LISA 8. RIIKLIK KESKKONNASEIRE PROGAMMIKOMPLEKSSEIRE ALLPROGRAMM

Tallinn 2019

SISUKORD1 Taustainfo...........................................................................................................................2

2 Allprogrammile seatud eesmärgid ja ülesanded.................................................................3

2.1 Eesmärk........................................................................................................................3

2.2 Vajadus.........................................................................................................................3

2.2.1 Seire rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP IM) kohustuste täitmiseks3

2.2.2 Seire NEC direktiivi nõuete täitmiseks.................................................................3

2.3 Andmete kasutusalad ja kasutajad................................................................................3

3 Allprogrammi tööde kirjeldus ja metoodika.......................................................................4

3.1 Seirevõrgu ulatuse ja seirekohtade valiku põhimõtted.................................................4

3.2 Seirealade kirjeldus......................................................................................................5

3.2.1 Vilsandi kompleksseire ala (EE01).......................................................................5

3.2.2 Saarejärve kompleksseire ala (EE02)...................................................................6

3.3 Seiratavad alamprogrammid, näitajad, seire rotatsioon ja sagedus..............................7

3.4 Seire metoodikad........................................................................................................13

3.5 Seire indikatiivsus kliimamuutuste mõju seireks ja ökosüsteemiteenuste pakkumise hindamiseks...........................................................................................................................14

4 Nõuded seire vastutavale täitjale......................................................................................14

5 Seireprogrammi väljundtulemused...................................................................................15

5.1 Seiretulemuste analüüsi põhimõtted...........................................................................15

6 Programmi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid..............................................16

6.1 Allprogrammi teostamiseks vajalikud vahendid........................................................16

6.1.1 Taristu maksumus...............................................................................................17

6.2 Seiretegevuste prioriteetsus........................................................................................17

7 Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajad..................................................17

8 Võimalikud riskitegurid programmi elluviimisel.............................................................18

1

1 Taustainfo

Eesti osaleb Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelises kompleksseire teaduslikus koostööprogrammis (ICP Integrated Monitoring) kahe seirealaga, Vilsandi ja Saarejärve, kogudes andmeid kompleksseire koostööprogrammi ICP IM metoodika ja vormi kohaselt ning esitades kogutud andmed Soome Keskkonnainstituudile (SYKE), kes on määratud rahvusvahelise kompleksseire andmebaasi pidajaks ja kus asub nüüd ka teemakeskus.

19. jaanuaril 2000.a. ühines Eesti Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni ja selle protokollidega (RT II 2000, 4, 25). Rahvusvaheline kompleksseire koostööprogramm õhusaaste mõju hindamiseks ökosüsteemidele on osa piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (LRTAP Convention) mõjude (efektide) seiramise strateegiast. Strateegias nimetatud eesmärkide saavutamiseks on lisaks kompleksseire koostööprogrammile loodud konventsiooni juurde veel kuus seire koostööprogrammi: ICP Forest, ICP Waters, ICP Vegetation, ICP Modelling and Mapping, ICP Materials ja TF Health. Eesti on lisaks rahvusvahelisele kompleksseire koostööprogrammile ühinenud ka rahvusvahelise metsa, taimestiku- ja veeseireprogrammidega.

Kompleksseire algatajad seadsid programmi eesmärgiks koguda informatsiooni väikeste terviklike maismaaökosüsteemide seisundi kohta ja prognoosida seal aja jooksul aset leidvaid muutusi arvestades eeskätt hapestumise ja eutrofeerumise (lämmastiku- ja väävlisaaste) mõju. Väävli- ja lämmastikusaaste mõju uurimise kõrval on aja jooksul kompleksseire allprogrammide hulka laiendatud nii, et need võimaldaks hinnata ka osooni, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete (POS) ökoloogilist mõju (kompleksseire allprogrammi raames viimaste kontsentratsioone ei määrata, kuna kontsentratsioonid õhus ja sademetes Lahemaa õhuseirejaama andmeil jäävad püsivalt alla määramispiiri).

Rahvusvaheliselt kogutud andmed väikeste terviklike ökosüsteemide kohta võimaldavad modelleerida ökosüsteemide seisundeid ja muutusi seostatuna keskkonnateguritega:

1) selgitada ökosüsteemis toimuvate muutuste põhjuslikke seoseid keskkonnateguritega tagamaks adekvaatset teaduslikku alust saastekontrollile;

2) määratleda ja modelleerida ökosüsteemide seisundeid tegelike ja prognoositavate saastekoormuste hindamiseks;

3) prognoosida õhusaaste kaugkande mõju ökosüsteemidele arvestades ka regionaalset varieeruvust;

4) hinnata kliimamuutuste ja stratosfääri osoonikihi kahanemise mõju ökosüsteemidele ja elurikkusele.

2016. a lõpus võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284 (nn NEC direktiiv), millega kehtestati soovituslikud nõuded õhusaaste mõjude seireks ökosüsteemidele (Ecosystem monitoring under Article 9 and Annex V of Directive 2016/2284). Direktiivi seire nõuete täitmist nähakse ennekõike läbi Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvaheliste koostööprogrammide, sh rahvusvahelise kompleksseire programmi.

Allprogrammi täitmisega ei kaasne otseseid konkreetseid siseriiklikke vajadusi, kuid ökosüsteemi teenuste kasutamise ja rakendamise seisukohalt on tegemist olulise programmiga ka siseriiklikult, mis annab võimaluse hinnata erinevate majandustegevuste mõju looduskeskkonna toimimisele. Seirevõrgustikus seiratavate alamprogrammide, näitajate ja seiresageduste planeerimisel on silmas peetud rahvusvahelise kompleksseire programmi nõudeid, soovituslikke nõudeid, NEC direktiivi seire soovitusi ning siseriiklikku õhusaaste levikut.

2

2 Allprogrammile seatud eesmärgid ja ülesanded

2.1 EesmärkKompleksseire allprogrammi üldine eesmärk on määratud Keskkonnaministri 23.01.2017 määrusega nr 3 „Riiklikku keskkonnaseire programmi ja all programmide koostamise nõuded ja kord“ § 3 allprogrammide ülesanded ja eesmärgid lg (8) „Kompleksseire ülesanded ja eesmärk on väikeökosüsteemide ja valglate bioloogiliste, hüdroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste näitajate pikaajaline jälgimine, et selgitada looduslike tegurite mõju ning kliimamuutuste, õhusaaste ja muu inimtegevuse mõju aineringele ökosüsteemis.“

2.2 Vajadus2.2.1 Seire rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP IM) kohustuste täitmiseks

Kompleksseire allprogrammi raames tehakse seiret Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni rahvusvahelise koostööprogrammi, kompleksseire õhusaaste mõjude hindamiseks ökosüsteemidele (ICP IM). See annab teavet aineringe ja õhusaaste mõju kohta väikeökosüsteemis.

Kootööprogrammis osalemiseks on vajalik seire vähemalt ühel seirealal, rahvusvaheliselt kokku lepitud koostööprogrammi kohustuslike alamprogrammide ja näitajate osas. Rahvusvahelise kompleksseire programmi kohustuslikud alamprogrammid (11) on: meteoroloogia, õhu keemia, avamaa sademed, võravesi, mulla keemia, mullavee keemia, vooluvee keemia, okkakeemia, varise keemia, taimestik, tüve epifüüdid. Ülevaade kohustuslikest ja soovituslikest programmidest ja näitajatest ning tegelikust seirest kahel kompleksseire alal on esitatud kokkuvõtvas tabelis „Seire nõuded ja tegelik seire aastani 2017“.

2.2.2 Seire NEC direktiivi nõuete täitmiseks

14. detsembril 2016 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284 (nn NEC direktiiv), millega kehtestati soovituslikud nõuded õhusaaste mõjude seireks ökosüsteemidele (Ecosystem monitoring Under Article 9 and Annex V of Directive 2016/2284). Soovituslike nõuete täitmist nähakse ette ennekõike läbi rahvusvaheliste seire koostööprogrammide täitmise (ICP IM, ICP Forest, ICP Waters, ICP Vegetation ja EMEP). NEC direktiivi artikkel 9 lisa V soovituslike seirenõuete elluviimiseks on koostamisel juhis (Draft Guidance). Juhise viimane variant (siin) näeb ette kompleksseire teostamist soovituslikult vähemalt kahel seirealal vastavalt juhise dokumendi tabelis 6 toodud alamprogrammidele ja näitajatele. NEC direktiivi soovituslike seirenõuete täitmiseks valitud alad peaks võimalusel vastama järgmistele tingimustele: 1) õhusaaste ala on eristatav muust survest; 2) ala peaks olema tundlik õhusaaste suhtes, et muutused oleks kiirelt tuvastatavad; 3) ala iseloomustab tüüpilist seiratavat elupaika. Kompleksseire alade eesmärk direktiivi nõuete täitmisel on seirata ja hinnata biogeokeemilisi trende ja nende mõjusid ökosüsteemidele, eristada looduslikku varieeruvust inimtekkelisest häiringust, töötada välja ja rakendada töövahendeid, näiteks mudeleid, mis võimaldaks regionaalset õhusaaste mõjude hindamist ja pikaajaliste mõjude prognoosimist.

2.3 Andmete kasutusalad ja kasutajad Kompleksseire allprogammi raames kogutud andmestik, koos meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire allprogrammi ja õhuseire allprogrammi raames programmi täitmiseks kogutud infoga, esitatakse koostööprogrammis nõutud vormingus ja tähtajaks programmi

3

vastutavale töötlejale, kelleks on määratud Soome Keskkonnainstituut SYKE. Andmete kasutajaks on ennekõike rahvusvaheline kogukond – SYKE programmi aastaararuande koostamiseks, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni juurde kuuluv tulemuste hindamise töögrupp (Working Group on Effects) konventsiooni eesmärkide täitmise hindamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks, kuid ka Eesti teadlased ja tudengid.

Rahvusvaheliselt kogutud ühtne hüdrokeemiliste ja bioloogiliste andmete andmebaas võimaldab mh modelleerida ka kliimamuutuste ja atmosfääri happelise depositsiooni vahelisi seoseid, arendada kõiki ökosüsteeme ühendavate protsesside mudelit ja määrata pikaajaliste muutuste trende (Nironenm 1993, ICP IM …1998).

Alates 1. juulist 2018 kasutatakse rahvusvahelise kompleksseire programmi raames kogutud ja programmi keskusele esitatud andmeid ka NEC direktiivi raames õhusaaste mõju ökosüsteemidele määramiseks ja hindamiseks.

Kompleksseire raames kogutud andmestik koos meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire ja õhuseire allprogrammi ning teiste allprogrammide raames seirealadelt kogutud infoga sobib seiretulemuste kompleksseks analüüsiks kahel kompleksseire alal. Tabelid 1, 2 ja 3 annavad ülevaate kompleksseire alal teostatavatest alamprogrammidest, kogutavatest näitajatest ja seire sagedusest. Seireprogrammi taustamaterjalides olev tabel „Seire nõuded ja tegelik seire aastani 2017“ annab ülevaate seirest aastani 2017.

Rahvusvahelise kompleksseire programmi eesmärkide täitmiseks kogutud andmed on sõltuvalt töö eesmärgist kooskasutatavad näiteks metsaseire, põhjavee seire, meteoroloogilise ja hüdroloogilise, õhuseire (sh samblaseire ja sademete seire) andmetega, ühe kuni kahe täiendava seirepunktina.

3 Allprogrammi tööde kirjeldus ja metoodika

3.1 Seirevõrgu ulatuse ja seirekohtade valiku põhimõttedSeirealade valimine toimus perioodil 1992-1994 Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Taani, Rootsi, Norra, Soome) algatatud projekti raames kolmes Balti riigis üheaegselt, pidades silmas rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP IM) eesmärke. Projekti tulemusena valiti Eestis välja kaks kompleksseireala - Vilsandi kompleksseire ala (EE01) ja Saarejärve kompleksseire ala (EE02) kolmest algselt esitatud piirkonnast. Detailsed põhjendused seirealade valimiseks on esitatud kompleksseire allprogrammi koostamisel valminud kasutajate ja kasutusalade analüüsidokumendis. Seiratavad kooslused Saarejärve kompleksseire alal on kuusik ja männik, Vilsandi kompleksseire alal männik.

Kompleksseire allprogrammi kohaselt toimub seire rahvusvahelisel Saarejärve kompleksseire alal (EE002) ja Vilsandi kompleksseire alal (EE01) männiku koosluses. Sellega on täidetud rahvusvahelised nõuded ja kohustused, sh NEC direktiivi seire juhises esitatud soovitus teostada kompleksseiret vähemalt kahel seirealal.

Saarejärve kuusiku seirest loobutakse 2019. aastast alates, kuna kuuse kooslus on vananemas (üle 100 a vana), tormide ja juuremädanike leviku tõttu kahjustunud ja ei täida seetõttu seire eesmärke. Erisused kuuse ja männiku koosluste seiretulemustes on üldjuhul väikesed ja tuginedes programmi kasutajate ja kasutusalade analüüsile tingitud pigem looduslikest tingimustest kui õhusaastelisest inimmõjust. Ka on kuuse- ja männikoosluste võrdlus tagatud läbi metsaseire II taseme võrgustiku.

Võimalik arendusvajadus: NEC direktiivi soovituslik seire juhis toob välja seirealade valiku üldised põhimõtted. Kompleksseireks valitud kaks seireala ei vasta täielikult NEC direktiivi soovituslikele seirenõuetele, kuna tuginedes allprogrammi kasutajate ja kasutusalade analüüsi tulemustele, ei ole muutused õhusaastes selgelt eristatavad looduslikest tingimustest, seda nii

4

madala õhusaastelise koormuse, õhusaaste iseloomu, kui seirekoha looduslike tingimuste tõttu (vaata täpsemalt allprogrammi kasutajate ja kasutusalade analüüs). Samas ei ole seda teadlaste poolt veel põhjalikult analüüsitud. Seiratavad ökosüsteemid ei ole väga tundlikud õhusaasteliste muutuste osas, aga pikaajaliste mõjude hindamisel on see positiivne. Metsaökosüsteemidest tundlikemaks võib pidada sooökosüsteeme, samas on kompleksseire tulemuste kasutamist silmas pidades suur väärtus pikkadel andmeridadel, mistõttu alade vahetamist tasub tugeva põhjenduse puudumisel vältida.

3.2 Seirealade kirjeldus3.2.1 Vilsandi kompleksseire ala (EE01)

Vilsandi kompleksseire ala asub Lääne-Eestis, 0,77 ha suurusel alal. Lähestikku kompleksseire alaga asub Vilsandi EMEP õhuseire automaatjaam (SJA7856000; Sõrves alates 1989, Vilsandi automaatjaam alates 1994, kui toodi Sõrvest üle Vilsandile), kust saadakse kompleksseiret toetavad vajalikud õhuseire andmed ja Vilsandi rannikujaam, kust saadakse kompleksseiret toetavad meteoroloogilise seire andmed. EMEP sademete seire andmeid kogutakse kompleksseire programmi raames. Valdavad tuuled Vilsandil pärinevad edelast, läänest ja loodest, mistõttu iseloomustab Vilsandi ala hästi Kesk-Euroopast pärinevat saastet, aga ka mere mõju (mere mõjuga seostatakse peamiselt Cl, SO4-S ja Na kõrgemaid kontsentratsioone), kuid on väheinformatiivne hindamaks õhusaaste vähendamiseks rakendatud meetmete mõju siseriiklikult. Kompleksseire alad on taustaalad, kus ei ole otsest saaste mõju, samuti ka NEC direktiivi puhul on vaja jälgida saaste mõju ka kaugemal otsese mõju piirkonnast, et selgitada tegelikke muutusi elukeskkonnas. Otsese mõju piirkonnas on rakendamisel meetmed pigem saaste vältimise ja vähendamise osas.

Vilsandi kompleksseire ala näol on tegemist nn biomonitooringualaga – kuna puudub valgala, siis täidetakse programme piiratud mahus. Võrrelduna Saarejärve kompleksseire alaga ei ole Vilsandi alal teostatud vooluvee ja järvevee keemia programme (ei ole võimalik teostada), lisaks ka põhjavee keemiat (va 1995 ja 1996), toksilisuse hindamist peenjuurtest (va 1 kord 2007.a.), fenoloogiat ja õhu rohevetikaid (kuna seirealal kasvavad männid, ei ole võimalik läbi viia).

5

Joonis 1. Vilsandi kompleksseire ala asukohaskeem

3.2.2 Saarejärve kompleksseire ala (EE02)

Saarejärve kompleksseire ala asub Jõgeva maakonnas Saare järve valgalal pindalaga 332 ha, sellest 8,2% (27 ha) on vee ala (Saare järv). Seireprogramm näeb ette seiret Saare järve valgala männiku koosluses (pohlamännik).

Saarejärve kompleksseire ala on rajatud seire A-kategooria intensiivalana, kus piisavate rahaliste vahendite korral oleks võimalik täita kõiki kompleksseire käsiraamatus määratud allprogramme ökosüsteemi seisundi hindamiseks (11 kohustuslikku, 14 vabatahtlikku), sh koosluste väljundvoogusid (voolu ja pinnavee keemia ja hüdrobioloogia).

Saare järv on looduslik järv, valglaga 8,5 km2, veepeegli pindalaga 27,4 ha. Kuulub Peipsi alamvesikonda. Järve keskmine sügavus 4,2 m, maksimaalne sügavus 5,6 m; vesi keskmise karedusega, kloriidivaene, kihistunud veega (VRD III tüübi järv); suubumiskoht Rahivere oja; järve pikkus 790 m, laius 700 m; veevahetus kuni 2 korda aastas (nõrk), kalgiveeline eutroofne e. kalgiveeline rohketoiteline järv; avalikult kasutatav veekogu. Järv asub Saarejärve looduspargis, mille kaitse-eesmärk on Saare järve, seda ümbritseva metsa ja Saare mõhnastiku ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta lisas I nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse. Saarejärve loodusala (Natura loodusala, kood EE0080101).

Saare järve valgla geoloogiline aluskord koosneb settelistest moondekivimitest ja aluspõhja moodustab Kesk-Devoni Narva lade. Vastavalt seirealade geomorfoloogilisele asukohale laiub metsatüüpide all glatsiofluviaalsest liivast pinnakate, millel on kujunenud keskmiselt leetunud leedemullad pohlamännikus ja sügavalt leetunud leedemullad mustikakuusikus. Pohlamännik asub Saarejärve seireala mõhna lael ning mustikakuusik vastava mõhna jalamil. (Frey jt, 2006).

Saarejärve kompleksseiret toetavad meteoroloogilise seire andmed saadakse Jõgeva meteoroloogia jaamast (vaatluste algus 1922, automatiseeritud 2003), (varem kasutatud ka Tooma ja Tiirikoja jaamade andmeid), õhuseire andmed saadakse Saarejärve õhuseire automaatjaamast (SJA 7857000). Õhuseirejaamades (Vilsandi, Saarejärve) mõõdetavad näitajad: SO2, O3, NO, NO2, NOx, PM2,5 (alates 2008). Meteoroloogia jaamades mõõdetavad näitajad: sademed, õhutemperatuur, maapinnatemperatuur, pinnasetemperatuur, õhuniiskus, tuul.

6

Joonis 2. Saarejärve kompleksseire ala asukohaskeem

3.3 Seiratavad alamprogrammid, näitajad, seire rotatsioon ja sagedusAllprogrammi raames teostatakse võimalusel Tabelis 1 toodud rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) alamprogramme ja seiratakse näitajaid Saarejärve kompleksseire alal (männik) ja Vilsandi kompleksseire alal (männik) tabelis näidatud rotatsiooni ja sagedusega. Alamprogrammide soovituslikud näitajad on esitatud tabelis kaldkirjas.

Tabelis 2 on esitatud rahvusvahelise kompleksseire allprogrammi (ICP-IM ) alamprogrammid, mille täitmist teostatakse teiste riiklikku keskkonnaseire allprogrammide osana.

Tabelis 3 on näidatud, milliste kompleksseire alamprogrammide kohta kogutakse informatsiooni teistest eesmärkidest lähtuvalt ja teiste allprogrammide osana.

Rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) alamprogrammid, mida Saarejärve ja Vilsandi kompleksseire aladel ei täideta ning nende põhjendused analüüsiti allprogrammi uuendamise käigus läbi ning on leitavad Keskkonnaagentuuri failiserverist.

Kompleksseire teostamisel (seiratavad alamporgrammid, näitajad, seire rotatsioon ja sagedus) allprogrammiga tehtud muudatused koos põhjendustega on esitatud programmi koostamisel koondatud taustamaterjalide hulka tabelis „Seire nõuded ja tegelik seire aastani 2017“.

Seireprogrammi koostamise üldised põhimõtted:

1) Seiratakse kohustuslikke rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) alamprogramme ja näitajaid;

2) Seiratakse soovituslikke alamprogramme, mis senistele tulemusele tuginedes on osutunud indikatiivsemateks võimalike õhusaasteliste muutuste jälgimiseks ja on analüüsides enam kasutust leidnud;

7

3) Erinevates alamprogrammides seiratakse läbivalt näitajaid, mis on mõne alamprogrammi kohustuslikud näitajad, näiteks Mn.

4) Erinevate alamprogrammide lõikes seiratakse metalle, mis on ajalooliselt olnud Eestis enim probleemiks, mille pärinemist seostatakse Ida-Eesti põlevkivitööstusega ja tsemenditootmise tolmuga (Cd, Cu, Pb, Zn, Ni) ning Pb, mis on olnud seotud ennekõike autokütusega.

5) NEC direktiivi seirenõuete täitmisel lähtutakse õhusaaste tasemest, seiratava ökosüsteemi tundlikkusest õhusaaste mõjudele ja suutlikkusest eristada looduslikke, sh meteoroloogilisi, mõjusid õhusaastelistest mõjudest.

6) Saamaks terviklikumat ülevaadet metallide liikumisest valgalas, alustatakse metallide seiret vooluvee keemia alamprogrammi raames ja tehakse ettepanek seirata metalle ka pinnaveeseire allprogrammi raames.

8

Tabel 1. Riiklikku keskkonnaseire kompleksseire allprogrammi osana täidetavad programmid Kompleksseire kohustuslikud alamprogrammid + link metoodikale

Saarejärve (männik)Sagedus+näitajad

Vilsandi (männik)Sagedus+näitajad

Rotatsioon/sagedus

Avamaa sademed (PC)

Kuu keskmistatud proovist (üks seirekoht kahe koosluse jaoks):sademete hulk, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, K, Mg, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pHCd, Cu, Pb, Zn, Ni, Mn, DOC

Kuu keskmistatud proovist: sademete hulk, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, K, Mg, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pHCd, Cu, Pb, Zn, Ni, Mn DOC

Igal aastal

Võravoolu keemia (TF)

Kuu keskmistatud proovist:võravoolu hulk, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, Mg, K, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pHCd, Cu, Pb, Zn, Ni, Mn, DOC

Kuu keskmistatud proovist: võravee hulk, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, Mg, K, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pH Cd, Cu, Pb, Zn, Ni, Mn, DOC

Igal aastal

Mullavee keemia (SW)

Kuu keskmistatud proovist (orienteeruvalt aprill-oktoober), kahelt sügavuselt: mullavee kogus, elektrijuhtivus, pH, SO4-S, N-üld, NH4-N, NO3-N, P-üld, Ca, Mg, K, Na, Al-üld, Al (ioon), Cl, DOC, Cd, Cu, Pb, Zn,, Ni, Fe, Mn, Cr, SiO2,

Kuu keskmistatud proovist (orienteeruvalt aprill-oktoober), kahelt sügavuselt:mullavee kogus, elektrijuhtivus, pH, HCO3, SO4-S, N-üld, NH4-N, NO3-N, Püld, Ca, Mg, K, Na, Cl, Al-üld, DOC, Cd, Cu, Pb, Zn,, Ni, Fe, Mn, Cr,

Igal aastal

Mulla keemia (SC)

Kord aastas (august-oktoober): pH(CaCl2), pH(H2O), Stot, Ptot, Ntot, Ca(exc), Mg(exc), K(exc) Na(exc), Al(exc), TOC, tiitritud happesus, Mn(ekstr), Fe(ekstr) Cd, Cu, Pb, Zn, Ni, Hg, Cr (proovid võetakse viiest kihist)

Kord aastas (august–oktoober):pH(CaCl2), Stot, Ntot, Ptot, Ca(exc), Mg(exc), K(exc) Na(exc), Al(exc), TOC, tiitritud happesus, Mn(ekstr), Fe(ekstr) Cd, Cu, Pb, Zn, Ni, Hg, Cr (proovid võetakse viiest kihist)

Kord 5 a kohta

Vooluvee keemia (RW)

Kord kuus:pH, elektrijuhtivus, K, Na, Ca, Mg, Al-üld, Al (ioon), NO3-N, NH4-N, N-üld, HCO3, Cl, SO4-S,

- Igal aastal

9

DOC, P-üld, SiO2 Kaks korda aastas (kevad, sügis): Cd, Cu, Pb, Zn, Ni, Hg, Cr, Mn, Ni Iga päev: Veetase, vooluhulk, veetemperatuur

Okkakeemia (FC)

Aasta keskmistatud proovist (1 a vanused okkad; erinevad puud):okkaproovi(de) kuivmass, S-üld, N-üld, P-üld, Ca, Mg, K, Na, Cu, Zn, Fe, Mn, TOC, Al, Cr, Ni, Cd, Pb, Zn, B

Aasta keskmistatud proovist (1, 2 ja 3 a vanused okkad; kindlad puud): kuivmass, S-üld, N-üld, P-üld, Ca, Mg, K, Na, Cu, Zn, Fe, Mn, TOC,Al, Cr, Ni, Cd, Pb, Zn

Igal aastal

Varise keemia (LF)

Proovide kogumine lumevabal perioodil igakuiselt, analüüs sorteeritud faktsioonidest, eraldi okkad ja muu varis: varise kuivmass, S-üld, N-üld, P-üld, Ca, Mg, K, Na, TOC, Cu, Zn, Fe, Mn, Al, Cr, Ni, Cd, Pb

Proovide kogumine lumevabal perioodil igakuiselt, analüüs sorteeritud faktsioonidest, eraldi okkad ja muu varis: varise kuivmass, S-üld, N-üld, P-üld, Ca, Mg, K, Na, TOC, Cu, Zn, Fe, Mn, Al, Cr, Ni, Cd, Pb

Igal aastal

Taimkate intensiivaladel (VG)

Põõsa-, rohu- ja samblarinde detailne analüüs püsivaatlusaladel (kui enamus liike on välja arenenud).

Põõsa-, rohu- ja samblarinde detailne analüüs püsivaatlusaladel (kui enamus liike on välja arenenud).

Kord 5 a kohta

Tüve epifüüdid (EP)

Kord aastas kuival perioodil (kindlatel vaatluspuudel):liigiline koosseis, katvuse ja seisundi hinnang, hallsambliku puhul ka katteväärtus.

Kord aastas kuival perioodil (kindlatel vaatluspuudel): liigiline koosseis, katvuse ja seisundi hinnang

Kord 5 a kohta

Kompleksseire soovituslikud allprogrammid + link

Saarejärve Vilsandi Rotatsioon

10

metoodikaleTüvevoolu keemia (SF)

Kuu keskmistatud proovist: tüvevee kogus, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, K, Mg, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pH, DOC, Cd, Cu, Pb, Zn, Fe, Mn, Al, Ni

Kuu keskmistatud proovist: tüvevee kogus, SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, P-üld, Cl, Ca, K, Mg, Na, HCO3, elektrijuhtivus, pH, DOC Cd, Cu, Pb, Zn, Fe, Mn, Al, Ni

Igal aastal

Põhjavee keemia (GW)

Proov kaks kord aastas (kevad, sügis):SO4-S, NO3-N, NH4-N, N-üld, Ca, Na, K, Mg, Cl, DOC, Al-üld, Al liikuv, pH, elektrijuhtivus, aluselisus, põhjaveetase, temperatuur, PO4-P, SiO2, Mn, Fe, Cd, Cu, Pb, Zn, Ni, Cr

- Kord 5 a kohta

Sammalde keemia (MC)

Liigi, Hylocomium splendens (harilik laanik), proovide kogumine ja analüüs kord aastas: As, Cd, Cu, Pb, Zn, Fe, Hg, Ni, Cr

Liigi, Hylocomium splendens (harilik laanik) proovide kogumine ja analüüs kord aastas:As, Cd, Cu, Pb, Zn, Fe, Hg, Ni, Cr Al, V, Ti, Nüld

Kord 5 kohta

Vooluvete hüdrobioloogia (RB)

- - Ei tehta.

Metsakahjustused (FD)

- - täitmine peatatud

Taimkatte struktuur ja liigiline katvus (VS)

- - täitmine peatatud

Õhu rohevetikad (AL)

- - Täitmine peatatud

Mikroobne lagunemine (MB)

Standardse varise okaste ja alfa-tselluloosi lagunduskatsed 1, 2 ja 3-aastase tsüklina (oktoobris, 12 varise ja 12 alfa-tselluloosi riba). Tselluloosiribade lagundusproovid võetakse üles 1 aasta möödudes. Määratakse kaalukadu (%).

Standardse varise okaste ja alfa-tselluloosi lagunduskatsed 1, 2 ja 3-aastase tsüklina (juulis, 12 varise ja 12 alfa-tselluloosi riba). Tselluloosiribade lagundusproovid võetakse üles 1 aasta möödudes. Määratakse kaalukadu (%).

Igal aastal

Linnustiku - - Täitmine

11

inventuur (BB) peatatudToksilisuse hindamine peenjuurtes (TA)

Kord aastas:Mn, Cd, Cu, Zn, Pb, Ni, Cr, Hg, Al-üld, Fe

Teha võimalusel Kord 5 a kohta

Fenoloogia (PH) - - Täitmine peatatud

Puude bioelemendid (BI)

- - Täitmine peatatud

Tabel 2. Rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) raames täidetavad alamprogrammid, mille täitmist teostatakse teiste riiklikku keskkonnaseire allprogrammide osana

Allprogramm, mille raames

täidetakse

Saarejärve Vilsandi Rotatsioon

Meteoroloogia (AM)

Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire

sademed, õhutemperatuur, maapinnatemperatuur, pinnasetemperatuur, õhuniiskus, tuul.

sademed, õhutemperatuur, maapinnatemperatuur, pinnasetemperatuur, õhuniiskus, tuul.

Igal aastal

Õhu keemia (AC) Õhuseire SO2-S, NO2-N, O3, PM2,5, NO, NOx *kohustuslikest ei tehta:Summa (NO3

- (os.) + HNO3 (gaas))Summa (NH3 (gaas) + NH4

- (os.))

SO2-S, NO2-N, O3, PM2,5, NO, NOx *kohustuslikest ei tehta:Summa (NO3

- (os.) + HNO3 (gaas))Summa (NH3 (gaas) + NH4

- (os.))

Igal aastal

Tabel 3. Rahvusvahelise kompleksseire alamprogrammid, mille kohta kogutakse informatsiooni teiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide osana, teistest eesmärkidest lähtuvalt ja mille kohta ei esitata andmeid kompleksseire programmi keskusele (SYKE). Andmed on kasutatavad kompleksseire tulemuste kompleksseks analüüsimiseks.

Allprogramm, mille raames

Saarejärve Rotatsioon Kommentaar

12

täidetakseJärve keemia (LC) pinnaveeseire

allprogrammJärvede pinnakihist võetud veeproovidest määrata: BHT5, KHT-Cr, NH4-N, NO3-N, Nüld, PO4-P, Püld, Cl, SO4, klorofüll a ja kollane aine.Järvede hüppekihist või põhjakihist võetud veeproovidest määrata: Nüld, Püld, klorofüll a ja kollane aine.

Kord 3 a kohta

Seire panustab Veepoliitika raamdirektiivi nõuetesse. Proovid kogutakse neli korda aastas kuni kolmest kihist (pinnakihist, põhjakihist ja termokliinilt).

Järve hüdrobioloogia (LB)

Pinnaveeseire allprogramm

Siseriiklikult välja töötatud seire metoodika kohaselt seiratakse:fütoplanktonit 4xa; zooplanktont 2x a.;suurtaimestikku 1xa;suurselgrootuid 1 x a;kala 1x a; fütobentost 1xa.

Kord 3 a koha

Seire panustab Veepoliitika raamdirektiivi nõuetesse.

3.4 Seire metoodikad Kompleksseire toimub rahvusvaheliselt kokku lepitud ja kompleksseire käsiraamatus kirjeldatud metoodika kohaselt, kui allprogrammis ei ole märgitud teisiti. Otselink metoodikale on antud tabelites 1-4.

Metoodikaga üheselt määratlemata alamprogrammide seire rotatsioon ja näitajate seire sagedus on täpsustatud allprogrammi tabelis 1.

13

3.5 Seire indikatiivsus kliimamuutuste mõju seireks ja ökosüsteemiteenuste pakkumise hindamiseks

Rahvusvaheliselt kogutud ühtne hüdrokeemiliste ja bioloogiliste näitajate andmebaas võimaldab modelleerida ka kliimamuutuste ja atmosfääri happelise depositsiooni vahelisi seoseid, arendada kõiki ökosüsteeme ühendavate protsesside mudelit ja määrata pikaajaliste muutuste trende (Nironenm 1993, ICP IM …1998).

Kliimamuutuste mõjude uurimiseks vajalike andmete kogumisega on seotud ennekõike rahvusvahelise kompleksseire programmi alamprogrammid – meteoroloogia ja õhusaaste. Andmete kogumine nimetatud alamprogrammide jaoks toimub vastavalt meteoroloogilise seire allprogrammi ja õhuseire allprogrammi osana.

ICP-IM raames kogutud andmestik omab väärtust kliimamuutuste mõjude, aga ka ökosüsteemiteenuste pakkumise hindamiseks ennekõike osana rahvusvahelisest seirevõrgustikust.

Siseriiklikult on rahvusvahelise kompleksseire programmi raames (kliimaga seotud andmete kogumine ennekõike meteoroloogilise seire ja õhuseire allprogrammide osana) andmete kasutatavus üleriigiliste hinnangute andmiseks väike, kuna seire toimub kahel seirealal.

Kompleksseire raames kogutud andmeid on siseriiklikult analüüsitud erinevate ökoloogiaalaste teadustööde raames ka kliimamuutuste mõjude hindamiseks nii eraldi kui ka koos muude andmetega. Samas võiks neid andmeid siseriiklikult veelgi rohkem kasutada. .Ökoloogilis-klimaatilisi uuringuid saaks vajadusel ekstrapoleerida ka laiemale territooriumile. Ökosüsteemiteenuste pakkumise siseriiklikuks kaardistamiseks ja hindamiseks on kasutatavad pigem n.ö robustsed ja kaudsed indikaatorid, mille kogumist erinevate keskkonnaseire allprogrammide raames toimuva seire osana analüüsitakse käimasoleva Keskkonnaagentuuri poolt juhitava ELME projekti raames.

Saarejärve kompleksseire raames kogutud andmetel koos looduskeskkonda mõjutavate meteoroloogiliste loodustegurite infoga, Saare järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire andmetega ning koormuste infoga on potentsiaali selgitamaks, kas või kuivõrd mõjutab kliima soojenemine siseveekogude eutrofeerumist (pehmetest talvedest tingitud suurenenud toitainete ärakanne valgalalt järve). Kaaluda tuleks vastava analüüsi teostamist kompleksseire allprogrammi osana, eraldi projektina või teadustööna.

4 Nõuded seire vastutavale täitjale

Lähtuvalt Keskkonnaseire seadusest § 5 lg 2 punkt 2 on seiretöö vastutav täitja isik, kellega on sõlmitud sellekohane leping riigihangete seaduses sätestatud korras.

Vastutav täitja peab teostama ja korraldama keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. Keskkonnaseirealane pädevus tähendab asjakohast haridust, väljaõpet ja täienduskoolitusi. Seire teostajal peab olema keskkonnaseire valdkonnas piisav kogemus tööde läbiviimiseks, seadusandluses nõutavad kehtivad litsentsid või muud kutsealast pädevust tõendavad tunnistused ning vajalikud töövahendid. Vastutav täitja peab tagama, et seiretööde käigus järgitakse proovide kogumisel, töötlemisel ja analüüsimisel asjakohastes õigusaktides, juhendites ja standardites toodud nõudeid. Lähtuvalt rahvusvahelise kompleksseire programmi juhisest peab proove analüüsival ja koostööprogrammis osaleval laboril olema rakendatud kvaliteedi kontrollisüsteem.

14

Vastutava täitja kogub seireandmeid, koondab ja töötleb kogutud seireandmeid, analüüsib ja üldistab kogutud teabe ning esitab töö tellijale vastutava täitjaga sõlmitud lepingus sätestatud kujul. Vastutav täitja annab hinnangu keskkonna seisundile ja selle muutustele ning teeb vajadusel ettepanekuid keskkonnaseire allprogrammi muutmiseks, tagab esitatud andmete õigsuse ja hooldab seirekohti. Kui ilmneb, et seirekoht on kahjustatud, hävinenud või seadmetel esineb rikkeid, on vastutaval täitjal kohustus teavitada viivitamata sellest seiretöö tellijat.

5 Seireprogrammi väljundtulemused

Seireprogrammi väljundtulemuseks on kompleksseire seiretöö osana kogutud andmed, seiretöö aruanne ja koondhinnang, kord kuue aasta kohta ka seiretulemuste kompleksse analüüsi aruanne.

Seireprogrammi väljundtulemused esitatakse Keskkonnaagentuurile (läbi keskkonnaseire andmekogu KESE - https://kese.envir.ee/kese/) ja rahvusvahelisele andmekeskusele seireaastale järgneva kalendriaasta 1. märtsiks.

Kompleksseire koostööprogrammi metoodikas nõutud vormingus tuleb andmed esitada Soome Keskkonnainstituudile (SYKE) 1. detsembriks seiretööle järgneval aastal või muul programmi raames kokku lepitud ajal.

Keskkonnaseire andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras.

5.1 Seiretulemuste analüüsi põhimõttedKompleksseire seiretöö aruande osana esitatakse seiretulemuste esmane analüüs kompleksseire allprogrammi raames teostatavate ICP-IM alamprogrammide lõikes, võttes seejuures täiendavalt arvesse vähemalt meteoroloogilise seire alamprogrammi jaoks meteoroloogilise allprogrammi osana kogutud andmeid.

Orienteeruvalt kord 6 aasta kohta koostatakse seire tulemuste kompleksne analüüs lähtuvalt rahvusvahelise kompleksseire programmi ja NEC direktiivi seire eesmärkidest ja pidades silmas vajadust eristada looduslikke muutuseid õhusaastelistest muutustest. Võttes mh arvesse võimalikke siseriiklikke huvisid, võib seiretulemuste põhjalikuma analüüsi fookus aastati mõnevõrra erineda. Analüüsi fookus otsustatakse selle tellimise eel igakordselt eraldi Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnauuringute Keskuse ja seiretöö täitmisesse kaasatavate PhD tasemega ökoloogide koostöös.

Seiretulemuste kompleksse analüüsi aruandes analüüsitakse seire tulemusi alamprogrammide üleselt, pidades mh silmas Tabel 4 toodud seirenäitajate ja alamprogrammide vahelisi seoseid.

Kompleksse analüüsi koostamisel tuginetakse seireandmetele, avaldatud teaduspõhisele infole ja ekspertteadmistele ning kajastatakse asjakohaseid viimaseid teaduslikke seisukohtasid.

Tabel 4. Ülevaade põhjus/tagajärg seostest, mille kohta kompleksseire programm andmeid kogub (Kompleksseire Saarejärvel ja Vilsandil 2016. a).

Tegur (põhjus) Seotud allprogrammid

Spetsiifiline Üldine

15

indikaator koos

allprogrammiga

indikaatornäitaja

Lämmastik, väävel PC, TF, SF, RW/SW, SC, AM, LC, AC, LF, (LC, GW)

Taimestiku lämmastikunõudluse indeks (VG)

Lehtede (okaste) keemiline koostis (FC)

Õhu rohevetikad (AL)

Biomassi muutus Liigiline koosseis Metsakahjustused Mikroobne lagunemine

Osoon AM, SW, AC Lehe kahjustused (FD)

Biomassi muutus Liigiline koosseis Metsakahjustused Fenoloogia

POP PC, RW/SW, BI, FC Bioakumulatsioon Biomassi muutus Liigiline koosseis

Raskmetallid MC, FC, PC, TF, SF, RW/SW

Bioakumulatsioon Mikroobne lagunemine

Biomassi muutus Liigiline koosseis

Kliimamuutus AM, AC Biomassi muutus Bioloogiline mitmekesisus Mikroobne lagunemine

6 Programmi elluviimise kava ja selleks vajalikud vahendid

6.1 Allprogrammi teostamiseks vajalikud vahendid Keskkonnaseire allprogrammi elluviimist rahastatakse riigi eelarvest. Kompleksseire allprogrammi maksumus (kaks seireala) on keskmiselt 82 000 eurot aastas.

Allprogrammi maksumus aastate lõikes sõltub seiratavatest alamprogrammidest ja seiretulemuste kompleksse analüüsi koostamisest, mida tehakse rotatsiooniga.

Sõltuvalt alamprogrammide seire metoodikast (ICP-IM järgi) ja seireprogrammis täpsustatud alamprogrammi seire rotatsioonist toimub alamprogrammide teostamine kord aastas kuni kord viie aasta kohta (nt inventuurid). Vajadusel võib alamprogrammide seire rotatsiooni sammu nihutada, pidades silmas seirekulude jaotamise vajadust ning ekspertteadmisi aktuaalsematest probleemidest. Eri aastate seiretulemuste kompleksse analüüsi koostamine (lisaks aastaaruannetele) toimub orienteeruvalt iga kuue aasta järel.

Kompleksseire alamprogramme võib seirekulude optimeerimise eesmärgil toestada ka teiste riiklikku keskkonnaseire allprogrammide osana. Näiteks põhjaveeseiret põhjaveeseire

16

allprogrammi osana, mullaseiret metsaseire allprogrammi osana, samblaseiret õhuseire allprogrammi osana. Sel juhul tuleb arvestada, et metoodika seiretegevuseks peab olema sama. Vastasel juhul ei ole andmed võrreldavad.

6.1.1 Taristu maksumus

Kompleksseire jätkumisega Saarejärvel ja Vilsandil ei kaasne suuremahulisi investeeringuid taristu välja ehitamiseks. Seireks vajaliku taristu uuendamine/välja ehitamine ja töövahendite välja vahetamine vastavalt vajadusele on arvestatud allprogrammi maksumuse juurde. Kui tegemist suuremate kulutustega (jaaamde analüsaatorite uuendamine vms) on vajalikud täiendavad vahendid finantseerimiseks.

6.2 Seiretegevuste prioriteetsus Kompleksseire allprogramm näeb ette kõigi kohustuslike ja informatiivsemate rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) alamprogrammide teostamist kahel seirealal, männiku koosluses (va meteoroloogia (AM) ja õhukeemia (AC) alamprogrammid, mida teostatakse vastavalt riiklikku keskkonnaseire meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire ja õhuseire allprogrammide raames).

Eelarve puudujäägi tingimustes seiretegevuste planeerimisel pidada silmas järgmist:

1) Kompleksseire programmis osalemiseks peab seire toimuma vähemalt ühel seirealal kohustuslike alamprogrammide osas ja näitajate osas;

2) NEC direktiivi soovituslik seire juhis näeb ette seire teostamist minimaalselt kahel seirealal;

3) Seirega kaetakse vaid väikest osa siseriiklikke ja rahvusvahelisi vajadusi ökosüsteemide hindamise raames;

4) Saarejärve kompleksseire ala on terviklik väikeökosüsteem, samas kui Vilsandi kompleksseireala on nn biomoonitooringu ala, kuna puudub valgla ja sellest tulenevalt on alamprogramme täidetud piiratud hulgal;

5) Metalle on pikaajaliselt seiratud Vilsandil (olemas aegread), samas tulenevalt looduslikest tingimustest (karbonaatne pinnas) on tõenäosus metallide jõudmiseks aineringetesse ja sellest tulenevad mõjud ökosüsteemile hinnanguliselt väiksed.

6) Raskmetallid on üldjuhul rahvusvahelise kompleksseire programmi (ICP-IM) alamprogrammide soovituslikud näitajad, mille seiramisel tuleks lähtuda ennekõike kohalikest oludest.

7) NEC direktiivi soovituslikud seirejuhised võimaldavad seirenõuete katmist ka väiksema seiresageduse juures kui kompleksseire programm ette näeb (okkakeemia üks kord 5 aasta jooksul; mullavee keemia neli korda aastas).

8) ICM-IM metoodikast tulenevad seire nõuded on kaetud ka väiksema analüüside arvu ning näitajate juures (avamaa sademete ja võravoolu proovide analüüs kord kuus; Vilsandil okaste ja varise analüüsid varise keemia programmi raames kord aastas; suur osa metalle on enamik alamprogrammide puhul soovituslikud – tabelis 1 on soovitulikud näitajad toodud kaldkirjas).

17

7 Allprogrammi elluviimise tõhususe ja edukuse näitajad

Kompleksseire, aga ka teiste allprogrammide raames kogutud rahvusvahelise kompleksseire programmi täitmiseks kogutud andmed on esitatud programmikeskusele SYKE nõutud tähtajaks ja formaadis ning on seega sobilikud programmile seatud rahvusvaheliste eesmärkide täitmiseks.

Suurenenud on kompleksseire andmete kasutamine teadlaskonna poolt nii kompleksete analüüside koostamiseks seirealade alade kohta, kui koos teiste andmetega muudel eesmärkidel.

Olemas on pädev teadlaskond, kellel on huvi ja oskused kompleksseire andmete kompleksseks analüüsimiseks. Koostatud on teadustöid, mis mh vastavad küsimusele kompleksseirealade sobilikkuse kohta hindamaks õhusaaste mõjusid metsaökosüsteemidele, võttes sh arvesse looduslikke tingimuste eristatavust õhusaaste mõjudest.

8 Võimalikud riskitegurid programmi elluviimisel

Riskitegurid programmi elluviimisel on seotud ennekõike seire eelarve vähenemisega, aga ka isiku(te) olemasoluga, kellel on täidetud kompleksseire andmete analüüsimiseks vajalikud pädevusnõuded, on olemas oskused, huvi ja kogemused andmete terviklikuks analüüsimiseks. See tähendab, et vaja on valmistada ette spetsialiste, sest ökosüsteemi teenuste kasutamiseks ja mõju jälgimiseks elusloodusele on vaja ka pädevaid isikuid selle hindamiseks.

Seire eelarve vähenemisel on risk, et allprogrammi raames seiratavate allprogrammide ja/või näitajate hulk ja seire sagedus kahaneb tasemeni, mis ei võimalda teadlaste hinnangul koostada alapõhist seiretulemuste kompleksset kvaliteetset analüüsi programmi eesmärkidest lähtuvalt.

18