saare kalandus
TRANSCRIPT
Saare kalandus
Kalandus
• Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega.
JõedSaaremaal on ligi 25 jõge, kust saab kala püüdaNR Jõe nimi Jões esinevad kalad Lisainfo
1 Pöduste jõgi Katsepüükidel haug, luts, ogalik, särg
Jõe ülemjooksult leiti katsepüükidel kõige rohkem lutsu, seejärel haugi, keskjooksul oli nii haugi kui lutsu arvukus keskmine, alamjooksu levinuim kala oli haug. Ökoloogiliste tingimuste poolest sobiks ka jõeforellile.
2 Laugi peakraav Katsepüügil haug ja luts
3 Kärla jõgi Katsepüükidel ahven, teib, haug, luts, särg
Ülemjooks oli katsepüügil suhteliselt haugirikas, alamjooks liikide poolest mitmekesisem
4 Karida peakraav Katsepüügil haug ja luts
Jõe nimi Jões esinevad kalad
Lisainfo
5 Pühajõgi Katsepüügil kala ei saadud
6 Möldri oja Katsepüügil haug, luts, ogalik, luukarits
7 Riksu oja Katsepüükidel särg, haug, luts, ogalik, ahven
Katsepüükidel oli oja alamjooks kalarikkam kui keskjooks
8 Vesiku oja Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
9 Vedruka oja Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
10 Kihelkonna oja
Katsepüükidel ogalik ja luukarits
Puudub oluline kalanduslik väärtus
11 Oju peakraav Katsepüükidel haug, luts ja jõeforell
Jõe nimi Jões esinevad kalad
Lisainfo
12 Veskioja Katsepüügil meriforell
Kalanduslikult väärtuslik forellioja
13 Ligeoja Katsepüügil meriforell ja luukarits
14 Vanakubja oja Katsepüügil haug, luts ja ahven
Katsepüügil saadi kõiki nimetatud kalu keskmisel arvukusel
15 Kalja oja Katsepüügil haug
16 Oitme oja Katsepüügil haug, ogalik
17 Völupe jõgi Katsepüükidel forell, haug, ogalik, luts
Forellijõe tüüpi jõgi. Katsepüükidel saadud forellide puhul ei osatud kindlaks teha, kas tegemist on jõe- või meriforelliga, ilmselt esineb mõlemaid vorme
Jõe nimi Jões esinevad kalad
Lisainfo
18 Viira peakraav Katsepüügil haug Puudub oluline kalanduslik väärtus, seda põhiliselt suvise veevaesuse tõttu.
19 Kuke peakraav Katsepüügil haug, luts, ahven, särg, ogalik
20 Maadevahe jõgi
Katsepüügil haug, luts, särg, luukarits, ogalik
21 Lõve jõgi Katsepüükidel luts, haug, särg
Katsepüükidel oli jõe ülem- ja keskjooks kalarikkam kui alamjooks
22 Soonda oja Katsepüügil haug
Jõed, mis on aastaringselt keelu all, lubatud on vaid silmupüük (torbikuga ja silmumõrraga) ning vähipüük (vähimõrra ja vähinataga
Jõe nimi Jões esinevad kalad
Lisainfo
23 Tirtsi jõgi Katsepüügil jõeforell, luts, ogalik ja luukarits
24 Kiruma peakraav
Katsepüügil meriforell ja ogalik
25 Punapea jõgi Katsepüükidel meri- ja jõeforell, luts, haug, särg, jõesilm
26 Leisi jõgi Katsepüükidel haug, särg, forell, luts, ogalik
27 Taaliku peakraav
Katsepüügil jõeforell ja haug
Katsepüüke tehti põhiliselt 1990ndatel aastatel (osaliselt ka 80ndatel), seetõttu on ilmne, et tänaseks päevaks võivad olla toimunud kalade koosseisus, arvukuses ja nende elutingimustes mõningad muudatused.
JärvedJärve nimi Järves olevad kalad Lisainfo
1 Saaremaa Karujärv Ahven, haug, säinas, roosärg, linask, siig, võldas, tõenäoliselt ka särg, kiisk, angerjas, koger ja ogalik. Sisse on lastud ka peipsi siiga ja peledit, mis jäid esialgu püsima.
Suurim sügavus 6 m (kõige sügavam on kirdeosas Oinarahust edela pool), keskmine sügavus 1,55 m.
2 Suursilm Ogalik, luukarits, sisse on lastud särge. Kunagi oli järves ka ahvenat ja haugi.
Sügavus alla 1 m
3 Saka järv Oletatavasti koger, täpne info kalastiku kohta puudub.
Sügavus kuni 1 m
4 Kiljatu järv Täpne info kalastiku kohta puudub.
Sügavus u 1 m
5 Sarapiku järv Linask, haug, ahven, nähtavasti ka koger
Suurim sügavus 2,5 m, valdavalt sügavus alla 1 m
6 Pödragu järv Ahven, kiisk, linask, roosärg, luts
Sügavus kuni 1 m
RannapüükRannapüük jaguneb kuue ala vahel, mis erineb looduse erinevuse tõttu• Väinamere rand- lainetus nõrk, rannaprotsessid nõrgad, sadamate rajamine normaalne
• Väike väina rand- lainetus närk, väga lauge rannikumere tõttu puuduvad head võimalused sadamate rajamiseks
• Liivi lahe rand (Kübassaarest Loode ninani)-lainetus nõrk, ehitustingimused lihtsad
• Liivi laherand(Loodeninast Sõrveni)-lainetus tugev, rannaprotsessid intensiivsed, liivaste piirrandade ja lauge rannikumere tõttu on sadamate ehitamine keeruline, vajab kaitsemuule
• Läänerannik-lainetus väga tugev, sadamate sobivad kohad lahtedes, vajavad võimasid lainemurjaid
• Looderannik-lainetus tugev, sadamate rajamisel on tingimata vajalik lainemurdjate ehitamine
Statistika• Oletatav kalavarude ressurss aastas on 20000 tonni. Sellest traalipüük 15 000, rannapüük 4 500 ja harrastuspüük 200.Oletatava ressursi rahaline käive aastas on 50 milj. krooni, millest traalipüük moodustab 35, rannapüük 10 ja harrastuspüük 5 milj. krooni.
Kalapüügiga tegelevad maakonnas 2000 kalurit, kelledest kutselisi on 480, rannakalureid 320 ja harrastuskalureid 1200.
Kala töötlemisega tegeleb maakonnas umbes 700 inimest.
Enimpüütud kalaliigid(tonnides)
Räim
Tuulehaug Sä
rg Lest
Ahven
Säinas
Angerjas
Haug
Lõhe Sii
gMuud
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
Kasutatud kirjandus
• www.saaremaa.ee• www.kalaportaal.ee