LõunaLeht 12. september 201312. september 2013 LõunaLeht 98

Suviti turistiderohke Kihnu saar valmistus varakult Eesti-maad külastava kõrge vaimu-liku, I klassi Maarjamaa Risti kavaleri patriarh Bartolomeu-si visiidiks oma vastrenoveeri-tud pühakotta. Külalist huvi-tab nagu sadu lihtinimesigi vä-ga ka loodus ja keskkonna- kaitse.

Küpse vaarika karva muu-seumihoone vastas seisab üks Kihnu tähtis vaatamisväärsus: esialgne luterlik kivist sakraal-hoone, mis valmis 1786, ehitati ligi 150 aastat tagasi ümber si-bulkupliga õigeusukirikuks.

20 meetri kõrgune Kihnu ki-rik on peale luterliku päritolu ainulaadne ka 20. sajandi algu-ses ehitatud kiviaia ja värvilise kivist värava poolest. Mullu Kihnu merepäevade ajal õnnis-tas vaimulik Stefanus kiriku vastse, Soomes valmistatud kuldse risti.

Augusti viimastel päevadel kestis veel Kihnu Püha Nikolai kiriku remont. Liivi lahe rüpes olevale saarele, mida esimest korda on kirjalikes allikates märgitud 1386. aastal ja kus peetakse vanade kommete kõr-val au sees ka kiriklikke tavasid, tuli sel esmaspäeval Eestit taas-külastanud oikumeeniline pat-riarh Bartolomeus.

Kümme aastat Unesco nimekirjas

Kuigi Kihnu rahvale tõi peamise elatise kalapüük ja ki-vide vedu purjelaevadega, ehi-tati madala vee ja rohkete laidu-dega ümbritsetud saare idaosas suurem sadam alles 1927. aas-tal. Euroopa Liidu toel on ligi 200 meetri pikkuse kaiga sadam nüüdseks rekonstrueeritud.

Lemsi külast, sadamast jõuab jalgsi mööda sihvakate mändidega palistatud asfaltteed poole tunniga saare keskusesse. Linakülas asuvad kool-lasteaed, modernne kultuurimaja, milles töötab ka vallavalitsus, ning va-nasse koolimajja 1974. aastal rajatud ja mõni aasta tagasi aja-kohastatud Kihnu muuseum.

Eesti rahva folkloori põhja-likult tundev ja talletav Ingrid Rüütel esitles tänavu üleeuroo-palisel muuseumiööl Kihnu

muuseumis oma kogumikku „Naised Kihnu kultuuris“.

Praegu 728 püsielanikuga unikaalne rahvatraditsioonide-ga Kihnu arvati 2003. aastal Unesco suulise ja vaimse päran-di meistriteoste nimekirja. Saa-re asustust elanikega märgitak-se aastat 1518. Saare rahvas ela-tas end eri riikide alluvuses olles ikka kalapüügi, hülgeküttimise ja kiviveoga. Saare on kuulsaks teinud ka naiste osav käsitöö, laulutraditsioonid ja vanad pul-makombed. Kihnu on Eestis ai-nus paik, kus igal naisel on vä-hemalt kümme körti, traditsioo-nilist rahvariideseelikut. Kangas kootakse ise ja tänini teevad saare naised igapäevatööd liht-samais rahvariideseelikuis. Ko-dustel pidupäevadel ja laulupi-dudel tuuakse välja oma toreda-

mad erksakirjalised rahvarõi- vad.

Radarid jälgivad laevaliiklust ja linde

Okasmetsaga palistatud teid pidi usina sammuga astudes jõuab kultuurimaja juurest Kih-nu lõunatippu, Pitkäninä nee-mele tuletorni juurde tunniga. Teel, esmalt asfaltkattega ja siis kruusateel, kohtab harva autot, see-eest saab näha moodsa nii-

duktraktori juhiistmel Kihnu pearätis naist. Vanad põristavad mootorrattad kuuluvad saare elupilti nagu suviti saarel ratas-tega tuuritavad huvituristidki.

Saare keskosa läbib kõrgem liivane seljandik. Kaardita uita-jale tekitab peavalu, millist tee-haru pidi liikuda, sest pole ain-satki kilomeetriposti ega saare-südamest eemal merepoolsetel teedel suunaviitasid.

1865. aastal pandi suurel merel sõitvatele laevadele suu-

nanäitajaks Kihnu lõunatipus püsti Inglismaalt toodud mal-mist 28 meetri kõrgune tule-torn, mille tippu pääseb 121-ast-melist keerdtreppi mööda. 1996. aastast töötab torn automaatre-žiimil. Ligi kümme aastat taga-si sai majakas endale naabriks li-gi kaks korda kõrgema laevaliik-lust jälgiva mereseireradari.

Eelmise aasta juunist alus-tas majaka naabruses tööd lin-nuradar, mis fikseerib üle Kih-nu lõunatipu kulgeva miljonite veelindude rännet. Modernne radar selgitab lindude teekonda, sest Eesti Energia plaanib saare lähedale tööle panna meretuu-lepargi.

„Turismihooaeg hakkab lõppema. Puagi (puak on maja-kas kihnu murdes – ME) juur-de tuleb nüüd vähe rahvast. Juulis merepäevade ajal käis ko-guni nelisada inimest tornist saart kaemas. Talvel tullakse Munalaiust jääteed pidi saare-le,“ rääkis majakavaht Arvo Täll. Kõmiseva ajahambast lai-guliseks kulunud sisemusega torni allkorrusel on rikkaliku valikuga pood, Kihnu pilkupüü-dev käsitöökaup. Hiljuti ostis perega puaki külastanud Eesti Panga president Ardo Hansson siit endale ehtsa villase Kihnu kirja teki.

Tornist avanes vaade Kih-nule, nii kalda veeres seisvate kaluripaatidega läänekaldale Kihnu väinas kui ka Liivi lahe-le saare ida- ja lõunakaldal. Saart läbivad risti-rästi arvukad teed. Kuigi just algas sügisene räimepüügi aeg, jäävat kala-meeste võrkudesse saaki vähe.

Oli pidustuste eelne reede ja pealelõunal praamiga Amalie mandrile sõitjad sai üles lugeda kahe käe sõrmedel. Siitsamast Kihnu sadamast ujus kolm aas-tat tagasi augustis 16 tunniga üle 40 kilomeetri Pärnusse kaks Eesti ujujat. Laevareisiks kulub samal teel kaks ja pool tundi. Autoga matkajad valivad sage-li saarele jõudmiseks Munalaiu, kust kulub laevaga saarele jõud-miseks tund ja 15 minutit. Suvi-ti tullakse ka eralennukitega, nüüdki startis Kihnu lennuväl-jalt väike kollane lennuk.

MALLE ELVET

Võrumaa talunikud uudistasid augusti viimasel nädalal Root-si kuningriigi Gotlandi ja Fårö saarel, kuidas sealsed taluni-kud, väikeettevõtjad ja talu-poed tegutsevad ja mida näh-tust-kuuldust on arukas üle võtta.

Per ja Kickan Karlssoni Gangvide farm asub Läänemere suurima saare idaosas Näri lähe-dal. Varem oli neil nelja töötaja-ga kartulikasvatustalu, kus aas-tas pakendati 5000 tonni kartu-lit, kuid selle koguse juures oli talu ikkagi pisike ja kümme aas-tat tagasi tegid nad kartuliga lõpparve.

„Olime mõlemad siis 40sed ja leidsime, et hakkame tegelema meile meeldivaga ja mis huvitab ka teisi. Peri huvitavad vanemad Ameerika sõidukid, õnneks on ka teisi tehnikahuvilisi, kes saa-vad sõidukeid meie juures nä-ha,“ tutvustas perenaine ühte te-gevusala.

Praegu on Gangvide rohkem turismitalu kui põllumajandus-farm. Kümne aastaga talu maa-le ehitatud majades on võimalik ööbida 70 turistil, kuues majas koguni aasta ringi. Külastajad saavad sõita nii paadi kui ka ka-nuuga, sest talus on 45 veesõidu-kit.

Viikingiküla ehitamist alus-tati kartulitega lõpetamise järel ja nüüdseks on küla pöördla- valt näitemängu vaadanud üle 14 000 huvilise. Kuigi Karlsso-nid juhendasid viikingiküla ehi-tamist ja haldavad seda, kuulub küla Näri kogukonnale.

Pere ei ole põllumajandusele selga pööranud: peremehe 17. sajandist pärineva talu ümber on

40 hektarit maad, millel kasvav hein müüakse loomakasvataja-tele.

Suuremate hoonete lähedal on puurides küülikud, kuutides kanad, pardid, jooksupardid ja haned. „Kasvatame neid ren-diks, sest lapsed tahavad suvel lemmikute eest hoolitseda. Koo-limineku eel tuuakse linnud-loo-mad väga heas toitumuses taga-si. Ühestki neist ei tee me praa-di,“ rääkis perenaine ja lisas, et soovijad saavad loomi-linde ka osta.

Koeri ja kasse nad ei rendi, sest neil loomadel on suur kodu- ja peremehetunnetus ning koe-rad ei elaks käest kätte käimist ülegi.

„Eestis on lemmikloomade ja -lindude suveks laenutamine väga vajalik, sest sügisel ei jõua loomade varjupaigad mahajäe-tud loomi vastu võtta,“ ütles An-ne Uppin, Kõrtsijüri talu pere-naine Antsla vallast.

Kuigi pere kolm last on iga-üks ise riigis, ei kasutata talus palgatöölisi. Perenaine-peremees puhkavad talvel, praegu saavad energiat tööst ja hobidest: Per va-nade masinatega tegelemisest ja Kickan ratsutamisest.

Lambast kõik kaubaksSaare idaosas asuv Rom-

mundsi lamba- ja jahitalu on sa-muti perefarm. Peremees Björn Eriksson töötas enne talu raja-mist piimafarmis, perenaine Monika Nilsson õpetajana.

„Alustasime 30 lambaga 1990ndate keskel, praegu on põ-hikarjas pool tuhat lammast, kel-lest 450 laseme aprillis karja-

maale. 50 läheb jaanuaris tapa-majja, siis on kasulikum saata, sest loomad on vähe liikunud ja söönud ennast priskeks. Nahad saame väikese tasu eest tagasi, kuid nende parkimise eest tuleb juba palju rohkem maksta,“ rää-kis peremees ja lisas, et kaks aas-tat tagasi tõusis lamba hind viiendiku võrra. Lamba eest võib kevadel saada kuni 1200 Rootsi krooni ehk ligi 140 eurot. Kindlatest piirkondadest Euroo-passe, ka Rootsi tulnud söövad ainult lambaliha.

Talled lähevad karjamaale siis, kui kotkas ei jaksa neid enam ära viia. Rebaseid on saa-rel palju, kuid hunte õnneks mit-te.

Tuleva aasta alguses tulevad Rommundsi tallu spetsialistid Uus-Meremaalt loomadele ult-

raheliuuringut tegema. „Kui tea-me, mitu talle üks või teine lam-mas toob, teame ka, millise lam-ba juurde saame panna talled, kes tulevad ilmale n-ö suures pe-res,“ selgitas peremees.

Nägime, kuidas borderkolli lambaid ühest koplist teise ajab. Vaatepilt pani Varstu valla lam-bakasvatajate Sirje Schmidti ja Kaire Uderi mõtted liikuma. „Veendusin, et see koer on lam-maste ajamisel hindamatu abili-ne, kuigi ta on kallis ja õpetami-ne aeganõudev,“ sõnas Uder. Schmidti sõnul on lammaste ter-visele parem, kui neid on vähem koplis ja kopleid palju. Gotlan-dil on see nii, meil on veel aren-guruumi.

Lambad aetakse esimese lu-me saabudes lauta. Allapanuks kasutatav põhk hoiab villa puh-ta. Pesemata vill pannakse too-nide järgi kotti lõngatööstusse saatmiseks.

„Eestis on lihalambad, kelle karmist villast saadav lõng ei so-bi hästi käsitööks, Gotlandi kas-vatajal läheb kõik kaubaks – vill, nahad ja liha,“ tõdes Schmidt.

Rommundsi talu lambanah-ku saab osta ka talu poest, kalli-mate hind küünib 4000 Rootsi kroonini.

Marguse pood ja müügikohad

Talude, farmide ja väiketoot-jate poed on Gotlandi läänis po-pulaarsed. Rommundsi poes on müügil lambanahad ja tooted, kus nahku kasutatud, Marguse talupoes Hablingbos on aga müügil lambanahast sussid ja mütsid, saare sümbolitega nõud, Gotlandi käiakivist luisud, Krän-ku teepakid, kohalikud maitseai-ned, moosid jne.

Neljandat aastat Tartus te-gutseva TÜ Lõunakeskuse talu-turu tegevjuht Merle Vall tun-nistas, et kasumiga töötav Mar-guse pood oli taluturu moo- dustamisel eeskujuks ja kindlus-tunde andjaks, et saadakse hak-kama. „Nii nagu meiegi poes on kagunurga talunike toodang, on ka Marguse poes ülekaalus saa-rel tehtud, veidi ka mandri asju, kuid midagi ei ole väljastpoolt Rootsit. Meil on ülekaalus koha-lik toit, neil käsitöö. Eestis on su-vel palju laatasid, Gotlandil vaid vanast ajast traditsioonilised sü-gis- ja jõululaadad. Kui Margu-se pood on kümme aastat hak-kama saanud, saame ka meie, sest kultuuriruum on ju sama,“ rääkis Gotlandit põhjalikult tun-dev Vall.

„Võru-Mõniste maantee lä-hedal võiks olla Marguse poe stiilis kauplus. Ühe talu toodan-guga pood võib meie vähese ela-nike arvu juures hätta jääda,“ arutles Uder.

Müüginurgad või poed on ka farmidel, nagu Ejmundsgardi li-haveisefarmil ja Stavfa meiereil. Esimeses on müügil peamiselt lihatooted, teises juust ja maitse-ained. Gotlandil usaldavad ini-

mesed üksteist: ostja võtab kau-ba, kirjutab võetu üles ja paneb raha lauale karpi või maksab kaardiga, müüjaid tavaliselt ei ole.

Väikefirmade arv on aukartustäratav

Näril elava Ann-Charlotte Larssoni (pildil) unistus hakata kodus šokolaadi valmistama teostus üle kahe aasta tagasi, kui pere lõpetas segafarmi pidamise ja ostis seadmed šokolaadikom-mide tegemiseks.

„Abikaasa renoveeris aida, mille ühel pool valmib šokolaad, teises on poeke. Suvel ja pühade eel käib siin hulka ostjaid ning tänavu tuleb palju rohkem ma-

Läänemere suurimalt saarelt ideid hankimas

Kesk 10, Põlva

-7.30 20.00IGA PÄEV

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.Alkohol võib kahjustada teie tervist.

SOODUSHINNAD 12.- 15.september

Suitsutatudkaela-

karbonaad

4,6% 0,568 l purk

3.39Hele õlu

Saku Originaal

kg

RapsiõliRisso

1.691 l

Nõo LT

Kalev 180g

kg 11.94L 1.04

2.15+pant 0.080.59

MarmelaadigašokolaadipallidDraakon

MarmelaadigašokolaadipallidDraakon

gusat teha. Kui vaja, teen seda ka öösel. Ehitusel töötav abikaa-sa aitab mind ja suvel on paar abilist,“ rääkis nelja lapse ema Larsson. Tooraine ostab ta Bel-giast, kommid on müügil Visbys ja laevadel, kuid mitte mandril, sest sealsele turule pääseda on keeruline.

Fåröl on juba 19 suvehooae-ga tegutsenud pagariäri Sylvis Döttrar ehk Silvi Tütred. Äri eesruumis on müügil kõik see, mis tagaruumis küpsenud.

Samamoodi tegutseb Romas pagarifirma Labans Kvarn, kus kohapeal valmivad leivad, küp-sised ja teised pagaritooted on kohe kõrval olevas poes müügil.

Võrumaa taluliidu tegevjuh-ti Marika Parve üllatas toodete rohkus pisikeses pagarifirmas: „Meilgi võiks olla väikefirmasid, kus küpsetatakse leiba ja teisi maitsvaid pagaritooteid.“

Vastseliina valla perefirma OÜ Külaoru Vili esindaja Ilme Aim sai kinnitust, et ka väikesed ja keskmised talud saavad hak-kama ning perefirmad võivad tu-gevad olla.

Saare keskel Romas asuva maamajanduskeskuse nõustaja Riina Noodapera ütles selges eesti keeles, et 57 000 elanikuga saarel on 7500 väikefirmat, nen-de arv pidavalt kasvab. Mullu li-sandus koguni 468.

„Gotlandlased on huvitatud paremast majandamisest ja ta-sust ning äriplaanide tegemisest. Meil toimuvad mitmesugused seminarid ja kursused,“ rääkis ta.

Noodapera näeb talunike ja väikeettevõtjate ellujäämise ühe võimalusena mitme asjaga tege-lemist: „Kui teed kohupiima, juustu, keedad moosi, küpsetad ja kasvatad midagi, siis midagi sinu toodangust ikka ostetakse.“

Üks võimalus uute toodete katsetamiseks on ruumi olemas-olu. Saarel on ühisköök, kus saab uusi tooteid katsetada ja sa-mal ajal ka nõu küsida.

Gotlandil on Euroopa Liidu raha kulutatud kõige rohkem koolitustele. „Koolitajaid tuleb igalt poolt kutsuda, just neid, kes teavad ja oskavad midagi,“ soo-vitas Noodapera.

Parve sõnul kogeti õpperei-sil, et kohaliku toodangu eelista-misel on meil veel arenguruumi, ja sedagi, et kui väikefirma on edukas, läheb omanikel ka teis-tes tegemistes hästi. „Meelde jäi ettevõtjate avatus ja see, kui vai-mustunult nad oma tööst rääki-sid. Tunnetasime, et kui tegijad naudivad oma tööd, on ka tule-mused head,“ võttis ta reisi kok-ku.

MARI-ANNE LEHT

Rikkaliku pärandkultuuriga Kihnu, suurim saar Liivi lahes

Paadid ja meri, see ongi Kihnu.

Kihnu tuletorn. Fotod: Malle Elvet, Andres Isakar

Kihnuautoliiklust ohjavad sellised „kiiruskaamerad”.

Per Karlsson näitab heas toitumuses äsja tagastatud küüliku-poega.

Gotlandi läänis seisavad mere ääres suured ja erineva kujuga kivisambad ehk raukid. Fotod: Mari-Anne Leht

2000 aastat tagasi oli suurpere elamutes vaid üks suur ruum, kus võis koos elada üle poolesaja inimese. See maja Lojstas on taas-tatud orginaali järgi.

Rommundsi talu lambad ajab peremehe soovil vajalikku koplisse borderkolli.

LÄÄNEMERE SAARED LÄÄNEMERE SAARED