Rohtlad ja niidud

Georg ja Sirje Aher03-04.03.2009

Rohtlad Nendes maailma piirkondades, kus on puude

kasvamiseks liiga kuiv, kuid piisavalt niiskust, et ei tekiks kõrb, on taimestikus valdavalt rohttaimed.

Kõrreliste eripära on selles, et nende varred hakkavad hargnema maapinna ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente.

Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik

Rohtlad Rohumaad jagatakse kaheks suuremaks tüübiks: palavvöötme rohtlad e. savannid – asuvad

ekvaatori läheduses, kus on alati palav. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad

– asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud. Looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe, seda eriti lõunapoolkeral.

Rohtlad maailmas Maailmas on mitmeid rohtla tüüpi

taimekooslusi Euraasias stepid, Aafrikas savannid ja veldid, Põhja-Ameerikas preeriad Lõuna-Ameerikas pampad Austraalias savannid

Stepp

Suurtrapp Otis tarda

http://www.grosstrappe.at/files/bilder/Haehne_Nahrungssuche_T.jpg

Preeria

Preeria

Preeriarohi

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4e/Prairie_grass.JPG

Preeria

http://en.wikipedia.org/wiki/File:American_bison_k5680-1.jpg

Ameerika piison Arvatakse, et neid oli enne valgete inimeste

tulekut 60-70 miljonit. Ameerika põliselanike indiaanlaste kombed ja elu olid tihedalt seotud piisonitega.

Vibude ja nooltega jaht ei avaldanud piisonite arvukusele peaaegu mingit mõju. Piisonite olukord oli hea kuni 1830. aastani. Transkontinentaalse raudtee rajamisega algas piisonite lausaline hävitamine. Piisonilihaga toideti teetööliste tohutut armeed, nahk läks müügiks.

Tänapäeval on piisonite arv u. 350 000.

Preeria

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/White-tailed_deer.jpg

Valgesaba -pampahirv

Preeria

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Wild_turkey_with_chicks.jpg

Pampa

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6f/Cortaderia_selloana.jpg

Pamparohi

Viskatsa Lagidium viscacia

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/55/Bolivian_vizcacha.jpg

Nandu Rhea americana

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/Zoo_Dortmund_Nandu.jpg/441px-Zoo_Dortmund_Nandu.jpg

Vööloom Dasypus novemcinctus

http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Armadillo.jpg&filetimestamp=20050123214538

Rohtlad Põlised rohtlad – kunagised rohtlad, kus

inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: Põhja-Ameerikas põhiliselt piisonid, Aafrikas gnuud, sebrad, elevandid, Austraalias kängurud.

Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud koduloomade karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud.

Rohtlad

Iseloomulikes tunnusteks on: enamasti parasniiske kliima   põuased suved (sademeid 300 – 600

mm/a) põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel

ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad; 

liigirikas, iseloomulik on näriliste ja putukate suur hulk

Rohusavann

http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:F_Cl_de_Dinderesso_MS4055.JPG&filetimestamp=20060731072557

Savann

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/GnusAndZebrasInMaraMasai.jpg

Thomsoni gasell Gazella thomsonii

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Thomson%27s_Gazelles_-_Ngorongoro_Crater.jpg/120px-Thomson%27s_Gazelles_-_Ngorongoro_Crater.jpg

Lõvi Panthera leo

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/10/Lion_waiting_in_Nambia.jpg/800px-Lion_waiting_in_Nambia.jpg

Leopard Panthera pardus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leopard_africa.jpg

Rohtlate päritolu

Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud – inimese mõju puudub või on

väga väike. poollooduslikud – tekkinud metsadest

raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab.

tehislikud (inimtekkelised) – heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 – 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult.

Rohtlate loomad Rohtlate loomastikule on iseloomulik vähene

liikide arv ja suur isendite arv. Väga suur hulk erinevaid rohusööjaid:

imetajad, putukad Taimtoiduliste suur hulk kindlustab toidu

erinevas suuruses kiskjatele Tavaliselt palju putuk- ja seemnetoidulisi linde Tihti palju ämblikke ja tigusid

Euraasia stepid kui ajaloolised liikumisteed

Steppe pidi kulgesid hunnide kui ka Tšingis- khaani sõjaväed

Sama teed kasutasid ka vürtsikaupmehed läänest itta ja tagasi liikudes

Stepialade kaudu vahetusid kaubad ja geenid

Küsimused Millised on maailma rohtlate ja meie niitude

sarnasused ja erinevused? Miks on liikide arvukus rohtlates suhteliselt

väike?

Niidud Niidud ja karjamaad on Euroopas tekkinud

enamasti inimtegevuse tulemusel. Algsed metsaalad raiuti paljaks ja nende

asemele tekkkisid alguses põllud, hiljem niidud ja karjamaad.

Niitudel tagas rohttaimestiku ülekaalu niitmine, karjamaadel karjatamine

Niitude teke Looduslik teke

laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad.

alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. iga-aastased üleujutused (lamminiidud) liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)

Niitude teke

Inimtegevusega seotud teke Valdav niitude tekkimise viis. Niidud võivad kujuneda:

hüljatud põllumaadele ja raiesmikelealadele, kus koduloomade karjatamine

ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.

Metsakarjamaad Metsakarjamaad on harvade puudega alad,

kus valitsevad tavalised metsataimed ja niidutaimed kasvavad vaid suurematel lagedatel platsidel. Eelmise sajandi alguses karjatati loomi peamiselt just metsakarjamaadel ja niitudele lasti kari alles juulis -augustis pärast heinategu. Metskarjamaid “arendati” raiudes väikesi avatud niidualasid metsa.

Võrumaal säilis pikka aega loomade karjamaale ajamise tähenduses

kõnekeeles loomade metsa ajamine

Niitude tekkest

o Esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (ca 3000 a. e.Kr) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil

o Viljelusmajanduse algusaegadel hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid

Niitude tekkest

o Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole;

o Umbes 2000 aastat tagasi võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt

o Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. algusesse

Muutused pool-looduslike koosluste pindalas (tuhandetes hektarites)

Niidutüüp 1900. a. 1950. a. 21. saj. algus

loopealsed 50 44 7–10

rannaniidud 30 - 35 29 6 – 8

lamminiidud ... 97,4 15

soostunud niidud

... 935,2 10 – 15

aruniidud ... 448,4 15

KOKKU 1 781 1 554 (87%)

64 (3,6%)

sellest puisniite 850 470 (55,3%)

4 (0,48%)

(Luhamaa et al. 2001)

Pool-looduslike koosluste levik kaasajal

rannaniidudlamminiidudpuisniidudlooniidudsoostunud niidudpärisaruniidud

PKÜ andmebaas

Alvarite iseloomustusAlvarid on õhukesemullalised lubjarikkaid niidud, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad.

Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini, kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes.

Sademete vähesuse korral kuivavad alvarid aluspõhjani läbi. Samas võib vihma korral tekkida ajutine tiik, kuna paepõhi takistab vee ära valgumist.

Talvel võivad külma mõjul võivad tekkida mullakerked, sarnased igikeltsa aladele

Alvar

Alvarite taimestik Kaljupuju (Artemisia rupestris), kevadmaran

(Potentilla neumanniana), aas-hundihammas (Astragalus danicus), mägiristik (Trifolium montanum), harilik keelikurohi (Carlina vulgaris), värv-varjulill (Asperula tinctoria), metsülane (Anemone sylvestris), mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), alpi nurmikas (Poa alpina), mägimaran (Potentilla crantzii).

Kaljupuju Artemisia rupestris

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Artemisia_rupestris_Sturm32.jpg

Kevadmaran Potentilla neumanniana

www.nargs.org/.../Potentilla.neumanniana.html

Aas-hundihammas Astragalus danicus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Astragalus_danicus_eF.jpg

Mägiristik Trifolium montanum

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trifolium_montanum_290504.jpg

Harilik keelikurohi Carlina vulgaris

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carlina_vulgaris_verblueht.jpeg

Mägi-kadakkaer Cerastium alpinum

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cerastium_alpinum_ENBLA02.JPG

Mägi-kadakkaer kasvab Eestis Maarjamäe klindil. Lähimad leiukohad Karjalas, muidu kasvad vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes. Taimed on viie kuni kümne sentimeetri kõrgused. Vaata ka: http://www.postimees.ee/300106/esileht/siseuudised/tallinn/190322.php

(Põld-kadakkaer jt on niitudel tavalised, karvane kadakkaer kasvab tihti kiviktaimlates)

Mägimaran (Potentilla crantzii

Alvarite loomastik Alvaritele on iseloomulik siin pesitsevate

kurvitsaliikide ohtrus. Tüüpilised liigid alvaritele on kiivitaja

(Vanellus vanellus), soorüdi e.soorisla (Calidris alpina), punajalg-tilder (Tringa totanus), kanepilind (Carduelis cannabina), kivitäks (Oenanthe oenanthe) jt. Rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi.

Kiivitaja Vanellus vanellus

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Northern_Lapwing_new.jpg

Soorüdi Calidris alpina

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Calidris_alpina_01.jpg

Punajalg-tilder Tringa totanus

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/83/Common_Redshank_(Tringa_totanus)_with_Common_Greenshank_(Tringa_nebularia)_at_Bharatpur_I_IMG_5488.jpg

Kanepilind Carduelis cannabina

http://k53.pbase.com/o6/02/786002/1/81949170.hcb2OTuv.Hmpling15716Stensho.jpg

Kivitäks Oenanthe oenanthe

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oenanthe_oenanthe_01_II.jpg

Alvarite levik Alvareid leidub Läänemere saartel (Gotlandil

ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal.

Väiksemate laikudena leidub alvareid veel Rootsi mandriosas Västergötalandis, Ahvenamaal ja Peterburi piirkonnas. Alvaritele sarnaseid koosluseid on kirjeldatud ka Kanadast ja USAst Suure järvistu piirkonnast.

PuisniidudKasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt:

Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud

Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud

Lammipuisniidud

http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4/misted.html NB! Sellel Hiiumaa Ametikooli leheküljel on rohkesti teavet puisniitude kohta

Puisniidud Puisniidud on regulaarselt niidetava

rohustuga hõredad looduslikud puistud. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja

põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine.

Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda.

Puisniidud Puisniidud olid eriti iseloomulikud

Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile.

Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks.

Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale.

Puisniidud Puisniite meenutavad kooslused hakkasid

muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala.

Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast.

Koiva puisniit

Puisniidud on liigirikkad Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50

soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses.

Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni.

Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki.

http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm

Puisniidud on liigirikkad

Eesti puisniitude soontaimede nimestikus on 603 taksonit. See on u 40% kogu Eesti soontaimede floorast.

Kaitstavaid liike on leitud 56 (u 30% kõigist Eesti kaitstavaist liikidest)

Eesti punasesse raamatusse on kantud 47 liiki

Puisniitudel sagedamini esinevaid liike

Liigi nimi Harilik lubikas Sesleria caerulea Tedremaran Potentilla erecta Kortsleht Alchemilla Keskmine värihein Briza media Harilik käbihein Prunella vulgaris Värvmadar Galium boreale Hirsstarn Carex panicea Punane aruhein Festuca rubra Angerpist Filipendula vulgaris Madal mustjuur Scorzonera humilis Süstlehine teeleht Plantago lanceolata

58 puisniidu taimestiku põhjal (Kukk, Kull 1997)

Harilik lubikas Sesleria caerulea

http://commons.wikimedia.org/wiki/Sesleria_caerulea

Tedremaran Potentilla erecta

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Potentilla_erecta01.jpg

Kortsleht Alchemilla sp.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c0/Alchemilla_flabellata2.jpg

Keskmine värihein Briza media

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Briza_media.jpg

Harilik käbihein Prunella vulgaris

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/Prunella-vulgaris-flowers.JPG

Värvmadar Galium boreale

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Galium_boreale.jpeg

Hirsstarn Carex panicea

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cb/Carex_panicea.jpeg

Angerpist Filipendula vulgaris

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Filipendula_vulgaris_001.jpg

www.floralimages.co.uk/pfilipvulga.htm

Kaunis kuldking Cypripedium calceolus

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cypripedium_calceolus_wiki_mg-k01.jpg

Kauni kuldkinga levik Eestis

Suur käopõll Listera ovata

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Listera_ovata_050606.jpg

Valge tolmpea Cephalanthera longifolia

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cephalanthera_longifolia_flowers.jpg

Valge tolmpea levik Eestis

http://www.orhidee.ee/levi.jsp

Kärbesõis Ophrys insectifera

http://www.orhidee.ee/pilt.jsp?x=1&max=4

Kärbesõie levik Eestis

http://www.orhidee.ee/levi.jsp

Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on kõrge nematoodide arvukus. Arvukalt on puisniitudel eri liiki tigusid Suur on putukate mitmekesisus ja

arvukus.Mardikalistest on leitud arvukalt kärsaklasi (Curculionidae), poilasi 31 (Chrysomelidae), põrniklasi (Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi (Cantharidae). Lisaks mardikalised (hundlased, siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju (näiteks Laelatu puisniidul vähemalt 418 liiki, registreeritud on ka 93 liiki hämarikuliblikaid.

Puisniitude loomastik Ohustatud liikidest on Eesti puisniitudelt leitud

näiteks mardikatest saluvalvur (Dendroxena quadrimaculata) ja eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita), liblikatest suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) ja sõõrsilmik (Lopinga achine).

Saluvalvur Dendroxena quadrimaculata

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dendroxena_quadrimaculata01.jpg

Eremiitpõrnikas Osmoderma eremita

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Osmoderma_eremita_female.jpg

Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/da/Maivogel_oben.jpg

Vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Lopinga_achine_gliwa.jpg

Puisniitude loomastik Kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn

(Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis).

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b2/Ringelnatter_%28Natrix_natrix%29_mouseview.jpg

Puisniitude loomastik Linnustik on erinevatel puisniitudel erinev.

Kohata võib järgmisi liike: metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), aed-põõsalind (Sylvia borin), käosulane (Hippolais icterina), metskiur (Anthus trivialis), pruunselg-põõsalind (Sylvia communis) ja punarind (Erithacus rubecula); hallrästas (Turdus pilaris) ja sinitihane (Parus caeruleus); teder (Tetrao tetrix), öösorr (Caprimulgus europaeus), metskiur (Anthus trivialis), punaselg-õgija (Lanius collurio), käosulane (Hippolais icterina), suur-kirjurähn (Dendrocopos major), väänkael (Jynx torquilla), kuldnokk (Sturnus vulgaris) ja tihased (Parus sp).

Puisniitude loomastik

Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul.

Imetajatest elavad puisniidul leethiir (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiir (Apodemus agrarius) ja kaelushiir (A. flavicollis) ning uruhiired (Microtus sp.) ning hiirtest toituvad väikekiskjad

Põld-uruhiir Microtus arvalis.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Feldmaus_Microtus_arvalis.jpg

Juttselg-hiir Apodemus agrarius

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e8/Mysz_polna2.jpg

Rebane Vulpes vulpes

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Li%C5%A1ka_obecn%C3%A1.jpg

Kärp Mustela erminea

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Mustela.erminea.jpg

Nirk Mustela nivalis

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mustela_nivalis_(two,_fighting).jpg

Puisniitude liigirikkuse põhjuseid

Puisniitude liigirikkuse põhjuseid

Inimmõju Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe- ja

küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata.

Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi.

Kui puisniitu kasutatakse kevadest sügiseni karjamaana, muutub rohustu liigiline koosseis, areneb tihedam põõsarinne jmt., seetõttu nimetatakse selliseid kooslusi puiskarjamaadeks.

Pärandkooslused

Pärandkooslused on tekkinud seoses talupidamisega. Nendes elab rohkesti just selliste elutingimustega kohastunud liike. Kaasajal püütakse pärandkooslusi säilitada, näiteks Karula RP üheks eesmärgiks on säilitada pärandkooslusi.

Pärandkoosluste hooldamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanade puude, kui oluliste elupaikade säilitamisega.Vanad puud on olulised ka Eestis siiani rohkelt säilinud seene- ja samblapopulatsioonidele. Paljud huvitavad putukaliigid, näiteks emeriitputukas, on seotud vanade puudega, 700-800 liiki mardikaid vanade tammedega.

Pärandkoosluste kohta vt ka http://www.eoy.ee/projektid/pollu/seminar1.pdf, järgnevad pärandkoosluste slaidid on sealt refereeritud

Pärandkooslused Kõige intensiivsem oli pärandkoosluste

vähenemine aastatel 1940-50, praeguseks on säilinud neist kooslustest alla 100 000 ha, mis Euroopa Liidu kontekstis on väärtus, mille üle uhkust tunda.

Rannaniidud võiks leida ulatuslikumat kasutamist intensiivseks lihaveisekarja kasvatamiseks.

Rohumaade niitmisel tuleb eelistada lattniidukit rootorniidukile, kui see ei ole võimalik, siis viimane variant on ikkagi parem kui jätta üldse niitmata.

Pärandkooslused

Eelmise sajandi esimestel kümnenditel pakkus inimese loodud põllumajandusmaastik lindudele soodsaid äraelamisvõimalusi. Põllutöömasinate laialdane kasutamine muutis inimese töö lihtsamaks kuid hakkas destruktiivselt mõjutama vastava maastiku elustikku, kes ei suutnud masinate kiire liikumisega kohaneda.

Pärandkooslused Paljude maastikuelementide kadumine (hekid,

kivipiirded, väikesed putukad jne.) muutis elupaiga ebasobivaks. Põllumajanduse intensiivistumine on näiteks Suurbritannias muutnud looduskaitselist väärtust omavateks linnuliikideks isegi sellised liigid nagu leevike, kodu- ja põldvarblane, põldlõoke, soo- ja põhjatihane, kuldnokk ja talvike, rukkiräägust ja nurmkanast rääkimata. Leevendust loodeti mahepõllumajandusest, kuid tootmise "mahedusest" on olulisem selle intensiivsus. Mahepõllumajandus annab looduskaitseliselt positiivseid tulemusi vaid juhul, kui kemikaalide kasutus ja viljavaheldus on reguleeritud looduskaitselisi eesmärke silmaspidades.

Lamminiidud Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel

asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad.

Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena.

Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused.

LamminiidudSagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis (suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres).

Lääne-Eesti suurimad lamminiidud asuvad Kasari jõgikonnas.

Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud

puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises.

Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjuseks üleujutuste ajal veega lamminiidule kantud muda sadestumine sinna..

Lamminiitude taimestik Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab,

toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas.

Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks,niidu kuremõõk, ängelhein.Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene.

Harilik kastehein Agrostis capillaris

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Agrostis.capillaris.jpg

Keskmine teeleht Plantago media

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plantago_media_Sturm60.jpg

Pikalehine mailane Pseudolysimachion longifolium

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PseudolysimachionLongifolium1.jpg

Hanijalg Potentilla anserina

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/Zilverschoon_plant_Potentilla_anserina.jpg

Niidu kuremõõk Gladiolus imbricatus

http://botu07.bio.uu.nl/seedlist/Images/

http://en.wikipedia.org/wiki/sv:User:Christer_Johansson

Kurekell-ängelhein Thalictrum aquilegifolium

http://www.life-rostam.de/img/rostam_akelei.jpghttp://caliban.mpiz-koeln.mpg.de/~stueber/

sturm/flora/high/Sturm05063.html

Lamminiitude loomastik

Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks põldlõoke, sookiur, hänilane, tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-part. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki.

Hänilane Motacilla flava

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Motacilla_flava.jpg

Tikutaja Gallinago gallinago

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d9/Gallinago_gallinago_2_%28Marek_Szczepanek%29.jpg

Rukkirääk Crex crex

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/91/Corncrake.jpg/510px-Corncrake.jpg

Suurkoovitaja Numenius arquata

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Numenius_arquata_male_flying.jpg

Mustsaba vigle Limosa limosa

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Grutto.jpg

Tutkas Philomachus pugnax

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/49/Kampfl%C3%A4ufer_Gefieder_putzend.jpg/413px-Kampfl%C3%A4ufer_Gefieder_putzend.jpg

Roo loorkull Circus aeruginosus

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Circus_aeruginosus_samiec2.jpg

Soo loorkull Circus pygargus

http://www.poitou_charentes.ecologie.gouv.fr/IMG/jpg/Busard_cendre_Circus_pygargus_sur_son_reposoir_dans_le_marais_de_Rochefort.jpg