Seminar 2

Sisemajandusliku koguproduktiSisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine

1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus?Töötus ja inflatsioon Phillipsi kõvera kaudu SKP ja töötus Okun’i j p j

seaduse kaudu

kui Q < Q* U > U*, siis p

k i Q Q* U U* ii

2 id i lik S lj d ?

kui Q > Q* U < U*, siis p

2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada?

SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil

Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?

Q = E = CQ

3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid?

• füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah• füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; • kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli;• rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini;

jahjah

jahrebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini;• sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele• pension;

jah

Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes• Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis;• prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit;• kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola

Jah; ei lähe RKPssejah

• kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli;

kli t ti ki i d j t lt j Ti k

ei

jah• klient ostis kinnisvaraarendajatelt uue maja Tiskres;

• klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme

jah

linnaosas; ei

4. Viletsuse e. diskomfordi indeks onVastus:a) suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga

jagamisel keskmise palgaga;b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga;b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga;c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana;d) suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu.c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana;) ,

5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui omainvesteerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti.

Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse baasilistes hindades, milles ei sisaldu netomaksud, ii id k ik k h j d l E i k d k dviimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. Eestis koosnevad netomaksud

maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades.

6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja

i l SKP h l K b SKP äi j li dnominaalse SKP puhul. Kumba SKP näitajat eelistavad majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel.

7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel:

Aasta Nominaalne SKP SKP deflaatorAasta Nominaalne SKP SKP deflaator

(miljardite kroonides) (baasaasta 1990)

1997 60.0 1,5

1998 65.0 1,55 ,

a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8 3%võrreldes 97 a.?

b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel?

8,3%

3,3%

c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades?

d) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a. 1990 aasta hindades?

40

41,9)

e) Kui suur on reaalse sissetuleku suhteline kasv 1997 a. 1998 a. vahel?

f) K b h li j d k k i l l õi l l4,75%

f) Kumb suhteline juurdekasv on suurem, kas nominaalsel või reaalsel SKP-l? 8,3% > 4,75% (võrdle alapunkte a ja e)

8 Talunik müüs 10’000 krooni eest piima juustuvabrikule kes8. Talunik müüs 10 000 krooni eest piima juustuvabrikule, kes omakorda müüs selle hulgifirmale 18’000 krooni eest. Milline summa lisandus juustuvabriku tegevusega SKP-sse?

9. Endine diskor kulutas aastaid tagasi oma plaadikogu koostamiseks 13’500 krooni. Momendil õnnestus tal see plaadikogu ajalehe p g jvahendusel maha müüa 7’500 krooni eest. Kas ja kuidas mõjutab selline tehing selle aasta SKP suurust?

10. Oletame, et aastal 1999 toodeti mingit tarbekaupa 200 ühikut hinnaga 25 krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage nominaalne SKP, reaalne SKP ja SKP deflaator (baasaasta oleks 1999) Kui suur on iga näitaja suhtelinedeflaator (baasaasta oleks 1999). Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides?

d fl i l ( ) *SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni 80% ; 66,67%; 20%

11. Kapitali amortisatsioon on:

a) aktsiisi- käibe- ja kinnisvaramaksu summa;a) aktsiisi , käibe ja kinnisvaramaksu summa;

b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama;vastuteenet osutama;

c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse;

d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks;

e) kasum, mida ei jaotata dividendideks.e) kasum, mida ei jaotata dividendideks.

12. Kaudsed ärimaksud on:

a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru;

b) ettevõtte tulumaks;) ;

c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks;

d) k ii i käib j ki i kd) aktsiisi-, käibe- ja kinnisvaramaks;

e) kõik maksud on kaudsed.

13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse:

a) kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks;a) kulusid, mida tehakse kapitalikaupade ostuks;

b) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud ja tulusiirded;tulusiirded;

c) kogu raha, mida ükskõik mis meetodil on õnnestunud hankida;

d) isiklikku tulu, millest on lahutatud isiklikud netomaksud.

14. SKP on:14. SKP on:

a) riigi poolt teenitud kasum ühe inimese kohta;

b) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil residentide ja mitteresidentide valmistatud lõpptoodangu väärtus turuhindades;

c) riigi poolt toodetud vara, millele lisandub sõjasaagina saadud vara (v.a. sõralised ja sarvilised);

d) on aasta jooksul riigi majandusterritooriumil valmistatud (v.a.mitteresidentide) lõpptoodangu väärtus hulgihindades.

15. Sisemajanduse puhasprodukt SPP on:

a) toodang mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud;a) toodang, mis on korrektselt pakitud ning ei ole määrdunud;

b) SKP väärtus, millest on maha arvatud välisinvesteeringud;

c) SKP väärtus, millest on maha arvatud kõik investeeringud;

d) SKP väärtus, millest on maha arvatud majanduses hõlvatud kapitali ) , j ptarbimiskulu e. amortisatsioon.

16. Lisandväärtuse all mõeldakse:16. Lisandväärtuse all mõeldakse:

a) iga väärtust, mida saab oma tuludesse lisada;

b) kogutoodangu väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud tootmistegurite väärtus;

c) sisemajanduse puhasprodukti väärtust, millest on maha arvatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud

i i äätootmistegurite väärtus;

d) kõik ülaltoodu on õige.

17. Sisemajanduslikku koguprodukti mõõdetakse:

a) naturaalühikutes (tonnid tükid jne );a) naturaalühikutes (tonnid , tükid jne.);

b) dollarites;

c) bittides;

d) inimtundides;) ;

e) kroonides.

18 i id k i ll k l d18. Korporatsioonide kasumi alla kuuluvad:

a) mittekorporatiivsete ettevõtete tulude summa;

b) dividendid;

c) jaotamata kasum;c) jaotamata kasum;

d) netointressid;

e) kasumimaksed; f) rendid.

19. Tulusiirded on

a) äärmiselt ebameeldivad asjad kuna Teie tulu siirdub mujale;a) äärmiselt ebameeldivad asjad, kuna Teie tulu siirdub mujale;

b) ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite (tooraine jne.) vahe;

c) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama;

d) leitav selliselt, et isiklikust tulust lahutame isiklikud netomaksud.

20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult:20. Sisemajanduse koguprodukti arvestusel ignoreeritakse täielikult:

a) mitteainelisi turuväliseid teenuseid;

b) tööaja lühenemise ja vaba aja suurenemise mõju;

c) mitteresidentide majandusliku tegevuse tulemusi;) j g ;

d) keskkonnakahjuliku toodangu väärtust;

) k d l i i l l j l ide) kogutoodangu valmimisel osalejate tulusid.

21. Mööbli remondiga tegelev ettevõtja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni

Ütükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 1 krooni eest niiti, 49 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus?lisandväärtus?

22. Kui Foxlandia nominaalne SKP väljendatuna 2000 aasta j k hi d d 36 ilj dit i 1990 t t t 2000 t ijooksevhindades on 36 miljardit ning 1990-st aastast 2000 aastani tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis kui suur on 2000-nda aasta reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda aasta püsihindades?reaalne SKP mõõdetuna 1990 nda aasta püsihindades?

23. Avaliku sektori (valitsuse) kulutused sisaldavad: 36:1,2=30 mrd. kr.

a) riiklikke ja kohalikke makse;

b) kaudseid makse;) ;

c) amortisatsiooni;

d) k k li j j k h lik li k d id jd) keskvalitsuse ja ja kohalike omavalitsuste kaupade teenuseid ja oste.

24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leida 1982 ja 2000 aasta reaalsete SKP väärtused 2 Kui suur on uue 2000 aasta deflaatorireaalsete SKP väärtused. 2. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatoriarvväärtus (baasaasta 1982)? 3. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982?

2 h j d id i l k i i k

2. 220 mrd.kr.1. 179,2 mrd.kr. 3. D = 1,28; SKP (r) 550 mrd. kr.

25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:

a) ettevõtte kulutusi uute masinate ja seademete muretsemiseks;

b) muutusi kaubavarudes;

c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks;c) kodumajapidamiste kulutusi lastele hariduse andmiseks;

d) ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmine;

e) kulutusi uusehituseks; f) kulutusi pruugitud kapitalikaupade ostmiseks.kulutusi uusehituseks;

26. Tabelis on esitatud andmed Foxlandia nominaalse SKP kohta jooksevhindades, hinnaindeks protsentides ning reaalne SKP püsivhindades. Täitke tabeli lüngad.

Aasta

1991

Nominaalne SKP Hinnaindeks (SKP deflaator),% Reaalne SKP

120 15080

1992

1993

135

150

90

100

150

150

1994

1993

180

110

106

200

150

170

1996

1995

275

110 200

250

220

110

1997

1998

125

130

300

300

375

3901998

1999 500

130 300

400

390

125

2000 640 80 800

27. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on:

sisemaised erainvesteeringud 666 1

SKP

+sisemaised erainvesteeringud …………………… 666,1

eksport …………………………………………… 363,2

+

+

isiklikud netomaksud ……………………………. 498,2

kohalike omavalitsuste ostud ………………..…... 467,7 +,

kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) ……….…. 441,4

i 4 1 0import …………………………………………… 451,0

eratarbimiskulutused ……………………………2606,1 +

-

keskvalitsuse ostud ……………………………... 364,8

isiklik tulu (sissetulek) 3298 5

+

isiklik tulu (sissetulek) …………………………. 3298,54016,9arvutage: SKP kulutuste meetodil

rahvamajanduse puhasprodukt SPP=SKP-amort 3575 5rahvamajanduse puhasproduktisiklikud säästud

SPP SKP amort. 3575,5194,2= isikl. tulu –eratarb.-isikl.netomaksud

28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod

Palgad, töötasud ………………………….. 800

eratarbimiskulutused ……………………… 900 ++

mittekorporatiivsete ettevõtete tulu ……….. 100

koguinvesteeringud ………………………... 150 ++

+korporatiivsed kasumid ……………….….…100

renditulud ……………………………………. 75

netointressid …………………………………. 75

+++netointressid …………………………………. 75

avaliku sektori ostud …………… ………… 200

eksport …………………………………….. 100

++

+

import ……………………………………… 50

kaudsed netomaksud ……………………… 75

-+

tulusiirded kodumajapidamisele …………. 50

üksikisiku tulumaks ………………………. 100

korporatsioonide jaotamata kasum ……… 50 +korporatsioonide jaotamata kasum ……… 50

korporatsioonide kasumimaksud ……….. 25

amortisatsioon ……………………………. 75

++

Leidke

a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil

Kulutuste meetodE = C + I + G + (X – Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300

Saadud tulu meetodE = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 50 + 25 + 75 = 1300E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 50 + 25 + 75 = 1300b) Rahvuslik puhasproduktRPP = E – amortisatsioon = 1300 – 75 = 1225c) RahvatuluNI = RPP – kaudsed maksud =1225 – 75 =1150d) Isiklik netomaksIsiklik netomaks = üksikisiku tulumaks – tulusiirded = 100 –50 = 50

e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25

f) Isiklik kasutatav tulu)

Isiklik kasutatav tulu = Isikl. tulu – isikl. netom. – kaudsed maksud = 1150 –50 – 75 =1025

29. Makrolandia rahvamajandusliku arvepidamise põhilised näitajad:

E t bi i k l d 480 Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt480Eratarbimiskulud …………………………… 480

Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud …200

Kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) …….. 40

Leidke: a) Sisemajanduse koguprodukt kulutuste meetodil

S 480 200 120 20 20 840

480

200

p ( )

Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud … 120

Muutused kaubavarudes…………………….. 20

SKP = 480 +200 + 120 +20 + 20 = 840

b) Rahvuslik koguprodukt

120

20

Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele …80

Korporatsioonide jaotamata kasumid ……… 30

I iklik d k d 60

) g p

RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815

Isiklikud maksud …………………………….. 60

Palgad, töötasud …………………………… 350

Kaudsed ärimaksud ………………………. 10

c) Rahvuslik puhasprodukt

Netoeksport ………………………………… 20

Korporatsioonide kasumimaksed ………… 15

RPP = RKP – amortis. = 815 – 40 = 775

d) Rahvatulu20

Töötuse vastane kindlus …………………… 20

Mitteresidentide puhasinvesteeringud …… -25NI = RPP – kaudsed ärimaksud = 775-10 =765

30. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ja remondiks 200 000

Ükrooni ja mootorkütuse ostmiseks 100 000 krooni. Ühistu kogutulu kalade müügist oli 1 100 000 krooni. Kui suur on ühistus loodud lisaväärtus?lisaväärtus?

31. Millist maksu alljärgnevatest ei loeta tavaliselt kaudseks maksuks?

a) käibemaksu;a) käibemaksu;

b) aktsiisimaksu;

c) kinnisvaramaksu;

d) tulumaksu;e) tollimaksu.) ; )

33. Kas vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis majapidamissektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja –teenuste väärtus?

a) õige;

b) vale.

34 Välti k k d t t t k t t k SKP t i l34. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmislisandil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang.arvestatakse maha lõpptoodang.

a) õige;

b) vale.

35. Potentsiaalne SKP on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks g g,võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõik olemasolevad ja ning kättesaadavad tootmistegurid:

a) õige; b) vale.

36. Sisemajanduse koguprodukti võib arvutada, kasutades kas sissetulekute (saadud tulude) või kulutuste meetodit. Millised osad allloetletutest on vajalikud SKP arvutamisel saadud tulu (tähistame tähega S) ja millised kulutuste meetodi (K) kasutamisel:

a) eksport; j) amortisatsioon;

b) rent; k) import;S

SK

K) ; ) p ;

c) kaudsed netomaksed; l) netointressid;

d) bi i k l d

S S

Kd) eratarbimiskulutused;

e) palgad; S

K

f) sisemaised erainvesteeringud;

g) mittekorporatiivsete ettevõtete tulu; S

K

g) mittekorporatiivsete ettevõtete tulu;

h) avaliku sektori kulutused;

S

K

i) korporatsioonide kasumid; S

37. Ühiskondlikku heaolu (s.t. mitte ühiskondlikku rikkust) iseloomustatakse kõige sagedamini:

a) keskmise töötasu kaudu;b) sisemajandusliku koguprodukti suuruse abil;b) sisemajandusliku koguprodukti suuruse abil;c) heaolu indeksi abil;d) miinimumpalga abil.) p g

38. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning k ll l d b i i l l i i ii llikellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujalmujal.

a) fataalselt töötu;) ;b) struktuurselt töötu;c) heidutatud töötaja;d) l l ööd) totaalselt töötu.

39. Monetaarpoliitika

a) keskpanga rahapoliitikat,b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimistb) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist,c) keskpanga laenupoliitikat,d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle. ) p g j

40 i k l lii ik h l b40. Fiskaalpoliitika hõlmab:

a) keskpanga rahapoliitikat;c) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist;) j p ;d) keskpanga laenupoliitikat;d) valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle.

41. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:

Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator(miljardite kroonides) (baasaasta 1990)

1997 90 6 120 %1997 90,6 120 %1998 91,5 122 %

Kui suur 1998 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?a) 65;b) 69b) 69;c) 75;d) 78c) 75;d) 78.

Kui suur 1997 aasta reaalne SKP 1990 aasta hindades?a) 65,5;b) 69,5;) 75 5) 75 5

Lisaküsimus: Kui suur on 1998 a deflaator kui baasaastaks võtta 1997? I 1 22 /1 20 1 017c) 75,5

d) 80;c) 75,5 võtta 1997? I = 1,22 /1,20 = 1,017

42. Varimajanduse osatähtsus SKP on allpooltoodud riikidest suurim:

Vastus:a) Rootsis ja Šveitsis, kuna seal on Euroopa kõige suurem

maksukoormus;maksukoormus;b) USA – s, kuna ameeriklastele ei meeldi riigimakse tasuda;c) Itaalias, kuna firmasid ei võeta ettevõtete registris arvele; ) , g ;c) Eestis, kuna ei tunta piisavalt hästi elektroonset tulumaksu maksmise

võimalust;d) k id) Ukrainas.

43 Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust kus43. Varimajanduseks nimetatakse ettevõtlust, kus

Vastused:a) tootmise tehnoloogia ei võimalda töötada päikese käes;b) toodetakse kergesti riknevat kaupa;) d öö b l hi l il lik l ic) tudeng töötab suvel ehitusel ilma ametlikult vormistamata;

d) vormistatakse ja müüakse soovijatele nn. “riiulifirmasid”.

44. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel:

Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator(miljardite kroonides) (baasaasta 1990)(miljardite kroonides) (baasaasta 1990)

1997 88.25 130 %1998 93.00 132 %

Kui suur reaalne SKP 1998 a. 1990 aasta hindades?) 6 4a) 67.45;

b) 69.25;c) 70 45;c) 70.45;d) 75.75.Kui suur reaalne SKP 1997 a. 1990 aasta hindades?a) 67.9;b) 69.25) 70 45c) 70.45

d) 114.7

45. Kui tegelik SKP (Q) on suurem kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) madalam kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub?

Vastused:a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;Vastused:a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;

a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;

) g ;c) inflatsioonimäär ei muutu;d) töötus suureneb.46 i lik S (Q) d l k i i l S (Q*) ii46. Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on

tegelik töötus (U) suurem kui täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua milline allpool toodutest sündmustest suureolukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub?

Vastused:a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;) i fl i i ää i

b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;c) inflatsioonimäär ei muutu;d) töötus väheneb.

47. Kui tegelik SKP (Q) on võrdne potentsiaalse SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) võrdne töötusega täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest realiseerub?

Vastused:Vastused:a) inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb;b) inflatsioonimäär tõenäoliselt langeb;) g ;c) inflatsioonimäär ei muutu;d) töötus suureneb kiiresti.

48. Riigi majanduslikku arengut iseloomustab kõige paremini:

Vastused: a) miinimumpalk; ) p ;b) atesteeritud kaardimoor;c) sisemajandusliku koguprodukti suurus;d) i fl i id) inflatsiooni suurus

49. SKP deflaator on sama mis :

a) tootjahinna indeks;a) tootjahinna indeks;

b) tarbijahinna indeks,

c) hulgihinna indeks;

d) kõikide võimalike toodete turuhinna indeks.)

50. Eeldame, et SKP, mõõdetuna turuhindades aasta jooksul kasvas 120 miljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKPmiljardilt kroonilt 160 miljardi kroonini. Sama perioodi SKP deflaator suurenes 100 kuni 130-ni. Kui palju suurenes reaalne SKP protsentides Deflaatori kasv = 130 / 100 = 1,3; Teise aasta reaalne SKP = 160 / 1,3 =

123 0769 R l SKP k (123 0679 120) / 120 2 56%51. Kui riigi A SKP on 10 miljardit krooni ja riigi B SKP on 12 miljardit

krooni antud vahetuskursi juures ja teades, et ostujõu pariteedi näitaja

123,0769; Reaalse SKP kasv = (123,0679 -120) / 120 = 2,56%

j j , j p j(PPP) on riigil B võrreldes riigiga A 1,5. Kui suur on riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga

Rii i A SKP h ii i B SKP d h k i k l 10 / 12 E li d ii iRiigi A SKP suhe riigi B SKP-sse antud vahetuskursi korral = 10 / 12. Ette oli antud, et riigi B valuuta on 1,5 korda üle hinnatud võrreldes riigi A valuutaga, seega riigi A PPP SKP võrrelduna riigi B-ga = 10 / 12 * 1,5 = 1,25.

Näitaja Määratlus

52. Viige kokku rahvamajandusliku arvepidamise näitaja ja määratlus

Näitaja Määratlus1. SKP… A. Isiklik tulu pärast isiklike netomaksete mahaarvamist, see on

tulu, mida kodumajapidamised saavad kasutada kas tarbimiseks või Csäästmiseks.

2. RKP, Rahvuslik

B. Sisemajanduse koguprodukt turuhindades, millele on liidetud netotulud välismaalt (välismaalt saadud ja välismaale makstud

FRahvuslik koguprodukt

netotulud välismaalt (välismaalt saadud ja välismaale makstud esmaste tulude vahe).

3. RPP Rahvuslik C. Mingi ajavahemiku jooksul residentide ja mitteresidentide poolt puhasprodukt riigi majandusterritooriumil valmistatud lõpptoodangu turuväärtus.4. Kasutada olev kogurahvatulu

D. Sissetulekud, mida kodumajapidamised tegelikult saavad enne otseste maksude tasumist

E

Bkogurahvatulu otseste maksude tasumist.5. Isiklik tulu E. Antud riigi residentide poolt loodud lõpptoodete ja –teenuste

turuväärtus, millest on maha arvatud ärakulutatud tootmisvahendite D

B

korvamiseks tehtavad kulutused (amortisatsioon).6. Kasutatav tulu F. Antud riigi sisemajanduse koguprodukt, millele on liidetud nii

netotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt seenetotulud välismaalt kui ka jooksvad netoülekanded välismaalt, see on residentide poolt saadud ja mitteresidentidele makstud summade vahe

A