rändrahnud est 062011 - gi.ee · rändkivide teke ja transport liustik on nagu elus keha, mis...
TRANSCRIPT
EEST IRÄNDKIVID
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
EESTIRÄNDKIVID
Tallinn 2007
Koostajad: AlvarSoesoo AvoMiidel
Täname: AntoRaukas EthelUibopuu
Kujundus: AndresAbe
Joonised: HeikkiBauert
Fotod: HeikkiBauert
Esikaas: EllandvaherändrahnasubJõelähtmegolfiväljakukõrval
Tagakaanesisekülg:lähivõtteidrändkividekivimtüüpidest(fotod:A.Soesoo)
©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2007
Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.
Eesti rändkivid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia. Tallinn, 2007.
ISBN978-9985-9867-3-8
Mis on rändkivi?
Rändkivid on Eestis eelkõige seotud
liustike toimega. Need on siin tava-
lisedniimaapinnalkuikasetteis.Eesti
ühetuntumarändkivideuurijaHerbert
Viidingujärgionrändkividvõõrapärit-
oluga kristalsed kivimid (näiteks gra-
niididjagneisid),misEestismaapinnal
aluspõhjanaeipaljandu.Kuidtegelikult
Põhja-Eestistpäritlubjakividjadolomii-
did Lõuna-Eesti tasandikel ja kuplites
on sisuliselt rändkivid. Rändkivid on
kaSoomelahesNeugrundimeteoriidi-
kraatristlahtimurtudkivid.
Rändkiveonväikseidjasuuri.Aga,kui
suuronsuurjakuiväikeonväike?Ega
kindlat piiri pole. Üldiselt on võimalik
erinevaidkivimeideristadaumbesühe
kunikahesentimeetriliseläbimõõduga
veeriste puhul, mida võikski pidada
rändkivide suuruse alampiiriks. Ent,
ülempiir?Seeküsimus tuleneb sellest,
et mandriliustik on kandnud kaugele
"võõrriikidesse" suuri kivimplokke –
rändpangaseid, mille kõrgus (paksus)
ulatubkümnetejapikkussadademeet-
riteni, isegi kilomeetriteni. Suurte
rahnude ja rändpangaste eristamine
onsubjektiivne,kokkulepetsellesosas
pole.Eestihiidrahnudepikkuseiületa
20meetritjakõrgus8meetrit.Rändrahnud Purrekari neemel
EESTI RÄNDKIVID 3
Rändkivide teke ja transport
Liustik on nagu elus keha, mis liigub.
Liustik liigub raskusjõu ehk gravitat-
sioonipoolttekitatudrõhumõjul,sõl-
tuvaltpealispinnakallakusest.Seeliiku-
mine võib toimida libisemise või aeg-
laseroomamisena.Esimeneonomane
"soojadele" liustikele, mille põhjal
temperatuuronnullilähedane.Liustiku
jaaluspõhjavaheletekibliikumistsoo-
dustav õhuke (kuni paar millimeetrit
paks) veekiht. Tõenäoliselt selline oli
ka kunagi Eestit katnud liustik. Teist
tüüpiliikumineonrohkemiseloomulik
"külmadele" liustikele, mille põhi on
kas täielikult või osaliselt külmunud.
Tegelikult on kõik siiski esitatust kee-
rulisem, sest soojusrežiim liustiku all
onmuutuv.
Liikumise käigus liustik kulutab maa-
pinda,haaratespinnasestliustikujäässe
mitmesuguse suurusega kivimosakesi,
mis satuvad liustikku tänu aluspõhja
ebatasasustest põhjustatud rõhu ja
temperatuuri muutustele. Seda prot-
sessisoodustavadaluspõhjasolevadja
liikumise ajal tekkivad lõhed. Liustiku
kulutustoimubmitmelviisil.Üksneist
on liustiku lihviv tegevus. Selles osa-
leb peen materjal (möll, liiv, kruus).
Liustikualumisseossahaaratudkülmu-
nud kivid võivad kergesti kriimustada
kivimipinda, millel liustik liigub. Selle
Mandrijää maksimaalne levik Hilis-Weichseli jääajal umbes 20 000 aastat tagasi (J.I. Svendsen jt., 2004, joonis 16)
4
EESTI RÄNDKIVID 5
tagajärjel tekivad näiteks jääkriimud.
Suurte rändrahnude tekke seisukohalt
on oluline ka protsess, mis viib suu-
remate kivimtükkide lahti murdmisele
aluspõhjast.Selpuhulonolulisedrõhu
ja temperatuuri muutused aluspõhja
ebatasasusteeesjataga,millegakaas-
neb sulamisvee teke ja järgnev kül-
mumine ebatasasuste distaalsel (kau-
gemal, liustikualusel) küljel olevates
lõhedes ja süvendites. Niisuguse prot-
sessi tulemusel on piklike kaljuvoorte
distaalsed nõlvad tugevalt purustatud
jajärsud,vastupidiseltproksimaalsetele
(lähematele, liustikupealsetele) arvu-
katejääkriimudejavaonditegakaetud
siledatelenõlvadele.
Liustikku sattunud purdmaterjal kan-
takse edasi selle all ja sees, vähe-
mal määral liustiku pinnal. Liustiku
all moodustub purdu sisaldavatest ja
puhta jää kihtidest muutuva paksu-
sega kiht. Tavaliselt on purdmater-
jal sellesse kihti külmunud. Transpordi
käigus purdmaterjal settib liustiku
serval või selle lähedal, kus liustiku
liikumine aeglustub või lakkab. Ei ole
täpselt teada, kuidas toimub suurte
rändrahnudeedasikanne.Arvatakse,et
neidkantakseliustikupooltjäässekül-
munult, nagu seda oletatakse toimu-
vat ka ülisuurte rändpangaste puhul.
Tõenäoliselt suurte rahnude ja pan-
gasteasendliustikusoluliselteimuutu,
samalajalkuipeenmaterjalvõibüks-
teisega põrkuda, pöörelda ja kordu-
valtomaasenditmuuta.Eestist leitud
suurtel rändrahnudel ei ole otseseid
liustikuerosiooni jälgi – jääkriime jms,
misviitabsellele,etnadkandusidedasi
mittemöödaaluspõhja,vaidkõrgemal.
Mandrijää sulamisel ladestusidki lius-
tiku poolt kantud rahnud mandrijää
põhisettesse – moreeni. Edasiste geo-
loogiliste protsesside käigus kulutati
ümbritsevad setted ning rahnud jäid
ilmestama meie maastikku iseseisvate
maastikuelementidena.
Tulnukad Soomest ja Läänemere põhjast
Juba XIX sajandi teadlased, kes panid
alusemandrijäätumiseteooriale,kinni-
tasid,etEestialaltleitudvõõrastekris-
talsetekivimitekodumaaksonSoome.
Näiteks väitis väljapaistev vene mine-
raloog Vassili Severgin aastal 1815,
et Põhja-Eesti rändrahnud on pärit
Soomest, kust need kanti jääga meie
aladele.1869.aastalavaldasTartumaal
sündinud, hilisem Venemaa Teaduste
Akadeemia akadeemik Gregor von
Helmersen oma sisuka töö Baltikumi
pinnakattest, mis sisaldas suurepä-
raseid joonistusi Eesti suurtest ränd-
rahnudest.Helmersenseletasniiränd-
rahnude päritolu kui ka Eesti maas-
tikupildi üldist kujunemist maismaa
jäätumise,ujuvjäämägedejamaismaal
toimuvateerosiooniprotsessideühistoi-
mega.Kaksaastathiljem–1871.aastal
tõestas Pärnumaal, Kaismas sündinud
Vene Teaduste Akadeemia akadeemik
Carl Friedrich Schmidt, et jääaja algul
Läänemerd veel ei eksisteerinud ning
paks jääkate ulatus Soomest Eestisse,
misvõimaldasrahnudetransportilähte-
alaltlõunapoole.
Tegelikultkõik rändrahnud,mis ilmes-
tavad alates Loode-Venemaast kuni
TaaniniLäänemereäärseteriikidemaas-
tikke, ja ka kaugel sisemaal seisvad
suured kivid Dnepri jõest Hollandini,
pärinevad Soome aladelt. Hiljem leiti,
etosakivimeidpärinebkaLäänemere
põhjast.
6
Gregor von Helmerseni joonistused rändkividest: Ruila Ukukivi (ülal), Palmse Kloostrikivid (all)
EESTI RÄNDKIVID 7
Rändkivide levik
Fakt,etSoomestpäriträndkiveleiame
Eestist ja kaugemaltki, näitab, et neid
onkantudüsnapikamaa taha.Eestis
olevad rändkivid on kantud 100 –
500 km kaugusele oma avamusalalt.
Soome teadlase J. J. Donneri väitel
onviimase jääaja liustikSoomest too-
dud rändkivid viinud kuni 700 km
kaugusele, ulatudes Paleozoiliste
kivimite avamuse põhjapiirilt Soome
lahes viimase jäätumise piirini Leedus.
Teatavastiviimasejäätumiseaegnelius-
tikeiolnudPleistotseeniskõigeulatus-
likum, sest Kesk-Pleistotseenis levinud
Saale liustik ulatus palju kaugemale,
mistõttu Soomest transporditud ränd-
kive on leitud kaugemaltki kui 700
km.Uurimusednäitavadsiiski,etisegi
Soomes enamik kivimmaterjalist kan-
dus oma "kodust" harva kaugemale
kui 10 km (V.-P. Saarinen). Ka Eestis
tehtud uurimused näitavad kivimma-
terjaliväga lühikest transporti:moree-
nis5–8km,oosideskuni20km.
Eestit on õigusega nimetatud gigant-
seterändkividemaaks.HerbertViidingu
järgionligi90%Euroopajäätumisalal
levivatest hiidrahnudest (ümbermõõt
üle25mvõisuurimläbimõõtüle10m)
koondunud Eestisse. Ümbermõõdult
onsuurimKabelikivi(ümbermõõt58m,
pikkus19,3;laius14,9jakõrgus6,4m,
maht728m3).Mahultpeetaksesuuri-
maks Ehalkivi (maht 930 m3, ümber-
mõõt 49,6; pikkus 16,5; laius 14,3 ja
kõrgus 7,6 m). Väljaspool Eestit on
suurim kas Dammsteni hiidrahn Fyni
saarel Taanis, mille maht on 500 m3,
ümbermõõt44-46m jakõrgus12m,
võiBuskamihiidrahnSaksamaalRügeni
saare idarannikul meres (maht 500 –
600 m3, laius 5 – 6 m ja kõrgus üle
1,5m).Praeguseksonteada,etNõva
lähedal vee all olev Toodrikivi ületab
oma suuruselt seni kõik teadaolevad
kivid.VelloMässiandmetelonhiiglase
mahtligi1500m3,ümbermõõt54mja
kõrgus10,5m.PraeguonEnnPirruse
uusimateandmetejärgiEestis87hiid-
rahnu, suurte rahnude (ümbermõõt
10 – 25 m) hulk küünib ligi 1800-ni.
Veel väiksemate rahnude arvu ei tea
keegi. Kui arvestada seda, missugune
teadmata hulk rahne on talletatud
arvukate ehitiste müüridesse, laotud
kiviaedadeksjamunakiviteedeks,koris-
tatud põldudelt ja purustatud killus-
tikuks, siis on kerge ette kujutada, et
vahetult pärast mandrijää sulamist oli
Eestimaapindpaljukivisem.
Huvitavonhiidrahnude levik.Uurimu-
sed näitavad, et nende hulk kahaneb
selgelt lõunasuunas.Rändkividepaik-
nemine Eesti alal on oluliselt seotud
Põhja-Eesti klindi ida-lääne suunalise
asendiga.Klindipiirlangebtihtikokku
mere rannajoonega, kuid kohati jääb
8
merestjällegimitmekilomeetrikaugu-
sele.Niionjätnudmandriliustikudluge-
matul hulgal rändkive kaugele merre
ulatuvatele Viimsi, Juminda, Pärispea
jaKäsmupoolsaarele.Põhja-Eestilava-
maa põhjapoolsemal klindiga külgne-
valalalleidubrändkivesamutiarvukalt.
Liustikonküllkivimürakadklindiastan-
gustüleskandnud,kuidneidenesega
edasi viia enam ei suutnud ja nii jäid
rahnudmaha.Samutionmõnetihäm-
mastav, et isegi Pandivere kõrgustik
suhtelisekõrgusega50meetritolilius-
tikuliikumisteeleületamatukstakistus-
tuseks–ainsatkihiidrahnusellestotse
lõunasuunas ei leidu. Ligi 70% hiid-
rahnudest paiknebki Põhja-Eesti klindi
eesjasellegakülgnevalavamaaserval.
Lisaks hulgale väheneb lõuna suunas
ka nende suurus. Lõuna-Eestis leidub
ainult alla 100 m3 ruumalaga rahne.
Uurimistulemused näitavad, et järsk
rahnude ruumala kahanemine toimub
pangajalavamaapiiril.
Põhilised rändkivide kivimitüübid
Esmapilgulvõibtunduda,etEestiränd-
rahnud on oma välimuse ja koos-
tise järgi üsnagi mitmekesised. Asja
lähedamalt uurides avastame aga, et
kivimiliselt on tegu enamasti 5 – 6
põhitüübiga. Valdav osa hiidrahne
on rabakivigraniidid (64%), järgnevad
peeneteralised graniidid (15%), mig-
matiidid(10%),teisikivimitüüpe(gnei-
sid,pegmatiididjm)onvähem.
RabakivigraniitonLõuna-Soomesüsna
laialt levinud– tema suurimadmassii-
vid paiknevad Ahvenamaal ja Viiburi
ümbruses. Kõrvuti rabakividega koh-
tamerahnudehulgaskarohkestipee-
nekristallilisemaid graniite. Sõltuvalt
päevakividekoostisest võivadnadolla
kord roosakad, kord hallid – mõni-
kord ka ebamääraselt kirjuvärvilised.
Moondekivimidonrändrahnudehulgas
tavaliseltesindatudgneissidejavöödi-
listemigmatiitidega.Aluselisemakoosti-
segamagma-jamoondekivimeid,nagu
gabrosid,amfiboliitevõidioriite,leidub
Eestimaa rändrahnude hulgas vähe.
Viimased on esindatud pigem muna-
kate ja veeristena, ehk teisisõnu palju
väiksematekividena.Hästionäratun-
tavadkapunasevärvusegaLäänemere
kvartsporfüürid,milliseidleidubLääne-
Saaremaal,jaNeugrundibretša,mida
võibkohataLoode-Eestis.Soome lahe
suudmes paikneva Neugrundi madala
piirkonnas umbes 535 miljonit aas-
tat tagasi meteoriidiplahvatusel moo-
dustunudneugrund-bretša rahnudon
teada Nõva-Osmussaare piirkonnast.
Toomanina neeme lähedases ranniku-
mereslebav10,5meetrikõrguneja54
meetrise ümbermõõduga neugrund-
bretšast koosnev Toodrikivi on teada-
olevaltEestisuurimrändrahn.Tegelikult
küll, hoopis Letipea neemel asuvat
vadmandrijää liikumiseüldistsuunda.
Algulkasutati"lehvikute"koostamisel
pindmisi rändkive, kuid hiljem hakati
uurimaveeriste(kividläbimõõduga1–
10 cm) levikut ka moreenis ja teistes
liustikusetetes.
Esimesed Eesti ala hõlmavad juht-
rändkivimite levikuskeemid koostati
soome geoloogide J. J. Söderholmi ja
H. Hauseni poolt XX sajandi esimesel
poolel.Uuridesmaapinnalkümnejuht-
rändkivi (Viiburi rabakivi, Läänemere
punanekvartsporfüürjt)levikut,koos-
tas Herbert Viiding 1955. aastal veel
praegugi sageli kasutatava skeemi,
mille järgi liustik liikus viimasel jääajal
Eestis kas loodestkagussevõipõhjast
lõunasse,sõltuvaltliustikupaksusestja
jäätumiskeskuseasendist.
Ehalkivi peetakse Eesti ja kogu Põhja-
Euroopa jäätumisala suurimaks mais-
maal asuvaks rändkiviks. Neugrundi
meteoriidikraatriringvalliltmandrijääga
lahtikistudväiksematerändkividehaju-
mislehvik ulatub ligi 200 kilomeetrit
lõunasuunaskuniEesti-Lätipiirini.
Juhträndkivid
Üsnavarstisaidteadlasedaru,etränd-
kivide seas on mõned erilised hästi
äratuntavad piiratud avamusel esine-
vadkivid,midahakatinimetamajuht-
rändkivideks. Herbert Viidingu tabava
väljendusejärgionnadnagumärgitud
aatomid.Ühendadesnendeavamus-ja
levikuala, saadakse lõunasse kaarjalt
laienevad levikulehvikud, mis näita-
Juhträndkivide levikuareaalid: 1 - Ahvenamaa rabakivi, 2 - Läänemere punane kvartsporfüür, 3 - Tammela uraliitporfüriit, 4 - helsingiit, 5 - Pellinge uraliitporfü-riit, 6 - Viiburi rabakivi, 6 - Suursaare kvartsporfüür
1
2
3
4
5
6
7
EESTI RÄNDKIVID 9
Veidi hiljem hakkas Anto Raukas
uurimarändkivemoreenisjatäpsustas
viimasejääajaliustikeliikumist.Tauuris
ka juhträndkiveerivanuselistesmoree-
nidesjanäitas,etliustikudonerinevate
jäätumistejastaadiumiteajalliikunud
erinevalt. Selgus ka, et veeriste seas
valdavadsamutigraniitsedkivimid(ligi
77%), suhteliselt palju on moonde-
kivimeid (ligi 12%), palju vähem aga
kvartsiitejaveelvähemaluselisijaultra-
aluselisikivimeidningvulkaniite.
Liustiku liikumissuunda saab määrata
veel piklike veeriste orientatsiooni
mõõtmisega, kuna sellised veerised
asetuvadliikuvasliustikusomapikema
teljega paralleelselt liustiku liikumis-
suunaga. Pärast liustiku sulamist vee-
riste suund moreenis tavaliselt säilub.
Arvukad uurimused on tõestanud, et
need andmed peegeldavad liustiku
liikumise sõltuvust aluspõhja pinna-
moest, eriti selle suurvormidest – kõr-
gustikestjanõgudest.
Millest kivimid koosnevad?
Erinevad kivimitüübid moodustavad
maakoore.Kivimvõibtekkidaläbiühe
või mitme erineva geoloogilise prot-
sessi.Kivimidkoosnevadmineraalidest.
Mineraale võib jagada rauda ja mag-
neesiumi sisaldavateks ja mittesisalda-
vateksmineraalideks.Mitmedmineraa-
lidontekkinudkõrgeltemperatuurilja
rõhul teiste mineraalide ümberkristal-
liseerumisel – neid nimetatakse meta-
morfseteksmineraalideks.
Tüüpilised rauda ja magneesiumi mittesisaldavad mineraalid:
plagioklass (Na,Ca)(Al,Si)AlSi2O8 kivimistavaliselthele
leelispäevakivi (K,Na)AlSi3O8 kivimistavaliseltpunane/roosa,harvemvalkjas
kvarts SiO2 kivimistavaliseltläbipaistev,hallikas
Tüüpilised tumedad raua- ja magneesiumirikkad silikaatsed mineraalid:
oliviin (Fe,Mg)2SiO4
klinopürokseen Ca(Fe,Mg)Si2O6
amfibool Ca3(Mg,Fe,Al)(Si,Al)8O22(OH)2
biotiit KAl2(Al,Si3O10)(OH)2esinebtumedateõhukesteliistakutena
Tüüpilisemad mineraalid Eestis leiduvates metamorfsetes rändkivides:
granaat (Fe,Mg)3(Al2(SiO4)3 kivimispunane
kordieriit (Mg,Fe)2Al3(AlSi5O18) kivimistumesinine
amfibool Ca3(Mg,Fe,Al)(Si,Al)8O22(OH)2
10
Omatekketingimustesteemal,näiteks
maapinnal,hakkavadmineraalid lagu-
nema.Esimesedmuutusedleiavadaset
mineraali pinnal. Erinevate mineraa-
lide lagunemiskiirused on väga erine-
vad.Eriastmetegalagunemisprotsessid
annavad ka meie rändkividele erineva
ilme ning isegi üks ja sama mineraal
võibseetõttupaistaerinevavärvusega.
Porsunud vilk muutub näiteks kuld-
kollaseks „kassikullaks“, mida paljud
peavadkiekslikultkullaks.
Kuidas on kivimid tekkinud?
Kivimid jagatakse tavaliselt kolme
suurde gruppi: magma-, moonde- ja
settekivimid.
1. Magmakivimid
Magmakivimid kristalliseeruvad mag-
mast. Magma on sulanud kivim.
Olenevaltmagmakeemilisestkoostisest
võibtematemperatuurkõikuda700ja
1200 kraadi vahel. Tavaliselt toimub
kristalliseerumisprotsess sügaval maa-
koores,kusjahtumineonaeglanening
kivimit moodustavad mineraaliterad
saavadseetõttupiisavaltkasvada.Seda
tüüpi mineraalid on eristatavad liht-
sastikapaljasilmaga.Kuiagamagma
kristalliseerub maapinna lähedal, kus
jahtumine on kiire, siis mineraalide
terasuurus on palju väiksem, vahel
pole mineraaliterad silmaga eristata-
vad.Magmat,mispurskubmaapinnale
nimetatakse laavaks. Laavad kristalli-
seeruvad kiiresti ning moodustunud
vulkaanilisedkivimidonvägapeenete-
ralised.Seda tüüpi rändkividonEestis
haruldased.Põhilisedesindajadmagma-
kivimitesträndkividenaonrabakivigra-
niit, erineva terasuuruse ja värvusega
graniidid,diabaasidjagabrod.
2. Metamorfsed ehk moondekivi-
mid (meta morphis tähendab kreeka
keelesvormimuutumist)
Moondekivimidtekivadmagma-jaset-
tekivimite sattumisel kõrgema rõhu ja
temperatuuritingimustesse,milletule-
musena toimub mineraalide ümber-
kristalliseerumine metamorfseteks
mineraalideks,millegakaasneb"vormi
muutus".
Üks tähtsamaid protsesse magmade
tekkekssügaval(25–40km)maakoores
onosalineülessulamine.Temperatuuri
tõus(võikarõhuvähenemine)maasü-
gavusesviibkivimidosaliseülessulami-
seni. Tekkinud sulamagma piisakesed
akumuleeruvad ning moodustavad
magma, mis on võimeline maakoores
liikuma. Maakoores toimuva osalise
ülessulamisekäigustekkinudmagmad
sisaldavad tihti palju räni, kaaliumit ja
naatriumit,kusjuuresmagneesiumi- ja
rauarikaste mineraalide osatähtsus on
väike. Sellised magmad kristalliseeru-
EESTI RÄNDKIVID 11
12
vad kivimiteks, mis sisaldavad palju
päevakive ja kvartsi. Seda tüüpi osa-
liselt ülessulanud kivimid on leitavad
meil ka rändkividena. Neid nimeta-
takse migmatiitideks ning Eesti hiid-
rahnudehulgasulatubnendeosakaal
10protsendini.Migmatiididonäratun-
tavad pilkupüüdva välisilmega – kivim
koosneb vahelduvatest heledatest ja
tumedatest vöönditest. Hele vöönd
on osaliselt ülessulanud osa ja tume
mittesulanud kivimi osa. Seda tüüpi
kivimite tekkesügavuseks on tavaliselt
25–30km.Seeonmaakooreosa,kus
leiab aset kivimite metamorfism ehk
moone.
Enamusseda tüüpi rändkiveon tekki-
nudsette-jamagmakivimitemoondel.
Rändkividenakuuluvadsellessegruppi
erinevad gneisid ja migmatiidid. Kui
metamorfismikäigustemperatuurtõu-
seb üle teatud väärtuste, sulab kivim
täielikult ning algab uus geoloogiline
tsükkel – uute magmade ja magma-
kivimiteteke.
3. Settekivimid
Maapinnal lasuvadkivimidonpidevas
kontaktisatmosfäärijaveega,päikese-
kiirguse ja temperatuurimuutustega.
Nii mehaaniliste kui keemiliste tegu-
rite toimel kivim laguneb, kivimilasum
erodeeritakseningpeenedkivimitükid
kantaksetuule,jäävõiveepooltuude
asukohta, näiteks järvedesse ja mere-
desse. Transpordi käigus toimub kivi-
mitestmoodustunudpurdmaterjalieda-
sinelagunemineningkuhjealalejõuab
vaidliivvõisavi.Settekivimtekibsetete
tihendumisel ja kõvastumisel geoloo-
gilisteprotsessidekäigus.Eestilekõige
omasemad settekivimid on lubjakivi,
dolokivijaliivakivi.Teatudmõttesränd-
kividena võib käsitleda Lõuna-Eestis
esinevaidlubja-jadolokive,misalgselt
pärinevadPõhja-Eestiregioonist.Kuna
lubja- ja dolokivid alluvad kergesti
kulutamisele, on selliste kivide suurus
moreenis või eraldiseisvatena küllaltki
väike, eriti kui võrrelda kristalsete
rändkividega.
Eesti aluskorra kristalsed kivimid on sarnased Lõuna-Soome kivi-mitele!
Erinevalt Soomest, kristalsed kivimid
Eestis ei paljandu. Eesti magmalised
ja metamorfsed kristalsed kivimid
on kaetud 200 – 780 m paksuse
Paleozoikumi (tekkinud umbes 600 –
350miljonitaastattagasi)settekivimite
lasundiga. Kristalsete kivimite paljan-
dite puudust kompenseerivad mõneti
ulatuslike süvapuurimiste käigus
maapinnale toodud puursüdamikud.
Hilisproterozoikumis(umbes1000-700
miljonitaastattagasi)toimunudulatus-
liku denutatsiooni käigus kulutati siin
asunudmäeahelikud(misilmseltmoo-
dustasid koos Lõuna-Soomega ühtse
süsteemi) tasandikuks. Eesti alukorra-
kivimitepindonginüüd lõunasuunas
kaldu, moodustades niimoodi iidse,
Eelkambriumi vanusega Fennoskandia
kristalsekilbilõunanõlva.
Eelmise sajandi 60-80ndatel aastatel
valitses arusaam, et Eesti aluskorra-
kivimidontekkinudniiProterozoikumis
(1,9 – 1,6 miljardit aastat; Põhja-Eesti
osas) kui ka Arhaikumis (vanemad
kui 2,5 miljardit; Lõuna-Eesti osas).
Hilisemad radioaktiivsete isotoopide
uuringudveensidteadlasi,etEestialus-
korrakivimid on siiski Paleoproterozoi-
lisevanusega(1,9–1,6miljardit)ning
vanemate kivimikehade olemasolu
kohtapuuduvadsiianiandmed.
Eesti kristalnealuskord jagunebkahte
suurdegeoloogilisseüksusesse–Põhja-
EestiamfiboliitseksvööndiksjaLõuna-
Eesti granuliitseks vööndiks. Vööndid
on teineteisest eraldatud tektoonilise
Paldiski-Pihkva süvamurrangute süs-
teemiga.
Neugrundi bretša poleeritul pinnal paistavad silma teravaservalised pu-rustatud kivimi tükid, mis on tekki-nud meteoriidi löögi tagajärjel. Foto: G. Baranov; kivimpala: V. Puura
EESTI RÄNDKIVID 13
14
Lääne-Eestialuskorrapõhilisekskivimi-
tüübiks on amfiboliidid ja gneisid.
Gneisidontüüpilisedkeskastmemeta-
morfismikivimid.Tapaalavööndkoos-
nebpürokseen-jaamfiboolgneissidest,
amfiboliitidest ning biotiit-plagioklass-
ja kvarts-päevakivigneissidest. Kitsalt
väljavenitatud kujuga Jõhvi alavöönd
koosnebsarnastestgneissidest,millele
lisanduvadgranaat-kordieriitgneissidja
magnetiitkvartsiidid. Viimased kivimid
põhjustavad kohati tugeva magnet-
anomaalia.
Põhja-Eestiidapoolneosakoosnebval-
davalt settelise päritoluga metamorf-
setest kivimitest – alumiiniumi-sisal-
davatest gneissidest. Põhja-Eesti kesk-
ja lääneosale on aga iseloomulikud
nii iidsed vulkaniidid kui ka settelised
kivimid, mis on samuti moondunud
erinevateksgneissideks.Lisaksmoonde-
kivimitele leiame Eesti aluskorrast ka
magmakivimeid. Viimased on vanu-
selt nooremad ning seetõttu lõikavad
metamorfseid kivimikomplekse. Väga
tihtionteguväikestegraniitsetekivimi-
kehadega.Tihtionnendetekeseotud
lokaalsete maakoorekivimite ülessula-
misega, agaon ka keerulisema regio-
naalsetekkegakivimikehasid.Viimaste
hulgasvõiksnimetadaumbes1,6mil-
jardi aasta vanuseid kaaliumi-rikkaid
graniite,midavõibkäsitledaüheosana
suuremastrabakivimagmatismist.
Seega vähemasti Põhja-Eesti aluskor-
rakivimidonväga sarnasedkivimitele,
mis paljanduvad Lõuna-Soomes, ning
mis on nn. koduks meie põhilistele
rändkividele. Seetõttu võib väita, et
rändkividon justkuigeoloogilisednäi-
dised Eesti aluskorda moodustavatest
kivimitest.
Miks rändkive (rändrahne) väär-tustatakse ja kaitstakse?
Teadlastele on olnud rändkivid hinda-
matuksuurimisobjektiksmitmesajandi
vältel.Esialguolikummalinenendelei-
dumine seal, kusaluspõhjaks lubjakivi
või liivakivi. Just tänu rändkivide uuri-
misele töötati välja jäätumisteooria.
Enne seda seletati võõra päritoluga
kivide transporti kas katastroofiliste
üleujutustega,sodiluviaalhüpoteesiga,
või hoovuste mõjul ujuvate jäämäge-
dega,sodriftihüpoteesiga.Hiiglaslikke
rändkiveonpeetudkaosakestekspuru-
nenudplaneetidestvõisiisKuultoimu-
nudvulkaanipurseteproduktideks.
Esimesena selgitati realistlikult Alpi
rändkivide pärinemist. Nimelt väitis
James Hutton 1795. aastal, et aegu
tagasionAlpidenõlvukatnudmärksa
suuremad ja ulatuslikumad liustikud
kuimeiepäevilningneedonkandnud
mäestikke ümbritsevatele tasandikele
suurirändrahne.SamahüpoteesPõhja-
Euroopa rändrahnude päritolu kohta
formuleeriti märksa hiljem, kui 1815.
aastal V. Severgin esimesena avaldas
arvamuse, et kogu Põhja-Euroopa on
olnud mandrijäätumise mõju all ja
tohutud mandriliustikud on kandnud
kivirahne mäestikest kaugele. Tol ajal
Severginiideednaeruvääristatijakulus
50aastat,ennekuineidsiiskitunnus-
tamahakati.
XIX sajandi lõpuks sai valitsevaks
mandrijäätumise teooria, mille välja-
töötamisele andsid oma osa ka Eestis
töötanud või külastanud geoloogid V.
Severgin,E.Eichwald,G.Helmersenja
Fr. Schmidt. Nagu eespool mainisime,
aitab rändkivide uurimine selgitada
mandrijääliikumissuundi,purdmaterjali
transportijasettimistliustikuseesjaall
ning pinnavormide teket. Rändkivide
abil on täpsustatud Läänemere geo-
loogilistehitust.Nendelevikutkasuta-
takse maavarade otsimisel. Üsna ülla-
tavaletulemuseleviisPõhja-Saksamaalt
leitud Eestist ja Läänemere põhjast
päriträndkividesolevatemikrokivististe
uurimine. Saksa teadlane A. Eisenack
kirjeldas neist esmakordselt kitiiniku-
tenatuntudmikrokivistisi,midapraegu
laialdaselt kasutatakse mitmesuguste
geoloogiliste probleemide lahendami-
sel. Hindamatu väärtus on rändkividel
geoloogiaüliõpilaste õpetamisel Eestis,
kus kristalsed kivimid maapinnal ei
avane. Rändkivide seas on kümneid
erinevaidkivimitüüpe,midasaabõppe-
tööskasutadakäsipaladenavõimikros-
koobiallõhikutena.
Väikelohkudega Assaku Nõiakivi
EESTI RÄNDKIVID 15
Kaa
rnak
ivi V
ainu
peal
(G. H
elm
erse
n, 1
853)
Kaa
rnak
ivi V
ainu
peal
(H. B
auer
t, 20
06)
Rändrahnudkuikivisthiiglased,mison
püsinudliikumatultüheljasamalkohal
aastatuhandeid, on jätnud sügava
jäljeinimesteteadvusse.Selletõttuon
rändrahnudega seotud arvukalt muis-
tendeid,rahvajutte,kombeidjatradit-
sioone.Rändrahnudeteketjaasukohta
seletatakse sageli kuradi, sortsi, sar-
viku,vanapaganajttegevusega.Paljud
hiidrahnud on tuntud Kalevipoja või
SuureTõlluviskekividena.Suurtekivide
allaolevatmaetudrahapadasid.Sageli
polelegendidseotudkivimisuurusega,
nendetekkeajendiksvõisidollarahnu
kuju või koostisest tingitud pinna ise-
ärasused. Mõnel juhul on kive nime-
tatudkuninga-võikindralikivideks,kuid
nendesiduminekonkreetseteisikuteja
ajalooliste sündmustega on enamasti
võimatu. Suured kivid on olnud ka
headeks orientiirideks meresõitjatele,
rannakaluritele ja kasvõi seenelistele
ningmarjulistele.
Paljud kivid on olnud kultusekivideks.
Eriti tuntud on lohukestega kultuse-
ja ohvrikivid. Nendeks ei pruukinud
olla suured kivid. Oluline oli kivimi
pealispind ja koostis, mis võimaldas
uuristada lohukesi kivimisse. Assaku
Nõiakivilonneidüle400.Ohvrikividel
olevatelohkudeläbimõõtvõibületada
pool meetrit, kultusekividel jääb alla
kümnesentimeetri.Enamikkultuse-ja
ohvrikiveonmuinsuskaitseall.
Seega, rändkivide (rändrahnude)
kaitsemine ja säilitamine tulevastele
põlvedele on tähtis mitmest aspek-
tist. Sellest saadi Eestis aru juba väga
kauaaegatagasi,mistõttuonpraegu-
seks Eesti Ürglooduse Raamatus neid
arvelevõetudkooskivikülvidega1600.
Möödunud sajandi lõpul oli loodus-
kaitse all 192 suurt rändrahnu, 18
rahnuderühmaja10kivikülvi.Enttööd
jätkub,sestisegihiidrahnudest(87)on
veelviiendikkaitseallavõtmata.
Rändkivide uurimisest Eestis
Kuigi suurtest rändrahnudest Eestis
kirjutasid XIX sajandi esimesel poo-
lelmitmed teadlased,peetakseõigus-
tatult akadeemik Gregor Helmerseni
rändrahnude süstemaatilise uurimise
algatajaks. Ta avaldas mitu mahukat
uurimust, esitas andmeid umbes 60
rahnu kohta, mitmetest tegi suure-
päraseid joonistusi. Veelgi enam, G.
Helmersentõstatasmõttesuurteränd-
rahnude kui geoloogiliste mälestus-
märkidekaitseallavõtmisest.
1913. aastal trükkis soome geoloog
Hans Magnus Hausen esimese Eesti
territooriumi hõlmava juhträndkivide
levikukaardi,milleleviidatiikkajajälle
ligipoolesajandijooksul.
Eesti Vabariigis hoogustus ränd-
rahnude uurimine pärast looduskaitse
18
EESTI RÄNDKIVID 19
sektsiooniasutamist1920.aastalEesti
LooduseuurijateSeltsijuures.Aktiivselt
tegeleti nende registreerimisega ka
Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise
toimkonnas.
Pärast looduskaitse seaduse kehtesta-
mist1935.aastalhakatiakadeemikKarl
OrvikueestvõttelEestiLooduseuurijate
Seltsi geoloogia-geograafiasektsioonis
pidama suurte rändrahnude arhiiv-
kataloogi. Aastail 1932–1940 tege-
lesid vastavate andmete kogumisega
paljud loodusteadlased, nagu Gustav
Vilbaste,PaulKents,EvaldMöls,Endel
Varepjt.Rohkestilaekusuusiandmeid
ka looduskaitse usaldusmeestelt, eriti
Jüri Ehrenpreisilt ja Joosep Eplikult.
1940.aastalolidEestiLooduseuurijate
Seltsi suurte rahnude arhiivkataloogis
andmed901rahnukohta.
Pärast Teist maailmasõda see töö jät-
kus, kuid faktide kogumisele lisandus
rändkivide teaduslik uurimine, ja seda
mitmest aspektist. Herbert Viiding,
uurides pindmiste rändkivide levikut
ja koostist, avaldas loodushuvilistele
mõeldudsuurterändkividekirjeldamise
juhendi. Lisaks ilmus temalt arvukalt
populaarteaduslikkeartikleid,millesta
rõhutas rändrahnude kui loodusmä-
lestiste kaitsmise vajadust.Möödunud
sajandi 80ndate aastate algul esitas
ta idee koostada analoogselt elusa
looduse punasele raamatule ülevaade
eluta looduse tähelepanuväärsetest
objektidest, mida ta nimetas Eesti
ÜrglooduseRaamatuks.
Samal ajal jätkus süstemaatiline and-
metekoguminerändkividekohta,mil-
lespaistsidsilmaSulevKünnapuu,Karl
Müürisepp ja Aadu Kumari. See töö
hoogustus, kui asuti Eesti Ürglooduse
Raamatu koostamisele, mida üle
kümne aasta on juhtinud Enn Pirrus,
kes on avaldanud ka palju artikleid
sellest ulatuslikust ettevõtmisest ja
suurterändrahnudeuurimisest.Mõned
aastad tagasioliürglooduse raamatus
arvel1600rändrahnujakivikülvi.Olgu
meenutatud, et Herbert Viiding prog-
noosis suurte rändrahnude tõenäoli-
sekshulgaksEestisvähemalt2500.
Herbert Viiding
2. Ehalkivi
Ehalkivi asub Lääne-Virumaal Letipea
neemest umbes 1 km ida pool mere-
rannasLetipeakülas.Rändrahnujuurde
jõudmiseks tuleb Kunda sadamasse
viivalt teelt keerata paremale Lontova
teeleningMallalähistelenneteetõusu
klindijärsakule teha järsk vasakpööre
Letipea küla teele. Külatee viib üht-
lasi ka mererannani ning juba kau-
gelt eemaltmärkab võimsat (930m3)
rahnu.EhalkivionmahultEestisuurim,
kui jättaarvestamataLäänemaalNõva
lahes merepõhjas paiknev 1200 m3
mahuga (ligikaudsetel mõõtmisand-
metel) Toodrikivi. Ehalkivi ümbermõõt
ulatub 49,6 meetrini (pikkus 16,6 m
jalaius14,3m)jakõrgus7,6meetrini
ningkoosnebmigmatiit-graniidist.
Huvitavaid rändrahne Põhja-Eestist
1. Kabelikivi
Kabelikivi asub mõnisada meetrit
Muuga sadama väravast lääne pool.
Kabelikivi on rabakivigraniit. Rahnu
maapealse osa maht ulatub 728 m3
(1978), ümbermõõduks on 58,0 m
(pikkus 19,3 m; laius 14,9 m) ja kõr-
guseks 6,4 m. Mahu poolest jääb
Kabelikivi Eesti rändkividehulgas suu-
rusepoolest teiselekohale.Kuna rah-
nustonligi2mpinnasessemattunud,
siis pole tema tegelik maht teada ja
uued mõõtmised võivad teda tõsta
Ehalkivistisegiettepoole.
1-Kabelikivi 7-Painuvakivi2-Ehalkivi 8-PalmseKloostrikivid3-Majakivi 9-Jaani-ToomaSuurkivi4-Vaindloohiidrahn 10-VainupeaKaarnakivi5-Vana-Jürikivid 11-Toodrikivi6-Tammispeahiidrahn
20
1
23
4
5
6
7/9
8
10
11
EESTI RÄNDKIVID 21
Mu
ug
a K
abel
ikiv
i
22
Leti
pea
Eh
alki
vi
3. Majakivi
MajakiviasubJumindapoolsaarelVirve
ja Hara küla vahelises rabamännikus.
RahnunijõuabminnespikiLoksa–Leesi
maanteelt Virve külast algavat hästi-
tähistatudmetsateedning1,5kmpik-
kustlaudteedmööda.Majakiviümber-
mõõton40,9m(pikkus15,1mjalaius
11,0m),kõrgus7mjamaapealseosa
maht584m3,koosnebmigmatiit-gra-
niidist.Vaindloo hiidrahn.
Foto: R. Urb
4. Vaindloo hiidrahn
Eesti põhjapoolseimal Vaidloo saarel
asuva Vaindloo hiidrahnu leiab saare
põhjarannikultmadalmeres.Rabakivist
hiidrahnuümbermõõton38,6m(pik-
kus15,3m ja laius10,1m)ningkõr-
gus7,7m,mahtligikaudu480m3.
EESTI RÄNDKIVID 23
24
Maj
akiv
i Ju
min
dal
6. Tammispea hiidrahnud
TammispeahiidrahnudasuvadTammis-
pea külas Suurekivi talu karjamaal
kuusemetsa ääres. Rahnudeni jõuab
kui pöörata Loksale viivalt maanteelt
Kotka teeristist Võsu suunas ja see-
järel 9 km pärast Tammispea külas
keerata Vihasoo küla teele. Peatselt
märkab suure rabakivirahnu lõhene-
misel moodustunud kahte kivihiiglast.
Suurima, Tammispea I maapealne osa
on262m3,ümbermõõt27,8m (pik-
kus 11,2 m ja laius 7,1 m) ja kõrgus
7,8 m. Tammispea I on Eesti kõrgeim
maapealne rahn. Kivimiliselt on tegu
rabakivigraniidiga.
5. Vana-Jüri kivid
Vana-Jürikividekskutsutaksekivikülvi,
misasubLääne-VirumaalKäsmupool-
saarelmererannasVana-Jürimaasäärel.
Neli ligistikku asetsevat suurt ränd-
rahnu ja veel hulk väiksemaidki kive
onkõik rabakivigraniidid jasuuretõe-
näosusega on need tekkinud liustiku-
jää poolt siia kantud ühe suurema
hiidrahnu lagunemisel.Suurimarahnu
mahtulatub117m3,ümbermõõton
21,8m(pikkus7,5mjalaius7,2m)ja
kõrgus6,2m.
Vana-Jüri kivid Käsmu poolsaare tipus
EESTI RÄNDKIVID 25
26
Tam
mis
pea
hiid
rah
n I
Tõenäoliselt suure hiidrahnu purune-
misel moodustunud 13 rabakivigranii-
distrahnutükkipaiknevadlähestikkuja
onteravaservalised.
9. Jaani-Tooma Suurkivi
Jaani-ToomaSuurkivipaiknebKasispea
külas Jaani-Tooma talu karjamaal
Harjumaa idapiiril. Rändrahnu maht
on274m3,ümbermõõt27,6m (pik-
kus 11,8 m ja laius 8,6 m) ja kõr-
gus 7,6 m. Jaani-Tooma Suurkivi on
rabakivi. Omalaadse kujuga kivi pee-
takse üheks kaunimaks rändrahnuks
Eestimaal.
7. Painuva kivi
Painuva kivi asub Harjumaal Pärispea
poolsaarel Turbuneeme külas Painuva
talulähedal,rannajoonest100mkau-
gusel meres. Painuva kivi on umbes
340 m3 mahuga rabakivigraniit, mille
ümbermõõton34,1m(pikkus12,2m;
laius11,1m)jakõrgus5,2m.
8. Palmse Kloostrikivid
Palmse Kloostrikivid asuvad Lääne-
Virumaal Palmses mõisakompleksi
aida taga metsas lagendiku ääres.
EESTI RÄNDKIVID 27
Painuva kivi
28
Palm
se K
loo
stri
kivi
d
EESTI RÄNDKIVID 29
Jaan
i-To
om
a Su
urk
ivi
30
toon) kui ka Edela-Soomest (Laitila ja
Vehmaplutoonid)ningonEestiskõige
enamlevinudrändkivi.
Läänemere kvartsporfüür – tavali-
selt hästi äratuntav oma punase või
telliskivipunase värvuse järgi, kuspee-
neteralises kivimis on üksikud suure-
madkristallid(kvarts)võiteisivulkaa-
nilisekivimitükikesi.Seekivimonpärit
Ahvenamaa saartest lõunasse jääva
alamerepõhjast.Mandrijääpoolt too-
dud kvartsporfüüri rahnud ja veerised
ilmestavad Lääne-Eesti saari, eeskätt
Lääne-Saaremaad.
Diabaas–tavaliseltüsnapeeneteraline
rohekasmust kivim, mis on magmast
kristalliseerunud maakoore lõhedes.
Tihti on diabaasis silmaga eristata-
vadvalgeplagioklassitulpjadkristallid.
Juhträndkivina tuntud Satakunta oli-
viindiabaason levinudväikestemuna-
katena Lääne-Eestis ning ta on jää
poolttoodudEdela-Soomealadelt.
Gneiss–moondekivim,millesvaheldu-
vad heledad ja tumedad vööndid.
Kivimontekkinudumbes20–30km
sügavusel kõrge temperatuuri juures.
Tume osa koosneb raua- ja magnee-
siumirikastestmineraalidestnaguamfi-
bool, pürokseen, biotiit ning heleda
osa moodustavad alumiiniumi sisal-
davad mineraalid: kaaliumpäevakivi
ja plagioklass ning kvarts. Gneissid
võivad olla tekkinud kas kunagiste
settekivimite või siis magmakivimite
Peamiste Eesti rändkivide lühi-kirjeldus
Graniit – tavaliselt punaka või hal-
lika tooniga magmakivim, mis koos-
nebkvartsist,päevakividest(punase-ja
roosatooniline) ja vilkudest (tavaliselt
tumedate leheliste agregaatidena esi-
nev biotiit). Graniit on tüüpiline maa-
koore ülemise osa kivim. Suur osa
rändkividenaesinevaidgraniiteonaga
tekkinudmaakoorekeskmiseosaüles-
sulamisel ja neid nimetatakse mig-
matiit-graniitideks. Migmatiit-graniit
võibsisaldadakapunasevärvilistmine-
raali granaati ning kivimi tumedamad
osad on materjalist, mis on otsesest
sulamisprotsessist säilinud. Eesti suuri-
madrändkivid–rabakivigraniidid–on
samutigraniidieritüüpe.
Rabakivi e. rabakivigraniit – tava-
liselt punasevärviline graniit, mis on
hästi äratuntav heledavärviliste, kuni
ligi10cmläbimõõdugaovoididejärgi.
Ovoidid koosnevad kesksest punase-
või roosailmelisest kaaliumpäevakivi
kristallidest, mille ümber on moodus-
tunud plagioklassist koosnev ääris.
Viimane on murenenud kivimipinnal
tavaliseltheleningsellisevärvikontrast-
suseabilongirabakivihästiäratuntav.
Mitmed rabakivi tüübid on aga ovoi-
didevabad ning meenutavad esialgsel
pilgul tüüpilistgraniiti. Rabakividpäri-
nevad nii Kagu-Soomest (Viiburi plu-
EESTI RÄNDKIVID 31
baasil. Settekivimitest tekkinud gneis-
sid sisaldavad tihti punakat mineraali
granaati.Sageliongneissidemoodus-
tumise protsess viinud kivimi osalise
ülessulamiseni,millemärgiksongneisis
laiemad heledamad graniitsed soone-
kesed. Sellised soonekesed ongi osa
sulanud materjalist, mis mingil põhju-
sel kivimisse kohale on jäänud. Sellist
gneisi tüüpi võib nimetada migmatii-
diks või migmatiit-gneisiks. Viimased
onüsna tüüpilisedkaEesti rändkivide
hulgas.
Migmatiit – moondekivim, mis on
allunud osalisele ülessulamisele, mille
jälgedeks on tumedate ja heledate
vööndite vaheldumine kivimis. Tume
vöönd koosneb raua- jamagneesiumi
silikaatsetest mineraalidest ja esindab
osalisest ülessulamisest järelejäänud
või puutumata kivimit ning hele osa
esindab graniitse koostisega sulamit.
Migmatiitongisisuliseltpiirikivimkahe
suure kiviperekonna – magmakivimite
ja moondekivimite vahel. Suhteliselt
tüüpilinerändkividehulgas(migmatiit-
gneissid).
Pegmatiit – suurekristalliline (tava-
liselt on kristallide läbimõõt suurem
kui 2 cm) kivim, mis koosneb granii-
diletüüpilistestmineraalidestkaalium-
päevakivist,kvartsist javilkudest.Võib
esineda massiivse kivimirahnuna kuid
enamastisiiskilaiadesoontenamitme-
sugustes gneissides ja graniitides.
Pegmatiit tekib magma kristalliseeru-
mise hilises staadiumis, kus magma
sisaldabpaljugaase.Pegmatiitsedsoo-
nedonEestirändkivideslevinud.
Amfiboliit – moondekivim, mis on
tekkinud kas varasemate magmakivi-
mite(näiteksbasaltjagabro)võitume-
date settekivimite ümberkristallisee-
rumisel suurel rõhul ja temperatuuril
15–25km sügavusel.Kivim sisaldab
amfibooli(tume)japlagioklassi(hele).
Peabsiiskimainima,etlooduseskivimi-
tüübi täpsem määramine vajab koge-
mustjaheadsilma.Mittespetsialistidele
on lihtsamini äratuntavad Läänemere
kvartsporfüürid(telliskivipunane),raba-
kivid(puna-valgedovoidid)jagraniidid
(punakad, suhteliselt ühtlaseteralised
kivimid). Mis puutub moondekivimite
täpsemasse nimetamisse, siis siin on
geoloogidelgi tihti raskusi"sellekõige
täpsema"nimetuseleidmisel.Looduses
ei ole piirid alati selged. Nii võib loo-
dusesõber seista ühe tumedavärvilise
viirulise-joonelise rändkivi ees ja leida
sealt nii gneissi, pegmatiiti ja migma-
tiiti,jasedakõikeühesrahnus.
KIRJANDUST
Donner, J. 1989. Transport distances of Finnish crystalline erratics during the Weichselianglaciation.-GeologicalSurveyofFinland,SpecialPaper7,7–13.
Eklund,O.&Soesoo,A.2007.KristalsedkivimidLõuna-Soomes jaEestis.MTÜGEOGuideBaltoscandia,Tallinn,32lk.
Kirs,J.&Pirrus,E.1998.ErraticbouldersasnaturalmonumentsinEstonia.In:A.Miidel(ed.).ProGeo'97EstoniaProceedings.GeologicalSurveyofEstonia,31–34.
Kumari,A.1979.Kümmesuurematrändrahnu.-EestiLoodus,7,462–465.
Kumari,A.1981.Suurterändrahnudeteinekümme.-EestiLoodus,10,670–676.
Mäss, V. 2000. Hiidrahn Soome lahe väraval.- Eesti Maaparandajate Selts, Toimetised, 4,84–85.
Pirrus,E.1996.Suuredrändrahnudakvatooriumigeoloogiauurimisel.-EestiGeoloogiaSeltsiBülletään,2,42–45.
Pirrus, E. 2003. Eesti Ürglooduse Raamat – geoloogiliste loodusmälestiste üleriigiline and-mebaas. Rmt.: E. Pirrus (toim.). Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tartu – Tallinn,7–18.
Pirrus,E.3003.Hiidrahnudloodusmälestisena.Rmt.:E.Pirrus(toim.).Elutaloodusmälestisteuuriminejakaitse.Tartu–Tallinn,75–88.
Raukas,A.1963.Juhtkivimite levikviimasemandrijäätumisemoreenidesEestiNSV-s.-EestiNSVTeadusteAkadeemiaToimetised.Füüsika–matemaatikajatehnikateadusteseeria,12,2,198–211(venekeeles).
Raukas,A.1978.PleistotseenisettedEestiNSV-s.Tallinn,310lk.(venekeeles).
Raukas,A.1988.Eestimaaviimastelaastamiljonitel.Tallinn,280lk.
Raukas,A.1995.Estonia–a landofbigbouldersandrafts. -QuaestionesGeographicae,Specialissue,4,247–253.
Saarinen,V.-P.1986.Glacialtransportdistancedistributionsofsurfaceboulders inFinland.-GeologicalSurveyofFinland,Bulletin338,57lk.
Suuroja,K.&Suuroja,M.2006.Eesti100rändrahnu.Tallinn,109lk.
Svendsen,J.Ietal.2004.LateQuaternaryicesheethistoryofnorthernEurasia.-QuaternaryScienceReviews23(2004),1229–1271.
Viiding, H. 1955. Eesti NSV rändkivide petrograafiast.- Loodusuurijate Seltsi Aastaraamat1955.Tallinn,377–389.
Viiding,H.1957.Rändrahnudloodusmälestistena.LoodusuurijateSeltsiAastaraamat1957.Tallinn,169-182.
Viiding, H. 1976. Andmete kogumisest Eesti suurte rändrahnude kohta. Rmt.: H. Viiding(toim.).EestiNSVmaapõuekaitsest.Tallinn,148–161.
Viiding,H.1984.Eestimineraalidjakivimid.Tallinn,248lk.
Viiding, H. 1986. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Abiks loodusvaatlejale nr. 86.Tartu,104lk.
Punane kvartsporfüür
Graniit
Migmatiit
Pegmatiit
Rabakivi
Migmatiidistunud gneiss
ISBN978-9985-9867-3-8