Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, juuni

2011

Rahandusministeerium, 11. august 2011

MAJANDUSARENGUD

Majandusarengu indikaatorid viitavad tõusutrendi jätkumisele

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Majandususaldusindeks (p.sk.) Jaemüügi mahuindeks

Tööstustoodanguindeks Kaupade eksport Ehitusmahuindeks

Aastane inflatsioon oli juunis aasta madalaim, ulatudes 4,9%ni

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Kiire majanduskasv avaldub ka hõive suurenemises, tööpuudus kasvas

ajutiselt I kvartalis

19,8

14,4

-80

-60

-40

-20

0

20

40

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III I2011

tuhatt

3

6

9

12

15

18

21%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Riigieelarve täitmine• Juunis laekus riigieelarvesse tulusid 522,5 mln

eurot ehk 9,2% eelarvest. Poolaastaga kokku on laekunud 3 063,4 mln eurot ehk 53,7% planeeritust.• Eelmise aasta kuue kuuga võrreldes laekus tulusid

497,4 mln eurot ehk 19,4% enam.

• Juunis oli kulude maht 528,1 mln eurot ehk 8,5% eelarvest. Kuue kuuga kokku on kulunud 3 mld eurot ehk 48,7% kavandatust.• Eelmise aasta kuue kuuga võrreldes oli kulude maht 323

mln eurot ehk 12% suurem.

• Kuue kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 46,9 mln euroga ülejäägis, mis on 174,5 mln eurot parem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. oli juunikuu puudujäägis 5,6 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 53,7%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 034,8 miljonit eurot ehk 47,9% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta kuue esimese kuuga

laekus maksutulusid 125,8 miljonit eurot ehk 6,6% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 027,9 mln eurot ehk 70,6% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga

laekus mittemaksulisi tulusid 371,6 miljonit eurot ehk 56,6% enam.

• Kõrge laekumise taga on toetused, mida on juuni lõpuks laekunud 797,3 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln), kuue kuuga on kavandatust laekunud 72,9%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

Võrreldes 2010. aasta kuue kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 371,3 mln eurot rohkem:• toetuseid 298,8 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide*

müügitulu 134 mln eurot;• varadelt saadavaid tulusid 61,6 mln eurot rohkem; • riigilõive 4,9 mln eurot rohkem;• muid tulusid 1,8 mln eurot rohkem, sh saastetasusid 2,1

mln eurot rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

45,3 38,2 46,9 16,2 43,1 77,945,1 57,6 49,1 33,6 24,2 47,570,6 62,3 72,9 54,0 66,0 66,10

1020304050607080

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Mai mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste suurem

laekumineMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Eelmise kuuga võrreldes on vähenenud kõikide tulude laekumine peale varade müügitulu, mis kasvas ca 4 mln euro võrra.

• Enim vähenes varadelt teenitavate tulude laekumine, mis tulenes suurened maikuu kõrgest võrdlusbaasist (mais maksid dividende nii AS Eesti Energia ja AS Tallinna Sadam).

141,4

247,0

181,6

105,9

237,6

114,7

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 48,7%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,10

100200300400500600700800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Kuue kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3 mld eurot (12% e 323 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest juunis 528,1 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (172,5 mln

eurot);• samuti on vähesel määral (53,2 mln eurot)

suurenenud erinevad sotsiaalkulud (põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi – 27,1 mln; eraldised Haigekassale ravikindlustuseks – 15,6 mln ja pensionikulu – 9,2 mln).

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud

kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (6 kuud)

• Poole aastaga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 2412,8 mln eurot (48,6% planeeritust), sellest juunis 429,8 mln eurot ehk 8,7% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel kuue kuuga väljamakseid tehtud 302,1 mln eurot (31,2% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 3,5% ehk 10,6 mln eurot enam.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt

võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

II kvartali lõpuks on välisvahendite kogumahust

(969,5 mln) kasutatud 31,2%

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

233,3 196,8 155,4 157,7 129,0 73,6 23,6

80,7 80,3

56,8

24,0 24,8 23,412,0

34,6

40,8

36,5

15,2

19,2

31,8

50,9

0

10

20

30

40

50

60

0

50

100

150

200

250

MKM PÕM HTM KKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine on enim mõjutatud maaelu ja kalanduse

vahendite väljamaksetest

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

738,1

107,289,5

20,94,4 5,7 3,7

201,9

76,7

3,0 16,3 2,8 0,9 0,2

27,4

71,5

3,3

77,9

64,6

15,8

4,7

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/ kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 31,7% aastaks planeeritust

• Kuue kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 306,9 mln eurot ehk 31,7% planeeritust, sh juunis maksti välja 45,3 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on kuue kuuga tehtud väljamakseid 201,9 miljonit eurot ehk 27,4% planeeritust, sh juunis maksti välja 34,7 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja makstud 80,9 mln eurot ehk 75,4% planeeritust, sh juunis maksti välja 5,5 mln eurot.

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,730

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Tegevuskuludeks kasutati esimesel poolaastal 484,1 mln eurot (0,7% ehk 3,4 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest juunis 89,7 mln eurot.

• Personalikuludeks kasutati kuue esimese kuuga 284,7 mln eurot e 50,3% eelarvest. Sellest juunis 57,4 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 0,8 mln eurot (1,5%) rohkem.

• Majandamiskuludeks kasutati kuue esimese kuuga 199,3 mln eurot (45,3% eelarvest), mis on 5,1 mln (2,5%) vähem kui eelneval aastal. Sellest juunis 32,3 mln eurot, mis on 1,9 mln (5,6%) vähem kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Poole aastaga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 414,4 mln eurot (2 korda rohkem kui 2010. aastal ja 2,5 korda rohkem kui 2009. aastal). See on 70,7% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalministeeriumile üle 172,5 mln eurot 2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud tulusid, sellest juunis 0,2 mln eurot. Juunis suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks kokku 53,8 mln eurot.Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused I poolaastal olid:• Aruvalla-Kose teelõik ja Mäo ümbersõit (5 541 887 eurot);• Väo-Maardu teelõik (4 717 098 eurot);• Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (4 466 974 eurot).• Riigimaanteede remondi koondprojekt (4 267 353 eurot);• HIV/AIDSi ravimid (3 433 791 eurot);• Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaarid ja ekspositsioon (2 998 008 eurot);• Sindi linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid (1 340 431 eurot);Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

30,7 38,8 45,2 34,1 40,1 53,6

48,118,5

73,3

21,4 10,4 0,2

0

100

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,70

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Kuue kuuga on eraldisteks suunatud 46,2% eelarvest (2,1 mld eurot), mis on 5,4% (106,5 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh juunis kasutati 8,4 % planeeritust.

• Kuue kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+27,1 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+15,6 mln) ja pensionikulude kasvust (+9,2 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab

sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: • pensionide kulud (väljamaksed 638,5 mln ehk 49,7% planeeritust, sh

juunis 106,8 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 355,3 mln ehk 50%

planeeritust, sh juunis 60,2 mln);• peretoetuste kulud (väljamaksed 50 mln ehk 48,7% planeeritust, sh

juunis 8,3 mln);• vanemahüvitise kulud (väljamaksed 86,4 mln ehk 50,9% planeeritust, sh

juunis 14,2 mln);• puuetega inimeste toetused (väljamaksed 26,4 mln ehk 53,7%

planeeritust, sh juunis 4,6 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 42,7 mln ehk

52,9% planeeritust, sh juunis 8,6 mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed

30,4 mln ehk 38,5% planeeritust, sh juunis 6,3 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 4,2 mln ehk

37,3% planeeritust, sh juunis 0,8 mln).• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kuue kuuga 1,23 mld eurot

ehk 49,6% aastaks planeeritust, mis on 53,2 mln eurot ehk 4,5% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta viie kuuga suurenenud 15,6 mln eurot (4,6%), pensionid on suurenenud 9,2 mln eurot (1,5%), vanemahüvitis 0,9 mln eurot (1%), puuetega inimeste igakuised toetused 2 mln eurot (8,4%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 27,1 mln eurot.

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) I

…

322,7 426,8 50,433,6

18,9388,0 533,6

53,0 53,5 21,0389,8

596,2

51,3 71,722,2

339,8629,3

50,9 85,624,4

355,3638,5

50,0 86,426,4

0

100

200

300

400

500

600

700

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) II

11,481,63

62,1316,371,94

78,7030,044,88

72,6241,01

6,563,33

42,674,17

30,430

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Muud kulud

3,9 2,7 5,1 3,3 2,5 3,9

02468

1012141618

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Erinevateks muudeks kuludeks on esimesel poolaastal kasutatud 21,3 mln eurot e 33,2% planeeritust, millest juunis 3,9 mln eurot.

• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta juunis 0,6 mln eurot ehk 16,7% rohkem, kui 2010. aasta juunis.

Kulud valitsemisalade lõikes – 6 kuud

Kuue kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (216,5 mln eurot e 78,6% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud Rahandus-ministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile üle 171,5 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

4,87 249,0150,67 113,76 216,47 86,59 247,98 151,06 98,79 126,21 58,63 1 314,03 22,07

47,250,7

47,8

39,5

78,6

48,444,5 46,2

36,3

49,0

28,8

51,1

41,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 6 kuud

4,48 188,8250,06

113,38 20,03 85,31 139,53 70,79 95,93 119,8534,30

1 290,27 21,97

47,0

56,2

47,8

39,441,8

48,4

43,1

54,5

45,4

48,446,0

50,2

41,1

0

10

20

30

40

50

60

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1,1

miljardit eurot

• Kuue kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 108,9 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust 233 mln eurot, samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (129,6 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.

• Juunis suurenesid finantsvarad kokku 37,9mln eurot.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 324,1

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 29,9

62,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8354,2

34,2

43,664,0

57,6

134,2

171,3 404,3

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 30.06.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi

kohaselt 0,18% SKPst

Viie kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 48,4 miljoni euroga ehk 0,31% SKPst* (378,3 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 0,7 mln;• kohalikud omavalitsused ülejäägis 35,6 mln (0,23%

SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 33 mln (0,21% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 20,9 mln (0,13%

SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011