1

INFOLEHT

Materjalis kajastatud informatsioon on kogutud erinevatest allikatest. IOM edastab antud informatsiooni tuginedes oma parimatele teadmistele ja praktikale, kuid ei vastuta olemasoleva informatsiooni õigsuse ja täielikkuse eest, ega ka tagajärgede eest, mida informatsiooni kasutamine endaga kaasa võib tuua.

VENEMAA FÖDERATSIOON

2

INFOLEHT

SISUKORD

SISUKORD 2I. ÜLDTEAVE 3II. AVALIK HALDUS 3 1. Üldteave 3 2. Sidevõrk 4 3. Ühistransport 4III. SOTSIAALHOOLEKANNE 5 1. Üldteave: õigusaktid 5 2. Toetuse saamise eeltingimused 5 3. Nõutavad dokumendid 6 4. Lapsetoetus 6IV. PENSIONID 6 1. Üldteave: õigusaktid 6 2. Pensioni saamise eeltingimused 7 3. Nõutavad dokumendid 7V. ARSTIABI 8 1. Üldteave: tervishoiusüsteem 8 2. Haiglate arv 8 3. Ravikulude katmise tingimused 9 4. Kättesaadavus ja kulud: ravimid 10 5. Nõutavad dokumendid 10VI. ELUASEMED 11 1. Üldteave 11 2. Eluruumid ja üürikulud 12 3. Sotsiaaltoetuste eraldamine eluaseme jaoks 12 4. Eluaseme leidmise viisid 13VII. MAJANDUSOLUKORD JA TÖÖHÕIVE 13 1. Olukord tööturul 13 2. Töötusabi: eeltingimused, dokumendid, kindlustus 15 3. Alustamine füüsilisest isikust ettevõtjana 16 4. Tasemekoolituse võimalused ja kutseõpe 17VIII. HARIDUS 17 1. Haridussüsteem. Üldteave 17 2. Tagasipöörduvatelt õpilastelt/üliõpilastelt nõutavad dokumendid 18 3. Välisriigis väljastatud diplomi tunnustamine ja kontroll 19 4. Kulud, laenud ja stipendiumid 19IX. REISIDOKUMENTIDE TAOTLEMINE 20X. REINTEGRATSIOONIABI 21 1. Rahaline ja haldustoetus 21IX. HAAVATAVAD GRUPID 22 1. Abi naistele ja emadele 22 2. Abi eakatele ja invaliididele 23 3. Abi psühholoogiliste häiretega inimestele 23X. MTÜ-d JA HUMANITAARABIORGANISATSIOONID 24XI. PIIRKONDADE LÜHIKIRJELDUSED 27 1. Põhja-Kaukaasia 27 2. Dagestan 28 3. Inguššia 29 4. Tšetšeenia 30XII. KASULIKUD LINGID 32

3

INFOLEHT

2. sajandil asutatud Moskva Vürstiriik suutis vabaneda enam kui 200 aastat kestnud Mongoli ikkest (13.–15. sajandil) ning vallutada ja liita endaga järk-järgult ümbritsevaid vürstiriike. 17. sajandi alguses jätkas uus Romanovite dünastia laienemispoliitikat läbi kogu Siberi Vaikse ookeanini. Peeter I (valitsemisaeg 1682–1725) juhtimisel laiendati ülemvõimu Läänemereni ning riik nimetati ümber Venemaa Keisririigiks. 19. sajandil vallutati lisaks Euroopa ja Aasia alasid. Aastatel 1904–1905 toimunud Vene-Jaapani sõja kaotamine põhjustas 1905. aasta revolutsiooni, mille tulemusel moodustati parlament ja viidi läbi muid reforme. Venemaa armee korduvad ja laastavad lüüasaamised Esimeses maailmasõjas põhjustasid massilisi ülestõuse Venemaa Keisririigi suurlinnades ning selle tagajärjel kukutati impeerium 1917. aastal. Varsti pärast seda haarasid Vladimir Lenini juhtimisel võimu kommunistid, kes moodustasid NSVLi. Jossif Stalini (1928–1953) jõhker režiim tugevdas kommunistlikku riigikorda ja Venemaa ülekaalu Nõukogude Liidus kümnete miljonite inimeste elu hinnaga. Järgnevateks aastakümneteks nõukogude majandus ja ühiskond seiskus, kuni peasekretär Mihhail Gorbatšov (1985–1991) käivitas glasnosti (avalikustamise) ja perestroika (uutmise), püüdes seeläbi nüüdisajastada kommunismi. Tema ideed päästsid aga tahtmatult valla jõud, mis killustasid NSVLi 1991. aasta detsembriks Venemaaks ja 14 sõltumatuks vabariigiks. Sellest ajast on Venemaa muutnud oma nõukogudejärgseid demokraatlikke püüdlusi ja asunud edendama tsentraliseeritud poolautoritaarset riiki, mille õiguspärasust tugevdatakse osaliselt põhjalikult juhitud üleriigiliste valimiste, endise presidendi Putini tõelise populaarsuse ja Venemaale süllekukkunud energiarikkuse hoolika majandamise kaudu. Venemaa on tõsiselt kahjustanud tšetšeeni mässuliste liikumist, kuigi vägivalda esineb ikka veel kogu Põhja-Kaukaasias.

II. AVALIK HALDUS

1. Üldteave

Venemaa Föderatsioon on föderaalne õigusriik, millel on vabariiklik valitsussüsteem, mida juhib president. President on riigipea, kes on ametisse valitud neljaks aastaks ja kelle võib teiseks ametiajaks tagasi valida. Kuna president on riigivõimust sõltumatu, on tema koordineeritud tegevus ja koostöö tagatud. Venemaa parlament ehk föderaalkogu koosneb kahest kojast: föderatsiooninõukogust ja riigiduumast. Valitsus esindab riigi täidesaatvat võimu. President nimetab riigiduuma nõusolekul valitsuse esimehe.Venemaa Föderatsioon on föderaalne süsteem, mis koosneb 21 vabariigist, 9 kraist, 46 oblastist, 1 autonoomsest oblastist, 4 autonoomsest ringkonnast ja 2 keskalluvusega linnast, sealhulgas riigi pealinnast Moskvast. Kokku on riigis 83 haldusüksust, mis on jagatud 8 föderaalringkonnaks.

I. ÜLDTEAVE

• Rahvaarv:140 041 247 (juuli 2010, hinnanguline)• Pindala:17 098 242 km2

• Pealinn:Moskva• Riigipea:president Dmitri Anatoljevitš Medvedev (alates 7. maist 2008)• SKTelanikukohta:15 100 USD (2009, hinnanguline)• Religioon:vene õigeusk 15–20%, islam 10–15%, muu kristlik religioon 2% (2006,

hinnanguline), märkimisväärne osa rahvastikust on mitteusklik• Riigikeel:vene• Rahvusrühmad: venelasi 79,8%, tatarlasi 3,8%, ukrainlasi 2%, baškiire 1,2%,

tšuvašše 1,1%, muid või määratlemata rahvusrühmi 12,1%• Keskmineeeldataveluiga:66,03 aastat• Rahaühik:rubla (RUB), kopikas (2010. aasta septembri seisuga: 1 EUR = 40,78

RUB)

4

INFOLEHT

2.Sidevõrk

TelefonVälisriigist Venemaale helistades on suunakoodi esimene number 7. Välisriigist Moskvasse helistades on suunakood 7 495 või 7 499. 1. veebruarist 2007 kehtivad linnas telefonilt välja helistades uued tasumäärad (see muutis varem kehtinud süsteemi, mille alusel maksis inimene kuus kindla summa, mille eest ta sai telefonilt välja helistada (teha nn väljuvaid kõnesid) piiranguta ja ajaarvestuseta; nüüd arvestatakse telefonilt välja helistades (väljuva kõne tegemisel) aega, kui inimene on liitunud ühega kahest alltoodud erimäärast):1) piiranguta,2) minutite arvestus,3) kombineeritud.

Teenuste eest tuleb maksta 155 RUB (5 USD) kuus. Piiranguta määra korral tasutakse juurde kindel summa (ja minuteid ei arvestata). Minutipõhise arvestuse korral maksab iga minut teatud summa (0,36 RUB / 0,01 USD minuti eest). Kombineeritud määra puhul sisaldub kuumakses 400 minutit kõneaega ja selle ületamisel tasutakse minutite eest samuti kindla määra alusel. Mõned tasumäärad on piirkonniti erinevad: piiranguta paketi puhul on kulud tavaliselt 250–430 RUB (8–14 USD). Näiteks Moskvas maksab see 405 RUB (13 USD) kuus.

MobiilsideMobiilside süsteem on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Mobiiltelefonid on üldsusele üsna taskukohased. Kasutatud mobiiltelefoni saab osta 50–80 USD eest ning uute hinnad algavad 100 USDst.

Venemaal on kolm põhilist mobiilsideoperaatorit: MTS, BeeLine ja Megafon. Nende pakutavad hinnad, leviala ja teenused on üsna sarnased. Nende võrkudega on kaetud enamik linnu ja maapiirkondi Venemaa Euroopa osas ning mõned suurlinnad Siberis. Mõni koht jääb levialast välja, mis tähendab, et teatud maapiirkonnad ja väikesed külad ei ole kaetud isegi põhivõrkudega. Samuti tegutseb riigis palju kohalikke operaatoreid, kuid neil on kohalik võrk ja väljaspool seda tehtavad kõned on väga kallid. Näiteks on äriühingu BaikalWestCom (Irkutsk) võrguga kaetud vaid Irkutsk, Bratsk, Ulan-Ude ja Irkutski oblasti väikelinnad. Kui kasutada selle ettevõtja teenuseid Moskvasse helistamiseks, võib see väga palju maksma minna.

3.Ühistransport

MaanteetransportVenemaal on maismaa-, allmaa-, õhu- ja meretranspordi süsteem. Sealsed maanteed jagunevad järgmiselt: ühis- ja erakasutuses maanteed (need, mis on juriidiliste või füüsiliste isikute valduses ning mida nad kasutavad oma tarbeks).

Venemaa Föderatsioonis tasulisi maanteid ei ole, kuigi valitsus kavatseb need peagi luua. Parimas seisundis on linnades asuvad autoteed. Üheksas linnas – Moskvas, Peterburis, Jekaterinburgis, Samaras, Nižni Novgorodis, Kaasanis, Novosibirskis, Volgogradis ja Omskis – on metroo.

Linnadevaheline bussiliiklus on samuti arenenud, kuigi bussid väga pikki sõite ei tee; sõidud toimuvad 300–400 km raadiuses.

RaudteetransportAvatud aktsiaselts Russian Railroads (RR), mille on asutanud Venemaa Föderatsiooni valitsus, on reisijate- ja kaubaveo valdkonnas monopol. Selle võrk koosneb 17 raudteest.

5

INFOLEHT

Praegu on see üks kolmest suurimast transpordiettevõtjast maailmas.

Ronge on mitut liiki: kauba- ja reisirongid. Igal liinil pakutakse kohalikke kaugsõidu teenuseid. Kaugsõidurongides saab kasutada nummerdatud ja broneeritud kohtadega vaguneid, kõvade ja pehmete istmetega vaguneid, magamisvaguneid ja luksusvaguneid.

Piletihind oleneb vaguniliigist. Üldiselt ei ole piletid kuigi odavad. Näiteks algab magamisvaguni pileti hind Moskvast Peterburi sõites 80 USDst.

TsiviillennundusVenemaal on 69 rahvusvahelist lennujaama (sealhulgas üks Dagestanis Mahhatškalas), 61 föderaalset lennujaama ja 189 tsiviillennunduse valdkonnas tegutsevat äriühingut.

Suurlinnadevahelisteks sõitudeks kasutatavad transpordivahendidLühemate vahemaade läbimiseks kasutatakse tavaliselt kohalikke ronge ja busse, sest nende piletihind on suhteliselt soodne. Kuna Venemaa territoorium on ääretult suur, on teatud kohtadesse siiski võimalik sõita vaid lennuki või kaugsõidurongiga.

Mõni näide hindade kohta: kohaliku bussi ja rongi pileti hind 100–150 km pikkuse sõidu korral: 4–9 USD; kaugsõidurongi pileti (Moskva–Peterburi, vahemaa 650 km) hind algab 80 USDst ja lennupilet liinil Moskva–Peterburi maksab umbes 161 USD.

III. SOTSIAALHOOLEKANNE

1.Üldteave:õigusaktid

Venemaa Föderatsiooni tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeerium tegeleb riigi toetussüsteemi arendamisega, et aidata teatud kodanikurühmi, kes vajavad sotsiaalabi. Eeskätt püüab riik tugevdada perekondade, eakate ja invaliidide, orbude, puudega laste jne sotsiaalkaitset.

2005. aastal koostati föderaalne erinimekiri isikutest, kellel on õigus saada riiklikku sotsiaalabi ja igakuist toetust. Samuti töötati välja eriprogramm – nn sotsiaalpakett, mis sisaldab tasuta arstiabi, sanatoorset ravi ja linnalähedase raudteetranspordi kasutust. Eritähelepanu pööratakse sellele, et sotsiaalkaitse- ja tööhõiveasutused säilitaksid tõhusa koostöö vabaühendustega, mille tegevuse eesmärk on osutada abi seda vajavatele elanikerühmadele. Samuti edendatakse koostööd äriringkonna esindajatega.

Praegu on Venemaal pooleli järgmised föderaalsed eriprogrammid:1) „Külade sotsiaalne areng” (kuni 2010. aastani), mille eesmärk on arendada

sotsiaalvaldkonda ja infrastruktuuri maapiirkondades;2) „Sotsiaalabi invaliididele” (2006–2010), mille eesmärk on luua võimalusi puudega

inimeste taastusraviks ja nende integreerimiseks ühiskonda.

2.Toetusesaamiseeeltingimused

Venemaa Föderatsioonis on õigus saada sotsiaaltoetust järgmistel isikutel:1) Suure Isamaasõja invaliidid ja veteranid;2) sõjaoperatsioonide invaliidid ja veteranid;3) I, II ja III grupi invaliidid;4) puudega lapsed;5) tööveteranid;6) tagalatöölised (Suure Isamaasõja ajal);7) päästetöölised, kes osalesid Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi ohjamisel;

6

INFOLEHT

8) poliitiliste repressioonide ohvrid;9) riigile teeneid osutanud inimesed (Nõukogude Liidu ja Venemaa kangelased,

Töökuulsuse ordeni saanud meistrid jne);10) muusse kategooriasse kuuluvad inimesed kooskõlas reguleerivate õigusaktide ja

Venemaa Föderatsiooni subjektide piirkonnaprogrammidega.

Nimetatud kategooriatesse kuuluvad kodanikud saavad igakuist toetust ja sotsiaalabi, sealhulgas:• arstide väljakirjutatud ravimeid;• sanatoorset ravi;• sõidukulusid (tasuta linnalähedane raudteetransport, linnadevaheline transport

raviasutusse ja tagasi);• invaliidid peavad maksma vaid 50% kommunaalkuludest ning neil on võimalik õppida

eriõppeasutustes.

3.Nõutavaddokumendid

Sotsiaalabi saamiseks peavad kõikidel nimetatud kategooriatesse kuuluvatel kodanikel olema dokumendid (isikut tõendavad dokumendid), milles kinnitatakse nende kuulumist vastavasse rühma.

4.Lapsetoetus

1. jaanuarist 2010 makstakse töötavale naisele sünnituspuhkuse ajal igakuist lapsetoetust (alla 1,5aastaste laste puhul) esimese lapse eest 2060 RUB (66 USD) ning teise ja järgmiste laste eest 4121 RUB (133 USD). Suurim lapsetoetus on 13 833 RUB (446 USD) kuus.

Lasteaiatasu ei tohi olla suurem kui 20% jooksvatest kuludest (ühe lapsega peredel). Kahe lapsega pered saavad 50% hüvitist ning kolme ja enama lapsega pered 70% hüvitist. Kogusumma kantakse õigel ajal ühe lapsevanema pangakontole. Lasteaiatasu ei võeta peredelt, kus kasvavad käitumishäirega lapsed, kes käivad riiklikes lasteaedades. Lasteaiatasu on ligikaudu 1500 RUB (48 USD) kuus, kuid see võib eri linnades erineda.

IV. PENSIONID

1.Üldteave:õigusaktid

Föderaalseaduse alusel on kõikidel Venemaa kindlustatud kodanikel õigus saada riiklikku tööpensioni. Pensione on mitut liiki: vanadus-, väljateenitud (politsei ja sõjaväelaste puhul), sotsiaal-, toitjakaotus- ja töövõimetuspension.Pension võib sisaldada:1) põhiosa – 2460 RUB (79 USD) kuus,2) kindlustusosa,3) kogumisosa.

Mõnes piirkonnas, kus liigub rohkem raha (näiteks Moskvas), võidakse maksta ka lisatoetust. Peale selle võivad mõned piirkonnad pakkuda laiema teenusevaliku kujul lisaabi.

Üldjuhul tasuvad tööandjad pensionifondi makseid töötajate eest. Riik arvutab välja pensioni esimesed kaks osa ja haldab neid. Kolmas osa on pensionisaajate enda kontrolli all.

7

INFOLEHT

Kogumisosa võeti kasutusele 2002. aastal ning kehtiva pensionisüsteemi kohaselt rakendatakse seda pensioniosa kodanike suhtes, kes on sündinud 1967. aastal või hiljem (alates 1. jaanuarist 2008 on makse suurus 6% töötasust). 1. jaanuarist 2009 võivad kogumiosaga liituda vabatahtlikult kõik kodanikud. 2013. aastast on kodanikel võimalik kasutada kogumispensioni osa omal äranägemisel.

Tööpensioni määramise, ümberarvestamise ja tasumisega tegeleb kooskõlas Venemaa Föderatsiooni kohustusliku pensionikindlustuse seadusega asjaomane kohalik asutus. Kõikidest võetud meetmetest hoolimata moodustab Venemaa keskmine pension praegu 24% keskmisest palgast. 2010. aastal on miinimumpension Moskvas 10 275 RUB (331 USD), Novosibirskis 4900 RUB (158 USD) ja Nižni Novgorodis 4500 RUB (145 USD).

2.Pensionisaamiseeeltingimused

Naistel on pensioniiga 55 aastat ja meestel 60. Vanaduspensioni saavad isikud, kelle kindlustusstaaž on vähemalt 5 aastat.

Välisriigi kodanikel või kodakondsuseta isikutel, kes on Venemaa püsielanikud, on samasugused pensioni saamise õigused nagu Venemaa kodanikel, välja arvatud föderaalseaduses märgitud erijuhtudel. Mitteresidentidest välismaalastele makstakse pensioni ja arvestatakse tööstaaži juhul, kui Venemaa on allkirjastanud ja ratifitseerinud asjakohase lepingu (sellised lepingud on allkirjastatud peaaegu kõikide SRÜ riikidega ning ka mõne SRÜsse mittekuuluva riigiga).

Kodanikel, kellel ei ole õigust saada tööpensionit, saavad Venemaa Föderatsiooni riikliku pensioni seaduse alusel sotsiaalpensioni.

Töövõimetuspension koosneb põhi- ja kindlustusosast. Kindlustusosa suurus oleneb isiku tööstaažist ja palgast kuni 2002. aastani (s.t tasutud pensionimaksete summast). Kindlasummaline põhiosa sõltub puude raskusastmest (I, II või III grupp). 1. jaanuarist 2010 on töövõimetuspensioni kindlasummalise põhiosa suurus järgmine: I grupp – 5124 RUB (165 USD), II grupp – 2562 RUB (83 USD), III grupp – 1281 RUB (41 USD).

2008. aasta juulist suurendati puudega lapsi, I grupi invaliide ja eakaid hooldavate töötute hüvitist 500 RUBlt (11,60 EURilt) 1200 RUBni (28 EURini).

3.Nõutavaddokumendid

Pensioni saamiseks peab isik pöörduma Venemaa Föderatsiooni pensionifondi elukohajärgsesse osakonda oma elukohas ja esitama järgmised dokumendid: ametlik pensioniavaldus, pass, pensionikindlustuse kaart, tööraamat (originaal ja koopia), palgatõend ükskõik millise 60kuuse töötatud ajavahemiku kohta kuni 2002. aastani, ülalpeetavate (alla 18aastased või 18–23aastased lapsed) toetamist kinnitavad dokumendid – tõendid, milles kinnitatakse päevaõppes osalemist, kõikide pereliikmete palgatõend, nimemuutmistunnistus. Täpsema teabe saamiseks tuleks taotlejatel võtta ühendust Venemaa Föderatsiooni pensionifondiga.

Välisriigi pensioni tunnustatakse juhul, kui selle kohta on sõlmitud kahe- või mitmepoolsed rahvusvahelised lepingud. 16.10.2007 jõustus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kokkulepe sotsiaalküsimustes.

Tagasipöördujatel tuleb Venemaa Föderatsiooni pensionifondile esitada dokument osalemise kohta pensionisüsteemis või andmed Eestis töötatud aja kohta ning seejärel on võimalik neid pensionisaajate nimekirja registreerida.

8

INFOLEHT

Venemaa Föderatsiooni pensionifond4, Shabolovka str., Moskva, 119991, VenemaaTel: +7 (495) 959 8011Tel: +7 (495) 987 8030 (välisriigis elavate Venemaa kodanike pensioniosakond)Vihjeliin: 8 800 200 0122Veebisait: http://www.pfrf.ru

V. ARSTIABI

1.Üldteave:tervishoiusüsteem

Venemaa Föderatsioonis antakse arstiabi nii riiklikes kui ka eraõiguslikes raviasutustes. Enamik olemasolevaid raviasutusi on riiklikud, kuid ka erasektor areneb kiiresti. Sellest hoolimata on tervishoiu olukord Venemaal üsna keeruline. Riigieelarvest eraldatakse sellele liiga vähe raha – tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeeriumi andmetel jääb puudu pool vajaminevast summast. Umbes 80% riiklikest raviasutustest rahastatakse piirkondlikust ja/või kohaliku omavalitsuse eelarvest, mis ei sisalda selleks piisaval hulgal rahalisi vahendeid ega suuda tagada kõrge tasemega arstiabi. Meditsiinitehnika on üldjuhul vananenud ja põhiraviasutustes on liiga vähe töötajaid – palgal on vaid 60% vajalikust personalist. Selle tagajärjel langeb tasuta tervishoiuteenuste kvaliteet. Riikliku projekti rakendamise esimesel kahel aastal (2006–2007) eraldati 182,2 miljardit RUB (5,9 miljardit USD), 2008. aastal eraldati 132 miljardit RUB (4,2 miljardit USD) ja 2009. aastal 149,1 miljardit RUB (4,8 miljardit USD). Sel aastal plaanitakse riiklikku projekti „Tervis” laiendada. Arendama hakatakse mitut uut valdkonda, sealhulgas onkoloogiliste haiguste ja tuberkuloosi vastu võitlemise ning täiskasvanute täiendava ennetava tervisekontrolli programme. Aastatel 2009–2012 eraldatakse 6 föderaalsele ja 47 piirkondlikule onkoloogiakeskusele diagnostikavahendeid. Kõrgtehnoloogilist ravi hakkab saama 1,13 miljonit patsienti. Kõrgtehnoloogiliste meditsiinikeskuste ehitamiseks on eraldatud 43,1 miljardit RUB (1,4 miljard USD).

Viimastel aastatel on elanikele pakutava arstiabi kvaliteedi parandamise vajadus muutunud üheks poliitikakujundajate eelisvaldkonnaks ning see on lisatud kavva „Tervis”, millel on riikliku projekti staatus. Venemaa demograafilise kriisi (aastas väheneb rahvaarv 800 000 – 1 000 000 inimese võrra) ja elanikkonna vananemise oludes on üks põhieesmärke, mida arstiabi valdkonnas tuleb saavutada, laste suremuse alandamine, elanike eluea pikendamine tõhusamate ja kõrgema tasemega tervishoiuteenuste osutamise kaudu ning õigeaegne profülaktika.Venemaa Föderatsiooni tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeerium jätkab reformi elluviimist riikliku projektiga „Tervis”.

2.Haiglatearv

Riiklikus projektis „Tervis” kavandati 15 föderaalse meditsiinikeskuse ehitamist. Neist 4 alustasid tööd 2007. aastal. Samuti asutati meditsiinilist kõrgtehnoloogiat kasutavad keskused (kardiovaskulaarkirurgia, traumatoloogia, ortopeedia ja endoproteesimine, neurokirurgia), mis suudavad teenindada 170 patsienti (neurokirurgia keskus – 100 patsienti). Iga keskus annab aastas abi 6000 patsiendile.

2008. aastal plaaniti valmis saada 11 uut föderaalset kõrgtehnoloogilist meditsiinikeskust. Nende valdkonnad on traumatoloogia, ortopeedia, endoproteesimine, kardiovaskulaarkirurgia ja neurokirurgia ning meditsiinitöötajate täiendusõpe. Majanduskriisi tõttu võidakse aga ehitiste valmimise tähtaegu pikendada.

Tänu projektile „Tervis” on kõrgtehnoloogilise arstiabi ulatus projekti algusajaga võrreldes

9

INFOLEHT

neljakordistunud. Muudatused ei puuduta ainult föderaalkeskusi, vaid neid on näha ka piirkonnahaiglates, mis pakuvad seda abi ka ajutises viibimiskohas.

Projekti „Tervis” rakenduskava alusel jätkub programm järgmiselt: - arendustöö esmaabi ja haiguste ennetamise valdkonnas; - arstiabi, sealhulgas kõrgtehnoloogilise arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet; - emade ja laste arstiabi arendamine ning programmi „Sotsiaalne ematunnistus”

jätkamine.

Nimetatud programmide alusel on kavas algatada uusi programme: - onkoloogiakeskuste arendamine; - elanike tervisekontrolli edendamine, et tuvastada, ravida ja ennetada

tuberkuloosi; - kurtide laste ja invaliidide arstiabi arendamine; - sünnieelne diagnostika (rasedate läbivaatus pärilike haiguste tuvastamiseks).

Esimese kahe programmi rakendamise vahendid eraldati 2009. aastal.

3.Ravikuludekatmisetingimused

Kõikidel Venemaa kodanikel on õigus saada tasuta arstiabi, mille tagab riik kohustusliku ravikindlustussüsteemi (OMS) kaudu (igas piirkonnas valib kindlustusseltsid välja riik), mida rahastatakse kõikidel tasanditel riigieelarvest, kindlustusmaksetest ja muudest allikatest. Üldiselt hõlmab tasuta arstiabi järgmisi teenuseid: erakorraline arstiabi, ambulatoorne arstiabi, sealhulgas ennetav ravi, haiguste diagnostika ja ravi nii kodus kui ka polikliinikus, haiglaravi, arstiabi igat liiki päevahaiglates. Igal OMS-süsteemi kuuluval isikul on individuaalse numbriga plastist tervisekindlustuse poliisikaart (see antakse välja isiku ja kindlustusseltsi vahelise lepingu alusel; kodanikele antakse leping ja plastkaart pärast nende registreerimist süsteemis), mis tagab Venemaa Föderatsiooni territooriumil juurdepääsu arstiabile sõltumata inimese elukohast. Polikliinikusse või kliinikusse pöördumisel tuleb näidata plastist tervisekindlustuse poliisikaarti (või kindlustusseltsiga sõlmitud lepingut, mis on plastkaardi väljastamise alus), välja arvatud juhtudel, mil on vaja erakorralist arstiabi, sest kiirabiteenust pakutakse kõikidele föderatsiooni kodanikele kohaliku omavalitsuse eelarvest tasuta.

Laste tasuta arstiabi süsteem hõlmab 0–14aastaseid (kaasa arvatud) lapsi, kes saavad pöörduda lastepolikliinikutesse ja -kliinikutesse. Selline süsteem kehtib laste kohta, kes on liitunud kohustusliku ravikindlustussüsteemiga (OMS), millele on õigus kõikidel Venemaa Föderatsiooni kodanike lastel. Lapsi, kes on vanemad kui 14aastased, aitavad täiskasvanutele mõeldud raviasutused.

Samuti on võimalik kasutada internetis tasuta meditsiinilisi nõustamisteenuseid. Neid osutavad mõningad kliinikud (nii riiklikud kui ka eraõiguslikud).

Venemaal elavad välisriigi kodanikud saavad kasutada vaid põhilist, erakorralist arstiabi. Muid tervishoiuteenuseid osutatakse tasu eest ning maksta saab otse kliinikule või kindlustusseltsi kaudu, kui välismaalane on sõlminud erakindlustuslepingu.

Mis puutub tasulisse arstiabisse, siis on riigis eraõiguslikud raviasutused, mis osutavad inimestele tervishoiuteenuseid sõltumata nende kodakondsusest. Arvamusküsitluste alusel on ligikaudu 35% Venemaa elanikest kasutanud vähemalt korra tasulisi tervishoiuteenuseid. Siiski käib see valik suurele osale inimestest kõrgete hindade tõttu üle jõu.

10

INFOLEHT

Peale kohustusliku ravikindlustussüsteemi võivad nii Venemaa kodanikud kui ka välismaalased valida vabatahtliku ravikindlustussüsteemi (DMS), mis on tasuline ja mis areneb riigis jõudsalt. Venemaal on loodud kindlustusseltside võrk, mis neid teenuseid pakub. Kindlustuse hind algab 400 USDst ning võib olenevalt raviasutuse tasemest ja soovitud arstiabiteenuste paketist ulatuda mitme tuhande USDni. Need äriühingud eelistavad teha koostööd juriidiliste isikutega, kuid viimase kümne aasta jooksul on eraisikutele mõeldud kindlustusprogrammid kiiresti arenenud.

4.Kättesaadavusjakulud:ravimid

Ravimite eest tasutakse järgmiselt:1) polikliinikutes, linna- ja oblastihaiglates ning koduse ravi puhul – kodanike kulul, välja

arvatud sellistesse kategooriatesse kuuluvad elanikud, kellel on õigus kasutada riigi rahastatud ravimisoodustuste süsteemi;

2) haiglates ja päevahaiglates – riiklike kindlustusseltside (OMS) ja kohaliku eelarve kulul. See tähendab, et neil juhtudel tagatakse kõikidele kohustusliku ravikindlustusega (OMS) liitunud Venemaa kodanikele tasuta ravimid;

3) igat liiki erakorraliste ja kiirabiteenuste puhul mitte ainult kliinikutes, vaid ka haiglavälise abi korral – riigieelarve kulul (tasuta kõikidele Venemaa kodanikele, ka neile, kes ei ole liitunud OMS-süsteemiga).

Üldiselt ostavad ravimeid omal kulul kõik Venemaa kodanikud – nii OMSiga liitunud isikud kui ka muude kindlustussüsteemide liikmed –, kel ei ole seaduse alusel õigust ravimisoodustust saada. Siiski on teatud erirühmi, kes saavad ravimeid tasuta. Näiteks Venemaa kodanikud, kellel on õigus föderaaleelarvest rahastatud toetusele, näiteks sotsiaalpaketile, saavad sõltuvalt oma haiguse liigist tasuta ravimeid. Õiguse ravimisoodustustele, mida rahastatakse piirkondlikust eelarvest, võivad saada ka need, kes kannatavad teatud haiguste all. Tasuta ravimeid antakse järgmiste haiguste all kannatavatele föderatsiooni kodanikele: makrogenitosoomia, dissemineerunud skleroos, müasteenia, müopaatia, tserebellaarne ataksia, Parkinsoni tõbi, glaukoom, vaimuhaigused, neerupealiste koore puudulikkus, AIDS ja HIV, skisofreenia ja epilepsia, süsteemsed kroonilised nahahaigused, bronhiaalastma, reumatism ja reumaatiline podagra ning erütematoosluupus, Behterevi tõbi, suhkurtõbi, hüpofüsaarne sündroom, laste tserebraalne spastiline paralüüs, hepatolentikulaarne (progresseeruv) ja lentikulaarne degeneratsioon, fenüülketonuuria, intermiteeruv porfüüria, onkoloogilised haigused, hematoloogilised haigused, kiiritustõbi, leepra, tuberkuloos, äge brutselloos, kroonilised uroloogiahaigused, süüfilis, südameinfarkti põdenud patsiendid (esimese 6 kuu jooksul), aordi- ja mitraalklapi asendamine, elundite siirdamine, aga ka mukovistsidoosiga lapsed, alla kolmeaastased lapsed ja lasterikastes peredes kasvavad alla kuueaastased lapsed. Voodihaige korral saab tema sugulane või sotsiaaltöötaja ravimid retsepti alusel välja osta.

Ravimite hind on piirkonniti erinev, hinnaerinevusi võib põhjustada isegi apteegi eriline asukoht, sest Venemaa Föderatsioonis ei ole ravimihinnad fikseeritud. Näide levinud ravimi, nt aspiriinitablettide hinna kohta: Moskva apteekides maksab see 36–106 RUB (1,20–3,40 USD).

5.Nõutavaddokumendid

Arstiabi saamiseks peab isikul olema pass ja kohustusliku (OMS) või vabatahtliku ravikindlustuse (DMS) poliis.

11

INFOLEHT

VI. ELUASEMED

1. Üldteave

Üldiselt peetakse olukorda Venemaa Föderatsiooni kinnisvaraturul keeruliseks. Eramajade ja korterite keskmine suurus on 19–20 m2 elaniku kohta (see on arenenud Euroopa riikidega võrreldes kaks või kolm korda vähem). Siiski on sellist liiki eluase vähem kui 50% elanikkonnast. Statistika alusel on Venemaal umbes 4,2 miljonit perekonda (Moskvas 156 562 perekonda ehk 511 777 inimest), kes on elamistingimuste parandamiseks järjekorras ja kes peaks riigilt saama uue korteri. Et saada eluruumid sotsiaalprogrammi alusel, ollakse järjekorras ligikaudu 15–20 aastat. Paremate tingimustega eluaset on õigus saada järgmistesse kategooriatesse kuuluvatel inimestel: teatud haiguste all kannatavad inimesed; isikud, kes elavad oludes, kus elaniku kohta on ruumi alla 10 m2; 4 ja enama lapsega perekonnad jne.

Riikliku projekti „Kättesaadav eluase” üks eesmärk on suurendada praeguste vajaduste täitmiseks ehitusmäära kuni 80 miljoni ruutmeetrini aastas. 1991. aastal alustati protsessi, mille alusel erastati kodanikele riiklikud eluruumid tasuta. Praeguseks on umbes 60% Venemaa kodanikest oma korterid erastanud. Seaduse järgi on tasuta erastamise protsessi tähtaega pikendatud 1. märtsini 2010. Tasuta erastamise õigus antakse vaid korra. Pärast 2010. aastat toimub erastamine tasu eest. Hind määratakse turuhindade alusel.

Venemaa Föderatsioonis on eluaseme eraldamiseks kehtestatud erinevad sotsiaalsüsteemid. Näiteks kasutatakse nn sotsiaalse üürimise süsteemi, mis tähendab, et riigi või kohaliku omavalitsuse elamufondist antakse elamispind isikutele, kes ootavad oma elamistingimuste parandamist, nt väikese sissetulekuga inimestele või muusse kategooriasse kuuluvatele kodanikele. Elamukoodeksi alusel on norm 12 m2 elaniku kohta. Eluruumid antakse tasuta asjaomase riikliku täitevasutuse otsuse alusel.

Samuti on programme, mille alusel saavad soodustusi noored lastega perekonnad (kus mõlemad lapsevanemad on alla 30aastased), mis võib tähendada järgmist: nad võivad saada eritoetust, riik katab osa nende eluasemekuludest, nad saavad soodsatel tingimustel laenu jne. Riikliku projekti „Kättesaadav eluase” raames saavad noored pered ja spetsialistid eluasemetoetust; valitsus muutis föderatsiooni maksukoodeksit, maksuvähendust suurendati 1 miljonilt RUBlt 2 miljoni RUBni (32 258 USDlt 64 516 USDni); tühistati moratoorium, mis oli kehtestatud emakapitali kasutamisele hüpoteegi tasumiseks; ning 2009. aastast saavad perekonnad oma eluasemesse raha investeerida.

Lastekodudes elavatel orbudel on 18aastaseks saamisel õigus saada riigilt sotsiaaleluruum. Ka sundmigrante ja pagulasi, keda riik on tunnustanud ja kes on pagulasseisundi saanud, võidakse ajutiselt ja tasuta paigutada selleks ettenähtud riigile kuuluvatesse eluruumidesse. Samuti kehtib riigis süsteem, mille alusel paigutatakse eakad, puudega täiskasvanud ja lapsed spetsiaalsetesse riigiasutustesse, kus nad saavad tasuta elada ja kus neil on juurdepääs vajalikele tervishoiuteenustele. Peale selle on tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeerium loonud riiklikud kriisikeskused ja turvakodud nii täiskasvanutele kui ka lastele ning riigis tegutseb sotsiaalasutuste võrk, mille eesmärk on aidata lapsi ja perekondi.

Palju on ka mitteriiklikke turvakodusid, mida peavad valdavalt vabaühendused. Kuna nende struktuuride riiklik rahastamine on erandlik, saab enamik turvakodusid pidavaid vabaühendusi raha rahvusvahelistelt ja välisorganisatsioonidelt. Rahapuuduse tõttu on turvakodudes kohti vähe ning kõikidele abivajajatele ei ole võimalik abi osutada.

12

INFOLEHT

2.Eluruumidjaüürikulud

Kuna eluasemete hinnad tõusevad kiiresti, on keskmise palgaga inimestel väga keeruline ja mõnikord lausa võimatu eluruume osta. Nende hinnad on piirkonniti erinevad. Üldiselt oli 2009. aasta esimeses kvartalis korteri ruutmeetri keskmine hind umbes 26 500 RUB (ligikaudu 855 USD). Kõige kallim elamispind on Moskva linnas ja Moskva oblastis, millele järgnevad Peterburi, Jekaterinburg, Sotši ning muud linnad soodsa majanduskliima ja heade töövõimalustega piirkondades.

Ühe ruutmeetri keskmine hind on järgmistes linnades/piirkondades järgmine:• Moskva – 73 800 RUB / 2381 USD;• Moskva oblast – 42 950 RUB / 1385 USD;• Peterburi – 44 300 RUB / 1429 USD;• Lõuna föderaalringkond – 20 977 RUB / 677 USD;• Dagestan – 22 650 RUB / 731 USD;• Tšetšeeni Vabariik – 18 450 RUB / 595 USD;• Inguššia – 17 150 RUB / 553 USD;• Põhja-Osseetia – 16 350 RUB / 527 USD.

Üürihinnad on Venemaa Föderatsioonis piirkonniti väga erinevad. Kõrgeimad hinnad on Moskvas, millele järgnevad Peterburi, Jekaterinburg, Sotši jne. Lisaks sõltuvad üürihinnad linnaosa mainest, eluaseme kvaliteedist, üüriperioodist jne. 2009. aastal langesid üürihinnad suurlinnades. Üürnikud ei jõua maksta nii kõrget üüri nagu varem. Paljud ajutised töölised on Moskvast ja teistest suurlinnadest lahkunud, sest on kaotanud oma töö.

Ühe- ja kahetoaliste korterite keskmine üür on järgmistes linnades järgmine:• Moskvas on ühetoalise korteri üür 450–500 USD. Kahetoaline korter maksab kuus

ligikaudu 600–800 USD;• Peterburis on ühetoalise korteri üür 500 USD ja kahetoalise korteri üür 600 USD;• Groznõis algab ühetoalise korteri üür 90 USDst ja kahetoalise korteri üür 170 USDst.

Majade üür algab Moskva oblastis 850 USDst kuus. Teiste piirkondade kohta on vähe teavet. Tähtis on meeles pidada, et hinnad on sõltuvalt piirkonnast, linnani jäävast vahemaast, elamistingimustest jne väga erinevad. Niisiis on raske esitada keskmist näitajat ning neid asjaolusid tuleb eraldi kaaluda.

Venemaal on igal kodanikul õigus kinnisvara osta või üürida. Selles suhtes ei ole erinõudeid ette nähtud. Nagu eespool mainitud, on eluruumide ostmine Venemaal keskmise palgaga elanike jaoks liiga kulukas. Teise võimalusena otsustavad inimesed hüpoteegi kasuks, see valdkond on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Hüpoteeklaenude kiirest arengust hoolimata ei saa paljud seda võimalust kasutada, sest hüpoteeklaenu intressimäär on ikka veel üsna kõrge. Loodud on spetsiaalsed internetilehed, kus inimesed saavad arvutada igakuiseid hüpoteegimakseid eri liiki laenude, piirkondade ja eluasemete kohta.

Välismaalastel on õigus osta elumaju ja kortereid, kuid maatükke neil osta ei lubata.

3.Sotsiaaltoetusteeraldamineeluasemejaoks

Peale riikliku abiprogrammi sellistesse kategooriatesse kuuluvatele Venemaa kodanikele, kellel on õigus taotleda riigilt oma elamistingimuste parandamist, on riigis ka muid programme, mille eesmärk on aidata haavatavate elanike gruppe.

Abi pakutakse näiteks sotsiaalhüpoteekide süsteemi abil. Selle alusel antakse

13

INFOLEHT

haavatavatesse gruppidesse kuuluvatele Venemaa kodanikele hüpoteeklaenu võtmisel riigilt rahalist toetust elamistingimuste parandamiseks. Elamistingimuste parandamine toimub kindla sotsiaalnormi alusel, mis on praegu 18 m2 elaniku kohta. Esimesena saavad sotsiaalhüpoteeki taotleda isikud, kellel on õigus elamistingimusi parandada. Ka muudesse kategooriatesse kuuluvad Venemaa kodanikud saavad osaleda sotsiaalhüpoteekide süsteemis, näiteks noored, riigiametnikud, sõjaväelased, noored pered jne.

Ühes uues seaduses on sätestatud, et 1. jaanuarist 2007 on Venemaa naistel, kellel on üle kahe lapse, õigus saada riigilt 343 379 RUB (11 077 USD) (teine või järgmine laps peab olema sündinud pärast 1. jaanuari 2007). Seda summat nimetatakse emakapitaliks. See hoiustatakse konkreetsel pangakontol ning naistele antakse tunnistus, mis tõendab nende õigust emakapitali saada. Summat võib kasutada alles siis, kui laps saab 3aastaseks (s.t naised, kes said emakapitali 2007. aasta jaanuaris, saavad seda kasutada 2010. aasta jaanuaris). Seda ei saa välja võtta sularahas, vaid saab investeerida üksnes perekonna elamistingimuste parandamiseks, lapse harimiseks või naise pensioni kogumisosaks. Toetust antakse naisele vaid korra, sõltumata sellest, mitu last tal on. 1. jaanuarist 2009 võib emakapitali olenemata lapse vanusest kasutada hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks.

4.Eluasemeleidmiseviisid

Eluaseme leidmiseks on vaid kaks viisi: 1) eraõiguslikud kinnisvarabürood – kodanikud peavad büroole maksma teenustasu; 2) ajalehekuulutused (suurimad ajalehed, mis avaldavad teavet kinnisvara müümise ja üürimise kohta, on „Iz ruk v ruki” (avaldatakse peaaegu kõikides Venemaa piirkondades) ja „Nedvizhimost I tseny”), internet, tänavatel ülespandud kuulutused, lähedaste kaudu saadav teave.

VII. MAJANDUSOLUKORD JA TÖÖHÕIVE

Maailma finants- ja majandussüsteemid on kriisis. 2008. aastast on paljude riikide, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni majandus languses ja prognoos on pessimistlik. Majanduslikult aktiivsete elanike arv oli 2010. aasta jaanuari lõpus 74,6 miljonit, mis moodustab ligikaudu 52% riigi elanikkonnast. Suurem osa töötavatest elanikest on koondunud suurtesse ja keskmise suurusega organisatsioonidesse, mitte väikeettevõtetesse.

Suurimad sissetulekud on registreeritud Moskvas (37 840 RUB / 1220 USD inimese kohta), millele järgnevad piirkonnad, kus toodetakse naftat ja gaasi. Palgad on erinevad ning sõltuvad nii töökohast kui ka piirkonnast. Nagu eespool mainitud, on nafta- ja gaasitööstusega piirkonnad soodsamas olukorras. Suurimat sissetulekut teenivad inimesed Moskvas (43 259,60 RUB / 1395 USD) ning nafta- ja gaasitootmispiirkondades: Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomsed ringkonnad (68 144,90 RUB / 2198 USD) ning nende läheduses asuvad piirkonnad: Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond (51 582,10 RUB / 1664 USD), Sahha (Jakuutia) Vabariik (30 306 RUB / 977 USD), Krasnojarski krai (22 053 RUB / 711 USD) ja Moskva oblast (26 789,90 RUB / 864 USD). Väikese sissetulekuga piirkonnad on Kalmõkkia Vabariik (9887,10 RUB / 319 USD), Tšuvaššia (10 282 RUB / 332 USD) ja Mordva (10 875,20 RUB / 351 USD).

1.Olukordtööturul

Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse alusel on igal Venemaa kodanikul õigus tööle. Seaduses on samuti ette nähtud, et Venemaa kodanikel on välismaalaste ees vabadele töökohtadele eelisõigus.Isikul on õigus tööle asuda 14aastaselt, kui talle väljastatakse pass, mis on olulisim riiklik dokument. Siiski kohaldatakse alla 18aastaste noorte suhtes lühendatud tööaega käsitlevaid eeskirju. Samuti on õigus töötada riiklikku pensioni saavatel pensioniikka

14

INFOLEHT

jõudnud isikutel. Teatud kategooriatesse kuuluvate kodanike, näiteks rasedate ja alla 3aastaste laste emade tööõiguste kaitsmiseks on kehtestatud soodussüsteemid. Mis puutub tööle asumiseks vajalikesse dokumentidesse, siis pass on kohustuslik. Lisaks kehtib Venemaal süsteem, mille alusel kantakse andmed (töökogemuste kohta) konkreetsesse kausta, mida nimetatakse tööraamatuks. Tööraamat on tööandja käes ning see väljastatakse töötajale, kui ta ametikohalt lahkub. Töösuhetega seotud küsimusi on reguleeritud põhiliselt Venemaa Föderatsiooni töökoodeksis.

Tööküsimustega tegeleb spetsiaalne valitsusasutus – föderaalne tööhõiveteenistus –, mille esindused asuvad Venemaa kõikides piirkondades.

Venemaal võib tööd otsida eri viisil:1) föderaalse tööhõiveteenistuse kaudu, millel on vabade töökohtade andmebaas

kõikides piirkondades. Sel juhul on tööotsimine võimaliku kandidaadi jaoks tasuta;2) eraõiguslike töövahendusbüroode kaudu – sel juhul maksab töökoha eest büroole

konkreetne kandidaat või tööandja;3) iseseisvalt muude allikate kaudu – ajalehekuulutused (üks suurimaid ajalehti on „Is

Ruk V Ruki”, mida avaldatakse peaaegu kõikides Venemaa piirkondades), internet, tänavatel üles pandud kuulutused jne.

Kui isik soovib asuda tööle väljaspool tema püsielukohta asuvas piirkonnas, ei pea Venemaa kodanikud selleks eriluba taotlema, sest neil on tööturule vaba juurdepääs kogu riigis.

Venemaal elavate välisriigi kodanike töötamise suhtes tuleks esile tõsta järgmisi asjaolusid:• Valgevene kodanikel on Venemaa tööturule sisenemisel Venemaa kodanikega samad

õigused (Venemaa ja Valgevene liidulepingu alusel);• teistest riikidest pärit välismaalaste tööhõivet on reguleeritud asjakohastes

õigusaktides ning sellega kaasneb palju eritingimusi. Välismaalaste tööhõive toimub kvootide alusel, mille Venemaa valitsus iga aasta kindlaks määrab: 2008. aastal oli väliskodanikest töötajate kvoot 1,8 miljonit.

Põhilised õigusaktid on järgmised: Venemaa Föderatsioonis elavate väliskodanike õigusliku seisundi seadus, migrantide registreerimise seadus jne.

Finantskriisi oludes otsustati Venemaa Föderatsioonis kinnitatud välistööjõu kvoote alandada. Niisiis on see Venemaa valitsuse otsusel 2009. aastal poole väiksem. Varem soovitas föderaalne migratsiooniteenistus kiita heaks 3,97 miljoni võõrtöölise vastuvõtmise 2009. aastal. See näitaja on 2008. aastaga võrreldes peaaegu kahekordne. Sel aastal on Moskva kvoot 190 000 inimest (2008. aastal 380 000 migranti).

Üldiselt valitseb Venemaa Föderatsioonis tööjõupuudus. Siiski iseloomustab tööhõive olukorda nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil tasakaalu puudumine tööjõunõudluse ja -pakkumise vahel. Võib öelda, et töötus on struktuurne, sest heade ja keskmiste oskustega töötajate järele on paljudes tööstusharudes ning teenindusvaldkonnas nõudlus. Kiiresti arenevates pangandus- ja personalisüsteemides vajatakse samuti väljaõppinud töötajaid. Madala kvalifikatsiooniga tööjõu nõudlus on samuti suur, kuid seda kaetakse Venemaal osaliselt võõrtöölistega. Venemaa Föderatsiooni moodustavas 83 haldusüksuses valitsevad erinevad majandus- ja sotsiaalolud. Mõnes piirkonnas koondatakse tähelepanu konkreetsele tööstusharule, näiteks Tjumenis, kus arendatakse jõuliselt gaasitööstust. Niisiis on üsna keeruline esitada tööjõunõudluse kohta üldist keskmist hinnangut.

1999. aastast on palgatööliste osatähtsus suurenenud, kuid põllumajandusettevõtjate

15

INFOLEHT

puhul on see endiselt väike ning suurtes ja keskmistes organisatsioonides töökohtade arv kahaneb. Töökohti on kõige rohkem kerge-, nafta-, puusöe-, keemia-, meditsiini- ja raudmetallitööstuses ning põllumajanduses. Töökohtade arv suureneb ühiskondlikes organisatsioonides ning finants- ja kindlustusvallas.

Sama olukord valitseb mitteametlikus majandussektoris, mille moodustavad ametlikult registreerimata ettevõtjad. Selles sektoris töötab üle 20% Venemaa majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Juhtival kohal on kaubandus, põllumajandus ja metsandus. Ajutiste ja tähtajalise lepinguga töötajate arv kasvab kiiresti.

2.Töötusabi:eeltingimused,dokumendid,kindlustus

Kuigi eksperdid kinnitavad, et tööturu käitumise kohta on keeruline anda usaldusväärset hinnangut ja esitada prognoose, on osa töötajaid juba oma töö kaotanud, ilma et neile oleks sellest ette teatatud või et nad oleks saanud seaduses ette nähtud lahkumistoetust. Põhiliselt puudutab see finants-, ehitus- ja turismivaldkonda ning autotööstust. Siiski on tööstusettevõtjates toimunud massilisi koondamisi. Tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeeriumi andmetel teatas umbes 1070 ettevõtjat eelseisvatest koondamistest, mis puudutab umbes 45 000 inimest. Koondatud töötajate arvu kohta täpne teave puudub. Tavaliselt püüavad inimesed esimestel kuudel otsida uut teenistuskohta töövahendusbüroodesse pöördumata.

Ekspertide arvates satuvad suurima löögi alla masinaehituse ja keemiatööstuse, metallurgia, tee-ehituse ning kaubaveo valdkonnas töötavad isikud. Töötus tabab eri piirkondi erinevalt, kuid raskeim olukord on nn monolinnadega, kus kogu majanduselu on seotud ühe või kahe kohaliku majandusliku tugisambaga. Sellised monolinnad, mis asuvad Uuralis, Siberis, Voronežis, Vologdas ja paljudes teistes piirkondades, muutuvad tööpuuduse keskusteks ning neile on riiklikest vahenditest vaja eraldada suurt toetust. Seal ei lahku ettevõtjate töötajad töölt isegi palga vähendamisel, sest töölt vabastamise korral ei ole neil kuhugi minna. See on paljuski riigi tehtud vigade tagajärg, kuna eelnevatel aastatel ei pööratud peaaegu mingit tähelepanu siserändele, mis soodustas madala kvalifikatsiooniga tööjõu saabumist Kesk-Aasiast. Nüüd tunnistavad isegi ametnikud, et 10 miljoni ebaseadusliku migrandi viibimine riigis ei edenda kuidagi tööturu stabiilsust. Föderaalse riigistatistika teenistuse sõnul oli 2010. aasta jaanuaris üldise töötuse määr Venemaa Föderatsioonis 6,8 miljonit inimest ehk 9,2% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Ametlikult registreeritud töötuid oli 2,2 miljonit.

Töötute keskmine vanus on 34,6 aastat. Nende hulgas on alla 25aastaste noorte osakaal 29,9% ning 55aastaste ja vanemate inimeste osakaal 7,1%. 12% töötutest on lõpetanud ülikooli ning peaaegu 20% on keskeriharidusega. Venemaa Föderatsiooni subjektide seas on madalaim töötusmäär Moskvas – 0,7%. Peterburis on see 2,0%, Mordva Vabariigis 2,3%, Moskva oblastis 2,5% ning Tula, Belgorodi, Kostroma, Tšeljabinski ja Tveri oblastis 3,4–4,0%. Kõrgeim töötusmäär on uuringute alusel Tšetšeeni Vabariigis ja Inguššias (vastavalt 36,3% ja 47,4%). Dagestani, Tõva ja Kalmõkkia Vabariigis on see näitaja 16–18%.

Venemaal on kõikidel töötutel, välja arvatud õpilastel, üliõpilastel ja pensionäridel, õigus saada töötushüvitist, mis on 20% elatusmiinimumist. Töötusabi saamiseks peab Venemaa kodanik end föderaalse tööhõiveteenistuse (Rostrudi) kohalikus esinduses töötuna arvele võtma. Toetust arvutatakse keskmise palga alusel, mille inimene on teeninud viimasel töökohal. Esimesel kolmel toetuse maksmise kuul on selle suurus 75% keskmisest palgast. Järgmise nelja kuu jooksul makstakse 60% palgast ja alates seitsmendast kuust 45%. Miinimum- ja maksimumtoetus on kindlaks määratud seaduses.

16

INFOLEHT

2009. aasta algusest on miinimumtoetus 850 RUB (27,4 USD) kuus ja maksimumtoetus 4900 RUB (158 USD) kuus. Toetust makstakse iga kuu alates esimesest päevast, mil kodanik on ametlikult töötuna arvele võetud. Tavaliselt paluvad tööotsijad abi oma sõpradelt, sugulastelt jne. Samuti küsitakse nõu riigiasutustelt ja ettevõtjatelt ning mõni avaldab ajalehes kuulutuse või vastab seal avaldatud tööpakkumisele.

Föderaalne tööhõiveteenistus avas esimese internetipõhise riikliku vabade töökohtade portaali „Töö Venemaal” (www.trudvsem.ru), mis hõlmab kogu Venemaad. See sisaldab 85 piirkondliku ja 2500 kohaliku tööhõiveteenistuse ajakohastatud teavet. Teabeallika põhieesmärk on pakkuda täielikku teavet Venemaa tööturu olukorra, uute töökohtade ning töötajate õiguste ja tagatiste kohta. Veebisaidil on võimalik kasutada kutsealast õigusabi ning vaadata tööeeskirju ja piirkondlike teenistuste ja tööhõivekeskuste kontaktandmeid. Praegu on portaalis „Töö Venemaal” teavet üle 880 000 töökoha (täpsemalt 882 358 töökoha) kohta.

3.Alustaminefüüsilisestisikustettevõtjana

Üldiselt peab isik, kes soovib Venemaal alustada tegevust väikeettevõtjana, registreerima äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana (füüsiline isik), nagu on ette nähtud föderatsiooni tsiviilkoodeksi sätetes ning föderaalses juriidiliste isikute ja üksikomanike riikliku registreerimise seaduses.

Moskvas toimub registreerimine MIFNSis nr 46 (föderaalse maksuteenistuse rajoonidevahelises inspektsioonis) ning juriidilisi isikuid registreeritakse kohalikus maksuinspektsioonis. Esimesel juhul peab inimesel kaasas olema pass. Seejärel registreerib inimene end asjaomases organisatsioonis, maksuinspektsioonis ja pensionifondis juriidilise isikuna.

Föderaalseaduses nr 128 (08.08.2001) ning punktide 1 ja 17 muudatusi jõustavas föderaalseaduses nr 128 (04.05.2008) on esitatud nimekiri tegevusaladest, millel võib tegutseda vaid loa alusel, ning nimekiri föderaalsetest täitevasutustest, mis neid lube väljastavad. Loa tähtaeg peab olema vähemalt 5 aastat. Luba maksab 2008. aasta föderaalseaduse nr 128 alusel 1300 RUB / 42 USD. Omanik peab loa saama ka tuletõrjeteenistusest ning kui äriühingu tegevuse raames käideldakse ravimeid, toiduaineid, jooke jne, peab ta taotlema tõendi sanitaarinspektsioonilt.

Väikeettevõtjate olukord on riigiametnike seas valitseva korruptsiooni ja kriminaalringkonna mõju tõttu keeruline. Põhja-Kaukaasias on sugulaste abita, ühiskondlike sidemeteta ja kohalikku võimu toetamata väikeettevõtet võimatu asutada.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamiseks loodud laenusüsteem alustas Venemaal tegevust mõni aasta tagasi ja areneb nüüd jõudsalt. Väikeettevõtluse alustamise korral on laenu keskmine suurus 50 000–300 000 RUB (1613–9677 USD).

Üleilmse finantskriisi oludes on laenu saamine väikeettevõtjate jaoks ikka veel suur ja tihti ületamatu probleem. Kriisiajal lõpetasid pangad laenude väljastamise esimesena just selle sektori esindajatele. Paljud pangad on juba vähendanud rahastamismahtu ning karmistanud laenusaajatele esitatavaid nõuded.

Praegu annavad pangad meelsamini laenu ettevõtjatele, mis tegutsevad jae- ja hulgikaubanduses. Tavaliselt on pangal vaja garantiid selle kohta, et raha makstakse tagasi. Garantii võib olla varaline või rahaline tagatis. Teatud ettevõtjarühma puhul on võimalik kasutada ka ühte rahalist tagatist.

17

INFOLEHT

Väikeettevõtjatele laenu andmine on paljude Venemaa pankade eelisvaldkond. Kuid tegelikkuses on väikeettevõtjal väga keeruline laenu saada. Pangad ei anna laenu äritegevuse alustamisel, sest neil on kõhklusi väikeettevõtluse, mittenõuetekohase äriplaani, laenusaaja madala kirjaoskuse taseme ja ebakorrektsete dokumentide tõttu. Tihti ei saa ettevõtjad pangateenuseid kasutada, sest intressid on kõrged, tagasimaksetähtaeg lühike, algkapitali on vähe ning laenu saamiseks on vaja teha pikaldasi ja keerulisi toiminguid. Lisaks ei soovi väikeettevõtjad avaldada raamatupidamisaruannetes tegelikke finantstulemusi, mis omakorda vähendab võimalusi saada laenu käibevahendite suurendamiseks ja investeerimiseks. Siiski püüavad pangad praegu äriühingute omanike soove täita.

Ka intressimäärad on pankades sõltuvalt laenusummast, tegevusala iseärasustest ja laenu tagasimaksetähtajast erinevad.

4.Tasemekoolitusevõimalusedjakutseõpe

Venemaa kodanikel on võimalik osaleda lühiajalistel kutseõppe kursustel, et omandada haridust ja uus kutse. Föderaalses tööhõiveteenistuses arvele võetud töötutel on õigus osaleda tasuta koolitusel, mille eesmärk on täiendada oskusi. Riigis on palju erakoole, koolituskeskusi ja instituute, kus tööotsijad või -andjad hariduse eest maksavad. Kutseõppe hind sõltub linnast/piirkonnast ja erialast. Näiteks maksab Moskvas projekteerimistarkvara koolitus keskmiselt 14 610 RUB (471 USD), juuksuri koolitus 18 610 RUB (600 USD) ja personalijuhtimise koolitus 15 450 RUB (498 USD).

VIII. HARIDUS

1.Haridussüsteem.Üldteave

Venemaal koosneb haridussüsteem nii riiklikest kui ka eraõiguslikest õppeasutustest. Igal kodanikul on õigus saada tasuta haridust. Seda õigust on võimalik kõikidel tasemetel kasutada riiklike õppeasutuste võrgu kaudu iga kodaniku elukohas. Ka eraõiguslikke asutusi on igal tasemel: lastesõimed, lasteaiad, koolid, kolledžid, instituudid ja ülikoolid. Neil kõigil peab diplomite väljastamiseks olema luba ja akrediteering. Samuti on paljudes riigiasutustes (peamiselt kõrgkoolides) teaduskondi ja õppetoole, kus tuleb tasuda õppemaksu.

Lisaharidust saavad väljaspool koole omandada nii täiskasvanud kui ka lapsed. Kursustel on võimalik osaleda erinevates õppevormides: päeva-, õhtu- ja kaugõppes jne.

2006. aastal algatati esmatähtis riiklik projekt „Haridus”. Riik on 57 põhikoolis, 9000 keskkoolis ning 246 põhi- ja keskhariduse baasil haridust pakkuvas kutsekoolis võtnud kasutusele uuenduslikud õppeprogrammid. Asutatud on kaks föderaalset ülikooli ja kaks ärikooli. Üle 52 000 õppeasutuse on saanud internetiühenduse ja litsentsitud tarkvara.

PõhiharidusÕpilased alustavad õpinguid 6- või 7aastaselt. Haridus on kohustuslik 1.–9. klassini, s.t algkoolis (1.–4. klass) ja põhikoolis (5.–9. klass). Põhikooli lõpus saavad õpilased lõputunnistuse. Pärast 9. klassi lõpetamist võivad õpilased astuda täielikku keskharidust ja kutseharidust pakkuvatesse kutsekeskkoolidesse.

Keskharidus10. ja 11. klassi läbimine on vabatahtlik. 2009. aastast peavad 11. klassi õpilased tegema ühtse riigieksami (USE), mis on standardne teadmiste kontroll põhilistes õppeainetes ning mis on ühtlasi nii kooli lõpueksam kui ka ülikooli sisseastumiseksam. Kõik koolilõpetajad

18

INFOLEHT

on kohustatud tegema USE matemaatikas ja vene keeles. Teistes õppeainetes on USE tegemine vabatahtlik. Õpilased lõpetavad keskkooli 17aastaselt ja saavad lõputunnistuse. Riigis on palju erikoole, mis pakuvad süvaõpet teatud õppeainetes: võõrkeeltes, füüsikas, matemaatikas, keemias, bioloogias jne. Üldjuhul peavad õpilased nendesse koolidesse sisseastumisel tegema eksamid.

KõrgharidusInstituuti või ülikooli astumiseks peab üliõpilasel olema keskkooli lõputunnistus. 2009. aastast on üliõpilased astunud kõrgkooli asjakohastes õppeainetes saadud USE tulemuste põhjal. Mõnel ülikoolil (nt Moskva Riiklik Ülikool) on lubatud korraldada täiendavaid sisseastumiseksameid. Haridusmudel koosneb järgmistest tasemetest: bakalaureuse-, spetsialisti- ja magistriõpe. Kursusi võib läbida tervikuna või etappide kaupa. Tavapärane õppeaeg on päevaõppes viis aastat ja kaugõppes kuus aastat. Keskeriharidust pakkuvate kolledžite lõpetajad võivad kõrghariduse omandada 3–4 aastaga. Samuti pakutakse kutsehariduse viimase etapi kursusi: üldiselt on nendeks ülikoolijärgsed kursused, kvalifikatsiooni tõstmise ja kutseoskuste täiendamise koolitus ning lisakoolitus. Venemaa kodanikud võivad soovi ja võimaluse korral omandada kaks või enam kutsekvalifikatsiooni, sealhulgas kõrghariduse tasemel.

Praegu kavandatakse viie föderaalse ülikooli loomist ja arendamist, et tagada piirkondadele sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks vajalikku väljaõppinud tööjõudu. Üks uus algatus selle projekti raames on konkurss 15 riikliku teadusülikooli asutamiseks ja toetamiseks. Need koolid peaks hoolitsema teadus- ja tööstustehnoloogia järjepideva ajakohastamise eest Venemaa kõige konkurentsivõimelisemates majandusharudes. Siberis ja Venemaa lõunaosas on kaks suurt föderaalset ülikooli ning Moskvas ja Peterburis kaks ärikooli.

KutseõpeFöderaalse tööhõiveteenistuse töövahendusbüroos registreeritud töötutele pakutakse tasuta ümberõpet.

Venemaal on palju õppeasutusi, mis pakuvad tasulist kutseõpet. Mõnikord maksavad tööandjad oma töötajate eest kutseõppekursused kinni. Õppetoetust pakub ka mõni äri- või rahvusvaheline organisatsioon ning välisinstituut.

2.Tagasipöörduvateltõpilastelt/üliõpilasteltnõutavaddokumendid

Venemaa kodanike lastel on õigus saada tasuta kooliharidust ning tavaliselt on neil võimalik õppida elukohajärgses põhi- ja keskkoolis. Sel juhul ei saa lapse koolivõtmisest keelduda. Kui aga laps soovib asuda õppima koolis, mis ei asu tema elukohas, võib kool vaba koha puudumisel tema vastuvõtmisest keelduda. Niisiis eelistatakse kooli piirkonnas elavaid lapsi. Sellest hoolimata tuleb laps ühte kooli vastu võtta.

Kooli astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:• ühe lapsevanema sooviavaldus;• lapse haiguslugu tehtud analüüside ja vaktsiinimise kohta ning meditsiiniline järeldus

lapse üldise terviseseisundi kohta;• lapse ravikindlustuskaardi koopia (kohustuslik või vabatahtlik kindlustus);• lapse foto ja mõnel juhul lapsevanema passi koopia.

Et astuda ülikooli või kõrgharidusinstituuti, peab kandidaat esitama:• keskharidust (või keskeriharidust) tõendava diplomi,• foto,• passi koopia.

19

INFOLEHT

Üldjuhul on riiklikusse ja eraõiguslikku õppeasutusse astudes vaja samu dokumente.

3.Välisriigisväljastatuddiplomitunnustaminejakontroll

Venemaal välisriigis väljastatud diplomeid automaatselt ei tunnustata. Et riik diplomit tunnustaks, on haridusministeeriumist või asjakohasest piirkonnaasutusest vaja taotleda tõend.

Diplomi tunnustamist käsitleva tõendi väljastamise otsus võetakse vastu järgmiste asjaolude alusel:• haridust tõendava dokumendi positiivne hinnang;• positiivne eksperdihinnang selle kohta, et hariduse tase ja üldnõuded vastavad

Venemaa ning diplomi väljastanud riigi haridusstruktuurile;• Venemaa Föderatsiooni allkirjastatud ja ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud

samaväärsete diplomite ning kohustuste tunnustamise kohta.

Eksperdihinnangu tegemisel kaalutakse järgmisi asjaolusid:• õppeprogrammide sisu;• sisseastumiseksamite olemasolu;• eksamite ja teadmiste kontrollimise süsteem;• üliõpilase hinded õppeajal;• õppeainete maht; õppepraktika olemasolu, selle kestus jne.

Mõnel juhul nõutakse ka vestluse korraldamist.

Kui diplomi väljastanud riik on sõlminud Venemaaga asjakohase lepingu, on diplomi tunnustamine natuke lihtsam. Siiski ei tunnustata diplomit automaatselt isegi allkirjastatud rahvusvahelise lepingu olemasolul. Rahvusvahelised lepingud on sõlmitud Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani, Leedu, Moldova, Tadžikistani ja Ukrainaga.

4.Kulud,laenudjastipendiumid

Maineka ülikooli või isegi mõne keskmise tasemega kõrgkooli päevaõppesse on väga raske tasuta saada. 2000. aastast on vabade kohtade arv vähenenud 50%. Järgnevalt mõni näide aastasest õppemaksust:• Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut, juhtimise ja majanduse õppetool –

249 400 RUB (8045 USD);• teine kõige kallim õppeasutus on sel erialal Kõrgem Majanduskool – 234 800 RUB

(7574 USD);• Venemaa Föderatsiooni valitsuse juurde loodud Finantsakadeemias maksab sama

eriala 180 800 RUB (5832 USD);• Kõrgeim aastane õppemaks masinaehituse erialal on Gubkini nimelises Vene Riiklikus

Nafta ja Gaasi Ülikoolis – 65 000 RUB (2096 USD). Odavaim võimalus sama eriala omandada on Moskva Riiklik Tööstusülikool – 33 000 RUB (1065 USD);

• Gaasi- ja naftakeemia tööstuse õpingute alal on juhtiv kõrgkool Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool – 124 100 RUB (4003 USD). Odavaim on õppida Moskva Riiklikus Keemilise Peentehnoloogia Akadeemias – 28 000 RUB (903 USD).

Tänapäeval maksab üle 60% Venemaa üliõpilastest oma õpingute eest ise. Majanduskriisi tõttu ei ole paljudel üliõpilastel võimalik õppemaksu tasuda. Venemaa Föderatsiooni president tegi ettepaneku, et Venemaa ülikoolid toetaksid ärivaldkonnaga seotud erialadel õppivate andekate üliõpilaste õpinguid riigieelarvest.

20

INFOLEHT

Õppelaenud on Venemaal uus teenus ning seda osutavad väga vähesed pangad. Siiski tunneb selle vastu huvi üha rohkem tudengeid. Õppelaenu keskmise suurus on 47 000 USD, mida saab võtta 4–5 aasta jooksul. 2009. aastast 2010. aasta lõpuni katsetatakse õppelaenuga toetamist. Õppelaenu saavad vaid andekad üliõpilased: riik soovib selle kaudu ergutada tudengeid hästi õppima. Venemaa Föderatsiooni haridus- ja teadusministeerium muudab laenude riiklikku toetamist käsitlevaid õigusakte: riik võtab enda peale laenu tagamise kohustuse. Peale selle on ministeerium nõudnud, et õppelaenu intress ei tohi olla suurem kui 11,5% aastas. Samuti ei ole üliõpilane kohustatud tegema tagasimakseid enne kolme kuu möödumist õppeaja lõppemisest. Laenu makstakse tagasi eri perioodide alusel. Riik eelistab toetada tudengeid, kes spetsialiseeruvad erialadele, mille järele on nõudlus, ning kes õpivad hea mainega ülikoolis.Õppelaenu andvad pangad:

Pank Protsendimäär aastas Laenu tähtaeg (rublades)

Kommertslik Innovatsioonipank alates 11,5% alates 3 kuustHaridus Pank Uralsib 17,5% kuni 5 aastat

Venemaa Põllumajanduspank 13% kuni 10 aastat

Venemaa Hoiupank 17% kuni 11 aastat

Probusinessbank 11% kuni 3 aastat 18% 1 aasta 19% 2 aastat

Natsprombank 20% 3 aastat

Pank Soyuz 10% USDdes kuni 10 aastat

Rahvusvaheline Investeerimispank 15% Otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi

Riigi hallatavate ja tasuta päevaõppega koolide üliõpilased saavad stipendiumi 1100 RUB (35 USD) kuus. Kutsekeskkoolide õpilastele makstakse 400 RUB (13 USD) kuus.

IX. REISIDOKUMENTIDE TAOTLEMINE

Passi taotlemine

Passi väljastamise (välisreisiks) kord Venemaa Föderatsiooni kodanikule on kindlaks määratud valitsuse 8. juuli 1997. aasta otsuses nr 828. Passide väljastamise ja muutmise eest vastutab kodaniku elukohajärgne siseasjade amet.

Passi taotlemiseks/muutmiseks esitab kodanik järgmised dokumendid:• taotluse blankett (2 eksemplari) http://rusemb.ee/consular/ozp/;• sünnitunnistuse originaal ja üks koopia; - või kehtetu pass; - või muu isikut tõendav dokument, mis tõendab Venemaa kodakondsust; - või ametlik politseitõend passi kaotamise kohta;

21

INFOLEHT

• Eesti elamisloa koopia;• 4 fotot (mõõdud 3,5 x 4,5 cm);• maksu tasumist tõendav dokument – 240 EEK.Pass antakse välja umbes 3 kuu jooksul.

Venemaa Föderatsiooni välisriikides asuvad konsulaarosakonnad väljastavad Venemaa kodanikele Venemaale tagasipöördumise tõendi, kui nende reisidokumendid on välisreisi ajal kaduma läinud või kahjustada saanud. Tõendi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:• ametlik politseitõend passi kaotamise kohta;• 2 fotot (mõõdud 3,5 x 4,5 cm);• taotluse blankett 2 eksemplaris.

Tõend väljastatakse 10–15 päeva jooksul.

Venemaa Föderatsiooni peakonsulaadid EestisLai 1810133 TallinnTel +372 646 4166, faks +372 646 4130E-post konsotdest@neti.eewww.rusemb.ee

Kiriku 820308 NarvaTel +372 359 1367, +372 356 0652, +372 356 0653Faks +372 356 0654E-post narvacon@narvacon.neti.ee

Ülikooli 151003 TartuTel +372 740 3024, faks +372 740 3562

X. REINTEGRATSIOONIABI

2006. aasta juunis loodi riigi toetusega vabatahtlik tagasipöördumisprogramm välisriigis elavate kaasmaalaste jaoks ning see käivitus 2007. aasta teises pooles. Programmis „Kaasmaalased” osalejal ja tema pereliikmetel on sõltuvalt repatrieerimisterritooriumi kategooriast õigus saada ümberasumistoetust, rahalist toetust ja muid hüvesid. Riiklikus programmis osalemise korral on tagasipöördujal ja tema perel (kui tegemist on väliskodanike või kodakondsuseta isikutega) õigus taotleda Venemaa Föderatsioonilt alalist elukohta ja kodakondsust. Programmis osalemiseks peab tagasipöörduja taotlema föderaalse migratsiooniteenistuse välisriigis asuvalt esinduselt tõendi programmis osalemise kohta. Siiski on tähtis mainida, et programmiga kaasnevad mõned piirangud.

1.Rahalinejahaldustoetus

Venemaa Föderatsiooni konsulaadid SRÜ ja välisriikides, kus asub Venemaa föderaalse migratsiooniteenistuse esindus, võtavad vastu dokumendid, mis on vajalikud osalemiseks riigi toetusega vabatahtlikus tagasipöördumisprogrammis. Riikliku programmi toetatakse rahaliselt föderaaleelarvest, Venemaa Föderatsiooni subjektide eelarvest, kohalikus eelarvest ning juriidiliste ja füüsiliste isikute rahaabist. Riiklikus programmis osalev tagasipöörduja saab tüüptõendi, mille on kehtestanud Venemaa Föderatsiooni valitsus.

Riiklikus programmis osalejal ja tema pereliikmetel, kes on Venemaa Föderatsiooni tagasi

22

INFOLEHT

pöördunud, on õigus saada sotsiaalabi, sealhulgas:• hüvitatakse föderaaleelarvest rahasumma, mis on kulutatud ümberasumisele;• hüvitatakse isikut tõendavate dokumentide valmistamise tasud;• eraldatakse föderaaleelarvest ühekordne reintegratsioonitoetus;• tasutakse töötutele, kes ei ole veel saanud Venemaa kodakondsust, kuue kuu jooksul

igakuist hüvitist. Summa suurus sõltub elatusmiinimumist, mis on kindlaks määratud igas Venemaa Föderatsiooni subjektis;

• antakse riiklikus programmis osalejale hüvitispakett (sisaldab riiklike ja kohalike õppeasutuste teenuseid ning sotsiaal-, tervishoiu- ja töötutele mõeldud teenuseid, mida rahastatakse asjakohasest eelarvest).

IX. HAAVATAVAD GRUPID

1.Abinaistelejaemadele

Peale mõnd liiki rahalise toetuse, mida makstakse juba nimetatud haavatavatele gruppidele või sihtrühmadele (töötud, pensionärid, noored pered), tuleks esile tõsta ka järgmisi toetusi:

1. raseda toetus – 1. jaanuarist 2007 antakse rasedatele sotsiaalne ematunnistus (väärtusega 11 000 RUB ehk umbes 355 USD), mida nad saavad kasutada raseduse ja sünnituse ajal naistekliiniku teenuste kulude katmiseks;

2. lapsetoetused – • lapsevanematele makstakse pärast lapse sündi ühekordne summa – 10 988 RUB

(354 USD); • igakuine toetus, kuni laps saab 1,5aastaseks – 2060 RUB (66 USD) esimese

lapse eest ning 4121 RUB (133 USD) teise lapse ja järgmiste laste eest.

Venemaa eri piirkondades on loodud programmid üksikemadele lisatoetuse maksmiseks. Näiteks makstakse Moskva programmi alusel peale rahalise abi kohalikke lisahüvitisi, mis kantakse „moskvalase sotsiaalkaardile” (igakuine toidutoetus alla 3aastasele lapsele 600 RUB (19 USD) ja alla 16aastasele lapsele 250–650 RUB (8–21 USD). Üksikvanem saab igapäevast tarbekaupa ja mõningaid ravimeid osta allahindlusega. Kaartide omanikud saavad nimekirja kauplustest, apteekidest ja äriühingutest, mis allahindlust pakuvad.

Kooskõlas föderaalsete ja kohalike õigusaktidega on üksikvanemal eesõigus saada sotsiaaleluruum.

Sooprojektidega on mitmes Venemaa Föderatsiooni piirkonnas avatud vabaühenduste turvakodud. Suurt osa vabaühendustest ja turvakodudest rahastavad rahvusvahelised ja välisorganisatsioonid. Kahjuks saab ebapiisavate vahendite tõttu seda abi väga vähe inimesi. Praegu töötavad paljudes Venemaa piirkondades naiste kriisikeskused. Neid toetavad valitsusasutused (sotsiaalteenused) ja rahvusvahelised programmid. Keskustes annavad psühholoogid, juristid ja sotsiaaltöötajad nõu järgmistele isikutele:• koduvägivalla all kannatanud naised (sealhulgas alaealised);• lähisugulased kaotanud naised;• naised, kellel on puudega lapsed;• puudega naised;• üksikemad;• rasedad (sealhulgas üksikud naised ja alaealised);• naised ühe lapsevanemaga peredest pärit lastega;• naised, kellel on oma perega lahkhelid;• sünnituspuhkusel olevad naised.

23

INFOLEHT

2.Abieakatelejainvaliididele

Praegu elab Venemaa Föderatsioonis 29,4 miljonit pensionäri (21% kogu elanikkonnast). Eakate põhiline abiallikas on pension.

Kooskõlas Venemaa Föderatsiooni presidendi määrusega (13.05.2008) puudega kodanike sotsiaaltoetuse lisameetmete kohta suurendati 1. juulist 2008 puudega lapsi, I grupi invaliide ja eakaid hooldavate töötute hüvitist 500 RUBlt (16 USDlt) 1200 RUBni (39 USDni).

Rahaline lisatoetus pensionäridele: mõnes Venemaa Föderatsiooni piirkonnas on pensionid piirkonna suurenemise tulemusena kõrgemad (näiteks Moskvas). Siiski ei ole välja töötatud süsteemi, mille alusel maksavad riigiasutused täiendavat rahalist toetust (peale selle, mis on tagatud föderaalsetes ja piirkondlikes õigusaktides). Sellest hoolimata võidakse nii üldsust kui ka konkreetseid sihtrühmi toetada tasuta nõustamisteenuste pakkumise teel eri küsimustes (õigusnormid, suunamine, psühholoogiline abi jne), mitte raha abil.

Eakate ja invaliidide (nii täiskasvanute kui ka laste) jaoks on loodud spetsiaalsete riigiasutuste süsteem. Neis asutustes on elamine ja arstiabi tasuta.

Täiskasvanutele ja lastele loodud riiklikke sotsiaalkeskusi ja turvakodusid haldab tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeerium ning riigis tegutseb sotsiaalasutuste võrk, mis aitab haavatavaid perekondi ja lapsi. Praegu on Venemaal 1400 liiki statsionaarset sotsiaalasutust, kus elab rohkem kui 240 000 eakat, raskelt haiget ja puudega inimest. Sotsiaaltöötajad aitavad kodus elavaid üksikuid inimesi (peamiselt linnades).

2009. aastal sõlmisid tervishoiu- ja sotsiaalarenguministeerium ning Moskva valitsus lepingu föderaalsete volituste üleandmise kohta Moskva valitsusele, mis hakkab vastutama invaliididele vajalike taastusraviseadmete tagamise ja haiglaravi pakkumise eest ning sõidukulude tasumise eest raviasutusse ja tagasi.

Lepingu kohaselt saavad Moskva sotsiaal- ja tervisekaitseosakonnad rahalisi vahendeid föderaaleelarvest selleks, et tagada invaliididele vajalikud taastusraviseadmed, ning kohalikust eelarvest selleks, et suurendada seadmete kogust ja valikut.

Linnavõimud astuvad invaliidide toetamiseks erinevaid samme. Nimetatud kohustuste täitmiseks eraldati föderaaleelarvest peaaegu kaks miljardit rubla. Peterburi ja Samara on avaldanud soovi võtta Moskvast eeskuju.

Riiklik projekt „Haridus” hõlmab kaugõppeprogrammide väljatöötamist puudega lastele, mis oleks invaliidide jaoks esmatähtis abi.

3.Abipsühholoogilistehäiretegainimestele

Venemaa Föderatsioonis on psühhiaatrilise ravi õigus-, korraldus- ja majanduspõhimõtted kehtestatud psühhiaatrilist abi ning kodanikuõigusi käsitlevas föderaalseaduses. Selle kohaselt saavad patsiendid kasutada järgmisi tasuta teenuseid: erakorraline psühhiaatriline abi, nõustamine ja diagnostika; psühholoogiline profülaktika ning taastusravi polikliinikutes ja kliinikutes; igat liiki psühhiaatriline kontroll; ajutise töövõimetuse määramine; psühholoogiliste häiretega inimeste sotsiaalabi ja tööhõive; eestkostega seotud probleemid; õigusabi psühhiaatriakliinikutes; psühholoogilise häirega invaliidide ja alaealiste haridus; psühhiaatriline abi loodusõnnetuste ja katastroofide korral.

24

INFOLEHT

X. MTÜ-d JA HUMANITAARABIORGANISATSIOONID

MTÜ-de tähelepanu keskmes on töö humanitaarabi ja arengu valdkonnas. Nad edendavad oma tegevusega sotsiaalstruktuuri arengut ja sõltumatust ning tõstavad ühiskonna iseorganiseerumise taset, aitavad luua uusi töökohti noortele aktiivsetele töötajatele ja annavad elanikkonna haavatavatele gruppidele mikrotasandil eri liiki abi (sealhulgas psühholoogilist ja esmatasandi arstiabi). MTÜ-de sihtrühmad on pagulased, sundmigrandid, noored, vaenutegevuse tõttu kannatanud inimesed jne.

1996. aastal loodi Venemaa Föderatsioonis programmiga, mille alusel asutati võrgustik, mille kaudu antakse pagulastele, sundmigrantidele ja riigi sees ümberasustatud isikutele õigusabi. See on üks Venemaal inimõiguste kaitse valdkonnas tegutseva keskuse Memorial programme. Põhieesmärk on luua tasuta õigusabi süsteem, mis on sundmigrantide jaoks tõhus ja kergesti ligipääsetav. Praegu hõlmab võrgustik „Migration Right” 57 osakonda ning see tegutseb 45 piirkonnas (55 Venemaa linnas). Õigusabi annavad väljaõppinud ja kogenud juristid. Inimõiguskeskuse Memorial koordineerimiskeskus asub Moskvas. Programmi toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), sihtasutused Ford Foundation ja Mott Foundation, Euroopa Komisjon ja Hollandi valitsus rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu (ECRE) kaudu. Programmi peamine ülesanne on kaitsta sundmigrantide inimõigusi: - tasuta nõustamine õigusküsimustes ning avalduste ja päringute koostamine; - kirjade ja avalduste koostamine kohtutele ning edasikaebuste koostamine

haldus- ja õiguskaitseorganitele.

Keskus aitab:• ametliku seisundiga pagulasi ja sundmigrante;• isikuid, kes on taotlenud pagulas- ja sundmigrandi seisundit;• isikuid, kellele ei ole seisundit antud;• isikuid, keda loetakse seisundita jäänud pagulasteks;• isikuid, kes on pagulaste ja sundmigrantidega samas olukorras, kuid kes ei saa

seisundit taotleda;• sõja- ja rahvuskonfliktide ohvreid.

Pagulastele ja sundmigrantidele mõeldud õigusabikeskuste kontaktandmed on esitatud aadressil http://refugee.memo.ru/mainpage.nsf/regions.html.

Toetuse liik Asukoht Kontaktandmed

Komitee Kodanikuabi Inimõiguste kaitse; Moskva 103030 Moskva,(„Grazhdanskoye õigusabi, tööotsingud Dolgorukovskaya st. 33,sodeystviye“) building 6 Tel +7 (499) 973 5443, tel/faks +7 (495) 251 5319 SGannush@mtu-net.ru Lcrmoscow@mtu-net.ru Juhataja Svetlana A. Gannushkina

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Dagestan 368830 Dagestan, Kizljar, Memorial õigusabi piirkondadele, Mayakovskogo str. 2 mis piirnevad Tel/faks +7 (872) 392 3586 migratsiooni püsilähte- saeed_magomedov@mail.ru kohaks muutunud territooriumitega

25

INFOLEHT

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Dagestan 368022 Dagestan, Memorial õigusabi piirkondadele, Hassavjurt, mis piirnevad Musaiasula st. 40 migratsiooni püsilähte- Tel +7 (872) 310 4321 kohaks muutunud Rassiyat@rambler.ru territooriumitega Rassiyat Yu. Yasiyeva

Vesta Õigus- ja sotsiaalabi Dagestan Tel/faks +7 928 058 5834 sundmigrantidele

Dagestani Vabariigi Inimõiguste kaitse; Dagestan Bld. 58, inimõiguste kaitse õigusharidus; Prospekt I. Shamilya,keskus esindamine kohtus; Mahhatškala, Dagestan töö elanike kirjade Tel +7 (8722) 616 475 ja kaebustega Faks +7 (8722) 650 289 europa@mail.dgu.ru

Venemaa lastefondi ÜRO lapse õigusi Dagestan Dagestani Vabariigi osakondDagestani oblasti käsitlevate konventsi- 367005 Mahhatškala,esindus oonide rakendamine Ploshchad Lenina, Venemaal; abi andmine Dom Pravitelstva, lastele, kes on orvud, office 197 invaliidid, sõjas või Tel +7 (8722) 673 165 rahvustevahelises konfliktis Gadzhiev Datsi vigastada saanud (suund on võetud haigete laste ravimisele Venemaa eri piirkondades ning samuti tööle vabariigi elanike avalduste ja viidete alusel)

Dagestani emade Inimõiguste kaitse; Dagestan Tel +7 963 402 5599komitee – inimõigused õigusabi (Svetlana Isaeva), +7 928 297 5542 (Gyulnara Rustamova)

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Tšetšeenia 364000, Groznõi, Memorial õigusabi piirkondadele, Maiakovskogo str. 84. mis piirnevad Tel/faks +7 (8712) 222 187 migratsiooni püsilähte- E-post Sindi777@yandex.ru kohaks muutunud Memorial_Grozny@mail.ru territooriumitega Tangiev Shamsuddin

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Tšetšeenia 366900, Gudermess,Memorial õigusabi piirkondadele, Tereshkovoy str. 7/ 38 mis piirnevad Tel/faks +7 (87 152) 22 272 migratsiooni püsilähte- Lilia Yusupova kohaks muutunud territooriumitega

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Tšetšeenia 366701, Tšetšeeni Vabariik,Memorial õigusabi piirkondadele, Sunža rajoon, Sernovodsk, mis piirnevad Sovetskaya str., 2/3 migratsiooni püsilähte- Tel/faks +7 (871) 545 2286

26

INFOLEHT

kohaks muutunud Sultan U. Irabaiev territooriumitega

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Tšetšeenia 366500 Tšetšeeni Vabariik, Memorial õigusabi piirkondadele, Uruss-Martan, mis piirnevad Lenina str., 1а migratsiooni püsilähte- Tel +7 (871) 452 2226 Dokka kohaks muutunud S. Itzlaev territooriumitega

Vesta Õigus- ja sotsiaalabi Tšetšeenia Tel/faks +7 (8712) 223 479 sundmigrantidele E-post chr_vesta@mail.ru

Venemaa lastefondi ÜRO lapse õigusi Tšetšeenia 366314, Tšetšeeni Vabariik,Tšetšeenia piirkonna käsitlevate Kurtšaloi rajoon, haru konventsioonide Kurtšaloi küla, rakendamine Ahmad Kadyrov str., 48 Venemaal; abi andmine Tel +7 (8715) 522 200 lastele, kes on orvud, Ramzan S. Khasukhanov invaliidid, sõjas või rahvustevahelises konfliktis vigastada saanud (suund on võetud haigete laste ravimisele Venemaa eri piirkondades ning samuti tööle vabariigi elanike avalduste ja viidete alusel)

Inimõiguskeskus Inimõiguste kaitse; Inguššia 386101 Inguššia, Nazran, Memorial õigusabi piirkondadele, Mutaliev str., 46 mis piirnevad Tel/faks +7 (8732) 222 349 migratsiooni püsilähte- Memorial@southnet.ru kohaks muutunud Sachman A. Akbulatov territooriumitega

Vesta Õigus- ja sotsiaalabi Inguššia Tel +7 (8732) 227 638 sundmigrantidele Tel/faks +7 (8732) 228 262 E-post ri-vesta@mail.ru L_dzeitova@mail.ru Leila Dzeitova

Venemaa lastefondi ÜRO lapse õigusi Inguššia 386102 Nazran, Inguššia piirkonna käsitlevate Nasyr-Kortskaya str., 29-бharu konventsioonide Tel +7 (8732) 222 462 rakendamine moriedu@nm.ru, Venemaal; abi andmine morigov@land.ru lastele, kes on orvud, Fatima M. Tankieva invaliidid, sõjas või rahvustevahelises konfliktis vigastada saanud (suund on võetud haigete laste ravimisele Venemaa eri piirkondades

27

INFOLEHT

ning samuti tööle vabariigi elanike avalduste ja viidete alusel)

Ülevenemaaline Inimõiguste kaitse Põhja- Põhja-Osseetia Alaaniaühiskondlik Osseetia Vabariik, Beslan, terrorirünnaku Alaania Kominterna str., 100ohvrite organisatsioon Vabariik Tel +7 (906) 494 9798,Golos Beslana +7 (867 37) 32 663 golosbeslana@mail.ru http://www.golosbeslana.ru/, http://golosbeslana.livejournal.com Emma L. Tagaeva-Betrozova

Terrorirünnaku Põhja- Venemaa, Põhja-Osseetiaohvrite ühendus Osseetia Alaania Vabariik, Beslan,Materi Beslana Alaania Oktyabr’skaya str., 32. Vabariik Tel/faks +7 (86737) 34 412 materi.beslana@mail.ru http://www.materibeslana.com Susanna Dudieva

XI. PIIRKONDADE LÜHIKIRJELDUSED

1.Põhja-Kaukaasia

Põhja-Kaukaasia on üks Venemaa Föderatsiooni piirkondi, mis asub Ida-Euroopa lauskmaa lõunaosas Mustast merest lääne pool ja Kaspia merest ida pool. Samuti haarab see enda all Kaukasuse mäeaheliku põhjanõlva.

Venemaa Föderatsiooni osana kuulub Põhja-Kaukaasia piirkond Põhja-Kaukaasia ja Lõuna föderaalringkondadesse ning see koosneb Krasnodari kraist, Stavropoli kraist ja seitsmest vabariigist: Tšetšeeni, Dagestani, Inguššia, Adõgee, Kabardi-Balkaari, Karatšai-Tšerkessi ja Põhja-Osseetia Alaania. Piirkond on loodusvarade poolest väga rikkalik. Samuti valitseb seal ainulaadne geopoliitiline olukord, sest tegemist on piirialaga kristliku ja islami tsivilisatsiooni vahel ning seal elab üle 40 rahvuse.

Põhja-Kaukaasia on Venemaa jaoks väga tähtis majanduspiirkond ning seal konkureerivad omavahel paljud jõud, mis soovivad tugevdada oma positsioone Kaspia ja Musta mere aladel.

Piirkonnas on näha mõningaid positiivseid arengusuundi:• teadlikkus vajadusest töötada välja strateegia kohalike probleemide lahendamiseks;• rahvustevaheliste konfliktide arvu vähendamine;• ühiskonna- ja majandusolude stabiliseerimine.

Transpordisüsteem

ÕhutransportLiinil Moskva–Mahhatškala (Vnukovo lennujaam) maksab lennupilet 7110 RUB / 229 USD, liinil Moskva–Groznõi (Vnukovo lennujaam) maksab see 7210 RUB / 233 USD ja liinil Moskva–Nazran (Vnukovo lennujaam) 7210 RUB / 233 USD. Sõiduaeg on 2,5 tundi.

28

INFOLEHT

RaudteetransportMoskvast Kazanskiy raudteejaamast sõidavad rongid Mahhatškalasse, Nazrani ja Groznõisse. Mahhatškalasse sõidavad rongid paaritutel kuupäevadel ja pilet maksab 4600 RUB / 90 USD (sõiduaeg 39 tundi). Groznõisse maksab rongipilet 4250 RUB / 137 USD (sõiduaeg 42,5 tundi) ja Nazrani (paarisarvulistel kuupäevadel) 4250 RUB / 137 USD (sõiduaeg 39 tundi).

BussitransportBussisõite teevad nii riigi- kui ka eraettevõtjad, kuid reisile minnakse erinevalt erabussidest riigibussidega harva. Era- ja riigibusside piletihinnad palju ei erine (liinil Krasnodar–Mahhatškala maksab pilet 200–500 RUB / 6,50–16 USD). Krasnodarist, Stavropolist ja Doni-äärsest Rostovist sõidavad bussid paljudesse Põhja-Kaukaasia linnadesse ja asulatesse.

2.Dagestan

RahvaarvDagestani rahvaarv on Venemaa Föderatsiooni vabariikide seas suuruselt kolmas. Seal elab 2,8 miljonit (1,3% Venemaa elanikkonnast) inimest, kellest 58% moodustab maaelanikkond. Rahvaarv kasvab väga kiiresti. Rahvastiku tihedus on 54,4 inimest 1 km2 kohta. Riigis elab 60 rahvust, sealhulgas 30 põlisrahvust, kes räägivad eri keelt. Enamik inimesi elab mäeaheliku läheduses ja lauskmaal. Pealinn on Mahhatškala.

Sotsiaalpoliitiline olukordDagestani Vabariigi sotsiaalpoliitiline olukord on omapärane. Vastandina peaaegu üherahvuselisele Tšetšeeniale ja Inguššiale koosneb Dagestani elanikkond paljudest rahvusrühmadest. See põhjustab vabariigis tegutsevate jõudude paljusust ja seab konfliktide puhul eelduseks nende huvide arvestamise, mis hoiab riigis ära jõulise autoritaarse võimu moodustumise. Siiski tegutsetakse nn huvide arvestamisel üldjuhul ebaseaduslikult ning see tekitab sugukondade vahel lahkhelisid. Poliitilised mõrvad on vabariigis sagedased. Elatustase on peaaegu madalaim kogu Venemaa Föderatsioonis ning korruptsiooni esineb isegi Põhja-Kaukaasia piirkonna jaoks enneolematult palju.

MajandusLoodusvarad: nafta, gaas, turvas, kivisüsi, metallid jne.Dagestanis on üks peamisi majandustegevusi põllumajandus (28,5% sisemajanduse kogutoodangust). Selles sektoris töötab ligikaudu ⅓ majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Riigis on umbes 36 000 talumajapidamist ja 900 põllumajandusettevõtjat. Valitseval positsioonil on erasektor (67% kogutoodangust).

TööhõiveTööl käib 70% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast. Rahvaarv suureneb palju kiiremini, kui tuleb juurde töökohti, ning seetõttu on tööturu olukord pingeline. Töötuse määr on 8 ja pensionärid moodustavad sellest 18%.

HaridusRiigis on 1663 päevaõppega haridusasutust, kus õpib 403 288 õpilast. Kõrgkoole on 6 ja nende filiaale 33 (104 895 üliõpilast), keskkoole on 35 (24 533 õpilast), õpilaskodusid 14, lastekodusid 4, kutsekoole 23, õpetajakoolitust pakkuvaid kolledžeid 4 ja põllumajanduskolledžeid 1.

TervishoidDagestanis on 36 piirkondlikku keskhaiglat (3979 voodikohta), 3 piirkondadevahelist haiglat (215 voodikohta), 102 rajoonihaiglat (1979 voodikohta), 4 külahaiglat (180 voodikohta),

29

INFOLEHT

5 piirkondlikku keskpolikliinikut, 175 polikliinikut ning 1076 velskri- ja sünnituskeskust. Eriarstiabi pakutakse 10 kohalikus ja 48 vabariiklikus raviasutuses.

Riigis on 5 sanatooriumi, 2 laste hoiukeskust, 3 vereülekandejaama, 7 iseseisvat ja 50 (teiste raviasutuste juurde kuuluvat) kiirabijaama. Tervisekaitsesüsteemi on tugevdatud riikliku projektiga. Aastatel 2007–2008 soetati 405,5 miljoni RUB (13 miljoni USD) eest 884 laboriseadmekomplekti, sealhulgas 87 radioloogiaaparaati, 204 laboriseadmekomplekti, 102 ultraheliaparaati, 214 endoskoopiliste seadmete komplekti, 236 EKG aparaati ja 41 ultraheliseadmekomplekti. Vabariigile eraldati 172 kiirabiautot (102 miljonit RUB / 3,2 miljonit USD).

Dagestani Vabariigi töö- ja sotsiaalarenguministeerium117, Abubakarova str., Mahhatškala, Dagestan, VenemaaTel +7 (8722) 642 737, faks 642 471

Dagestani Vabariigi haridusministeerium32, Markova str., Mahhatškala, 367025, Dagestan, VenemaaTel +7 (8722) 671 836, http://www.dagminobr.ru/

Dagestani Vabariigi tervishoiuministeerium10, Abubakarova str., 367005, Mahhatškala, Dagestan, VenemaaTel +7 (8722) 678 198, faks 679 070www.mzrd.ru

Internetiaadressid:Dagestani Vabariigi valitsuse ametlik veebisait:http://www.e-dag.ru

3.Inguššia

Inguššia on Venemaa Föderatsiooni noorim vabariik, mis moodustati 4. juunil 1992. See asub Suur-Kaukasuse mäeaheliku jalami põhjanõlvadel ning Kabardi-Balkaaria, Põhja-Osseetia, Tšetšeenia ja Gruusia piirialadel. Riigi pealinn on Magass (endine pealinn Nazran).

RahvaarvRahvaarv on 516 590 (2010. aastal). Linnaelanikkond moodustab 41,5% ja maaelanikkond 58,5%. Vabariigis elab 71 rahvuse esindajaid: 83% ingušše, 11,2% tšetšeene, 4% venelasi ja 1,8% muid rahvusi. Rahvastiku tihedus on 143,5 inimest 1 km2 kohta. Demograafiline olukord: kõrge sündimus, madal suremus ja suhteliselt kõrge elukestus. Elanikkonna keskmine vanus on 28,7.

MajandusRiigis on 50 suurt ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtjat. Inguššia on enamjaolt põllumajanduslik vabariik, mis laiub 3 kliimavööndil: põhjapool on stepid, lõunapool on metsastepid ja lisaks mägismaa, tänu millele on võimalik kasvatada erinevaid põllukultuure (nisu, tatart, päevalilli, suhkrupeeti, kartulit, köögi- ja puuvilju ning viinamarju). Kohalikus majanduses on traditsiooniliseks tegevusalaks ka karjakasvatus. Viimane ongi kohaliku majanduse juhtsektor (lambad, kitsed). Aktiivselt arendatakse ka aiandust (230 hektarit viljapuid).

TööhõiveElanike arv on peale rahvastiku suurenemise kasvanud ka tänu migratsioonile (Tšetšeenia ja Põhja-Osseetia põgenikud). Föderaalse migratsiooniteenistuse andmetel on Inguššia

30

INFOLEHT

territooriumil 165 000 sundmigranti. Väikese Inguššia jaoks on selline migratsioonikoorem föderaalsest toetusest hoolimata liiga suur. Migrantide tööhõivega seotud küsimusi lahendatakse väga aeglaselt, sest föderaalkeskus ei eralda selleks piisavalt raha. Inimressurss: 208 000 inimest. Majanduslikult aktiivseid elanikke on 118 800.

HaridusVabariigi elanikkonnast ⅓ moodustavad lapsed. 106 koolis õpib 60 000 last. Hiljuti ehitati 8 uut kooli, millest 4 avati külades. Kõrgharidus: Inguššia Riiklik Ülikool (7 õppetooli: ajalugu, filoloogia, majandus, mehaanika, füüsika ja matemaatika, arstiteadus, keemia ja bioloogia, 32 professuuri). See on Venemaa Föderatsiooni kõige uuem ülikool, mis avati 1994. aastal. Üliõpilasi õpib selles üle 5000.

Piirkondlik fond äritegevuse ja konkurentsi arendamise toetamiseks Inguššia Vabariigis64, Mutalieva str., Nazran, Inguššia, VenemaaTel +7 (8732) 21 126

Üld- ja kutsehariduse ministeerium69, Pervomaiskaya str., pos. Gagarina, Ordžonikidzevskaja staniitsa, Inguššia, 366700, VenemaaTel +7 (87144) 22 736

Inguššia tervishoiuministeerium11, Mutalieva str., Nazran, Inguššia, Venemaa 366720Tel + 7 (8732) 25 996

Internetiaadressid:Inguššia Vabariigi valitsuse ametlik veebisait:http://www.ingushetia.ru/http://www.ingush.ru/konf3.asp

4.Tšetšeenia

Tšetšeeni Vabariik asub Kaukasuse mäeaheliku põhjanõlva keskosas ning Tšetšeenia tasandikuosal ja Tereki-Kuma madalikul. Riik piirneb Stavropoli krai, Inguššia, Põhja-Osseetia, Dagestani ja Gruusiaga (lõunaosas). Pealinn on Groznõi.

RahvaarvRahvaarv: 1 267 740 inimest (2010). Linnaelanikkond moodustab 37,5% ja maaelanikkond 63,5%.Rahvaarv Tšetšeenia linnades (2009): Groznõi – 231 215 inimest, Gudermess – 42 605 inimest, Argun – 41 767 inimest, Šali – 45 161 inimest, Uruss-Martan – 50 628 inimest.

Praegu on riigis 74 usuorganisatsiooni, mis esindavad kolme usutunnistust: 72 – islam, 1 – õigeusk, 1 – evangeelne kristlus. Riigis on rohkem kui 200 eri usutunnistusega registreerimata rühma (islamiusulised ja õigeusklikud).

Sotsiaalpoliitiline olukordTšetšeenia relvakonflikt sai alguse föderaaljõudude sõjaoperatsioonist. Kui presidendiks sai Ahmad Kadõrov (2. märtsist 2007 on Tšetšeeni Vabariigi president tema poeg Ramzan Kadõrov), hakkas olukord muutuma. Tema tegevus pani aluse stabiilsusele. Pärast 27. novembri 2004. aasta parlamendivalimisi hakkas olukord stabiliseeruma. Loodi uusi töökohti ning alustati ehitustegevust, mis jätkub ka praegu.Praegu on olukord vabariigis võimude kontrolli all. Relvakonflikt kestab edasi, kuid see ei ole nii valdav kui varem.

31

INFOLEHT

Vabariigis viiakse ellu kahte föderaalprogrammi: „Venemaa lõunaosa” ning „Tšetšeeni Vabariigi sotsiaalvaldkonna ja majanduse taastamine”, mille eesmärk on ehitada üles infrastruktuur ning luua töökohti ja elavdada põllumajandustootmist. Hävitatud kodude eest makstakse hüvitist ja ehitatakse koole. Linnade ja külade taastamine edeneb Tšetšeeni Vabariigis (sealhulgas mägialadel) kiiresti. 2008. aastal ehitati Vedeno rajoonis uues üles palju ühiskonnaasutusi (koole, haiglaid, spordihalle) ning elumaju. Samasugust taastustööd kavandati 2009. aastal Nožai-Jurti rajoonis. Paljudesse küladesse on paigaldatud gaasitorud ja seda on tehtud isegi piirkondades, kus enne sõda gaasivarustus puudus. Ehitust rahastatakse föderaaleelarvest, eelarvevälistest vahenditest ja laenude abil. Kahjuks on vabariigi institutsioonistruktuuri ehitamisega algusest peale kaasas käinud ametnike lokkav korruptsioon ja omavoli. Seda esineb rohkelt ehitus- ja sotsiaalmaksete valdkonnas.

MajandusPeamised tööstusharud on nafta ja gaasi ammutamine, naftakeemia, põllumajandus, masinaehitus ning kerge- ja metsatööstus.

HaridusVabariigi presidendi poliitika eelisvaldkond on haridus. Nüüd on see peale haridusministeeriumi põhieesmärk ka linnapeadele ja külavalitsustele. Tšetšeeni Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi teabe kohaselt kulutati aastatel 2007–2008 föderaalse sihtprogrammi raames 1 540 000 000 RUB (50 000 000 USD) järgmiste õppeasutuste ehitamisele: 3 ülikooli, 2 kolledžit, 4 kutsekooli ja 25 kooli. 2007. aastal said koolid 169 komplekti oskuste omandamiseks vajalikke vahendeid ja muid õppevahendeid ning külakoolide jaoks eraldati 65 koolibussi. 102 kooli said igaüks 1 miljon RUB (32 258 USD), et töötada välja uuendustegevuse programmid. 329 kooli said internetiühenduse.

TervishoidEsmatähtsa riikliku projekti „Tervisekaitse” raames on alustatud Tšetšeenia raviasutuste ehitamist. Veevarustuse on saanud 27 polikliinikut ja haiglat. Groznõis käivad ehitustööd kohalikes haiglates nr 1, 3 ja 5, laste hoiukeskuses, lastehaiglas nr 2, lastepolikliinikutes nr 1 ja 5, täiskasvanute polikliinikutes nr 1, 3, 4 ja 5 ning sünnitushaiglas nr 2.

Piirkonnahaiglad on saanud uusi diagnostikavahendeid ja kiirabiautosid. Eriarstidele on korraldatud koolitusi.

Tšetšeeni Vabariigi haridus- ja teadusministeerium5A, Prospekt Pobedy, Groznõi, Tšetšeenia, 364051, VenemaaTel +7 928 744 6529, +7 928 744 3375; http://grozny-edu.org

Tšetšeeni Vabariigi töö- ja sotsiaalarenguministeerium15, Delovaya str., Groznõi, 364020Tel +7 (8712) 222 299

Väikeettevõtjate ja ettevõtluse komitee10, Rozy Luxemburg str., Groznõi, VenemaaTel: +7 (8712) 222 651

Tšetšeeni Vabariigi elanikkonna riiklik tööhõivekomitee114, Avtomatchikov, Groznõi, VenemaaTel +7 (8712) 223 133

Tšetšeeni Vabariigi tervishoiuministeeriumTel +7 (8712) 222 051

32

INFOLEHT

Internetiaadressid:Tšetšeeni Vabariigi valitsuse ametlik veebisait: http://chechnya.gov.ru/Teabeagentuur Grozny-inform: http://grozny-inform.ruChechnya Free.ru – Tšetšeenia inimõigustealased uudised: http://www.chechnyafree.ruYuznyi Federalnyi: http://www.u-f.ruChechnya Today: http://www.chechnyatoday.comTšetšeenia riigitelevisiooni- ja raadioühing Grozny: http://www.groztrk.ru

XII. KASULIKUD LINGID

Venemaahttp://www.gov.ruVenemaa valitsushttp://www.government.ruMigratsioon ja õigushttp://refugee.memo.ru/mainpage.nsf/regions.htmlTeave päritoluriiki tagasipöördumise ja reintegreerumise kohta (IRRICO)http://irrico.belgium.iom.int/CIA The World Factbookhttps://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.htmlIOMi Moskva esindushttp://www.iomrussia.ruUSA välisministeerium http://www.state.govVenemaa Föderatsiooni presidenthttp://kremlin.ru/Välisministeeriumhttp://www.mid.ru/Siseministeeriumhttp://www.mvd.ru/Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Eestishttp://www.rusemb.eeFöderaalne migratsiooniteenistushttp://www.fms.gov.ru/