Tallinna Ülikool

Kasvatusteadusteinstituut

Valeria Inostrantseva

NARTSISS JA GLADIOOL

Referaat

Tallinn 2014

SISUKORDSISSEJUHATUS...................................................................................................................4

1 Nartsiss...........................................................................................................................5

1.1 Kirjeldus..................................................................................................................5

1.1.1 Leht..................................................................................................................5

1.1.2 Õis....................................................................................................................5

1.1.3 Vili...................................................................................................................6

1.1.4 Sibul.................................................................................................................6

1.1.5 Juurestik...........................................................................................................7

1.2 Levila.......................................................................................................................7

1.3 Kasvatamine............................................................................................................8

1.3.1 Paljundamine...................................................................................................8

1.4 Kasutamine..............................................................................................................8

1.5 Nimi.........................................................................................................................9

1.6 Müüdid ja sümboolika.............................................................................................9

1.6.1 Narkissos ja Echo.............................................................................................9

1.6.2 Persephone ja Hades......................................................................................10

1.6.3 Sümboolika....................................................................................................11

1.7 Klassifikatsioon.....................................................................................................11

1.8 Haigused ja kahjurid.............................................................................................14

1.8.1 Seenhaigused.................................................................................................14

1.8.2 Viirushaigused...............................................................................................14

1.8.3 Kahjurid.........................................................................................................14

2 Gladiool.......................................................................................................................16

2.1 Nimi.......................................................................................................................16

2.2 Levila.....................................................................................................................16

2.3 Kirjeldus................................................................................................................17

2.4 Liigitus..................................................................................................................18

2.5 Kultuuris................................................................................................................19

KOKKUVÕTE....................................................................................................................20

KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................21

lisad......................................................................................................................................22

Lisa 1 Poeedinartsiss (Narcissus poeticus).....................................................................23

Lisa 2 Hispaania nartsiss (Narcissus hispanicus)...........................................................24

1 SISSEJUHATUS

Töö vormistamisel kasutatakse valget vertikaalasendis paberit formaadiga A4 (210 x 297 mm).

Tekst trükitakse lehe ühele poolele reavahega 1,5. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus

12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm.

Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse

tühja reavahega.

Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse

lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata.

Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga

(või selle lühendatud kujuga) päis.

Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2

jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega.

4

Nartsiss

2 NARTSISS

Riik: Taimed Plantae

Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta

Klass: Üheidulehelised Liliopsida

Selts: Asparilaadsed Asparagales

Sugukond: Amarüllilised Amaryllidaceae

Perekond: Nartsiss Narcissus

Sünonüümid

Ajax Salisb.

Corbularia Salisb. ex Herb.

Hermione Salisb. ex Haw.

Jonquilla Haw.

Nartsiss (Narcissus) on umbes 60 liigiga sibultaimede perekond amarülliliste

(Amaryllidaceae) sugukonnast.

2.1 Kirjeldus

2.1.1 Leht

Lehed on kõige nooremate sibulasoomuste maapealsed osad ja kinnituvad sibulakannale.

Lehed on pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad

olla lehed kas siledad või soonilised.

2.1.2 Õis

Nartsissi õied asetsevad varrel üksikult või mitmekaupa. Õis on korrapärane,

sümmeetrilise alumise sigimikuga ja valge või eredavärvilise kroonja õiekattega, millel on

5

Nartsiss

6 kattelehte. Õis koosneb kahest selgestieristatavast osast, milleks on põhikroon (õiekate

ehk perigoon) ja kõrvalkroon (ehk lisakroon).

Lisakroon on sageli varieeruva kuju, värvi ja suurusega, olles seetõttu oluline sordi

määramiseks. Õis on ümbritsetud kileja kõrglehega, mis lõheneb tipus ja õitsemise kestel

rullub tagasi.

Tolmukaid on kokku kuus. Tolmukaniidid asetsevad emaka ümber. Harva asetsevad

tolmukapead õieavast väljas. Sageli juhtub, et tolmukatest 3 on kõrgemal ja 3 madalamal.

Tolmukate erinev ehitus ja asend aitavad eristada erinevaid sorte.

Lõhn võib olla nii tugev, kui mahe. Seejuures on lõhn tähtsaks sorditunnuseks sarnaste

õitega sortide puhul.

Õite suurus ja värv olenevad palju sordist aga mõju avaldavad ka ilmastik ja

kasvukeskkond ning sibulate seisukord.

Õitsemine algab varasematel sortidel aprillis, hilisematel mai lõpul.

2.1.3 Vili

Nartsissi vili on kolmepesaline pikliku kujuga kupar, milles asetsevad seemned kahes reas,

kõigis kolmes kambris. Seemned on ümmargused, läikivmustad ja idanevad hästi.

2.1.4 Sibul

Joonis 1 Pabernartsiss (Narcissus papyraceus)

Nartsissi sibulat nimetatakse ketassibulaks, kuna soomused sibulas asetsevad

kontsentriliselt. Nartsissisibul on maa-alune lühivõsu, mis koosneb sibulakannast ja sellele

6

Nartsiss

kinnituvatest sibulasoomustest. Kujult on nartsissisibulad munajad kuni piklikud (vt Joonis

1), teritatud tipuga.

Sibula soomused on erineva vanusega. Pidevalt seestpoolt väljapoole kasvades, soomused

kahel esimesel aastal kasvavad paksemaks, kolmandal aastal hakkavad õhenema ja

neljandal aastal saavad osaks sibulakestast.

Tütarsibulad kinnituvad sibulakannale ja arenevad emasibulas sibulasoomuste vahel.

Tütarsibulad vabanevad vanade soomuste surres.

Nartsissisibulad erinevad sordirühmiti. Näiteks trompetnartsissidel on iseloomulikud

suured ümarsibulad ja vähesed tütarsibulad, seevastu suurte lisakrooniga nartsisside

sibulad, olgugi samuti suured, on ümaramad või mitmetipulised, rikkalikult paljunevad ja

rohkelt õitsevad.

2.1.5 Juurestik

Sibulakanna külge kinnituvad narmasjuured. Juurestik koosneb 20–40cm pikkustest

narmasjuurtest, mida võib kokku olla kuni 120. Juured paiknevad sibulal tihedalt ümber

kettakujulise sibulakanna.

Juurestiku hulgast võib leida ka tõmbejuuri, mida on lihtne ülejäänud juurtest eristada

nende suurema jämeduse ja kortsulisuse tõttu. Tõmbejuurte ülesandeks on sibulat mullas

õiges asendis hoida või sobivale sügavusele tõmmata. Tõmbejuurte kasutamine mõjub aga

taimele kurnavalt.

2.2 Levila

Nartsisside kasutamine iluaianduses

Looduslikult on levinud umbes 40 liiki nartsisse, mis esinevad peamiselt Lõuna- ja Kesk-

Euroopas (Hispaanias, Portugalis, Šveitsis, Inglismaal, Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal,

kokku 36 liiki) ning Põhja-Aafrikas ja Vahemeremaades (kokku 5 liiki)

Kuna nartsisse on iluaianduses juba väga kaua kasutatud, on mitmed nartsissiliigid

looduses naturaliseerunud ja mõne liigi puhul on pea võimatu öelda, kas nad on välja

kujunenud oma looduslikus kasvukohas või on tekkinud ja levinud inimeste abil.

7

Nartsiss

2.3 Kasvatamine

Nartsissid on pikaealised sibulpüsikud, mille vegetatsiooniperiood kestab olenevalt

ilmastikutingimustest 90–100 päeva. Kasvamine ja arenemine toimuvad üsna madalatel

temperatuuridel. Optimaalne mulla temperatuur on 10–15°C.

Erinevalt mitmetest teistest sibulpüsikutest puudub nartsside sibulatel suvine

puhkeperiood. Maa-pealse osa kasv võib küll lõppeda, kuid sibul on pidevas arenemises.

Vegetatsiooniperioodi lõpus ei sure juured korraga nagu enamusel sibultaimedel, vaid on

varem (juulis või augustis) juba uute juurte vastu vahetunud. Kui juured saavad viga, siis

vigastud juurte asemele uusi ei kasva ja taimel tuleb kogu vegetatsiooniperiood läbida

vigastatud juurtega.

2.3.1 Paljundamine

Nartsiss paljuneb nii vegetatiivselt (tütarsibulatega), kui seemnetega. Seemnetega

paljunedes kulub idanenud seemnest õitsvaks taimeks sirgumiseni 5–8 aastat. Nartsiss võib

paljuneda ka isekülvi teel ja anda seejuures huvitavaid hübriide.

Seemnetega paljunedes on suur tõenäosus hübriidsete järglaste saamiseks ja seetõttu

kasutatakse seda paljundusviisi põhiliselt sordiaretuses. Kui tahetakse aga saada identset

koopiat emataimest, kasutatakse vegetatiivset paljundamist tütarsibulate abil.

Nartsisse on võimalik paljundada ka sibulapistikute abil, kaksiksoomus-, koekultuuri- või

meristeemmeetodil.

2.4 Kasutamine

Alates 18. sajandist on nartsissid laialt levinud iluaianduses. 18. sajandi teisel poolel tehti

Inglismaal algust juba nartsisside sordiaretusega, mis elavnes kõvasti 19. sajandil seoses

huvi kasvuga nartsissside vastu. Neid on iluaianduse tarbeks aretatud üle 12 000 erineva

sordi.

Nartsisse kasutatakse ka parfümeeria- ja farmaatsiatööstuses.

8

Nartsiss

Nartsissid sisaldavad mürgiseid alkaloide. Mürgitusnähtudeks on äge oksendamine ja

kõhulahtisus.

2.5 Nimi

Nimi nartsiss tuleb kreeka keelest ja on arvatavasti tuletatud sõnast ναρκάω (narkaō), mis

tähendab 'kangestun' või 'tuimestun'. See nimetus tuleneb arvatavasti õie uimastavast

lõhnast või alkaloidist, mida taim sisaldab.

2.6 Müüdid ja sümboolika

2.6.1 Narkissos ja Echo

Järgneval müüdil on mitmeid variatsioone ja siin on esitatud üks nendest.

Kreeka mütoloogiast on tuntud kaunis ja uhke noormees Narkissos, kelle isa oli jõejumal

Kephissos ja ema jõenümf Leiriope.

Leiriope tahtis kangesti teada, kas tema lapsele on ka määratud pikk ja õnnelik elu.

Seetõttu pöördus ta vähetuntud ennustaja Teiresiase poole, kes andis küsimusele vastuseks:

"On küll, kui ta ainult iseennast tundma ei õpi." Kuusteist aastat hiljem toimunud

sündmuste läbi sai Teiresias kuulsaks. Seda seetõttu, et selleks ajaks oli Narkissos saanud

piltilusaks noormeheks, kellele kõik tüdrukud, kes teda nägid, kuuluda ihaldasid. Tema aga

ei tahtnud neist kedagi ja aset leidis järgnev sündmus.

Echo oli mäginümf, kelle kurb saatus sai alguse sellest, et ta sattus Hera viha alla. Hera,

kes püüdis avastada Zeusi järjekordset armulugu ühe nümfiga, ei tabanud süüdlast, kuna ta

tähelepanu juhtis kõrvale Echo lobisemine. Hera viha langes seetõttu Echo peale.

Jumalanna nuhtles teda sellega, et too ei saanud oma keelele enam ühtki muud sõna kui

vaid need, mis talle ette öeldi ja mida ta siis kordas. "Sulle jäägu alati viimane sõna," ütles

Hera, "kuid sul ärgu olgu võimalust kõnelust alustada."

Karistus oli Echole kohutav. Amori tabatud noole tõttu oli Echo, nagu kõik teised neiud,

armunud Narkissosse, kuid karistuse tõttu ei saanud ta temaga rääkida. Kuna Amor oli

unustanud tabada Narkissost, ei leidnud Echo armastus vastarmastust. Siiski koitis ühel

päeval Echo võimalus Narkissosega vestlusse asuda, kui Narkissos oma kaaslasi hüüdis:

9

Nartsiss

"Kas keegi on siin?" Echo, kes oli peitunud puude varju, vastas õnnejoovastuses:

"Siin ...siin ..." Kuna Narkissos teda ei näinud, hüüdis ta talle: "Tule!" Echo vastas

rõõmsalt: "Tule!" ja astus väljasirutatud kätega metsast välja noormehele vastu. Narkissos

aga pöördus pettununa Echo poolt ära, ise lausudes: "Ära tule! Ma ennem suren, kui annan

end sinule saagiks." Echo võis seepeale vastata vaid: "Annan end sinule saagiks." Kuid

Narkissos oli juba läinud.

Echo kurvastas selle peale nõnda, et kaotas viimasegi elujanu ja muutus kaljuks. Olympose

jumalad hoolitsesid aga selle eest, et ta hääl maailma kostma jääks ja nõnda tekkis kaja.

Nõnda jätkas Narkissos julmal kombel armastuse põlgamist, kuni üks nendest, kelle

Narkissos oli ära põlanud, ta ära needis. Narkissosest põlatu palus jumalatelt, et Narkissos

saaks tunda sedasama, mida tema äsja oli kogenud ja jumalad võtsid ta palvet kuulda.

Nõnda juhtuski, et Narkissos armus iseenda peegelpilti, kui ta seda selges mägiallikas nägi.

Enesearmastuses aga ei leia keegi täitumust: niipea kui Narkissos oma peegelpildile

lähenes, muutus see ähmaseks; läks ta aga kaugemale, kadus pilt sootuks. Ometi ei saanud

ta oma peegelpildist lahti ja muudkui püüdis asjata seda emmata. Päevast päeva lamas ta

allika juures ega võtnud teragi suhu, kuni eluvaim temast lahkus. Kuigi Narkissos oli nii

paljudel südame murdnud, leinasid teda allikate nümfid najaadid ja puude nümfid

drüaadid, kes otsisid ilusat keha, et seda matta. Kuid keha nad ei leidnud. Paigas, kus

noormees oli lebanud, õitses uus ilus lill, mida hakati hüüdma Narkissose nime järgi

nartsissiks.

2.6.2 Persephone ja Hades

Valgetest nartsissidest vanikut kandnud Zeusi tütar Persephone korjas aasalt lilli, kui

maapind avanes ja allilma ning surnute jumala Hades sealt kaarikul välja sõitis,

Persephone kaasa haaras ning ta allilma kaasa viis. Demeter, kes oli Persephone ema, otsis

oma tütart kõikjalt aga ei suutnud teda kuskilt leida.

Kuna Demeter oli viljakuse jumalanna, kaasnes tema kurvastusse langemisega ka ikaldus

ja inimkonda ähvardas nälga suremine. Seega pidi sekkuma Zeus, kelle abil õnnestus

sõlmida Hadesega kokkulepe, mille kohaselt lahkub Persephone allilmast pooleks aastaks

oma ema juurde, ülejäänud aja aga veedab allilmas. Ajal, millal Persephone elab allilmas,

valitseb ta ema kurbuse tõttu talv.

10

Nartsiss

Persephone ei tohtinud kunagi allilmast igaveseks lahkuda, kuna ta oli allilmas

granaatõuna maitsnud ja see, kes midagi allilmas sööb, ei tohi sealt enam lahkuda. Seetõttu

peetakse vahel granaatõuna ka rumaluse sümboliks.

Nartsissidega seob seda müüti aga see, et kui Hades võttis Persephone endale kaasaks,

kaotasid müüdi kohaselt nartsisside õied oma neitsiliku valge värvuse ja muutusid

kollasteks.

2.6.3 Sümboolika

Nartsiss on kevadlillena noorelt suremise, magamise ja taassünni sümbol.

Vana-Kreekas kasutati nartsisse Demeteri riitustel ja istutati haudadele. Seda selleks, et

märkida surma kui und (narkoë 'mina kangestun' võib samuti viidata unevalda

langemisele).

Nartsissi meeldiv lõhn sümboliseeris Pärsias noorust. Islamis oli nartsiss aga oma püstise

varre tõttu ustava teenri sümbol ja uskliku embleem.

Kuna nartsiss õitseb Hiinas uue aasta alguse paiku, siis peetakse seda seal ka rõõmu, õnne

ja õnneliku abielu sümboliks.

2.7 Klassifikatsioon

Tänu agarale sordiaretusele tekkis juba 19. sajandil väga paju nartsissisorte. 20. sajandil

jätkati sordiaretusega ja suure sortide arvu tõttu püüti nartsissisorte klassifitseerid. Esimene

nartsissisortide klassifikatsioon (koos sordinimede registriga) ilmus 1908. aastal Londonis.

1915. aastal ja 1923. aastal ilmusid täiendatud ja parandatud klassifikatsioonid.

Tänapäeval kehtiva rahvusvahelise nartsissisortide klassifikatsiooni põhilise osa

kehtestamine toimus 1. jaanuaril 1950. Selles jaotati sordid 11 rühma. Hiljem lisati 12.

rühm nende sortide jaoks, mis ei mahtunud tunnuste poolest 11 eelmise rühma sekka.

Nartsissisortide klassifitseerimisel arvestati õite värvust ning õiekattelehtede ja lisakrooni

pikkuse suhet. Järgnevalt on välja toodud rahvusvaheliselt tunnustatud 12 sordirühma.

11

Nartsiss

I rühm – trompetnartsissid

Igal varrel on ainult üks õis. Trompet (lisakroon) on sama pikk või pikem kui

õiekattelehed. Trompetnartsissid õitsevad nartsissidest kõige varem.

II rühm – suure lisakrooniga nartsissid

Varrel kasvab üks õis. Õied on suured ja ilusad. Lisakroon ehk trompet on pikem kui 1/3

õiekattelehtede pikkusest, kuid ei ületa seda. Taimede kõrgus küündib 30-st 60-ne cm-ni.

III rühm – väikese lisakrooniga nartsissid

Väikese lisakrooniga nartsissid on saadud suure lisakrooniga nartsisside ristamisel

poeedinartsissiga (Narcissus poeticus). Varrel üks õis, lisakroon ei ole pikem kui 1/3

õiekattelehtede pikkusest. Taimede kõrgus 30–45 cm.

IV rühm – täidisõielised nartsissid

Üks või enam õit varrel. Õiekattelehed või lisakroon või mõlemad on täidisõielised.

Taimede kõrgus 15–45 cm. Paljudel sortidel on rasked täidisõied küllalti pikkade varte

otsas ja seetõttu kahjustavad tuul ja vihm neid üpris kergesti.

V rühm – triandrusnartsissid

Narcissus triandrus L. tunnustega sordid. Tavaliselt kaks või enam rippuvat õit varrel.

Taimede kõrgus 15–45 cm.

VI rühm – tsüklaamen-nartsissid

Narcissus cyclamineus D. C. tunnustega sordid. Üks õis varrel. Õiekattelehed on

märgatavalt reflektiivsed, pika trompetiga. Taimede kõrgus 15–30 cm.

VII rühm – džonkill-nartsissid

Narcissus jonquilla L. tunnustega sordid. Üks kuni viis, harva ka kaheksa lõhnavat õit

varrel. Trompet tassi kujuline. Taimede kõrgus 15–30 cm.

VIII rühm – tatsett-nartsissid (tatsetid)

12

Nartsiss

Narcissus tazetta L. tunnustega sordid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel,

lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15–45 cm.

IX rühm – poeedinartsissid

Narcissus poeticus L. tunnustega sordid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed

puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline,

serv punane ja gofreeritud (vt Joonis 2). Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30–45 cm.

Joonis 2 Poeedinartsiss Narcissus poeticus

X rühm – looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid

Tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi

kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N. bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N.

cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris.

XI rühm - lõhestunud lisakrooniga nartsissid

Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest.

Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid.

XII rühm - mitmesugused nartsissid

Sordid, mis ei sobi eelmistesse rühmadesse.

13

Nartsiss

2.8 Haigused ja kahjurid

2.8.1 Seenhaigused

Fusarioos ehk kuivmädanik (Fusarium bulbigenum, sün. F. oxysporum f. narcissi)

Hahkhallitus (Botrytis narcissicola ja B. polyblastis)

Penitsillioos ehk rohehallitus (Penicillium corymbiferum)

Sibula-valgemädanik (Sclerotium tuliparum, sün. Sclerotinia bulborum)

Nartsissirooste (Puccinia schroeteri)

Nartsissi-helelaiksus (Septoria narcissi)

Nartsissi-laikpõletik ehk ramularioos (Ramularia narcissi)

Nartsissikärbes (Merodon equestris)

2.8.2 Viirushaigused

Nartsissimosaiik (Narcissus mosaic virus ja Cucumis virus)

Nartsissi-hõbelaiksus ehk valgetriibulisus (Narcissus silver leaf virus)

2.8.3 Kahjurid

Nartsissikärbes (Merodon equestris vt Joonis 3)

Sibulasirelane (Eumerus strigatus)

Sibula-juurelest (Rhizoglyphus echinopus)

Varreingerjas (Ditylenchus dipsaci) (Vikipeedia, 2013)

14

Nartsiss

Joonis 3 Nartsissikärbes (Merodon equestris)

15

Gladiool

3 GLADIOOL

Riik: Taimed Plantae

Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta

Klass: Üheidulehelised Liliopsida

Selts: Asparilaadsed Asparagales

Sugukond: Võhumõõgalised Iridaceae

Alamsugukond: Ixioideae

Perekond: Gladiool Gladiolus

Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas.

3.1 Nimi

Perekonnanime "gladiool" kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis

ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk

(Gladiolus imbricatus) ning arvatakse kokkuleppeliselt nimetatud perekonda kuremõõk.

Oma ladinakeelse nime on gladiool saanud Vana-Rooma teadlaselt, filosoofilt ja

kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb

gladiaatori lühikese mõõgaga.

3.2 Levila

Enamik gladioolide liike on pärit troopilisest Aafrikast, peamiselt Lõuna-Aafrikast, kuid

ka Madagaskarilt, Vahemeremaadest, ulatudes seejuures Põhja-Euroopasse. Samuti on

neid leitud Väike- ja Kesk-Aasiast. Euroopas ja Aasias on leitud kokku umbes 20 liiki,

maailmas aga kokku umbes 200-300 liiki.

16

Gladiool

3.3 Kirjeldus

Gladioolid on mugulsibulaga külmaõrnad püsililled (vt Joonis 4). Neil on mitu, enamasti

süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on

tugevad ja kaetud vahakihiga. Lehtede pikkus on 30–140 cm, laius aga 2–8,5 cm. Kehtib

seaduspärasus – iga järgnev leht on eelmisest suurem. Neid on tavaliselt 4–5, mis oleneb

sordist. Lehed paiknevad ümber varre kaherealiselt.

Joonis 4 Gladiool

Vars ja õisikuvars gladioolil morfoloogiliselt ei eristu. Vars on 12–15 cm pikkune. Õisiku

mõõtmed suurenevad kuni viimase õie puhkemiseni. Esimesena arenevad välja õisiku

alumised õied. Kõige varem ja tugevamini arenevad välja tolmukad. Õisikus on keskmiselt

16–20 õit, kuid on ka 22–24 õielisi sorte. Õisiku pikkus kõigub eri sortidel 40–45 kuni 60–

70 cm. Näiteks Gladiolus alatus on 12 õiega, Gladiolus crassifolis aga kuni 30 õiega. Mitte

kõik õiealgmed ei pruugi areneda normaalselt. Üksikute õite puhkemise ajal kasvab

õievars pikkuses veel edasi. Õied on koondunud tähkjasse õisikusse, on kahesugulised,

harva lõhnavad. Õiekate on gladioolidel bilateraalsümmeetriline. See koosneb kuuest

erinevast eredalt värvunud õiekatte- ehk perigoonlehest, mis asetsevad kahes ringis ja on

alumises osas lehterjalt kokku kasvanud. Õietkatteleht võib oma kuju poolest olla süstjas,

ovaalne, kitsas- või laitalbjas, laiovaalne või ümardunud. Tema serv võib olla sile,

loogeline, hõlmine, lainjas, jooneline, odajas, rombjas, lehvikjas või kaarjas. Õiekattelehe

äär võib olla erksavärviline. Tolmukaid on kolm, nad ulatuvad välja krooniputkest ja

kumerduvad õiekatte ülemisse osasse. Emakakael on vähemalt sama pikk kui tolmukad ja

kumerdub ülespoole nagu tolmukadki. Emakas haruneb tipus kolmeks.

17

Gladiool

Õite värvus on väga mitmekesine. Esineb nii ühevärvilisi kui mitmevärvilisi õisi, puhastes

toonides kui ka nende varjundites. Õie värvus oleneb pigamentide olemasolust. Näiteks

punase värvuse puhul võib õies olla olenevalt sordist 2–6 eri antotsüaani. Õitele kollase ja

kreemika värvuse annavad antoksantiin ja flavonoidid.

Gladioolid on risttolmejad taimed, tolmeldajateks on suured putukad, peamiselt kimalased.

Looduses toimub tolmlemine ja õite viljastamise protsess kilmalaste, mesilaste ja tuule

kaasabil. Seemned valmivad kupras. Vili on sünkarpne munjas 3-pesaline kupar, milles on

7–100, isegi kuni 150 seemet. Seemned on ümarad ja varustada tiivakestega. Tiivakesed

võivad ka puududa.

3.4 Liigitus

Arengurütmi järgi jagatakse gladioolid kahte rühma:

Talvise-kevadise kasvu ja õitsemisega ehk talikasvulised liigid ja sordid. Siia

kuuluvad nt Gladiolus × colvillei, Gladiolus × nanus, Gladiolus × haarlemensis,

Gladiolus × thunbergii ja hübriidid, Gladiolus grandis, Gladiolus tristis ja tema

hübriidid. Meil kasvatatakse neid harva.

Suvikasvulised ehk suvise kasvamise ja õitsemisega liigid ja sordid. siia kuuluvad

nt Gladiolus × primulinus, Gladiolus × hybridus, Gladiolus byzantinus, Gladiolus

illyricus, Gladiolus papilio, Gladiolus dalenii, Gladiolus imbricatus, Gladiolus

italicus jt. Kõik Eestis kasvatatavad aedgladiooli sordid kuuluvad siia rühma.

Aretuse ja päritolu järgi eristatakse mitmeid sordirühmi.

Grandiflorus rühm ehk tavagladioolid. Sellesse rühma kuuluvad tänapäevased

sordid. Tavagladioolide rühm on kõige arvukam sordirühm. Õied on neil väga

mitmekesised. Varieeruvus esineb nii vormis, kujus kui ka värvuses. Esineb ka

kahe- ja enamavärvilisi sorte.

Primulinus rühm ehk priimulgladioolid. Aretamise algmaterjaliks on olnud ja on

liik Gladiolus primulinus. Õied asuvad õisikus hõredalt. Iseloomulikuks on suur

õite värvivalik ja keskmise kõrgusega peened tugevad varred, mis kasvavad kuni

60 cm kõrguseks.

18

Gladiool

Butterfly rühm ehk liblikgladioolid. Aretuse algmaterjaliks on olnud looduslik

liblikgladiool (Gladiolus papilio). Väikeseõielised (õie läbimõõt 6–8 cm), säravate,

sageli liblika tiibu meenutavate laikudega.

Nanus rühm ehk madalad ja varaõitsvate gladioolide sordirühm. See rühm ilmus

19. sajandi II poolel. Teda on nimetatud ka väikeseõieliste gladioolide rühmaks.

Tubergeni rühm. See rühm on aretatud van Tubergeni ettevõttes 1924. aastal.

Taimed on kitsate lehtedega, karunevate õisikuvartega. Neid kasvatatakse enamasti

kasvuhoonetes lõikeõiteks.

Õie ehituse järgi jagatakse gladiooli perekonda kuuluvad liigid kolme rühma:

Eugladiolus – Nendel on õiekattelehed pikenenud või munajad, nõeljas tipp on

vaevu märgatav.

Hebea – Nendel on õiekattelehed ümarrombjad, märgatava terava tipuga.

Schweggeria – Nendel on õiekattelehed keerdunud, kroonlehed selgelt märgatava

pika ja kitsa tipuga.

Enamik liike kuulub esimesse rühma.

3.5 Kultuuris

Gladioole peetakse vapruse ja mehisuse sümboliks. Oma kodumaal, Aafrikas omab ta õnne

tähendust, ning ilma gladioolita ei toiminud seal ühtki pidustust. (Vikipeedia, 2014)

19

KOKKUVÕTE

Sõnad 2 884

Sümbolid 21 803

20

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. (11. märts 2013. a.). Nartsiss. Kasutamise kuupäev: 25. 02 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Nartsiss

Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Gladiool. Kasutamise kuupäev: 25. 02 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Gladiool

21

LISAD

Lisa 1 Poeedinartsiss (Narcissus poeticus)

Lisa 2 Hispaania nartsiss (Narcissus hispanicus)

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Narcissus_hispanicus_est.png