RoomajadRoomajadSarvsoomustega loomadSarvsoomustega loomad

Sisalikud, maod, krokodillid, Sisalikud, maod, krokodillid, kilpkonnadkilpkonnad

ÜÜldistldist

RoomajadRoomajad ehk ehk reptiilidreptiilid ( (ReptiliaReptilia) on ) on peamiselt peamiselt maismaa-eluviisigamaismaa-eluviisiga keelikloomadekeelikloomade klassklass selgroogseteselgroogsete alamhõimkonnast. Neile alamhõimkonnast. Neile on iseloomulik hingamine on iseloomulik hingamine kopsudegakopsudega, kahe , kahe aordikaareaordikaare esinemine, paks sarvkihiga esinemine, paks sarvkihiga nahknahk ja koorega ja koorega munadmunad. Roomajad on üks . Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka nende hulka kuulusid ka imetajateimetajate ja ja lindudelindude eellased. Roomajad on eellased. Roomajad on evolutsiooniliseltevolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga esimene täielikult maismaal eluga kohastunudkohastunud selgroogsete rühm. selgroogsete rühm.

TunnusedTunnused

Roomajad on esimesed tõelised maismaa - Roomajad on esimesed tõelised maismaa - selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine kuivalkuival munade abil, hingamine ainult munade abil, hingamine ainult kopsuga õhu sissehingamise teel, kopsuga õhu sissehingamise teel, hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks

TunnusedTunnused

Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus. ainuvahetus.

PõlvneminePõlvnemine

Roomajad põlvnevad Roomajad põlvnevad karbonikarboni ajastuajastu ürgsetest ürgsetest kahepaiksetestkahepaiksetest. Esimesed . Esimesed teadaolevad roomajalaadsed loomad teadaolevad roomajalaadsed loomad olid olid tsejaiatsejaia, , hülonoomushülonoomus ja ja paleotüürispaleotüüris varasest karbonist varasest karbonist

MitmekesisusMitmekesisus

Roomajate hulka kuulub äärmiselt Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi - väikesed rühmi - väikesed sisalikudsisalikud, jäsemeteta , jäsemeteta maodmaod, , kalakala meenutavad meenutavad kalasisalikudkalasisalikud, , kilprüüsse suletud kehaga kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalisedkilpkonnalised, fantastiliste , fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad kahel ja neljal jalal kõndivad dinosauruseddinosaurused, lendavad , lendavad tiibsisalikudtiibsisalikud jne.jne.

Kõik omapäradKõik omapärad Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga

naha ja koorega munade esinemine, naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu füsioloogilised omapärad, nagu hingamine hingamine kopsudegakopsudega, kahe , kahe aordikaareaordikaare, , rinnakorvirinnakorvi esinemine, esinemine, imetajateimetajate ja ja lindudegalindudega võrreldes suhteliselt madalalt võrreldes suhteliselt madalalt arenenud arenenud kesknärvisüsteemkesknärvisüsteem ja ja termoregulatsioontermoregulatsioon. Naha sarvikhist on . Naha sarvikhist on enamikul roomajatest enamikul roomajatest varvastevarvaste ots otsttes es arenenud arenenud küünisedküünised ning nahka katvad ning nahka katvad soomusedsoomused..

Sigimise omapäraSigimise omapära Roomajate kehaehitus ja füsioloogia.Roomajate kehaehitus ja füsioloogia.

Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda täielikult ära. Munad saavad normaalselt areneda täielikult ära. Munad saavad normaalselt areneda siis, kui pinnase niiskus on üle 25%. Koorkesta siis, kui pinnase niiskus on üle 25%. Koorkesta ilmumine tähendas nii kaitset ärakuivamiste vastu ilmumine tähendas nii kaitset ärakuivamiste vastu kui ka kohastumist, et muna saaks areneda uutes kui ka kohastumist, et muna saaks areneda uutes tingimustes. Soomuseliste muna on primitiivne - tingimustes. Soomuseliste muna on primitiivne - suur osa loote arenguks vajalikust veest võetakse suur osa loote arenguks vajalikust veest võetakse ümbritsevast keskkonnast. ümbritsevast keskkonnast.

SigimineSigimine

Järgmiseks sammuks oli munajuha seinte poolt Järgmiseks sammuks oli munajuha seinte poolt eritatava valkkesta tekkimine. Sellesse on eritatava valkkesta tekkimine. Sellesse on koondatd kogu veevaru, mis loote arenguks koondatd kogu veevaru, mis loote arenguks vaja läheb. Selline kest on kilpkonnade ja vaja läheb. Selline kest on kilpkonnade ja krokodillide munadel. Kuna nüüd polnud enam krokodillide munadel. Kuna nüüd polnud enam vaja vett väljaspoolt ammutada, sai kookest vaja vett väljaspoolt ammutada, sai kookest edasi muunduda. Kilpkonnadel ja krokodillidel edasi muunduda. Kilpkonnadel ja krokodillidel asendus see lubikestaga, mis üldse vett ei lase asendus see lubikestaga, mis üldse vett ei lase läbi. Lubikestaga munad on kuivamise eest läbi. Lubikestaga munad on kuivamise eest kaitstud ja saavad maismaal areneda kaitstud ja saavad maismaal areneda igasugustes tingimustes. igasugustes tingimustes.

Kas maod või ussidKas maod või ussid

RatsnakeRatsnake

Ussid pole maodUssid pole maod Enamikule inimestele manab sõna ,,uss’’ silme Enamikule inimestele manab sõna ,,uss’’ silme

ette aiamullast tuntud pehmekehalise jalutu ette aiamullast tuntud pehmekehalise jalutu loomakese. Usse on aga tegelikult ligi miljon liiki loomakese. Usse on aga tegelikult ligi miljon liiki ning neid elab tohutul hulgal väga erinevates ning neid elab tohutul hulgal väga erinevates elupaikades. Mõned (näiteks vihmaussid) elavad elupaikades. Mõned (näiteks vihmaussid) elavad mullakäikudes ning söövad kõdunenud taimi. mullakäikudes ning söövad kõdunenud taimi. Osa veeorganisme filtreerib toitu mereveest või Osa veeorganisme filtreerib toitu mereveest või jõgedest-järvedest, osa usse on röövtoidulised. jõgedest-järvedest, osa usse on röövtoidulised. Usside seas on palju parasiite ning nad Usside seas on palju parasiite ning nad põhjustavad haigusi, mis igal aastal tapavad põhjustavad haigusi, mis igal aastal tapavad miljoneid inimesi. Kolm tähtsamat usside rühma miljoneid inimesi. Kolm tähtsamat usside rühma on lameussid, rõngussid ja ümarussid ehk on lameussid, rõngussid ja ümarussid ehk ümarloomad.ümarloomad.

Suured maodSuured maodHollandi politsei on hämmingus, kuidas õnnestus varastel Hollandi politsei on hämmingus, kuidas õnnestus varastel

Haagi lähedal asuvast loomaaiast minema viia 24 Haagi lähedal asuvast loomaaiast minema viia 24 boamadu, vahendab AFP. boamadu, vahendab AFP.

Haagi eeslinnas asuvast loomaaiast viidi minema kaks Haagi eeslinnas asuvast loomaaiast viidi minema kaks täiskasvanud 2,5-meetrist madu ja 22 nooremat boad, kes täiskasvanud 2,5-meetrist madu ja 22 nooremat boad, kes on umbes 50 sentimeetrit pikad.on umbes 50 sentimeetrit pikad.

Roomajad kadusid loomaaiast millalgi jõululaupäeval.Roomajad kadusid loomaaiast millalgi jõululaupäeval.«Uurijad ei mõista, kuidas õnnestus varastel kõik need «Uurijad ei mõista, kuidas õnnestus varastel kõik need

roomajad kaasa haarata,» ütles Hollandi politsei esindaja roomajad kaasa haarata,» ütles Hollandi politsei esindaja Wim Hoonhout.Wim Hoonhout.

Wateringeni linnakeses asuva Sauri Foundationi terraariumi Wateringeni linnakeses asuva Sauri Foundationi terraariumi omanik avastas varguse 25. detsembril.omanik avastas varguse 25. detsembril.

Boa on mürgitu hiigelmadu, kes tapab oma ohvri kägistades. Boa on mürgitu hiigelmadu, kes tapab oma ohvri kägistades. Boad on levinud Ladina-Ameerikas. Boad on levinud Ladina-Ameerikas.

MaodMaod Hiinas on kasutusele võetud seismograafina maod . Hiinas on kasutusele võetud seismograafina maod .

Lõuna poolsete maakondade talvine delikatess Lõuna poolsete maakondade talvine delikatess suudab kuni viis päeva ette teavitada maavärinast. suudab kuni viis päeva ette teavitada maavärinast. Riigi kontrolli all olevaleRiigi kontrolli all olevale China Daily'le China Daily'le pajatas pajatas NanningiNanningi maavärinate hoiatuse keskuse direktor maavärinate hoiatuse keskuse direktor Jiang WeisongJiang Weisong, et kui maavärin on lähedal, siis maod , et kui maavärin on lähedal, siis maod lahkuvad oma pesadest hoolimata külmast talvest. lahkuvad oma pesadest hoolimata külmast talvest. Kui maavärin juhtub olema aga suuremat sorti siis Kui maavärin juhtub olema aga suuremat sorti siis maod üritavad kõigest jõust pääseda välja kasutades maod üritavad kõigest jõust pääseda välja kasutades siis selleks äärmuslikul moel ka peaga vastu seina siis selleks äärmuslikul moel ka peaga vastu seina hüppamist. Võimude poolt jälgitakse ööpäevaringselt hüppamist. Võimude poolt jälgitakse ööpäevaringselt lähedalasuvat maofarmi ning uurijate väitel võidakse lähedalasuvat maofarmi ning uurijate väitel võidakse ette ennustada vaatlustulemuste põhjal kuni 120 ette ennustada vaatlustulemuste põhjal kuni 120 kilomeetri kaugusele võimalikku maavärinat. kilomeetri kaugusele võimalikku maavärinat.

RästikRästikVanarahva tarkuse järgi tulevad Vanarahva tarkuse järgi tulevad

paastumaarjapäeval, märtsil karu koopast ja "uss paastumaarjapäeval, märtsil karu koopast ja "uss " mättast välja. Soojendavad ennast kevadpäikese " mättast välja. Soojendavad ennast kevadpäikese käes ja asuvad siis oma toimetusi talitama.käes ja asuvad siis oma toimetusi talitama.

Karu jätame seekord omapäi asjatama ning uurime, Karu jätame seekord omapäi asjatama ning uurime, mida huvitavat võtab ette "uss", tegelikult madu - mida huvitavat võtab ette "uss", tegelikult madu - rästikrästik -, kellel on maikuus pulmad. -, kellel on maikuus pulmad.

Teadmine, mis tuleb enne edasilugemist meelde Teadmine, mis tuleb enne edasilugemist meelde jätta, ongi see, et roomajate ussiks nimetamine jätta, ongi see, et roomajate ussiks nimetamine jäägu folkloorikogujate lõbuks. Ussid on enamasti jäägu folkloorikogujate lõbuks. Ussid on enamasti väikest kasvu selgrootud loomad, kel madudega väikest kasvu selgrootud loomad, kel madudega vaid niipalju pistmist, et näiteks noored rästikud vaid niipalju pistmist, et näiteks noored rästikud lasevad meelsasti vihmaussidel hea maitsta.lasevad meelsasti vihmaussidel hea maitsta.

Sugulased - nastikudSugulased - nastikudPeale rästiku elab Eestis veel ka teine madu - Peale rästiku elab Eestis veel ka teine madu -

nastiknastik.Vahet saab neil teha nii: rästiku seljal on .Vahet saab neil teha nii: rästiku seljal on siksakmuster, nastikul sellist kirja pole; rästiku pea on siksakmuster, nastikul sellist kirja pole; rästiku pea on kolmnurkne, nastiku kael läheb peaks üle sujuvalt; kolmnurkne, nastiku kael läheb peaks üle sujuvalt; rästiku pupill on vertikaalne (annab talle kurja ilme), rästiku pupill on vertikaalne (annab talle kurja ilme), nastiku pupill on ümmargune.nastiku pupill on ümmargune.

Peale nende võib Eestis elada ka rästikusarnane Peale nende võib Eestis elada ka rästikusarnane silenastiksilenastik, keda on kohatud näiteks Lätis, Rootsis, , keda on kohatud näiteks Lätis, Rootsis, Soomes (Ahvenamaal). Eestis siiani silenastiku kindlalt Soomes (Ahvenamaal). Eestis siiani silenastiku kindlalt leidu teada pole, nii et kes kohtab rästikut, kelle pupill leidu teada pole, nii et kes kohtab rästikut, kelle pupill on ümmargune, võtku ühendust lähima zooloogiga.on ümmargune, võtku ühendust lähima zooloogiga.

Muinasjuttudest tuttava punase "ussikuninga " jäljed Muinasjuttudest tuttava punase "ussikuninga " jäljed võivad viia maoni, keda Eestis ei esine. Lõuna-Euroopas võivad viia maoni, keda Eestis ei esine. Lõuna-Euroopas elav elav koldkõht-vilbasnastikkoldkõht-vilbasnastik on suur ja tige (kuigi on suur ja tige (kuigi mürgitu) madu, kes võib vananedes kanda tumepunast mürgitu) madu, kes võib vananedes kanda tumepunast nahka. Eestisse võis koldkõht-vilbasnastik sattuda nahka. Eestisse võis koldkõht-vilbasnastik sattuda näiteks kaupmeeste või sõjapealike õela koduloomana.näiteks kaupmeeste või sõjapealike õela koduloomana.

MürgisusMürgisus Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige

paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette.hambad vertikaalselt ette.

Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist.

Maomürki on kahesuguse toimega. Rästiklaste ja enamiku Maomürki on kahesuguse toimega. Rästiklaste ja enamiku lõgismadulaste mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõgismadulaste mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid.veresoonte tromboosid.

Mürknastiklaste (näiteks kobrade, mambade, korallmadude) ja Mürknastiklaste (näiteks kobrade, mambade, korallmadude) ja merimadulaste mürk on neurotoksiline, mõjudes eeskätt merimadulaste mürk on neurotoksiline, mõjudes eeskätt närvisüsteemile. Hammustuse kohas enamasti turseid ja närvisüsteemile. Hammustuse kohas enamasti turseid ja verevalumeid ei teki, ohvri surm saabub hingamiskeskuse verevalumeid ei teki, ohvri surm saabub hingamiskeskuse halvatusel.halvatusel.

Eesti Eesti rästikrästik

Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde.lamavas asendis toimetada tohtri juurde.

Veel rästikustVeel rästikustAprillis poevad rästikud oma külmumispiirist madalamale Aprillis poevad rästikud oma külmumispiirist madalamale

jäävatest urgudest välja ja seavad end mõne mätta, kivi või jäävatest urgudest välja ja seavad end mõne mätta, kivi või kännu peale sooja. Teinekord võib inimene neid oma kännu peale sooja. Teinekord võib inimene neid oma ehmatuseks peesitamas leida isegi vundamendi äärelaualt ehmatuseks peesitamas leida isegi vundamendi äärelaualt või talutrepilt. Eestis elab teatavasti ai-nult kahte sorti või talutrepilt. Eestis elab teatavasti ai-nult kahte sorti madusid: kahjutud nastikud ja mürgised rästikud. Neid on madusid: kahjutud nastikud ja mürgised rästikud. Neid on üsna lihtne eristada, muidugi kui mao nägemine just väga üsna lihtne eristada, muidugi kui mao nägemine just väga ära ei ehmata ja jooksu pistma ei sunni. ära ei ehmata ja jooksu pistma ei sunni.

Esiteks on rästiku selja peal kuulus siksak. Enamasti on Esiteks on rästiku selja peal kuulus siksak. Enamasti on tegemist tumeda mustriga heledamal taustal, kuid «Eesti tegemist tumeda mustriga heledamal taustal, kuid «Eesti Looduse» andmetel on teada juhtumeid, kui see on olnud Looduse» andmetel on teada juhtumeid, kui see on olnud vastupidi. Mõnikord pole siksakki üldse näha, sest kogu vastupidi. Mõnikord pole siksakki üldse näha, sest kogu rästiku keha on ühtlaselt must. Selliseid isendeid rästiku keha on ühtlaselt must. Selliseid isendeid kutsutakse pigiussideks. kutsutakse pigiussideks.

Rästiku pealael on V- või X-kujuline märk, mida mõnel pool ka Rästiku pealael on V- või X-kujuline märk, mida mõnel pool ka M-iks või H-ks on peetud. Hea fantaasiaga inimene saaks M-iks või H-ks on peetud. Hea fantaasiaga inimene saaks rästiku pea järgi ilmselt pool tähestikku selgeks õppida. rästiku pea järgi ilmselt pool tähestikku selgeks õppida.

SisalikudSisalikud Sisalikud on kõigusoojased loomad, kelle Sisalikud on kõigusoojased loomad, kelle

kehasoojus sõltub välistingimustest. Seetõttu kehasoojus sõltub välistingimustest. Seetõttu meeldivad neile igasugused päikese käes meeldivad neile igasugused päikese käes soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas soojenevad pinnad, mille läheduses on olemas sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad sobivad varjumispaigad. Sisalikud mõnulevad päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte päikese käes hommikul ja pärastlõunal, kuid mitte tugevas keskpäevakuumuses. Talvine külm ei tugevas keskpäevakuumuses. Talvine külm ei võimalda sisalike kehatemperatuuril aktiivseks võimalda sisalike kehatemperatuuril aktiivseks tegutsemiseks vajalikule kõrgusele tõusta. Seetõttu tegutsemiseks vajalikule kõrgusele tõusta. Seetõttu saadavad sisalikud talve mööda hiireurgudesse või saadavad sisalikud talve mööda hiireurgudesse või sambla alla varjunult.sambla alla varjunult.

Arusisalike toiduks on mitmesugused väikesed Arusisalike toiduks on mitmesugused väikesed selgrootud. Sellepärast armastavad nad ka selgrootud. Sellepärast armastavad nad ka kiviktaimla kive, millel on mugav sooja päikese kiviktaimla kive, millel on mugav sooja päikese käes putukajahti pidada. Toitu püüavad arusisalikud käes putukajahti pidada. Toitu püüavad arusisalikud ka rohttaimede seas ja puutüvedel.ka rohttaimede seas ja puutüvedel.

KrokodillidKrokodillid

Krokodillid HIV vastu Krokodillid HIV vastu

Austraalia teadlased koguvad Austraalia teadlased koguvad krokodillidelt verd, et arendada krokodillidelt verd, et arendada inimestele HIViga võitlemiseks inimestele HIViga võitlemiseks võimsat antibiootikumi, kirjutas võimsat antibiootikumi, kirjutas Reuters. Nimelt näitasid katsed, et Reuters. Nimelt näitasid katsed, et krokodillide immuunsüsteem suudab krokodillide immuunsüsteem suudab HIVist jagu saada.HIVist jagu saada.

ReptiilidReptiilid

Ja dinosaurusedJa dinosaurused

Miks surid väljaMiks surid välja1. Kes olid dinosaurused?1. Kes olid dinosaurused?1.1 Millal saurused elasid?1.1 Millal saurused elasid?Arvukate maismaaselgroogsete seas said keskaegkonnas Arvukate maismaaselgroogsete seas said keskaegkonnas

valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg valitsejaks dinosaurused ja roomajad. Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest.eest.Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid.Maa pealt kadusid.

Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. suurimad.

AjaluguAjaluguSüüdi on mandrite eraldumineSüüdi on mandrite eraldumine

Kuid kliimateooria iseenesest polnud kuigi vettpidav: vaja Kuid kliimateooria iseenesest polnud kuigi vettpidav: vaja oli veel mõnd võtmetegurit. oli veel mõnd võtmetegurit. Kas selleks võiks olla nähtus nimega vikarism, mille puhul Kas selleks võiks olla nähtus nimega vikarism, mille puhul looduslike tõketega eraldatud liigid hakkavad arenema looduslike tõketega eraldatud liigid hakkavad arenema üsna eri suundades? üsna eri suundades?

Loogiliselt oli sääraseks tõkkeks Atlan di ookean, mille Loogiliselt oli sääraseks tõkkeks Atlan di ookean, mille pealetung lõikas miljoniteks aastateks teineteisest ära pealetung lõikas miljoniteks aastateks teineteisest ära praeguse Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika. Kuid seos praeguse Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika. Kuid seos vikarismi ja dinosauruste mitmekesisuse vahel vajas ikka vikarismi ja dinosauruste mitmekesisuse vahel vajas ikka veel tõestamist.veel tõestamist.Rauhuti meekond võrdles põhja- ja lõunapoolkeralt leitud Rauhuti meekond võrdles põhja- ja lõunapoolkeralt leitud dinosauruste kivistisi. Vikarismiteooria õigsuse korral dinosauruste kivistisi. Vikarismiteooria õigsuse korral oleksid need pidanud enne hiidmandri lõhenemist olema oleksid need pidanud enne hiidmandri lõhenemist olema ühesugused. Rauhut valis keskmise suurusega lihasööja ühesugused. Rauhut valis keskmise suurusega lihasööja dinosauruse. See osutus tegelikult identseks oma dinosauruse. See osutus tegelikult identseks oma põhjapoolse sugulasega.põhjapoolse sugulasega.

Eri mandritel eri saurusedEri mandritel eri saurusedSelle protsessi tulemusel kujunesid hilisjuura ja kriidi Selle protsessi tulemusel kujunesid hilisjuura ja kriidi

ajastuks välja suured erinevused kummagi poolkera ajastuks välja suured erinevused kummagi poolkera dinosauruste vahel. Asudes iseseisvale dinosauruste vahel. Asudes iseseisvale evolutsioonilisele arenguteele, kasvasid evolutsioonilisele arenguteele, kasvasid lõunapoolsetest dinosaurustest välja säärased liigid lõunapoolsetest dinosaurustest välja säärased liigid nagu gigantosaurus, kes oli suurim maismaal elanud nagu gigantosaurus, kes oli suurim maismaal elanud lihasööja, ja argentinosaurus – umbes 30 meetri lihasööja, ja argentinosaurus – umbes 30 meetri pikkune ja sada tonni kaalunud hiiglaslik rohusööja. pikkune ja sada tonni kaalunud hiiglaslik rohusööja. Põhjapoolses rühmas arenesid välja sellised Põhjapoolses rühmas arenesid välja sellised koletised nagu türannosaurus ja brahhiosaurus.koletised nagu türannosaurus ja brahhiosaurus.Manningi arvates on Rauhuti uurimus avanud olulise Manningi arvates on Rauhuti uurimus avanud olulise akna ajas ja kandnud rõhuasetuse üle akna ajas ja kandnud rõhuasetuse üle lõunapoolkerale. "Tema käsutuses on tohutu kogus lõunapoolkerale. "Tema käsutuses on tohutu kogus informatsiooni. Lõuna-Ameerika on paleontoloogile informatsiooni. Lõuna-Ameerika on paleontoloogile nagu maiustustepood, kust võib veel avastada nagu maiustustepood, kust võib veel avastada tähtsaid saladusi." tähtsaid saladusi." 

1.4.1 BRAHHIOSAURUS1.4.1 BRAHHIOSAURUS

See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises. Et säärast ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises. Et säärast elukat toita, pidid looma hambad ja magu töötama küllap päeval ja elukat toita, pidid looma hambad ja magu töötama küllap päeval ja öösel. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ta hiiglaslik saba, öösel. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi.mille hoop võinuks tappa elevandi.

Selle hiigelsisaliku ristisid teadlased brahhiosauruseks. Oma kasvu Selle hiigelsisaliku ristisid teadlased brahhiosauruseks. Oma kasvu poolest väärinuks ta maakera kõigi aegade gigantide seas poolest väärinuks ta maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Tal oli kaelkirjaku topeltkasv vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Tal oli kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks ta sisse vaadata neljanda ning kaela välja sirutades võinuks ta sisse vaadata neljanda majakorruse aknast. Koletise kõrgus oli ju kaksteist meetrit.majakorruse aknast. Koletise kõrgus oli ju kaksteist meetrit.

Brahhiosaurused elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud Brahhiosaurused elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. ega suutnudki ujuda, vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elaja ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel Pealegi paiknesid elaja ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurus tervet pead pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurus tervet pead veest välja pista. Otsekui allveelaeva periskoop kerkis veepinnale ta veest välja pista. Otsekui allveelaeva periskoop kerkis veepinnale ta peanupp, millest siis kostus üksnes sissetõmmatava õhu vilinat.peanupp, millest siis kostus üksnes sissetõmmatava õhu vilinat.

BrahhiosaurusBrahhiosaurus Kaevur otsis Patagoonia kõnnumaal uraani, aga kui Kaevur otsis Patagoonia kõnnumaal uraani, aga kui

tema Geigeri loendur plõksuma hakkas, ootas tema Geigeri loendur plõksuma hakkas, ootas teda pettumus. Kaevates leidis ta dinosauruse teda pettumus. Kaevates leidis ta dinosauruse luustiku, mis oli kivistumise käigus radioaktiivseks luustiku, mis oli kivistumise käigus radioaktiivseks muutunud.muutunud.See juhtus 1980. aastatel ja tema leiu tähtsusele ei See juhtus 1980. aastatel ja tema leiu tähtsusele ei pööratud tollal tähelepanu. Kuid dinosaurus oli pööratud tollal tähelepanu. Kuid dinosaurus oli erandlik, sest pärines juura ajastu saladuslikust erandlik, sest pärines juura ajastu saladuslikust keskpaigast 160 miljonit aastat tagasi, mil mingi keskpaigast 160 miljonit aastat tagasi, mil mingi jõud dinosauruste arengule olulise tõuke andis.jõud dinosauruste arengule olulise tõuke andis.Selle salapärase sündmuse tulemusel arenes välja Selle salapärase sündmuse tulemusel arenes välja kõige erinevamaid dinosauruseid, kes on meile kõige erinevamaid dinosauruseid, kes on meile tuttavad hilisjuura ajastust, mis oli nende hiigelsuurte tuttavad hilisjuura ajastust, mis oli nende hiigelsuurte kiskjate ja rohusööjate kuldaeg. Need elukad on kiskjate ja rohusööjate kuldaeg. Need elukad on olnud uurimuste keskpunktis viimased 150 aastat. olnud uurimuste keskpunktis viimased 150 aastat. Aga mis pani aluse nende mitmekesisusele?Aga mis pani aluse nende mitmekesisusele?

KilpkonnadKilpkonnad Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad. Kilpkonnad on kõva luise kilprüüga roomajad.

Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü on passiivne kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole kaitsevahend. Enamikul kilpkonnadest pole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa servad, millega saab toidupalasid lahti rebida. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. maismaaliigid. Kõik kilpkonnad sigivad munedes. Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest Munad paigutavad nad tavaliselt liiva sisse, vahest ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist ka lehekõdusse. Kilpkonnade eluiga on liigist olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü olenevalt 80-150 aastat. Kilpkonnaliste kilprüü koosneb seljakilbist ja kõhkilbist. Rüü koosneb koosneb seljakilbist ja kõhkilbist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. selgrooga ning moodustab ühtselt tugeva pantseri.

Veel kilpkonnadestVeel kilpkonnadest Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud

sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. varvaste vael on ujulestad.

Ikka kilpkonnadestIkka kilpkonnadest Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme

nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehekuju lubab neil end vaenlase eest edukalt kehekuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel pea kilbi alla varju tõmbavad. Koold - kaelalistel on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi on lühike kael ja nad tõmbavad pea otse kilbi alla. Pördkaelalised painutavad oma pea ja alla. Pördkaelalised painutavad oma pea ja kaela külje peale kaela külje peale

Kilpkonnade sigimineKilpkonnade sigimine Kilpkonnad munevad maismaale, et Kilpkonnad munevad maismaale, et

arenevad looted saaksid hapnikku otse arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist. Pesatmosfäärist. Pesiitsushooajal muneb enamik tsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille suurus liike kaks või enam munakurna, mille suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast kilpkonnad peavad munast väljapääsemiseks kasutama oma koonul väljapääsemiseks kasutama oma koonul asuvat nn. munahammast. Kilpkonn ei pea asuvat nn. munahammast. Kilpkonn ei pea väljast kohe toitu otsima, sest neil on kaasa väljast kohe toitu otsima, sest neil on kaasa mõnel määral munarebukotti. mõnel määral munarebukotti.

Kilpkonnade eluKilpkonnade elu Kilpkonnad kasvavad kogu elu. Kilpkonnad kasvavad kogu elu.

Kilpkonnade pikaealisus on Kilpkonnade pikaealisus on tähelepanuväärne, paljud liigid elavad tähelepanuväärne, paljud liigid elavad kuni 100 ja enam aastat. Kilpkonnalised kuni 100 ja enam aastat. Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Nad põlvnevad roomajate rühm. Nad põlvnevad permiajastu kotülosaurustest ja saavutsid permiajastu kotülosaurustest ja saavutsid suurima õitsengu keskaegkonnas. Nad suurima õitsengu keskaegkonnas. Nad pole 200 miljoni aasta vältel palju pole 200 miljoni aasta vältel palju muutund. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel muutund. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ja nad ei saanud oma väikesed hambad ja nad ei saanud oma pead kilbi ala varju tõmmata. pead kilbi ala varju tõmmata.

KameeleonKameeleonMadagaskaril, leemurite ja kameeleonide maalMadagaskaril, leemurite ja kameeleonide maal

Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, Madagaskari saar, mis on üle kümne korra suurem kui Eesti, kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril kubiseb haruldastest olenditest. Kui tutvud Madagaskaril järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem järjekordse taime või loomaga, võid olla juba ette enam-vähem kindel, et mujal seda ei leidu. Sellised on ligi kolmveerand kindel, et mujal seda ei leidu. Sellised on ligi kolmveerand Madagaskari põlisasukatest, näiteks kümned leemuri- ja Madagaskari põlisasukatest, näiteks kümned leemuri- ja tenrekiliigid. tenrekiliigid.

Saarel on isegi terveid taime- ja loomasugukondi, mis on omased Saarel on isegi terveid taime- ja loomasugukondi, mis on omased vaid Madagaskarile. Tuntuim näide on leemurlased. Nagu vaid Madagaskarile. Tuntuim näide on leemurlased. Nagu osutavad luuleiud, olid need poolahvid kümneid miljoneid aastaid osutavad luuleiud, olid need poolahvid kümneid miljoneid aastaid tagasi tavalised maakera paljudes paikades. Kuid siis, pärast tagasi tavalised maakera paljudes paikades. Kuid siis, pärast ahvide ilmumist, ei jäänud neid alles mujale kui Madagaskarile ja ahvide ilmumist, ei jäänud neid alles mujale kui Madagaskarile ja selle lähisaartele. selle lähisaartele. Haruldaste liikide rohkuse Madagaskaril on loodusloolaste Haruldaste liikide rohkuse Madagaskaril on loodusloolaste meelest tinginud tõsiasi, et saar eraldus Aafrika mandrist ligi 40 meelest tinginud tõsiasi, et saar eraldus Aafrika mandrist ligi 40 miljonit aastat tagasi. Hiidsaarel hakkas toimima otsekui miljonit aastat tagasi. Hiidsaarel hakkas toimima otsekui ainulaadne evolutsiooni katselabor. Kuna uusi loomaliike ei ainulaadne evolutsiooni katselabor. Kuna uusi loomaliike ei lisandunud, said siin asuvad liigid miljonite aastate jooksul lisandunud, said siin asuvad liigid miljonite aastate jooksul segamatult püsida ja areneda.segamatult püsida ja areneda.

Kameeleoni jätkKameeleoni jätk Enamik kameeleonidest elabEnamik kameeleonidest elab Madagaskaril ja Aafrikas. Madagaskaril ja Aafrikas.

Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta mustrit. Kui kameeleon liigub lehtedeta oksale, muudab ta oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. oma värvi kiiresti pruuniks, lehtedes jällegi roheliseks. Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi Vastasega silmitsi seistes võib kameeleon muutuda isegi mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et mustaks (kui ta on vihane). Värvus muutub sel moel, et naharakud muudavad suurust ja viivad neis leiduvad naharakud muudavad suurust ja viivad neis leiduvad värviosakesed (pigmendid) nahapinnale lähemalevärviosakesed (pigmendid) nahapinnale lähemale..

ChameleonChameleon

Pilte suurimast teesklejast, Pilte suurimast teesklejast, silmamoondajastsilmamoondajast