabrikuväljak 1 asuva kinnistu omanik. Hoone ruume üüritakse välja, kuid üüritulu ei kata hoonele tehtud renoveerimise ja ülalpidamise kulutusi.

46

Hiiu maavanema ettepanekul toimus 2015. aastal Valga Maavalitsuse siseauditi osakonna poolt korraldatud audit (Valga maavanema 31.03.2015 korraldus nr 1-1/15-124) eesmärgiga anda arvamus SA Tuuru juhtimisele ja majandustegevusele. Rahandusministeeriumi audiitorid esitasid veebruaris 2016 auditi lõpparuande, mille olulisemate järeldustena toodi välja, et SA-l Tuuru ei piisa käibevara arvelduslaenu tasumiseks, eelarve prognoosimisel pole arvestatud eelmiste perioodide tegelikke näitajaid ja kulude tegemiseks puuduvad katteallikad, lisaks puuduvad nõukogu kinnitatud aasta tegevuseesmärgid ja esinevad puudused asjaajamisel. Juulis 2016 koostatud RAM-i audiitorite memos tõdetakse, et SA Tuuru finantsseisukord ei ole paremaks läinud.

Hiiu maavanem on seisukohal, et SA Tuuru on 2015. aastal oma sisulised eesmärgid enamjaolt täitnud ja edasine jätkamine on maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu jaoks vajalik. Finantsraskustest väljatulemiseks rakendatakse juhtimis- ja töökorraldusalaseid meetmeid, pangakohustuste täitmist on võimalik tagada SA-le Tuuru kuuluva kinnistu müügiga, kavandamisel on arvelduskrediidilepingu muudatus, millega hakatakse igakuiselt laenu tagastama.

Jõgeva Maavalitsus

Jõgeva MV teostas 2015. aastal asutajaõigusi SA-s Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kelle tegevusele on antud hea hinnang ja põhikirjaliste eesmärkide täitmise edasist jätkamist peetakse vajalikuks.

Vabariigi Valitsuse 25.02.2016 korraldusega nr 66 on volitatud Jõgeva maavanemat SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus asutajaõigusi teostava isikuna otsustama SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kui ühendatava sihtasutuse ühinemist ühendava sihtasutusega SA Jõgevamaa Arenguagentuur. Jõgeva maavanem tegi oma otsuse ühinemiseks 29.03.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/119.

06.04.2016 sõlmisid SA Jõgevamaa Arenguagentuur (registrikood 90013265, aadress Suur tn 3, Jõgeva linn) ühendava ühinguna ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (registrikood 90001322, aadress Suur tn 3, Jõgeva linn) ühendatava ühinguna ühinemislepingu. Ühinemisleping on SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus nõukogu poolt heaks kiidetud 13.04.2016. Ühinemine loetakse toimunuks ühendava ühingu registrikaardile ühinemiskande tegemisest, misjärel ühendatav ühing kustutatakse registrist ning SA Jõgevamaa Arenguagentuur on SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus universaalne õigusjärglane.

Alates 19.05.2016 kannab ühinenud sihtasutus uut nime SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (registrikood 90013265) ja asutajaõiguste teostajaks on edaspidi MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.

Lääne Maavalitsus

Lääne MV teostab asutajaõigusi SA-s Läänemaa Arenduskeskus. Hinnang tegevusele on väga hea ja põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist peetakse vajalikuks.

Tulenevalt haldus- ja riigireformi plaanidest kaalub Lääne MV sihtasutuse üleandmist MTÜ-le Läänemaa Omavalitsuste Liit.

47

Lääne-Viru Maavalitsus

Lääne-Viru MV teostab asutajaõigusi SA-s Lääne-Viru Arenduskeskus. Hinnang tegevusele on väga hea ja põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist peetakse vajalikuks.

Põlva Maavalitsus

Põlva MV teostab asutajaõigusi SA-s Pokumaa.

SA Pokumaa põhikirjalised tegevuseesmärgid on senini jäänud saavutamata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Põlva MV hinnangul on SA Pokumaa tegevuse jätkamine vajalik, kuid eesmärgipärane toimimine on võimalik riigi rahalisel toetusel, erakapitali kaasamine pole õnnestunud. Põlva MV kordab oma 2014. aasta ettepanekut anda SA Pokumaa sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks üle Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.

Pärnu Maavalitsus

Pärnu MV teostab asutajaõigusi SA-s Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Hinnang tegevusele on rahuldav, kuna klientide arvukus jäi alla ootuste; põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist peetakse vajalikuks.

Rapla Maavalitsus

Rapla MV teostab asutajaõigusi SA-s Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Hinnang tegevusele on hea ja põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist peetakse vajalikuks.

Saare Maavalitsus

Saare MV teostab asutajaõigusi SA-s Saaremaa Arenduskeskus. Hinnang tegevusele on hea ja põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist peetakse vajalikuks.

Tartu Maavalitsus

Tartu MV teostab asutajaõigusi SA-s Tartu Teaduspark ja SA-s Tartu Ärinõuandla. Tartu MV on rahul mõlema sihtasutuse tegevusega ja peab põhikirjaliste eesmärkide edasist täitmist vajalikuks.

Valga Maavalitsus

Valga Maavalitsus teostab asutajaõigusi SA-s Lõuna-Eesti Turism, kelle 2015. aasta põhikirjaliste eesmärkide täitmist hindab rahuldavaks, kuna rahaliste vahendite vähesuse tõttu ei ole olnud võimalik panustada rohkem sisutegevustesse. Tartu Linnavalitsusega on alustatud läbirääkimisi ühinemiseks SA-ga Tartumaa Turism, mis oleks samm edasi haldusvõimekama organisatsiooni arendamiseks. Tegevuse jätkamine on põhjendatud vajadusega suurendada Lõuna-Eesti turuosa turismisektoris.

Viljandi Maavalitsus

48

Viljandi MV teostab asutajaõigusi SA-s Viljandimaa Arenduskeskus ja SA-s Holstre-Polli Tervisekeskus. Esimese sihtasutuse tegevust hinnatakse tulemuslikuks ja jätkamist vajalikuks.

Asutajaõiguste teostaja hinnangul on SA Holstre-Polli Tervisekeskuse põhikirjaliste eesmärkide täitmine jätkuvalt vajalik, kuid rahaliste vahendite vähesus ei võimalda keskust välja arendada ja eesmärke täita. Rahandusministeeriumi 30.11.2015 kirja nr 14-1/16079 alusel tegi Viljandi MV Viljandi linnale ja Viljandi vallale ettepaneku uue samadel eesmärkidel tegutseva sihtasutuse loomiseks, millega olemasolev SA Holstre-Polli Tervisekeskus oleks võimalik ühendada (kiri 01.12.2015 nr 7-4/15/5188-2 ja 22.02.2016 nr 7-4/16731-1). Viljandi Vallavolikogu võttis 23.03.2016 vastu otsuse nr 280 ja Viljandi Linnavolikogu 28.04.2016 otsuse nr 307 toetada osalemist uue ühise sihtasutuse asutamisel. Uue sihtasutuse eesmärk on piirkondliku spordi- ja puhkekeskuse arendamine; asutamisejärgselt ühendataks sellega SA Holstre-Polli Tervisekeskus. Uue loodava sihtasutuse põhikirja ja asutamislepingu projektid tulevad arutlusele omavalitsuste volikogude juunis 2016 (Viljandi linn) ja augustis 2016 (Viljandi vald) toimuvatel istungitel.

Valga MV siseauditi osakond (praegu rahandusministeeriumi siseauditi osakond) viis 2015. aastal läbi seire auditis „Sihtasutus Holstre-Polli Tervisekeskuse majandustegevus“ (audit nr 5-2/2012/2) esitatud tähelepanekute ja tegevuste täitmise osas. Seire tuvastas mõned jätkuvad puudused – sihtasutusel puudub 2015. aasta eelarve, tegevuseesmärgid ja arengukava; nõukogu pole teostanud järelevalvet raamatupidamise õigsuse ja vara olemasolu üle.

Võru Maavalitsus

Võru Maavalitsus teostab asutajaõigusi SA-s Võrumaa Arenguagentuur ja hindab, et sihtasutus on oma tegevusega põhikirjalised eesmärgid täitnud ja edasine jätkamine on vajalik.

Kokkuvõte

Riigi asutatud 76 sihtasutusest 66 puhul andsid asutajaõiguste teostajad 2015. aastal eesmärkide täitmisele rahuloleva hinnangu (mida väljendati sõnadega väga hea, hea, edukas, tulemuslik, rahul, positiivne). Vähem rahulolevad hinnangud (mida väljendati sõnadega rahuldav, keeruline) jooksvate tulemustega pälvisid kokku 10 sihtasutust, sh viiel juhul on tegemist rahaliste vahendite nappusest tingitud tagasihoidliku tulemusega, teistel juhtudel on toodud põhjuseks kas nõrgem juhtimine või muud põhjused. Ainult ühel juhul on asutajaõiguste teostaja selgelt väljendanud rahulolematust, et seatud eesmärgid on jäänud saavutamata.

49

2.5 Rahandusministeeriumi ettepanekud sihtasutuste edasisel jätkamisel

RVS § 99 lõike 2 kohaselt esitab RAM vajadusel ettepanekud riigi huvide järgimiseks ja seisukohad sihtasutuste tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta lähtuvalt riigi osalemise eesmärkidest.

Juunis 2016 valminud Riigi ülesannete analüüs24 käsitleb valitsussektori toimimise efektiivsust mh ka sihtasutuste seisukohalt. Riik delegeerib sihtasutustele teatud avalike ülesannete täitmise. Sihtasutuste tegevuste spetsiifikaspekter on väga avar, iga konkreetse sihtasutuse tegevus toimub riigi poolt selgesti identifitseeritava ja spetsiifilise eesmärgi täitmiseks. Sihtasutuste põhieesmärk on maksimeerida teenuste osutamisest tulenevat kasu. Sihtasutuste tegevuste sisuliseks analüüsimiseks on RAM jaotanud riigi sihtasutused nelja gruppi (vt p.2.3):

G1. Toetuste vahendamisega tegelevad sihtasutused G2. Äriühingutele sarnased sihtasutused G3. Vara baasil teenuste osutamisega tegelevad sihtasutused G4. Erisihitusega sihtasutused

Valitsussektori kogu töötajate arv on 135 tuhat töötajat, kellest sihtasutustes töötab 13 tuhat inimest ehk peaaegu 10%. Perioodil 2011-2015 on töötajate töömaht aastast-aastasse tugevasti varieerunud, kuid töötajate arv, tööjõukulu ja kaasnev ülalpidamiskulu on järjepidevalt kasvanud, seda Eesti keskmisest oluliselt suuremas mahus.

2016. aastal koostas RAM riigi osaluspoliitika Valge Raamatu25, kus käsitletakse mh vajadust koostada eraldiseisev riigi osaluspoliitika põhimõtteid koondav dokument, milles seatakse äriühingutes ja sihtasutustes strateegilised osalemise eesmärgid ja käsitletakse küsimust, millises tegevusformaadis on asutuste toimimine põhjendatud. Eesmärkide seadmisel tuleb lähtuda vajadusest välistada majanduslikult ebaratsionaalsed eesmärgid ja vajadusest kasutada ressursse parimal võimalikul moel. RAM peab vajalikuks sõnastada igale sihtasutusele põhikirjalised asutajaõiguste teostaja ootused, st määratleda selged osalemise põhjused seonduvalt strateegilise valdkonna eesmärkidega. Samuti peab RAM vajalikuks strateegiliste eesmärkide saavutamist järjepidevalt jälgida, et hinnata riigi osaluse jätkuvat põhjendatust.

Valges Raamatus on toodud välja järgmine printsiip: kuna sihtasutustele pole sätestatud universaalseid kriteeriume nende tegevuse efektiivsuse hindamiseks, siis on vajalik igale sihtasutusele kehtestada talle eraldatud ressursside abil maksimaalse tulemuse saavutamise „mõõdikud“, mis kirjeldavad kas lõppeesmärgi saavutamise või pideva tegevuse tagamise vajalikus mahus ja võimalikult kvaliteetselt.

Sihtasutuste toimimise efektiivsuse analüüsimine gruppide kaupa on oluline samm Valge Raamatu printsiibi järgimisel, mis võimaldab määratleda iga grupi asutusi iseloomustavad mõõdikud, valida efektiivsust väljendavate eesmärkidena nende mõõdikute väärtusi kui ootuspäraseid

24 Riigi ülesannete analüüs: http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/ 25 Riigi osaluspoliitika Valge Raamat: http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/index.php

50

standardväärtusi (ingl.k: benchmark) ja analüüsida grupisiseselt konkreetseid sihtasutusi või nende alamgruppe iseloomustavate mõõdikute väärtuste kõrvalekaldeid ootuspärasest standardist.

Käesolevas aruandes on finantsmõõdikute standardväärtused esitatud provisoorse ettepanekuna; neid on võimalik kohandada igale sihtasutusele, vastavalt tema tegevusspetsiifikale. Põhjalikumalt on sihtasutuste toimimise efektiivsust hinnatud Lisas 2.3. Järgnevalt on toodud olulised järeldused.

G1-sihtasutused ehk toetust vahendavad sihtasutused:

Lähtudes Riigi ülesannete analüüsi dokumendis kirjeldatud vajadusest vähendada bürokraatiat ja suurendada paindlikkust nii meetmete vahel kui inimressursside vahel on tehtud ettepanek moodustada toetuste vahendamise funktsioone tsentraliseeriv keskne rakendusüksus (KRÜ). Ühetaoliste tööprotseduuride ja juhendite koostamine ning rakendamine võimaldab hinnanguliselt nii otseste kui kaudsete kulude kokkuhoidu ca 20% ehk kuni 35 mln eurot aastas, lähtudes 2015. aasta tasemest. Detailsem käsitlus tugineb G1-sihtasutuste toimimise kahele efektiivsuse mõõdikule: toetuste osakaalule kogukulus (keskmiselt 85%) ja tööjõukulu osakaalule ülalpidamiskulus (keskmiselt kuni 60%).

G2-sihtasutused ehk äriühingutele sarnased sihtasutused:

Lähtudes Riigi ülesannete analüüsi dokumendis esile toodud vajadusest analüüsida arstiabi osutamise teenuse efektiivsuse tõusu haiglate võrgustumise võtmes on käsitletud kahte efektiivsuse mõõdikut: põhivara osakaalu varadest (keskmiselt 75%) ja tööjõukulude osakaalu ülalpidamiskulus (keskmiselt kuni 65%). Põhifunktsioonide konsolideerimine piirkonnahaiglatega võrgustumisel võimaldaks tööjõukulude osakaalu vähendamisel 65% tasemelt 55% tasemele kokku hoida ca 2,3 mln eurot aastas.

Ühtlasi juhib RAM tähelepanu asjaolule, et tervishoiuteenust pakkuvate sihtasutuste tegevus on sisuliselt sarnane äriühingute tegevusele, mistõttu tasub kaaluda võimalust reorganiseerida need asutused äriühinguteks. Samuti loeb RAM põhjendatuks kaaluda kinnisvarasektoris vabaturu tingimustel tegutseva SA Tehnopol äriühinguks reorganiseerimise võimalust.

G3-sihtasutused ehk oma varade baasil teenust osutavad sihtasutused:

Grupis G3 on eristatud teatrite ja muuseumide alamgrupp, keda iseloomustab suur põhivara osakaal varade kogumahust ning kelle toimimise efektiivsust mõjutab ennekõike riiklike toetuste ja omatulu optimeerimine. G3-sihtasutuste toimimise efektiivsust kirjeldatakse samuti kahe efektiivsuse mõõdiku abil: omatulu suhe kogutulusse ja omatulu suhe varadesse. Tuletatud on omatulu teenimise efektiivsust kirjeldav trendijoon, mille seadmine kompleksseks standardväärtuseks võimaldab optimeerida varade, toetuste ja omatulu mahtusid.

Lähtudes asjaolust, et G3-sihtasutused teenivad kahte liiki omatulu – tulu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks tulenevatest tegevustest (piletimüük, muud põhitegevuslikud teenused) ja tulu kõrvaltegevustest (pood, kohvik), peab RAM vajalikuks kaaluda võimalust kehtestada

51

sihtasutustele uus eelarvestamise reegel, mille alusel hinnatakse igal aastal toetuste õigustatud suurust, eristades seejuures toetust jooksvate kulude katteks ja toetust investeeringuvajaduste rahastamiseks. Sel moel tekib majanduslikult põhjendatud võimalus kõrvaltegevuste tulu arvel hoida kokku riigieelarvest grupile G3 antava toetuse kogumahtu.

G4-sihtasutused ehk erisihitusega sihtasutused:

Grupis G4 on eristatud oluline alamgrupp, kuhu kuuluvad maakondlikud arenduskeskused, keda iseloomustab vähene omatulu ja kuni 100% ülalpidamiskulude osakaal kogukuludest.

Riigi ülesannete analüüsi dokumendis on märgitud, et MAK-id pakuvad maakondlikke mitterahalisi teenuseid (nõustamine, koolitamine) riiklike partnerite (EAS, KIK, PRIA, Innove jt) toetuste abil, mida taotletakse konkurentsi korras. Puudustena tuuakse välja, et MAK-id dubleerivad osaliselt toetust andvate SA-de piirkondlike võrgustike tööd (nt KIK-i kontorid, PRIA bürood, MES teenistus) ja neil puudub selge täidesaatev otsustusõigus regionaalse majandus- ja innovatsioonipoliitika terviklikul koordineerimisel. Arenguvõimalusena kaalutakse MAK-ide reorganiseerimist, andes asutajaõiguste teostamise üle kohalikele omavalitsustele või konsolideerides MAK-ide funktsioonid kompetentsikeskusteks kooskõlas Keskse Rakendusüksuse kontseptsiooniga, mis võimaldab aastas kulu kokkuhoidu kuni 1,6 mln eurot.

52

3 MITTETULUNDUSÜHINGUD Riigivaraseaduse (RVS) § 6 lõike 1 kohaselt teostab liikmeõigusi kohustusliku liikmelisusega mitte-tulundusühingus asukohajärgne maavalitsus või kui kinnisasjad on ühe ministeeriumi valitsemisel, siis teostab riigi liikmeõigusi see ministeerium või ministri volitusel valitsemisala asutus. RVS § 6 lõike 2 kohaselt teostab liikmeõigusi korteriühistus või muus mittetulundusühingus, mille liikmelisus on seotud riigivara valitsemisega, riigivara valitseja või tema volitusel volitatud asutus. Muudes mittetulundusühingutes võib riigi liikmeõigusi teostada Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium või Riigikantselei (RVS § 6 lõige 3).

RVS § 6 lõige 4 sätestab piirangu, et ühes mittetulundusühingus võib liikmeõigusi teostada ainult üks riigivara valitseja.

Liikmeõiguste teostaja esitab RVS § 98 lõike 4 kohaselt igal aastal 1. augustiks Rahandusministeeriumile aruande nende mittetulundusühingute kohta, milles ta liikmeõigusi teostab. Nõuded aruande sisu kohta, aruannete esitamise korra ja vormid on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 25.04.2010 määrusega nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“.

Riik on seisuga 31.12.2015 liikmeks 142 mittetulundusühingus, sh Keskkonnaministeerium teostab liikmeõigusi ühes korteriühistus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teostab õigusi neljas mittetulundusühingus (vt Lisa 3.1).

Keskkonnaministeerium on volitanud Riigimetsa Majandamise Keskust teostama liikmeõigusi seitsmes maaparandusühistus, kellest Pajusti MPÜ võeti Lääne-Viru maavalitsuselt üle 2015. aastal. Ülejäänud 130 ühingust on neli ühistranspordikeskust, üks Eesti-Soome piireületava regionaalse koostöö ühing Helsinki-Tallinn EUREGIO, mille tegevus on 2014. aastast peatatud, ja 125 maaparandusühistut, kus liikmeõigusi teostavad 14 maavalitsust.

2015. aastal registreeriti Äriregistris viis uut riigi liikmelisusega maaparandusühistut: Kaljusoo MPÜ, Künnametsa MPÜ, Mustu MPÜ, Mõisa MPÜ ja Oorgu MPÜ. Äriregistrist kustutati neli maaparandusühistut: Kirbla MPÜ, Kitseoja MPÜ, Leisi MPÜ ja Raudlepa MPÜ.

2016. aasta 9 kuuga registreeriti Äriregistris kaks uut riigi liikmelisusega ühistut: Hiie-Tõnise MPÜ ja Inkalaane MPÜ. Äriregistrist kustutati samuti kaks ühistut – Mustaoja MPÜ ja Puka-Võhu MPÜ. Äriregistri andmetel toimub hetkel kolme ühistu likvideerimine: Jänistvere MPÜ, Suuremuru MPÜ ja Süntka MPÜ. Majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu on Ametlikes Teadaannetes avalikustatud kustutamishoiatus kaheksale ühistule: Koorküla MPÜ, Lõuna-Paistu MPÜ, Pajusti MPÜ, Tarva MPÜ, Unakvere MPÜ, Utukolga MPÜ, Vissi MPÜ ja Voorbahi MPÜ. Samal põhjusel on Lelle MPÜ-le tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks.

Riigi liikmelisusega ühistute hulgas on kolm ühistut – Laatre MPÜ, Räpina-Poldri MPÜ ja Tislari MPÜ – kus riik on liikmeks koos maavalitsusega, mis on vastuolus RVS-is sätestatud liikmeõiguse teostamise unikaalsuse nõudega.

Riigi osaluspoliitika Valge Raamatu (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 07.07.2016) p.14 käsitluse kohaselt peab Rahandusministeerium praktiliseks lahenduseks muuta RVS-i, võimaldamaks mittetulundusühingute samaaegset liikmestaatust riigi erinevatele esindajatele.

53

LISAD

54

Lisa 1.1 Riigi osalusega äriühingud 01.01.2015 ja 31.10.2016 ning nende tegevusalad

Jrk nr

Äriühing Seisuga

1.01.2015 Seisuga

31.10.2016 Kommentaar Tegevusala

Kokku, arv 33 33

Justiitsministeerium 1 1

1 AS Eesti Vanglatööstus 100% 100% Vangistusseaduse § 38 tulenevalt vangide tööhõive tagamine

Keskkonnaministeerium 4 4

2 AS Eesti Kaardikeskus 100% 100% Geodeetilised ja kartograafilised tööd ning teenused

3 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

100% 100% Keskkonnauuringute läbiviimine

4 OÜ Eesti Geoloogiakeskus 100% 100% Ehitusgeoloogilised ja -geodeetilised uurimistööd

5 AS Ökosil 35% 35% Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete kogumine ja jäätmehoidlate töö korraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

18 20

6 AS A.L.A.R.A. 100% 100%

Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku (Saku) radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine käitlemiseks teistelt asutustelt ja ettevõtetelt.

7 AS Eesti Liinirongid 100% 100% Raudteetranspordi korraldamine, sealhulgas reisijatevedu, kaubavedu ja sellega kaasnevate teenuste osutamine

8 AS Eesti Loots 100% 100% Kohustusliku lootsimise piirkondades lootsiteenuse osutamine

9 AS Eesti Post 100% 100% Riigisiseste ja rahvusvaheliste postiteenuste osutamine ning üle- Eestilise postivõrgu funktsioneerimise ja arengu kindlustamine.

10 AS Eesti Raudtee 100% 100%

Raudtee infrastruktuuri majandamine. Strateegiliselt oluline taristuettevõte, mis aitab kaasa elutähtsa teenuse tagamisele ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni.

11 AS Eesti Teed 100% 100% Riigi territooriumi piires teehoiu teenuste osutamine, sealhulgas erakorraliste teehoiutööde korraldamine ja teostamine.

12 AS EVR Cargo 100% 100%

Kauba raudteevedu. Omamise strateegiline eesmärk on efektiivse ja kaubaomanikest sõltumatu raudtee-veoettevõtja olemasolu turul, kes lisaks kasumi teenimisele omab turgu tasakaalustavat ja julgeolekut tagavat funktsiooni.

13 AS Metrosert 100% 100% Riigi mõõteetalonid, mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine, väärismetalltoodete märgistamine ja vääriskivide ekspertiis

14 AS Saarte Liinid 100% 100% Avalikust huvist lähtuva teenuse osutamine ning tulu teenimine, regionaalse infrastruktuuri haldamine

15 AS Tallinna Lennujaam 100% 100% Lennuväljade (sh. regionaallennujaamade) ja lennujaama reisiterminalide töö korraldamine

16 AS Tallinna Sadam 100% 100% Sadamate tööga seotud tegevused. Strateegiliselt oluline infrastruktuuri ettevõte, millel on oluline roll Eesti transpordi- ja transiidiklastris.

55

17 AS Teede Tehnokeskus 100% 100% Ehitusalane ja transpordiga seotud teadus- ja arendustegevus ning teenuste osutamine

18 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 100% 100% Riigi 90 päeva vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine

19 Elering AS 100% 100% Tarbijatele nõuetekohase energiavarustuskindluse tagamine

20 Lennuliiklusteeninduse AS 100% 100%

Tallinna lennuinfopiirkonna teenindamine, aeronavigatsiooniteenuse osutamine. Strateegiliselt oluline äriühing, kes aitab kaasa avalikust huvist lähtuva teenuse tagamisele.

21 OÜ Rail Baltic Estonia 100% 100% Osaluse omandamine ja valdamine kolme Balti riigi ühisettevõttes RB Rail AS, mille ülesandeks on raudtee rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini.

22 AS Estonian Air 97,34% 97,34% pankrotis

alates 29.12.2015

Lennuettevõtte käitamine ja sellega seotud tegevused. Strateegiliselt oluline äriühing, mis läbi lennuühenduste tagamise etendab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna.

23 AS KredEx Krediidikindlustus 66,67% 66,67% Kindlustustegevus krediidikindlustuse ja selle alaliikides aktsiaseltsile väljastatud tegevuslubade alusel

24 AS Nordic Aviation Group - 100% registrisse

kantud 09.10.2015

Lennunduskontserni moodustamine ja kontserni sees ettevõtjate juhtimisstruktuuri nüüdisaegsetele lennunduspõhimõtetele vastavaks kujundamine

25 OÜ Transpordi Varahaldus - 100%

Kapitali suurendamine

registrisse kantud

06.03.2015

Investeerimisettevõtja, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rentimine)

Maaeluministeerium 1 2

26 AS Vireen 100% 100% Teenuste pakkumine põllumajandustootjatele ja teistele toidukäitlejatele loomsetest kõrvalsaadusteks vabanemiseks

27 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

89% 93,3% registrisse

kantud 27.11.2014

Põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine, nende geneetilise väärtuse hindamine, piimakvaliteedi sõltumatu kontrollimine, samuti kõrvamärkide väljastamine.

Rahandusministeerium 6 5

28 Eesti Energia AS 100% 100% Elektrienergia, soojusenergia, võrguteenuse ning energiaga seotud lisateenuste müük Läänemere piirkonnas

29 Riigi Kinnisvara AS 100% 100% Riigile kui ainuaktsionärile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes

30 AS Eesti Loto 100% 100% Hasartmängude korraldamine ning sellega seonduvad tegevused

31 AS Levira 51% 51% Ringhäälinguprogrammide koostamiseks vajalike teenuste osutamine ja programmide edastamine

32 AS Rocca al Mare Suurhall 15,50% 15,50% registrist

kustutatud 9.12.2016

33 OÜ Pro-tooted 80% 0% registrist

kustutatud 12.01.2016

Riigimetsa Majandamise Keskus 1 0

56

34 AS Eesti Metsataim 69,91% 0% registrist

kustutatud 18.10.2016

Metsa- ja dekoratiivtaimede kasvatamine ja metsaseemnete varumine

Siseministeerium 1 0

35 AS Andmevara 100% 0% osalus

müüdud 20.04.2016

Olla partneriks riigile avalike ülesannete täitmisel infotehnoloogia valdkonnas, pakkudes eelkõige infosüsteemide, sealhulgas rahvastikuregister, arendamise, juurutamise, majutuse ja pidamise teenuseid

Sotsiaalministeerium 1 1

36 AS Hoolekandeteenused 100% 100% Erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude teenuste osutamine sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega.

57

Lisa 1.2 Riigi osalusega äriühingute osalused26 ja nende tegevusalad, seisuga 31.07.2016

Riigi äriühing Osaluse suurus

Tegevusala

AS Tallinna Sadam

1 TS Energia OÜ 100% Sadamaalal elektrienergia müük, võrguteenuste osutamine ning vee- ja kanalisatsioonivõrkude haldamine ning soojusvarustuse tagamine.

2 TS Laevad OÜ 100% Parvlaevaühenduse korraldamine mandri ja Eesti suursaarte (Saaremaa ja Hiiumaa) vahel.

3 TS Shipping OÜ 100% Jäämurde- ja offshore tööde teostamine multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica.

4 Green Marine AS 51% Keskkonnaalaste laeva- ja sadamateenuste väljaarendamisele, merereostuste ennetamise-, lokaliseerimise- ja likvideerimise praktiliste küsimuste lahendamisele ja nende tegevuste vastavusse viimisele rahvusvaheliste standarditega.

AS Estonian Air

5 AS Nordic Flyways 100% Lennuettevõtte käitamine: reisijate regulaar- ning tšartervedu, pagasi- ning posti vedu ja töötlus, jms.

6 Eesti Aviokütuse Teenuste AS 51% Tallinna lennujaamas lennukite kütusega tankimise teenuse pakkumine.

AS Eesti Energia

7 Elektrilevi OÜ 100% Võrguettevõtja.

8 Eesti Energia Õlitööstus AS 100% Põlevkivist vedelkütusteid tootev tehas, kus kasutatakse Eesti Energia inseneride arendatud ja patendiga kaitstud tahkel soojuskandjal põhinevat tõhusat Enefit140 tehnoloogiat.

9 Enefit Solutions AS (end. Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS)

100%

Pakub metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistajana laia valikut keskkonnasõbralikke konkurentsivõimelisi tehnoloogilisi projektlahendusi energeetikatööstussektorile. Omab 100% Eesti Energia Testimiskeskus OÜ-s ja Eesti Energia Hoolduskeskus OÜ-s.

10 Enefit Energiatootmine AS (end. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS)

100% Ettevõte varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja soojusenergiaga Narva linna, ekspordib elektrienergiat Baltimaadesse ning varustab Estlinki merekaabli kaudu elektriga ka Põhjamaade elektriturgu. Omab 100% AS-st Narva Soojusvõrk.

11 Enefit Taastuvenergia OÜ (end. Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ)

100% Tuuleparkide rajamine ja käitamine.

12 Enefit Kaevandused AS (end. Eesti Energia Kaevandused AS)

100% Tegeleb põlevkivi kaevandamisega, et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Omab 35% osalust Orica Eesti OÜ-s.

13 Attarat Holding OÜ 100% asutatud 12.08.2015. Omab osalusi Attarat Mining Company BV-s ja Attarat Operation and Maintenance Company BV-s, milles kummaski majandustegevust ei toimu

14 Enefit SIA 100% Elektri müümine lõpptarbijatele Läti turul.

15 Enefit UAB 100% Elektri müümine lõpptarbijatele Leedu turul.

16 Enefit US LLC 100% USA, 100% Enefit American Oil Co., millel omakorda 5 tütarettevõtet

17 Enefit Power & Heat Valka SIA 90% Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük.

18 Pogi OÜ 66,5% Omab 75% osalust Paide Elektrijaam OÜ-s, mis on likvideerimisel.

19 Enefit Jordan B.V 65% Omab tütarettevõtet Jordan Oil Shale Energy Company (uurib võimalusi põlevkiviõli tehase rajamiseks Jordaania Kuningriiki)

26 Eesti osalused äriregistri andmetel, välismaised osalused äriühingu 2015. aasta majandusaasta aruande ja veebilehe andmetel.

58

20 Attarat Power Holding Company BV 65% majandustegevus puudub. Omab tütarettevõtet Attarat Power Company.

21 Enefit Outotec Technology OÜ 60% Uue põlvkonna kiviõli tootmise tehnoloogiat Enefit arendamine ja litsentseerimine. Uue tehnoloogia esimeseks rakenduseks on Eesti Energia Enefit280 õlitehas.

22 OÜ Efipa 18,3% Hooneautomaatika, soojusautomaatika, katlad, katlamajad, soojussõlmed. Rekonstrueerimisprojektid alustades projekteerimisest ja lõpetades seadmete tarne, paigalduse, häälestuse ja hooldusega.

AS Levira

23 Eesti Digitaalringhäälingu OÜ 99,96% Digitaaltelevisiooni edastusteenuse osutamine. Levira osalus 2499/2500, Starman osalus 1/2500

24 Levira Central Europe s.r.o 100% Teleprogrammide väljastusteenuse osutamine (Slovakkia)

Riigi Kinnisvara AS

25 OÜ Hooldus Pluss 100% Hoone ja hoones olevate seadmete tehnohooldus ning avarii-dispetšerteenus.

AS Eesti Post

26 Maksekeskus AS 57,1% Makselahenduste pakkumine e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele.

27 UAB Omniva LT 100,0% Pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Leedu turul.

28 SIA Omniva 100,0% Pakiautomaadi- ja kullerteenuse pakkumine Läti turul.

29 Post 11 OÜ 30,0% Logistika- ja kullerteenused Hiina ja Euroopa vahel

AS Tallinna Lennujaam

30 AS Tallinn Airport GH 100,0% Lennukite ja lennureisijate teenindaja Tallinna ja Tartu lennujaamades.

Rail Baltic Estonia OÜ

31 RB Rail AS 33,3% Rail Balticu projekti arendamine (raudtee projekteerimine, ehitamine ja turundus).

59

Lisa 1.3 Muutused äriühingutes ja osalustes (v.a Riigi Kinnisvara AS), 01.01.15-31.10.16

Jrk nr

Ministeerium Äriühing Vabariigi Valitsuse korraldus Tehingu

väärtus, €

Sisu Viide VV otsusele

Nr Kuupäev Volitatav Pealkiri

1 Maaeluministeerium Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

15 8.01.2015 maaeluminister Volituse andmine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i aktsiakapitali suurendamiseks ja riigivara üleandmine

686 440 Volitada maaeluministrit osalust valitseva ministrina hääletama Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 770 666 euro võrra 770 666 uue aktsia väljalaskmise teel ja märkima aktsiakapitali suurendamiseks väljalastavatest aktsiatest kuni 686 440 uut aktsiat. Anda nõusolek Jõudluskontrolli Keskuse põhivara ja väikevahendite ning nõuete ja varude hariliku väärtusega kuni 686 440 eurot üleandmiseks Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ile märgitud aktsiate eest tasumisel mitterahalise sissemaksena.

Viide

2 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

AS Tallinna Lennujaam

293 23.07.2015 majandus- ja taristuminister

Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine

734 900 Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina hääletama Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 734 900 euro võrra 73 490 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad.

Viide

3 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

AS Nordic Aviation Group

401 23.09.2015 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine aktsiaseltsi Nordic Aviation Group asutamiseks ja aktsiakapitali sissemakseks

40 700 000 Volitada majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega aktsiaseltsi ärinimega AS Nordic Aviation Group, kelle põhieesmärk on lennunduskontserni moodustamine ja kontserni sees ettevõtjate juhtimisstruktuuri nüüdisaegsetele lennunduspõhimõtetele vastavaks kujundamine.

Viide

4 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

OÜ Transpordi Varahaldus

402 23.09.2015 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine osaühingu Transpordi Varahaldus asutamiseks ja osakapitali sissemakseks

32 000 000 Volitada majandus- ja taristuministrit asutama Eesti Vabariigi ainuosalusega osaühingu ärinimega OÜ Transpordi Varahaldus, kelle tegevuse eesmärk on toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rentimine).

Viide

5 Siseministeerium AS Andmevara 363 3.09.2015 siseminister Nõusoleku andmine AS Andmevara aktsiate võõrandamiseks

664 637 Anda siseministrile nõusolek võõrandada Eesti Vabariigile kuuluvad AKTSIASELTSI ANDMEVARA 31 956 aktsiat avalikul kirjalikul enampakkumisel

Viide

60

6 Keskkonnaministeerium AS Eesti Metsataim

441 15.10.2015 Riigimetsa Majandamise Keskus

Volituse andmine Aktsiaseltsi Eesti Metsataim lõpetamiseks

0 Volitada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu riigi esindajana otsustama Aktsiaseltsi Eesti Metsataim (registrikood 10837680) lõpetamine.

Viide

7 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

OÜ Rail Baltic Estonia

463 29.10.2015 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakseks

924 000 Volitada majandus- ja taristuministrit tegema sissemakse osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali summas 924 000 eurot, sealjuures sissemaksest 1 euro on nimiväärtuse eest ning 923 999 eurot on ülekursi eest ja tegema Rail Baltic Estonia ainuaktsionäri õigusi teostades Rail Baltic Estonia arvelt sissemakse Läti Vabariigis registreeritud äriühingu RB Rail AS aktsiakapitali vastavalt 28. oktoobril 2014. a sõlmitud aktsionäride lepingu punktile 4.6.1 summas 650 000 eurot, millest 1 euro on nimiväärtuse eest ja 649 999 eurot on ülekursi eest.

Viide

8 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

AS Estonian Air 482 9.11.2015 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine aktsiaseltsi Estonian Air lõpetamiseks

0 Volitada majandus- ja taristuministrit riigi esindajana otsustama aktsiaseltsi Estonian Air lõpetamine

Viide

9 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

Elering AS 500 26.11.2015 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine Elering AS aktsiakapitali suurendamiseks

8 000 000 Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama Elering AS aktsiakapitali suurendamine 8 000 000 euro võrra 8000 uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel oleks Elering AS aktsiakapitali suurus 157 890 000 eurot.

Viide

10 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium

Elering AS 173 27.05.2016 majandus- ja taristuminister

Volituse andmine Elering AS aktsiakapitali suurendamiseks

32 000 000 Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama Elering AS aktsiakapitali suurendamine 32 000 000 euro võrra 32 000 uue 1000-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel oleks Elering AS aktsiakapitali suurus 189 890 000 eurot.

Viide

61

Lisa 1.4 Muutused RKAS-i aktsiakapitalis 01.01.2015-31.10.2016

Jrk nr

Vabariigi Valitsuse korraldus

Tehingu väärtus, € Üleantava riigivara valitseja Sisu

Viide VV otsusele Nr Kuupäev

1 28 22.01.2015 61 701 Siseministeerium 5 kinnistu ja 4 korteriomandi üleandmine viide

2 51 29.01.2015 897 000 Keskkonnaministeerium 2 kinnistu ja 2 korteriomandi üleandmine viide

3 158 6.04.2015 120 000 Siseministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

4 159 6.04.2015 245 400 Maaeluministeerium 3 kinnistu üleandmine viide

5 200 14.05.2015 1 710 000 Keskkonnaministeerium 4 kinnistu üleandmine viide

6 228 28.05.2015 1 600 000 Kaitseministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

7 288 9.07.2015 479 100 Haridus- ja Teadusministeerium 8 kinnistu ja 5 korteriomandi üleandmine viide

8 294 23.07.2015 371 709 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium 51 kinnistu üleandmine viide

9 344 27.08.2015 3 540 Siseministeerium 2 kinnistu ja 2 korteriomandi üleandmine viide

10 345 27.08.2015 164 800 Maaeluministeerium 5 kinnistu ja 4 korteriomandi üleandmine viide

11 392 17.09.2015 769 000 Kaitseministeerium 30 korteriomandi üleandmine viide

12 442 15.10.2015 22 000 Keskkonnaministeerium 3 kinnistu üleandmine viide

13 487 12.11.2015 1 232 690 Siseministeerium 10 kinnistu üleandmine viide

14 488 12.11.2015 383 000 Siseministeerium 2 kinnistu üleandmine viide

15 503 26.11.2015 39 600 Kultuuriministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

16 504 26.11.2015 116 303 Rahandusministeerium 4 kinnistu ja 1 korteriomandi üleandmine viide

17 507 3.12.2015 236 500 Maaeluministeerium 1 kinnistu ja 1 korteriomandi üleandmine viide

18 15 7.01.2016 138 000 Siseministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

19 16 7.01.2016 255 600 Haridus- ja Teadusministeerium 8 kinnistu üleandmine viide

20 17 7.01.2016 8 000 Siseministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

21 34 21.01.2016 877 600 Kaitseministeerium 1 kinnistu ja 18 korteriomandi üleandmine viide

22 51 11.02.2016 725 400 Rahandusministeerium 3 kinnistu ja 1 korteriomandi üleandmine viide

23 135 21.04.2016 9 040 Siseministeerium 2 kinnistu ja 2 korteriomandi üleandmine viide

24 175 27.05.2016 1 724 450 Rahandusministeerium 2 kinnistu ja 1 korteriomandi üleandmine viide

25 227 30.06.2016 3 631 300 Kaitseministeerium 81 korteriomandi üleandmine viide

26 251 14.07.2016 582 500 Haridus- ja Teadusministeerium 8 kinnistu üleandmine viide

27 252 14.07.2016 3 752 200 Maaeluministeerium 13 kinnistu üleandmine viide

28 267 28.07.2016 77 300 Välisministeerium 1 kinnistu üleandmine viide

2927 - 26.08.2016 7 800 Rahandusministeerium RM otsusel 9 korteriomandit - 30 300 2.09.2016 367 900 Keskkonnaministeerium 4 kinnistu üleandmine viide

31 317 23.09.2016 4 394 900 Kaitseministeerium 1 hoonestusõigus ja 2 kinnistut viide

27 Esimene uue Riigivara seaduse alusel tehtud üleandmine riigivara valitseja otsusega, mis ei vajanud VV otsust (üleantava vara väärtus alla 30 000 €).

62

Lisa 1.5 Omakapitali hinna arvutamise metoodika

Rahandusministeerium hindab riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus omakapitali hinda tuginedes selles vallas enim kasutust leidnud CAPM (Capital Asset Pricing Model) metoodikale, mille kohaselt on omakapitali hind võimalik leida alljärgneva valemi abil:

( )sfmefe RRRRR +−⋅+= β

,

kus

Re – oodatav tootlus ehk omakapitali hind,

Rf – riskivaba tulumäär,

βe – finantsvõimendusega beetakordaja, mis näitab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul kaubeldavate ettevõtetega,

Rm-Rf – turu riskipreemia e. oodatava turutulumäära ja riskivaba tulumäära vahe,

Rs – ettevõttespetsiifiline preemia.

Riskivaba tulumäär

Kuna Eestil puuduvad riigivõlakirjad, võib riskivaba tulumäära aluseks võtta Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase kalendriaasta (2015) tulususe aritmeetiline keskmine, millele on lisatud Eesti riskipreemia, mis on võetud ettevõtete väärtuse hindamise eksperdi Aswath Damodaran´i28 poolt loodud andmebaasist, mis on vabalt kõigile kättesaadav ning millest leiab riikide reitingute alusel arvutatud riskipreemiad.

Saksamaa 10-aastase võlakirja keskmiseks tulususeks aastal 2015 kujunes 0,496%. Võlakirjade tootlused on arvutatud OECD veebilehel avaldatud29 näitajate alusel. Selle tuleb liita Eesti riigiriski preemia, mis Damodarani andmebaasi andmetel on 1,09%. Kahe intressimäära summa on 1,583%, mida loeme Eesti pikaajaliste riigivõlakirjade tootluse ehk riskivabaks tootluseks.

Finantsvõimendusega beetakordaja βe

Beetakordaja kirjeldab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul kaubeldavate või samas sektoris tegutsevate ettevõtetega - kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beeta on üks (βe =1). Seega kui

βe < 1, siis ettevõtte risk on alla turu keskmise riski

βe > 1, siis on ettevõtte risk on üle turu keskmise.

28 http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datacurrent.html#discrate - valida info „Levered and Unlevered Betas by Industry“ 29https://data.oecd.org/interest/long-term-interest-rates.htm, 20.07.2016

63

Kuna Eestis puuduvad võrreldavad börsil noteeritud ettevõtted, siis kasutatakse beeta hinnanguna teiste riikide samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist võimenduseta beetat. Selleks tuleb analüüsida nii Euroopa kui ka arenevate turgude sarnaste ettevõtjate näitajaid.

Beeta leidmiseks on vajalik leida võrdlusettevõtte omakapitali võlakohustuseta beeta. Aluseks võetakse majandusharude finantsvõimenduseta beetad ja neid korrigeeritakse konkreetse ettevõtte finantsvõimendusega, sest mida rohkem ettevõtja laenukapitali kasutab, seda kõrgem on selle aktsiatega seotud süstemaatiline risk. Beeta leidmiseks kasutatakse valemit:

βe = βa * (1+VK/OK) ,

kus

βe – ettevõtja finantsvõimendusega beeta,

βa – majandusharu finantsvõimenduseta beeta,

VK/OK – ettevõtte võlakapitali suhe omakapitali.

Võlakapitali all on mõeldud nii pika- kui ka lühiajaliste kohustuste kogusumma prognoosi, millest on lahutatud sihtfinantseerimisega seotud kohustuste prognoos. Enamlevinud viis beeta leidmiseks on kasutada Aswath Damodaran´i poolt loodud andmebaasi30, mida kasutame ka Eesti riigiriski preemia leidmisel. Sellest leiame sarnase tegevusvaldkonnaga ettevõtete finantsvõimenduseta beetade aritmeetilise keskmise. Tuleb märkida, et andmebaasi tegevusalade loetelu on väga piiratud, mistõttu on parema näitaja puudumise tõttu sageli valitud näitaja sobivus riigi äriühingu riskitaseme selgitamiseks piiratud. Kui äriühingu teenuste/kaupade hinnad on reguleeritud Konkurentsiameti kaudu, siis kasutatakse finantsvõimenduseta beetana konkurentsiameti poolt konkreetsele tegevusvaldkonnale omistatud näitajat.

Turu riskipreemia Rm-Rf

Turu riskipreemia näitab kui suurt tasu nõuavad investorid lisaks riskivabale tulumäärale sisuliselt riigi erasektori riskidest tulenevalt – turu riskipreemia on kompensatsioon süstemaatilise riski võtmise eest. Turu riskipreemia leidmisel võib kasutada kahte lähenemist: ajalooliste andmete alusel leitav riskipreemia, mida tavapäraselt leitakse börsil noteeritud ettevõtete aktsiate ajaloolise tulususe abil, ja oodatava riskipreemia leidmine. Turu riskipreemiana kasutab Rahandusministeerium esimest lähenemist. Erinevate empiiriliste uurimuste järgi on turu riskipreemiaks 5%. Sama riskipreemiat kasutab ka Konkurentsiamet.

Täiendavad riskipreemiad

Mitmed majandusteadlased on CAPM mudeli rakendamisel soovitanud rakendada ka erinevaid ettevõttespetsiifilisi riskipreemiaid. Kõige sagedamini kasutatav riskipreemia on ettevõtte väiksusest tingitud preemia. Mitmed empiirilised noteeritud ettevõtete tulumäärade ja suuruse seostele keskendunud uuringud on näidanud, et väikeste ettevõtete keskmine tulumäär on suurtest

30 http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datacurrent.html#discrate - valida info „Levered and Unlevered Betas by Industry“

64

kõrgem ehk investorid peavad väikesi ettevõtteid riskantsemaks ning nõuavad neilt kõrgemat tulumäära. Väikeste ettevõtete kõrgem riskitase tuleneb enamasti nende klientide ja toodeteportfelli väiksemast hajutatusest, tulude suuremast volatiilsusest, võõrfinantseerimise madalamast kättesaadavusest, mis vähendab ettevõtte võimalusi oma tegevuse finantseerimisel, vähendades seeläbi ettevõtte finantssuutlikkust, samuti on väiksemate ettevõtete juhtimiskvaliteet sageli madalam ning kõrgem võtmeisikute risk.

Omakapitali hinnale lisatava ettevõttespetsiifilise riskipreemia lisamisel tuginetakse osaluste valitseja analüüsile ettevõtte riskantsusele lähtudes 5 aspektist:

1. kliendiportfelli hajutatus – hinnatakse ettevõtte müügitulude kontsentreerituse taset, mida väiksema osakaalu kogutuludest moodustab müük äriühingu suurimatele klientidele, seda madalam on äriühingu kliendirisk.

2. tooteportfelli hajutatus – hinnatakse äriühingu poolt pakutavate toodete/teenuste mitmekesisust. Hajutatud tooteportfell alandab mõne toote/teenuse nõudluse võimaliku järsu muutusega kaasnevat riski.

3. juhtimiskvaliteet – hinnatakse äriühingu juhtkonna pädevust, samuti võtmeoskuste ja teadmiste hajutatust. Juhul kui äriühingul on üksikud võtmeisikud, kellele äriühingu tegevus toetub, eksisteerib kõrge võtmeisikute risk, ning äriühingu juhtimiskvaliteedi hinnangut tuleb alandada.

4. tulude stabiilsus – mida stabiilsemad ja kergemini prognoositavamad on äriühingu tulud, seda madalam on äriühingu riskitase.

5. finantssuutlikkus – ettevõtte võime oma kohustusi täita, hea täiendavate laenude kaasamise võime suurendab ettevõtte finantssuutlikkust.

Kuna beeta võtab arvesse valdkonnaspetsiifilisi riske, tuleks hinnangute andmisel lähtuda valdkonnasisestest iseärasustest. Kõiki riske hinnatakse 5-pallilisel skaalal (kõrge, pigem kõrge, keskmine, pigem madal, madal), mille alusel määratakse igale aspektile vastav riskipreemia vahemikus 0-6%, ettevõttespetsiifiliseks riskipreemiaks on nimetatud riskipreemiate aritmeetiline keskmine.

65

Lisa 1.6 Riigi äriühingute põhiandmed 2015. aasta kohta

Äriühing Riigi

osalus

Keskm töötajate

arv Vara tuh €

Põhivara tuh €

Omakapital tuh €

Riigi osa omakapitalis

tuh € Müügitulu

tuh € Puhaskasum

tuh €

Riigi osa puhaskasumis

tuh €

Riigile dividendid

tuh €

Akumuleeritud jaotamata kasum

kokku tuh €

Eesti Energia AS* 100% 6 289 2 957 800 2 552 500 1 571 900 1 571 900 776 700 40 500 40 500 61 940 599 500

AS Tallinna Sadam* 100% 363 581 084 545 870 342 667 342 667 93 794 30 868 30 868 31 490 139 775

AS Eesti Raudtee* 100% 809 302 671 283 670 161 142 161 142 43 481 -6 298 -6 298 0 87 596

Riigi Kinnisvara AS* 100% 359 413 916 353 776 259 568 259 568 79 663 15 685 15 685 0 65 932

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 100% 3 156 112 0 155 631 155 631 5 532 2 120 2 120 564 5 631

AS Tallinna Lennujaam 100% 544 142 632 124 046 65 635 65 635 33 828 5 153 5 153 0 38 104

AS Saarte Liinid 100% 99 57 243 56 319 16 044 16 044 5 598 656 656 0 8 743

AS Eesti Post* 100% 2 230 56 788 25 877 30 168 30 168 73 782 1 529 1 529 1 004 12 791

AS Estonian Air* 97,34% 160 58 795 44 320 -42 914 -41 773 69 193 -11 521 -11 214 0 -93 114

Levira AS* 51% 104 25 341 16 203 22 724 11 589 11 045 342 175 0 12 179

AS Eesti Loots 100% 117 19 772 18 656 11 447 11 447 8 694 658 658 1 800 9 463

Lennuliiklusteeninduse AS 100% 191 31 079 21 229 20 950 20 950 27 791 10 857 10 857 5 315 15 326

AS KredEx Krediidikindlustus 66,67% 7 37 009 2 20 197 13 465 979 32 21 0 968

Elering AS 100% 224 861 935 770 577 329 359 329 359 129 330 24 381 24 381 20 000 160 726

AS Hoolekandeteenused 100% 970 41 521 34 022 38 596 38 596 19 727 -2 111 -2 111 0 27 230

AS Eesti Liinirongid 100% 304 175 209 163 053 82 848 82 848 11 960 1 625 1 625 0 82 110

AS Eesti Loto 100% 41 16 680 1 035 9 568 9 568 56 722 8 102 8 102 5 560 8 102

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 100% 167 11 125 8 347 10 079 10 079 6 049 2 142 2 142 25 8 411

AS Vireen 100% 26 5 893 4 779 4 734 4 734 1 672 166 166 0 2 109

AS Teede Tehnokeskus 100% 48 2 901 1 507 2 061 2 061 2 605 233 233 60 900

AS Eesti Teed 100% 341 30 850 18 351 26 571 26 571 27 342 3 880 3 880 797 12 466

AS EVR Cargo 100% 735 71 321 52 321 44 479 44 479 62 255 -1 759 -1 759 0 24 411

AS Eesti Metsataim 100% 28 3 547 2 761 3 352 3 352 24 300 300 200 850

AS Metrosert 100% 58 3 589 1 043 3 163 3 163 1 988 76 76 0 939

AS Andmevara 100% 34 2 257 70 1 564 1 564 3 259 348 348 550 1 213

AS Eesti Vanglatööstus 100% 27 859 60 635 635 2 050 78 78 0 123

66

OÜ Eesti Geoloogiakeskus 100% 72 1 543 965 1 119 1 119 1 300 12 12 0 125

AS A.L.A.R.A. 100% 11 1 488 767 1 321 1 321 50 206 206 0 446

AS Ökosil 35% 16 1 689 1 446 1 317 461 578 45 16 0 766

AS Eesti Kaardikeskus 100% 32 652 87 448 448 1 045 106 106 20 118

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 93,3% 43 1 078 651 1 003 936 1 175 41 38 0 11

OÜ Rail Baltic Estonia 100% 2 1 414 1 073 454 454 0 -436 -436 0 -436

KOKKU 14 453 6 077 058 5 105 420 3 198 308 3 180 650 1 560 721 128 495 128 581 129 125 1 233 992 * konsolideeritud

67

Lisa 1.7 Äriühingute 2015. a majandusaasta näitajad

Äriühing ROE Vara

juurdekasv Omakapitali juurdekasv

Netokäibe juurdekasv

Võla-kordaja

EBITDA/ Müügitulu

Investeeringud, tuh €

AS Eesti Loto 97,65% 19,92% 36,18% 11,83% 42,64% 17,08% 594 Lennuliiklusteeninduse AS 59,72% 18,59% 35,96% 36,03% 32,59% 51,88% 4 090 AS Eesti Kaardikeskus 26,09% 36,14% 23,65% 55,11% 31,26% 15,46% 65 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 23,75% 9,46% 26,59% 21,76% 9,40% 60,50% 2 823 AS Andmevara* 20,90% -14,32% -11,49% 11,01% 30,71% 17,33% 40 AS A.L.A.R.A. 16,90% 27,68% 18,46% 112,55% 11,22% 465,82% 165 AS Eesti Teed 15,50% 11,97% 13,12% 0,12% 13,87% 21,53% 6 207 AS Eesti Vanglatööstus 13,02% 14,25% 13,93% 0,76% 26,11% 5,20% 14 AS Teede Tehnokeskus 11,76% 2,82% 8,91% 1,77% 28,95% 16,64% 123 AS Eesti Metsataim 12,48% 5,05% 6,75% 4,99% 26,56% 56,11% 316 AS Tallinna Sadam* 8,64% 3,72% -7,78% -15,30% 40,89% 67,15% 65 370 AS Tallinna Lennujaam 8,22% -1,86% 9,85% 5,98% 53,98% 47,63% 2 610 Elering AS 7,57% 9,10% 4,62% -2,97% 60,15% 61,76% 91 409 Riigi Kinnisvara AS* 6,34% 6,94% 10,50% 15,50% 37,29% 39,18% 39 352 AS Eesti Loots 5,48% 4,80% -9,07% -13,96% 42,10% 25,84% 2 099 AS Eesti Post* 5,11% 21,81% 1,60% 26,57% 46,86% 8,41% 6 391 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

8,16% - - - 6,92% 11,35% 12

AS Saarte Liinid 4,18% -2,87% 4,27% 1,84% 71,97% 61,39% 1 852 AS Vireen 3,57% -3,53% 3,64% -10,20% 19,67% 39,08% 239 AS Ökosil 3,49% -2,65% 3,51% 11,08% 22,05% 17,96% 0 Eesti Energia AS* 2,54% -1,26% -2,94% -12,14% 46,45% 34,44% 245 640 AS Metrosert 2,43% 3,89% 2,46% 3,04% 11,87% 12,02% 483 AS Eesti Liinirongid 1,98% -2,65% 2,00% 17,85% 52,71% 107,63% 92 Levira AS* 1,64% 0,44% 19,15% 1,74% 10,33% 32,31% 0 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 1,38% 0,95% 2,14% -61,56% 0,31% 23,61% 0 OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1,08% 0,16% 1,08% 1,13% 27,49% 15,34% 69 AS KredEx Krediidikindlustus 0,16% 2,57% 0,16% 1,91% 45,43% -4,67% 2 AS Eesti Raudtee* -3,83% -2,21% -3,76% -12,74% 46,76% 31,83% 12 656 AS EVR Cargo -3,88% -6,90% -3,80% -13,43% 37,63% 9,56% 3 792 AS Hoolekandeteenused -5,32% -4,18% -5,18% 4,07% 7,05% 5,92% 1 083 OÜ Rail Baltic Estonia -65,79% - - - 67,89% - 650 AS Estonian Air* -31,01% -10,04% 36,70% -2,15% 172,99% -5,75% 0 Keskmine 4,0% 6,30% -0,92% -6,49% 47,17% 34,46%

* konsolideeritud

68

Lisa 1.8 Äriühingute tulemused 2015 ja finantsprognoosid 2016-2020 Osaluse

valitseja / Äriühing /

Aasta Äritulud Ärikulud Puhas-kasum

Inves-teeringud Varad

Võla-kohus-tused31

Sihtfin. kohus-tused

Oma-kapital

Omakapitali osakaal siht-fin. kohustusi arvestamata

Justiitsministeerium

AS Eesti Vanglatööstus

2015 2 074 1 997 78 14 859 0 0 635 74%

2016 2 060 2 090 -40 640 1 266 590 0 595 47%

2017 2 060 2 091 -40 10 1 135 576 0 555 49%

2018 2 200 2 193 0 20 1 115 512 0 555 50%

2019 2 500 2 474 20 30 1 105 448 0 575 52%

2020 2 500 2 475 20 40 1 105 384 0 595 54%

Keskkonnaministeerium

AS Eesti Kaardikeskus

2015 1 045 934 106 65 652 0 0 448 69%

2016 614 603 21 21 590 0 0 455 77%

2017 680 655 18 23 595 0 0 448 75%

2018 700 670 23 22 595 0 0 446 75%

2019 720 690 23 38 606 0 0 444 73%

2020 680 655 18 28 604 0 0 442 73%

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

2015 10 541 8 391 2 142 2 823 11 125 192 0 10 079 91%

2016 5 705 5 672 19 462 10 923 145 0 10 048 92%

2017 5 495 5 470 25 492 11 043 121 0 10 048 91%

2018 5 657 5 631 26 505 11 020 97 0 10 048 91%

2019 5 660 5 634 26 502 11 101 73 0 10 048 91%

2020 5 700 5 674 32 495 10 858 49 0 10 054 93%

OÜ Eesti Geoloogiakeskus

2015 1 750 1 736 12 69 1 543 54 141 1 119 80%

2016 1 300 1 300 0 55 1 320 37 0 1 119 85%

2017 1 400 1 400 0 30 1 320 28 0 1 119 85%

2018 1 500 1 500 0 45 1 320 23 0 1 119 85%

2019 1 600 1 600 0 45 1 320 21 0 1 119 85%

2020 1 700 1 700 0 30 1 320 25 0 1 119 85%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS A.L.A.R.A.

2015 1 909 1 709 206 165 1 488 0 0 1 321 89%

2016 508 558 -50 1 1 307 0 0 1 273 97%

2017 673 747 -73 10 1 234 0 0 1 200 97%

2018 796 853 -56 10 1 178 0 0 1 144 97%

2019 2 920 2 982 -61 10 1 117 0 0 1 083 97%

2020 1 171 1 209 -37 10 1 080 0 0 1 046 97%

AS Eesti Liinirongid

2015 39 638 31 711 1 625 92 175 209 89 594 0 82 848 47%

31 Intressi kandvad kohustused ehk laenud, liisingud ja võlakirjad

69

Osaluse valitseja / Äriühing /

Aasta Äritulud Ärikulud Puhas-kasum

Inves-teeringud Varad

Võla-kohus-tused

Sihtfin. kohus-tused

Oma-kapital

Omakapitali osakaal siht-fin kohustusi arvestamata

2016 35 981 40 451 -4 470 983 169 463 86 721 0 78 379 46%

2017 39 370 42 145 -2 772 200 164 486 83 881 0 75 607 46%

2018 41 513 44 173 -2 660 100 159 437 80 843 0 72 947 46%

2019 42 932 45 492 -2 560 100 153 989 77 595 0 70 387 46%

2020 44 658 46 862 -2 203 100 148 834 74 119 0 68 183 46%

AS Eesti Loots

2015 8 834 7 660 658 2 099 19 774 7 960 0 11 447 58%

2016 8 700 7 922 478 1 950 20 964 8 819 0 11 045 53%

2017 8 600 7 900 463 1 250 20 173 8 115 0 10 958 54%

2018 8 600 7 900 463 0 18 105 6 135 0 10 870 60%

2019 8 600 7 900 463 0 16 038 4 155 0 10 783 67%

2020 8 600 7 900 463 0 13 970 2 175 0 10 695 77%

AS Eesti Post

2015 75 607 74 283 1 460 6 391 56 788 1 055 0 30 168 53%

2016 79 220 76 647 3 538 10 726 57 630 455 0 32 407 56%

2017 84 868 81 950 3 481 7 365 64 589 3 000 0 33 315 52%

2018 91 560 87 637 4 367 5 365 67 668 2 400 0 34 765 51%

2019 99 164 94 502 4 950 5 365 70 628 1 800 0 35 791 51%

2020 108 005 102 476 5 750 5 364 74 062 1 200 0 36 879 50%

AS Eesti Raudtee

2015 48 404 54 130 -6 298 12 656 302 670 38 471 88 503 161 143 75%

2016 45 100 54 700 -10 300 26 400 305 700 33 200 104 600 150 900 75%

2017 45 500 55 228 -10 299 37 000 325 400 28 000 129 800 140 600 72%

2018 64 200 56 306 7 406 40 100 342 300 22 800 144 500 148 000 75%

2019 64 700 57 416 6 807 21 600 344 900 22 600 140 600 154 700 76%

2020 65 300 58 559 6 202 21 200 347 100 22 400 136 700 161 000 77%

AS Eesti Teed

2015 27 634 23 570 3 880 6 207 30 850 38 0 26 571 86%

2016 27 667 24 943 1 457 2 751 25 712 715 0 21 352 83%

2017 27 667 24 868 1 728 2 289 26 048 736 0 21 667 83%

2018 25 499 24 885 1 720 2 236 26 137 810 0 20 759 79%

2019 25 040 24 594 410 1 700 25 795 810 0 20 411 79%

2020 25 843 25 211 592 1 700 25 795 810 0 20 406 79%

AS EVR Cargo

2015 64 602 66 216 -1 759 3 792 71 320 19 107 0 44 478 62%

2016 60 435 60 255 27 6 150 63 597 14 432 0 41 902 66%

2017 55 257 54 954 142 6 295 55 010 12 989 0 35 115 64%

2018 55 848 54 512 1 177 4 803 53 973 11 546 0 35 486 66%

2019 56 980 55 385 1 235 7 296 54 932 10 102 0 37 818 69%

2020 57 431 56 325 696 7 296 55 340 8 659 0 39 641 72%

AS Metrosert

2015 2 171 2 099 76 483 3 589 42 0 3 163 88%

2016 2 198 2 193 5 220 3 602 27 0 3 097 86%

2017 2 214 2 205 9 190 3 595 14 0 3 106 86%

2018 2 232 2 230 2 170 3 589 0 0 3 108 87%

70

Osaluse valitseja / Äriühing /

Aasta Äritulud Ärikulud Puhas-kasum

Inves-teeringud Varad

Võla-kohus-tused

Sihtfin. kohus-tused

Oma-kapital

Omakapitali osakaal siht-fin kohustusi arvestamata

2019 2 249 2 249 0 199 3 577 0 0 3 108 87%

2020 2 267 2 265 3 181 3 582 0 0 3 111 87%

AS Saarte Liinid

2015 7 382 6 638 656 1 852 57 243 5 649 34 725 16 044 71%

2016 7 481 6 668 813 3 370 57 993 6 500 40 000 16 856 94%

2017 7 650 6 775 875 5 340 61 112 6 500 40 000 17 731 84%

2018 7 925 6 937 988 5 110 63 313 7 000 41 000 18 719 84%

2019 8 280 7 135 1 145 11 190 71 953 7 000 41 000 19 864 64%

2020 8 585 7 420 1 165 2 440 70 598 7 000 41 000 21 029 71%

AS Tallinna Lennujaam

2015 43 576 38 228 5 153 2 610 142 631 21 454 50 771 65 634 71%

2016 44 153 39 127 4 268 40 806 165 308 32 792 59 668 70 598 67%

2017 46 319 40 309 4 894 39 505 193 867 46 421 68 921 75 493 60%

2018 48 102 41 031 6 074 12 607 191 928 38 126 68 494 81 567 66%

2019 48 546 42 186 5 423 14 248 195 868 35 770 68 627 86 990 68%

2020 49 597 43 404 5 318 9 982 198 145 32 424 68 194 92 309 71%

AS Tallinna Sadam

2015 99 618 59 253 30 868 65 370 581 084 196 754 24 612 342 667 62%

2016 109 052 64 756 34 381 77 657 621 666 241 043 24 088 342 049 57%

2017 135 640 84 960 35 087 10 980 600 569 231 777 23 564 333 135 58%

2018 143 451 87 433 41 676 26 142 602 701 226 361 23 040 339 812 59%

2019 151 602 90 149 47 263 24 300 607 907 219 595 22 516 352 074 60%

2020 155 939 93 081 48 776 37 250 620 687 217 829 21 992 365 850 61%

AS Teede Tehnokeskus

2015 2 614 2 356 233 123 2 901 378 0 2 061 71%

2016 2 350 2 185 103 300 2 784 320 0 1 914 69%

2017 2 573 2 400 136 320 2 802 402 0 1 900 68%

2018 2 728 2 481 160 350 2 897 407 0 1 910 66%

2019 2 821 2 559 162 300 2 939 487 0 1 922 65%

2020 2 900 2 640 160 250 2 900 438 0 1 932 67%

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur

2015 13 482 12 153 2 120 0 156 112 0 0 155 631 100%

2016 6 000 5 000 1 000 0 156 131 0 0 155 631 100%

2017 6 000 5 000 500 0 156 131 0 0 155 631 100%

2018 6 000 5 000 500 0 156 131 0 0 155 631 100%

2019 6 000 5 000 500 0 156 131 0 0 155 631 100%

2020 6 000 5 000 500 0 156 131 0 0 155 631 100%

Elering AS

2015 132 445 90 886 24 381 91 409 861 926 379 177 47 567 329 359 40%

2016 125 831 92 312 15 057 45 212 881 486 375 068 47 915 345 417 41%

2017 127 830 96 811 14 263 60 698 883 525 369 379 55 188 339 680 41%

2018 122 162 97 096 11 460 100 846 931 052 360 948 71 242 371 140 43%

2019 123 395 97 777 17 635 132 419 989 678 359 305 116 441 378 775 43%

2020 118 783 100 583 10 231 53 217 1 004 788 338 603 149 557 379 006 44%

Lennuliiklusteeninduse AS

71

Osaluse valitseja / Äriühing /

Aasta Äritulud Ärikulud Puhas-kasum

Inves-teeringud Varad

Võla-kohus-tused

Sihtfin. kohus-tused

Oma-kapital

Omakapitali osakaal siht-fin kohustusi arvestamata

2015 27 921 15 494 10 857 4 090 31 079 6 150 0 20 950 67%

2016 27 737 17 079 7 667 6 183 27 119 5 285 0 17 760 65%

2017 27 696 20 059 5 359 6 287 30 945 9 387 0 18 303 59%

2018 28 807 21 236 5 818 2 854 29 954 8 455 0 18 160 61%

2019 29 990 22 380 5 974 2 490 28 557 7 489 0 17 668 62%

2020 29 990 22 380 5 974 3 762 28 557 7 489 0 17 668 62%

OÜ Rail Baltic Estonia

2015 1 191 -190 650 1 414 0 0 454 32%

2016 0 515 -515 650 1 745 0 0 863 49%

2017 31 657 31 980 -324 650 2 421 0 0 1 539 64%

2018 31 615 31 938 -324 0 3 188 0 0 2 306 72%

2019 81 827 82 155 -329 0 3 649 0 0 2 767 76%

2020 81 653 81 982 -329 0 4 021 0 0 3 139 78%

OÜ Transpordi Varahaldus

2015 - - - - - - - - -

2016 2 950 2 087 863 20 685 59 820 8 870 0 32 887 55%

2017 5 700 3 160 2 540 0 59 005 3 170 0 35 426 60%

2018 5 700 3 060 2 640 0 59 775 0 0 38 066 64%

2019 5 700 3 060 2 640 0 58 323 0 0 40 706 70%

2020 5 700 3 060 2 640 0 63 690 0 0 43 346 68%

AS Nordic Aviation Group

2015 - - - - - - - - -

2016 43 056 56 835 -12 659 5 000 28 312 0 0 25 235 89%

2017 47 564 53 377 -5 814 0 20 959 0 0 19 421 93%

2018 50 211 53 088 -2 876 0 18 226 0 0 16 544 91%

2019 52 837 52 697 140 0 18 510 0 0 16 685 90%

2020 54 734 52 719 2 015 0 20 668 0 0 18 700 90%

AS Estonian Air

2014 69 993 80 080 -10 087 3 056 39 239 37 574 0 -57 028 -145%

2015 69 193 78 027 -11 521 0 58 795 75 048 0 -42 914 -73%

AS KredEx Krediidikindlustus

2015 1 119 1 087 32 2 37 009 0 14 040 20 197 88%

2016 1 436 1 405 31 20 41 109 0 18 082 20 228 88%

2017 1 507 1 433 70 5 44 744 0 21 082 20 277 86%

2018 1 545 1 461 71 5 49 110 0 25 436 20 290 86%

2019 1 592 1 491 87 10 53 287 0 29 230 20 299 84%

2020 1 639 1 520 103 5 51 361 0 27 184 20 344 84%

Maaeluministeerium

AS Vireen

2015 2 252 2 063 166 239 5 893 938 6 4 734 80%

2016 2 514 2 317 174 485 6 100 1 002 0 4 908 80%

2017 2 503 2 324 146 500 5 973 809 0 4 974 83%

2018 2 508 2 332 146 500 5 934 605 0 5 140 87%

2019 2 518 2 365 126 500 5 667 191 0 5 286 93%

2020 2 522 2 398 102 500 5 597 99 0 5 308 95%

72

Osaluse valitseja / Äriühing /

Aasta Äritulud Ärikulud Puhas-kasum

Inves-teeringud Varad

Võla-kohus-tused

Sihtfin. kohus-tused

Oma-kapital

Omakapitali osakaal siht-fin kohustusi arvestamata

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

2015 1 259 1 218 41 12 1 078 0 0 1 003 93%

2016 1 309 1 292 17 4 1 099 0 0 1 021 93%

2017 1 357 1 327 30 440 1 228 100 0 1 050 86%

2018 1 370 1 330 40 27 1 218 50 0 1 090 89%

2019 1 405 1 355 50 426 1 418 200 0 1 140 80%

2020 1 406 1 356 50 4 1 368 100 0 1 190 87%

Rahandusministeerium

Eesti Energia AS32

2014 903 415 717 338 159 329 275 882 2 995 562 934 935 0 1 619 482 54%

2015 793 392 736 228 40 494 245 640 2 957 861 951 800 0 1 571 939 53%

Riigi Kinnisvara AS

2015 89 217 70 245 15 685 39 352 408 328 109 223 17 258 952 63%

2016 96 259 82 306 10 894 55 949 434 525 103 194 17 289 846 67%

2017 99 230 89 844 5 157 91 041 518 989 157 846 17 315 003 61%

2018 114 293 98 384 9 848 53 048 578 633 186 461 17 344 851 60%

2019 114 919 97 642 11 543 14 700 612 871 185 055 17 376 393 61%

2020 121 130 104 237 10 954 12 670 646 579 183 574 17 407 347 63%

AS Eesti Loto

2015 56 723 47 290 8 102 594 16 680 0 0 9 568 57%

2016 50 874 45 208 3 673 931 12 256 0 0 5 143 42%

2017 60 166 52 583 6 673 300 15 156 0 0 8 043 53%

2018 67 644 58 674 7 336 300 15 819 0 0 8 706 55%

2019 69 963 60 680 7 485 300 15 967 0 0 8 854 55%

2020 72 371 62 749 7 787 300 16 269 0 0 9 156 56%

AS Levira

2015 8 397 7 911 228 1 476 25 431 0 4 555 18 257 87%

RMK

AS Eesti Metsataim

2015 2 047 1 675 300 316 3 547 0 0 3 352 95%

Siseministeerium

AS Andmevara

2015 3 446 2 963 348 40 2 257 2 0 1 564 69%

Sotsiaalministeerium

AS Hoolekandeteenused

2015 19 899 22 057 -2 111 1 083 41 521 0 19 38 596 93%

2016 21 500 23 419 -1 899 480 39 468 0 0 36 589 93%

2017 21 915 23 815 -1 880 360 37 712 0 0 34 690 92%

2018 22 235 24 135 -1 899 360 35 964 0 0 32 791 91%

2019 22 559 24 459 -1 899 360 34 223 0 0 30 892 90%

2020 22 600 24 500 -1 899 360 32 490 0 0 28 992 89%

32 Seoses Eesti Energia AS-i võlakirjade noteerimisega Londoni börsil ei ole prognooside avaldamine võimalik

73

Lisa 1.9 Riigi äriühingute strateegiad, seisuga 30.09.2016

Äriühing/Valitseja

Riigi osalus,

% Strateegia kinnitatud Strateegiadokumendi nimetus, periood

Justiitsministeerium

AS Eesti Vanglatööstus 100 30.03.2012 Arengukava 2012-2015

Keskkonnaministeerium

OÜ Eesti Geoloogiakeskus 100 puudub Puudub kehtiv strateegiadokument, eelmine strateegia 2008-2012. Strateegia uuendamise viibimine on tingitud riigi keskkonnapoliitikast, mis aga on alles kujunemas, samuti äriühingu arendamiseks sobivate kompetentsidega juhatuse liikme mitteleidmises.

AS Eesti Kaardikeskus 100 17.12.2013 Strateegiaplaan/Arengukava 2014-2015 (2017)

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 100 16.12.2014 EKUK-i strateegia aastateks 2015 – 2017.

AS Ökosil 35

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

AS A.L.A.R.A. 100 17.12.2013 Strateegia 2014-2019

Elering AS 100 24.09.2013 Strateegia 2013-2023

AS Eesti Loots 100 22.11.2013 Tegevuskava 2014-2017

AS Eesti Post 100 25.01.2013 Strateegia 2013-2016

AS Eesti Raudtee 100 28.03.2014 AS Eesti Raudtee strateegia ja tegevuseesmärgid 2014-2020

AS EVR Cargo 100 10.04.2014 AS EVR Cargo nelja aasta strateegiline plaan (2014-2017)

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 100 puudub Arutelu on pooleli ja dokumenti vastu võetud veel ei ole

AS Eesti Liinirongid 100 puudub 19.03.2015: nõukogule esitleti 2020+ reisirongiliikluse strateegiadokumenti, kuid pärast seda pole teemat arutatud

Lennuliiklusteeninduse AS 100 19.11.2012 Strateegia ja äriplaan 2013-2017

AS Metrosert 100 18.06.2014 AS-i Metrosert arengukava aastateks 2014 – 2018

AS Eesti Teed 100 3.10.2013 Äriplaan 2013-2017

AS Saarte Liinid 100 30.06.2014 AS Saarte Liinid arengukava ja investeeringud aastateks 2014 – 2020

AS Tallinna Lennujaam 100 14.10.2013 2014 eelarve alused ja aastate 2015-2020 visioon

AS Tallinna Sadam 100 16.05.2013 Strateegia 2013 - 2020

AS Teede Tehnokeskus 100 16.12.2015 Strateegia 2016 - 2019

AS KredEx Krediidikindlustus 66,67 27.11.2013 Strateegia 2014 - 2016

OÜ Rail Baltic Estonia 100 10.10.2014 Asutamisel koostatud tegevusplaan/äriplaan aastateks 2014-2054

OÜ Transpordi Varahaldus 100 23.09.2015 Business Plan 2015-2023 (2025). Kinnitatud VV korraldusega

AS Nordic Aviation Group 100 23.09.2015 Business Plan V1.0, September 8, 2015. Kinnitatud VV korraldusega

Maaeluministeerium

AS Vireen 100 puudub ülesanded tulenevad asutamisdokumentidest

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

93,3 24.05.2016 Strateegilised eesmärgid aastani 2020

Rahandusministeerium

AS Eesti Loto 100 puudub viib ellu riigi hasartmängupoliitikat

Riigi Kinnisvara AS 100 17.12.2013 Strateegia 2014-2017

Eesti Energia AS 100 16.06.2016 Eesti Energia strateegiline tegevuskava aastani 2020

74

AS Levira 51 12.06.2013 Majandusaastani 2021/2022

Sotsiaalministeerium

AS Hoolekandeteenused 100 29.11.2013 Äriplaan aastateks 2014-2017

75

Lisa 1.10 Optimaalse kapitalistruktuuri arvutamise metoodika

Rahandusministeerium on käesolevat aruannet koostades kasutanud riigi osalusega äriühingutes, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, optimaalse kapitalistruktuuri hindamiseks metoodikat, mis põhineb A. Damodarani poolt 2001. aastal avaldatud raamatus „Corporate finance: theory and practice” kirjeldatud metoodikal. Tegemist on lihtsustatud optimaalse kapitalistruktuuri leidmise meetodiga, mille tulemusena on võimalik hinnata, tuginedes ettevõtte mineviku andmetele ja tuleviku prognoosidele, maksimaalne võõrkapitali hulk, mille teenindamisel jääb makseraskuste tekkimise oht ettevõttele kehtestatud piiridesse.

Metoodika põhineb statistikast tuntud Studenti testil. Eeldatakse, et ettevõtte EBITDA33 kasvumäär allub normaaljaotusele. Sel juhul on võimalik välja arvutada erinevate laenuteenindamise maksete suuruste juures tõenäosus, et ettevõte ei suuda genereerida kohustuste katmiseks piisavalt raha. Lahendades võrrandi vastupidi, on võimalik leida maksimaalne laenu teenindamise maksete suurus, mida ettevõte endale lubada saab. Seejuures tuleb määratleda suurim tõenäosuse tase, et ettevõtte poolt genereeritavad rahavood jäävad väiksemaks laenu teenindamiseks vajalikest maksetest – analüüsi läbiviimisel kasutati aktsepteeritava makseraskuste tekkimise tõenäosusena 5%. Määratledes eeldatava intressimäära ning laenu tagasimakse pikkuse, on laenumaksest võimalik välja arvutada maksimaalne laenu tase, mille alusel on võimalik arvutada optimaalne võõrkapitali osakaal.

Mudel eeldab, et laenu teenindamise maksed tuleb kogu ulatuses tasuda ettevõtte jooksvalt teenitava raha arvelt (nt ei ole arvestatud bullet-laenude ja nende refinantseerimise võimalust jne). Samuti ei arvesta mudel EBITDA võimalikku kasvu laenu arvelt tehtud investeeringutest. Rahandusministeerium on ettevõtete stabiilse dividendimaksmise võime tagamiseks esialgset mudelit kohandanud: analüüsimisel on ettevõtte teenitavast rahavoost maha arvatud planeeritud brutodividendid, lisaks on laenude tagasimakseperioodid ja intressimäärad sätestatud suhteliselt konservatiivselt. Seetõttu on analüüsi tulemused üsna konservatiivsed ning peaksid kirjeldama omavahendite osakaalu ülemist piiri.

Võimalusel on alternatiivse meetodina optimaalse kapitalistruktuuri määratlemisel kasutatud võrdlusi sama tegevusala teiste ettevõtete kapitalistruktuuri andmetega. Saadud hinnangute alusel, võttes arvesse ka osaluse valitseja ettepanekuid optimaalse kapitalistruktuuri osas, on käesolevas aruandes võetud seisukohad riigi osalusega äriühingute, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, optimaalse kapitalistruktuuri osas.

Valemid

Maksimaalne laenukoormus:

Laenmax=[EBITDA2015-EBITDA2015*Avg(StDev(EBITDAt/EBITDAt-1)) * (0-NORMSINV(5%/2)] / PMT(i;a;1)),

kus

t = aastad (2005 kuni 2015), a = 5 (keskmine laenu pikkus aastates),

33 kasum enne intresside, maksude ja amortisatsiooni mahaarvamist; näitaja iseloomustab ettevõtte võimet genereerida raha; EBITDA on ligikaudu ettevõtte vaba rahavoog, mida ettevõte genereerib ning millest tuleb laenu teenindada

76

i = 4% (keskmine võõrkapitali intress).

Optimaalne omakapitali struktuur:

OK / Varadopt = OK / (OK +Laenmax)

77

Lisa 1.11 Riigi äriühingute poolt jagatud toetused 2002-2015, tuh eurot

Äriühing 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002

Eesti Energia AS 521,2 491,0 547,5 644,0 568,6 344,1 296,2 305,9 208,6 387,9 354,2 268,9 25,5 20,7

AS Tallinna Sadam 426,9 524,1 475,4 370,9 430,8 434,6 454,4 325,1 279,3 578,4 450,5 695,0

Riigi Kinnisvara AS 79,6 84,0 2,0 2,0 67,0

AS Elering 77,7 96,8 64,2 47,0

Lennuliiklusteeninduse AS 32,5 32,7 23,5 20,2 17,7 20,3 15,3 16,9 17,3 16,6 14,7 15,4 23,1 54,3

AS Eesti Loots 28,5 28,4 32,0 28,8 25,6 19,2 25,6 35,2 28,8 47,9 54,3 22,4 29,5 32,7

AS Levira 11,2 0,1

AS Eesti Raudtee 6,5 33,0 6,5 27,0 17,7 4,5 4,2 4,2 10,5

AS Tallinna Lennujaam 6,4 6,4 7,9 6,7 2,3 9,9

AS EVR Cargo 3,5 3,5 3,5

AS Vireen 1,6 2,0 2,0 0,3 1,0 1,9 1,9 1,7 1,5 0,8

AS Ökosil 0,2

AS Eesti Loto 3,2 2,6 24,0 19,3

AS Hoolekandeteenused 0,4 0,4 0,2

AS Andmevara

AS Eesti Liinirongid 0,9 1,7

AS Saarte Liinid 0,6

AS Eesti Post 12,8 12,8 12,8 12,8 18,9 24,4

Kokku makstud toetused 1 195,8 777,8 689,1 1 293,4 1 173,0 760,9 774,0 805,2 737,1 791,1 715,3 900,9 575,1 858,9 Kasum kokku (v.a. kahjumid) 150 111 286 572 374 702 220 887 275 721 257 475 173 108 238 730 194 758 330 854 268 873 155 591 161 434 163 664

Koondpiirmäär * 4 410,8 4 356,5 3 770,4 3 531,5 3 346,6 3 033,0 3 821,7 3 972,4 3 776,6 2 929,5 2 403,4 2 230,3

Kasutatud võimalus 27,1% 17,9% 18,3% 36,6% 35,1% 25,1% 20,3% 20,3% 19,5% 27,0% 29,8% 40,4% * 1,5% kolme eelneva aasta keskmistest kasumitest (ei ole arvestatud kahjumeid)

Lisa 2 Lisad 2

78

Lisa 2.1 Sihtasutuste varad, laenud, tulud ja kulud.

Käesolevas lisas on antud ülevaade sihtasutuste jaotumisest varade, netovarade, likviidsete varade ja laenukohustuste alusel. Esitatud on TOP10 tabelid.

Tabel 12. Kümme suuremat sihtasutust varade mahu alusel 2015. aastal.

SA-de varad, tuh EUR 31.12.2015 osakaal

koguvarast 31.12.2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) 207 261 17% 181 534 25 726 14% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 203 120 17% 195 678 7 441 4% SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) 183 837 15% 142 720 41 117 29% SA KredEx 173 642 14% 176 529 -2 887 -2% Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) 56 666 5% 61 767 -5 101 -8% Maaelu Edendamise SA (MES) 51 802 4% 50 142 1 660 3% SA Archimedes 44 424 4% 56 500 -12 076 -21% SA Innove 34 800 3% 13 884 20 916 151% SA Eesti Kontsert 21 049 2% 21 581 -531 -2% SA Teater Vanemuine 20 870 2% 13 095 7 775 59% Muud SA-d kokku 215 397 18% 210 381 5 016 2% Kokku 1 212 867 1 123 812 89 055 8%

TOP10 tabelist 12 nähtub, et PERH ja KIK varade maht on samas suurusjärgus võrreldes ülejäänud 66 sihtasutuse varade kogumahuga. Varad (mahuga üle 50 mln euro) on kontsentreerunud kuue sihtasutusse valdusse: PERH, TÜK, KIK, KredEx, EAS ja MES. Sihtasutuste varade kogumaht kasvas 2015. aastal 89,1 mln euro võrra.

Tabel 13. Kümme suuremat sihtasutust netovarade mahu alusel 2015. aastal.

SA-de netovarad, tuh EUR 31.12.2015

osakaal kogu

netovarast 31.12.2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 125 402 20% 101 717 23 685 23% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 113 066 18% 93 337 19 729 21% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 87 307 14% 83 845 3 462 4% SA KredEx 74 020 12% 72 999 1 021 1% Maaelu Edendamise SA 38 614 6% 38 771 -157 0% SA Eesti Kontsert 18 080 3% 11 883 6 196 52% SA Tehvandi Spordikeskus 17 140 3% 17 695 -555 -3% Ettevõtluse Arendamise SA 13 551 2% 7 389 6 162 83% SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 10 927 2% 11 555 -628 -5% SA Teater Vanemuine 10 770 2% 10 455 316 3% Muud SA-d kokku 127 283 20% 121 925 5 358 4%

Kokku 636 160 571 571 64 589 11%

TOP10 tabelist 13 nähtub, et TÜK ja PERH netovarade maht on samas suurusjärgus võrreldes ülejäänud 66 sihtasutuse netovarade kogumahuga. Netovarad (mahuga üle 50 mln euro) on kontsentreerunud nelja sihtasutusse valdusse: TÜK, PERH, KIK ja KredEx, kelle hallata on kokku 64% SA-de netovarade kogumahust. Sihtasutuste netovarade kogumaht kasvas 2015. aastal 64,6 mln euro võrra.

79

Tabel 14. Kümme suuremat sihtasutust likviidsete varade mahu alusel 2015. aastal.

SA-de likviidsed varad, tuh EUR 31.12.2015

osakaal kogu likviidsest

varast 31.12.2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA KredEx 94 893 27% 96 834 -1 940 -2% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 69 484 20% 52 608 16 877 32% Ettevõtluse Arendamise SA 35 151 10% 41 419 -6 268 -15% Maaelu Edendamise SA 24 980 7% 24 805 175 1% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 22 753 6% 13 314 9 439 71% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 18 292 5% 13 365 4 927 37% SA Archimedes 12 998 4% 9 366 3 631 39% Hariduse Infotehnoloogia SA 11 993 3% 8 137 3 856 47% SA Teater Vanemuine 9 023 3% 1 553 7 470 481% SA Ugala teater 8 897 3% 373 8 525 2287% Muud SA-d kokku 38 413 11% 35 137 3 276 9% Kokku 346 879 296 911 49 969 17%

TOP10 tabelist 14 nähtub, et likviidsed varad on kontsentreerunud lisaks KredExile ja KIKile veel nelja SA valdusse: EAS, MES, PERH ja TÜK, mis on ühtlasi ka suurima bilansimahuga SA-d. Sihtasutuste likviidsete varade kogumaht kasvas 2015. aastal 50,0 mln euro võrra.

Tabel 15. Kümme suuremat sihtasutust laenukohustuste mahu alusel 2015. aastal.

SA-de laenukohustused, tuh EUR 31.12.2015

osakaal kogu laenu-

kohustustest 31.12.2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 101 374 40% 66 815 34 559 52% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 70 325 28% 62 519 7 806 12% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 34 215 13% 14 463 19 752 137% SA KredEx 33 458 13% 38 969 -5 511 -14% SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 4 881 2% 3 695 1 185 32% SA Vene Teater 3 793 1% 4 132 -339 -8% SA Eesti Kontsert 1 924 1% 8 530 -6 606 -77% SA Viljandi Haigla 1 524 1% 2 067 -543 -26% SA Tartu Teaduspark 1 495 1% 1 984 -489 -25% SA Eesti Draamateater 484 0% 1 077 -593 -55% Muud SA-d kokku 1 797 1% 2 989 -1 192 -40% Kokku 255 267 207 238 48 029 23%

TOP10 tabelist 15 nähtub, et keskkonnaprojektide finantseerimisega tegelev KIK on konkurentsitult suurima laenukoormusega sihtasutus Eestis, hõlmates 40% kõigi sihtasutuste laenuportfellide kogumahust.

80

Järgnevalt on antud ülevaade sihtasutuste jaotumisest tulude ja kulude lõikes. Esitatud on TOP10 tabelid.

Tabel 16. Kümme suuremat sihtasutust tulude mahu alusel 2015. aastal.

SA-de tulud, tuh EUR 2015 osakaal

kogutuludest 2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 200 927 20% 176 370 24 556 14% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 175 945 18% 153 995 21 951 14% Ettevõtluse Arendamise SA 139 467 14% 95 287 44 181 46% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 132 718 14% 145 834 -13 116 -9% SA Archimedes 77 300 8% 83 702 -6 402 -8% SA Innove 64 871 7% 57 956 6 916 12% SA Eesti Teadusagentuur 22 505 2% 21 029 1 476 7% SA Viljandi Haigla 18 136 2% 16 079 2 057 13% SA Eesti Kontsert 16 448 2% 7 730 8 718 113% SA KredEx 11 874 1% 29 235 -17 361 -59% Muud SA-d kokku 120 570 12% 110 617 9 953 9% Kokku 980 762 897 834 82 929 9%

Järgmised tabelid kirjeldavad TOP10 sihtasutust omatulu osakaalu, sihtfinantseerimise mahu ja tegevuskulude mahu alusel.

Tabel 17. Kümme suuremat sihtasutust omatulu osakaalu alusel 2015. aastal.

SA-de omatulu osakaal 2015 2014 Muutus PP SA Koeru Hooldekeskus 100% 100% 0 Eesti Interneti SA 100% 100% 0 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 100% 100% 0

SA Jõgeva Haigla 99% 99% 0

SA Viljandi Haigla 99% 100% 0 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 96% 100% -3 SA Hiiumaa Haigla 94% 99% -5 SA Eesti Akrediteerimiskeskus 94% 92% 2 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 94% 85% 9 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 93% 95% -2 Muud SA-d kokku, keskmine 27% 28% -2

81

Tabel 18. Kümme suuremat sihtasutust saadud sihtfinantseerimise mahu alusel 2015. aastal.

Tabel 19. Kümme suuremat sihtasutust kulumahu alusel 2015. aastal.

SA-de kulud, tuh EUR 2015 osakaal

kogukuludest 2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 179 981 19% 161 438 18 542 11%

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 162 023 17% 144 827 17 196 11%

Ettevõtluse Arendamise SA 133 351 14% 95 987 37 365 39%

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 130 137 14% 139 237 -9 101 -7%

SA Archimedes 77 252 8% 83 693 -6 441 -8%

SA Innove 64 833 7% 57 909 6 924 12%

SA Eesti Teadusagentuur 22 453 2% 21 310 1 143 5%

SA Viljandi Haigla 16 456 2% 14 645 1 811 12%

SA KredEx 10 853 1% 28 002 -17 149 -61%

Hariduse Infotehnoloogia SA 11 407 1% 10 898 508 5%

Muud SA-d kokku 116 225 13% 107 031 9 193 6%

Kokku 924 970 864 978 59 992 7%

SA-de saadud sihtfinantseerimine, tuh EUR 2015 osakaal kogu

tuludest 2014 Muutus

’15 vs ’14 Muutus % ’15 vs ’14

Ettevõtluse Arendamise SA 137 801 24% 95 256 42 545 45% SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 132 718 23% 145 834 -13 116 -9% SA Archimedes 77 144 13% 83 663 -6 519 -8% SA Innove 64 401 11% 57 400 7 000 12% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 26 017 5% 17 153 8 864 52% SA Eesti Teadusagentuur 22 488 4% 21 018 1 470 7% SA Eesti Kontsert 12 903 2% 5 050 7 852 155% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 12 056 2% 7 798 4 258 55% Hariduse Infotehnoloogia SA 10 987 2% 8 589 2 398 28% SA KredEx 6 984 1% 24 710 -17 726 -72% Muud SA-d kokku 68 202 12% 52 475 15 727 30% Kokku 571 700 518 947 52 761 10%

82

Tabel 20. Kümme suuremat sihtasutust antud toetuste osakaalu alusel kogu tegevuskuludest 2015. aastal.

SA-de antud toetuste osakaal 2015 2014 Muutus PP SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 96% 96% 0 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 95% 92% 3 Riigikaitse Edendamise SA 94% 95% 0 SA Archimedes 93% 94% -1 Spordikoolituse ja -Teabe SA 87% 0% 87 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 84% 87% -3 SA Eesti Teadusagentuur 83% 84% -1 Ettevõtluse Arendamise SA 77% 76% 1 SA Innove 75% 75% 0 SA Eesti Filmi Instituut 64% 72% -8 Muud SA-d kokku, keskmine 85% 87% -2

Tabel 21. Kümme suuremat sihtasutust antud toetuste mahu alusel 2015. aastal.

SA-de antud toetused, tuh EUR 2015

osakaal kogu antud toetustest 2014

Muutus ’15 vs ’14

Muutus % ’15 vs ’14

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 124 905 32% 134 084 -9 179 -7% Ettevõtluse Arendamise SA 102 622 26% 72 624 29 998 41% SA Archimedes 71 553 18% 78 346 -6 794 -9% SA Innove 48 687 12% 43 465 5 222 12% SA Eesti Teadusagentuur 18 676 5% 17 970 705 4% SA KredEx 6 123 1% 23 865 -17 743 -74% Hariduse Infotehnoloogia SA 4 887 1% 5 179 -292 -6% SA Eesti Filmi Instituut 3 433 1% 4 221 -788 -19% Spordikoolituse ja -Teabe SA 3 377 1% 0 3 377 n/a SA Erametsakeskus 3 064 1% 2 393 671 28% Muud SA-d kokku 6 284 2% 7 865 -1 581 -20% Kokku 393 609 390 012 3 597 1%

83

Lisa 2.2 Sihtasutuste tegevuse efektiivsuse analüüs.

Toetuste vahendamisega tegelevad sihtasutused (G1)

Kõigist 76 sihtasutusest on toetuste vahendamisega tegelevaid (ehk G1-tüüpi) sihtasutusi kokku 14. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 530,6 mln euroni, mis moodustas 43,7% SA-de varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 528,7 mln eurot ehk 47,0% kogumahust 1123,8 mln eurot).

Riigi asutatud sihtasutused jagasid 2015. aastal toetusi kogumahus 393,6 mln eurot, millest 14 G1-sihtasutust andsid 387,8 mln eurot ehk 98,5% antud toetuste kogumahust (2014: 383,5 mln eurot ehk 98,3% kogumahust 390,0 mln eurot). Kokku vahendasid G1-sihtasutused 2015. aastal toetusi 4,3 mln euro ehk 1,1% võrra rohkem.

Antud toetuste maht kasvas 2015. aastal EAS-is 30,0 mln euro võrra, SA-s Innove 5,2 mln euro võrra ja Spordikoolituse ja -Teabe SA-s 3,4 mln euro võrra. Antud toetuste maht vähenes enim SA-s KredEx 17,7 mln euro võrra, SA-s KIK 9,2 mln euro võrra ja SA-s Archimedes 6,8 mln euro võrra.

G1-sihtasutuste ülalpidamiskulud moodustasid 2015. aastal 69,1 mln euro ehk 13,1% kõigi SA-de vastavatest kuludest (2014: 59,0 mln eurot ehk 12,5%), olles aastaga kasvanud 10 mln euro ehk 17,1% võrra. G1-sihtasutuste tööjõukulud moodustasid 2015. aastal 34,6 mln eurot ehk 13,1% kõigi SA-de vastavatest kogukuludest 263,8 mln eurot (2014: 30,3 mln eurot ehk 13,0% kogukuludest 234,3 mln eurot), olles kasvanud aastaga 4,3 mln euro ehk 14,0% võrra.

G1-tüüpi ehk toetuste andmisega tegelevate sihtasutuste eesmärgipärase toimimise efektiivsust hinnatakse ennekõike kulupõhiselt, st ülalpidamiskulu suhtena kogukuludesse ja tööjõukulu suhtena ülalpidamiskuludesse.

Tabel 22. Toetuste andmisega tegelevate sihtasutuste efektiivsussuhtarvud

G1: Toetuste andmisega tegelevad sihtasutused Antud toetuste

osakaal kogukulus

Ülalpidamiskulu osakaal

kogukulus

Tööjõukulu osakaal

ülalpidamiskulus

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 96,0% 96,3% 4,0% 3,7% 73,9% 73,8% SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 95,1% 92,4% 4,9% 7,6% 65,9% 40,2% Riigikaitse Edendamise SA 94,2% 94,6% 5,8% 5,4% 0,0% 0,0% SA Archimedes 92,6% 93,6% 7,4% 6,4% 69,5% 65,7% Spordikoolituse ja -Teabe SA 87,2% 0,0% 12,8% 100,0% 57,3% 50,1% SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 84,4% 87,0% 15,6% 13,0% 56,9% 64,0% SA Eesti Teadusagentuur 83,2% 84,3% 16,8% 15,7% 57,5% 60,4% SA KredEx 56,4% 85,2% 19,9% 7,8% 57,6% 60,2% Ettevõtluse Arendamise SA 77,0% 75,7% 23,0% 24,3% 31,4% 38,1% SA Innove 75,1% 75,1% 24,9% 24,9% 67,0% 56,4% SA Eesti Filmi Instituut 64,3% 71,8% 30,9% 28,2% 41,5% 36,6% SA Erametsakeskus 63,9% 57,8% 36,1% 42,2% 57,5% 56,7% Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed 62,8% 77,0% 37,2% 23,0% 64,0% 59,0% SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 49,7% 83,4% 50,3% 16,6% 0,0% 4,7%

84

Ülalpidamiskulude osakaal kogu tegevuskulus sõltub antud toetuste mahust, rakendatavate protseduuride keerukusest ja põhitegevusega kaasnevate või toetavate tegevuste mahust. Üldistades võib märkida, et suurema toetuste „käibega“ sihtasutuste (nt SA KIK või SA Archimedes) toimimise efektiivsus on teistega võrreldes parem, kuid on ka erandeid nagu Riigikaitse Edendamise SA, kelle poolt jagatav toetuste maht on pisike, kuid ülalpidamiskulud praktiliselt puuduvad.

Tabeli 22 kohaselt on neli 2015. aastal kõige efektiivsemalt toiminud G1-sihtasutust SA KIK, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (EPIF), Riigikaitse Edendamise SA (RKE) ja SA Archimedes; nende ülalpidamiskulu osakaal kogukulus on vähenenud. Seejuures on toimimise efektiivsus paranenud 2015. aastal SA-s EPIF (2,7 PP), Spordikoolituse ja -Teabe SA-s (87,2 PP, kuna 2014. aastal toetusi ei antud), EAS-is (1,3 PP) ja SA-s Erametsakeskus (6,1 PP).

Kõige olulisemal määral langes 2015. aastal efektiivsus Integratsiooni ja Migratsiooni SA-s Meie Inimesed (MISA) (14 PP), kus toetusi anti 1,3 mln euro võrra vähem, kuid ülalpidamiskulud tõusid 27 tuh euro ehk 3,3% võrra, kuna MISA pakub rohkem teenuseid (nõustamine, keelekursused jms). Teine oluline efektiivsuse langus toimus SA-s KredEx (12 PP), keda iseloomustab 2015. aastal antud toetuste summa oluline vähenemine 17,7 mln euro ehk 74,3% võrra ja samas ülalpidamiskulude vähenemine ainult 18 tuh euro ehk 0,8% võrra. Kolmandal kohal asub efektiivsuse languse tabelis SA Eesti Filmi Instituut (2,7 PP), kes 2015. aastal andis toetusi 788 tuh euro ehk 18,7% võrra vähem ja samas ülalpidamiskulud praktiliselt ei vähenenud. Efektiivsuse langemist kajastavad ka SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu näidikud, kuid absoluutväärtuselt on need ebaolulise mõjuga.

SA KIK ja SA Archimedes antud toetuste maht vähenes 2015. aastal vastavalt 9,2 mln euro ja 6,8 mln euro võrra ning kumbki SA ei näidanud ülalpidamiskulude kokkuhoidu. Tulenevalt mastaabiefektist vähenes nende SA-de efektiivsus vastavalt 0,3 PP ja 1 PP võrra.

Toetusi andvate sihtasutuste kuluanalüüs on koondatud tabelisse 27.

Äriühingutele sarnaselt toimivad sihtasutused (G2)

Kõigist 76 sihtasutusest on äriühingutele sarnaseid (ehk G2-tüüpi) sihtasutusi kokku 15. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 505,1 mln euroni, mis moodustas 41,6% SA-de varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 435,8 mln eurot ehk 38,8% kogumahust 1123,8 mln eurot). G2-sihtasutuste varade kogumaht kasvas 2015. aastal 69,3 mln euro ehk 15,9% võrra; sh SA-s PERH 25,7 mln euro ehk 14,2% võrra ja SA-s TÜK 41,1 mln euro ehk 28,8% võrra.

2015. aastal teenisid riigi asutatud sihtasutused omatulu kokku 402,1 mln eurot, millest G2-sihtasutused teenisid 373,8 mln eurot ehk 93,0% (2014: vastavalt 368,5 mln eurot ja 341,1 mln eurot ehk 92,6%). Kokku teenisid G2-sihtasutused 2015. aastal omatulu 32,8 mln euro ehk 9,6% võrra rohkem kui 2014. aastal.

85

Tabel 23. Äriühingutele sarnaste sihtasutuste tulude suhtarvud

G2: Äriühingutele sarnased sihtasutused Omatulu osakaal

kogutulus Omatulu ja varade

suhe Puhastulemi ja kogutulu suhe

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Koeru Hooldekeskus 100% 100% 99% 95% 2% 0% Eesti Interneti SA 100% 100% 43% 45% 12% 19% SA Sillamäe Narkorehab-keskus 100% 100% 151% 137% 1% -1% SA Jõgeva Haigla 99% 99% 170% 159% 0% -3% SA Viljandi Haigla 99% 100% 137% 135% 9% 9% SA Haapsalu Neuroloogiline Rehab-keskus 96% 100% 74% 74% 2% 4% SA Hiiumaa Haigla 94% 99% 84% 69% -5% -6% SA Eesti Akrediteerimiskeskus 94% 92% 157% 178% 20% 2% SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 94% 85% 12% 12% -29% -6% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 93% 95% 79% 81% 8% 5% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 86% 90% 94% 112% 10% 9% SA Tartu Teaduspark 77% 73% 14% 17% 5% 1% SA Teaduskeskus Ahhaa 75% 66% 20% 16% -24% -24% SA Holstre-Polli Tervisekeskus 69% 61% 5% 6% -137% -59% Maaelu Edendamise SA 54% 77% 4% 5% -4% 2%

Omatulu osakaal kogutulus on kõrge haiglatel ning rehabilitatsiooni- ja hooldekeskustel, kelle vastav näitaja jääb üldjuhul vahemikku 90-100%. Omatulu kasvas 2015. aastal märkimisväärselt kahes sihtasutuses: SA-s PERH 17,4 mln euro ehk 11,9% võrra ja SA-s TÜK 13,4 mln euro ehk 8,4% võrra. Arvestades mõlemas haiglas 2015. aastal kasvanud varade mahtu (vastavalt 25,7 mln euro ja 41,1 mln euro võrra) vähenes omatulu ja varade suhe 2015. aastal vastavalt 2 PP ja 18 PP võrra. SA-s Viljandi Haigla tõusis omatulu maht 2,0 mln euro ehk 12,4% võrra ning varade maht kasvas 1,3 mln euro ehk 10,9% võrra. Kokkuvõttes suurenes omatulu ja varade suhe 2 PP võrra.

Enim vähenes omatulu maht 2015. aastal Maaelu Edendamise SA-s – 502 tuh euro ehk 20,2% võrra. Koos MES varade kasvuga 1,7 mln euro ehk 3,3% võrra põhjustas see omatulu ja varade suhte vähenemise 1 PP võrra.

SA-s Tartu Teaduspark vähenes omatulu maht 2015. aastal 251 tuh euro ehk 22,2% võrra. Koos varade vähenemisega 545 tuh euro ehk 8,1% võrra põhjustas see omatulu ja varade suhte vähenemise 3 PP võrra.

SA-s Holstre-Polli Tervisekeskus vähenesid omatulu 23 tuh euro ehk 28,8% võrra ja varad vähenesid 103 tuh euro ehk 7,6% võrra, mis põhjustas omatulu ja varade suhte vähenemise 1 PP võrra.

G2-tüüpi sihtasutuste koondpuhastulem kasvas 2015. aastal 9,7 mln euro võrra, kusjuures enim kasvas SA PERH, SA TÜK ja SA Viljandi Haigla puhastulem vastavalt 5,3 mln euro, 4,7 mln euro ja 0,3 mln euro võrra. Puhastulem kasvas kaheksal ning kahanes seitsmel sihtasutusel. Negatiivse puhastulemiga lõpetasid 2015. aastal viis sihtasutust, põhjustatuna peamiselt asjaolust, et tulud ei kata amortisatsioonikulu. Neist suurima panusega olid SA Teaduskeskus Ahhaa, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol ja SA Holstre-Polli Tervisekeskus. Maaelu Edendamise SA-s kasvas 2015.

86

aastal olulises ulatuses tagatiskahjude reserv ja SA-s Hiiumaa Haigla ei kata Haigekassa leping kogu vajalikku personalikulu.

Tabel 24. Äriühingutele sarnaste sihtasutuste kuluefektiivsus

G2: Äriühingutele sarnased sihtasutused Ülalpidamiskulu osa kogukulus

Tööjõukulu osa ülalpidamiskulus

2015 2014 2015 2014 SA Koeru Hooldekeskus 100% 100% 63% 62% Eesti Interneti SA 100% 100% 60% 58% SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 100% 100% 69% 69% SA Jõgeva Haigla 100% 100% 65% 64% SA Viljandi Haigla 100% 100% 70% 68% SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 98% 99% 69% 64% SA Hiiumaa Haigla 100% 100% 65% 64% SA Eesti Akrediteerimiskeskus 100% 100% 75% 72% SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 93% 99% 27% 26% SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 100% 100% 46% 45% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 100% 100% 51% 52% SA Tartu Teaduspark 100% 100% 35% 41% SA Teaduskeskus Ahhaa 99% 99% 33% 32% SA Holstre-Polli Tervisekeskus 100% 100% 23% 22% Maaelu Edendamise SA 96% 84% 22% 19%

Äriühingutele sarnaseid sihtasutusi iseloomustab kulude osas asjaolu, et praktiliselt kogu kulu on 99-100% ulatuses asutuse enda ülalpidamiskulu. Vähesel määral annavad toetusi SA Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Maaelu Edendamise SA.

Äriühingutele sarnaste sihtasutuste teiseks iseloomustavaks asjaoluks on, et tööjõukulu moodustab ülalpidamiskulust tüüpiliselt 50-70%.

Tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus on vähem kui 30% sihtasutustel, mille bilansimahust moodustab lõviosa põhivara, sh kinnisvara ja proportsionaalselt seonduv ülalpidamis- ja amortisatsioonikulu. SA Tallinna Teaduspark Tehnopol omab kinnisvara 15 mln euro väärtuses ehk 89% bilansimahust, SA Tartu Teaduspark omab põhivara 6 mln euro väärtuses ehk 98% bilansimahust (sh kinnisvara 3,3 mln euro väärtuses ehk 54% bilansimahust), SA Teaduskeskus Ahhaa omab põhivara 7,7 mln euro väärtuses ehk 69% bilansimahust ning SA Holstre-Polli Tervisekeskus 1,2 mln euro väärtuses ehk 99% bilansimahust.

Maaelu Edendamise SA tegutseb finantsasutusena, tagades võlakohustusi, arendades laenutegevust ja hallates vesiviljeluse fonde, millest tulenevalt moodustatakse võimalike kahjude tekke riski maandamiseks reserv. 2015. aastal moodustati eraldisi kulusummas 2,2 mln eurot, millele lisandus ebatõenäoliseks hinnatud nõuete laekumise kulu 0,2 mln eurot.

Äriühingutele sarnaste sihtasutuste tulu ja varade analüüs on koondatud tabelisse 28.

87

Oma vara baasil teenuseid osutavad sihtasutused (G3)

G3-tüüpi ehk oma vara baasil teenuste osutamisega tegelevaid sihtasutusi on kokku 26. Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 145,2 mln euroni, mis moodustas 12,0% kõigi sihtasutuste varade kogumahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 129,9 mln eurot ehk 11,6% kogumahust 1123,8 mln eurot).

G3-sihtasutuste koguvarade maht kasvas 2015. aastal kokku 15,2 mln euro ehk 11,7% võrra; sh SA-s Ugala Teater 8,5 mln euro ehk 148,2% võrra ja SA-s Teater Vanemuine 7,8 mln euro ehk 59,4% võrra.

Oma vara baasil teenuste osutamisega tegelevaid sihtasutusi iseloomustab suur põhivara osakaal koguvaradest. 2015. aasta lõpu seisuga oli G3-sihtasutuste põhivara maht 115,9 mln eurot, mis moodustas 79,8% nende koguvaradest (2014: 116,1 mln eurot ehk 89,3%). Kuna põhivarade kogumaht püsis stabiilsena, siis on põhivarade osakaalu vähenemine koguvarades põhjustatud koguvarade mahu kasvust.

Tabel 25. Teenust osutavate sihtasutuste tulude ja varade suhtarvud

G3: Teenuseid osutavad sihtasutused Omatulu osakaal

kogutulus Omatulu ja varade

suhe Põhivara ja varade

suhe

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Virumaa Muuseumid 55% 53% 30% 29% 97% 95% SA Endla Teater 52% 54% 36% 36% 83% 94% SA Vanalinna Teatrimaja 46% 9% 4% 3% 96% 96% SA Eesti Draamateater 46% 50% 17% 16% 84% 84% SA Teater NO99 43% 42% 218% 156% 17% 25% Pokumaa SA 42% 48% 5% 4% 99% 99% SA Tehvandi Spordikeskus 39% 54% 7% 6% 97% 95% Riigi Infokommunikatsiooni SA 39% 48% 32% 27% 78% 57% SA Rakvere Teatrimaja 38% 40% 20% 25% 60% 79% SA Eesti Vabaõhumuuseum 35% 25% 10% 9% 92% 91% SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 34% 29% 23% 19% 95% 97% SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 33% 26% 9% 6% 96% 97% SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 32% 31% 11% 10% 90% 88% SA Ugala Teater 32% 29% 4% 12% 37% 92% SA Teater Vanemuine 27% 29% 12% 18% 55% 85% SA NUKU 25% 25% 192% 163% 73% 88% SA Vene Teater 24% 23% 4% 4% 96% 97% SA Narva Muuseum 23% 29% 2% 2% 98% 98% SA Kultuurileht 22% 22% 83% 83% 60% 61% SA Eesti Kontsert 22% 35% 17% 12% 98% 97% SA Pärnu Muuseum 19% 0% 18% 0% 73% 0% SA Hiiumaa Muuseumid 16% 44% 11% 1% 69% 92% SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 15% 0% 77% 0% 7% 0% SA Eesti Tervishoiu Muuseum 14% 12% 19% 11% 62% 62% SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 12% 11% 48% 51% 43% 50%

88

SA Narva Aleksandri Kirik 0% 0% 0% 0% 75% 82%

G3-sihtasutuste kogutulude maht kasvas 2015. aastal 15,6 mln euro ehk 29,2% võrra, millest põhiosa moodustas järgmiste sihtasutuste puhul riigieelarvelise toetuse mahu kasv: SA Eesti Kontsert 8,7 mln euro (sh toetuse osa 7,7 mln eurot) ehk 112,8% võrra, Riigi Infokommunikatsiooni SA 2,3 mln euro (sh toetuse osa 1,9 mln eurot) ehk 45,5% võrra, SA Tehvandi Spordikeskus 1,1 mln euro (sh toetuse osa 956 tuh eurot) ehk 54,0% võrra, SA Teater Vanemuine 0,8 mln euro (sh toetuse osa 0,76 mln eurot) ehk 9,7% võrra ja Teater NO99 0,7 mln euro (sh toetuse osa 0,4 mln eurot) ehk 39,7% võrra.

G3-sihtasutuste omatulud moodustasid 2015. aastal 20,9 mln eurot ehk ainult 5,2% kõigi sihtasutuste omatuludest (2014: 18,6 mln eurot ehk 5,0%). Seejuures G3-sihtasutuste omatulud moodustasid 2015. aastal G3-sihtasutuste kogutuludest 30,2% (2014: 34,7%). Omatulude maht kasvas 2015. aastal 2,3 mln euro ehk 12,6% võrra, samas kogutulude maht kasvas 15,6 mln euro ehk 29,2% võrra, mistõttu omatulude osakaal kogutuludes vähenes 5 PP võrra.

G3-sihtasutuste tulude ja varade analüüs on koondatud tabelisse 29.

Erisihitusega sihtasutused (G4)

G4-tüüpi sihtasutusi on kokku 21. Siia gruppi on koondatud sihtasutused, kellest ühe osa tegevus on suunatud Eesti arenguteemadele ning uuringutele nt sise- ja välispoliitika või teadus- ja arendustöö valdkondades, sh ka koostöös valitsuse väliste organisatsioonidega, ning teine osa tegeleb maakondades majandus- ja ettevõtluskeskkonna arenguteemadega.

Nende sihtasutuste varade kogumaht ulatus 2015. aastal 32,0 mln euroni, mis moodustas 1,5% kõigi sihtasutuste varade mahust 1212,9 mln eurot (2014: vastavalt 29,4 mln eurot ehk 1,6% kogumahust 1123,8 mln eurot).

Erisihitusega sihtasutuste koguvarade maht kasvas 2015. aastal kokku 2,6 mln euro ehk 8,8% võrra; sh ainuke märkimisväärne kasv toimus Hariduse Infotehnoloogia SA-s (HITSA) – 2,2 mln euro ehk 13% võrra sihtfinantseerimise vahendamisega seotud laekumiste arvel.

G4-sihtasutuste tegevust finantseeritakse peamiselt toetuste ja sihtfinantseeringute abil. Kõigi G4-sihtasutuste kogutulu moodustas 2015. aastal 24,0 mln eurot, püsides 2014. aasta kogutuluga võrreldes stabiilsena. G4-sihtasutuste kogutulu osakaal kõigi sihtasutuste kogutulus oli 2015. aastal 2,4%, vähenedes aastaga 0,3 PP võrra.

Suuremad toetuste saajad olid HITSA (2015: 11,6 mln eurot; 2014: 10,9 mln eurot), SA Kutsekoda (2015: 1,4 mln eurot; 2014: 0,9 mln eurot), SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (2015: 1,4 mln eurot; 2014: 1,0 mln eurot) ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (2015: 1,5 mln eurot; 2014: 4,4 mln eurot).

Erisihitusega sihtasutuste omatulu osakaal kõigi sihtasutuste omatulus ulatus 2015. aastal 0,2% tasemele (2014: 0,8%). Omatulu teenib põhiliselt HITSA (2015: 632 tuh eurot ehk 5,4% kogutulust; 2014: 590 tuh eurot ehk 5,4% kogutulust). Üle 30 tuh euro teenisid 2015. aastal omatulu veel vaid SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, SA Kutsekoda ja SA Tuuru (üürituluna). Ülejäänud sihtasutuste omatulu oli kogutulus alla 10% osakaaluga.

89

G4-sihtasutuste kuluanalüüs on esitatud tabelis 26 ning tulude ja varade analüüs tabelis 30.

G4-sihtasutuste puhul moodustab asutuse enda ülalpidamiskulu enamasti 90-100% kogukuludest. Ülalpidamiskulu osakaal jääb alla 90% vaid kolmes asutuses – HITSA andis 2015. aastal toetusi mahus 4,9 mln eurot ehk 43% kogukuludest, SA Kutsekoda teostas sihtfinantseeritud projekte mahus 260 tuh eurot ehk 23% kogukuludest ja SA Läänemaa Arenduskeskus andis toetusi mahus 30 tuh eurot ehk 14% kogukuludest.

Ka G4-sihtasutuste tööjõukulu moodustab ülalpidamiskulust tüüpiliselt 50-70%. Tööjõukulu väiksem osakaal iseloomustab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-d, kes toetas laulu- ja tantsupeo protsessis osalevaid kollektiive jt arendusprojekte kokku 1 mln euro ulatuses, mis moodustab SA kogukuludest 64%. Tartu Jaani Kiriku tööjõukulude osakaal kogukuludes oli 26%, sest sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide kulu moodustab 35 tuh eurot ehk 35% kogukuludest.

Tabel 26. Erisihitusega sihtasutuste kuluefektiivsus

G4: Erisihitusega sihtasutused Omatulu osakaal

kogutulus Ülalpidamiskulu osa

kogukulust Tööjõukulu osa

kogukulust

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Tartu Jaani Kirik 29% 38% 100% 100% 26% 35% SA Tuuru 22% 18% 98% 100% 63% 45% SA Viljandimaa Arenduskeskus 11% 8% 100% 100% 59% 60% SA Lõuna-Eesti Turism 10% 10% 94% 100% 54% 54% SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus 8% 21% 91% 89% 34% 35% Hariduse Infotehnoloogia SA 5% 5% 57% 52% 51% 53% SA Lääne-Viru Arenduskeskus 4% 17% 100% 100% 65% 56% SA Kutsekoda 4% 6% 77% 100% 78% 61% SA Tartu Ärinõuandla 3% 3% 82% 99% 80% 68% SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 3% 1% 85% 100% 76% 35% SA Läänemaa Arenduskeskus 3% 8% 86% 100% 54% 53% SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 3% 8% 100% 100% 60% 57% SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 2% 7% 100% 100% 54% 55% SA Eesti Koostöö Kogu 1% 0% 100% 100% 76% 74% SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1% 1% 100% 100% 47% 52% SA Võrumaa Arenguagentuur 1% 6% 100% 100% 42% 47% Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 0% 33% 100% 96% 14% 5% Eesti E-Tervise SA 0% 16% 100% 100% 43% 42% SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 0% 0% 100% 100% 46% 50% SA Saaremaa Arenduskeskus 0% 3% 100% 100% 68% 61% SA Eesti Välispoliitika Instituut 0% 0% 96% 99% 69% 62%

90

Tabel 27. Toetuste andmisega tegelevate sihtasutuste kulud

G1: Toetuste andmisega tegelevad sihtasutused

Kogu kulu

Antud toetused

Ülalpidamiskulu

Tööjõukulu

tuh EUR 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 130 137 139 237 -7% 124 905 134 084 -7% 5 232 5 153 2% 3 869 3 802 2% SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 013 1 028 -1% 964 950 1% 49 78 -37% 32 31 4% Riigikaitse Edendamise SA 14 16 -12% 13 15 -12% 1 1 -6% 0 0 SA Archimedes 77 252 83 693 -8% 71 553 78 346 -9% 5 699 5 346 7% 3 962 3 512 13% Spordikoolituse ja -Teabe SA 3 872 478 711% 3 377 0 495 478 4% 284 239 18% SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 3 490 3 216 9% 2 948 2 798 5% 543 418 30% 309 267 16% SA Eesti Teadusagentuur 22 453 21 310 5% 18 676 17 970 4% 3 777 3 339 13% 2 170 2 015 8% Ettevõtluse Arendamise SA 133 351 95 987 39% 102 622 72 624 41% 30 729 23 363 32% 9 654 8 907 8% SA Innove 64 833 57 909 12% 48 687 43 465 12% 16 146 14 445 12% 10 816 8 143 33% SA Eesti Filmi Instituut 5 340 5 875 -9% 3 433 4 221 -19% 1 650 1 654 0% 686 606 13% SA Erametsakeskus 4 794 4 141 16% 3 064 2 393 28% 1 730 1 748 -1% 995 992 0% Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed

2 256 3 538 -36% 1 416 2 725 -48% 840 813 3% 537 480 12%

SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 75 45 66% 37 38 -1% 38 7 403% 0 0 SA KredEx 10 853 28 002 -61% 6 123 23 865 -74% 2 160 2 178 -1% 1 244 1 311 -5% Kokku 459 733 444 474 3% 387 817 383 494 1% 69 089 59 021 17% 34 558 30 308 14%

Kõik SAd kokku 924 970 864 978 7% 393 609 390 012 1% 528 358 473 007 12% 263 818 234 310 13% G1 osa kõigist SAdest 49,7% 51,4% 98,5% 98,3% 13,1% 12,5% 13,1% 13,0%

91

Tabel 28. Äriühingute sarnaste sihtasutuste tulud ja varad

G2: Äriühingu sarnased sihtasutused Kogutulu

Omatulu

Puhastulem

Varad

tuh EUR 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus SA Koeru Hooldekeskus 1 960 1 908 52 1 960 1 908 52 37 0 37 1 985 2 003 -18 Eesti Interneti SA 947 963 -17 947 963 -17 111 188 -77 2 222 2 122 100 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 411 364 47 411 363 48 5 -5 11 271 266 6 SA Jõgeva Haigla 3 676 3 525 151 3 651 3 506 146 12 -113 125 2 151 2 205 -55 SA Viljandi Haigla 18 136 16 079 2 057 17 985 16 003 1 982 1 662 1 407 255 13 160 11 867 1 293 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

3 063 2 994 69 2 955 2 982 -27 58 123 -65 4 001 4 028 -27

SA Hiiumaa Haigla 1 871 1 658 213 1 768 1 645 123 -99 -93 -5 2 112 2 386 -274 SA Eesti Akrediteerimiskeskus 740 604 136 698 558 140 146 11 136 444 313 130 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 2 134 2 383 -250 1 999 2 028 -29 -628 -133 -495 17 136 16 320 816 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 175 945 153 995 21 951 163 541 146 182 17 360 13 421 8 094 5 327 207 261 181 534 25 726 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 200 927 176 370 24 556 172 789 159 409 13 381 20 783 16 080 4 704 183 837 142 720 41 117 SA Tartu Teaduspark 1 148 1 561 -412 880 1 132 -251 61 17 43 6 206 6 751 -545 SA Teaduskeskus Ahhaa 2 956 2 796 160 2 230 1 846 384 -702 -680 -22 11 291 11 806 -515 SA Holstre-Polli Tervisekeskus 82 131 -49 57 80 -23 -112 -77 -35 1 245 1 348 -103 Maaelu Edendamise SA 3 627 3 231 396 1 975 2 476 -502 -157 69 -227 51 802 50 142 1 660 Kokku 417 623 368 562 49 061 373 846 341 080 32 765 34 598 24 885 9 713 505 124 435 810 69 314 Kõik SAd kokku 980 762 897 834 82 929 402 124 368 522 33 602 1 212 867 1 123 812 89 055 G2 osa kõigist SAdest 42,6% 41,0% 93,0% 92,6% 41,6% 38,8%

92

Tabel 29. Teenust osutavate sihtasutuste tulud ja varad

G3: Teenuseid osutavad sihtasutused Kogutulu

Omatulu

Varad

Põhivara

tuh EUR 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus 2015 2014 muutus SA Virumaa Muuseumid 2 160 2 204 -44 1 199 1 163 36 4 009 4 072 -63 3 902 3 859 42 SA Endla Teater 2 447 2 190 256 1 282 1 178 104 3 553 3 280 273 2 941 3 074 -133 SA Vanalinna Teatrimaja 30 139 -109 14 13 1 315 424 -110 303 409 -107 SA Eesti Draamateater 3 283 3 207 76 1 515 1 616 -101 8 906 9 899 -993 7 462 8 311 -849 SA Teater NO99 2 347 1 680 667 1 018 710 308 467 455 13 78 113 -35 Pokumaa SA 85 61 24 36 29 7 679 714 -35 671 709 -38 SA Tehvandi Spordikeskus 3 183 2 067 1 116 1 237 1 122 115 17 495 18 645 -1 150 17 006 17 703 -697 Riigi Infokommunikatsiooni SA 7 224 4 964 2 260 2 783 2 405 378 8 804 8 918 -114 6 855 5 089 1 766 SA Rakvere Teatrimaja 2 787 2 349 438 1 067 940 126 5 359 3 826 1 533 3 210 3 027 183 SA Eesti Vabaõhumuuseum 2 742 3 684 -942 961 921 40 10 112 10 149 -37 9 257 9 233 25 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 842 777 65 287 228 60 1 266 1 170 96 1 206 1 137 69 SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 91 80 10 29 21 9 338 357 -19 324 348 -24 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 007 944 63 323 292 31 2 902 2 947 -46 2 620 2 590 30 SA Ugala Teater 1 771 2 302 -531 560 666 -106 14 155 5 702 8 452 5 194 5 219 -25 SA Teater Vanemuine 9 045 8 245 800 2 427 2 391 36 20 870 13 095 7 775 11 415 11 106 309 SA NUKU 2 603 2 482 122 650 613 37 339 376 -36 248 331 -84 SA Vene Teater 1 956 1 991 -35 465 452 13 10 724 11 213 -489 10 317 10 823 -505 SA Narva Muuseum 1 056 860 197 240 248 -8 10 565 10 474 91 10 406 10 293 113 SA Kultuurileht 2 540 2 492 48 561 546 15 679 660 19 404 404 0 SA Eesti Kontsert 16 448 7 730 8 718 3 541 2 679 862 21 049 21 581 -531 20 642 20 967 -324 SA Pärnu Muuseum 236 0 236 44 0 44 246 0 246 181 0 181 SA Hiiumaa Muuseumid 194 6 188 31 3 28 272 216 55 188 198 -9 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 968 0 968 148 0 148 192 0 192 14 0 14 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 1 099 644 454 152 76 76 788 708 80 490 442 47 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 2 997 2 404 594 347 267 80 718 523 195 308 261 47 SA Narva Aleksandri Kirik 36 40 -4 0 0 0 370 544 -174 279 444 -165 Kokku 69 178 53 541 15 636 20 917 18 577 2 339 145 174 129 949 15 226 115 920 116 091 -171 Kõik SAd kokku 980 762 897 834 82 929 402 124 368 522 33 602 1 212 867 1 123 812 89 055 668 361 623 811 44 550 G3 osa kõigist SAdest 7,1% 6,0% 5,2% 5,0% 12,0% 11,6% 17,3% 18,6%

93

Tabel 30. Erisihitusega sihtasutuste tulud ja varad

G4: Muud sihtasutused Kogutulu

Omatulu

Varad

Põhivara

tuh EUR 2015 2014 muut 2015 2014 muut 2015 2014 muut 2015 2014 muut SA Tartu Jaani Kirik 99 78 21 28 30 -1 27 40 -13 7 6 1 SA Tuuru 216 340 -124 48 61 -13 163 175 -12 153 142 11 SA Viljandimaa Arenduskeskus 140 133 7 16 10 5 63 39 24 0 0 0 SA Lõuna-Eesti Turism 122 99 23 12 10 1 38 20 18 0 0 0 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus 1 827 727 1 100 155 150 5 6 823 5 946 877 5 875 5 259 616 Hariduse Infotehnoloogia SA 11 619 10 942 676 632 590 42 18 749 16 575 2 174 6 756 7 223 -467 SA Lääne-Viru Arenduskeskus 179 157 22 7 26 -19 43 27 16 0 0 0 SA Kutsekoda 1 367 923 444 50 55 -5 730 565 165 0 0 0 SA Tartu Ärinõuandla 350 252 98 12 8 4 261 191 69 0 0 0 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 131 211 -80 4 2 2 66 54 12 0 0 0 SA Läänemaa Arenduskeskus 207 176 32 6 14 -8 65 68 -3 0 0 0 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 208 176 32 6 15 -9 70 26 44 42 16 26 SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 334 289 45 7 21 -14 363 293 69 38 76 -38 SA Eesti Koostöö Kogu 245 289 -43 2 0 2 12 47 -35 0 0 0 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1 360 1 073 287 9 8 1 123 449 -326 93 3 90 SA Võrumaa Arenguagentuur 257 272 -15 2 17 -15 122 162 -40 57 90 -33 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1 480 4 382 -2 902 1 1 458 -1 457 1 195 1 279 -83 0 0 0 Eesti E-Tervise SA 3 462 3 442 20 0 539 -539 2 859 3 266 -406 1 433 1 668 -235 SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 127 111 16 0 0 0 12 13 -2 0 0 0 SA Saaremaa Arenduskeskus 148 151 -3 0 5 -5 52 30 22 0 0 0 SA Eesti Välispoliitika Instituut 145 112 33 0 0 0 117 113 4 0 0 0 Kokku 24 022 24 333 -311 997 3 019 -2 022 31 951 29 376 2 575 14 454 14 483 -29 Kõik SAd kokku 980 762 897 834 82 929 402 124 368 522 33 602 1 212 867 1 123 812 89 055 668 361 623 811 44 550 G4 osa kõigist SAdest 2,4% 2,7% 0,2% 0,8% 2,6% 2,6% 2,2% 2,3%

94

Lisa 2.3 Rahandusministeeriumi ettepanekud sihtasutuste edasisel jätkamisel

Alljärgnevalt on käsitletud riigi sihtasutuste toimimise efektiivsuse suurendamise võimalusi nende edasisel jätkamisel, vt algust p.2.5.

Toetuste vahendamisega tegelevad sihtasutused (G1)

Riigi ülesannete analüüsi dokumendis on ühe fookusvaldkonnana analüüsitud välisabi andmisega seotud funktsioone: tervikuna on praegune süsteem killustatud, mis põhjustab rahalisi riske, toetuste mahud on vähenenud nii jooksval perioodil kui vähenevad ka järgmisel perioodil ca 1/3 võrra, mistõttu väiksemates asutustes pole laiaulatuslikku kompetentsi võimalik tagada. Põhiprotsessid on ühetaolised, kuid iga asutus on kehtestanud siseriiklikud erinõuded – tervikuna on süsteem ebaühtlane, mis on üks peamisi toimimise ebaefektiivsuse põhjusi. Näiteks SA-de EAS, KIK ja Innove rakendatav toetuste maht on võrreldavalt sama, kuid töötajate arv ja halduskulu on pea kaks korda erinev, mis näitab põhiprotsesside killustatust ja asutusesiseselt kehtestatud bürokraatia erinevat taset.

Reorganiseerimise eesmärgiks on seatud bürokraatia vähendamine ja paindlikkus nii meetmete vahel kui inimressursside ümbersuunamisel. Tehtud on ettepanek moodustada toetuste

vahendamise funktsioone tsentraliseeriv keskne rakendusüksus (KRÜ). Hinnanguliselt võimaldavad ühetaoliste tööprotseduuride ja juhendite koostamine, taotluste ühetaoline menetlemine ja tööprotsesside auditeerimine nii otseste kui kaudsete kulude kokkuhoidu ca 20% aastas.

Seega põhiprotsesside täitmisel võimaldavad kulu kokkuhoidu saavutada nii funktsioonide tsentraliseerimine kui toetuste mahu vähenemisest tulenev vajadus säilitada kuluefektiivsust.

Täiendavaks väljakutseks (mille lahendamise vajadust on analüüsis vaid markeeritud) on siseriiklike toetuste vahendamise konsolideerimine ühtsesse asutusse. Toetuste vahendamisega tegeleb 14 riigi asutatud G1-grupi sihtasutust, seejuures viis neist – Innove, KIK, EAS, Archimedes ja KredEx – vahendavad lisaks kodumaisele toetusele ka välisabi. Seega üheksa SA-d vahendavad ainult kodumaist toetust.

Kindlalt võib väita, et juhul, kui koondada KRÜ-sse ainult välistoetuste osa, jääks ülejääv osa toimima ilma reformimata kujul suure tõenäosusega praegusest vähem efektiivselt. Seetõttu on kulude kogumahu vähendamine väärtuslik eesmärk juhul, kui kogu riiklike toetuste vahendamine koondatakse tsentraalsesse asutusse, sõltumata rahastamise allikast.

Täiendavat võimalust kulude kokkuhoiuks pakub tugiprotsesside konsolideerimine. Igal SA-l on oma siseriiklike toetuste menetlemise süsteem ja oma raamatupidamise süsteem, mille arendamine on kulumahukas. KRÜ funktsioonide täitmiseks on otstarbekas kasutada ühte IT-süsteemi, täiendav efektiivsus tuleneb asjaolust, et arendused ei sõltu toetuse allikast.

Riigi toetuste vahendamine tervikuna on viimasel viiel aastal olnud selges langustrendis, mida kirjeldab järgmine graafik:

95

Joonis 9. SA-de antud riiklikud toetused perioodil 2011-2015

G1-tüüpi sihtasutuste kaudu antakse mahuliselt kuni 99% kõigist riiklikest toetustest ning nende SA-de ülalpidamiskulu moodustab hinnanguliselt ca 13% kõigi SA-de ülalpidamiskuludest, mida kirjeldab järgmine graafik:

Joonis 10. Riigi SA-de ülalpidamiskulu perioodil 2011-2015

Põhiprotsesside konsolideerimise mõju võib eesmärgistada finantsmõõdikute abil järgmiselt: toetuste vahendamisega tegelevate sihtasutuste puhul on antud toetuste osakaal kogukulus saavutanud keskmiselt 85% taseme, st ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 15% kogukulust. Seejuures 14 sihtasutusest on 5-6 puhul nimetatud osakaal 85% või kõrgem ja üheksa puhul moodustab antud toetuste osakaal kogukulus 75% või enam, st kuue sihtasutuse puhul on efektiivsus väiksem kui 75%. Seega, kui seada mõõdiku standardväärtuseks 85% ehk eesmärgiks, et riigi poolt antud ülesande täitmise keskmine efektiivsus oleks 85%, siis kulude kokkuhoidu keskmiselt ei toimu, sest osa SA-sid toimivad efektiivsemalt, tasakaalustades teiste SA-de vähemat efektiivsust.

539603

561

390 394

2011 2012 2013 2014 2015

SAde antud riiklikud toetused 2011-

2015, mln EUR

-46 -48 -54-61 -69

2011 2012 2013 2014 2015

G1 SA-de ülalpidamiskulu 2011-2015,

mln EUR

96

Samas on selge, et iga vähemefektiivse eraldiseisva SA protsesside reorganiseerimine on kaudsete kulude aspektist vaadelduna ressursimahukas ja tulemuste saavutamine on keerulisem.

Kui seada vaadeldava mõõdiku standardväärtuseks nt 90%, ja eeldada, et aastane antud toetuste maht pärast 2019. aastat on nt 300 mln eurot, siis oleks lubatud ülalpidamiskulu (ehk ülejäänud 10%) maksimaalne maht 33 mln eurot.

Teiselt poolt, Riigi ülesannete analüüsi dokumendis toodud ajakava kohaselt peaks toetust andvate SA-de reorganiseerimine jõudma lõpule 2019. aastal, pärast mida on võimalik saavutada kulude kokkuhoidu järgmises ulatuses:

1) Vähemalt 10% tugiteenuste kuludelt (eeldatav mõju 20% kogukuludest) 2) Vähemalt 20% põhiprotsesside konsolideerimiselt (eeldatav mõju 80% kogukuludest) 3) Vähemalt 30% kuluefektiivsust mahtude vähenemiselt (mõju 100% kogukuludest)

Teostades kulu kokkuhoiu arvutuse, lähtudes ülalpidamiskulu 2015. aasta koondtasemest 69 mln eurot aastas, saame:

(100% -- 10% x 20%-- 20% x 80% -- 30%) x 69 = 36 mln eurot.

RAM peab vajalikuks toetust andvate sihtasutuste konsolideerimist üheks tsentraalseks asutuseks, millest tulenev kulude kokkuhoid võib ulatuda 36 mln euroni aastas, võrreldes 2015. aasta tasemega. Järelikult toob praeguse keskmise 85% efektiivsustaseme tõstmine 1% võrra kulude kokkuhoidu aastas ca 7 mln eurot. Kahe erineva meetodi omavaheline võrdlemine näitab, et esitatud prognooshinnangu veamäär on mitte rohkem kui 6% ehk ca 425 tuhat eurot aastas.

Teise täiendava toimimise efektiivsuse mõõdikuna võib kasutada tööjõukulu osakaalu ülalpidamiskulus, mille provisoorne standardväärtus võiks olla vahemikus 60-65%. Üle 60% taset esindab 14 sihtasutusest viis asutust ja vahemikus 55-60% asub veel viis asutust. Kaks SA-d – Riigikaitse Edendamise SA ja SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toimivad ühiskondlikel alustel, kus töötasu ei maksta.

Tööprotsesside ühtlustamine ja laiapõhjaline kompetentsi tõus tagavad toetusi menetlevate asutuste töötajatele läbipaistva ja ühetaolise töötasusüsteemi. Kui on tegemist olulise erinevusega, võrreldes standardväärtusega, siis on tarvis lisaanalüüsi käigus tuvastada, kas asutuses võivad olla liiga suured või liiga väiksed tööjõukulud võrreldes valdkonna keskmisega; või on tegemist olulise, põhjendatud kõrvalekaldega muudes majandamiskuludes. Üheks näiteks võib tuua EAS-i, kelle tööjõukulu moodustab ülalpidamiskuludest ca 30-40%, sest EAS kasutab saadud sihtfinantseeringut sihtotstarbeliselt rahastatavate projektide otsekulude katteks. Teiseks näiteks on SA Eesti Filmi Instituut (EFI), kelle tööjõukulu moodustab ülalpidamiskuludest ca 35-40%, sest lisaks toetuste vahendamisele tegeleb EFI filmide digitaliseerimisega, reklaamiga, leviga jms. Osa erinevusi on tingitud asjaolust, et osa töötajaist töötab väljaspool Harjumaad või Tartumaad, kus regionaalne keskmine palgatase on vabariigi keskmisest madalam. Arvestades palgatõusu tugevat survet erasektoris ja senist keskmise brutopalga tõusutrendi, võib prognoosida, et tööjõukulu kokkuhoidu pole võimalik saavutada töötajate palgataseme alandamise arvel, kuid KRÜ korral on vajalik kehtestada ühtsed selged kaasnevate personalikulude alused ja eelarvestatavad mahud.

97

Äriühingutele sarnased sihtasutused (G2)

Sihtasutuste gruppides esinevad loomulikud alamgrupid, tulenevalt klassifitseerimisest tegevusvaldkonna järgi. Grupis G2 eristub selgesti olulise mahuga alamgrupp, kuhu kuuluvad tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid pakkuvad asutused, kelle omatulu osakaal moodustab tüüpiliselt 90-100% kogutulumahust. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid pakuvad piirkondlikud haiglad SA PERH ja SA TÜK ning maakondlikud haiglad SA Jõgeva Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Hiiumaa Haigla, ning lisaks SA Koeru Hooldekeskus, SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ja SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Nende kaheksa sihtasutuse omatulu moodustas 2015. aastal 365 mln eurot (2014: 332 mln eurot) ehk 90% kõigi sihtasutuste omatulumahust; ülalpidamiskulu moodustas 2015. aastal 369 mln eurot (2014: 331 mln eurot) ehk 70% kõigi sihtasutuste ülalpidamiskulu kogumahust.

Kaheksa vaadeldava SA tähtsaimad efektiivsusnäitajad on toodud järgmises tabelis.

Tabel 31. Tervishoiu ja hoolekande sihtasutuste efektiivsusnäitajad

G2 alamgrupp: tervishoiu ja hoolekande sihtasutused

Põhivara osakaal varadest

Omatulu ja varade suhe

Tööjõukulu osakaal

ülalpidamiskulus

Varade kasumlikkus

(ROA)

2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 76% 78% 79% 81% 46% 45% 6% 4% SA Tartu Ülikooli Kliinikum 77% 75% 94% 112% 51% 52% 11% 11% SA Viljandi Haigla 56% 64% 137% 135% 70% 68% 13% 12% SA Hiiumaa Haigla 87% 83% 84% 69% 65% 64% -5% -4% SA Jõgeva Haigla 84% 84% 170% 159% 65% 64% 1% -5% SA Haapsalu Neuroloogiline Rehab-keskus 81% 83% 74% 74% 69% 64% 1% 3% SA Koeru Hooldekeskus 66% 73% 99% 95% 63% 62% 2% 0% SA Sillamäe Narkorehab-keskus 61% 66% 151% 137% 69% 69% 2% -2%

Riigi ülesannete analüüsi dokumendis on haiglate kui riigi sihtasutuste vaatekohast esile tõstetud vajadus analüüsida võimalikku arstiabi osutamise teenuse efektiivsuse tõusu haiglate võrgustumise võtmes, mida kavandatakse kolmes etapis, kus maakondlikud haiglad võrgustuvad juriidiliselt, juhtimislikult ja koostöökokkuleppeliselt piirkondlike pädevuskeskustega PERH ja TÜK. Põhi- ja tugiprotsesside konsolideerimise tulemusena saavad maakonnahaiglad võimaluse osaleda keskuse korraldatud hangetes, koolitustes ja laboriarendustes, tihedama konsultatiivse koostöö baasil paraneb teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, diagnostiline võimekus ja ravitöö, samuti väheneb dubleerimise vajadus nii investeeringutes kui protseduurides. Sellise analüüsi koostamine annab alused maakonnahaiglate toimimise kuluefektiivsuse arvutuslikuks hindamiseks. Järgnevas on pakutud provisoorsed standardväärtused.

Seades põhivara osakaalu varadest standardväärtuseks 75% taseme, lähtuvalt kahe suure piirkondliku haigla – PERH ja TÜK – näitajatest, võime esmalt hinnata, et Jõgeva Haigla ja Hiiumaa Haigla puhul on see näitaja ca 10 PP võrra suurem, kus tegemist on käibevara puudujäägiga, aga Viljandi Haigla puhul on see näitaja 20 PP võrra väiksem, sest tegu on pigem üleliigse käibevaraga, mida oleks vaja kasutada investeeringute rahastamiseks. Lihtsustaval tingimusel, et olemasoleva

98

vaba rahaga (rohkem kui kvartali likviidsusvajadus) on uued investeerimisvajadused kaetud, võib järeldada, et ka Viljandi Haigla puhul oleks põhivara osakaal varadest vähemalt 25—30 PP võrra suurem. Sel juhul oleksid kolm maakonnahaiglat sarnase põhivara osakaaluga koguvaramahust ehk 85% tasemel.

Omaette analüüsi vajab küsimus, kas maakonnahaigla teenusemahtude puhul on 75% taseme kehtestamine standardväärtusena piisavalt põhjendatud. Näiteks PERH-i varade, sh põhivara maht on TÜK-i varade mahust absoluutväärtuselt suurem, kuid TÜK toodab PERH-ist rohkem tulu, sh omatulu. Samas, kuna põhivara osakaal koguvara mahust on mõlemal 75% tasemel, siis peab järeldama, et TÜK toimib varade kasutamise osas efektiivsemalt, nt 2015. aastal 15 PP võrra. Kuna PERH-i tööjõukulu osakaal ülalpidamiskulus on vähemalt 5 PP võrra väiksem kui TÜK-i puhul, st PERH-i ülalpidamiskulud on personaliga mitte seotud kulude osas proportsionaalselt suuremad TÜK-i vastavatest kuludest, saab järeldada, et PERH-i kuluefektiivsus on TÜK-i omast väiksem. Toodud järeldustega on kooskõlas varade kasutamise kasumlikkuse (ROA) arvutus, mis näitab, et TÜK-i varade tootlikkus on ca 2 korda suurem PERH-i varade tootlikkusest.

Jõgeva Haigla ja Viljandi Haigla toodavad oma vara suhtes 1,5-2 korda rohkem tulu kui Hiiumaa Haigla. Arvestades, et tuluteenimise võimekus on mahupõhiselt piiratud Haigekassaga sõlmitud lepinguga, võib aktsepteerida Hiiumaa Haigla väiksemat efektiivsust.

Hinnanguliselt on võrreldavad ka kolme maakonnahaigla tööjõukulude osakaalud ülalpidamiskulus. Viljandi Haigla mõne PP erinevus on jällegi tingitud teatud osas võimalikult puuduolevast põhivarast, mille hooldus- ja amortisatsioonikulu lisandumine muudaks osakaalu ühetaoliseks teiste kahe haiglaga.

Seega toodud lihteeldustel võib hinnata, et kolme maakonnahaigla toimimise efektiivsused on omavahel sarnased, ning põhifunktsioonide konsolideerimine piirkonnahaiglatega võrgustumisel võib anda teatud kulu kokkuhoidu, seda ennekõike tööjõukulude osas. Märgitud kolme haigla tööjõukulud olid 2015. aastal kokku 15 mln eurot, mistõttu ülalpidamiskuludes 65% tasemelt 55% tasemele ehk 10 PP võrra kokkuhoidu annab ca 2,3 mln eurot aastas.

Täiendav vähemamahuline efektiivsuse tõus on võimalik hoolde- ja rehabilitatsioonikeskuste funktsioonide konsolideerimise teel haiglatega.

Nimetatud gruppi G2 kuuluvate SA-de tegevusvorm on sisuliselt sarnane äriühingule, sest nad finantseerivad oma tegevusi teenitavast tulust, nende pakutavate teenuste peamiseks ostjaks on riik Haigekassa kaudu ja kuludest lähtuv hinnakujundus muudaks teenuse tarbijale ebaproportsionaalselt kalliks. Seega, toimides ühtses tervishoiusüsteemis on need SA-d võrreldavad monopoolses seisundis oleva ettevõttega.

SA-de tegevuse hindamisel on oluline veenduda, kas nende tegevusloogika ja tegevusvorm on omavahel kooskõlas, st selgitada, milliseid avalikke teenuseid on otstarbekas pakkuda sihtasutuste vormis. RAM-i tellimusel koostanud AS PricewaterhouseCoopers Advisors 2016. aastal koostöös SA-ga Poliitikauuringute Keskus PRAXIS aruande34, mis tutvustab valitsussektori

34 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika: http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/index.php

99

asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodikat sobivaima tegevusvormi valikuks avalike teenuste pakkumisel.

Laskumata siin PWC aruandes toodud põhjalikku, detailsesse metoodilisse käsitlusse ja tuues lisaks positiivse võrdlusena AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevusvormid, millised rahastatakse Haigekassast tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid pakkuvate SA-dega samadel alustel, võib järeldada, et piisavalt on põhjendatud võimaluse kaalumine reorganiseerida tervishoiuteenuseid pakkuvad sihtasutused äriühinguteks.

Gruppi G2 kuulub SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, kelle varade kogumahust 17,1 mln eurot moodustavad seisuga 31.12.2015 kinnisvarainvesteeringud 89% (9 kinnistut kogupindalaga ca 77 tuhat m2) ning kelle tuludest kogumahus 2,1 mln eurot moodustab 86% kinnisvarasektoris vabaturutingimustes teenitav tulu. Tehnopol jätkab 2016. aastal olemasolevate kinnistute rekonstrueerimist ja hoonestusõiguse lepingu alusel uue büroohoone ehitust. Tehnopoli enda hinnangul on Tehnopoli maa-alal väga suur arenduspotentsiaal, mille realiseerimisega ollakse algusjärgus. RAM-i hinnangul on põhjendatud võimaluse kaalumine reorganiseerida SA Tehnopol äriühinguks.

Teenuste osutamisega tegelevad sihtasutused (G3)

Grupis G3 eristub selgesti oluline alamgrupp, kuhu kuuluvad teatrid või kontsertasutused ja muuseumid, keda iseloomustab suur põhivara osakaal varade kogumahust. Teadmispõhiseid ja kultuuriteenuseid osutavaid SA-sid on grupis G3 kokku 26, kellest teatrid ja muuseumid moodustavad arvuliselt 20. Nende SA-de efektiivsusnäitajad on toodud järgmises tabelis:

Tabel 32. Teadmispõhiste ja kultuuriteenuste sihtasutuste efektiivsusnäitajad

G3 alamgrupp: teatrid ja muuseumid

Põhivara osakaal varades

Omatulu osakaal kogutulus

Omatulu ja varade suhe

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Virumaa Muuseumid 97% 95% 55% 53% 30% 29% SA Endla Teater 83% 94% 52% 54% 36% 36% SA Vanalinna Teatrimaja 96% 96% 46% 9% 4% 3% SA Eesti Draamateater 84% 84% 46% 50% 17% 16% SA Teater NO99 17% 25% 43% 42% 218% 156% SA Rakvere Teatrimaja 60% 79% 38% 40% 20% 25% SA Eesti Vabaõhumuuseum 92% 91% 35% 25% 10% 9% SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 95% 97% 34% 29% 23% 19% SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 96% 97% 33% 26% 9% 6% SA Ugala Teater 37% 92% 32% 29% 4% 12% SA Teater Vanemuine 55% 85% 27% 29% 12% 18% SA NUKU 73% 88% 25% 25% 192% 163% SA Vene Teater 96% 97% 24% 23% 4% 4% SA Narva Muuseum 98% 98% 23% 29% 2% 2% SA Eesti Kontsert 98% 97% 22% 35% 17% 12% SA Pärnu Muuseum 73% 0% 19% 0% 18% 0% SA Hiiumaa Muuseumid 69% 92% 16% 44% 11% 1% SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 7% 0% 15% 0% 77% 0% SA Eesti Tervishoiu Muuseum 62% 62% 14% 12% 19% 11%

100

SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 43% 50% 12% 11% 48% 51%

Kui valida põhivara osakaalu varadest standardväärtuseks nt 85%, eristuvad vaadeldavate asutuste hulgas kaks alamosa, mille omatulu teenimise võimekust saab järgmiselt iseloomustada:

1) Kõrge põhivara osakaaluga (üle 85%) varades SA-d, mille varade tuluteenimise võime varieerub järgmiselt: kas on grupis G3 kõrgeim – ca 35% ja mis suudavad teenida omatulu 50% ja enam kogutuludest, nt Virumaa Muuseumid ja Endla Teater, või on grupis G3 madalaim – ca 3% ja mis suudavad teenida omatulu ca 25% kogutuludest, nt Vene Teater ja Narva Muuseum.

Kirjeldatud trendi kinnitavad nt Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ning Eesti Kontsert, kelle varade tootlikkuse võime on ca 20% tasemel, ja kes suudavad teenida omatulu 25-35% kogutulumahust.

2) Madalama põhivara osakaaluga (alla 85%) varades SA-de puhul on samuti kergesti leitav sarnane trend: leiduvad SA-d, kelle varade tuluteenimise võime ulatub 20-25% tasemele ja omatulu moodustab 35-40% kogutulust, nt Rakvere Teatrimaja; teiseks leiduvad SA-d, kelle varade tuluteenimise võime on ca 15% ja omatulu osakaal kogutuludest 20-25%, nt Teater Vanemuine; kolmandaks leiduvad SA-d, kelle varade tuluteenimise võime on ca 10% tasemel, ja omatulu moodustab kogutulumahust 10-15%.

3) Oluliselt eristuvad tabelis 32 põhivara väiksema osakaalu tõttu varades Teater NO99 ja Ugala Teater. Teater NO99 kasutab SA Vanalinna Teatrimaja bilansis asuvat teatrihoonet. Konsolideerides fiktiivselt nimetatud kahe SA bilansid, saab ühendasutuse põhivara osakaaluks üle 50% koguvaradest. Ugala Teatri põhivara osakaal langes ajutiselt 2015. aasta lõpuks 37% tasemele seoses käibevara osakaalu olulise tõusuga, mis oli põhjustatud teatrimaja remondiks laekunud sihtfinantseerimise ühekordse suuremahulise ettemaksega ja mis konverteerub 2016. aastal põhivaraks.

4) Samuti eristuvad oluliselt Teater NO99 ja NUKU oma varade tuluteenimise võimekuselt, võrreldes teiste sihtasutustega, mis ulatub 150-200% tasemele. Põhjuseks on, et kummagi teatri bilansis pole ehitisi. Teater NO99 üürib ruume SA-lt Vanalinna Teatrimaja ja NUKU üürib hoonet Riigi Kinnisvara AS-ilt.

5) SA-d Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor eristuvad vähema põhivara osakaaluga varadest, sest suure osa materiaalsest põhivarast moodustavad muusikariistad, ruumide kasutamise eest tasutakse renti.

Jättes analüüsist välja märgitud erisused, võib kokkuvõtteks esitada järgmise tabeli:

101

Tabel 33. Teadmispõhiste ja kultuuriteenuste sihtasutuste omatulu teenimise efektiivsusnäitajad

G3 alamgrupi tabel Omatulu ja varade

suhe

Omatulu osakaal

kogutulus

2015, 2014 keskm

SA Virumaa Muuseumid 29% 54%

SA Endla Teater 36% 53%

SA Eesti Draamateater 17% 48%

SA Rakvere Teatrimaja 22% 39%

SA Eesti Vabaõhumuuseum 9% 30%

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 21% 32%

SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 7% 29%

SA Ugala Teater 8% 30%

SA Teater Vanemuine 15% 28%

SA Vene Teater 4% 23%

SA Narva Muuseum 2% 26%

SA Eesti Kontsert 15% 28%

SA Pärnu Muuseum 9% 9%

SA Hiiumaa Muuseumid 6% 30%

SA Eesti Tervishoiu Muuseum 15% 13%

mida iseloomustab järgmine graafik:

102

Joonis 11. Teatrite ja muuseumide efektiivsusnäitajad: Omatulu suhe kogutulusse ja varadesse

Joonisel 13 on selgesti eristatav omatulu teenimise efektiivsust kirjeldav trendijoon, mis asub horisontaal-vertikaal- ehk XY-teljestikus, kus X-väärtused kirjeldavad omatulu suhet varadesse ja Y-väärtused kirjeldavad omatulu suhet kogutulusse. Trendi kirjeldava sirge võrrandi saab määrata esimeses lähenduses kujul Y = 1,25(X+10), mis tähendab, et grupi G3 teatritele ja muuseumidele saab kehtestada toimimise efektiivsuse eesmärgina kompleksse standardväärtuse, mis võimaldab optimeerida varade, toetuste ja omatulu mahtusid.

Näide: SA Rakvere Teatrimaja asub tuluteenimise optimaalselt efektiivsuselt kõige täpsemini vaadeldaval trendisirgel, punktis (22%; 39%). Seega, kui 2016. aastal ehitatakse uut hoonet, siis põhivara maht kasvab ja kui piletitulu ei kasva, vaid riik peab andma toetust, siis on võimalik kalkuleerida optimaalne riikliku toetuse maht selliselt, et SA ei kaotaks oluliselt efektiivsust. Kui eeldada, et põhivara maht kasvab selliselt, et omatulu suhe varadesse langeb 15% tasemele, siis efektiivsuse säilitamiseks tohib toetust anda niipalju, et omatulu suhe kogutulusse jääks vähemalt 32% tasemele.

Näiteks SA Eesti Tervishoiumuuseum toimimise efektiivsust kirjeldab graafikul punkt (15%; 13%) ning eesmärgiks peaks olema läheneda standardtrendile, mille saavutamiseks on vaja hinnata võimalusi vähendada käibevara osakaalu bilansis ning optimeerida antava toetuse summat.

Riigi ülesannete analüüsi dokumendis on märgitud, et riigi valitsemisalas oleva muuseumivõrgustiku korrastamise käigus riigimuuseumid konsolideeritakse, ennekõike temaatiliselt, korraldatakse ümber sihtasutusteks või antakse üle kohalikele omavalitsustele, eriti,

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

Om

atu

lu s

uh

e k

ogu

tulu

sse

Omatulu suhe varadesse

TEATRID JA MUUSEUMID, OMATULU SUHETE VARADESSE JA KOGUTULUSSE KOOSKÕLA

TREND, 2014-2015 KESKMINE

103

kui tegemist on piirkonnamuuseumidega. Riigimuuseumide või sihtasutuste rahastamine on perioodis 2010—2015 oluliselt suurenenud: toetusi on antud eelneva perioodiga võrreldes 40% võrra rohkem. Samas on nii muuseumide kui ka teatrite puhul kahte liiki omatulu – tulu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks tulenevatest tegevustest (piletimüük, muud põhitegevuslikud teenused) ja tulu kõrvaltegevustest (pood, kohvik), millest viimasega kaetakse loomulikus korras ka põhitegevuse kulusid. Puudub otsene põhjus kõrvaltegevustega tulu teenimise keelamiseks, eriti, kui kõrvaltegevused toetavad põhitegevust ja võimaldavad teenida suuremat põhitegevustulu. Siiski võib osutuda mõistlikuks kehtestada uus eelarvestamise reegel, mille alusel hinnatakse igal aastal asutuse jaoks toetuse õigustatud summa suurust, eristades seejuures toetust jooksvate kulude katteks ja toetust investeeringuvajaduste rahastamiseks. Sel moel tekib võimalus kõrvaltegevuste tulu arvel hoida kokku riigieelarvest grupile G3 antava toetuse kogumahtu.

2015. aastal oli grupi G3 poolt saadud sihtfinantseerimise kogusumma ca 48 mln eurot ja omatulu summa oli ca 20 mln eurot ning kulud kokku olid 60 mln eurot ja tulem 8 mln eurot. Siit võib teha esimese lihtsustatud järelduse, et teenitud omatulu arvel oleks võinud toetusi jooksvateks kuludeks anda 8 mln eurot ehk 17% võrra vähem. Samas, kuna grupis G3 kasvasid põhivarasse investeeringud ca 8 mln euro võrra, võib teha teise lihtsustatud järelduse, et G3-sihtasutused on rakendanud riigi toetusi optimaalselt. Lihtsustatud järelduste kontrollimiseks peaks asutuste kaupa detailselt analüüsima, kas omatulu teenimise efektiivsus, tegevuskulude efektiivsus ja investeeringuvajadused on põhjendatud. Tegevuskulude efektiivsuse standardväärtuste määratlemiseks on vajalik analüüsida, millistes proportsioonides jaotuvad ülalpidamiskulud tööjõukuludeks ja majandamiskuludeks. Seejuures muuseumide puhul tuleb majanduskulude hulgast eristada viimaste hulgast ruumidega seotud kulud ning kogude täiendamise ja hooldamisega seotud kulud; teatrite puhul tuleb aga majanduskulude hulgast eristada projektipõhise tootmise ja turundamise kulud, mis aga langeb välja käesoleva analüüsi raamidest.

Erisihitusega sihtasutused (G4)

Nagu eelmistes gruppides, nii eristub ka grupis G4 selgesti oluline alamgrupp, kuhu kuuluvad maakondlikud arenduskeskused (MAK-id). MAK-ide põhitegevuseesmärkideks on piirkonnas ettevõtluse, avaliku teenuse ja kodanikuühiskonna/mittetulundussektori arendamine koolitamise, nõustamise, infopäevade, erinevate koostööprojektide jms korraldamise teel. MAK-ide rahastamine toimub taotletavate toetuste abil. Seetõttu iseloomustab neid SA-sid vähene omatulu osakaal kogutuludes ja kuni 100% ülalpidamiskulude mahu osakaal kogukuludes. SA-sid on grupis G4 kokku 21, kellest MAK-id moodustavad arvuliselt 12. Nende SA-de efektiivsusnäitajad on toodud järgmises tabelis.

Tabel 34. Maakondlike arenduskeskuste efektiivsusnäitajad

G4 alamgrupp: maakondlikud arenduskeskused

Omatulu osakaal

kogutulus

Ülalpidamiskulu osa kogukulust

Tööjõukulu osa kogukulust

2015 2014 2015 2014 2015 2014 SA Tuuru 22% 18% 98% 100% 63% 45%

104

SA Viljandimaa Arenduskeskus 11% 8% 100% 100% 59% 60% SA Lõuna-Eesti Turism 10% 10% 94% 100% 54% 54% SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus 8% 21% 91% 89% 34% 35% SA Lääne-Viru Arenduskeskus 4% 17% 100% 100% 65% 56% SA Tartu Ärinõuandla 3% 3% 82% 99% 80% 68% SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

3% 1% 85% 100% 76% 35%

SA Läänemaa Arenduskeskus 3% 8% 86% 100% 54% 53% SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 3% 8% 100% 100% 60% 57% SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 2% 7% 100% 100% 54% 55% SA Võrumaa Arenguagentuur 1% 6% 100% 100% 42% 47% SA Saaremaa Arenduskeskus 0% 3% 100% 100% 68% 61%

Riigi ülesannete analüüsi dokumendis on märgitud, et MAK-id täidavad riigiülesandeid regionaalse ettevõtluse, teaduse ja innovatsiooniga seotud valdkondades, pakkudes põhiliselt mitterahalist teenust või toetust. Erinevate mitterahaliste teenuste (nõustamine, koolitamine) pakkumine toimub 95-99% ulatuses riiklike partnerite (nt EAS, KIK, PRIA, KÜSK, Innove, Töötukassa, Haigekassa) poolse rahastamise toel, kusjuures toetuste taotlemine partneritelt toimub konkureerimise printsiibi põhiselt, mistõttu riiklike poliitikate elluviimine sõltub olulisel määral kohaliku MAK-i võimekusest toetust taotleda. (SA Tuuru eristub omatulu osakaaluga 22% kogutuludest tänu oma bilansis oleva maja ruumide väljarentimisele). Osaliselt MAKi funktsioonid dubleerivad toetust andvate SA-de piirkondlike võrgustike tööd (nt KIK-i kontorid, PRIA bürood, MES teenistus), puudub selge täidesaatev otsustusõigus terviklikul regionaalsel majandus- ja innovatsioonipoliitika koordineerimisel. Eesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks on mõistlik need funktsioonid konsolideerida keskseks kompetentsikeskuseks kooskõlas keskse rakendusüksuse kontseptsiooniga, mis võimaldab tagada mh piirkondlike arenduskeskuste ühetaolise rahastamise. Samuti võimaldab konsolideerimine saavutada täiendavat kuluefektiivsust, kaotades dubleerivad põhifunktsioonid ja ühendades tugifunktsioonid.

Võttes võrreldavuse tagamiseks kulude kokkuhoiu hindamisel lähtekohaks sarnased printsiibid, mida rakendatakse gruppi G1 kuuluvate toetust vahendavate SA-de puhul:

1) vähemalt 10% tugiteenuste kuludelt (eeldatav mõju 20% kogukuludest) 2) vähemalt 20% põhiprotsesside konsolideerimiselt (eeldatav mõju 80% kogukuludest) 3) vähemalt 30% kuluefektiivsust mahtude vähenemiselt (mõju 100% kogukuludest),

saab teostada kulu kokkuhoiu hinnangulise arvutuse, lähtudes grupi G4 12 MAK-i 2015. aasta kogukulu tasemest 3 mln eurot aastas, saame:

(100% -- 10% x 20%-- 20% x 80% -- 30%) x 3 = 1,6 mln eurot.

Ülejäänud erisihitusega asutustest vahendab ainult Hariduse Infotehnoloogia SA olulisel määral toetusi. Mõistlik on kaaluda selle funktsiooni konsolideerimist KRÜ-ga.

105

Lisa 2.4 Riigi asutatud sihtasutused asutajaõiguste teostajate lõikes seisuga 31.12.2015

Sihtasutus Asutajate

arv Asutamise korraldus

Asutamise aeg

Haridus- ja Teadusministeerium

1 Hariduse Infotehnoloogia SA 5 14.03.00 nr 203-k 24.04.2000

2 Spordikoolituse ja -Teabe SA 2 09.10.02 nr 669-k 12.03.2003

3 SA Innove 1 08.07.03 nr 426-k 03.11.2003

4 SA Kutsekoda 5 26.06.01 nr 457-k 28.09.2001

5 SA Archimedes 1 09.06.97 nr 441-k 17.07.1997

6 SA Eesti Teadusagentuur 1 19.11.97 nr 879-k 28.05.1998

7 SA Teaduskeskus Ahhaa 3 11.12.03.nr 812-k 12.03.2004

Kaitseministeerium

8 Riigikaitse Edendamise SA 2 10.06.04 nr 421-k 05.07.2004

9 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 1 31.03.06 nr 221 12.07.2006

Keskkonnaministeerium

10 SA Erametsakeskus 1 10.03.99 nr 326-k 21.12.06 nr 717 14.04.1999

Kultuuriministeerium

11 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1 25.03.1998

12 SA Eesti Filmi Instituut 1 08.05.97 nr 345-k 28.08.1997

13 SA Eesti Draamateater 1 27.05.03 nr 335-k 03.10.2003

14 SA Kultuurileht 1 12.01.99 nr 23-k 30.03.1999

15 SA Narva Aleksandri Kirik 5 30.05.02 nr 353-k 20.02.2003

16 SA Rakvere Teatrimaja 2 23.09.04 nr 726-k 09.11.2004

17 SA Tartu Jaani Kirik 5 25.03.98 nr 234-k 25.09.1998

18 SA Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.04 nr 806-k 21.12.2004

19 SA Ugala Teater 1 14.12.06 nr 702 23.01.2007

20 SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 1 20.07.99 nr 810-k 16.02.2000

21 SA Vanalinna Teatrimaja 3 08.10.97 nr 757-k 25.02.1998

22 SA Vene Teater 1 23.09.04 nr 727-k 30.11.2004

23 SA Virumaa Muuseumid 3 23.04.02 nr 276-k 11.06.2002

24 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.08 nr 168 17.04.2008

25 Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed 1 31.03.98 nr 263-k 15.06.1998

26 SA Endla Teater 3 26.01.12 nr 34 07.02.2012

27 SA NUKU 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012

28 SA Teater NO99 1 18.10.2012 nr 444 28.11.2012

29 SA Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 26.10.2012

30 SA Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012

31 SA Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013

32 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014

33 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013

34 SA Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014

35 Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013

36 SA Hiiumaa Muuseumid 4 28.08.2014 nr 359 20.11.2014

37 Sihtasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014

38 SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel 2 19.11.02 nr 750-k 29.01.2003

39 SA Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

106

Sihtasutus Asutajate

arv Asutamise korraldus

Asutamise aeg

40 Ettevõtluse Arendamise SA 1 29.06.00 nr 556-k 25.08.2000

41 SA KredEx 1 29.06.00 nr 555-k 25.08.2000

42 Riigi Infokommunikatsiooni SA 1 12.12.20 nr 1008-k 18.12.2000

43 SA Eesti Akrediteerimiskeskus 1 21.12.99 nr 1390-k 24.01.2000

44 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 3 21.01.03 nr 51-k 30.09.2003

45 Eesti Interneti SA 2 05.02.09 nr 39 13.02.2009

46 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus 5 27.08.09 nr 361 24.05.2010

Maaeluministeerium

47 Maaelu Edendamise SA 1 26.11.96 nr 922-k 29.04.97 nr 299-k

19.05.1997

Rahandusministeerium

48 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 1 04.01.00 nr 1-k 18.04.00

nr 337-k 02.06.2000

Siseministeerium

49 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 1 20.12.07 nr 586 18.02.2008

Sotsiaalministeerium

50 Eesti E-tervise SA 7 29.09.05 nr 614 14.11.2005

51 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.97 nr 117-k 14.03.1997

52 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 1 10.12.02 nr 807-k 19.05.2003

53 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.01 nr 556-k 29.08.2001

54 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 2 31.05.04 nr 391-k 11.07.2005

55 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.98 nr 1247-k 14.01.1999

56 SA Viljandi Haigla 1 20.12.01 nr 850-k 15.03.2002

57 SA Koeru Hooldekeskus 1 23.10.03 nr 693-k 09.01.2004

58 SA Jõgeva Haigla 1 23.10.02 nr 689-k 19.03.2003

59 SA Hiiumaa Haigla 1 17.12.02 nr 870-k 17.03.2003

Välisministeerium

60 SA Eesti Välispoliitika Instituut 1 10.05.00 nr 400-k 23.10.2000

Vabariigi Presidendi Kantselei

61 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 1 22.12.1999 14.02.2000

62 SA Eesti Koostöö Kogu 1 12.03.2003 10.04.2003

Hiiu Maavalitsus

63 SA Tuuru 1 14.08.97 nr 613-k 12.12.1997

Jõgeva Maavalitsus

64 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 1 29.04.98 nr 376-k 29.07.1998

Lääne Maavalitsus

65 SA Läänemaa Arenduskeskus 1 07.10.97 nr 754-k 31.12.2003

Lääne-Viru Maavalitsus

66 SA Lääne-Viru Arenduskeskus 2 05.09.03 nr 542-k 28.10.2003

Põlva Maavalitsus

67 Pokumaa SA 7 10.05.00 nr 399-k 21.09.2000

Pärnu Maavalitsus

68 SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 6 08.03.07 nr 160 15.04.1998

Rapla Maavalitsus

69 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 1 04.11.97 nr 810-k 13.02.1998

Saare Maavalitsus

107

Sihtasutus Asutajate

arv Asutamise korraldus

Asutamise aeg

70 SA Saaremaa Arenduskeskus 1 03.02.98 nr 94-k 19.04.1998

Tartu Maavalitsus

71 SA Tartu Teaduspark 5 15.07.97 nr 520-k 06.08.1997

72 SA Tartu Ärinõuandla 2 23.03.06 nr 190 17.01.1997

Valga Maavalitsus

73 SA Lõuna-Eesti Turism 1 13.01.98 nr 13-k 10.03.1998

Viljandi Maavalitsus

74 SA Holstre-Polli Tervisekeskus 3 5.10.05 nr 616 13.12.2005

75 SA Viljandimaa Arenduskeskus 3 26.04.04 nr 297-k 06.11.1998

Võru Maavalitsus

76 SA Võrumaa Arenguagentuur 1 04.03.99 nr 297-k 25.03.1999

108

Lisa 2.5 Riigi asutatud sihtasutuste eesmärgid Sihtasutus Põhikirjaline eesmärk Haridus- ja Teadusministeerium

1 Hariduse Infotehnoloogia SA

Kaasaegsete tehnoloogiate, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT), rakendamise kaudu aidata kaasa hariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse tõusule; toetada IKT alase hariduse edendamist; tagada riigiüleste e-teadusinfrastruktuuride ja -teenuste toimimine ja areng.

2 Spordikoolituse ja -Teabe SA Võimaluste loomine hariduse ja spordi toetamiseks ja arendamiseks ning sporditegevust toetavate tugiteenuste arendamine.

3 SA Innove Elukestva õppe arendustegevuste koordineerimine ja vastavate programmide- ja projektide rakendamine ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne vahendamine.

4 SA Kutsekoda Kutsesüsteemi loomine ja selle toimimise tagamine ning Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine.

5 SA Archimedes Euroopa Liidu ja Eesti haridus-, teadus- ja noortepoliitika meetmete rakendaja.

6 SA Eesti Teadusagentuur

Alus- ja rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimine ning sellekohase riikliku teaduspoliitika elluviimise ja arendamise toetamine, toetuste kasutamise tulemuslikkuse ja mõju analüüs, rahvusvahelise teadustöö arendamine, teaduse populariseerimine ning teadus- ja huvihariduse edendamine.

7 SA Teaduskeskus Ahhaa Loodud interaktiivse pidevalt tegutseva teadust ja tehnoloogiat tutvustava õppe- ja huvikeskuse loomise, arendamise ja haldamise eesmärgil.

Kaitseministeerium

8 Riigikaitse Edendamise SA Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.

9 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Poliitiliste otsustajate jaoks olulist ekspertiisi arendamine ja hoidmine, hoiakute kujundamine ühiskonnas. Eesti kaitsepoliitilise mõtlemise tutvustamine Euro-Atlandi kogukonnas.

Keskkonnaministeerium

10 SA Erametsakeskus Tagada jätkusuutlikule, säästlikule ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine, sealhulgas seadustes ning riiklikes strateegilistes dokumentides ja välisabi programmides sätestatud erametsanduse arengusuundade elluviimine

Kultuuriministeerium

11 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Tagada laulu- ja tantsupidude kui tsükliliselt kulmineeruvata kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine ning kõrge kunstiline tase.

12 SA Eesti Filmi Instituut Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine.

13 SA Eesti Draamateater Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu.

14 SA Kultuurileht Kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine.

15 SA Narva Aleksandri Kirik Narva Aleksandri kiriku taastamine kontserdisaalina ning kultuurikeskusena koos kiriklike funktsioonide säilimisega, samuti kiriku ja selle ümbruse haldamise korraldamine

16 SA Rakvere Teatrimaja Kunstiliselt väärtuslike professionaalsete lavastuste loomine. Rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalike võimaluste loomine.

17 SA Tehvandi Spordikeskus Rahvusvahelistele nõuetele vastava olümpiaettevalmistuskeskuse väljaarendamine ja haldamine. Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine

18 SA Ugala Teater Kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine. Eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine.

19 SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon

Olla ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud isikute, asutuste ja organisatsioonide vahel ning luua võimalusi Eesti Vabariigi peamistele haridus-, teadus-, keskkonna- ja kultuuriküsimustest huvitatud asutustele olla seotud UNESCO tööga

20 SA Vanalinna Teatrimaja SA valduses ja kasutuses oleva hoone remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine.

21 SA Vene Teater Kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale. Arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara.

22 SA Virumaa Muuseumid

Tingimuste loomine kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamise, hoidmise, kogumise, uurimise ja säilimise ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel, keskkonnateaduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel vahendamise võimaldamiseks, samuti ka kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse ürituste korraldamine.

109

Sihtasutus Põhikirjaline eesmärk 23 SA Tartu Jaani Kirik Tartu Jaani kiriku taastamise, kasutamise ja säilitamise projektide rahastamine

24 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses.

25 Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed

Eesti ühiskonna integratsioonile suunatud tegevuste algatamine ja toetamine eestlaste ja mitte-eestlaste seas ning sisse- ja väljarändega seotud tegevuste algatamine ja toetamine

26 SA Endla Teater Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kuntsiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu.

27 SA NUKU Hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid).

28 SA Teater NO99 Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga ning osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina.

29 SA Teater Vanemuine Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine, luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi

30 SA Narva Muuseum Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine; Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine; Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.

31 SA Eesti Vabaõhumuuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit.

32 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine.

33 SA Eesti Tervishoiu Muuseum

Pakkuda elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi, korraldada tervishoiuvaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele, talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit ning kujundada väärtushinnanguid tervislikest eluviisidest

34 SA Eesti Kontsert Eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine.

35 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine.

36 SA Hiiumaa Muuseumid Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

37 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor Muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine.

38 SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

A.H.Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks, haridusprogrammide, näituste jt kultuuriürituste korraldamine.

39 SA Pärnu Muuseum Oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

40 Ettevõtluse Arendamise SA Edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis, pakub ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitusi.

41 SA KredEx Laenude ja garantiide väljastamine, et aidata Eesti ettevõtetel areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda.

42 Riigi Infokommunikatsiooni SA Riigi vara valitsemise teel ühtsete infokommunikatsiooni- ja tugiteenuste osutamine sh elutähtsad teenused mereside teenus ja katkematu sideteenus.

43 SA Eesti Akrediteerimiskeskus Täidab riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid – teostab akrediteerimisi ja esindab Eestit rahvusvahelises akrediteerimisealases koostöös.

44 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Kinnisvaraobjektide arendamine ja haldamine, eesmärgiga luua keskkond ja teenused teadmismahukate ettevõtete võistlusvõime suurendamiseks

45 Eesti Interneti SA .ee maatunnusega tippdomeeni haldamine

46 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

Ettevõtluskeskkonna arendamine lda-Virumaal ning tööstusalade aktiivne väljaarendamine Ida- Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsustes.

Maaeluministeerium

47 Maaelu Edendamise SA Toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Rahandusministeerium

110

Sihtasutus Põhikirjaline eesmärk

48 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnaprojektide finantseerimine, EL struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate keskkonnaprojektide ning rohelise investeerimisskeemi projektide rakendusüksuse ülesannete täitmine.

Siseministeerium

49 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel.

Sotsiaalministeerium 50 Eesti E-tervise SA Arendada ja hallata Eesti Vabariigi tervishoiu infosüsteemi komponente

51 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Toetada ning soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning võrdsete võimaluste loomist elukeskkonnas.

52 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine.

53 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

54 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus

Tugiteenuste osutamine sõltuvusprobleemidega isikutele ning nende abistamine narkootikumidest võõrutamisel, samuti ennetustöö ning osalemine uurimisprogrammides.

55 SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kõrgekvaliteedilise arstiabi ja tervishoiuteenuste osutamine. Uute diagnostika- ja ravivõtete välja töötamine, täiustamine ja aprobeerimine, uute ravimite aprobeerimine. Tartu Ülikooli üliõpilastele meditsiinialase õppe- ja teadustöö võimaldamine.

56 SA Viljandi Haigla Osutada kvaliteetset ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi, kiirabiteenust, mitmekülgseid rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid.

57 SA Koeru Hooldekeskus Erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine ja hoolekande tegevusega seotud allhangete tegemine

58 SA Jõgeva Haigla Kvaliteetse eriarstiabi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine

59 SA Hiiumaa Haigla Kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate teenuste osutamine ning meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides osalemine

Välisministeerium 60 SA Eesti Välispoliitika Instituut Välispoliitikaga tegelev mõttekoda. Vabariigi Presidendi Kantselei

61 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu

Kultuuri-, sotsiaal-, haridus ja teaduspreemiate ja stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide finantseerimine.

62 SA Eesti Koostöö Kogu Eesti pikaajalist arengut mõjutavate ja prioriteetsete teemade seire korraldamine ning analüüside, ettepanekute ja poliitikasoovituste väljatöötamine.

Hiiu Maavalitsus

63 SA Tuuru Hiiumaa sotsiaalmajandusliku arengu programmide ja projektide algatamine, juhtimine ning seonduvate uuringute, arendustöö, koolituse korraldamine ja läbiviimine.

Jõgeva Maavalitsus

64 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Jõgevamaa ettevõtluskeskkonna parandamine, ettevõtete arengule kaasaaitamine, projektide läbiviimine, tugimeetmete vahendamine, turismivaldkonna arendamine.

Lääne Maavalitsus

65 SA Läänemaa Arenduskeskus Lääne maakonna konkurentsivõime suurendamisele, säästlikule ning jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine ning selleks vajalike tegevuste algatamine ja elluviimine.

Lääne-Viru Maavalitsus

66 SA Lääne-Viru Arenduskeskus Virumaa ettevõtluskeskkonna ning maakondliku koostöö arendamine ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori institutsioonide, MTÜ-de ja kodanike vahel.

Põlva Maavalitsus 67 Pokumaa SA Pokumaa rajamine, arendamine ja haldamine, Pokumaa tegevuste käivitamine ning nende koordineerimine Pärnu Maavalitsus

68 SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Pärnumaa arengut toetavate projektide rakendamine, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse töötajate nõustamine ja koolitamine

Rapla Maavalitsus

69 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Igakülgne regionaalsele ja kohalikule arengule kaasa aitamine.

Saare Maavalitsus

70 SA Saaremaa Arenduskeskus Regionaalsel tasandil Eestile vajalike arengute toetamine ettevõtlus -, mittetulundus- ja omavalitsussektorites.

111

Sihtasutus Põhikirjaline eesmärk Tartu Maavalitsus 71 SA Tartu Teaduspark Tartu teaduspotentsiaali rakendamine teadus ja/või tehnoloogiamahuka ettevõtluse edendamiseks.

72 SA Tartu Ärinõuandla Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning mittetulundussektori arengu toetamine, konkurentsivõime tugevdamine ning regionaalse arengu edendamine.

Valga Maavalitsus

73 SA Lõuna-Eesti Turism Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondade turismi ja turismialase turundustegevuse arendamine, koordineerimine, elluviimine.

Viljandi Maavalitsus 74 SA Holstre-Polli Tervisekeskus Arendab maakondlikku spordi ja aktiivse puhkuse keskust.

75 SA Viljandimaa Arenduskeskus Maakonna era- ja avaliku sektori organisatsioonide ning üksikisikute arendustegevuse toetamine, tõsta piirkonna konkurentsivõimet.

Võru Maavalitsus

76 SA Võrumaa Arenguagentuur Võrumaa ettevõtjatele, kohalikele omavalitsuste ja kodanikeühenduste toetamine ettevõtluskeskkonda ja elukvaliteeti parandavate projektide elluviimises.

112

Lisa 2.6 Riigi asutatud SA-de koondnäitajad 2015. aastal asutajaõiguste teostajate lõikes

Valitsev asutus SAde arv

Tööta-jate arv

Vara tuh EUR Põhivara tuh EUR

Netovara tuh EUR

Tulud tuh EUR

Saadud toetus

tuh EUR

Omatulu tuh EUR

Kulud tuh EUR

Antud toetus

tuh EUR

Ülalpid-kulu tuh

EUR

Tulem tuh EUR

Haridus- ja Teadusministeerium 7 811 121 713 15 657 22 717 184 549 180 736 3 736 184 625 147 480 37 145 -42 Kaitseministeerium 2 24 127 93 3 1 374 1 362 9 1 568 13 1 554 -193 Keskkonnaministeerium 1 45 1 459 309 400 4 830 4 824 3 4 794 3 064 1 730 36 Kultuuriministeerium 29 1 883 139 783 108 611 105 243 71 434 52 341 18 774 63 931 4 876 58 706 6 376 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 7 441 265 738 96 235 115 001 164 214 150 667 11 473 154 457 108 997 42 889 9 768 Maaeluministeerium 1 24 51 802 22 788 38 614 3 627 580 1 975 3 784 161 3 623 -157 Rahandusministeerium 1 98 203 120 101 304 87 307 132 718 132 718 0 130 137 124 905 5 232 3 462 Siseministeerium 1 10 1 823 0 55 3 491 3 490 0 3 490 2 948 543 2 Sotsiaalministeerium 10 9 569 417 715 315 087 259 529 410 471 42 155 365 060 374 072 1 076 372 996 35 701 Välisministeerium 1 4 117 0 105 145 145 0 141 6 135 4 Vabariigi Presidendi Kantselei 2 3 37 0 26 303 301 2 346 37 308 -43 Hiiu Maavalitsus 1 8 163 153 55 216 169 48 246 4 242 -32 Jõgeva Maavalitsus 1 5 66 0 23 131 126 4 126 1 107 4 Lääne Maavalitsus 1 5 65 0 53 207 201 6 214 30 184 -7 Lääne-Viru Maavalitsus 1 4 43 0 -52 179 172 7 179 0 179 1 Põlva Maavalitsus 1 4 679 671 658 85 40 36 97 10 87 -13 Pärnu Maavalitsus 1 8 363 38 270 334 327 7 321 0 321 16 Rapla Maavalitsus 1 6 70 42 25 208 202 6 185 0 185 23 Saare Maavalitsus 1 4 52 0 18 148 144 0 144 0 144 4 Tartu Maavalitsus 2 27 6 467 6 072 4 776 1 498 497 892 1 374 2 1 314 78 Valga Maavalitsus 1 3 38 0 33 122 110 12 100 0 93 22 Viljandi Maavalitsus 2 8 1 308 1 242 1 245 221 149 73 351 0 351 -129 Võru Maavalitsus 1 8 122 57 55 257 244 2 289 1 288 -32 Kokku 76 13 002 1 212 867 668 361 636 160 980 762 571 700 402 124 924 970 393 609 528 358 54 850

113

Lisa 2.7 Riigi asutatud SA-de 2015.a. majandusaasta näitajad

Sihtasutus Tööta-jate arv

Vara tuh EUR

Põhivara tuh EUR

Netovara tuh EUR

Tulud tuh EUR

Saadud toetus

tuh EUR

Omatulu tuh EUR

Kulud tuh EUR

Antud toetus tuh

EUR

Ülalpid-kulu tuh EUR

Tulem tuh EUR

1 Hariduse Infotehnoloogia SA 86 18 749 6 756 9 397 11 619 10 987 632 11 407 4 887 6 520 212 2 Spordikoolituse ja -Teabe SA 12 1 018 803 833 3 931 3 741 190 3 872 3 377 495 59 3 SA Innove 421 34 800 285 436 64 871 64 401 468 64 833 48 687 16 146 44 4 SA Kutsekoda 27 730 0 521 1 367 1 316 50 1 138 260 878 229 5 SA Archimedes 131 44 424 56 498 77 300 77 144 154 77 252 71 553 5 699 52 6 SA Eesti Teadusagentuur 73 10 701 15 283 22 505 22 488 12 22 453 18 676 3 777 64 7 SA Teaduskeskus Ahhaa 61 11 291 7 742 10 749 2 956 659 2 230 3 671 41 3 630 -702 8 Riigikaitse Edendamise SA 0 4 0 1 14 14 0 14 13 1 0 9 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 24 123 93 1 1 360 1 348 9 1 554 0 1 554 -193

10 SA Erametsakeskus 45 1 459 309 400 4 830 4 824 3 4 794 3 064 1 730 36 11 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 9 1 195 0 1 135 1 480 1 479 1 1 589 0 1 589 -109 12 SA Eesti Filmi Instituut 15 1 565 184 427 5 335 4 687 647 5 340 3 433 1 907 -2 13 SA Eesti Draamateater 133 8 906 7 462 7 561 3 283 1 767 1 515 3 707 0 3 707 -427 14 SA Kultuurileht 81 679 404 346 2 540 1 968 561 2 537 0 2 537 5 15 SA Narva Aleksandri Kirik 1 370 279 -22 36 36 0 98 0 18 -69 16 SA Rakvere Teatrimaja 79 5 359 3 210 4 063 2 787 1 493 1 067 2 219 0 2 219 571 17 SA Tartu Jaani Kirik 4 27 7 20 99 70 28 101 0 101 -3 18 SA Tehvandi Spordikeskus 77 17 495 17 006 17 140 3 183 1 899 1 237 3 735 0 3 735 -555 19 SA Ugala Teater 79 14 155 5 194 5 296 1 771 1 211 560 2 052 2 2 050 -269 20 SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon 3 12 0 6 127 127 0 130 0 130 -4 21 SA Vanalinna Teatrimaja 1 315 303 308 30 16 14 132 0 132 -102 22 SA Vene Teater 99 10 724 10 317 6 585 1 956 1 482 465 2 152 0 2 152 -259 23 SA Virumaa Muuseumid 85 4 009 3 902 3 563 2 160 962 1 199 2 014 0 2 014 143 24 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 24 2 902 2 620 2 865 1 007 684 323 924 0 924 83 25 Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed 28 1 293 26 451 2 525 2 525 0 2 256 1 416 840 272 26 SA Endla Teater 100 3 553 2 941 3 013 2 447 1 165 1 282 2 435 0 2 435 13 27 SA NUKU 81 339 248 137 2 603 1 950 650 2 666 0 2 666 -62 28 SA Teater NO99 61 467 78 261 2 347 1 329 1 018 2 090 0 2 090 258 29 SA Teater Vanemuine 349 20 870 11 415 10 770 9 045 6 617 2 427 8 745 0 8 745 316 30 SA Narva Muuseum 49 10 565 10 406 10 449 1 056 815 240 968 3 965 88

31 SA Eesti Vabaõhumuuseum 116 10 112 9 257 9 613 2 742 1 781 961 2 809 9 2 799 -67

114

Sihtasutus Tööta-jate arv

Vara tuh EUR

Põhivara tuh EUR

Netovara tuh EUR

Tulud tuh EUR

Saadud toetus

tuh EUR

Omatulu tuh EUR

Kulud tuh EUR

Antud toetus tuh

EUR

Ülalpid-kulu tuh EUR

Tulem tuh EUR

32 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 107 718 308 450 2 997 2 640 347 2 831 12 2 819 169 33 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 15 788 490 764 1 099 947 152 861 0 861 238 34 SA Eesti Kontsert 173 21 049 20 642 18 080 16 448 12 903 3 541 9 159 0 9 159 6 196 35 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 23 1 266 1 206 1 129 842 555 287 833 0 833 9 36 SA Hiiumaa Muuseumid 12 272 188 191 194 163 31 223 0 210 -29 37 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 34 192 14 86 968 818 148 950 0 949 19 38 SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel 3 338 324 335 91 61 29 108 0 108 -18 39 SA Pärnu Muuseum 44 246 181 222 236 191 44 268 0 268 -32 40 Ettevõtluse Arendamise SA 294 56 666 711 13 551 139 467 137 801 0 133 351 102 622 30 729 6 116 41 SA KredEx 33 176 878 69 455 77 244 12 310 7 001 5 298 12 425 5 727 6 698 -114 42 Riigi Infokommunikatsiooni SA 60 8 804 6 855 7 558 7 224 4 441 2 783 5 351 0 5 351 1 877 43 SA Eesti Akrediteerimiskeskus 10 444 4 382 740 42 698 594 0 594 146 44 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 19 17 136 16 307 10 927 2 134 114 1 999 2 765 193 2 573 -628 45 Eesti Interneti SA 10 2 222 253 1 840 947 0 947 839 0 839 111 46 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus 14 6 823 5 875 6 722 1 827 1 285 155 703 60 643 1 125 47 Maaelu Edendamise SA 24 51 802 22 788 38 614 3 627 580 1 975 3 784 161 3 623 -157 48 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 98 203 120 101 304 87 307 132 718 132 718 0 130 137 124 905 5 232 3 462 49 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10 1 823 0 55 3 491 3 490 0 3 490 2 948 543 2 50 Eesti E-tervise SA 43 2 859 1 433 1 857 3 462 2 697 0 3 647 0 3 647 -186 51 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 2 79 0 76 1 020 1 002 0 1 013 964 49 7

52 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 123 4 001 3 225 3 559 3 063 107 2 955 3 007 48 2 958 58

53 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 3 804 207 261 157 010 113 066 175 945 12 056 163 541 162 023 63 161 960 13 421 54 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 19 271 166 227 411 0 411 406 0 406 5 55 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 4 458 183 837 140 977 125 402 200 927 26 017 172 789 179 981 0 179 981 20 783 56 SA Viljandi Haigla 786 13 160 7 333 10 727 18 136 148 17 985 16 456 0 16 456 1 662 57 SA Koeru Hooldekeskus 110 1 985 1 312 1 791 1 960 0 1 960 1 923 0 1 923 37 58 SA Jõgeva Haigla 168 2 151 1 799 1 387 3 676 24 3 651 3 658 0 3 658 12 59 SA Hiiumaa Haigla 57 2 112 1 831 1 438 1 871 103 1 768 1 958 0 1 958 -99

115

Sihtasutus Tööta-jate arv

Vara tuh EUR

Põhivara tuh EUR

Netovara tuh EUR

Tulud tuh EUR

Saadud toetus

tuh EUR

Omatulu tuh EUR

Kulud tuh EUR

Antud toetus tuh

EUR

Ülalpid-kulu tuh EUR

Tulem tuh EUR

60 SA Eesti Välispoliitika Instituut 4 117 0 105 145 145 0 141 6 135 4 61 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 0 26 0 26 58 58 0 75 37 38 -17 62 SA Eesti Koostöö Kogu 3 12 0 0 245 243 2 271 0 271 -26 63 SA Tuuru 8 163 153 55 216 169 48 246 4 242 -32 64 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 5 66 0 23 131 126 4 126 1 107 4 65 SA Läänemaa Arenduskeskus 5 65 0 53 207 201 6 214 30 184 -7 66 SA Lääne-Viru Arenduskeskus 4 43 0 -52 179 172 7 179 0 179 1 67 Pokumaa SA 4 679 671 658 85 40 36 97 10 87 -13 68 SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 8 363 38 270 334 327 7 321 0 321 16 69 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 6 70 42 25 208 202 6 185 0 185 23 70 SA Saaremaa Arenduskeskus 4 52 0 18 148 144 0 144 0 144 4 71 SA Tartu Teaduspark 19 6 206 6 072 4 587 1 148 160 880 1 042 1 1 041 61 72 SA Tartu Ärinõuandla 8 261 0 189 350 337 12 332 1 273 18 73 SA Lõuna-Eesti Turism 3 38 0 33 122 110 12 100 0 93 22 74 SA Holstre-Polli Tervisekeskus 4 1 245 1 242 1 230 82 25 57 194 0 194 -112 75 SA Viljandimaa Arenduskeskus 4 63 0 14 140 124 16 156 0 156 -17 76 SA Võrumaa Arenguagentuur 8 122 57 55 257 244 2 289 1 288 -32 Kokku 13 002 1 216 103 671 585 639 384 981 198 571 717 402 531 926 541 393 213 533 152 53 714

116

Lisa 2.8 Riigi asutatud SA-de tulude ja kulude struktuur 2014-2015

Saadud

toetused Omatulu

Antud toetused Ülalpidamiskulu

Sihtasutus 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 1 Hariduse Infotehnoloogia SA 95% 78% 5% 5% 43% 48% 57% 52% 2 Spordikoolituse ja -Teabe SA 95% 74% 5% 26% 87% 0% 13% 100% 3 SA Innove 99% 99% 1% 1% 75% 75% 25% 25% 4 SA Kutsekoda 96% 94% 4% 6% 23% 0% 77% 100% 5 SA Archimedes 100% 100% 0% 0% 93% 94% 7% 6% 6 SA Eesti Teadusagentuur 100% 100% 0% 0% 83% 84% 17% 16% 7 SA Teaduskeskus Ahhaa 22% 25% 75% 66% 1% 1% 99% 99% 8 Riigikaitse Edendamise SA 100% 100% 0% 0% 94% 95% 6% 5%

9 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

99% 99% 1% 1% 0% 0% 100% 100%

10 SA Erametsakeskus 100% 100% 0% 0% 64% 58% 36% 42% 11 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 100% 67% 0% 33% 0% 4% 100% 96% 12 SA Eesti Filmi Instituut 88% 90% 12% 10% 64% 72% 36% 28% 13 SA Eesti Draamateater 54% 2% 46% 50% 0% 0% 100% 100% 14 SA Kultuurileht 77% 77% 22% 22% 0% 0% 100% 100% 15 SA Narva Aleksandri Kirik 100% 100% 0% 0% 0% 0% 19% 100% 16 SA Rakvere Teatrimaja 54% 16% 38% 40% 0% 0% 100% 100% 17 SA Tartu Jaani Kirik 71% 46% 29% 38% 0% 0% 100% 100% 18 SA Tehvandi Spordikeskus 60% 46% 39% 54% 0% 0% 100% 100% 19 SA Ugala Teater 68% 71% 32% 29% 0% 0% 100% 100%

20 SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon

100% 100% 0% 0% 0% 0% 100% 100%

21 SA Vanalinna Teatrimaja 54% 91% 46% 9% 0% 0% 100% 100% 22 SA Vene Teater 76% 77% 24% 23% 0% 0% 100% 100% 23 SA Virumaa Muuseumid 45% 47% 55% 53% 0% 0% 100% 100% 24 SA Jõulumäe Tervisespordikeskus 68% 69% 32% 31% 0% 0% 100% 100%

25 Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed

100% 100% 0% 0% 63% 77% 37% 23%

26 SA Endla Teater 48% 46% 52% 54% 0% 0% 100% 100% 27 SA NUKU 75% 75% 25% 25% 0% 0% 100% 100% 28 SA Teater NO99 57% 58% 43% 42% 0% 0% 100% 100% 29 SA Teater Vanemuine 73% 8% 27% 29% 0% 0% 100% 100% 30 SA Narva Muuseum 77% 70% 23% 29% 0% 0% 100% 100% 31 SA Eesti Vabaõhumuuseum 65% 75% 35% 25% 0% 7% 100% 93% 32 SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 88% 88% 12% 11% 0% 0% 100% 100% 33 SA Eesti Tervishoiu Muuseum 86% 87% 14% 12% 0% 0% 100% 100% 34 SA Eesti Kontsert 78% 65% 22% 35% 0% 0% 100% 100%

35 SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

66% 69% 34% 29% 0% 0% 100% 100%

36 SA Hiiumaa Muuseumid 84% 51% 16% 44% 0% 0% 94% 100% 37 SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor 85% 0% 15% 0% 0% 0% 100% 0%

38 SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel

67% 74% 33% 26% 0% 0% 100% 100%

39 SA Pärnu Muuseum 81% 0% 19% 0% 0% 0% 100% 0% 40 Ettevõtluse Arendamise SA 99% 100% 0% 0% 77% 76% 23% 24%

117

Saadud

toetused Omatulu

Antud toetused Ülalpidamiskulu

Sihtasutus 2015 2014 2015 2014 2015 2014 2015 2014 41 SA KredEx 57% 84% 43% 16% 46% 69% 54% 31% 42 Riigi Infokommunikatsiooni SA 61% 52% 39% 48% 0% 0% 100% 100% 43 SA Eesti Akrediteerimiskeskus 6% 8% 94% 92% 0% 0% 100% 100% 44 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 5% 14% 94% 85% 7% 1% 93% 99% 45 Eesti Interneti SA 0% 0% 100% 100% 0% 0% 100% 100%

46 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

70% 36% 8% 21% 9% 11% 91% 89%

47 Maaelu Edendamise SA 16% 18% 54% 77% 4% 16% 96% 84%

48 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

100% 100% 0% 0% 96% 96% 4% 4%

49 SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital 100% 100% 0% 0% 84% 87% 16% 13% 50 Eesti E-tervise SA 78% 84% 0% 16% 0% 0% 100% 100% 51 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 98% 99% 0% 0% 95% 92% 5% 8%

52 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus

3% 0% 96% 100% 2% 1% 98% 99%

53 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 7% 5% 93% 95% 0% 0% 100% 100%

54 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus

0% 0% 100% 100% 0% 0% 100% 100%

55 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 13% 10% 86% 90% 0% 0% 100% 100% 56 SA Viljandi Haigla 1% 0% 99% 100% 0% 0% 100% 100% 57 SA Koeru Hooldekeskus 0% 0% 100% 100% 0% 0% 100% 100% 58 SA Jõgeva Haigla 1% 1% 99% 99% 0% 0% 100% 100% 59 SA Hiiumaa Haigla 6% 0% 94% 99% 0% 0% 100% 100% 60 SA Eesti Välispoliitika Instituut 100% 100% 0% 0% 4% 1% 96% 99%

61 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 100% 19% 0% 0% 50% 83% 50% 17%

62 SA Eesti Koostöö Kogu 99% 95% 1% 0% 0% 0% 100% 100% 63 SA Tuuru 78% 82% 22% 18% 2% 0% 98% 100%

64 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 97% 99% 3% 1% 0% 0% 85% 100%

65 SA Läänemaa Arenduskeskus 97% 92% 3% 8% 14% 0% 86% 100% 66 SA Lääne-Viru Arenduskeskus 96% 82% 4% 17% 0% 0% 100% 100% 67 Pokumaa SA 47% 10% 42% 48% 10% 0% 90% 100%

68 SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 98% 93% 2% 7% 0% 0% 100% 100%

69 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 97% 91% 3% 8% 0% 0% 100% 100%

70 SA Saaremaa Arenduskeskus 97% 97% 0% 3% 0% 0% 100% 100% 71 SA Tartu Teaduspark 14% 27% 77% 73% 0% 0% 100% 100% 72 SA Tartu Ärinõuandla 96% 96% 3% 3% 0% 1% 82% 99% 73 SA Lõuna-Eesti Turism 90% 90% 10% 10% 0% 0% 194% 100% 74 SA Holstre-Polli Tervisekeskus 31% 39% 69% 61% 0% 0% 100% 100% 75 SA Viljandimaa Arenduskeskus 89% 92% 11% 8% 0% 0% 100% 100% 76 SA Võrumaa Arenguagentuur 95% 93% 1% 6% 0% 0% 100% 100%

Lisa 3 Lisad 2

118

Lisa 3.1 Mittetulundusühingud, mille liikmeks riik oli seisuga 31.10.2016

Mittetulundusühing Asutajate /

Liikmete arv

Asutamise või liikmeõiguste teostamise alus

Asutamise aeg

2015.a liikmemaks

Keskkonnaministeerium

1 KÜ Sõmeru Puiestee 1 30 KEM 22.06.1998

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2 MTÜ Balti Teedeliit 1 VV 02.10.2014 nr 445 03.12.2014

3 MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus 2 VV 20.12.2012 nr 518 15.01.2013

4 MTÜ Eesti Standardikeskus 3 VV 30.11.1999 nr 1283 14.01.2000

5 MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee 7 VV 08.04.2003 nr 241 16.07.2003

Riigimetsa Majandamise Keskus

6 MTÜ Koorküla MPÜ 11 17.12.2009 nr 557, kustutamishoiatus

30.09.2016 07.09.2009

7 MTÜ Laatre MPÜ 34 15.01.2008

8 MTÜ Marga Kraavi MPÜ 17 MaaParS § 59 16.04.2010

9 MTÜ Pajusti MPÜ 5 22.10.2009 nr 443, kustutamishoiatus

27.09.2016 17.03.2009

10 MTÜ Räpina Poldri MPÜ 59 27.04.2011

11 MTÜ Tislari MPÜ 3 24.08.2006 nr 468, koos Tartu MV 07.06.2006 19,71 €

12 MTÜ Voorbahi MPÜ 14 03.08.2006 nr 430, kustutamishoiatus

21.09.2016 09.05.2006

Harju Maavalitsus

13 MTÜ Altküla MPÜ 14 MaaParS § 59 12.04.2010 2,01 €

14 MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 24 VV 27.09.2004 nr 731 12.11.2004

15 MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio 3 01.07.2010 nr 266, akt. tegevus

peatatud 2014.a 22.06.1999 - €

16 MTÜ Kibuna MPÜ 29 MaaParS § 59 14.06.2010 209,93 €

17 MTÜ Laane MPÜ 15 VV 10.10.2005 nr 629 06.01.2005 101,41 €

18 MTÜ Madila-Vilumäe MPÜ 16 VV 01.10.2009 nr 419 27.04.2009 19,43 €

19 MTÜ Mustu MPÜ 16 MaaParS § 59 02.07.2015 186,86 €

20 MTÜ Määra MPÜ 14 KEM kk 25.05.2011 nr 732 10.01.2005 73,73 €

21 MTÜ Saeveski MPÜ 11 VV 26.03.2009 nr 109 07.04.2008 70,33 €

Hiiu Maavalitsus

22 MTÜ Uusküla MPÜ 36 VV 25.09.2008 nr 411 05.04.2008 6,39 €

Ida-Viru Maavalitsus

23 MTÜ Alajõe MPÜ 11 MaaParS § 59 21.06.2010 - €

24 MTÜ Mustasoo MPÜ 6 MaaParS § 59 11.11.2010 403,00 €

25 MTÜ Suuremuru MPÜ 4 likvideerimisel 2016 08.09.2008 - €

26 MTÜ Valaste MPÜ 19 08.05.2008 nr 210 10.01.2007 - €

Jõgeva Maavalitsus

27 MTÜ Jõe MPÜ 25 02.04.2009 nr 118 08.01.2009 95,64 €

28 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 13 21.07.2005 nr 478 18.10.2005 - €

119

Mittetulundusühing Asutajate /

Liikmete arv

Asutamise või liikmeõiguste teostamise alus

Asutamise aeg

2015.a liikmemaks

29 MTÜ Kaerasaare MPÜ 32 MaaParS § 59 30.06.2011 230,16 €

30 MTÜ Karpa MPÜ 14 MaaParS § 59 24.05.2010 19,20 €

31 MTÜ Karu MPÜ 40 03.12.2009 nr 523 23.09.2009 - €

32 MTÜ Leedi MPÜ 37 14.06.2007 nr 300 17.05.2006 - €

33 MTÜ Mägisevälja MPÜ 36 MaaParS § 59 06.07.2010 - €

34 MTÜ Pedjaääre MPÜ 3 25.09.2008 nr 411 16.06.2008 29,60 €

35 MTÜ Ruskavere MPÜ 6 03.12.2009 nr 523 03.09.2009 - €

36 MTÜ Räsnaoja MPÜ 40 21.02.2008 nr 94 12.12.2000 - €

37 MTÜ Siimu MPÜ 27 02.07.2009 nr 273 11.03.2009 - €

38 MTÜ Tähkvere MPÜ 23 KEM kk 25.05.2011 nr 732 24.03.2006 - €

39 MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ 40 30.07.2009 nr 334 25.03.2008 225,53 €

Järva Maavalitsus

40 MTÜ Aravete MPÜ 121 25.09.2008 nr 411 25.07.2007 74,04 €

41 MTÜ Jalametsa MPÜ 118 MaaParS § 59 11.08.2010 1 077,10 €

42 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 13 24.10.2000 nr 857 24.11.2000 511,28 €

43 MTÜ Kabala MPÜ 88 14.12.2006 nr 705 25.09.2006 - €

44 MTÜ Kirna MPÜ 191 MaaParS § 59 09.04.1997 - €

45 MTÜ Mäo MPÜ 146 12.12.2005 nr 786 24.05.2005 - €

46 MTÜ Oisu MPÜ 322 27.08.2009 nr 356 12.06.1997 - €

47 MTÜ Räpu MPÜ 161 MaaParS § 59 29.10.2014 - €

48 MTÜ Sõrandu MPÜ 69 MaaParS § 59 19.02.2010 - €

49 MTÜ Tammeküla MPÜ 66 MaaParS § 59 17.08.2010 1 332,26 €

50 MTÜ Väätsa MPÜ 266 06.02.2006 nr 92 12.05.1999 - €

Lääne Maavalitsus

51 MTÜ Kaseküla MPÜ 31 28.02.2006 nr 140 23.08.2005 - €

52 MTÜ Parivere MPÜ 15 MaaParS § 59 08.07.2011 16,99 €

53 MTÜ Riisa MPÜ 10 MaaParS § 59 08.06.2010 - €

54 MTÜ Rootsiküla MPÜ 11 03.08.2006 nr 430 31.03.2006 11,58 €

55 MTÜ Tuudijõe MPÜ 7 16.04.2009 nr 131 30.01.2009 28,29 €

Lääne-Viru Maavalitsus

56 MTÜ Lante MPÜ 15 24.07.2008 nr 336 17.04.2006 - €

57 MTÜ Puka-Võhu MPÜ kustutatud 19.07.2016 02.09.2005 - €

58 MTÜ Rabaveere MPÜ 24 VV 25.09.2008 nr 411 06.12.2005 - €

59 MTÜ Rain ja Ave MPÜ 25 VV 19.06.2008 nr 277 23.08.2005 12,78 €

60 MTÜ Toomemaa MPÜ 8 VV 25.09.2008 nr 411 04.07.2005 - €

61 MTÜ Varangu MPÜ 10 VV 02.08.2007 nr 365 09.05.2007 - €

62 MTÜ Viru-Jaagupi MPÜ 19 VV 28.02.2006 nr 140 14.11.2005 - €

63 MTÜ Visuoru MPÜ 5 VV 02.07.2009 nr 273 13.04.2009 - €

Põlva Maavalitsus 64 MTÜ Kähri-Laane MPÜ 62 VV 02.08.2007 nr 365 05.04.2007 - €

120

Mittetulundusühing Asutajate /

Liikmete arv

Asutamise või liikmeõiguste teostamise alus

Asutamise aeg

2015.a liikmemaks

65 MTÜ Vissi MPÜ 8 VV 25.05.2006 nr 307,

kustutamishoiatus 23.09.2016 11.08.2005 15,98 €

Pärnu Maavalitsus 66 MTÜ Hansu MPÜ 16 MaaParS § 59 09.06.2010 - €

67 MTÜ Jänistvere MPÜ 16 likvideerimisel 2016 13.10.2009 - €

68 MTÜ Kabli MPÜ 90 MaaParS § 59 04.07.2011 - €

69 MTÜ Kaljusoo MPÜ 7 MaaParS § 59 11.05.2015 - €

70 MTÜ Karjasoo MPÜ 53 MaaParS § 59 26.08.2011 - €

71 MTÜ Kessi MPÜ 31 25.08.2009 - €

72 MTÜ Kiisa MPÜ 8 27.08.2008 - €

73 MTÜ Kobra MPÜ 42 MaaParS § 59 13.08.2012 - €

74 MTÜ Künnametsa MPÜ 47 MaaParS § 59 14.08.2015 - €

75 MTÜ Laasipõllu MPÜ 16 MaaParS § 59 22.07.2010 - €

76 MTÜ Lepplaane MPÜ 15 01.09.2008 - €

77 MTÜ Mõisa MPÜ 48 MaaParS § 59 03.06.2015 - €

78 MTÜ Pihke MPÜ 7 MaaParS § 59 21.06.2010 - €

79 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 20 26.09.2014 07.10.2014 - €

80 MTÜ Selja MPÜ 78 23.01.1998 - €

81 MTÜ Suuremetsa MPÜ 34 MaaParS § 59 01.06.2009 - €

82 MTÜ Tarva MPÜ 6 kustutamishoiatus 20.09.2016 30.05.2006 - €

83 MTÜ Tuuba MPÜ 16 MaaParS § 59 10.05.2010 553,38 €

84 MTÜ Urissaare MPÜ 29 MaaParS § 59 16.06.2011 1,61 €

85 MTÜ Uuemaa MPÜ 13 MaaParS § 59 10.05.2010 820,66 €

86 MTÜ Vahtra MPÜ 44 MaaParS § 59 18.06.2010 - €

87 MTÜ Veskisoo MPÜ 41 03.09.2009 - €

88 MTÜ Võidula MPÜ 42 MaaParS § 59 18.07.2011 - €

89 MTÜ Vändra MPÜ 69 MaaParS § 59 24.07.2008 - €

Rapla Maavalitsus 90 MTÜ Juuru MPÜ 19 MaaParS § 59 02.07.2010 - €

91 MTÜ Karitsa MPÜ 3 VV 03.08.2006 nr 430 11.08.2006 - €

92 MTÜ Käru MPÜ 65 VV 10.10.2005 nr 629 05.04.2006 - €

93 MTÜ Laukna MPÜ 66 VV 03.08.2006 nr 430 09.08.2005 - €

94 MTÜ Lelle MPÜ 5 hoiatusmäärus kustutamiseks

16.03.2016 01.02.2006 - €

95 MTÜ Lokuta MPÜ 144 VV 24.08.2006 nr 468 18.01.2006 - €

96 MTÜ Mahtra MPÜ 47 MaaParS § 59 25.07.2011 - €

97 MTÜ Ohekatku MPÜ 19 VV 25.05.2006 nr 308 11.02.2004 - €

98 MTÜ Potijaama MPÜ 12 VV 05.11.2009 nr 467 31.07.2008 - €

99 MTÜ Reiu-Kumma MPÜ 61 VV 19.06.2008 nr 277 12.05.1997 18,40 €

100 MTÜ Toosikõnnu MPÜ 13 MaaParS § 59 17.08.2005 - €

101 MTÜ Urevere MPÜ 14 MaaParS § 59 05.03.2008 - €

121

Mittetulundusühing Asutajate /

Liikmete arv

Asutamise või liikmeõiguste teostamise alus

Asutamise aeg

2015.a liikmemaks

102 MTÜ Velise MPÜ 24 MaaParS § 59 06.05.2010 6,39 €

Tartu Maavalitsus

103 MTÜ Aardla MPÜ 57 23.08.2004 31.12.2002 - €

104 MTÜ Jänese MPÜ 153 dok? 05.07.2005 2 485,91 €

105 MTÜ Rahinge MPÜ 192 dok? 09.04.2003 3 656,84 € 106 MTÜ Rannaküla MPÜ 23 dok? 23.04.2012 - €

107 MTÜ Rootsiküla MPÜ 50 10.12.2009 02.03.2006 - €

108 MTÜ Rõhu MPÜ 73 12.12.2005 17.04.2003 51,20 €

109 MTÜ Süntka MPÜ 29 likvideerimisel 2016 10.08.2012 - €

110 MTÜ Terikeste MPÜ 32 MaaParS § 59 19.04.2010 - €

111 MTÜ Ubesoo MPÜ 35 26.11.2009 06.06.2003 103,50 €

112 MTÜ Utukolga MPÜ 52 04.10.2007 kustutamishoiatus

26.09.2016 06.07.2005 - €

113 MTÜ Varnja Poldri MPÜ 17 06.02.2006 11.06.2003 - €

Valga Maavalitsus

114 MTÜ Keeni MPÜ 48 26.11.2007 42,05 €

115 MTÜ Korva MPÜ 5 MaaParS § 59 04.03.2011 6,66 €

116 MTÜ Lota MPÜ 14 12.05.2006 23,81 €

117 MTÜ Õru MPÜ 45 MaaParS § 59 23.04.2010 8,02 €

Viljandi Maavalitsus

118 MTÜ MPÜ ÄRMA 189 MaaParS § 59 18.07.2005 - €

119 MTÜ Arjadi MPÜ 15 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 24.03.2009 - €

120 MTÜ Kaarli Küla MPÜ 168 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 14.06.2005 - €

121 MTÜ Kolga-Jaani MPÜ 89 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 02.02.2010 57,54 €

122 MTÜ Kõo MPÜ 244 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 26.07.2005 - €

123 MTÜ Laanekuru MPÜ 156 MaaParS § 59 15.06.2006 - €

124 MTÜ Laidu Maaparandus- ja Veeühistu 261 MaaParS § 59 02.12.1999 - €

125 MTÜ Lõuna-Paistu MPÜ 76 MaaParS § 59, kustutamishoiatus

30.09.2016 15.05.2006 - €

126 MTÜ Meril MPÜ 9 MaaParS § 59 28.06.2005 - €

127 MTÜ MPÜ Tarvastu Polder 74 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 27.08.2009 112,77 €

128 MTÜ Oorgu MPÜ 28 MaaParS § 59 27.04.2015 - €

129 MTÜ Rimmu MPÜ 61 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 13.03.1998 1 437,71 €

130 MTÜ Unakvere MPÜ 51 MaaParS § 59, kustutamishoiatus

19.09.2016 08.09.2008 - €

122

Mittetulundusühing Asutajate /

Liikmete arv

Asutamise või liikmeõiguste teostamise alus

Asutamise aeg

2015.a liikmemaks

131 MTÜ Vardi MPÜ 20 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 14.06.2006 - €

132 MTÜ Vardja MPÜ 210 MaaParS § 59 17.12.2009 - €

133 MTÜ Vissuvere MPÜ 27 Viljandi maavanema 20.05.2011

korr 1-1/292 26.11.2009 - €

Võru Maavalitsus

134 MTÜ Kalsa Oja MPÜ 14 27.12.2007

135 MTÜ Kollino MPÜ 35 21.07.2009

136 MTÜ Mustaoja MPÜ 32 kustutati 24.04.2016 24.08.2009

137 MTÜ Punsa MPÜ 19 22.09.2008

138 MTÜ Puustusõ MPÜ 4 23.10.2007

139 MTÜ Raudsepa Oja Keskjooksu MPÜ 16 22.09.2008

140 MTÜ Tammsaare MPÜ 16 31.08.2009

141 MTÜ Vagula MPÜ 122 MaaParS § 59 10.08.2010

142 MTÜ Verioja ja Reedu oja MPÜ 10 22.05.2006