Riigi strateegilise planeerimise protsess

Joonas PärensonRiigieelarve osakond17.12.2013

Riigi strateegilise juhtimise arendamine• 2002 – riigieelarve seaduse muutmisega pandi

alus strateegilise juhtimise rakendamisele riigivalitsemises (iga-aastase riigi eelarvestrateegia ja strateegiliste arengukavade koostamise nõuded)

• 2005 – strateegilise planeerimise määrus (arengukavadel riigieelarve koostamise protsessis kaalukam roll)

• al 2007 – suund juurutada tulemuslikkuse juhtimise süsteem

• 2013/14 – uus riigieelarve (baas)seadus ja strateegilise planeerimise määrus

Pilt on kirjuVäga palju erinevaid strateegiadokumente:

– Riigikogu poolt kinnitatud (Säästev Eesti 21, Julgeolekupoliitika alused jne);

– VV poolt kinnitatavad (valdkonna- ja organisatsioonipõhised arengukavad + ministri poolt kinnitatavad strateegiad);

– Lisaks strateegiad, mis on valdkonna arengukavade lisadena või rakendusplaani lisadena kinnitatud (nt kosmosevaldkonna strateegia, mis on “Teadus- ja innovatsioonipoliitika strateegia” rakendusplaani lisa nr 10 ☺

= kokku üle 60 kehtiva strateegiadokumendi! (oli üle 120)

Küsimus ei ole üksnes arengukavade arvus, vaid nende seotuses rahaga

Siim Kallas (2003. a Hansapanga seminaril): “strateegiadokumente on kirjutatud küll, aga kõik need kipuvad ühel hetkel lohisema hakkama. Lihtsalt kõik valdkonnad tahavad ennast nii tähtsasse dokumenti nagu riigi strateegia sisse kirjutada, sest muidu võib äkki rahast ilma jääda”

Praegune protsess. Kuidas arengukavad jõuavad rahasse? Riigieelarve seadus, mis koos ministeeriumite

valitsemisalade arengukavade ühe-aastaste tegevuskavadega moodustavad riigi

eelarvestrateegia rakendusdokumendi

Tulemuslikkuse juhtimise süsteem• Keskmesse eesmärgid ja tulemused• Siduda eesmärgid ja tulemused kuludega (strateegilise

juhtimise ja finantsjuhtimise lähendamine)• Saada infot:

–kuivõrd on eesmärgid täidetud–kui palju nende täitmiseks on vahendeid kulunud–planeerimiseks/otsustamiseks

• Koostöö hõlbustamine –läbi arenguplaanide süstematiseerimise ja vähendamise–läbi tulemuste ja kulude avalikustamise

• Vastutus tulemuste saavutamise eest ministeeriumidele

Kuidas me liigume tulemuspõhise juhtimise suunas?• Tulemusvaldkondade kasutuselevõtt • Protsesside kirjeldus /ühtne ja selge

raamistik arengukavade ülesehitamisel• Informatsiooni standardiseerimine

(üldeesmärk, alaeesmärk, meede, tegevus/avalik teenus)

• IT tugi

Milline on uus raamistik?

Poliitikavaldkondade põhised valdkondlikud arengukavad

Riigi eelarvestrateegia sama struktuuriga..

..ja majandusaasta aruanne.

Uus protsess Oluline erinevus. Valdkonna arengukava rakendusplaan on riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve sisendiks

1. märts aprillis

juuni/juuli 1. märts

VV pool sept lõppRiigikogus dets (samaaegselt kinnitatakse ka rakendusplaanid)

Valdkonna arengukavad koostada sama loogika alusel

Mida me pakume: andmeobjektidArengu-dokument

Arvetusobjekt Otsustaja Eesmärk Indikaator

Poliitika põhialused

Riigikogu Üleriigiline eesmärk

Arengukava Tulemusvaldkond Valitsus Üldeesmärk Mõju / tulemus

Programm Programm Minister Alaeesmärk Tulemus

Meede Oodatud tulemus Väljund

Tegevus Teenus* Väljund

• Eelarveklassifikaator ja riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011075?leiaKehtiv)• Juhend – strateegilise juhtimise andmeobjektid(http://www.fin.ee/riigi-strateegiline-juhtimine)

IT toe vajadus – tõhusam/mõjusam riigivalitsemine• Aitab siduda eesmärgid, eelarve ning jälgida

reaalajas eesmärkide suunas liikumist (erinevatel tasanditel)

• Analüütilise võimekuse kasv - kas me teeme õigeid asju? Milliseid avalikke teenuseid pakume kodanikele?

• Võimalik “osta” soovitud tulemust• Väheneb halduskoormus

Edasine ajakava

• Uus riigieelarve (baas)seadus – 13.01 - hääletamine rahanduskomisjonis.– 15.01 - II lugemine saalis ja RAKENDUSAKTIDE

eelnõude saatmine kooskõlastusringile– 30.01 - II lugemine kordub– 12.02 - III lugemine– 1.03 - Jõustumine

Uue strateegilise planeerimise määruse vastuvõtmine

Aitäh!

Saame tõhusamalt?

Kuud

Rak

endu

spla

anid

e ar

v

Rakendusplaanid katavad osaliselt poliitikavaldkondade eesmärkidest

%

Valitsemisala arengukava ja programmide vabatahtlikkus

Kui valdkonna arengukava ei kata tervet tulemusvaldkonda, siis Kui valdkonna arengukava katab terve tulemusvaldkonna ja

tegevuspõhise eelarve eeldus on täitmata ja

juhtimisel ei kasutata tegevuspõhist eelarvet, siis

juhtimisel kasutatakse tegevuspõhist eelarvet, siis

rakendusplaan peab sisaldama alaeesmärke, meetmeid ja

tegevusi,

rakendusplaan peab sisaldama alaeesmärke, meetmeid ja

tegevusi kooskõlas tulemuslikkuse juhtimise tasanditega, kuid

peab rakendusplaan sisaldama vaid programmide eesmärke ja

maksumust ning

programme ei saa eelarves kehtestada ja programme ei koostata, aga

programmid meetmeid ja tegevusi koos maksumusega, aga

valitsemisala arengukavas tuleb tuua tulemusvaldkondade lõikes

alaeesmärgid, meetmed ja tegevused kooskõlas

tulemuslikkuse juhtimise tasanditega.

valdkonna arengukavas juba kajastatut ei pea valitsemisala

arengukavas kordama.

valdkonna arengukavas ja programmides juba kajastatut ei pea valitsemisala arengukavas

kordama.