Tiitelleht

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................4

ITAALIA....................................................................................................................................5

Loodus.....................................................................................................................................5

Kliima..................................................................................................................................5

Riik..........................................................................................................................................6

Riigikord..............................................................................................................................6

Haldusjaotus........................................................................................................................6

Valimised.............................................................................................................................7

Rahvastik.................................................................................................................................7

Religioon.............................................................................................................................8

Majandus.................................................................................................................................8

Eksport.................................................................................................................................9

Import..................................................................................................................................9

Transport............................................................................................................................10

Ajalugu..................................................................................................................................10

INDIA.......................................................................................................................................12

Nimi.......................................................................................................................................12

Ajalugu..................................................................................................................................12

Haldusjaotus..........................................................................................................................14

Osariigid............................................................................................................................14

Liiduterritooriumid............................................................................................................15

Sümbolid ja tähised...............................................................................................................15

Rahvastik...............................................................................................................................15

Majandus...............................................................................................................................16

Eksport...............................................................................................................................17

2

Import................................................................................................................................17

Vaatamisväärsused................................................................................................................17

KOKKUVÕTE.........................................................................................................................18

KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19

3

SISSEJUHATUS

4

ITAALIA

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel (vt Joonis 1).

Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk

väiksemaid saari.

Joonis 1. Itaalia asukoht

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km)

ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia

territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.

Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957).

Loodus

Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad

orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide

jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid.

Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.

Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja

Etna. Sageli esineb maavärinaid.

Kliima

Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb

parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini

5

poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme

sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti

piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on

kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised

temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.

Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab

Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja

kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu.

Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima

sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.

Riik

Riigikord

Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud

referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.

Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev

valijatekogu (see on pigem auamet).

Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest

senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks.

Haldusjaotus

Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks (comune).

Nr

Maakond

Keskus

Pindala (km²)

Rahvaarv

1 Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177

2. Apuulia (Puglia) Bari 19 358 4 090 577

3. Basilicata Potenza 9 995 587 680

6

4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537

5. Campania Napoli 13 590 5 833 131

6. Emilia Romagna Bologna 22 446 4 429 766

7. Giulia Trieste 7 858 1 235 761

8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365

9 .Liguuria Genova 5 422 1 616 993

10 .Lombardia Milano 23 844 9 909 348

11. Marche Ancona 9 366 1 564 886

12. Molise Campobasso 4 438 319 834

13. Piemonte Torino 25 402 4 456 532

14. Sardiinia maakond (Sardegna) Cagliari 24 090 1 675 286

15. Sitsiilia maakond (Sicilia) Palermo 25 711 5 050 486

16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074

17. Trentino-Alto Adige Trento 13 607 1 036 639

18. Umbria Perugia 8 456 906 675

19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129

20. Flag of Veneto.svg Veneto Venezia 18 399 4 936 197

Itaalia maakonnad

Valimised

2006. aasta Itaalia parlamendivalimised

2008. aasta Itaalia parlamendivalimised

Rahvastik

Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult praegu viiendal kohal (60 200 060 elanikku), aga samas

demograafilised ülevaated näitavad, et inimeste arv vanuses üle 65 aasta on Euroopa kõrgeim

(19,4%). On arvata, et see arv kasvab: aastaks 2020 on üks isik neljast vanuses üle 65 (23,5%

rahvastikust). Meeste keskmine eluiga on 79 ja naistel 84,6. Rahvastiku arvu langust

tasakaalustab migrantide sissevool, mis suurendab sündivust, hoides rahvastiku arvu langust

7

umbes 0% juures. Käesoleval ajal on enamik itaallasi vanuses 45 – 65, see on seotud inimeste

arvuga, kes on sündinud II Maailmasõja ja 60. aastate vahel (nn „beebibuumi” põlvkond).

Nende demograafiliste muudatuste tagajärjed on omakorda tugevalt mõjutanud

majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurialast konteksti. Aktiivse vananemise meetodid ei

puuduta tegelikult mitte ainult eakaid, vaid on mõeldud kõikidele eluperioodidele eesmärgiga

aktiviseerida kogu rahvastiku potentsiaali.

Religioon

87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon

on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast.

Majandus

Eurotsooni liikmed (tumesinisega)

Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli

Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige

ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002.

aastal.

SKP jaotumine sektoritesse (2009)

Sektor

Osakaal

Põllumajandus

1,8%

Tööstus

24,9%

Teenindus 73,3%

Tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor

Osakaal

8

Põllumajandus

4,2%

Tööstus

30,7%

Teenindus

65,1%

Eksport

Itaalia suurimad ekspordiartiklid on

ehituskaubad

tekstiil ja riided

tootmismasinad

mootorsõidukid

veoseadmed

kemikaalid

Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika

Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69% (2009).

Import

Itaalia suurimad impordiartiklid on

ehituskaubad

kemikaalid

veoseadmed

energiatooted

mineraalid ja mittevärvilised metallid

tekstiil ja riided

Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%,

Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08% (2009).

9

Transport

Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad.

Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia ajaluguNext.svg Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia

Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi.

Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all,

kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all.

Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja

langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi

valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas.

Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.

Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli

kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile.

11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes

omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega,

13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad.

Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid

seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka

renessansikultuuri häll.

Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16.

sajandil langes Itaalia põhjaosa Hispaania ja hiljem osaliselt Austria võimu alla.

19. sajandil sai Risorgimentost alguse Itaalia ühendamine, mis saavutati 1870. aastal suuresti

tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele.

1922. aastal tulid võimule fašistid eesotsas Benito Mussoliniga.

Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks.

10

INDIA

India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal

elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir (vt

Joonis 2) Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India

ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid.

Joonis 2. India asukoht1i

Nimi

Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on

sanskriti सि�नु्ध Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi

Indoi (Ινδοί) ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse

ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns). Nimi Bharat tuleneb hindu

pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui

terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab

"hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile.

Ajalugu

Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas

Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse

8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks, mis pärineb aastast umbes aastast 3400

eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad

(Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus. 18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid

äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr.1 http://et.wikipedia.org/wiki/India

11

Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase

ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II

poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve

rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all.

3. sajandil eKr ühendasid India järk-järgult Maurya keisririigi alla Chandragupta Maurya,

tema poeg Bindusara ning pojapoeg Ašoka. 3. sajandist pKr valitses Indiat Gupta dünastia;

seda nimetatakse vahel "India kuldajaks". Lõuna-India suurriikide hulka kuulusid Chalukya,

Chola ja Vijayanagara keisririik. Sel ajastul õitsesid teadus, tehnika, insenerikunst, kunst,

loogika, keeleteadus, kirjandus, matemaatika, astronoomia, usund ja filosoofia.

Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast Delhi

sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid Indias

kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia. Moguli keisrid laiendasid oma

riiki üle suurema osa Ees-Indiast. Samas panid mogulite võimule vastu mõned Kirde-India

kuningriigid, millest tugevaim oli Ahomi kuningriik Assamis. Mogulite tagakiusamise tõttu

arendasid sikhid välja võitluskunsti traditsiooni ning rajasid Sikhi impeeriumi, mis püsis kuni

Inglise-sikhi sõdadeni 19. sajandi keskel. Esimesena ohustas mogulite ülevõimu Rajputi hindu

kuningas Maha Rana Pratap Mewarist 16. sajandil, seejärel aga Maratha konföderatsioon, mis

valitses 18. sajandi keskpaigas suurt osa Indiast.

16. sajandil asutasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia

Indiasse oma kaubajaamad ning kasutasid ära India sisekonflikte, et rajada kolooniaid. 1856.

aastaks oli enamik Indiast Briti Ida-India Kompanii mõju all. Aasta hiljem pani ülemaaline

mäss, mida tänapäeval nimetatakse India esimeseks iseseisvussõjaks või sipoide mässuks,

kompanii võimu tõsiselt kõikuma, kuid kukkus lõpuks siiski läbi. Konflikti tulemusel võeti

India Briti krooni otsese valitsuse alla..

Two smiling men in robes sitting on the ground, with bodies facing the viewer and with heads

turned toward each other. The younger wears a white Nehru cap; the elder is bald and wears

glasses. A half dozen other people are in the background.

Mahatma Gandhi (paremal) koos Jawaharlal Nehruga, 1937. Nehrust sai 1947. aastal India

esimene peaminister.

20. sajandil algatasid India Rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku

iseseisvusliikumise. Suurt osa liikumisest juhtisid Mahatma Gandhi ja India Rahvuskongress,

pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises vägivallatus kodanikuallumatuse aktis.

12

15. augustil 1947 sai India Suurbritannialt iseseisvuse, kuid samal ajal eraldati islami

enamusega alad, millest moodustati eraldi riik nimega Pakistan. 26. jaanuaril 1950 sai Indiast

vabariik ning jõustus uus konstitutsioon.

Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla,

kastieelarvamuste, kommunistlike sisside, terrorismi ning separatistlike vastuhakkudega, eriti

Jammu ja Kashmiri osariigis ning Kirde-Indias. 1990. aastatest saati on terrorism puudutanud

paljusid India linnu. Indial on lahendamata piirivaidlused Hiina Rahvavabariigiga, mis 1962.

aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks, ning Pakistaniga, millest said alguse sõjad 1947, 1965,

1971 ja 1999. India on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (toona veel Briti India nime all)

blokivälisusliikumise asutajaliige.

Indial on tuumarelv; pärast esimest tuumakatsetust 1974. aastal toimusid järgmised viis

katsetust alles 1998. Alates 1991. aastast on majandusreformid toonud India maailma

kiireimini kasvavate majanduste sekka.

Haldusjaotus

India 28 osariiki ja 7 liiduterritooriumit

India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories) ja Delhi

rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks:

Osariigid

Andhra Pradesh

Arunāchal Pradesh

Assam

Bihār

Chhattīsgaṛh

Goa

Gujarāt

Haryana

Himachal Pradesh

Jammu ja Kashmir

Jharkhand

Karnataka

Kerala

Madhya Pradesh

Mahārāṣhṭra

Manipur

Meghālaya

Mizoram

Nagaland

Orissa

Pandžab

Rājasthān

Sikkim

Tamil Nadu

Tripura

Uttar Pradesh

Uttarakhand

Lääne-Bengal

13

Liiduterritooriumid

A. Andamanid ja Nicobarid

B. Chandigarh

C. Dadra ja Nagar Haveli

D. Daman ja Diu

E. Lakshadweep

F. Delhi

G. Puducherry

Sümbolid ja tähised

India rahvusloom on tiiger, rahvuslind paabulind, rahvuslill lootos, rahvuspuu Bengali

viigipuu ja rahvuspuuvili mango.

Rahvastik

Rahvastiku tiheduse kaart

India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.

Allolevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid.

Aasta Rahvaarv

1700 137 026 000

1725 140 413 000

1750 155 212 000

1775 198 344 000

1800 255 000 000

1825 256 469 000

1850 283 496 000

14

1875 300 963 000

1900 271 306 000

1925 263 071 000

1950 350 445 000

1975 600 763 000

2000 1 014 003 800

2005 1 094 985 000

2025 1 370 028 000

2050 1 706 951 000

India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25%

moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.

India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad,

Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.

Majandus

Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%.

SKP jaotumine

sektoritesse Sektor Osakaal

Põllumajandus 17%

Tööstus 28,2%

Teenindus 54,9%

Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal

Põllumajandus 52%

Tööstus 14%

Teenindus 34%

15

25% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.

Eksport

Peamised ekspordiartiklid on

petrooleumitooted

vääriskivid

masinad

raud ja teras

kemikaalid

sõidukid

rõivad

India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12,87%, Ameerika

Ühendriigid 12,59%, Hiina 5,59% (2009).

Import

Peamised impordiartiklid on

toornafta

vääriskivid

masinad

väetis

raud ja teras

kemikaalid

India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10,94%, Ameerika Ühendriigid 7,16%, Saudi

Araabia 5,36%, Araabia Ühendemiraadid 5,18%, Austraalia 5,02%, Saksamaa 4,86%,

Singapur 4,02% (2009).

Vaatamisväärsused

Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on haudehitis Tadž Mahal (Vt Joonis 3) riigi põhjaosas

Agra linna lähedal. 2003. aastal külastas seda rohkem kui kolm miljonit inimest. Samuti on

see UNESCO maailmapärandi nimistus.

16

Joonis 3. Tadž Mahal

Tähtis vaatamisväärsus on ka Punane fort (Red Fort), mis on samuti UNESCO

maailmapärandi nimistus.

KOKKUVÕTE

17

KASUTATUD KIRJANDUS

18

i