smi – 15 aastat - avaleht | keskkonnaagentuuri koduleht 15_aastat.pdf · inventuur periood...

Metsade inventeerimine statistilisel valikmeetodil

SMI – 15 aastat

Veiko Adermann

Metsakorralduse konverents – 95 aastat riiklikku metsakorraldust EestisTallinn 03.12.2014

AlateemadAlateemad

• SMI − 15 aastat• Metoodika ja kujundus• National Forest Inventories• Välihooaeg 2014 – algas IV tsükkel• Hinnangud 2013• Trendid• Raiemahud• Maakasutusklassid• KHG inventuur ja LULUCF

• Eestis on meetod senini rohkem tuntud kui statistiline metsainventeerimine (lühendatult – SMI)

• valimuuring, mille abil saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet keskkonna, eelkõige metsade kohta

• SMI võimaldab objektiivselt jälgida metsades toimuvat riigis tervikuna

• põhiülesandeks on metsamaa kirjeldamine koos selles toimuvate muutustega, sealhulgas ülevaate andmine tehtud raietest

• lisaks metsade kohta kogutavale infole registreeritakse andmeid maa kõlvikulise jaotuse, maakasutuse muutuste, mittemetsamaade metsastumise ja puidutagavara kohta jne

Riiklik metsainventeerimine Riiklik metsainventeerimine –– SMISMI

1996

1997

1999


1996

1997

19991996

1997

19991996

1997

19991996 19991997

1996

1992

1999

• Rahvusvaheliselt tuntud kui National Forest Inventory — NFI

• Meetod on mitmetes riikides juba alates 1920-ndatest, tänapäeval peaaegu kõigis Euroopa ja paljudes teistes riikides kasutusel nii metsade majandamise kui keskkonnakaitsega seotud otsustuste kavandamisel.

• Lisaks põhiülesandele – metsade inventeerimisele, on seire lahutamatuteks osadeks kaasajal nii globaalse süsinikuringe kui metsade bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud tunnuste jälgimine.

National Forest Inventory National Forest Inventory —— NFINFI

SMI põhitegevused:SMI põhitegevused:

• inventeerimismetoodika pidev arendamine• andmehõive ja mõõdistamise välitööd• statistiline andmetöötlus, hinnangute arvutamine• maakasutust, metsaressurssi, puitset biomassi ja CO2 emissioone iseloomustavate väljundtabelite koostamine

SMI metoodiline kujundusSMI metoodiline kujundus

• süstemaatiline juhuvalik

• iga-aastane inventeerimine

• proovitükkide võrgustik katab kogu Eesti

• kaugseire vahenditeta

• proovitükid on koondatud traktidesse

• traktivõrk on kavandatud 5 aastaks ning baseerub 5 x 5 km võrgustikul

Trakt ja proovitTrakt ja proovitüükidkid

800m

400m

200m

- tagavara proovitükk

- kasvukoha proovitükk

- raie- ja uuenemisproovitükk

800 x 800 m

Traktivõrk Traktivõrk (2009)(2009)##

## ##ALALISED ## ##

## ## ## ##AJUTISED ## ## ## ## ##

## ## ## ## ##"Väljas" ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## ## #### ## ## ## ## ## ##

## ## ## #### ## ## ## ## ## ##

## ## ## ## ## #### ## ## ##

## ## ## ## ## #### ## ##

## ## ####

## ## #### ## ##

#### ##

3676

3677

3666

36673668

3669 3670

36713672

3673

3674

36753662

36633664

3665

3658

3659 3660

3661

36543655

3656

3657

3642

3643

3644

3645 3646

36473648

3649

36503651

3637

36383639

3640

3632

36333634

3635

3627

36283629

3630

3621 3622

36233624

3616 3617

36183619

3612

36133614

3615

3608

36093610

3611

3604

3605 3606

3607

3600 3601

36023603

3595 3596

35973598

3590 3591

35923593

3585 3586

35873588

3573

3574

3575 3576

35773578

3579

3580 3581

3582

3568

35693570

3571

3563

35643565

3566

35593560

3561

3562

35553556

3557 3558

3551

3552 3553

3554

3547 3548

35493550

3543

3544 3545

3546

3538

3539 3540

3541

3533

3534 3535

3536

3529 3530

35313532

3525

35263527

3528

3520

35213522

3523

35053506

3507

3508

3509 3510

35113512

3513

3514

3501

3502 3503

35043515

35163517

3518

3519

16701671

16721673

16741675

1676

1677

3652

3653

16601661

1662

16631664

16651666

16671668

1669

16561657

16581659

3641

16521653

16541655

3636

16481649

16501651

3631

1644

16451646

1647

3626

16401641

16421643

16301631

1632

16331634

16351636

1637

16381639

16261627

16281629

16221623

16241625

16181619

16201621

3625

16141615

16161617

3620

16041605

16061607

16081609

16101611

16121613

16001601

16021603

3572

3599

15961597

15981599

3567

3594

15921593

159415953589

15881589

15901591

35833584

15781579

15801581

15821583

15841585

15861587

15741575

15761577

15701571

15721573

1560

15611562

15631564

15651566

15671568

15691556

15571558

1559

3524

3542

15521553

155415553537

15421543

15441545

15461547

15481549

15501551

15381539

15401541

1530

15311532

15331534

15351536

1537

Traktivõrk Traktivõrk (2014)(2014)

ALALISED 2014

AJUTISED 2014

"Väljas" 2014

SMI inventuuridSMI inventuurid

Inventuur Periood Traktide ja proovitükkide arv aastas

1. SMI 1999–2003Keskmiselt 240 trakti4400 proovitükkineist 2250 metsamaal


3. SMI 2009–2013 sama, mis 2. SMI


SMI hinnangudSMI hinnangud• Metsamaa (või mistahes meid huvitava objekti) pindala

leitakse järgmiselt:

proovitükkide arvu metsamaal (või objektil) ja proovitükkide ehk vaatluste koguarvu suhe korrutatakse vastava ala (− administratiivüksuse) teadaoleva pindalaga

• Metsamaa (või mistahes meid huvitava ala) keskmine tagavara (või juurdekasv) hektaril leitakse:

kõigi antud alale kuuluvatel proovitükkidel olevate puude mahtude summa ja ala proovitükkide arvu suhtena, kusjuures puu maht antud juhul on selle maht 1 ha kohta

• Kogutagavara = pindala * ha-tagavara

SMI metoodiline kujundusSMI metoodiline kujundus

• Proovitükk, mis hõlmab erinevaid maakategooriaid või erinevate parameetritega puistuid jaotatakse osadeks

• Proovi raadius sõltub nii kirjeldatavast või mõõdetavast tunnusest kui ka selle väärtusest, mistõttu lisaks põhiraadiustele (10 m või 7 m) on kasutuses ka teised –3,5 m, 5 m, 20 m, 40 m, 200 m

Aastas mõõdistatakse...Aastas mõõdistatakse...

• Proovitükke − (4500) 6 000

• Raieproove (vaatlusi) − (8500) > 10 000

• Klupitakse puid – (30 000) 40 000

• Mudelpuid − (3000) 4000

Igal proovitükil registreeritavatetunnuste/indikaatorite koguarv – üle 150


VVäälitlitööööde kde kääigus registreeritakse...igus registreeritakse...• maakond, katastritunnus, omandivorm• maakategooria, FRA 2005 metsa/OWL kategooria• endine maakategooria (tagasiulatuvalt 1990. aastani – LULUCF)• maapinna kaldenurk• looduskaitseline kuuluvus (kuni 5 põhjust)• Natura 2000 elupaigatüüp ja väärtusklass• metsakasvukohatüüp, kuivendatus. kraavituse seisukord• organogeense horisondi tüsedus, mullatüüp• valitsev puuliik (põõsaliik)• puistu koosseis, arenguklass• keskmine vanus, puistuelementide vanus• keskmine kõrgus, rinnasdiameeter• boniteediklass, kõrgus baasvanuses• rinnaspindala ja liitus, kõrgustäius• II rinde valitsev puuliik ja täius• järelkasvu valitsev liik ja arvukus• alusmetsa valitsev liik ja katvus• kultiveeritus, kultuuri rajamisaasta• metsa(maa) kahjustused• metsata metsamaa uuenemine


• metsamaa majandamine• raie liik, aeg jt tunnused• kavandatud metsatööd• niitmine, karjatamine• olmesurve aste• looduslikkus, sh loodusmetsale vastavus• bioloogiliselt vanad puud• bioloogilise mitmekesisuse seire indikaatorid (valitud liikide või liigirühmade

arvukus/tegutsemisjäljed• metsa ümbritsev valdav mittemets (maakatte tüüp)• mitmesugused maastikulised mõõtmed• värskete/vanade kändude hulk• mittemetsamaa metsastamisvõimalikkus (koos kavandatava tööga)

Mudelpuudel mõõdetakse ja/või registreeritakse:- puuliik- rinne, kasvuklass (Kraft’i klass)- juurekaela läbimõõt, rinnasdiameeter - kännu kõrgus- koore paksus- puu kõrgus- võra alguse kõrgus- kahjustuse tüüp, liik (kahjustaja), aste, aeg- aastarõngaste arv (rinnakõrgusvanus)- rinnakõrguse raadiuse 5 aasta juurdekasv

VVäälitlitööööde kde kääigus registreeritakse...igus registreeritakse...

• “EESTI METSAD” – ülevaade metsavarudest• UNFCCC GHG Inventory, LULUCF sector

GREENHOUSE GAS EMISSIONS IN ESTONIA 1990-2012 NATIONAL INVENTORY REPORT under the UNFCCC and the Kyoto Protocol

• UN/FAO Global Forest Resources Assessment (GFRA)• MCPFE (– National Data Reporting)

State of Forests and Sustainable Forest Management in Europe

• EC European Forest Data Centre (EFDAC) http://efdac.jrc.ec.europa.eu/

• Eesti Statistikaamet • EC Article 17(1), Directive 92/43/EEC

Aruandlus, vAruandlus, vääljundidljundid


• ENFIN (European National Forest Inventories Network)– Euroopa SMI’de katusorganisatsiooniga koostöö aastast 2003

• COST Action FP1001 “USEWOOD” 2011–2014– Improving Data and Information on the Potential Supply of wood Resources:

A European Approach from Multisource National Forest Inventories

• E-forest (European Forest Information System) Consortium„Framework Contract for the provision of forest data and services in support to the European Forest Data Centre IES/B/2012/05/02/OC”

• KIK projektid “Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuri uuringud riikliku aruandluse täitmiseks maakasutuse ja metsandussektoris”

• DIABOLO (Distributed, integrated and harmonized forest information for bioeconomy outlooks) – Horizon 2020

TTöööörrüühmades ja projektideshmades ja projektides

• Metsaseadus § 3. Mets ja metsamaa(1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.(2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3

meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

• FRA (+SoEF)Land spanning more than 0.5 hectares with trees higher than 5 meters and a canopy cover of more than 10 percent, or trees able to reach these thresholds in situ. It does not include land that is predominantly under agricultural or urban land use.

• Kyoto (protokoll)sama, mis FRA, kuid põhikriteeriumid on järgmised:

– 0,5 ha– liitus 30%– kõrgus 2 meetrit

• SMIMetsamaa on ala pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, kus kasvavate puude keskmine kõrgus on üle 1,3 m, puistu täius vähemalt 0,3 ja puistu tootlikkus vastab vähemalt Va boniteediklassile, või ala, mida majandatakse puidu saamiseks (va “puupõld”) või seal säilitatakse puittaimestikku (looduskaitselistel põhjustel).

Metsamaa definitsioonMetsamaa definitsioon

tuhat ha %

Metsamaa 2 253,3 49,8 1,3 sealhulgas: metsaga 2 126,4 47,0 1,4

metsata 126,9 2,8 5,5Põõsastik 76,0 1,7 10,2Põllumajanduslik maa 1 321,8 29,2 2,1 sealhulgas: haritav põllumaa 653,8 14,5 3,0

(haritav) püsirohumaa 404,7 8,9 4,8looduslik rohumaa 263,3 5,8 5,3

Soo 233,3 5,2 5,7Siseveed 252,8 5,6 8,9Asustusala 178,6 3,9 6,6Teed 59,5 1,3 11,5Trassid 64,4 1,4 11,0Karjäärid 29,4 0,6 16,5Muud maad 53,6 1,2 12,1

K o k k u 4 522,7 100,0

* Koos (maakondade vahel jagamata) Peipsi ja Võrtsjärve pindalaga

suhteline viga±%

M a a k a t e g o o r i aEesti pindala

Eesti Eesti üüldpindala jaotus maakategooriatesseldpindala jaotus maakategooriatesse

ÜÜldpindala jaotus maakategooriatesse omandivormitildpindala jaotus maakategooriatesse omandivormiti

tuhat ha % tuhat ha % tuhat ha % tuhat ha % tuhat ha %

Metsamaa 880,4 76,0 2,7 39,1 76,4 28,0 10,1 3,4 744,1 40,4 3,0 33,0 331,0 50,4 4,7 14,7 221,3 50,2 5,9 9,8 sealhulgas: metsaga 836,8 72,2 2,8 39,4 72,3 26,5 10,4 3,4 706,1 38,4 3,1 33,2 292,3 44,5 5,0 13,7 219,0 49,7 5,9 10,3

metsata 43,7 3,8 9,5 34,4 4,2 1,5 30,9 3,3 37,9 2,1 10,2 29,9 38,8 5,9 10,1 30,6 2,3 0,5 41,9 1,8Põõsastik 3,8 0,3 45,6 5,0 3,3 1,2 49,0 4,4 40,0 2,2 14,1 52,6 11,1 1,7 26,8 14,7 17,7 4,0 21,2 23,3Põllumajandusmaa 16,9 1,5 21,7 1,3 79,0 29,0 10,0 6,0 859,2 46,7 2,7 65,0 261,3 39,8 5,4 19,8 105,4 23,9 8,6 8,0 sealhulgas: haritav maa 3,1 0,3 50,6 0,3 68,8 25,2 10,7 6,5 706,3 38,4 3,1 66,7 224,8 34,2 5,8 21,2 55,5 12,6 11,9 5,2

looduslik rohumaa 13,8 1,2 24,0 5,2 10,2 3,7 27,7 3,9 152,9 8,3 7,1 58,1 36,5 5,6 14,8 13,9 49,9 11,3 12,6 18,9Soo 189,2 16,3 6,4 81,1 21,1 7,7 19,4 9,0 9,1 0,5 29,7 3,9 1,6 0,2 70,6 0,7 12,3 2,8 25,5 5,3Siseveed 24,5 2,1 18,0 24,6 18,9 6,9 20,5 18,9 19,3 1,0 20,3 19,3 7,5 1,1 32,8 7,5 29,7 6,7 16,4 29,7Teed 7,8 0,7 32,1 13,0 31,6 11,6 15,9 53,1 8,9 0,5 30,0 15,0 3,3 0,5 49,1 5,6 7,9 1,8 31,8 13,4Trassid 22,4 1,9 18,8 34,8 2,6 1,0 55,1 4,1 24,9 1,4 17,8 38,7 7,4 1,1 32,5 11,4 7,0 1,6 33,7 10,9Muud maad 13,5 1,2 24,3 5,1 39,8 14,6 14,1 15,2 135,1 7,3 7,6 51,6 33,7 5,1 15,4 12,9 39,6 9,0 14,2 15,1

K o k k u 1 158,6 100,0 2,2 26,5 272,7 100,0 5,2 6,2 1 840,6 100,0 1,6 42,1 656,9 100,0 3,1 15,0 440,9 100,0 4,0 10,1

1 RMK haldusala on suurenenud pärast 2013. aastat omanikuta maade arvelt seoses neist osa üleandmisega RMK-le 2 sealhulgas munitsipaalmaa 3 sealhulgas kirikute-koguduste maa 4 tagastatav või erastatav maa, sh. kinnistamata riigi reservmaa

% ü

ldpin

dalas

t

% ü

ldpin

dalas

t

% ü

ldpin

dalas

t

suhte-line viga±%

suhte-line viga±%

Omandmääramata4suhte-

line viga±%

M a a k a t e g o o r i aRMK1 Muu

riigimaa2

% ü

ldpin

dalas

t

Juriidiliste isikute maa3 suhte-

line viga±%

Füüsiliste isikute maa

suhte-line viga±% %

üldp

inda

last

Metsamaa omandivormitiMetsamaa omandivormiti

RMK 848,8 38,0Muu riigimaa 74,0 3,3

Füüsiliste isikute maa 746,4 33,4Juriidiliste isikute maa 291,9 13,1

Omand määramata 272,8 12,2

Metsamaa omandivormiti

Juriidiliste isikute maa

15%

Füüsiliste isikute maa33%

Omand määramata10% RMK

39%

Muu riigimaa3%

tuhat ha % %

Kaitseala sihtkaitsevöönd, reservaat 157,9 27,8 7,0 7,0

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 30,3 5,3 1,3 16,2

Kaitstavate loomade elukoht 4,0 0,7 0,2 44,9

Kaitseala, hoiumets2 26,2 4,6 1,2 17,4

Hoiumets kokku3 218,4 38,4 9,7 5,9

Kaitseala piiranguvöönd 118,1 20,8 5,2 8,1

Hoiuala 50,5 8,9 2,2 12,5

Veekaitsemets 109,0 19,2 4,8 8,5

Püsielupaiga piiranguvöönd 43,3 7,6 1,9 13,6

Kaitseala, kaitsemets4 19,3 3,4 0,9 20,2

Kaitsemets kokku 340,3 59,9 15,1 4,7

Vääriselupaigad (VEP)5 9,5 1,7 0,4 29,0

Hoiu- ja kaitsemets + VEP 568,2 100,0 25,2 3,5

Majanduspiiranguteta mets 1 685,0 74,8 1,7

Mittemajandatav (hoiumets) kokku6 227,5 10,1 5,8Majandatav metsamaa7 2 025,7 89,9 1,5

Metsamaa kokku 2 253,3 100,0 1,3

METSAMAA PINDALA KAITSEREŽIIMI JÄRGI

Kaitse põhjusP i n d a l a kokku suhteline

viga ±%

Metsamaa Metsamaa pindala ja pindala ja tagavartagavaraa

Ha-tagavaratuhat ha % tuhat tm % tm/ha

Mänd 733,1 32,5 3,0 178 657 37,2 3,4 244 1,5

Kuusk 382,1 17,0 4,4 82 984 17,3 4,9 217 2,3

Kask 694,0 30,8 3,1 127 490 26,6 3,6 184 1,7

Haab 126,7 5,6 7,8 31 673 6,6 9,2 250 4,9

Sanglepp 76,8 3,4 10,1 18 974 4,0 11,2 247 4,8

Hall lepp 202,5 9,0 6,1 33 361 6,9 7,0 165 3,4Teised 38,0 1,7 14,5 6 896 1,4 18,1 182 10,8

K o k k u 2 253,3 100,0 1,3 480 035 100,0 1,5 213 0,7

suhteline viga ±%

suhteline viga ±%

METSAMAA PINDALA JA TAGAVARA ENAMUSPUULIIGITI

Enamus-puuliik

P i n d a l a suhteline viga ±%

T a g a v a r a

Puistute juurdekasvPuistute juurdekasv

Keskminetuhat tm % tm/ha

Mänd 3 506 27,9 3,3 5,0 1,1

Kuusk 2 858 22,7 4,9 8,3 1,6

Kask 3 376 26,8 3,3 5,1 1,0

Haab 767 6,1 8,7 6,8 2,7

Sanglepp 373 3,0 11,0 5,3 3,0

Hall lepp 1 508 12,0 6,8 7,8 2,5Teised 189 1,5 16,8 5,3 7,8

K o k k u 12 576 100,0 1,5 5,9 0,5

Metsamaa keskmisena 5,6 tm/haSMI järgi – 6,7 tm/ha

suhteline viga ±%

PUISTUTE JUURDEKASV ENAMUSPUULIIGITI

EnamuspuuliikJuurdekasv aastas suhteline

viga ±%

Metsamaa jagunemine arenguklassidesseMetsamaa jagunemine arenguklassidesse

tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%tuh.ha

%

Lage ala 12,5 1,7 19,7 5,2 14,8 2,1 3,1 2,5 2,5 3,3 3,1 1,5 0,7 1,9 56,5 2,5

Selguseta ala 17,3 2,4 17,2 4,5 14,6 2,1 10,0 7,9 3,3 4,2 6,4 3,1 1,6 4,1 70,4 3,1

Noorendik 41,5 5,7 29,8 7,8 96,3 13,9 27,1 21,4 8,6 11,2 44,0 21,7 5,3 14,0 252,7 11,2

Latimets 47,4 6,5 30,4 8,0 70,8 10,2 3,7 2,9 3,1 4,0 2,8 7,3 158,1 7,0

Keskealine 380,2 51,9 160,9 42,1 198,7 28,6 3,5 2,8 15,5 20,2 12,1 6,0 16,0 42,2 787,0 34,9

Valmiv mets 86,2 11,8 42,8 11,2 122,6 17,7 4,9 3,9 14,2 18,5 24,5 12,1 4,0 10,4 299,2 13,3

Küps mets 148,0 20,2 81,1 21,2 176,2 25,4 74,3 58,6 29,6 38,6 112,6 55,6 7,6 20,1 629,4 27,9

K o k k u 733,1 100,0 382,1 100,0 694,0 100,0 126,7 100,0 76,8 100,0 202,5 100,0 38,0 100,0 2 253,3 100,0

Märkus. Arenguklasside kriteeriume ja küpsusvanuseid on muudetud Metsaseadusega 2007. ja 2009. aastal

Hall lepp Teised K o k k u

METSAMAA PINDALA JAGUNEMINE ARENGUKLASSIDESSE ENAMUSPUULIIGI JÄRGI

Arengu-klass

E n a m u s p u u l i i kMänd Kuusk Kask Haab Sanglepp

20201212. aasta . aasta raiete mahtraiete maht

tuhat ha %suhteline

viga ±% tuhat tm %suhteline

viga ±% tm/hasuhteline

viga ±%

Uuendusraied 28,5 39,9 21,4 6 118 80,3 26,7 214,6 15,9

sh. lageraie 25,1 35,1 22,9 5 876 77,2 27,3 234,2 15,0

Hooldusraied 34,2 48,0 19,7 1 123 14,7 34,5 32,8 28,4

sh. harvendusraie 14,9 20,8 30,0 792 10,4 41,4 53,2 28,5

sh. sanitaarraie 9,6 13,5 37,0 203 2,7 94,5 21,1 86,9

Muud raied 8,6 12,1 39,2 374 4,9 72,7 43,3 61,2

Raied k o k k u 71,4 100,0 13,5 7 615 100,0 21,9 106,7 17,2

Maht koos metsakuivaga

R a i e l i i k

P i n d a l a T a g a v a r a V ä l j a r a i e

20201212. aasta . aasta raiete maht metsamaalraiete maht metsamaal

tuhat ha %suhteline

viga ±% tuhat tm %suhteline

viga ±% tm/hasuhteline

viga ±%

Uuendusraied 27,9 40,3 21,7 5 978 80,7 27,0 214,3 16,1

sh. lageraie 26,9 38,8 26,9 5 736 77,4 31,6 234,4 16,5

Hooldusraied 34,2 49,5 19,7 1 123 15,2 34,5 32,8 28,4

sh. harvendusraie 14,9 21,5 30,0 792 10,7 41,4 53,2 28,5

sh. sanitaarraie 9,6 13,9 37,0 203 2,7 94,5 21,1 86,9

Muud raied 7,0 10,2 43,4 310 4,2 81,1 44,0 68,5

Raied k o k k u 69,2 100,0 13,7 7 410 100,0 22,1 107,1 17,3


R a i e l i i k

P i n d a l a T a g a v a r a V ä l j a r a i e

RAIEMAHT metsamaal aastail 1999...2012 RAIEMAHT metsamaal aastail 1999...2012

A a s t aPindala tuh.ha

Tagavara

tuh. m3Väljaraie

m3/ha

1999 80,1 12 517 156,3

2000 70,9 12 746 179,7

2001 77,2 11 973 155,1

2002 76,8 11 525 150,1

2003 63,7 9 717 152,4

2004 57,6 6 858 119,0

2005 58,8 6 316 107,5

2006 53,2 5 197 97,7

2007 45,8 5 223 114,1

2008 48,7 5 760 118,3

2009 58,5 6 585 112,6

2010 61,6 8 425 136,8

2011 79,6 8 153 102,5

2012 69,2 7 410 107,1

Keskmine 64,4 8 458 131,3


RAIEMAHT RAIEMAHT aastailaastail 1999...201999...201212 [milj.tm][milj.tm]

Aasta maht väljaraie1999 12517 1562000 12746 1802001 11973 1552002 11525 1502003 9717 1522004 6858 1192005 6316 1072006 5197 982007 5223 1142008 5760 1182009 6585 1132010 8425 1372011 8153 1022012 7410 107

Raiemaht

0

2

4

6

8

10

12

14

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

milj

.tm

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

tm/h

a

raiemaht [milj.tm]

väljaraie [tm/ha]

RAIEMAHT RAIEMAHT aastailaastail 19919900...20...201212 [milj.tm][milj.tm]

Aasta maht1990 28811991 42891992 29811993 33831994 50371995 55341996 61301997 89471998 97171999 125172000 127462001 119732002 115252003 97172004 68582005 63162006 51972007 52232008 58982009 65852010 84252011 81532012 7410

Raiemaht 1990...2012

0

2

4

6

8

10

12

14

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

milj.tm

Kasvava mKasvava metsa etsa CC--tagavara muutus tagavara muutus (koos maa(koos maa--aluse biomassiga)aluse biomassiga)

1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000141631 143938 146345 148900 151585 154333 157002 159393 161241 162218 161559

100

120

140

160

180

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

miljon t C

LULUCF (Land use, Land-use change and Forestry) sektor

• Eesti liitus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (UNFCCC) 1994 ning ratifitseeris sellega kaasneva Kyoto protokolli 2002. aastal

• Eestil on kohustus esitada igal aastal kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuraruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ja Euroopa Komisjonile

• KHG inventuuraruande valdkonnad: 1. Energeetika2. Tööstuslikud protsessid3. Lahustite ja teiste toodete kasutamine4. Põllumajandus5. Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ehk LULUCF 6. Jäätmed

smi – 15 aastat - avaleht | keskkonnaagentuuri koduleht 15_aastat.pdf · inventuur periood...

Documents