Sisukord

Mida õpiMe jaanuariS? 7

jaanuar. elus ja eluta organismid. Mikroskoop. Bakterid 8Ilmar Trull, „Tark lööb tantsu” 9Kuidas kaaluda margapuud ehk mis on kõige raskem? 10Mis on bakterid? 14õpime eesti keelt! Sõnamoodustus 15Kristiina Kass, „Sandri mikroskoop” 16õpime eesti keelt! Liitsõna 22Heiki Vilep, „Rahapisik” 24Leelo Tungal, „Pikksilma ja luubiga” 25uurime ja avastame! pentti Huovinen,

„Taibupõnn bakterite maailmas” 26Urmas Lennuk, „Mõrtsukbakter jääb vahele” 29Grigori Oster, „Mikroobi Petka” 34Eno Raud, „Kurjad mehikesed” 37Markus Saksatamm, „Emma ja kõhuvalu” 40õpime eesti keelt! Liitega sõnad 42Jaanus Vaiksoo, „Kuidas metsarahvas külarahva kurgutõvest päästis” 44Külmkingast. Muistend 46Markus Saksatamm, „Super Kiku ja hambapuur” 47

Mida TeeMe veeBruariS? 49

veebruar. Looduse mitmekesisus 50Leelo Tungal, „Maakaart” 51Loodus on ikka imeline ehk kuidas kohanduda kontrolltööks 52

Looduse mitmekesisus 56õpime eesti keelt! Tegusõna arv, pööre ja aeg 58Raul Roine, „Põhjanaba haldjad” 60Kalju Kangur, „Kirjasõber” 66Naomi Uemura, „Jääkaru rünnak” 68Rudyard Kipling, „Mowgli” 73Aimée Beekman, „Tondinahad” 76õpime eesti keelt! alus ja öeldis 79Helvi Jürisson, „Kaktuseõis” 80

4

Silvia Rannamaa, „Kaktused ja kuum kõrb” 82Jerzy Broszkiewicz, „Teine seiklus” 83Manivald Kesamaa, „Kus liivadel on kodupaik” 90Jules Verne, „Kaheteistkümne tuhande jala kõrgusel merepinnast” 92

Mida õpiMe MärTSiS? 95

Märts. Maa kauges minevikus 96Henno Käo, „Miks ikkagi saurused välja surid?” 97Sõnumeid aegade hämarusest ehk kes keda lõi? 98Kui vana on maa ja kes seal kunagi ammu elasid? 100õpime eesti keelt! Sünonüümid ja antonüümid 101uurime ja avastame. Tiit Kändler, Kukkuva maa lapsed 102Arthur Conan Doyle, „Kadunud maailm” 104Jaroslav Stelmahh, „Öine külaline. Teaduslikult

organiseeritud une negatiivsed tagajärjed” 110Michal Černik, „Mälestus ürgajast ehk kuldajastu” 114Austraalia põlisasukate müüdid 116Charles B. Mountford, „Tule päritolu” 116Charles B. Mountford , „Tulepuu” 117Kristel Vilbaste, „Kuidas vanasti tuld tehti” 118õpime eesti keelt! Lihtlause, liitlause ja koondlause.

Liitlause kirjavahemärgid 120J. H. Rosny vanem, „Tule nimel” 122Eduard Štorch, „Mammutikütid” 128Jüri Parijõgi, „Koopaelanik” 136Aleksandr Linevski, „Kiviraamatu lehed” 138

Mida õpiMe apriLLiS? 143

aprill. Tervislikud eluviisid. Suhted 144Heljo Mänd, „Lugu sabadest” 145Sauna või saagima ehk lühidalt ja segaselt 146Tervislikest eluviisidest 150õpime eesti keelt! Lühendid 151Leelo Tungal, „Vaene väike hambaarst” 152Markus Saksatamm, „Magusad ravimid” 154Heiki Vilep, „Klaver suus” 158David Hill, „Näeme veel, Simon” 160

5

Sören Olsson, Andres Jacobsson, „Arsti juures” 165Contra, „Kristjan Palusalu” 170Contra, „Ranitsakandja” 171Aino Pervik, „Preili JuurdeVõtlik” 172Ilmar Trull, „Mida vähem magustoitu, seda ilusam on tädi” 174Katarina Mazetti, „Tööle, tööle!” 175Leelo Tungal, „Söögiisulaul” 178Kristiina Kass, „Kennet sööb makarone” 180Wimberg, „Arvutihullu laul” 182Annie M. G. Schmidt, „Eelroog” 183õpime eesti keelt! Kõnekäänud, piltlikud väljendid 186Toivo Tootsen, „Jõhvsõnad ja jõhvkäänud” 187

Mida õpiMe MaiS ja juuniS? 189

Mai ja juuni. Mina ise. Meeleelundid. puhkama! 190Ott Arder, „Juustest ja hammastest” 191aasta kokkuvõte ehk kuidas sina ennast tunned? 192Mina ise. Meeleelundid 196õpime eesti keelt! Otsekõne kirjavahemärgid 197Virve Osila, „Ema – tähe kustumatu valgus …” 198Leelo Tungal, „Kuidas ema hüütakse?” 199Liina Ponetajev, „Kõigil on kusagil ema” 201Siiri Laidla, „Emme tuju” 201Heiki Vilep, „Emmele” 202Olivia Saar, „Esimene kiri” 203India muinasjutt. „Hingamine on parim” 122õpime eesti keelt! Küsi-, väit- ja hüüdlause 124Hannu Mäkelä, „Hobune, kes kaotas prillid ära” 207Ivan Krõlov, „Pärdik ja prillid” 210Peep Ilmet, „Silmade palendamine” 212Mihkel Ulman, „Priit hakkab paremat muusikat kuulama” 216Kristiina Kass, „Nõianeiu Nöbinina” 224Heiki Vilep, „Hirmu suured silmad” 228René Goscinny, „Kallis mälestus” 230Leelo Tungal, „Suvevaheajale!” 234valik sõnaseletusi 236

SANDRI MIKROSKOOP

I osaSandrile kingiti mikroskoop. Ta sai muidugi ka teisi kinke, sest tal oli sünnipäev, aga mikroskoop oli neist kõige põnevam. Isa tädi Aili, kelle kingitused muutusid iga aastaga aina igavamaks, oli Sandrit lõpuks ometi üllatanud ja kinkinud talle midagi muud kui kootud sokid või sooja aluspesu.

„Sa võid uurida mikroskoobiga mida tahes!” lubas Aili-tädi suuremeelselt. „See suurendab isegi juuksekarva sajakordseks!”

„Lahe!” imetles Sander. „Huvitav, mismoodi tolmurull sajakordsena välja näeb?”„Tolmurull!” ohkis Aili-tädi ja volksutas silmi. „Loomulikult ei mõelnud ma, et sa

sinna tolmurulle topid! Olgugi, et siit majapidamisest pole neid kindlasti raske lei-da?”

„Oh, muidugi mitte!” ajas ema närviliselt naeratades tagasi, aga taipas siis oma viga. „Tähendab … otse vastupidi … ON raske leida … Tolmurulle ei jätku Sandri mikroskoobi alla kohe kindlasti mitte.”

Ema oli muutunud näost tumepunaseks, aga ta lootis, et lühinägelik Aili-tädi seda ei märka.

„Aga ämblikud ja sipelgad!” torkas Sandrile siis pähe. „Need näevad mikroskoo-bis kindla peale ägedad välja!”

„Ei, kallis laps, ei!” hädaldas Aili-tädi vapustatult. „Ma ei tea midagi ilgemat kui ämblikud! Ma ei luba, et sa minu … antud mikroskoobi nende jubedustega kokku mäkerdad!”

„Ei no muidugi mitte,” lubas ema ja heitis pojale kiire kulmukortsutuse, „Sander ei uuri mitte midagi ilget!”

Sander oli natuke aega vait. „Mida ma siis üldse tohin uurida?” tahtis ta käsi laiu-tades teada.

„Paberit!” pakkus Aili-tädi ja lõi vaimustatult käsi kokku. „Ja juuksekarvu. Mõtle ometi, kui ilmatumalt põnev on mikroskoobiga juuksekarva uurida!”

Kristiina Kass (1970) on tuntud eelkõige lastekirjanikuna, aga peale selle on ta raa-matuid ka tõlkinud ja illustreerinud. Paljusid enda kirjutatud teoseid ongi ta ise illust-reerinud. Kristiina Kass on kirjutanud arvukalt vahvaid lasteraamatuid. Tema üks tun-tumaid raamatutegelasi on nõianeiu Nöbinina. Nöbinina raamatute põhjal on ETV teinud telelavastuse „Nõianeiu Nöbinina”.

16

• Emaolirahul,sestputukadvallutasidmaja.• EmasõitisPaidesseningSanderjaisatõrjusidputukaid.

3.Õpilugukavajärgijutustama.

Tekstiõpetus. Kuidas lugu ümber jutustada?Eileandisõpetajameileüsnakeeruliseülesande.Pidimelugemamitu lehe-külgejuttu,milleksoliKristiinaKassi„Sandrimikroskoop”,jaõpetajaütles,etpeameoskamasedalugujärgminetundümberjutustada.Nokuidassedaküllteha?Järgminepäevselgus,kuidaskeegiselleksvalmistunudoli.NäiteksSas-kiajaKatjakasutasidloojutustamisekskavapunkte.Nadolidtervesellepikajutukümne lausegakokkuvõtnud ja jutustamisel lisasidnad juttu juurde–needlausedaitasidneillihtsaltlugumeelespidada.

Ukujutustasagahoopis,kasutadesühtpõnevatskeemivõimõistekaarti.Seenägiväljaniisugune.

Seegavõibjäreldada,etluguaitabpareminiümberjutustadasellepõhjaltehtudsisukokkuvõte.Sisukokkuvõttetegemiseksonagaerinevaidvõima-lusi.

Tunni käigu võttis kokku ja pani kirja Annabel

21

Mida teeme veebruaris?

• Uurimeerinevaidmaailmanurkijaarutame,misonkohastumus.• Õpimetegusõnapööramist.• Saameteada,misontähtsamadlauseliikmed.• Loemeigasuguseidlugusid,miskirjeldavadloodusemitmekesisust.• Teemerühmatöönaettekandeteemal„Loodusemitmekesisus”.

Töö käikAlgusesjagameõpilasedrühmadessevõipaaridessejaloosime,millistlooduslik-kupiirkondakeegitutvustab(valikuskõrb,savann,vihmamets,stepp,kaljumäes-tik, mägismaa, põlismets, madalik, ookean). Iga rühm uurib, mille poolest seelooduslikpiirkondteistesterineb,millisedlooma-jataimeliigidsealelavadningkuidasnadsellepiirkonnagaonkohastunud.Igapiirkonnakohtaesitamekalühi-keseilukirjanduslikutekstinäite(õpikuvõimõnemuuleitudtekstipõhjal).Rühmaseesjagametööära–kesotsibmaterjali,kesaitabsedakokkuvõtta,kesvastutabesitlusevormistuseeest,keskannabettejne.MaterjalipõhjalteemePowerPointiettekandejaesitameselleteistele.Ettekannetettevalmistadespeamenõuloodu-sõpetuse,kirjanduse-jaarvutiõpetuseõpetajaga.

LOODUS ON IKKA IMELINE EHK KUIDAS KOHASTUDA KONTROLLTÖÖKS

Oled sa kuulnud kohastumustest? Just nendest meile täna koolis räägiti ja see teema tundub mulle hiiglama põnev. Katsun lühidalt selgitada.

Kohastumus on selline iseärasus looma või taime välimuses või käitumises, mis aitab tal oma elukeskkonnas paremini toime tulla. Sellised iseärasused on loodu-ses tekkinud järk-järgult ja tohutu pika aja jooksul. Näiteks linnud on kohastunud lendamiseks: nende esijalgadest on välja kujunenud tiivad ja nende luud on muu-tunud kergeks.

Kui õpetaja sellest rääkis, nõudis Saskia: „Aga pingviinid? Nemad on ju ka lin-nud, aga lennata nad ei suuda. Pealegi poleks neil ka kergetest luudest midagi kasu, kui nende keha on paks nagu tünn!”

„Nii see on, Saskia,” nõustus õpetaja. „Aga pingviinidel on jälle omad kohastu-mused, mis aitavad neil ellu jääda seal, kus nemad elavad.”

„Antarktikas!” hüüdis Katja ja lõdistas ennast: „Brrrr …”„Just, Katja,” ütles õpetaja. „Ning et Antarktika pakases ellu jääda, on neil naha

all paks rasvakiht. Ja vee alt toidupoolise püüdmiseks on neil voolujooneline keha ja ujulestadega jalad. Ka need on kohastumused.”

52

„Milliseid kohastumusi soojal maal on?” küsis Kertu.Nüüd jutustas õpetaja meile kaktustest.„Nemad on väga hästi kohastunud eluks kõrbes. Kaktusel on paks vahaga kae-

tud koor, mis takistab eluks vajaliku vedeliku aurumist. Lehtedest, mis kõrbepäi-keses kiiresti ära närtsiksid, on kaktusel saanud peenikesed okkad. Taime juured aga on tugevad ja ulatuvad sügavale, et maa seest paremini niiskust koguda.”

Kuulasime õpetaja juttu suu ammuli. Loodus tundus olevat paganama nutikas. Ja õpetaja jätkas:

„Ahjaa, okastest rääkides – leidub terve hulk kohastumusi, mis kaitsevad taime ära söömise eest. Ükski loom ei taha ju ampsata rohtu, mis torgib või kõrvetab või mürgiselt maitseb.

„Ma tean!” hüüdis Annabel. „Minu vanaisal on kanad ja nende aedikus kasvavad ainult nõgesed ja ohakad – kõik muu on kanad ära nokkinud!”

„Hea näide, Annabel,” kiitis õpetaja. „Nagu taimedel okkad, on mõnel loomal jällegi sarved. Või siis hirmutavad nad röövloomi hoiatusvärvusega. Või jäävad hoopis märkamatuks, kuna sulavad ümbrusega kokku.” Nüüd näitas õpetaja mei-le fotosid meie oma eestimaistest jänestest: suvisel pildil olid nad puukoore värvi pruunid, talvisel aga valged, ei paistnud lumehangede taustalt õieti väljagi. Aga kõige huvitavama näite jättis õpetaja kõige lõpuks. Ta rääkis, et leidub liblikaid, kellel on tiibade peal laigud, mis näevad välja nagu kiskja või röövlinnu silmad.

53

Pisemad linnud, kes putukatest toituvad, kardavad neid silmi ega julge selliseid liblikaid rünnata.

„Oh sa poiss, kui kaval!” oli Villem vaimustuses. Aga õpetaja parandas teda:„Ei, Villem, kavalusega pole siin mingit pistmist. Liblikas isegi ei tea, et tal on

tiibadel sellised laigud ja et need vahel ta elu päästavad.” Õpetaja jäi korraks mõt-tesse ja ütles siis: „Aga tegelikult, lapsed, ma arvan küll, et on üks liik, kelle kohas-tumused on kavalusega seotud. Mis te arvate, kes see on?”

Keegi ei teadnud. Isegi Uku mitte. Ja õpetajal tuli vastus ette öelda: „Eks see ole inimloom, kes muu,” muigas ta. „Ilma kavaluseta oleksime teiste loomade kõrval viletsad vennikesed. Pole meil ju külma kaitseks paksu karva ega enesekaitseks sarvi või küüniseid. Aga meil on nipid, mis aitavad meil toime tulla peaaegu iga-suguses kliimas.”

54

Tund oli lõppenud ja õpetaja jättis meid nende nippide üle järele mõtlema. Järgmises tunnis, milleks oli matemaatika, küsis õpetaja meid klassi ette vastama. Rasmusel oli kodutöö tegemata, ta jäi jänni ja sai kolme miinuse.

„Hapu lugu,” kurtis Rasmus vahetunnis. „Oleks nüüd mõni kohastumus käepä-rast olnud! Näiteks varjevärvus: õps vaatab minu poole, aga mina olen pingiga nii ühte värvi, et ta ei pane mind tähelegi ja peab kedagi teist küsima. Või siis need röövlinnu silmad …”

„Vaevalt küll, et need õpetajat hirmutaks,” arvasin mina. „Aga sul võiksid olla omaenda silmade moodi laigud, otse pea peal. Neist oleks abi kontrolltöö ajal: päris silmadega piilud laua all spikrit, valesilmadega vahid õpetajale otsa. Kaval, eks?”

„Tjaa,” noogutas Rasmus. Aga Madis, kes oli meie juttu pealt kuulnud, ütles nüüd:

„Mind ei küsi õpetaja peaaegu kunagi. Ja teate, miks? Vahel harva teen ma ko-dused ülesanded ära ja tõstan siis alati ise kätt, et vastama saada. Ülejäänud kor-dadel võin muretult kodutöö tegemata jätta, sest tean, et õps küsib kedagi muud.”

„Ohoh!” imestas Rasmus. „Ja see nipp toimib?”„Toimib,” vastas Madis.„Kas see on ka kohastumus?” küsis Rasmus.„Ei,” ütles Madis. „See on tingitud refleks.”

Küsimused ja ülesanded

1. Milliseid kohastumusi on tekstis nimetatud?2. Mis nipid aitavad inimestel toime tulla peaaegu igasuguses kliimas?3. Milliseid kohastumusi looduses oskad veel nimetada?4. Uuri, mis on tingitud refleks.

55

Õpime eesti keelt! Tegusõna arv, pööre ja aeg

Meil on sõnaliikide juures juba juttu olnud tegusõnast. Sõnatüvi tegu ütlebki mei-le, et tegemist on sõnaga, mis väljendab tegevust. Tegevust saame väljendada erinevalt, sõltuvalt sellest, kes on tegija ja millal ta midagi teeb. Me saame rääkida tegevusest, mida tegime minevikus, mida teeme praegu või mida alles hakkame tegema. Me saame rääkida tegevustest, mida me kavatseme teha ja mida me ei taha teha. Tegijaid võib olla palju või ainult üks. Tegusõna arvu, aega ja pööret saame selgitada mineviku tunnuse ja pöördelõppude abil. Vaata tabelitest, kuidas tegusõna pöörata. Kas leiad tabelist üles lihtmineviku tunnuse ja pöördelõpud?

Tegusõna pööramine olevikus (mida teeb?)

Ainsus Mitmus1. mina õpin 1. meie õpime2. sina õpid 2. teie õpite3. tema õpib 3. nemad õpivad

Tegusõna pööramine lihtminevikus (mida tegi?)

Ainsus Mitmus1. mina õppisin 1. meie õppisime2. sina õppisid 2. teie õppisite3. tema õppis 3. nemad õppisid

Eitav kõne (mida ei tee?)

Ainsus Mitmus1. mina ei õpi 1. meie ei õpi2. sina ei õpi 2. teie ei õpi3. tema ei õpi 3. nemad ei õpi

Eitav kõne lihtminevikus (mida ei teinud?)

Ainsus Mitmus1. mina ei õppinud 1. meie ei õppinud2. sina ei õppinud 2. teie ei õppinud3. tema ei õppinud 3. nemad ei õppinud

58

Küsimused ja ülesanded

1. Pööra tabeli eeskujul sõnu: kirjutama, lugema, joonistama, sööma, leidma, võit-ma.

2. Määra tegusõnade pööre

laulate saab teenjoome näed toomemuudavad kaob annadon koovad

3. Muuda eelmise harjutuse sõnad olevikust minevikku.4. Muuda jaatavad laused eitavaks ja lisa lause lõppu sobiv põhjendus.

Näide: Lapsed läksid õue. Lapsed ei läinud õue, sest oli liiga külm.

Ema ja isa sõitsid reisile. Vanaisa loeb ajalehte. Me käisime kinos. Ma ootan koo-livaheaega. Sa lähed sõbrale külla. Te jooksite vahetunnis.

5. Jaota sõnad kahte tulpa.

elan, nohiseb, tõi, on, sõid, tegi, veereb, oli, ronid, hingame, keelitas, haukusid, kuu-lasime, panete, jooksevad, leidsin, kisklesid, kardame, lebad, vaatasite

OLEVIK LIHTMINEVIK

59

Valik sõnaseletusi

Aaaria – iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperisagressiivne – kallaletungiv, ründav, ründevalmis, vallutushimuline;alpaka – Andide kõrgmäestiku kodustatud laamaarheoloog – muinasteadusarhiiv – asutus vanade dokumentide ja kirjalike mälestiste säilitamiseks, kirjakoguastroloogia – vanaajal tekkinud (kujuteldav) oskus ennustada tulevasi sündmusi

taevatähtede, eeskätt planeetide asendi järgi sodiaagis, vaata ka sodiaakastronoomia – täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusai-

ne ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus

Bbakter – harilikult üherakuline, mikroskoopiline taimorganism, pisikballaad – lüroeepiline ehk värsivormis, lugu jutustav teosbalõkk – vinnutatud (kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud) või külmsuitsuta-

tud vääriskalabatsill – haigusetekitaja bakterbegoonia – teatud troopika- ja subtroopikametsade liigirohke õistaim, meil ilu-

taim

Ddetektiiv – salapolitseinikdetsibell – hääle valjuse ühikdialoog – kahekõne, kahe või enama isiku kõnedokument – ametlik paber, kiritõenddramatiseerima – kirjandusteost näidendiks kujundamadramaturg – näitekirjanik või teatri kirjandusnõuandjadžungel – troopika või lähistroopika tihnik või ürgmetsdublant – dubleerija, asendusmees, varumees.

Eekskursioon – õppekäik, reis

236